HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Puudutatud isik 22.11.2021 nr 8-4./25-2
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta
arvamuse avaldamine
Tulenevalt planeerimisseaduse § 140 lõikest 3 teavitame Teid võimalusest esitada Linnumäe
külas Rehemäe kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kohta
arvamust.
Kui Te ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest
arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et Te ei soovi selle
kohta arvamust avaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Lisad:
1. Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Rehemäe kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks
tunnistamine“;
2. Rehemäe kinnistu detailplaneeringu (DAGOpen OÜ töö nr 07-08) seletuskiri ja detailplaanid
(2 tk).
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
HIIUMAA VALLA VOLIKOGU OTSUS Kärdla MACROBUTTON AcceptAllChangesShown [kuupäev] nr MACROBUTTON AcceptAllChangesShown [nr] Rehemäe kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Planeerimisseaduse § 140 lg 1 punkti 2 ja lõigete 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 33 alusel , t ulenevalt Rehemäe kinnistu omaniku 10.11.2021 avaldusest ning arvestades otsusele lisatud seletuskirjas (lisa) esitatud kaalutlustega Tunnistada osaliselt kehtetuks Pühalepa Vallavolikogu 27.03.2007 otsusega nr 156 kehtestatud Linnumäe küla Rehemäe kinnistu detailplaneering ( DAGOpen OÜ töö nr 07-08) planeeringus määratud Rehemäe krundi krundipiiride osas. Ülejäänud osas jätta detailplaneering kehtima. Otsus jõustub teatavakstege misest. Otsuse peale on õigus esitada vaie Hiiumaa Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest alates. ……………………… v allavolikogu esimees Eelnõu algataja: Hiiumaa Vallavalitsus Istungile kutsuda: Pühalepa osavalla maaspetsialist Mai Julge Seletuskiri Hiiumaa Valla volikogu otsuse „ Rehemäe kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine “ juurde Hiiumaa Vallavolikogu otsusega tunnistatakse kehtetuks Pühalepa Vallavolikogu 27.03.2007 otsusega nr 156 kehtestatud Linnumäe küla Rehemäe kinnistu detailplaneering planeeringus määratud Rehemäe krundi krundipiiride osas. Rehemäe kinnistu omanik esitas avalduse detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks, sest soovib kinnistut jagada kolmeks iseseisvaks maaüksuseks (ligikaudsed pindalad 1 ha, 1 ha ja 0,5 ha) ning tulevikus neid maaüksuseid eraldiseisvalt majandada . Linnumäe küla Rehemäe kinnistu detailplaneering (edaspidi ka detailplaneering ) kehtestati Pühalepa Vallavolikogu 27.03.2007 otsusega nr 156 . Detailplaneeringu eesmärgiks oli maa-ala kruntimine, ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine ning vajaliku infrastruktuuri planeerimine. Planeeringuga on kavandatud moodustada 0,8 ha suurune krunt sihtotstarbega ärimaa ning 2,52 ha suurune krunt sihtotstarbega 50% elamumaa ja 50% ärimaa. Planeeritud ärikrundile on antud ehitusõigus ühe ärihoone rajamiseks kuni 3000 m² ehitusaluse pinna ja kuni 15 m lubatud kõrgusega. Planeeritud äri- ja elamukrundile on antud ehitusõigus kuni 14 ehitise (elamu-majutushoone, abihooned ja kämpingud) rajamiseks kokku kuni 700 m² ehitusaluse pinna ja elamul kuni 9 m , abihoonetel kuni 8 m ja väikehoonetel kuni 5 m lubatud kõrgusega. Planeeringu elluviimise käigus on Rehemäe kinnistu jagatud kaheks eraldi reaalosaks: Selveri kinnistu (katastriüksus: 63901:001:0624; pindala 7992 m², sihtotstarve ärimaa 100%; kinnistu nr 1105833) ja Rehemäe kinnistu (katastriüksus: 63901:001:0623 ; pindala 2,52 ha, sihtotstarve ärimaa 50% ja elamumaa 50%; kinnistu nr 12933 ) . Selveri kinnistule on rajatud ärihoone. Rehemäe kinnistu le on lisaks planeeringu kehtestamise ajal olnud hoonetele (3 tk) rajatud abihoone (kasutusluba 18.03.2019). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 ja planeerimisseaduse § 140 lõike 6 kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine vallavolikogu ainupädevuses. Kuivõrd Rehemäe kinnistu omanik on avaldusega soovinud detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist endale kuuluva kinnistu osas, siis kaalutlusõiguse teostamisel puudub täiendav vajadus põhjalikumalt analüüsida kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ja nende seost eelpool nimetatud kinnistu omanik u osalemisega haldusakti andmise menetluses. Planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeerimisseaduse § 140 lõike 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist . Antud sätte tõlgendamisel on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-63-10 asunud seisukohale, et kui tühistatav osa ei moodusta ülejäänud detailplaneeringu alusel rajatavate objektidega ühtse funktsionaalse eesmärgiga seotud kompleksi, on lubatud tühistamine ka detailplaneeringu osa osas. Praegusel juhul ei muuda Rehemäe krundi piiride osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine planeeringu terviklahenduse elluviimist. Arvestades eeltoodut, on esitatud Hiiumaa Vallavolikogule otsuse eelnõu „ Rehemäe kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine “. Mõju eelarvele puudub. Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev] otsuse nr [nr] Lisa
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
Sisukord
A. SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk
2. Asukoht
3. Krundijaotusplaan
4. Planeeritud kruntide ehitusõigused, ehituslikud nõuded
4.1 Üldised nõuded
4.2 Sihtotstarve
4.3 Lubatud ehitiste arv krundil
4.4 Lubatud suurim ehitusealune pind
4.5 Ehitiste lubatud kõrgus
4.6 Planeeritava ala arhitektuur-ehituslikud nõuded
5. Vertikaalplaneerimine ja haljastus
6. Tänavate-teede maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted
7. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed
8. Heakorrastus
9. Tehnovõrgud
9.1 Elektrivarustus
9.2 Veevarustus ja kanalisatsioon
9.3 Küte
9.4 Sajuvete kanalisatsioon
10. Tulekaitsenõuded
11. Keskkonnakaitsenõuded
12. Kinnisomandi kitsendused
13. Tehnilised näitajad
14. Kasutatud kirjandus
B. GRAAFILINE OSA
1. Planeeringuala asukoha skeem M 1 : 10 000
2. Tugiplaan M 1 : 1 000
3. Krundijaotusplaan M 1 : 1 000
4. Detailplaan M 1 : 1 000
C. LISAD
1. Detailplaneeringu koostamise algatamine Pühalepa Vallavalitsuse korraldus
nr. 1 10. jaanuar 2007. a.
2. Detailplaneeringu lähteseisukohad Lisa nr. 1 Pühalepa Vallavalitsuse
korraldus nr. 1 10. jaanuar 2007. a.
3. Pühalepa Vallavalitsuse kaaskiri nr. 1-28/36 11. jaanuar 2007. a.
4. Pühalepa Vallavalitsuse istungi protokoll nr. 4 05.02.2007. a.
5. Tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks
Rehemäe kinnistule, Linnumäe külas, Pühalepa Vallas - AS Kärdla Veevärk
nr. 240 31.01.2007. a.
1
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
6. Rehemäe maaüksuse detailplaneeringust lähtuvalt Teeseaduse ning Tee
projekteerimise normid ja nõuded - Maanteeamet, Saarte Teedevalitsus,
Hiiu osakond, nr. 7-5/19 24.01.2007. a.
7. Selveri tehnilised tingimused detailplaneeringuks - OÜ Jaotusvõrgu Saarte
Piirkond, nr. 109210 07.02.2007. a.
8. Detailplaneeringu Tehnilised tingimused nr. 7. -2007. - AS Eraküte Kärdla
osakond, 20.02.2007. a.
9. Detailplaneering Rehemäe kinnistu kooskõlastus nr. 5983598 – Elion
Ettevõtted Aktsiaselts, 21.02.2007. a.
10. Maaüksuse plaan M 1 : 10 000
2
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
A. SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK
Käesolev töö " Rehemäe kinnistu detailplaneering" on koostatud vastavalt Pühalepa
vallavalitsuse poolt väljastatud lähteseisukohtadele. Detailplaneering on algatatud
Pühalepa Vallavalitsuse korraldusega nr. 1 10. jaanuar 2007. a.
Käesoleva detailplaneeringu koostamisest võtsid osa DAGOpen OÜ Projektbüroo
arhitekt Jüri Kuusemets, planeerijad Teet Elstein ja Reelika Tossmann.
Planeeritav maa-ala suurusega 3,31 ha (katastritunnus 63901:001:0581) paikneb
Hiiumaal, Pühalepa vallas, Linnumäe külas.
Planeeringuala asub osaliselt Hiiumaa maakonnaplaneeringu järgses Kärdla-
Hausma- Heilo väärtuslikul maastikualal (II klass).
Planeeringualal ja selle vahetus naabruses kehtivad järgmised planeeringud:
1. Rehemäe kinnistu I maatüki maa-ala detailplaneering (DAGOpen OÜ Projektbüroo
töö nr. töö nr. 06-100), kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu otsusega nr. 110 24.
oktoober 2006. a.
2. Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering (DAGOpen OÜ
Projektbüroo töö nr. 02-58).
Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud järgmisi lähtematerjale:
• ”Rehemäe” geodeetiline maa-ala plaan- Matto Maakorraldus- ja Kinnisvarabüroo
töö nr. MB05_26_1, juuni 2006. a., M 1 : 500;
• “Heltermaa- Kärdla T-80” geodeetiline maa-ala plaan- Matto Maakorraldus- ja
Kinnisvarabüroo töö nr. MB07_07, jaanuar 2007. a., M 1 : 500;
• Pühalepa valla ehitusmäärus;
• Pühalepa valla ehitusmääruse muudatus;
• Planeerimisseadus;
• Maakatastriseadus;
• Teeseadus;
• Looduskaitseseadus.
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu kruntimine, ehitusõiguste ja hoonestusalade
määramine, planeerida juurdepääsud kruntidele, parkimiskorraldus koos
liikluskorraldusega, haljastus, heakorrastus, tehnovõrkude paigaldus, sihtotstarve,
ehitiste tulepüsivusastmed, keskonnakaitsenõuded, vajalikud servituudid ja piirangud.
Planeeringuga tehakse ettepanek muuta maaüksuse maakasutuse sihtotstarvet
vastavalt lähteülesandele.
Detailplaneering ei muuda üldplaneeringut vaid täpsustab seda kehtivatest
õigusaktidest ja seadustest tulenevalt.
Üldplaneeringu järgselt on piirkonnale antud kaks võrdset arengusuunda: elamuehitus
ja ärindus. Sanitaarpiirnormidest lähtuvalt ei saa rajada uusi elamuid maantee
sanitaarkaitsevööndi (200 m äärmise sõidurea servast) ulatuses vastavaid
kaitsemeetmeid kasutusele võtmata (betoonsein, kaitsevall jne.)
3
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
Planeeritaval alal puudub ka tihe kõrghaljastus, mis leevendaks negatiivseid mõjusid.
Lähtuvalt sellest on põhjendatud detailplaneeringuga Planeerimisseaduse § 9 lõige 2
punkt 16 alusel seadustest ja õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste
ulatuse määramine planeeritaval maa-alal.
Planeeringu koostamisel on arvestatud seadustest tulenevate kujade, kaitse- ja
keelutsoonidega.
Detailplaneering on vastavuses kehtivate ehitus- ja planeerimisnormide ning-
seadustega.
Planeeringu jooniste ja seletuskirja nõuded kehtivad samaaegselt ja neid tuleb
käsitleda komplekselt.
2. ASUKOHT
Planeeritav maa-ala paikneb Hiiu maakonna põhjaosas, Pühalepa vallas, Linnumäe
külas, Kärdla linna lähedal. Ala piiravad:
kirdest - Rehemäe tee nr. 111 katastritunnus nr. 63901:001:4450
edelast - Heltermaa- Kärdla- Luidja tee nr. 80
katastritunnus nr. 63901:001:4381
kagust - Kokla kinnistuga katastritunnus nr. 63901:001:0670
jätkuvalt riigiomandis oleva maaga
läänest - Rehemäe tee nr. 63 (kohalik maantee)
Linnumäe tn. 6 katastritunnus nr. 63901:001:0780
Toome kinnistutega katastritunnus nr. 63901:001:2270
jätkuvalt riigiomandis oleva maaga
Maa-ala keskel asub hoonestatud ala, kus on puidust elamu abihoonetega.
Planeeringu lahendus lähtub olemasolevatest teedest ja väljakujunenud
sissesõiduteest.
3. KRUNDIJAOTUSPLAAN
Uute kruntide välispiirid on enamuses olemasolevad katastriüksuste piirid.
Katastriüksuse piiride muutmist detailplaneeringuga ei kavandata.
Krundijaotus lähtub olemasolevast hoonestusest, omandiõigusest ehitiste ja rajatiste
suhtes, olemasolevast teedevõrgust ja kohapealsest situatsioonist, millega on
soovitud anda maaomanikele olemasolevate hoonete laiendamise ja
rekonstrueerimise võimalus, uue abihoone, väikehoonete ning uue ärihoone rajamise
võimalus.
Planeeringuala uued krundid on järgmised:
• Selveri 0,8 ha
• Rehemäe 2,52 ha
4
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
4. PLANEERITUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED, EHITUSLIKUD NÕUDED
4.1 Üldised nõuded
Ehitusgeoloogilisi uuringuid detailplaneeringu koostamise tarvis teostatud ei ole. Enne
uue ärihoone projekteerimist tuleks asjakohased geoloogilised uurimistööd läbi viia.
Planeeritava alaga piirnevate kruntide sihtotstarbed ei ole konfliktis planeeringu
sihtotstarvetega.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada ehitistele ja selle osadele kehtivate
tuleohutusnõuetega (VV määrus nr. 315 27.okt. 2004.).
Planeeringu lahendus lähtub olemasolevast hoonestusest, omandiõigusest ehitiste ja
rajatiste suhtes, olemasolevast teedevõrgust ja linnalähedasest situatsioonist.
Planeerimislahenduse juures on arvestatud järgmiste asjaolude, piirangute ja
printsiipidega:
• kehtiv üldplaneering (DAGOpen OÜ Projektbüroo töö nr. 02-58), kus on
kavandatud võrdsed võimalused planeerida piirkonda äri- ja elamumaad;
• kasutada ära olemasolevad teid ja lagendikke teedevõrgu rajamiseks;
• planeerida optimaalsed sõiduteed, mis tagavad lokaalsed juurdepääsud kõikidele
hoonetele ja vastaks tuletõrjenõuetele;
• lahendada keskkonnakaitset puudutavad probleemid, vee- ning reoveekäitlus;
• lähtuda olemasolevatest hoonestusest ja rajatistest.
Kruntide hoonestusalade suurust reguleerib igal krundil hoonestuse otstarve, selle
tulepüsivus ja tehnovõrkude koridorid. Detailplaneeringul määratud hoonestusalade
piirid kehtivad TP2 ja TP3 tulepüsivusklasside hoonete ehitamisel.
Planeeringualal on ehitustegevus lubatud ainult detailplaanil näidatud
hoonestusaladel.
Alad, kus planeeringuga on ette nähtud mitte lubada maapealsete rajatiste ja
hoonete ehitamist, on tähistatud kui ehituskeeluala.
Ehituskeelualale ei või samuti ehitada ajutisi ehitisi ega paigaldada väikehooneid.
Ehituskeelualad on määratud lähtudes:
• kaugusest kruntide piirideni (arvestades, et hoonetevahelised tuleohutuskujad
jagatakse kinnistute piiridel pooleks)
• kaugusest naaberkruntide olemasolevate hooneteni ja nende tulepüsivusklassist.
• krunte läbivate tehnovõrkude koridoride ja teede kaitsetsoonide laiusest.
Ehitiste mahulise lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda
Ehitusseadusest, projekteerimisnormidest ja Pühalepa valla ehitusmäärusest.
4.2 Sihtotstarve
Planeeritava kinnistu maa-ala sihtotstarve oli seni maatulundusmumaa.
Kruntide kasutamise planeeritavad sihtotstarbed on järgmised:
Maakasutus
• Selveri - 50% kaaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (BT)
50% parkimisrajatiste maa (LP)
• Rehemäe - 50% pereelamu maa (EP)
5
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
50% majutushoone maa (BM)
Katastri sihtotstarve
• Selveri - 8000 m²- 100% ärimaa (Ä)
• Rehemäe - 25200 m²- 50% elamumaa (E)
50% ärimaa (Ä)
Kruntide pakutud nimed on soovitusliku iseloomuga.
Kruntide suurused täpsustatakse uute katastriüksuste moodustamise käigus.
Planeeritava alaga piirnevate kruntide sihtotstarbed ei ole konfliktis planeeritud
sihtotstarvetega. Põhisihtotstarbe kõrval võib projekteerimistingimustega lubada muud
sihtotstarvet kuni 5% ulatuses. Krundil on põhifunktsiooni teenindamiseks
kõrvalfunktsioonina lubatud teed, parkimine ja tehnovõrgud.
4.3 Lubatud ehitiste arv krundil
Lubatud ehitiste arv kruntidel on planeeringuga arvuliselt reguleeritud.
Planeeringuga lubatud ehitiste arv Selveri krundil on 1, s. o. uus rajatav ärihoone.
Planeeringuga lubatud ehitiste arv Rehemäe krundil on 14 - rekonstrueeritakse
olemasolevad hooned, rajatakse uus abihoone ja kuni 10 väikehoonet muutmata
oluliselt Rehemäe kinnistu I maa-ala deatilplaneeringus (DAGOpen OÜ Projektbüroo
töö nr. töö nr. 06-100) kehtestatud ehitusõigusi.
Vajadusel täpsustatakse ehitiste arv koostatavate krundi detailplaneeringut
täpsustavate projekteerimistingimustega.
4.4 Suurim ehitusalune pind
Krundi maksimaalse täisehituse määrab lubatud ehitusalune pind, mis planeeritavatel
kruntidel on erinev.
Planeeritava Selveri krundi maksimaalne ehitusealune pind on 3000 m².
Planeeritava Rehemäe krundi maksimaalne ehitusealune pind on 700 m².
Vajadusel täpsustatakse ehitusalune pind ja parkimisrajatiste pind koostatavate krundi
detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimustega.
4.5 Ehitiste lubatud kõrgus
Hoonete kõrguse projekteerimisel tuleb arvestada ehitisele ja selle osadele esitatavaid
Tuleohutusnõudeid (VV määrus nr. 315 27 okt. 2004) ja lähtetingimusi.
Rehemäe krundi ehitiste lubatud kõrgus on määratud krundil lähtuvalt olemasoleva
ehitise maksimaalsest kõrgusest (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast),
nende asetusest ja kaugusest.
Selveri
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast)- ärihoone - 15 m
Rehemäe
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast)- elamu (majutushoone ) - 9,0 m
abihoone - 8,0 m
väikehoone - 5,0 m
4.6 Planeeritava ala arhitektuur-ehituslikud nõuded
4.6.1 Selveri krundi arhitektuur-ehituslikud nõuded
Selveri krundi hoonestus projekteerida soovitavalt ühtse arhitektuurse tervikuna.
6
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
Arhitektuurne lahendus peab arvestama hoonestuse maanteele suunatud
atraktiivusega, samas tagama väikelinna ääreala ajaloolise ja maastikukujundusliku
terviklikuse. See ei välista kasutamast hoone konstruktsioonis ja välisviimistluses
haaravamat fassaadi käsitlust ja mahlakamat arhitektuurikeelt.
Põhja-lääne suunalt võiks lahendus olla tasakaalukam ja ümbrusse sulavam.
Hoonestuseks mitte kasutada tüüpseid plekkhooneid. Soovitav on esiküljel kasutada
ajaloolisele väikelinnale omaseid kaasajastatud arhitektuurilisi detaile ja materjale
(klaas, puit, vineer jt.) Samuti on soovitav hoone mahu liigendatus nii vertikaalselt kui
horisontaalselt.
Hoone maht peaks jääma hoonestusala piiridesse ja hoone osade kõrgus alla 15 m.
Selveri krundi ehitusõigused:
Maksimaalne lubatud ehitiste arv krundil - 1 (ärihoone)
Ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind - 3000 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast)- 15,0 m
Olulisemad arhitektuurinõuded:
Maksimaalne korruselisus: 2 (osaliselt 2- kordne)
Katused: kalded - 0 - 30°
materjal- katusekivi, katuseplekk, rullmaterjalid
(mitteläikiv laineline toonitud materjal)
Välisseinad - puit, klaas, vineer, värvitud plekk
Piirdeaiad - võrk- või puitaed, hekk
Tulepüsivusklass - TP-2 (tulesektsiooni piirpind kuni 1600 m²)
Säilitada tuleb olemasolevad üksikud suured puud. Krundi uue haljastuse
kujundamisel tuleks kujundada seda põhiliselt väljaspool krundi piire kooskõlas
naaberkinnistute omanikega.
4.6.2 Rehemäe krundi arhitektuur-ehituslikud nõuded
Rehemäe maaüksusele märgitud hoonestusalad on määratud lähtuvalt Tellija
soovidest, krundi asukohast planeeritaval alal, selle looduslikest tingimustest ja
katastriseadusest. Rehemäe krundil rekonstrueeritakse olemasolevad hooned,
rajatakse uued abihooned vastavalt planeeringus kehtestatud ehitusõigusele ning
arhitektuurinõuetele (harjajoone suunad, materjalid). Hoonestus on püütud paigutada
maastikule sinna sobivas mahus ja kohas. Soovitav on säilitada olemasolev kadastik
ja üksikud kasvujõus puud kogu planeeritaval alal. Planeering ei kohusta ehitama
määratletud majatüüpe. Lähtuvalt krundi suurusest kohustuslikke ehitusjooni
detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema krundil näidatud
hoonestusaladel.
Kadastiku vahelisele rohumaale rajatavate väikehoonete arhitektuurne lahendus ei
tohi kujuneda maastikul liialt eksklusiivseks ega ekstsessiivseks. Hoonestus peab
sobima kadakate vahele oma suurusest, arhitektuursest ja materjalide valikust
lähtuvalt.
Põhihoonete katuse kalded ja harjajoone suunad on planeeringuga määratletud.
Rehemäe krundi ehitusõigused:
Maksimaalne lubatud ehitiste arv krundil - 14 (elamu-majutushoone, abihooned
ja kämpingud)
7
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
Ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind - elamu (majutushoone) - 200 m²
abihoone - 150 m²
väikehoone - 20 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast)- elamu (majutushoone ) - 9,0 m
abihoone - 8,0 m
väikehoone - 5,0 m
Olulisemad arhitektuurinõuded:
Maksimaalne korruselisus: elamu (majutushoone) - 2
abihoone - 1 + katusekorrus
väikehoone -1
Katused: kalded - 20 - 45°
materjal- sindel (puit ja ruberoid),
katusekivi, mitteläikiv plekk
Välisseinad - puit,
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - latt-, võrk-, kivi- või puitaed
Tulepüsivusklass - TP-3
Hoonete projekteerimisel ja asukoha valikul tuleb säästlikult suhtuda ümbritsevasse
loodusesse. Uued ehitusalad on planeeritud rohumaale kadastiku vahele. Säilitada
tuleb olemasolevaid üksikuid suuri puid. Hoonete vahetus läheduses ei ole soovitav
rajada suurt tuluaeda. Krundi uue haljastuse kujundamisel tuleks lähtuda ümbritsevast
loodusest ja kujundada seda põhiliselt planeeringus märgitud hoonestusaladel.
5. VERTIKAALPLANEERIMINE JA HALJASTUS
Teede ja platside kujundamisel võtta aluseks olemasoleva maapinna kõrgus,
ümbritsevate alade ja tänavate kõrgusmärgid. Vertikaalplaneerimisega vältida
vihmavee valgumist naaberkruntidele. Rajatakse sajuvete kanalisatsioon. Parklate ja
teede vahele jäävad haljastusega osad eraldada asfaltkattega pindadest 10 cm
kõrguste äärekividega.
Planeeringualal ei ole keskkonnaseisundi seisukohalt väärtuslik kõrghaljastus.
Planeering annab võimaluse uue haljastuse kujundamiseks. Vastavalt detailplaanile
tuleb krundil näidatud olemasolevad suuremad üksikud puud, põõsad ja kadastik
säilitada. Haljastust täiendatakse uute hekkidega või kuni 1,6 m kõrguse sobiva aiaga,
mis rajatakse piki krundipiire. Täiendistutusteks hoonestuse ümber võiks kasutada
aretatud liike. Hoonestuse vaheline haljastus korrastada võsast.
Teedest, platsidest ja hoonetest vabad maa-alad kruntidel haljastada murukattega,
vajadusel kasvupinnase lisamisega.
6. TÄNAVATE-TEEDE MAA-ALAD JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
Maantee projekteerimisnormide alusel on III klassi maantee (Heltermaa- Kärdla-
Luidja tee) sanitaarkaitsevöönd 200 m äärmise sõidurea servast, Rehemäe
riigimaantee sanitaarkaitsevöönd 60 m äärmise sõidurea servast, riigimaantee
kaitsevööndi piir 50 m äärmise sõidurea teljest ja kohaliku maantee teekaitsevööndi
piir 20 m mõlemal pool sõiduraja telge.
8
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
Sanitaarkaitsetsooni võib rajada eluhooneid tagades sanitaarkaitsenormide nõuded
(SN 3077 – 84).
Planeeritav ala külgneb järgmiste teedega: kirdest Rehemäe riigimaanteega nr. 111 ja
edelast Heltermaa- Kärdla- Luidja riigimaanteega nr. 80 ja läänest paralleelselt
kinnistu piiriga Rehemäe tee nr. 63 (kohaliku maanteega).
Selveri krunt
Planeeritav Selveri maa-ala jääb Heltermaa- Kärdla- Luidja riigimaantee ja 4 m laiuse
kruusatee (kohalik maantee) äärde, mis kujuneb uueks juurdepääsuteeks planeeritava
hoonestuse juurde. Olemasolev kohalik maantee rekonstrueeritakse kuni Rehemäe
krundini 6,5 m laiuseks.
Üldjuhul planeeritakse rekonstrueerida kogu kohalik maantee.
Planeeritava Selveri maa-alale on planeeritud rajada üks suur parkla.
Planeeritud parkimiskohtade arv on 111, lisaks 3 kuni 15 m busside parkimiskohad.
Eesti projekteerimisnormidest lähtuvalt on äärelinnas ehitisele vajalik min.
parkimisnormatiiv 1/50.
Liikluspuuetega liikleja parklakoht markeeritakse värviga asfaltkattele.
Hoonekompleksi ja parklate ümbrust valgustatakse tänavavalgustitega. Sissepääsud
ja varikatuste alused valgustatakse ripplagedes olevate vagustite abil.
Liiklus Kärdla-Heltermaa-Luidja teel on planeeritava ala ulatuses 50 km/tunnis.
Kärdla piirilt planeeritakse pikendada paralleelselt Heltermaa- Kärdla- Luidja teega 3
m laiune kergliiklustee kuni Selveri krundi piirini.
Planeeritava Selveri kinnistu omanik peab enne mahasõidu rekonstrueerimist
detailplaanil näidatud nähtavuskolmnurga 10 x 100 m (10 m kaugusele riigimaantee
servast juurdepääsutee teljele, 100 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea
teljele) osas puhastama teeääre.
Krundi sissesõidutee laiusega 5,5 m ja kahesuunaline sisse- ja väljasõidutee on
näidatud detailplaani joonisel.
Rehemäe krunt
Planeeritav Rehemäe maaüksus piirneb kirdest riigimaanteega (Rehemäe tee) ja
edelast 4 m laiuse kohaliku maanteega, milledelt rajatakse mahasõidud koos 3,5 m
laiuse juurdepääsuteega põhjapoolsele hoonestatavale alale.
Krundile planeeritakse rajada paralleelselt Rehemäe teega 3 laiune kergliiklustee.
Planeeritava Rehemäe kinnistu omanik peab enne Rehemäe teelt uue mahasõidu
remontööde rajamist detailplaanil näidatud nähtavuskolmnurga 10 x 150 m (10 m
kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele, 150 m mõlemale poole
riigimaantee äärmise sõidurea teljele) osas puhastama teeääre.
Krundi sissesõiduteed on näidatud detailplaani joonisel.
Mahasõidu rajamiseks tuleb taotleda Saarte Teedevalitsusest vastav luba.
7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD MEETMED
Planeeritav maa-ala asub linna ääres, mis on keskmise kuritegevuse riskiga piirkond.
Enne ehitustöödega alustamist on soovitav piirata kruntide vabad küljed uue piirde või
aiaga. Ehitustööde ajal valgustada ehitusplats. Hoonestusaladel oleks soovitav
paigaldada liikumisele reageeriv valgustussüsteem.
9
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
Tänav on pimedal ajal valgustatud. Elamutel valgustatakse sissepääsud ja
majanumbrid.
Vajalik on varustada hoonetekompleks turvasüsteemidega ja soovitavalt ka lokaalse
valve kohalolekuga, kuna planeeritavale alale jõuavad kontrolli ja kaitse pakkujad alati
ajalise viibimisega. Lokaalse kaitse reageerimisaeg on lühike. Kuna lokaalsel valvel on
sihtotstarbeline ülesanne: kaitsta planeeritaval maa-alal olevat vara ja inimesi, on
kaitse suutlikkus ja tahe reageerida suur.
Vandalismi ja tänavakuritegevuse risk on olemas. On oluline, et oleks tagatud alal
pidev korrashoid ja puhtus, et alad ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale
ausaid linnakodanikke ja külalisi, julgustades ühtlasi potensiaalseid seaduserikkujaid
end sisse seadma, kuna tunnevad, et paigast ei hoolita. Sellealane tegevus peab
olema koordineeritud ja püsiv.
8. HEAKORRASTUS
Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktid asuvad Kärdlas.
Erinevat liiki jäätmeid tuleb sorteerida.
Klaastaara, plastiku ja alumiiniumi vastuvõtt toimub valla jäätmekava järgsetes
kohtades. Biojäätmed võib elamu krundil osaliselt kompostida kohapeal, kasutades
selleks komposterit või avakompostimist.
Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt väljatöötatud
kavale. Hoonete omanikel ühineda Pühalepa vallas korraldatud olmejäätmete veoga,
milleks sõlmitakse leping valda teenindava firmaga, kes rendib või müüb prügikastid ja
vajadusel sobiv hulk kogumiskonteinerid. Konteinerid tuleb tähistada, et vältida ohtlike
jäätmete sattumist segamajandusjäätmete konteinerisse.
Jäätmekäitluses tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
• Jäätmeseadus;
• Eesti Vabariigi jäätmekava;
• Hiiu maakonna jäätmekava;
• Pühalepa valla jäätmekava;
• Pühalepa valla jäätmehoolduseeskiri.
Jäätmekäitlusstrateegia planeeritaval alal tegutsemiseks:
• välditakse jäätmete teket;
• püütakse taaskasutada jäätmeid (materjalina, energia tootmiseks,
kompostimiseks);
• jäätmete ohtlikkuse vähendamine.
9. TEHNOVÕRGUD
9.1 Elektrivarustus
Detailplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad tehnovõrgud (0,4 kV elektri õhuliin,
sidekaabel, side valguskaabel). Elektri- ja sidevarustus on olemas vastavalt valdajate
poolt väljastatud liitumislepingule.
10
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
Planeeritava Selveri hoone varustamine elektrienergiaga on ette nähtud teostada 10
kV maakaabelliinide kaudu Saia ja Linnumäe 10/0,4 alajaamadest. Uue alajaama
asukoht täpsustatakse hilisema projekteerimise käigus. Võimalikud asukohad on
kinnistu piiril või hoones.
Planeeritavate Rehemäe hoonete varustamine elektrienergiaga on ette nähtud
teostada 0,4 kV elektri õhuliini kaudu Linnumäe 10/0,4 alajaamast. Arvestikilp
paigaldatakse kinnistu läänepiirile planeeritava sissesõidutee äärde. Planeeritaval
kinnistul olemasolev 0,4 elektri õhuliin likvideeritakse. Kinnistu piires madalpingeliini
jaotus teostatakse maakaablis.
Projekteeritava 10/0,4 kV alajaama tüüp ning kaablite ristlõiked määratakse
eraldiseisva elektrivälisvõrkude ehitusprojektiga, mille koostamisel lähtutakse juba
konkreetsete ehitiste (ärihoone, elamud, abihooned, pumplad) arvutuslikest
võimsustest. Iga kinnistu sisene madalpingevõrk lahendatakse eraldiseisva hoone
ehitus- või tööprojektiga.
Uue hoonestuse varustamine elektrienergiaga toimub vastavalt liitumislepingule.
Elektrivõrguga liitumine toimub arvestusega, et iga tulevase kinnistu omanik hakkab
tulevikus võrguettevõtjaga arveldama eraldi. Jaotuskilpide asukohad ja arv
määratakse elektrivälisvõrkude projektiga, vajadusel paigaldada jaotuskilp liitumiskilbi
kõrvale.
Üldjuhul on liinide kaitsevööndid järgmised:
1) piki õhuliine - maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemale poole
järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid:
• alla 1 kV liinidel - 2 m;
2) piki maakaabelliine - maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel
äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
3) alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele
piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Arvestuslikud võimsused Selveri krundil on vastavalt väljastatud tehnilistele
tingimustele ja sõlmitavale liitumislepingule.
Arvestuslikud võimsused ja peakaitsmed planeeritava Rehemäe krundile:
• elamu- ja majutushoone: peakaitse 3x25A
installeeritud võimsus 16,5 kW
arvutuslik võimsus 10 - 12 kW
Elektrikütte kasutamisel lisandub ca 4 - 6 kW
9.2 Veevarustus ja kanalisatsioon
Detailplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad tehnovõrgud.
Ehitusalale jäävad trassid ja kaabelliinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta
või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga.
Detailplaanil on näidatud elamu- ja ärihoone perspektiivne ühendus linna veetrassiga.
Hoonete heitveed on planeeritud kanaliseerida linna kanalisatsioonivõrku, selleks
rajatakse uus isevoolne kanalitrass linnapiirini.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus
11
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
torustiku telgjoonest mõlemale poole torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja
mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, on 2 m.
Vee-ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks on vajalik koostada vastav tööprojekt
arvestades olemasolevat geoloogiat.
Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus
tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate väljastatud tehniliste tingimustega.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas
kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse §158 ja 164 sätted.
9.3 Küte
Selveri maaüksusel rajatav ärihoone liidetakse Kärdla linna kaugkütte süsteemi.
Liitumine toimub vastavalt AS Eraküte Kärdla osakonna poolt väljastatud
lähtetingimustele. Uus soojatrass rajatakse paralleelselt kergliiklusteega. Trassi pikkus
on ca 300 m. Ökoloogilistel kaalutlustel võib kasutada ka lokaalset õliküttel katlamaja.
9.4 Sajuvete kanalisatsioon
Ehitatakse välja sajuvete kanalisatsioon. Katustelt ja platsidelt juhitakse sajuveed
restiga kottkaevudesse ja sealt maantee äärsesse kraavi.
10. TULEKAITSENÕUDED
Maa-ala planeerimisel on lähtutud kehtivatest tuleohutusnõuetest (VV määrus nr. 315
27 okt. 2004).
Kaugus kruntide piiridest määratakse arvestusega, et hoonetevahelised
tuleohutuskujad jagatakse kinnistute piiridel pooleks (kui ei lepita naaberkinnistu
omanike vahel teisiti) ja kaugus naaberhoonetest oleks vastavalt hoonete
tulepüsivusastmetele.
Planeeritud Selveri ala hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP1 või TP2.
Hooned planeeritaval Selveri alal saavad olema kahekorruselised, kõrgusega kuni
15,0 m. Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve,
korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv,
põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Selveri maaüksusel
tuldtakistavas klassis (TP2) ei tohi tuletõkkesektsiooni pindala olla üle 1600 m².
Tulekindlas klassis hoone rajamisel ei tohi tuletõkkesektsiooni pindala ületada 2400
m². Juhul kui on vajalik suuremaid tuletõkkesektsiooni pindasi tuleb hoone varustada
automaatse tulekustutussüsteemiga.
Selveri hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks on planeeritud 5,5 m laiune
sissesõidutee 6,5 m laiuselt üldkasutatavalt teelt.
Planeeritud Rehemäe ala hoonestused kuuluvad tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3.
Hooned planeeritaval Rehemäe alal saavad olema ühe- ja kahekorruselised,
kõrgusega kuni 9,0 m.
Tulepüsivusklassi TP2 ja TP3 kuuluvad ehitised tuleb püstitada krundi piiridest
vähemalt 4 m kaugusele.
12
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
Rehemäe hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks on planeeritud rajada 3,5 m
laiused juurdepääsuteed olemasolevalt Rehemäe teelt ja rekonstrueeritavalt
kohalikult maanteelt.
Lähim tulekustutusvee saamise võimalus on Selveri krundi sissesõidutee äärde
rajatavast tuletõrjehüdrantkaevust. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant asub Linnumäe
tee ääres.
11. KESKKONNAKAITSENÕUDED
Hiiu maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused” järgi kuulub plaaneeringuala “Kärdla-Hausma-Heilo” II klassi
väärtuslike maastike koosseisu ja seal kehtivad teemaplaneeringus sätestatud
väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused.
Planeeritav kinnistu asub kaitsmata põhjavee alal.
Rehemäe kinnistul kasvav kadastik ja üksikud suuremad puud peavad säiluma
vaatamata piirkonnas tekkivale ehitustegevusele. Rajatavad kämpingu hooned ja
rajatised paigutatakse lagedamatele kohtadele.
Selveri kinnistu ärihoone rajatakse maanteest 100 m kaugusele.
Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb elamu/ärihoone piirdekonstruktsioonid
projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette
müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Soovitav ei ole elamutel projekteerida
suuremaid avasid tee poole.
12. KINNISOMANDI KITSENDUSED
1. Tegevus teekaitsevööndis on reguleeritud Teeseaduse § 36. - tegevus teel ja
teekaitsevööndis ning § 38. – tee kaitsevööndi maa omaniku õigused ja kohustused.
2. Sanitaarkaitsealal ei tohi maanteeliiklusest põhjendatud müratase ja saastatus
ületada sanitaarnormidega (SN 3077 – 84) kehtestatud piirnorme.
3. Planeerimisseaduse § 9 (2) alusel seadustest- ja õigusaktidest tulenevate
kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal.
4. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
5. Kinnistuid läbivatele liinidele ja trassidele seada 4 m laiused servituudid trassi
valdaja kasuks.
6. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ja nendega seotud kitsendusi reguleerib
Elektriohutusseadus § 12.
7. Hoonete ja mahuliste rajatiste ehitamine on reguleeritud tingimustega, mis
tulenevad projekteerimisnormidest ja ehitistele esitatavatest tuleohutusnõuetest (EVV
määrus nr. 315 27. okt. 2004).
8. Ehitiste mahulise lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda
Ehitusseadusest ja Pühalepa valla ehitusmäärusest.
13
Rehemäe kinnistu detailplaneering, Linnumäe küla, Pühalepa vald veebruar 2007
DAGOpen OÜ Projektbüroo Töö nr. 07 - 08
13. TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeritava maa-ala suurus- 3,31 ha
2. Ehitustealune pind kokku- 3700 m²
3. Hoonestusalade pind kokku - 14 500m²
4. Planeeritud krunte - 2
14. KASUTATUD KIRJANDUS
Seadused:
EV Planeerimisseadus
EV Looduskaitseseadus
EV Ehitusseadus
EV Elektriohutusseadus
EV Asjaõigusseadus
EV Katastriseadus
EV Teeseadus
Koostas: arhitekt J. Kuusemets
R. Tossmann
14