dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu arvamuse andmiseks esitamine

Rahandusministeerium · 24. november 2021
Viit
14-11/8275-1
Registreeritud
24. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Otepää Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Kaire Jaanus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Valga talitus)
Lahendamise tähtaeg
24. detsember 2021

Failid

  • 📎Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu .asice1442 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Suure-Kalda_DP_kehtetuks tunnistamine_koostöö.doc48 KB

Sisu (failidest)

OTEPÄÄ VALLAVALITSUS Lp koostöö tegija Meie 23.11.2021 nr 6-7/3080 Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu arvamuse andmiseks esitamine Planeerimisseaduse § 140 lõike 3 kohaselt esitame Teile arvamuse andmiseks Otepää vallas Nüpli külas asuva Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamine otsuse eelnõu. Planeerimisseaduse § 140 lõige 4 sätestab, et kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Barkala vallavanem Lisad: Otepää Vallavolikogu otsuse eelnõu, planeeringu põhijoonis ja seletuskiri. Neeme Kaurov 7664820, [email protected] Sama: Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS. Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ Tel. +372 766 4800 1 http://www.otepaa.ee EE351010202008200001 Registrikood 75001566 Fax +372 766 1214 E-post: [email protected] IBAN Aakre metskond 64 63602:002:2000 Maatulundusmaa X= 6434300 Y= 648700 18 ,0 1 70,00 POS 1 Pereelamu maa (EP) 100% 18 ,1 8 Kivisoo 63602:002:1860 Maatulundusmaa 63602:002:0040 Maatulundusmaa 51 ,3 1 Aakre metskond 65 5,00 0 5,0 63602:003:1430 Taga-Kalda tee Maatulundusmaa 5,00 63602:002:0033 5 51,0 Kaldanurga 63602:002:0032 X= 6434000 Pereelamu maa (EP) 100% 5,0 0 6 ,8 Y= 648800 23 42,05 tv 50,0 0 17,10 ,0 0 Suure-Kalda 25 15,00 63602:002:0031 Maatulundusmaa POS 2 50,0 Pereelamu maa (EP) 100% 0 14,98 0 ,0 45 46, 91 POS 3 63602:002:1534 Pereelamu maa (EP) 100% Transpordimaa 30, 00 00 50, 63602:002:0780 00 85 ,00 Maatulundusmaa 50, 63602:002:1032 Maatulundusmaa 38, 04 Kalda kaev POS 4 63602:002:0035 63602:002:0037 Maatulundusmaa Veetootmise ja veepuhastuse ehitise maa (OV) 100% Taga-Kalda POS 5 63602:002:0034 Pereelamu maa (EP) 100% Maatulundusmaa 85 ,00 X= 6433800 X= 6433800 Y= 648200 Y= 648900 62 ,39 Kalda alajaam 25 63602:002:0036 97, 19, 31 Elektrienergia tootmise Kalda ja jaotamise ehitise maa (OE) 100% 19,86 63602:002:1241 19,8 Maatulundusmaa 6 63602:002:1031 ,02 POS 7 32 Maatulundusmaa Pereelamu maa (EP) 100% 5,00 63602:002:0039 Maatulundusmaa 20 ,00 24,65 POS 8 Pereelamu maa (EP) 100% 55 ,00 50,00 POS 6 55 ,00 Maatulundusmaa 49,5 6 25,28 54,2 19,04 0 22,96 75,00 78,04 55,00 35,20 35,00 Planeeringuala Planeeritava krundi piir 5,0 0 Naaberkinnistu piir 63602:002:0038 Maatulundusmaa Kalda Kinnistu nimetus 63602:002:1241 Kinnistu kat tunnus Maatulundusmaa Kinnistu sihtotstarve Kinnistu nimetus 63602:002:0038 Kinnistu kat tunnus Pereelamu maa (EP) 100% Kinnistu sihtotstarve POS 9 Pereelamu maa (EP) 100% 35 Planeeritav hoonestusala ,84 5,00 Hoonestusala sidumine krundipiiridega (kaugus antud meetrites) X= 6433500 Y= 648400 60 ,00 Planeeritav tiik Planeeritav rannaala Olemasolev alajaam ja liitumiskilp 0 10 20 50 m 0 1 2 5 cm Olemasolev elektri madalpinge maakaabel Planeeritav elektri liitumiskilp Olemasolev veetorustik Planeeritav puurkaev Olemasolev kanalisatsioonitorustik Krundi aadress POS 1 Kaldanurga Suure-Kalda POS 2 Taga-Kalda POS 3 POS 4 POS 5 POS 6 POS 7 POS 8 POS 9 Taga-Kalda tee Kalda alajaam Kalda kaev Planeeritav reovee septik (puhastatud 33 945 6266 15 850 29 692 4745 30 656 5401 29 252 5218 18 932 7335 14 318 6090 24 710 9664 1525 3874 321 723 Planeeritava krundi kasutamise LT 100% LT 100% OE 100% OV 100% sihtotstarve ja osakaal (%) M 100% EP 100% EP 100% M 100% EP 100% M 100% EP 100% M 100% EP 100% M 100% EP 100% M 100% EP 100% M 100% EP 100% Olemasolev drenaa itorustik - - - - - - - - - - - 6266 3293 4745 5401 5218 7335 6090 9664 tv - 200 / 150 200 / 150 - 200 / 150 - 200 / 150 - 200 / 150 - 200 / 150 - 200 / 150 - 200 / 150 - - - - elamu/abihoone X= 6433300 Maksimaalne hoonete arv krundil 0 1/2 1/2 0 1/2 0 1/2 0 1/2 0 1/2 0 1/2 0 1/2 0 0 0 0 Y= 648600 elamu/abihoone Lubatud ehitiste kasutamise - elamu, elamu, - elamu, - elamu, - elamu, - elamu, - elamu, - elamu, - - - - otstarve abihoone abihoone abihoone abihoone abihoone abihoone abihoone abihoone maapinnast katuseharjani, m - 8/5 8/5 - 8/5 - 8/5 - 8/5 - 8/5 - 8/5 - 8/5 - - - - elamu/abihoone - 162.50 154.70 - 160.00 - 158.50 - 160.00 - 157.80 - 157.50 - 154.00 - - - - Maksimaalne korruselisus - - 2/1 - - - - - - - - - Konsultant elamu/abihoone 2/1 2/1 2/1 2/1 2/1 2/1 2/1 vastavalt 8 ja 5m maapinnast katuseharjani). Kui elamu ehitusala asub hoo- Lubatud katusekalde vahemik - - - - - - - - - - - Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringu muutmine Projektala asukoht Joonise nimetus Tuleohutusklass - TP3 TP3 - TP3 - TP3 - TP3 - TP3 - TP3 - TP3 - - - - Valgamaa M 1:1000 Koostamise korraldaja Joonise nr/kokku - - - - 3/5 Maastikuarhitektid Erge Sonn, Priit Paalo 12.004 30.04.15 ___________________________________________________________________________ Maastik OÜ registrikood: 12197806 telefon: 5843 4843 ___________________________________________________________________________ Töö nr: 12.004 Asukoht: Otepää vald, Nüpli küla Planeeringu koostamise korraldaja: Otepää Vallavalitsus Huvitatud isik: OÜ Pasila Konsultant/maastikuarhitekt: Erge Sonn/Priit Paalo Otepää vallas Nüpli külas asuva Suure-Kalda kinnistu DETAILPLANEERING Seletuskiri ja joonised Tartu 2013 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering Sisukord 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK NING PLANEERITAVA ALA KINNISTUTE OMANIKUD PLANEERINGU ALGATAMISEL ...................................................................................................................... 3 1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED................................................................. 3 1.2 DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ÜLESANDED ........................................................... 3 1.3 ALUSPLAAN .................................................................................................................. 5 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................... 5 3 PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED.......... 8 4 PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ............................................. 8 5 KRUNDI EHITUSÕIGUS ............................................................................................... 9 5.1 EHITUSÕIGUS ................................................................................................................ 9 5.2 LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID, SH HALJASTUS ............................................................. 11 6 KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ......................................................... 11 7 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ................... 11 8 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................... 11 9 EHITISTEVAHELISED KUJAD ................................................................................ 12 10 TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD................................................ 12 10.1 VEEVARUSTUS ........................................................................................................ 13 10.2 KANALISATSIOON JA SADEVESI ............................................................................... 13 10.3 SOOJAVARUSTUS..................................................................................................... 14 10.4 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................. 14 10.5 VÄLISVALGUSTUS ................................................................................................... 15 10.6 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS...................................................................... 15 11 KESKKONNAKAITSE ABINÕUD ............................................................................. 15 12 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................... 15 13 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........... 16 14 MUUD SEADUSEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED NING NENDE ULATUS ......................................... 16 15 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................................................................................................................. 17 16 PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED .................................................... 17 17 PLANEERINGU TEOSTAMISE TEGEVUSKAVA ................................................. 17 18 JOONISED ..................................................................................................................... 18 Maastik OÜ, töö nr 12.004 2 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering 1 Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ning planeeritava ala kinnistute omanikud planeeringu algatamisel 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused Käesoleva detailplaneeringu koostamise alusteks on Otepää Vallavalitsuse 21. juuni 2012. a otsus nr 1-4-40 "Otepää vallas Nüpli külas Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringu algatamine" ja "Otepää vallas Nüpli külas Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringu muutmise detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad". Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi planeeringuid ja dokumente:  Otepää Vallavolikogu 01.10.2013 määrusega nr 1-6-14 kehtestatud Otepää valla üldplaneering.  Otepää valla ehitusmäärus (Otepää Vallavolikogu 17.04.2008 a. määrus nr 3)  Otepää valla arengukava 2020  Valga maakonna teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused"  Planeerimisseadus Otepää Vallavolikogu 25.04.2013 otsusega nr 1-4-20 tunnistati kehtetuks Suure-Kalda kinnistu detailplaneering (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr IB DP22/2007, kehtestatud Otepää Vallavalitsuse 09.12.2009. a korraldusega nr 2-4-635). Otsuse kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise põhjuseks asjaolu, et kinnistu omanikul ei olnud võimalik ellu viia kehtestatud detailplaneeringut, sest kehtestatud detailplaneering ei arvesta maastiku omapäraga, ette nähtud ehitusalad on planeeritud selleks sobimatusse kohta (soine ja ehitamiseks mittesobilik ala). Tiigi rajamisel selgus, et supluskohta ei ole soise pinnase tõttu võimalik rajada detailplaneeringuga määratud asukohta. Samuti on vajalik muuta juurdepääsutee asukohta, kuna kehtestatud planeeringuga ette nähtud juurdepääsutee asukoht oli liiklusohtlikult lahendatud. Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringuga käsitletakse planeeringualana maaregistri rakenduse alusel 248486 m² suurust ala, kuhu lisaks planeeritavate kruntidega piirnevale Alaküla-Rüa kõrvalmaanteele (tee nr 23157) on sisse arvestatud ka Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringu tulemusena krunditud 10 krunti ning nende kruntide lähiümbrus. Detailplaneeringus käsitletakse Põhjakalda (M 100%), Kaldanurga (E 100%), Suure-Kalda (M 100%), Taga- Kalda (M 100%), Väike-Kalda (M 100%), Lõunakalda (M 100%), Taga-Kalda tee (L 100%), Lõunakalda tee (L 100%), Kalda alajaama (T 100%) ja Kalda kaevu (T 100%) katastriüksuseid. Maakasutus: M - maatulundusmaa, E - elamumaa, L - transpordimaa, T - tootmismaa. 1.2 Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded Detailplaneeringu algatamisel oli planeeringu eesmärgiks muuta Otepää Vallavalitsuse poolt kehtestatud Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringut. Põhjuseks on kehtestatud planeeringus ette nähtud ehitusalade sobimatus arvestades maastikku (soine ja ehitamiseks mittesobilik ala). Tiigi rajamisel (2007. a koostatud projekt Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt, töö nr 22/2007) selgus, et supluskohta ei ole soise pinna tõttu võimalik rajada planeeritud asukohta. Maastik OÜ, töö nr 12.004 3 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering Juurdepääsutee asukohta on muudetud projekteerimise käigus, kuna kehtestatud planeeringuga ette nähtud asukoht oli äärmiselt liiklusohtlik. Detailplaneeringu koostamise käigus on Otepää Vallavolikogu poolt tunnistatud kehtetuks Suure Kalda kinnistu detailplaneering, mistõttu on ära langenud vajadus muuta varem kehtestatud Suure Kalda kinnistu detailplaneeringut. Muutmist on käsitletud detailplaneeringu algatamise otsuses, mille aktuaalsus on ära langenud seoses varem kehtinud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega. Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud planeeringuala kattub algatamisotsuses määratud planeeringuala piiridega. Kuna algatamise otsus ei ole haldusaktiks vaid on omavalitsuse otsus, mille alusel alustatakse detailplaneeringu koostamist, siis ei ole vajalik algatamise otsuse hilisem muutmine. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringualale ehitusõiguse andmine elamute ja abihoonete ehitamiseks ning maakasutuse põhimõtete määramine, soistele aladele tiikide rajamine, supluskoha ning tuletõrje veevõtu koha asukoha määramine. Detailplaneeringu ülesandeks on:  planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;  krundi ehitusõiguse määramine;  krundi hoonestusala piiritlemine;  krundi kasutamise sihtotstarvete määramine;  krundi liikluskorralduse määramine;  haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;  kujade määramine;  hoonetele juurdepääsuteede tagamine, servituutide vajaduse määramine;  tehnovõrkude ja -rajatiste vajaduse määramine;  keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks;  hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine;  kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine. Algatamisel kavandati planeeringualale 10 elamu krundi moodustamine. Planeerimismenetluse käigus loobuti kahe elamukrundi moodustamisest. Vastuvõtmiseks esitatud planeeringulahenduses kavandatakse 8 elamukrunti, 1 alajaama krunt, 1 puurkaevu krunt ja 2 teemaa ning 7 maatulundusmaa krunti. Soistele aladele planeeritakse tiigid, muudetakse supluskoha asukoht ning tuletõrje veevõtu koht koos ümberpööramise platsiga. Otepää valla üldplaneeringu mõistes võib detailplaneeringu koostamisel maa-alale anda mingi muu kasutusotstarbe (kõrvalsihtotstarbe) kuni 30% ulatuses, mida ei loeta üldplaneeringu muutmiseks (seletuskiri lk 11). Planeeringu ala paikneb üldplaneeringu järgselt hajaasutusega piirkonnas. Detailplaneeringuga kavandatakse maatulundusmaa kruntide teenindmiseks eraldi pereelamumaa kasutamise otstarbega kruntide moodustamine. Pereelamumaa krundid moodustatakse planeeritava elamu õuemaa/hoonestusala ulatuses, muus osas jätkub krundi kasutamine põllumajandusmaana. Maatulundusmaa kruntide osas jääb kasutusotstarbe muutus alla 30 %, mistõttu käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva Otepää valla üldplaneeringuga. Maastik OÜ, töö nr 12.004 4 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering 1.3 Alusplaan Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Otepää Maamõõdubüroo poolt koostatud Suure-Kalda geoalus täpsusastmega 1:1000, mille mõõdistused on teostatud 2006. a detsembris. Lisaks on kasutatud OÜ Otepää Maamõõdubüroo poolt koostatud Taga-Kalda katastriüksuse hoonestusala geodeetilist alusplaani ning Kaldanurga katastriüksuse hoonestusala geodeetilist alusplaani, mis on mõlemad mõõtkavas 1:500 ning mõõdistused on teostatud 2011. a novembris. Samuti A&O Maamõõdubüroo OÜ (tegevuslitsentsid 179MA, 36 MA-k) poolt mõõdistatud Pasila OÜ liitumise teostusjoonist, mis on mõõtkavas 1:500 ja mõõdistatud 2010. aasta septembris. Geoalust on täpsustatud 2012. aasta novembrikuus. 2 Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Valgamaal, Otepää vallas, Nüpli külas. Planeeringuga haaratav ala asub hajaasustuses. Planeeringuga haaratud katastriüksuste sihtotstarbed on maa-ameti andmetel järgmised:  Põhjakalda - maatulundusmaa (M) 100%  Kaldanurga - elamumaa (E) 100%  Suure-Kalda - maatulundusmaa (M) 100%  Taga-Kalda - maatulundusmaa (M) 100%  Väike-Kalda - maatulundusmaa (M) 100%  Lõunakalda - maatulundusmaa (M) 100%  Taga-Kalda tee - transpordimaa (L) 100%  Lõunakalda tee - transpordimaa (L) 100%  Kalda alajaam - tootmismaa (T) 100%  Kalda kaev - tootmismaa (T) 100% Planeeringuala piirneb läänekaarest Alaküla-Rüa kõrvalmaanteega, kust on väga hea ligipääs planeeringualale. Kirde, ida ja kagu suunda jääb suur riigile kuuluv metsamassiiv. Edelakaarde jääb põllumaa ja vähesel määral kõrghaljastust. Lähimad hooned asuvad Kalda (63602:002:1241) ja Kivisoo (63602:002:1860) katastriüksustel. Tänaseks on hoonestatud Kaldanurga ja Põhjakalda katastriüksused ning rajatud on alajaam Kalda alajaama katastriüksusele. Rajatud on Taga-Kalda tee. Suure-Kalda ja Taga-Kalda katastriüksusele on rajatud tiigid.. Planeeringualal asub mõõdukalt kõrghaljastust, täiskasvanud haljastust leidub eelkõige ala kirde-, ida- ja kaguosas. Planeeringuala madalamates kohtades paikneb väheväärtuslik lehtpuuvõsa. Uushaljastust on rajatud Alaküla-Rüa maantee ja rajatava tiigi vahelisele alale ning ka tiigi idakaldale. Planeeringualal domineerib hooldatud rohumaa. Vaated planeeringualast väljapoole avanevad eelkõige lõuna-, lääne- ja põhjasuunas. Valdav osa ümbritsevatest aladest on metsane. Planeeringuala reljeef on vaheldusrikas, alal on hästi äratuntav Lõuna-Eestile omane kuppelmaastik. Ala absoluutkõrgused jäävad valdaval osal planeeringualast vahemikku 140.00 … 152.50 m. Planeeringuala kirdeosas maanteeäärsel alal tõuseb maapind kuni kõrguseni 156.70. Madalaimad, liigniisked kohad paiknevad planeeritava ala lääne- ja kaguosas, langedes kohati kuni absoluutkõrguseni 139.50 m. Taga-Kalda tee katastriüksusele on rajatud tee ning Kalda alajaama katastriüksusele alajaam. Nende eelduste täitmisel on osutunud võimalikuks Kaldanurga ja Taga-Kalda katastriüksustele hoonestuse rajamine. Lisaks on elamu ja abihoone rajatud Põhjakalda katastriüksusele. Alajaamast hoonestusteni kulgeb elektri madalpinge maakaabel, millele Maastik OÜ, töö nr 12.004 5 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering kehtib kaitsevöönd 1 m kaablist (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 3). Kalda alajaama katastriüksusel asuvale alajaamale kehtib kaitsevöönd 2 m ümber alajaama (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 6). Kaldanurga, Põhjakalda ja Suure-Kalda katastriüksustele on rajatud ka veetorustik, millele kehtib kaitsevöönd 2 m torustikust (Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus, § 2), kanalisatsiooni- ja drenaažitorustik, millele kehtivad kaitsevööndid 2 m torustikust (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus, § 2). Suure-Kalda katastriüksusel asub olemasolev elektri liitumiskilp, millele kehtib kaitsevöönd 2 m ümber kilbi (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 6). Lisaks ulatub planeeringualale Alaküla-Rüa kõrvalmaantee 50m laiune maantee kaitsevöönd (Teeseadus, § 13, punkt 2). Alaküla-Rüa maantee on klassita maantee. Foto 1. Vaade Taga-Kalda katastriüksuselt Kalda katastriüksuse suunas Maastik OÜ, töö nr 12.004 6 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering Foto 2. Vaade Suure-Kalda katastriüksuselt rajatava tiigi ja Alaküla-Rüa maantee suunas Foto 3. Vaade Suure-Kalda katastriüksuselt Taga-Kalda, Väike-Kalda, Lõunakalda ja kalda katastriüksuste suunas Foto 4. Vaade Taga-Kalda katastriüksuselt Väike-Kalda ja Lõunakalda katastriüksuste suunas Maastik OÜ, töö nr 12.004 7 3 Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Otepää vallas, Nüpli külas. Nüpli küla piirneb Otepää linnaga ning asub linnast lõunasuunas. Lähipiirkonna asustustihedus on võrdlemisi hõre. Katastriüksused naabruskonnas on erineva suurusega, kuid valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeringuala asub Alaküla-Rüa kõrvalmaantee ääres ning see maantee on omakorda ühenduses Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteega (tee nr 46). Planeeringuala jääb Otepää linnast ca 4 km kaugusel. Planeeringuala on võrdlemisi hästi ühistranspordiga ligipääsetav. Tatra-Otepää-Sangaste maanteel asub "Rüa" bussipeatus, mis jääb planeeringualast vaid ca 450 m kaugusele, mis on jõukohaselt läbitav ka jalgsi. See loob võimaluse ligipääsuks planeeringualale ka lastele, eakatele ja juhilubadeta inimestele. Otepääl on kool, lasteaiad, huviringid, kultuurimaja, arstiabi, politsei, tuletõrje, erinevad toidu- ja kodutarvete kauplused jne. Otepää on bussiliikluse abil ühendatud teiste suuremate linnadega. Ümbruskonna elamud on viilkatusega traditsioonilise ehituslaadiga hooned, mille juures on 2 - 11 abihoonet, keskmiselt 4. Elamute ehitusalune pind ümbruskonnas on 50 - 132 m², keskmiselt 92 m². 4 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu algatamisel kaaluti Suure-Kalda katastriüksuse jagamist kolmeks erinevaks krundiks. Käesolevas planeeringulahenduses on nimetatud katastriüksus jagatud kaheks, kuna maanteepoolne krunt oleks olnud maastikuliselt ebasobivas asukohas ning rikkunud Kalda katastriüksuse majapidamise privaatsuse. Suure-Kalda katastriüksus on jagatud kaheks krundiks, kus mõlemal on avar ning piisavalt privaatsust pakkuv elamukrunt rajatava suure tiigi juures. Detailplaneeringu algatamisel kaaluti Taga-Kalda katastriüksuse jagamist kaheks elamukrundiks ning käesolevas lahenduses on nimetatud ideega edasi mindud, kuna mõlema krundi privaatsus on avarate kruntide läbi tagatud ning planeeritavad õuealad asuvad maastikuliselt sobivates asukohtades. Maaregistris on Taga-Kalda ja Suure-Kalda pindala esitatud hektarites. Detailplaneeringus on esitatud kruntide pindala ruutmeetrites, millega on täpsustatud kruntide pindala. Täpsustuse aluseks on võetud maamõõtja poolt koostatud geodeetiline mõõdistus, mille alusel krundi pindalad kokku 248517 m². Detailplaneeringu algatamisel kaaluti Lõuna-Kalda katastriüksuse jagamist kaheks krundiks. Jagamise mõttest loobuti, kuna loodav lisakrunt oleks rikkunud Lõuna-Kalda katastriüksuse privaatsuse, kuna loodavale krundile oleks pääsenud vaid läbi Lõuna-Kalda katastriüksusele planeeritud õueala. Põhijoonisel näidatud hoonestusala piires moodustatakse eraldi elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. Suure-Kalda kinnistu detailplaneering Maakasutus on esitatud tabelis 1 ja 2. Tabel 1. Maakasutus Planeeritav Põhjakalda POS 1 Kaldan Suure- POS 2 Taga- POS 3 POS 4 katastriüksus urga Kalda Kalda Krundi 33 945 6266 15 850 29 692 4745 30 656 5401 29 252 planeeritav suurus, m² Katastriüksuse M M E M M M M M olemasolev sihtotstarve* Planeeritav M 100% EP EP M EP M EP M krundi 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%)** Tabel 2. Maakasutus Planeeritav POS POS POS Väike POS Lõuna POS Taga- Lõunak Kalda Kalda katastriüksus 5 6 7 Kalda 8 Kalda 9 Kalda alda tee alajaam kaev tee Krundi 5218 1893 7335 14 6090 24710 9664 1525 3874 321 723 planeeritav 2 318 suurus, m² Katastriüksuse M M M M M M M L L T T olemasolev sihtotstarve* Planeeritav EP M EP M EP M EP LT LT OE OV krundi 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%)** * Katastriüksuse olemasolev sihtotstarve Maa-ameti andmete järgi (xgis.maaamet.ee). E - elamumaa, M - maatulundusmaa, L - transpordimaa, T - tootmismaa **Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve: Planeeringute leppemärgid, Keskkonnaministeerium, 2002. Kättesaadav: www.siseministeerium.ee/public/plan_leppem.pdf EP - pereelamumaa, LT - tee ja tänava maa, OE - elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, OV - veetootmise ja veepuhastuse ehitise maa 5 Krundi ehitusõigus 5.1 Ehitusõigus Hoonestusalad on esitatud graafiliselt põhijoonisel ning näidatud suurematena, et võimaldada ala piires hoonete asukohti vabamalt valida. Hoonestusaladele on planeeritud maksimaalselt kuni 3 hoonet (1 elamu ja kuni 2 abihoonet). Elamu ehitusalune pindala on 200 m². Majapidamisabihooneid võib ühele krundile ehitada maksimaalselt kaks, suurim lubatud ehitusalune pindala kuni 150m² (st kahe abihoone peale kokku 150m² või üks abihoone kuni 150m²). Käesoleva planeeringuga antud maksimaalseid hoonete ehitusaluseid pindu ei tohi ületada ning projekteeritavad hooned peavad asuma hoonestusalaga määratud piirides. Ehitusaluse pinna hulka arvestatakse kõik hoone katusega kaetud väliterassid. Väljapoole hoonestusala hooneid ehitada ei tohi, rajatisi võib ehitada nii hoonestusalale kui ka väljapoole planeeritud hoonestusala. Maastik OÜ, töö nr 12.004 9 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering Kruntide ehitusõigus on esitatud põhijoonisel näidatud tabelis. Planeeritud hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ning välisviimistlusmaterjalid kvaliteetsed. Lubatud välisviimistlusmaterjalid on puit, krohv, looduslik kivi ja tehiskivimaterjalid. Lubatud ei ole välisviimistluses kasutada ümarfreespalki. Laudisega hoonetel kasutada heledaid, pastelseid värvitoone, mis sobiksid ümbritseva maastiku ning naaberhoonetega. Puitpinnad on soovitav ette näha heledates ja looduslähedastes toonides. Akende projekteerimisel ja paigaldamisel puithoonetele eelistada täispuidust aknaid. Keelatud on plastik- ja plekkvooder, viimistluskatteta betoon, klombitud kivi jm linnaehituslikud materjalid. Keelatud on põhjendamatult suured klaaspinnad välisviimistluses. Lubatud on palkhoonete ehitamine. Soovitavalt rajada energiatõhusaid passiivmaju. Lubatud katusetüübid on viil- ja kelpkatus. Lubatud katusekattematerjalid: ümbritseva looduskeskkonnaga harmoneeruvates värvitoonides (tumepruun, tumeroheline, hall, must) katusekivi, rullmaterjalid, katuseplekk. Ehitatavad abihooned peavad visuaalses hierarhias jääma põhihoonetest (elamust) madalamale positsioonile ning nende arhitektuurne vorm ja välisviimistlusmaterjalid peavad sobima põhihoonega. Põhihoone peab olema arhitektuurselt liigendatud (põhi- ja lisamahud, eenduvad osad nagu terrassid, verandad jne) ning arvestama piirkonna traditsioonilist ehitusstiili. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada sobivust naaberkruntidele juba projekteeritud/ehitatud hoonete välisviimistlusmaterjalidega ja arhitektuurse lahendusega, et tekiks sujuv visuaalne üleminek ühe krundi hoonestuselt teisele ja planeeringuala hoonestuse teatav ühtsus. Planeeringualal teostatavate ehitusprojektide omavahelist sobivust tuleb kontrollida hoonete ehituslubade väljastamisel. Põhjakalda hoonestusala asub osaliselt maantee kaitsevööndis. Õhu- ja pinnasesaaste võib perioodiliselt ületada lubatud piirkontsentratsiooni, mille tõttu inimese elamine ja puhkamine on tervisele ohtlik (Tee projekteerimise normid ja nõuded, p1.8.1). Eelnevast lähtuvalt tuleb hoonete ehitusprojektis ette näha meetmed liiklussaastest põhjustatud kahjulike mõjude vähendamiseks. Samuti on hoonestusala ning tee vahele planeeritud täiendav mitmerindeline haljastus saaste püüdmiseks. Järgida nii traditsioonilise kui ka kaasaegse arhitektuuri häid näiteid. Modernsete detailide kasutamisel peavad need alluma traditsioonilisele põhilahendusele. Hooned peavad olema teostuselt heatasemelised. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava põhimõtete järgi, peavad sobima ümbritsevasse keskkonda, mitte looma ohtu inimesele, varale ega keskkonnale. Soovituslikult arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning looduskeskkonda. Kõik planeeringualale ehitatavad hooned peavad üksteisega harmoneeruma, et looduks visuaalselt esteetiline tervik. Hoonestuse rajamisel tiikide kaldaalale arvestada veeseaduse järgse veekaitsevööndiga, mille ulatus on veepiirist 10 m. Vallavalitsusel on õigus väljastada lisatingimusi, mis täpsustavad arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. Hoonete ehitusprojektid tuleb enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada Otepää Vallavalitsusega. Maastik OÜ, töö nr 12.004 10 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering 5.2 Likvideeritavad objektid, sh haljastus Planeeringualal likvideeritakse puud ja põõsad, mis jäävad ette teede, platside, hoonete ehitusele, ka tehnovõrkude rajamisele. 6 Krundi hoonestusala piiritlemine Uued hoonestusalad on põhijoonisel näidatud suurematena, kui on hoonete lubatud maksimaalne ehitusalune pindala, et võimaldada hoonestusala piires hoonete asukohta vabamalt valida. Hoonestusala piires moodustatakse uued elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. Hoonestusalad on antud arvestades olemasolevaid ja planeeritavaid tehnovõrke ja –rajatisi, planeeritavaid juurdepääsuteid, tuleohutuskujasid, krundipiire, krundi reljeefi, vaateid krundile ja krundilt välja. Taga-Kalda tee, Lõunakalda tee, Kalda alajaam ja Kalda kaev kruntidele hooneid ei planeerita. 7 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Detailplaneeringuga on planeeritud kaks juurdepääsuteed. Alaküla-Rüa maanteelt on lisaks veel mahasõit/juurdepääsutee Põhjakalda krundile planeeringuala põhjaosas. Juurdepääsuteed on planeeritud 4 m laiad, et võimaldada juurdepääs ka nt prügiautodele, päästetehnikale ja teistele suurematele autodele. Juurdepääsutee on planeeritud kruusakattega. Parkimine pereelamumaa kasutamise otstarbega kruntidel lahendatakse krundisiseselt. Nimetatud kruntidel asuvate reovee puhastusseptikuteni peavad viima juurdepääsuteed (võib lahendada läbi hoovi), mis lubavad nimetatud objekte teenindada ja hooldada. Juurdepääsuteed peavad olema läbitavad igal ajal ning vajadusel peab teede-alune pind olema killustikuga tugevdatud, et välistada raskete masinate läbivajumist. Juurdepääsuteede asukohad puhastiteni täpsustatakse hoonete või puhastite rajamisega kaasneva ehitusprojektiga. Suure-Kalda krundi tiigi äärde, on planeeritud tuletõrje veevõtukoht, kus asub ka manööverdamisplats tuletõrjeautodele. Ümberpööramisplatsid on planeeritud ka Lõunakalda ja Taga-Kalda kruntidele. Põhjakalda krundi hoonestusala asub maanteest 25 m kaugusel. Hoonestusala ja maantee vahele, ca 15 m kaugusele maanteest on planeeritud mitmerindeline haljastus saaste ja müra leevendamiseks Põhjakalda hoonestusalal. Mahasõidud planeeritavatelt juurdepääsuteedelt on ohutud ning nähtavus hea. 8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeritaval Suure-Kalda kinnistul on kavandatud maksimaalselt säilitada olemasolevat haljastust ala kirde- ja kaguosas. Niiskemates kohtades kasvava väheväärtusliku lehtpuuvõsa võib eemaldada. Maastik OÜ, töö nr 12.004 11 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering Kõrghaljastust võib istutada kogu planeeringuala ulatuses, kuid tehnovõrkudele mitte lähemale kui 2 m. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud uushaljastuse alad planeeritavatel kruntidel. Lisaks on täiendavalt planeeritud haljastus Põhjakalda krundile hoonestusala ja maantee vahelisele alale, kuid maanteele mitte lähemale kui 15 meetrit. Silmas pidades kruntide suuruseid ja maastikuilme säilitamise olulisust on ette nähtud rajada piirded õueala, mitte kogu krundi piiritlemiseks, v.a põllumajanduslikuks tegevuseks vajalikud piirded. Sealjuures orienteeruv õueala asub hoonestusala piirides ja täpsustatakse detailplaneeringu rakendumisel vastavalt ehitusprojektidele ja looduslikele tingimustele. Arvestades Põhjakalda krundi asukohta riigimaantee ääres võib turvalisuse tagamiseks rajada piirde ka krundi maanteepoolsele piirile. Tee poolsel õueala piiril on lubatud kasutada kuni 1,2 m kõrguseid läbipaistvaid piirdeid (plankaia kasutamine on keelatud). Piirde tüüp peab sobima hoonete arhitektuurse lahendusega ning see tuleb ära näidata hoone projekteerimisel. Õueala teistel külgedel võib kasutada sama piiret või siis läbipaistvat või haljaspiiret. Kõrgema piirde vajadus (tulenevalt suure koera pidamisest vms) tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Põllumajanduslikud piirded peavad olema läbipaistvad (võrkaed) või haljaspiirded (hekk). Supluskoht planeeritakse Suure-Kalda kinnistu Taga-Kalda tee krundi poolsesse tiigi ossa, kus on pinnaselised tingimused sobivamad ujumiskoha rajamiseks. Planeeingualal olevatessse niisketesse ja soostunud lohkudesse on planeeritud tiigid. Tiikide asukohtade ja pindalade planeerimisel on lähtutud looduslikest tingimustest. Tiigi rajamisel eemaldatakse sinna kasvanud võsa ning väheväärtuslikud puud. 9 Ehitistevahelised kujad Tuleohutuse tagamiseks tuleb ehitiste projekteerimisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatud tuleohutusnõuetest. Hoonetevaheline kuja on minimaalselt 8 m. Planeeritava uue hoone madalam tuleohutusklass on TP 3, võib rajada ka kõrgema tuleohutusklassiga hoone. Täpne tuleohutusklass määratakse ehitusprojektis Uusehitiste rajamisel arvestada seadusest tulenevate tuleohutuskujadega ning hoonete projekteerimisel kasutada tehnikaid ja materjale, mis vähendaksid tule levimise ohtu. Planeeringuala elamualade tarbeks lahendatakse tuletõrje veevõtukoht Suure-Kalda krundil asuva tiigi baasil. Tuletõrjeveevarustuse lahendus peab vastama Eesti standardi EVS 812- 6:2012 punktis 7.2 sätestatud nõuetele. Päästeautoga tiigist tulekustutusvee kättesaamiseks peab tiik olema varustatud imitarnetoruga mis on ühendatud kuiva hüdrandiga. Kuiva hüdrandi paigaldamisel ja manööverdamisplatsi rajamisel juhinduda standardi EVS 812- 6:2012 Lisas C sätestatud nõuetest. 10 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Hoonete kommunikatsioonidega varustatus ja liitumispunktid ning nende täpsed asukohad projekteeritakse eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates ehitusprojektides. Tehnovõrkude Maastik OÜ, töö nr 12.004 12 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering joonisel (joonis 4) on näidatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude ehitusprojektid koostatakse võrguvaldajate tehniliste tingimuste alusel, arvestades seadustest tulenevaid nõudeid. 10.1 Veevarustus Planeeringuala veevarustus on ette nähtud lahendada planeeritud puurkaevu baasil. Prognoositav ööpäevane veetarve planeeringualal on ühe elamukrundi kohta 0,5m³, seega kokku 4m³. Veeseaduse § 28 lg 4 p 1 kohaselt võib Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust. Vastavalt Veeseaduse § 28 lõikele 4 punktile 1 võib keskkonnaminister vähendada veehaarde sanitaarkaitseala 10 meetrile, kui vett võetakse alla 10m³ ööpäevas ja kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks. Keskkonnaministri nõusolek sanitaarkaitseala vähendamiseks taotletakse pärast detailplaneeringu kehtestamist ja puurkaevu projekti koostamist. Puurkaevuhoone arhitektuurne lahendus tuleb anda puurkaevu projektiga. Kaevu asukoha valikul on arvestatud Veeseaduse § 28 lg 3 ning keskkonnaministri 16.12.1996. a. määruses nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine“ veevõtukohale kehtestatud hooldusnõuetega. Planeeringu tehnovõrkude joonisel on toodud planeeritava puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 50m ja taotletav vähendatav sanitaarkaitsevöönd 10m ning puurkaevu ja planeeritud omapuhastite asukohad (puurkaev on planeeritud kanalisatsiooni kogumismahutitest ülesvoolu; täpne mahutite paigutus tuleb anda hoonete projektidega). Puurkaevu rajamine toimub vastava projekti alusel. Veevõtukohale määratud hooldusnõuded kooskõlastatakse veehaarde projekti koosseisus asukohajärgse riikliku keskkonnateenistuse, tervisekaitse talituse ja omavalitsusega. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja). Juurdepääs puurkaevule on ette nähtud planeeritud Lõunakalda krundil kulgevalt juurdepääsuteelt. Lubatud on ka salvkaevude rajamine. Planeeringualal veetrasside rajamise ja planeeringujärgse ümbertõstmisega kaasnevad kulud tasutakse kinnistu omanike poolt. 10.2 Kanalisatsioon ja sadevesi Reovee kanalisatsioon on ette nähtud lahendada igal elamukrundil eraldi. Lubatud on rajada reovee kogumismahuti, imb-, või filtersüsteem või analoogne omapuhasti. Omapuhasti peab tagama keskkonnaohutuse ning selle tüüp tuleb anda hoone projekteerimisel. Planeeringulahenduses on näidatud septikutega lahendus, kus reovesi puhastatakse septikus. Puhastatud vesi juhitakse lähimasse veekogusse ning septiku puhastus tellitakse vastavat luba omavalt ettevõttelt. Alternatiivsed reovee käitlemise viisid on lubatud ning vastavad projektid esitatakse koos hoone ehitusprojektiga. Reovee käitlemine peab toimuma vastavalt seadustele. Septikud tuleb projekteerida lähtuvalt kehtivatest keskkonnakaitsenõuetest. Lokaalne puhastusseade imbväljakuga peab vastama Veeseaduse ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr. 99 kinnitatud „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit – ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” sätestatud nõuetele. Nimetatud määruse § 6 lõike 5 punkti 1 alusel võib suhteliselt kaitstud põhjaveega aladel heitvett hajutatult pinnasesse Maastik OÜ, töö nr 12.004 13 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering immutada kuni 5 m³ ööpäevas peale reovee mehaanilist puhastamist (nt kolmekambriline septik). Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala Juhul kui edasise projekteerimise käigus selgub, et planeeringuga antud puhastitüüpi pole siiski võimalik antud alale antud mahus projekteerida/rajada või osutub see liiga kulukaks või muul põhjusel ebaotstarbekaks, võib puhasti tüübi asendada teisega tingimusel, et reovee käitlemine vastab nõuetele. Mistahes antud alale projekteeritud omapuhasti territoorium peab olema projekteeritud selliselt, et puhasti kuja ei ulatuks väljapoole käesolevas detailplaneeringus toodud puhasti kuja välispiiri. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusele nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ (RT I 2001, 47, 261) eeldab käesolevas planeeringus toodud reoveepuhasti maht 10m laiust sanitaarkaitsevööndit puhasti välispiirist. Nimetatud määruse järgi tähendab 10m laiune kuja kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksemat kaugust hoonest või joogivee salvkaevust. Omapuhastit võib planeeritust teise asukohta rajada ülaltoodud kujasid arvestades (juhul kui tegelik hoone asukoht valitakse hoonestusalas näiteks selliselt, et planeeringulahenduses toodud hoonestusalast väljapoole planeeritud puhasti jääb tegelikust hoonest ebaotstarbekalt kaugele). Sademeveed on erakruntide siseselt ette nähtud maasse immutada. Vältida sadevee juhtimist naaberkruntidele. Planeeritud juurdepääsuteed tuleb projekteerida ühe- või kahepoolse kaldega servade suunas ning tee kõrgusarvud määrata projekteerimisel. Planeeringualal kanalisatsioonitrasside, puhastite, septikute ning planeeringujärgse ümber- tõstmisega kaasnevad kulud tasutakse krundi igakordse omaniku poolt. 10.3 Soojavarustus Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas. Planeeringuala hoonete soojavarustus on ette nähtud lahendada iga elamukrundi siseselt lokaalse kütteviisi baasil. Lisaks puuküttele on lubatud ka õhksoojuspumpade, päikesekollektorite jms kasutamine. Kütmiseks ei ole lubatud kasutada maagaasi, kütteõli ning kivisütt, sest need on keskkonnale kahjulikud. Küttemeetod tuleb näidata hoone projekteerimisel. 10.4 Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse planeerimisel on lähtutud Elektrilevi OÜ Kagu-Eesti regiooni poolt väljastatud tehnilistest tingimustest. Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime amprites jääb vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele jaotusvõrgu valdaja määrata. Toitealajaam: Otepää, Toitefiider: Vidrike, Jaotusalajaam: Pasila. Objektide elektritoide on ette nähtud olemasolevast Pasila 10/0,4 kV alajaamast, mis asub Kalda alajaam krundil. Planeeritud elektrikilpide, kaablite ning kaitsevööndite asukohad on näidatud joonisel 4, Maakasutus ja tehnovõrgud. Planeeritavatele madalpinge maakaablitele Maastik OÜ, töö nr 12.004 14 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering seatakse isiklik kasutusõigus kaablite kaitsevööndite ulatuses valdaja kasuks. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad hooldus- või remonttööde teostamiseks. Planeeringualal madalpinge maakaabli rajamise ning planeeringujärgse ümbertõstmisega kaasnevad kulud tasutakse krundi arendaja poolt. Krundi omanik peab tagama juurdepääsu liinide omanikule hooldus- või remonttööde teostamiseks. Elektripaigaldiste asukohad tuleb täpsustada vastava projektiga ning näidata ka täpne planeeringualast väljapoole jääva elektriliini asukoht ja täpsustatud servituutide vajadus. 10.5 Välisvalgustus Tänavavalgustust ei ole planeeritud. Hoonestusalade välisvalgustus lahendatakse ehitusprojektide raames. Elamukruntide siseselt on lubatud madalate (kuni 1,2 m) välisvalgustite kasutamine. Krundisisesed valgustid ei tohi pimestada juurdepääsuteedel liiklejaid. 10.6 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringuala sidevarustus on planeeritud lahendada raadio- või mobiilside kaudu. 11 Keskkonnakaitse abinõud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää planeeringualale kaitsealasid ega kaitstavate liikide elupaiku. Keskkonnaregistri infosüsteemi järgi asub planeeringuga hõlmatud alal keskkonnaseirejaam (registrikood SJA9028000, pindalaga 19000 ha), kus seiratakse röövlinde. Planeeritav maa-ala jääb Valgamaa maakonna teemaplaneeringuga "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" määratud maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastiku Ilmjärve-Vidrike alale, mis omab samu väärtusi, mis Otepää Loodusparkki. Looduskaunis koht loob võimalused kvaliteetse elukeskkonna tekkimiseks. Planeeringuga kavandatud ehitised ja rajatised ei too endaga kaasa olulist keskkonnamõju, kuna hoonestus sobitatakse olemasoleva maastikuga ning ehitamisel järgitakse piirkonnale omaseid ehitustavasid. Planeeringualale on ette nähtud prügikonteinerite paigutamise nõue. Prügikonteinerite täpsed asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus. Jäätmekäitlus korraldada Otepää valla jäätmehooldus-eeskirja kohaselt. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõtte. Jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole krundi piire. Kogumismahuti tuleb paigaldada tasasele kõvale pinnale. Majapidamisest ja haljastusest tulenevad orgaanilised jäägid tuleb komposteerida või korraldada nende äravedu jäätmehooldus-eeskirjas ettenähtud viisil. Kinnistu omanik peab sõlmima lepingu jäätmeluba ja sellekohast tegevusluba omava ettevõtjaga. 12 Servituutide vajaduse määramine Servituudid seatakse Asjaõigusseaduses ja Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses ettenähtud korras. Kogu planeeringualal on erakrunte läbivatele tehnovõrkudele ette nähtud isiklik kasutusõigus. Maastik OÜ, töö nr 12.004 15 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering Valitsev Teeniv Servituut Servituudi sisu kinnisasi/krunt/isik kinnisasi/krunt Elektrirajatiste Põhjakalda, Isiklik kasutusõigus Isiklik kasutusõigus valdaja Kaldanurga, Suure- annab elektrivõrgu Kalda, POS 1-9, valdajale õiguse Taga-Kalda, Väike- ehitada ja hooldada Kalda, Lõunakalda, teenival kinnisasjal Kalda kaev, Taga- asuvaid elektrirajatisi. Kalda tee, Lõunakalda tee Veerajatiste valdaja Põhjakalda, Isiklik kasutusõigus Isiklik kasutusõigus Kaldanurga, Suure- annab joogiveerajatiste Kalda, POS 1-9, valdajale õiguse Taga-Kalda, Väike- ehitada ja hooldada Kalda, Lõunakalda, teenival kinnisasjal Taga-Kalda tee, asuvaid joogiveerajatisi. Lõunakalda tee Krundi haldaja Suure-Kalda Supluskoha Lubab supluskohta kasutusservituut kasutada ja hooldada 13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringut koostades on erinevad väliruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:  Hoonetevaheline hea nähtavus, jälgitavus ja valgustatus  Konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed  Erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:  Jälgitavus (videovalve)  Atraktiivsed materjalid, värvid  Vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid)  Atraktiivne maastikukujundus  Üldkasutatavate alade korrashoid 14 Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeritavale kinnistule kehtivad kitsendused:  Riigimaantee 50-meetri laiune kaitsevöönd mõlemale poole tee kesktelge (Teeseadus, § 13, punkt 2);  Olemasoleva alajaama kaitsevöönd 2 m ümber alajaama (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 6);  Olemasolevate ja planeeritavate liitumiskilpide kaitsevööndid 2 m (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 6); Maastik OÜ, töö nr 12.004 16 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering  Planeeritava elektri madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1 m liinist (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 3);  Olemasoleva elektri kõrgepinge maakaalbi kaitsevöönd 1 m liinist (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 3);  Planeeritavate septikute kaitsevööndid 5 m ümber septikute (Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, § 6, lg 1, punkt 2);  Planeeritavate imbväljakute kaitsevööndid 10 m (Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, § 6, lõik 1, punkt 1);  Olemasoleva ja planeeritava kanalisatsiooni- ja drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus, § 2);  Planeeritava puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m (Veeseadus, § 28, lõik4, punkt 1);  Olemasoleva ja planeeritava veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus, § 2); 15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju lähtub. 16 Planeeringu elluviimise võimalused Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Krundi igakordsed omanikud kohustuvad välja ehitama ehitusloaga ehitusprojektis ette nähtu koos kinnistute heakorraga. Taga-Kalda tee ja Lõuna-Kalda tee kruntidel asuva juurdepääsutee väljaehitamise kohustus on maa-ala valdajal. Üldkasutatavad tehnorajatised ehitab samuti maa-ala valdaja. Planeeritud elamute kasutusloa saamiseks on vajalik antud rajatiste ning tee olemasolu. Tehnovõrgud ehitatakse välja tehnilisi tingimusi arvestades liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Haljastuse rajamine toimub igakordse krundiomaniku kulul. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks katastriüksuste moodustamisele ja planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. 17 Planeeringu teostamise tegevuskava Detailplaneeringuga kavandatu elluviimine tuleb lahendada järgnevate tegevuspunktide järgi: 1. Raiete teostamine, võsa piiramine või likvideerimine 2. Tiikide kaevamine, korrastamine ja maapinna planeerimine 3. Juurdepääsutee ning tehnovõrkude rajamine 4. Hoonete ehitamine 5. Haljastamine Maastik OÜ, töö nr 12.004 17 Suure-Kalda kinnistu detailplaneering 18 Joonised Käesoleva planeeringu lahutamatuks osaks on: 1/5 Situatsiooniskeem M 1:10 000 2/5 Olemasoleva olukord M 1: 1000 3/5 Põhijoonis M 1: 1000 4/5 Tehnovõrgud M 1: 1000 5/5 Illustreerivad vaated Maastik OÜ, töö nr 12.004 18 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 23.11.2021 17:18 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 6-7/3080 Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu arvamuse andmiseks esitamine TereEdastame Teile Otepää Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemist kirja. LugupidamisegaKristi MittVolikogu sekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →