OTEPÄÄ VALLAVALITSUS
Lp koostöö tegija
Meie 23.11.2021 nr 6-7/3080
Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise
otsuse eelnõu arvamuse andmiseks esitamine
Planeerimisseaduse § 140 lõike 3 kohaselt esitame Teile arvamuse andmiseks Otepää vallas Nüpli
külas asuva Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamine otsuse eelnõu.
Planeerimisseaduse § 140 lõige 4 sätestab, et kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada,
kui seadus ei sätesta teisiti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Barkala
vallavanem
Lisad: Otepää Vallavolikogu otsuse eelnõu, planeeringu põhijoonis ja seletuskiri.
Neeme Kaurov 7664820,
[email protected]
Sama: Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS.
Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ Tel. +372 766 4800 1 http://www.otepaa.ee EE351010202008200001
Registrikood 75001566 Fax +372 766 1214 E-post:
[email protected] IBAN
Aakre metskond 64
63602:002:2000
Maatulundusmaa
X= 6434300
Y= 648700
18
,0
1
70,00
POS 1
Pereelamu maa (EP) 100%
18
,1
8
Kivisoo
63602:002:1860
Maatulundusmaa
63602:002:0040
Maatulundusmaa
51
,3
1
Aakre metskond 65
5,00
0
5,0
63602:003:1430
Taga-Kalda tee Maatulundusmaa
5,00
63602:002:0033
5
51,0
Kaldanurga
63602:002:0032 X= 6434000
Pereelamu maa (EP) 100% 5,0
0
6
,8
Y= 648800
23
42,05
tv
50,0
0
17,10 ,0
0
Suure-Kalda 25
15,00
63602:002:0031
Maatulundusmaa POS 2
50,0
Pereelamu maa (EP) 100%
0
14,98
0
,0
45
46,
91
POS 3
63602:002:1534 Pereelamu maa (EP) 100%
Transpordimaa
30,
00
00
50,
63602:002:0780
00
85
,00
Maatulundusmaa
50,
63602:002:1032
Maatulundusmaa
38,
04
Kalda kaev
POS 4 63602:002:0035
63602:002:0037 Maatulundusmaa Veetootmise ja veepuhastuse
ehitise maa (OV) 100% Taga-Kalda
POS 5 63602:002:0034
Pereelamu maa (EP) 100% Maatulundusmaa 85
,00
X= 6433800 X= 6433800
Y= 648200
Y= 648900
62
,39
Kalda alajaam
25
63602:002:0036
97,
19,
31
Elektrienergia tootmise
Kalda ja jaotamise ehitise
maa (OE) 100%
19,86
63602:002:1241
19,8
Maatulundusmaa
6
63602:002:1031
,02
POS 7
32
Maatulundusmaa
Pereelamu maa (EP) 100%
5,00
63602:002:0039
Maatulundusmaa
20
,00
24,65
POS 8
Pereelamu maa (EP) 100% 55
,00
50,00
POS 6 55
,00
Maatulundusmaa
49,5
6
25,28
54,2
19,04
0
22,96
75,00 78,04
55,00
35,20
35,00
Planeeringuala
Planeeritava krundi piir
5,0
0 Naaberkinnistu piir
63602:002:0038
Maatulundusmaa
Kalda Kinnistu nimetus
63602:002:1241 Kinnistu kat tunnus
Maatulundusmaa Kinnistu sihtotstarve
Kinnistu nimetus
63602:002:0038 Kinnistu kat tunnus
Pereelamu maa (EP) 100% Kinnistu sihtotstarve
POS 9
Pereelamu maa (EP) 100%
35
Planeeritav hoonestusala
,84
5,00 Hoonestusala sidumine krundipiiridega
(kaugus antud meetrites)
X= 6433500
Y= 648400
60
,00
Planeeritav tiik
Planeeritav rannaala
Olemasolev alajaam ja liitumiskilp
0 10 20 50 m
0 1 2 5 cm
Olemasolev elektri madalpinge maakaabel
Planeeritav elektri liitumiskilp
Olemasolev veetorustik
Planeeritav puurkaev
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
Krundi aadress POS 1 Kaldanurga Suure-Kalda POS 2 Taga-Kalda POS 3 POS 4 POS 5 POS 6 POS 7 POS 8 POS 9 Taga-Kalda tee Kalda alajaam Kalda kaev
Planeeritav reovee septik (puhastatud
33 945 6266 15 850 29 692 4745 30 656 5401 29 252 5218 18 932 7335 14 318 6090 24 710 9664 1525 3874 321 723
Planeeritava krundi kasutamise LT 100% LT 100% OE 100% OV 100%
sihtotstarve ja osakaal (%) M 100% EP 100% EP 100% M 100% EP 100% M 100% EP 100% M 100% EP 100% M 100% EP 100% M 100% EP 100% M 100% EP 100% Olemasolev drenaa itorustik
- - - - - - - - - - -
6266 3293 4745 5401 5218 7335 6090 9664 tv
- 200 / 150 200 / 150 - 200 / 150 - 200 / 150 - 200 / 150 - 200 / 150 - 200 / 150 - 200 / 150 - - - -
elamu/abihoone
X= 6433300
Maksimaalne hoonete arv krundil 0 1/2 1/2 0 1/2 0 1/2 0 1/2 0 1/2 0 1/2 0 1/2 0 0 0 0
Y= 648600
elamu/abihoone
Lubatud ehitiste kasutamise - elamu, elamu, - elamu, - elamu, - elamu, - elamu, - elamu, - elamu, - - - -
otstarve abihoone abihoone abihoone abihoone abihoone abihoone abihoone abihoone
maapinnast katuseharjani, m - 8/5 8/5 - 8/5 - 8/5 - 8/5 - 8/5 - 8/5 - 8/5 - - - -
elamu/abihoone
- 162.50 154.70 - 160.00 - 158.50 - 160.00 - 157.80 - 157.50 - 154.00 - - - -
Maksimaalne korruselisus - - 2/1 - - - - - - - - - Konsultant
elamu/abihoone 2/1 2/1 2/1 2/1 2/1 2/1 2/1
vastavalt 8 ja 5m maapinnast katuseharjani). Kui elamu ehitusala asub hoo-
Lubatud katusekalde vahemik - - - - - - - - - - - Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringu muutmine
Projektala asukoht Joonise nimetus
Tuleohutusklass - TP3 TP3 - TP3 - TP3 - TP3 - TP3 - TP3 - TP3 - - - - Valgamaa M 1:1000
Koostamise korraldaja Joonise nr/kokku
- - - - 3/5
Maastikuarhitektid
Erge Sonn, Priit Paalo 12.004 30.04.15
___________________________________________________________________________
Maastik OÜ
registrikood: 12197806
telefon: 5843 4843
___________________________________________________________________________
Töö nr: 12.004
Asukoht: Otepää vald, Nüpli küla
Planeeringu koostamise korraldaja: Otepää Vallavalitsus
Huvitatud isik: OÜ Pasila
Konsultant/maastikuarhitekt: Erge Sonn/Priit Paalo
Otepää vallas Nüpli külas asuva
Suure-Kalda kinnistu
DETAILPLANEERING
Seletuskiri ja joonised
Tartu 2013
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
Sisukord
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK NING
PLANEERITAVA ALA KINNISTUTE OMANIKUD PLANEERINGU
ALGATAMISEL ...................................................................................................................... 3
1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED................................................................. 3
1.2 DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ÜLESANDED ........................................................... 3
1.3 ALUSPLAAN .................................................................................................................. 5
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................... 5
3 PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED.......... 8
4 PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ............................................. 8
5 KRUNDI EHITUSÕIGUS ............................................................................................... 9
5.1 EHITUSÕIGUS ................................................................................................................ 9
5.2 LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID, SH HALJASTUS ............................................................. 11
6 KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ......................................................... 11
7 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ................... 11
8 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................... 11
9 EHITISTEVAHELISED KUJAD ................................................................................ 12
10 TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD................................................ 12
10.1 VEEVARUSTUS ........................................................................................................ 13
10.2 KANALISATSIOON JA SADEVESI ............................................................................... 13
10.3 SOOJAVARUSTUS..................................................................................................... 14
10.4 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................. 14
10.5 VÄLISVALGUSTUS ................................................................................................... 15
10.6 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS...................................................................... 15
11 KESKKONNAKAITSE ABINÕUD ............................................................................. 15
12 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................... 15
13 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........... 16
14 MUUD SEADUSEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD
KINNISOMANDI KITSENDUSED NING NENDE ULATUS ......................................... 16
15 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE
HÜVITAJA ............................................................................................................................. 17
16 PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED .................................................... 17
17 PLANEERINGU TEOSTAMISE TEGEVUSKAVA ................................................. 17
18 JOONISED ..................................................................................................................... 18
Maastik OÜ, töö nr 12.004 2
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
1 Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ning
planeeritava ala kinnistute omanikud planeeringu
algatamisel
1.1 Detailplaneeringu koostamise alused
Käesoleva detailplaneeringu koostamise alusteks on Otepää Vallavalitsuse 21. juuni 2012. a
otsus nr 1-4-40 "Otepää vallas Nüpli külas Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringu
algatamine" ja "Otepää vallas Nüpli külas Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringu muutmise
detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad".
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi planeeringuid ja dokumente:
Otepää Vallavolikogu 01.10.2013 määrusega nr 1-6-14 kehtestatud Otepää valla
üldplaneering.
Otepää valla ehitusmäärus (Otepää Vallavolikogu 17.04.2008 a. määrus nr 3)
Otepää valla arengukava 2020
Valga maakonna teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused"
Planeerimisseadus
Otepää Vallavolikogu 25.04.2013 otsusega nr 1-4-20 tunnistati kehtetuks Suure-Kalda
kinnistu detailplaneering (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr IB DP22/2007,
kehtestatud Otepää Vallavalitsuse 09.12.2009. a korraldusega nr 2-4-635). Otsuse kohaselt on
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise põhjuseks asjaolu, et kinnistu omanikul ei olnud
võimalik ellu viia kehtestatud detailplaneeringut, sest kehtestatud detailplaneering ei arvesta
maastiku omapäraga, ette nähtud ehitusalad on planeeritud selleks sobimatusse kohta (soine ja
ehitamiseks mittesobilik ala). Tiigi rajamisel selgus, et supluskohta ei ole soise pinnase tõttu
võimalik rajada detailplaneeringuga määratud asukohta. Samuti on vajalik muuta
juurdepääsutee asukohta, kuna kehtestatud planeeringuga ette nähtud juurdepääsutee asukoht
oli liiklusohtlikult lahendatud.
Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringuga käsitletakse planeeringualana maaregistri rakenduse
alusel 248486 m² suurust ala, kuhu lisaks planeeritavate kruntidega piirnevale Alaküla-Rüa
kõrvalmaanteele (tee nr 23157) on sisse arvestatud ka Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringu
tulemusena krunditud 10 krunti ning nende kruntide lähiümbrus. Detailplaneeringus
käsitletakse Põhjakalda (M 100%), Kaldanurga (E 100%), Suure-Kalda (M 100%), Taga-
Kalda (M 100%), Väike-Kalda (M 100%), Lõunakalda (M 100%), Taga-Kalda tee (L 100%),
Lõunakalda tee (L 100%), Kalda alajaama (T 100%) ja Kalda kaevu (T 100%)
katastriüksuseid. Maakasutus: M - maatulundusmaa, E - elamumaa, L - transpordimaa, T -
tootmismaa.
1.2 Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded
Detailplaneeringu algatamisel oli planeeringu eesmärgiks muuta Otepää Vallavalitsuse poolt
kehtestatud Suure-Kalda kinnistu detailplaneeringut. Põhjuseks on kehtestatud planeeringus
ette nähtud ehitusalade sobimatus arvestades maastikku (soine ja ehitamiseks mittesobilik
ala). Tiigi rajamisel (2007. a koostatud projekt Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt, töö nr
22/2007) selgus, et supluskohta ei ole soise pinna tõttu võimalik rajada planeeritud asukohta.
Maastik OÜ, töö nr 12.004 3
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
Juurdepääsutee asukohta on muudetud projekteerimise käigus, kuna kehtestatud
planeeringuga ette nähtud asukoht oli äärmiselt liiklusohtlik.
Detailplaneeringu koostamise käigus on Otepää Vallavolikogu poolt tunnistatud kehtetuks
Suure Kalda kinnistu detailplaneering, mistõttu on ära langenud vajadus muuta varem
kehtestatud Suure Kalda kinnistu detailplaneeringut. Muutmist on käsitletud
detailplaneeringu algatamise otsuses, mille aktuaalsus on ära langenud seoses varem kehtinud
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega. Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud
planeeringuala kattub algatamisotsuses määratud planeeringuala piiridega. Kuna algatamise
otsus ei ole haldusaktiks vaid on omavalitsuse otsus, mille alusel alustatakse detailplaneeringu
koostamist, siis ei ole vajalik algatamise otsuse hilisem muutmine.
Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringualale ehitusõiguse andmine elamute ja
abihoonete ehitamiseks ning maakasutuse põhimõtete määramine, soistele aladele tiikide
rajamine, supluskoha ning tuletõrje veevõtu koha asukoha määramine.
Detailplaneeringu ülesandeks on:
planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;
krundi ehitusõiguse määramine;
krundi hoonestusala piiritlemine;
krundi kasutamise sihtotstarvete määramine;
krundi liikluskorralduse määramine;
haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
kujade määramine;
hoonetele juurdepääsuteede tagamine, servituutide vajaduse määramine;
tehnovõrkude ja -rajatiste vajaduse määramine;
keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks;
hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja
kujundusnõuete seadmine;
kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine.
Algatamisel kavandati planeeringualale 10 elamu krundi moodustamine.
Planeerimismenetluse käigus loobuti kahe elamukrundi moodustamisest. Vastuvõtmiseks
esitatud planeeringulahenduses kavandatakse 8 elamukrunti, 1 alajaama krunt, 1 puurkaevu
krunt ja 2 teemaa ning 7 maatulundusmaa krunti. Soistele aladele planeeritakse tiigid,
muudetakse supluskoha asukoht ning tuletõrje veevõtu koht koos ümberpööramise platsiga.
Otepää valla üldplaneeringu mõistes võib detailplaneeringu koostamisel maa-alale anda
mingi muu kasutusotstarbe (kõrvalsihtotstarbe) kuni 30% ulatuses, mida ei loeta
üldplaneeringu muutmiseks (seletuskiri lk 11). Planeeringu ala paikneb üldplaneeringu
järgselt hajaasutusega piirkonnas. Detailplaneeringuga kavandatakse maatulundusmaa
kruntide teenindmiseks eraldi pereelamumaa kasutamise otstarbega kruntide moodustamine.
Pereelamumaa krundid moodustatakse planeeritava elamu õuemaa/hoonestusala ulatuses,
muus osas jätkub krundi kasutamine põllumajandusmaana. Maatulundusmaa kruntide osas
jääb kasutusotstarbe muutus alla 30 %, mistõttu käesolev detailplaneering on kooskõlas
kehtiva Otepää valla üldplaneeringuga.
Maastik OÜ, töö nr 12.004 4
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
1.3 Alusplaan
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Otepää Maamõõdubüroo poolt koostatud
Suure-Kalda geoalus täpsusastmega 1:1000, mille mõõdistused on teostatud 2006. a
detsembris. Lisaks on kasutatud OÜ Otepää Maamõõdubüroo poolt koostatud Taga-Kalda
katastriüksuse hoonestusala geodeetilist alusplaani ning Kaldanurga katastriüksuse
hoonestusala geodeetilist alusplaani, mis on mõlemad mõõtkavas 1:500 ning mõõdistused on
teostatud 2011. a novembris. Samuti A&O Maamõõdubüroo OÜ (tegevuslitsentsid 179MA,
36 MA-k) poolt mõõdistatud Pasila OÜ liitumise teostusjoonist, mis on mõõtkavas 1:500 ja
mõõdistatud 2010. aasta septembris. Geoalust on täpsustatud 2012. aasta novembrikuus.
2 Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Valgamaal, Otepää vallas, Nüpli külas. Planeeringuga haaratav ala asub
hajaasustuses. Planeeringuga haaratud katastriüksuste sihtotstarbed on maa-ameti andmetel
järgmised:
Põhjakalda - maatulundusmaa (M) 100%
Kaldanurga - elamumaa (E) 100%
Suure-Kalda - maatulundusmaa (M) 100%
Taga-Kalda - maatulundusmaa (M) 100%
Väike-Kalda - maatulundusmaa (M) 100%
Lõunakalda - maatulundusmaa (M) 100%
Taga-Kalda tee - transpordimaa (L) 100%
Lõunakalda tee - transpordimaa (L) 100%
Kalda alajaam - tootmismaa (T) 100%
Kalda kaev - tootmismaa (T) 100%
Planeeringuala piirneb läänekaarest Alaküla-Rüa kõrvalmaanteega, kust on väga hea ligipääs
planeeringualale. Kirde, ida ja kagu suunda jääb suur riigile kuuluv metsamassiiv.
Edelakaarde jääb põllumaa ja vähesel määral kõrghaljastust. Lähimad hooned asuvad Kalda
(63602:002:1241) ja Kivisoo (63602:002:1860) katastriüksustel. Tänaseks on hoonestatud
Kaldanurga ja Põhjakalda katastriüksused ning rajatud on alajaam Kalda alajaama
katastriüksusele. Rajatud on Taga-Kalda tee. Suure-Kalda ja Taga-Kalda katastriüksusele on
rajatud tiigid..
Planeeringualal asub mõõdukalt kõrghaljastust, täiskasvanud haljastust leidub eelkõige ala
kirde-, ida- ja kaguosas. Planeeringuala madalamates kohtades paikneb väheväärtuslik
lehtpuuvõsa. Uushaljastust on rajatud Alaküla-Rüa maantee ja rajatava tiigi vahelisele alale
ning ka tiigi idakaldale. Planeeringualal domineerib hooldatud rohumaa. Vaated
planeeringualast väljapoole avanevad eelkõige lõuna-, lääne- ja põhjasuunas. Valdav osa
ümbritsevatest aladest on metsane. Planeeringuala reljeef on vaheldusrikas, alal on hästi
äratuntav Lõuna-Eestile omane kuppelmaastik. Ala absoluutkõrgused jäävad valdaval osal
planeeringualast vahemikku 140.00 … 152.50 m. Planeeringuala kirdeosas maanteeäärsel alal
tõuseb maapind kuni kõrguseni 156.70. Madalaimad, liigniisked kohad paiknevad
planeeritava ala lääne- ja kaguosas, langedes kohati kuni absoluutkõrguseni 139.50 m.
Taga-Kalda tee katastriüksusele on rajatud tee ning Kalda alajaama katastriüksusele alajaam.
Nende eelduste täitmisel on osutunud võimalikuks Kaldanurga ja Taga-Kalda
katastriüksustele hoonestuse rajamine. Lisaks on elamu ja abihoone rajatud Põhjakalda
katastriüksusele. Alajaamast hoonestusteni kulgeb elektri madalpinge maakaabel, millele
Maastik OÜ, töö nr 12.004 5
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
kehtib kaitsevöönd 1 m kaablist (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis
tegutsemise kord, §2 lg 3). Kalda alajaama katastriüksusel asuvale alajaamale kehtib
kaitsevöönd 2 m ümber alajaama (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis
tegutsemise kord, §2 lg 6). Kaldanurga, Põhjakalda ja Suure-Kalda katastriüksustele on
rajatud ka veetorustik, millele kehtib kaitsevöönd 2 m torustikust (Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus, § 2), kanalisatsiooni- ja drenaažitorustik, millele kehtivad
kaitsevööndid 2 m torustikust (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus, § 2).
Suure-Kalda katastriüksusel asub olemasolev elektri liitumiskilp, millele kehtib kaitsevöönd 2
m ümber kilbi (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg
6). Lisaks ulatub planeeringualale Alaküla-Rüa kõrvalmaantee 50m laiune maantee
kaitsevöönd (Teeseadus, § 13, punkt 2). Alaküla-Rüa maantee on klassita maantee.
Foto 1. Vaade Taga-Kalda katastriüksuselt Kalda katastriüksuse suunas
Maastik OÜ, töö nr 12.004 6
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
Foto 2. Vaade Suure-Kalda katastriüksuselt rajatava tiigi ja Alaküla-Rüa maantee suunas
Foto 3. Vaade Suure-Kalda katastriüksuselt Taga-Kalda, Väike-Kalda, Lõunakalda ja kalda katastriüksuste suunas
Foto 4. Vaade Taga-Kalda katastriüksuselt Väike-Kalda ja Lõunakalda katastriüksuste suunas
Maastik OÜ, töö nr 12.004 7
3 Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Otepää vallas, Nüpli külas. Nüpli küla piirneb Otepää linnaga ning asub
linnast lõunasuunas. Lähipiirkonna asustustihedus on võrdlemisi hõre. Katastriüksused
naabruskonnas on erineva suurusega, kuid valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega.
Planeeringuala asub Alaküla-Rüa kõrvalmaantee ääres ning see maantee on omakorda
ühenduses Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteega (tee nr 46). Planeeringuala jääb Otepää
linnast ca 4 km kaugusel.
Planeeringuala on võrdlemisi hästi ühistranspordiga ligipääsetav. Tatra-Otepää-Sangaste
maanteel asub "Rüa" bussipeatus, mis jääb planeeringualast vaid ca 450 m kaugusele, mis on
jõukohaselt läbitav ka jalgsi. See loob võimaluse ligipääsuks planeeringualale ka lastele,
eakatele ja juhilubadeta inimestele. Otepääl on kool, lasteaiad, huviringid, kultuurimaja,
arstiabi, politsei, tuletõrje, erinevad toidu- ja kodutarvete kauplused jne. Otepää on
bussiliikluse abil ühendatud teiste suuremate linnadega.
Ümbruskonna elamud on viilkatusega traditsioonilise ehituslaadiga hooned, mille juures on 2
- 11 abihoonet, keskmiselt 4. Elamute ehitusalune pind ümbruskonnas on 50 - 132 m²,
keskmiselt 92 m².
4 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu algatamisel kaaluti Suure-Kalda katastriüksuse jagamist kolmeks erinevaks
krundiks. Käesolevas planeeringulahenduses on nimetatud katastriüksus jagatud kaheks, kuna
maanteepoolne krunt oleks olnud maastikuliselt ebasobivas asukohas ning rikkunud Kalda
katastriüksuse majapidamise privaatsuse. Suure-Kalda katastriüksus on jagatud kaheks
krundiks, kus mõlemal on avar ning piisavalt privaatsust pakkuv elamukrunt rajatava suure
tiigi juures.
Detailplaneeringu algatamisel kaaluti Taga-Kalda katastriüksuse jagamist kaheks
elamukrundiks ning käesolevas lahenduses on nimetatud ideega edasi mindud, kuna mõlema
krundi privaatsus on avarate kruntide läbi tagatud ning planeeritavad õuealad asuvad
maastikuliselt sobivates asukohtades.
Maaregistris on Taga-Kalda ja Suure-Kalda pindala esitatud hektarites. Detailplaneeringus on
esitatud kruntide pindala ruutmeetrites, millega on täpsustatud kruntide pindala. Täpsustuse
aluseks on võetud maamõõtja poolt koostatud geodeetiline mõõdistus, mille alusel krundi
pindalad kokku 248517 m².
Detailplaneeringu algatamisel kaaluti Lõuna-Kalda katastriüksuse jagamist kaheks krundiks.
Jagamise mõttest loobuti, kuna loodav lisakrunt oleks rikkunud Lõuna-Kalda katastriüksuse
privaatsuse, kuna loodavale krundile oleks pääsenud vaid läbi Lõuna-Kalda katastriüksusele
planeeritud õueala.
Põhijoonisel näidatud hoonestusala piires moodustatakse eraldi elamumaa sihtotstarbega
katastriüksused.
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
Maakasutus on esitatud tabelis 1 ja 2.
Tabel 1. Maakasutus
Planeeritav Põhjakalda POS 1 Kaldan Suure- POS 2 Taga- POS 3 POS 4
katastriüksus urga Kalda Kalda
Krundi 33 945 6266 15 850 29 692 4745 30 656 5401 29 252
planeeritav
suurus, m²
Katastriüksuse M M E M M M M M
olemasolev
sihtotstarve*
Planeeritav M 100% EP EP M EP M EP M
krundi 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%
kasutamise
sihtotstarve ja
osakaal (%)**
Tabel 2. Maakasutus
Planeeritav POS POS POS Väike POS Lõuna POS Taga- Lõunak Kalda Kalda
katastriüksus 5 6 7 Kalda 8 Kalda 9 Kalda alda tee alajaam kaev
tee
Krundi 5218 1893 7335 14 6090 24710 9664
1525 3874 321 723
planeeritav 2 318
suurus, m²
Katastriüksuse M M M M M M M L L T T
olemasolev
sihtotstarve*
Planeeritav EP M EP M EP M EP LT LT OE OV
krundi 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%
kasutamise
sihtotstarve ja
osakaal (%)**
* Katastriüksuse olemasolev sihtotstarve Maa-ameti andmete järgi (xgis.maaamet.ee). E - elamumaa, M -
maatulundusmaa, L - transpordimaa, T - tootmismaa
**Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve: Planeeringute leppemärgid, Keskkonnaministeerium, 2002.
Kättesaadav: www.siseministeerium.ee/public/plan_leppem.pdf EP - pereelamumaa, LT - tee ja tänava maa, OE
- elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, OV - veetootmise ja veepuhastuse ehitise maa
5 Krundi ehitusõigus
5.1 Ehitusõigus
Hoonestusalad on esitatud graafiliselt põhijoonisel ning näidatud suurematena, et võimaldada
ala piires hoonete asukohti vabamalt valida. Hoonestusaladele on planeeritud maksimaalselt
kuni 3 hoonet (1 elamu ja kuni 2 abihoonet). Elamu ehitusalune pindala on 200 m².
Majapidamisabihooneid võib ühele krundile ehitada maksimaalselt kaks, suurim lubatud
ehitusalune pindala kuni 150m² (st kahe abihoone peale kokku 150m² või üks abihoone kuni
150m²). Käesoleva planeeringuga antud maksimaalseid hoonete ehitusaluseid pindu ei tohi
ületada ning projekteeritavad hooned peavad asuma hoonestusalaga määratud piirides.
Ehitusaluse pinna hulka arvestatakse kõik hoone katusega kaetud väliterassid. Väljapoole
hoonestusala hooneid ehitada ei tohi, rajatisi võib ehitada nii hoonestusalale kui ka väljapoole
planeeritud hoonestusala.
Maastik OÜ, töö nr 12.004 9
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
Kruntide ehitusõigus on esitatud põhijoonisel näidatud tabelis. Planeeritud hoonete
arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ning välisviimistlusmaterjalid kvaliteetsed. Lubatud
välisviimistlusmaterjalid on puit, krohv, looduslik kivi ja tehiskivimaterjalid. Lubatud ei ole
välisviimistluses kasutada ümarfreespalki. Laudisega hoonetel kasutada heledaid, pastelseid
värvitoone, mis sobiksid ümbritseva maastiku ning naaberhoonetega. Puitpinnad on soovitav
ette näha heledates ja looduslähedastes toonides. Akende projekteerimisel ja paigaldamisel
puithoonetele eelistada täispuidust aknaid. Keelatud on plastik- ja plekkvooder,
viimistluskatteta betoon, klombitud kivi jm linnaehituslikud materjalid. Keelatud on
põhjendamatult suured klaaspinnad välisviimistluses. Lubatud on palkhoonete ehitamine.
Soovitavalt rajada energiatõhusaid passiivmaju.
Lubatud katusetüübid on viil- ja kelpkatus. Lubatud katusekattematerjalid: ümbritseva
looduskeskkonnaga harmoneeruvates värvitoonides (tumepruun, tumeroheline, hall, must)
katusekivi, rullmaterjalid, katuseplekk.
Ehitatavad abihooned peavad visuaalses hierarhias jääma põhihoonetest (elamust)
madalamale positsioonile ning nende arhitektuurne vorm ja välisviimistlusmaterjalid peavad
sobima põhihoonega.
Põhihoone peab olema arhitektuurselt liigendatud (põhi- ja lisamahud, eenduvad osad nagu
terrassid, verandad jne) ning arvestama piirkonna traditsioonilist ehitusstiili. Hoone
projekteerimisel tuleb arvestada sobivust naaberkruntidele juba projekteeritud/ehitatud
hoonete välisviimistlusmaterjalidega ja arhitektuurse lahendusega, et tekiks sujuv visuaalne
üleminek ühe krundi hoonestuselt teisele ja planeeringuala hoonestuse teatav ühtsus.
Planeeringualal teostatavate ehitusprojektide omavahelist sobivust tuleb kontrollida hoonete
ehituslubade väljastamisel.
Põhjakalda hoonestusala asub osaliselt maantee kaitsevööndis. Õhu- ja pinnasesaaste võib
perioodiliselt ületada lubatud piirkontsentratsiooni, mille tõttu inimese elamine ja puhkamine
on tervisele ohtlik (Tee projekteerimise normid ja nõuded, p1.8.1). Eelnevast lähtuvalt tuleb
hoonete ehitusprojektis ette näha meetmed liiklussaastest põhjustatud kahjulike mõjude
vähendamiseks. Samuti on hoonestusala ning tee vahele planeeritud täiendav mitmerindeline
haljastus saaste püüdmiseks.
Järgida nii traditsioonilise kui ka kaasaegse arhitektuuri häid näiteid. Modernsete detailide
kasutamisel peavad need alluma traditsioonilisele põhilahendusele. Hooned peavad olema
teostuselt heatasemelised. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava
põhimõtete järgi, peavad sobima ümbritsevasse keskkonda, mitte looma ohtu inimesele,
varale ega keskkonnale. Soovituslikult arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning
looduskeskkonda. Kõik planeeringualale ehitatavad hooned peavad üksteisega harmoneeruma,
et looduks visuaalselt esteetiline tervik.
Hoonestuse rajamisel tiikide kaldaalale arvestada veeseaduse järgse veekaitsevööndiga, mille
ulatus on veepiirist 10 m.
Vallavalitsusel on õigus väljastada lisatingimusi, mis täpsustavad arhitektuurseid ja
ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. Hoonete ehitusprojektid tuleb enne
ehitusloa taotlemist kooskõlastada Otepää Vallavalitsusega.
Maastik OÜ, töö nr 12.004 10
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
5.2 Likvideeritavad objektid, sh haljastus
Planeeringualal likvideeritakse puud ja põõsad, mis jäävad ette teede, platside, hoonete
ehitusele, ka tehnovõrkude rajamisele.
6 Krundi hoonestusala piiritlemine
Uued hoonestusalad on põhijoonisel näidatud suurematena, kui on hoonete lubatud
maksimaalne ehitusalune pindala, et võimaldada hoonestusala piires hoonete asukohta
vabamalt valida.
Hoonestusala piires moodustatakse uued elamumaa sihtotstarbega katastriüksused.
Hoonestusalad on antud arvestades olemasolevaid ja planeeritavaid tehnovõrke ja –rajatisi,
planeeritavaid juurdepääsuteid, tuleohutuskujasid, krundipiire, krundi reljeefi, vaateid
krundile ja krundilt välja.
Taga-Kalda tee, Lõunakalda tee, Kalda alajaam ja Kalda kaev kruntidele hooneid ei
planeerita.
7 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Detailplaneeringuga on planeeritud kaks juurdepääsuteed. Alaküla-Rüa maanteelt on lisaks
veel mahasõit/juurdepääsutee Põhjakalda krundile planeeringuala põhjaosas. Juurdepääsuteed
on planeeritud 4 m laiad, et võimaldada juurdepääs ka nt prügiautodele, päästetehnikale ja
teistele suurematele autodele. Juurdepääsutee on planeeritud kruusakattega.
Parkimine pereelamumaa kasutamise otstarbega kruntidel lahendatakse krundisiseselt.
Nimetatud kruntidel asuvate reovee puhastusseptikuteni peavad viima juurdepääsuteed (võib
lahendada läbi hoovi), mis lubavad nimetatud objekte teenindada ja hooldada.
Juurdepääsuteed peavad olema läbitavad igal ajal ning vajadusel peab teede-alune pind olema
killustikuga tugevdatud, et välistada raskete masinate läbivajumist. Juurdepääsuteede
asukohad puhastiteni täpsustatakse hoonete või puhastite rajamisega kaasneva
ehitusprojektiga.
Suure-Kalda krundi tiigi äärde, on planeeritud tuletõrje veevõtukoht, kus asub ka
manööverdamisplats tuletõrjeautodele. Ümberpööramisplatsid on planeeritud ka Lõunakalda
ja Taga-Kalda kruntidele.
Põhjakalda krundi hoonestusala asub maanteest 25 m kaugusel. Hoonestusala ja maantee
vahele, ca 15 m kaugusele maanteest on planeeritud mitmerindeline haljastus saaste ja müra
leevendamiseks Põhjakalda hoonestusalal.
Mahasõidud planeeritavatelt juurdepääsuteedelt on ohutud ning nähtavus hea.
8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeritaval Suure-Kalda kinnistul on kavandatud maksimaalselt säilitada olemasolevat
haljastust ala kirde- ja kaguosas. Niiskemates kohtades kasvava väheväärtusliku lehtpuuvõsa
võib eemaldada.
Maastik OÜ, töö nr 12.004 11
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
Kõrghaljastust võib istutada kogu planeeringuala ulatuses, kuid tehnovõrkudele mitte
lähemale kui 2 m. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud uushaljastuse alad planeeritavatel
kruntidel.
Lisaks on täiendavalt planeeritud haljastus Põhjakalda krundile hoonestusala ja maantee
vahelisele alale, kuid maanteele mitte lähemale kui 15 meetrit.
Silmas pidades kruntide suuruseid ja maastikuilme säilitamise olulisust on ette nähtud rajada
piirded õueala, mitte kogu krundi piiritlemiseks, v.a põllumajanduslikuks tegevuseks
vajalikud piirded. Sealjuures orienteeruv õueala asub hoonestusala piirides ja täpsustatakse
detailplaneeringu rakendumisel vastavalt ehitusprojektidele ja looduslikele tingimustele.
Arvestades Põhjakalda krundi asukohta riigimaantee ääres võib turvalisuse tagamiseks rajada
piirde ka krundi maanteepoolsele piirile.
Tee poolsel õueala piiril on lubatud kasutada kuni 1,2 m kõrguseid läbipaistvaid piirdeid
(plankaia kasutamine on keelatud). Piirde tüüp peab sobima hoonete arhitektuurse
lahendusega ning see tuleb ära näidata hoone projekteerimisel. Õueala teistel külgedel võib
kasutada sama piiret või siis läbipaistvat või haljaspiiret. Kõrgema piirde vajadus (tulenevalt
suure koera pidamisest vms) tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
Põllumajanduslikud piirded peavad olema läbipaistvad (võrkaed) või haljaspiirded (hekk).
Supluskoht planeeritakse Suure-Kalda kinnistu Taga-Kalda tee krundi poolsesse tiigi ossa,
kus on pinnaselised tingimused sobivamad ujumiskoha rajamiseks.
Planeeingualal olevatessse niisketesse ja soostunud lohkudesse on planeeritud tiigid. Tiikide
asukohtade ja pindalade planeerimisel on lähtutud looduslikest tingimustest. Tiigi rajamisel
eemaldatakse sinna kasvanud võsa ning väheväärtuslikud puud.
9 Ehitistevahelised kujad
Tuleohutuse tagamiseks tuleb ehitiste projekteerimisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 27.
oktoobri 2004. a määrusega nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“
sätestatud tuleohutusnõuetest. Hoonetevaheline kuja on minimaalselt 8 m. Planeeritava uue
hoone madalam tuleohutusklass on TP 3, võib rajada ka kõrgema tuleohutusklassiga hoone.
Täpne tuleohutusklass määratakse ehitusprojektis
Uusehitiste rajamisel arvestada seadusest tulenevate tuleohutuskujadega ning hoonete
projekteerimisel kasutada tehnikaid ja materjale, mis vähendaksid tule levimise ohtu.
Planeeringuala elamualade tarbeks lahendatakse tuletõrje veevõtukoht Suure-Kalda krundil
asuva tiigi baasil. Tuletõrjeveevarustuse lahendus peab vastama Eesti standardi EVS 812-
6:2012 punktis 7.2 sätestatud nõuetele. Päästeautoga tiigist tulekustutusvee kättesaamiseks
peab tiik olema varustatud imitarnetoruga mis on ühendatud kuiva hüdrandiga. Kuiva
hüdrandi paigaldamisel ja manööverdamisplatsi rajamisel juhinduda standardi EVS 812-
6:2012 Lisas C sätestatud nõuetest.
10 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Hoonete kommunikatsioonidega varustatus ja liitumispunktid ning nende täpsed asukohad
projekteeritakse eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates ehitusprojektides. Tehnovõrkude
Maastik OÜ, töö nr 12.004 12
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
joonisel (joonis 4) on näidatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude
ehitusprojektid koostatakse võrguvaldajate tehniliste tingimuste alusel, arvestades seadustest
tulenevaid nõudeid.
10.1 Veevarustus
Planeeringuala veevarustus on ette nähtud lahendada planeeritud puurkaevu baasil.
Prognoositav ööpäevane veetarve planeeringualal on ühe elamukrundi kohta 0,5m³, seega
kokku 4m³. Veeseaduse § 28 lg 4 p 1 kohaselt võib Keskkonnaamet määrata veehaarde
sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust.
Vastavalt Veeseaduse § 28 lõikele 4 punktile 1 võib keskkonnaminister vähendada veehaarde
sanitaarkaitseala 10 meetrile, kui vett võetakse alla 10m³ ööpäevas ja kasutatakse
ühisveevärgi vajaduseks. Keskkonnaministri nõusolek sanitaarkaitseala vähendamiseks
taotletakse pärast detailplaneeringu kehtestamist ja puurkaevu projekti koostamist.
Puurkaevuhoone arhitektuurne lahendus tuleb anda puurkaevu projektiga. Kaevu asukoha
valikul on arvestatud Veeseaduse § 28 lg 3 ning keskkonnaministri 16.12.1996. a. määruses nr
61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine“
veevõtukohale kehtestatud hooldusnõuetega. Planeeringu tehnovõrkude joonisel on toodud
planeeritava puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 50m ja taotletav vähendatav sanitaarkaitsevöönd
10m ning puurkaevu ja planeeritud omapuhastite asukohad (puurkaev on planeeritud
kanalisatsiooni kogumismahutitest ülesvoolu; täpne mahutite paigutus tuleb anda hoonete
projektidega). Puurkaevu rajamine toimub vastava projekti alusel. Veevõtukohale määratud
hooldusnõuded kooskõlastatakse veehaarde projekti koosseisus asukohajärgse riikliku
keskkonnateenistuse, tervisekaitse talituse ja omavalitsusega. Kaevu ja selle ümbruse
sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja). Juurdepääs puurkaevule
on ette nähtud planeeritud Lõunakalda krundil kulgevalt juurdepääsuteelt.
Lubatud on ka salvkaevude rajamine.
Planeeringualal veetrasside rajamise ja planeeringujärgse ümbertõstmisega kaasnevad kulud
tasutakse kinnistu omanike poolt.
10.2 Kanalisatsioon ja sadevesi
Reovee kanalisatsioon on ette nähtud lahendada igal elamukrundil eraldi. Lubatud on rajada
reovee kogumismahuti, imb-, või filtersüsteem või analoogne omapuhasti. Omapuhasti peab
tagama keskkonnaohutuse ning selle tüüp tuleb anda hoone projekteerimisel.
Planeeringulahenduses on näidatud septikutega lahendus, kus reovesi puhastatakse septikus.
Puhastatud vesi juhitakse lähimasse veekogusse ning septiku puhastus tellitakse vastavat luba
omavalt ettevõttelt. Alternatiivsed reovee käitlemise viisid on lubatud ning vastavad projektid
esitatakse koos hoone ehitusprojektiga. Reovee käitlemine peab toimuma vastavalt seadustele.
Septikud tuleb projekteerida lähtuvalt kehtivatest keskkonnakaitsenõuetest. Lokaalne
puhastusseade imbväljakuga peab vastama Veeseaduse ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2012
määrusega nr. 99 kinnitatud „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse
juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit – ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende
nõuete täitmise kontrollimise meetmed” sätestatud nõuetele. Nimetatud määruse § 6 lõike 5
punkti 1 alusel võib suhteliselt kaitstud põhjaveega aladel heitvett hajutatult pinnasesse
Maastik OÜ, töö nr 12.004 13
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
immutada kuni 5 m³ ööpäevas peale reovee mehaanilist puhastamist (nt kolmekambriline
septik).
Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja
lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m
veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala
Juhul kui edasise projekteerimise käigus selgub, et planeeringuga antud puhastitüüpi pole
siiski võimalik antud alale antud mahus projekteerida/rajada või osutub see liiga kulukaks või
muul põhjusel ebaotstarbekaks, võib puhasti tüübi asendada teisega tingimusel, et reovee
käitlemine vastab nõuetele. Mistahes antud alale projekteeritud omapuhasti territoorium peab
olema projekteeritud selliselt, et puhasti kuja ei ulatuks väljapoole käesolevas
detailplaneeringus toodud puhasti kuja välispiiri. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001.
a määrusele nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ (RT I 2001, 47, 261) eeldab
käesolevas planeeringus toodud reoveepuhasti maht 10m laiust sanitaarkaitsevööndit puhasti
välispiirist. Nimetatud määruse järgi tähendab 10m laiune kuja kanalisatsiooniehitise, torustik
välja arvatud, lubatud kõige väiksemat kaugust hoonest või joogivee salvkaevust.
Omapuhastit võib planeeritust teise asukohta rajada ülaltoodud kujasid arvestades (juhul kui
tegelik hoone asukoht valitakse hoonestusalas näiteks selliselt, et planeeringulahenduses
toodud hoonestusalast väljapoole planeeritud puhasti jääb tegelikust hoonest ebaotstarbekalt
kaugele).
Sademeveed on erakruntide siseselt ette nähtud maasse immutada. Vältida sadevee juhtimist
naaberkruntidele. Planeeritud juurdepääsuteed tuleb projekteerida ühe- või kahepoolse
kaldega servade suunas ning tee kõrgusarvud määrata projekteerimisel.
Planeeringualal kanalisatsioonitrasside, puhastite, septikute ning planeeringujärgse ümber-
tõstmisega kaasnevad kulud tasutakse krundi igakordse omaniku poolt.
10.3 Soojavarustus
Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas. Planeeringuala hoonete soojavarustus on ette
nähtud lahendada iga elamukrundi siseselt lokaalse kütteviisi baasil. Lisaks puuküttele on
lubatud ka õhksoojuspumpade, päikesekollektorite jms kasutamine. Kütmiseks ei ole lubatud
kasutada maagaasi, kütteõli ning kivisütt, sest need on keskkonnale kahjulikud. Küttemeetod
tuleb näidata hoone projekteerimisel.
10.4 Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse planeerimisel on lähtutud Elektrilevi OÜ Kagu-Eesti regiooni
poolt väljastatud tehnilistest tingimustest.
Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime amprites jääb vastavalt väljastatud
tehnilistele tingimustele jaotusvõrgu valdaja määrata. Toitealajaam: Otepää, Toitefiider:
Vidrike, Jaotusalajaam: Pasila.
Objektide elektritoide on ette nähtud olemasolevast Pasila 10/0,4 kV alajaamast, mis asub
Kalda alajaam krundil. Planeeritud elektrikilpide, kaablite ning kaitsevööndite asukohad on
näidatud joonisel 4, Maakasutus ja tehnovõrgud. Planeeritavatele madalpinge maakaablitele
Maastik OÜ, töö nr 12.004 14
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
seatakse isiklik kasutusõigus kaablite kaitsevööndite ulatuses valdaja kasuks. Liitumiskilbid
peavad olema alati vabalt teenindatavad hooldus- või remonttööde teostamiseks.
Planeeringualal madalpinge maakaabli rajamise ning planeeringujärgse ümbertõstmisega
kaasnevad kulud tasutakse krundi arendaja poolt. Krundi omanik peab tagama juurdepääsu
liinide omanikule hooldus- või remonttööde teostamiseks.
Elektripaigaldiste asukohad tuleb täpsustada vastava projektiga ning näidata ka täpne
planeeringualast väljapoole jääva elektriliini asukoht ja täpsustatud servituutide vajadus.
10.5 Välisvalgustus
Tänavavalgustust ei ole planeeritud. Hoonestusalade välisvalgustus lahendatakse
ehitusprojektide raames. Elamukruntide siseselt on lubatud madalate (kuni 1,2 m)
välisvalgustite kasutamine. Krundisisesed valgustid ei tohi pimestada juurdepääsuteedel
liiklejaid.
10.6 Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringuala sidevarustus on planeeritud lahendada raadio- või mobiilside kaudu.
11 Keskkonnakaitse abinõud
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää planeeringualale kaitsealasid ega
kaitstavate liikide elupaiku. Keskkonnaregistri infosüsteemi järgi asub planeeringuga
hõlmatud alal keskkonnaseirejaam (registrikood SJA9028000, pindalaga 19000 ha), kus
seiratakse röövlinde. Planeeritav maa-ala jääb Valgamaa maakonna teemaplaneeringuga
"Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" määratud maakondliku tähtsusega
väärtuslikule maastiku Ilmjärve-Vidrike alale, mis omab samu väärtusi, mis Otepää
Loodusparkki.
Looduskaunis koht loob võimalused kvaliteetse elukeskkonna tekkimiseks. Planeeringuga
kavandatud ehitised ja rajatised ei too endaga kaasa olulist keskkonnamõju, kuna hoonestus
sobitatakse olemasoleva maastikuga ning ehitamisel järgitakse piirkonnale omaseid
ehitustavasid.
Planeeringualale on ette nähtud prügikonteinerite paigutamise nõue. Prügikonteinerite täpsed
asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus. Jäätmekäitlus korraldada Otepää valla
jäätmehooldus-eeskirja kohaselt. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse
konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõtte. Jäätmeid ei tohi
paigutada väljapoole krundi piire. Kogumismahuti tuleb paigaldada tasasele kõvale pinnale.
Majapidamisest ja haljastusest tulenevad orgaanilised jäägid tuleb komposteerida või
korraldada nende äravedu jäätmehooldus-eeskirjas ettenähtud viisil. Kinnistu omanik peab
sõlmima lepingu jäätmeluba ja sellekohast tegevusluba omava ettevõtjaga.
12 Servituutide vajaduse määramine
Servituudid seatakse Asjaõigusseaduses ja Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses ettenähtud
korras. Kogu planeeringualal on erakrunte läbivatele tehnovõrkudele ette nähtud isiklik
kasutusõigus.
Maastik OÜ, töö nr 12.004 15
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
Valitsev Teeniv Servituut Servituudi sisu
kinnisasi/krunt/isik kinnisasi/krunt
Elektrirajatiste Põhjakalda, Isiklik kasutusõigus Isiklik kasutusõigus
valdaja Kaldanurga, Suure- annab elektrivõrgu
Kalda, POS 1-9, valdajale õiguse
Taga-Kalda, Väike- ehitada ja hooldada
Kalda, Lõunakalda, teenival kinnisasjal
Kalda kaev, Taga- asuvaid elektrirajatisi.
Kalda tee,
Lõunakalda tee
Veerajatiste valdaja Põhjakalda, Isiklik kasutusõigus Isiklik kasutusõigus
Kaldanurga, Suure- annab joogiveerajatiste
Kalda, POS 1-9, valdajale õiguse
Taga-Kalda, Väike- ehitada ja hooldada
Kalda, Lõunakalda, teenival kinnisasjal
Taga-Kalda tee, asuvaid joogiveerajatisi.
Lõunakalda tee
Krundi haldaja Suure-Kalda Supluskoha Lubab supluskohta
kasutusservituut kasutada ja hooldada
13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringut koostades on erinevad väliruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid
kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:
Hoonetevaheline hea nähtavus, jälgitavus ja valgustatus
Konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed
Erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada
järgnevaga:
Jälgitavus (videovalve)
Atraktiivsed materjalid, värvid
Vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid,
prügikastid, märgid)
Atraktiivne maastikukujundus
Üldkasutatavate alade korrashoid
14 Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad
kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus
Planeeritavale kinnistule kehtivad kitsendused:
Riigimaantee 50-meetri laiune kaitsevöönd mõlemale poole tee kesktelge (Teeseadus,
§ 13, punkt 2);
Olemasoleva alajaama kaitsevöönd 2 m ümber alajaama (Elektripaigaldise
kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 6);
Olemasolevate ja planeeritavate liitumiskilpide kaitsevööndid 2 m (Elektripaigaldise
kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 6);
Maastik OÜ, töö nr 12.004 16
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
Planeeritava elektri madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1 m liinist (Elektripaigaldise
kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 3);
Olemasoleva elektri kõrgepinge maakaalbi kaitsevöönd 1 m liinist (Elektripaigaldise
kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, §2 lg 3);
Planeeritavate septikute kaitsevööndid 5 m ümber septikute (Kanalisatsiooniehitiste
veekaitsenõuded, § 6, lg 1, punkt 2);
Planeeritavate imbväljakute kaitsevööndid 10 m (Kanalisatsiooniehitiste
veekaitsenõuded, § 6, lõik 1, punkt 1);
Olemasoleva ja planeeritava kanalisatsiooni- ja drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m
torustikust (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus, § 2);
Planeeritava puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m (Veeseadus, § 28, lõik4, punkt 1);
Olemasoleva ja planeeritava veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust (Ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus, § 2);
15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud
haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub
kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju lähtub.
16 Planeeringu elluviimise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.
Krundi igakordsed omanikud kohustuvad välja ehitama ehitusloaga ehitusprojektis ette nähtu
koos kinnistute heakorraga. Taga-Kalda tee ja Lõuna-Kalda tee kruntidel asuva
juurdepääsutee väljaehitamise kohustus on maa-ala valdajal. Üldkasutatavad tehnorajatised
ehitab samuti maa-ala valdaja. Planeeritud elamute kasutusloa saamiseks on vajalik antud
rajatiste ning tee olemasolu. Tehnovõrgud ehitatakse välja tehnilisi tingimusi arvestades
liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Haljastuse
rajamine toimub igakordse krundiomaniku kulul.
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks katastriüksuste moodustamisele ja
planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
17 Planeeringu teostamise tegevuskava
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimine tuleb lahendada järgnevate tegevuspunktide järgi:
1. Raiete teostamine, võsa piiramine või likvideerimine
2. Tiikide kaevamine, korrastamine ja maapinna planeerimine
3. Juurdepääsutee ning tehnovõrkude rajamine
4. Hoonete ehitamine
5. Haljastamine
Maastik OÜ, töö nr 12.004 17
Suure-Kalda kinnistu detailplaneering
18 Joonised
Käesoleva planeeringu lahutamatuks osaks on:
1/5 Situatsiooniskeem M 1:10 000
2/5 Olemasoleva olukord M 1: 1000
3/5 Põhijoonis M 1: 1000
4/5 Tehnovõrgud M 1: 1000
5/5 Illustreerivad vaated
Maastik OÜ, töö nr 12.004 18
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 23.11.2021 17:18
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 6-7/3080 Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse
eelnõu arvamuse andmiseks esitamine
TereEdastame Teile Otepää Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemist kirja.
LugupidamisegaKristi MittVolikogu sekretär