Mihhail Kõlvart Teie 02.11.2021 nr 3-2/3971-1
Tallinna Linnavalitsus Meie 26.11.2021 nr 14-11/7669-2
[email protected]
Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala
pst ja Teatri väljaku vahelise
kvartali detailplaneering
Austatud linnapea
Tallinna Linnavalitsus esitas 02.11.2021 kirjaga nr 3-2/3971 - 1 Rahandusministeeriumile
Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneeringu
(K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 05021, edaspidi ka detailplaneering) täiendatud materjalid
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõike 1
ning kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel
järelevalveks ja heakskiidu saamiseks.
Asjaolud
Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2011 korraldusega nr
1111-k 4,2 ha suurusele maa-alale. Planeeritavat ala vähendati Estonia puiestee ja Rävala
puiestee sõidutee osas ning Tallinna Linnavalitsuse 05.12.2018 korraldusega nr 1751-k
määrati planeeritava ala suuruseks 3,49 ha.
Planeeritav maa-ala paikneb Estonia puiestee Kaubamaja tänava Rävala puiestee ja Teatri
väljaku vahelisel alal. Planeeringuala hõlmab Estonia pst 1 // 3, Estonia pst 3a, Estonia pst 5,
Estonia pst 5a, Estonia pst 5b, Estonia pst 7a, Estonia pst 7 // Teatri väljak 1, Rävala pst 10b,
Rävala pst 10a, Rävala pst 10c, Rävala pst 10, Teatri väljak 3, Teatri väljak 7, Rävala pst 8,
Kaubamaja tn 6, Kaubamaja tn 4, Rävala pst T15, Estonia pst T4 kinnistuid ning osaliselt
Estonia pst T1, Estonia pst T2, Teatri väljak, Rävala pst T9, Rävala pst T8, Kaubamaja tänav
ja Gonsiori tn T1 kinnistuid.
Detailplaneeringus on ette nähtud moodustada planeeritud alale krundipiiride muutmise teel
14 krunti, lahendada kvartalisisene liikluskorraldus ning määrata kruntide kasutamise
tingimused ning ehitusõigus:
- Rävala pst 10 krundil (pos 7) asuva 6-korruselise Tallinna Ülikooli Akadeemilise
Raamatukoguhoone säilitamiseks ja ümberehitamiseks ning laiendamiseks kuni 8
maapealse ja 1 maa-aluse korrusega osaga, mille otstarve on äri- ja eluruumidega
ühiskondlik hoone;
- Rävala pst 10 kinnistust ja Rävala pst I0c kinnistust moodustatavale krundile (pos 11)
kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega eluruumidega ärihoone või ühiskondliku
hoone ehitamiseks;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
- Rävala pst 10b kinnistule (pos 9) kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone
ehitamiseks;
- Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 kinnistul (pos 10) asuva hoone säilitamiseks ja
renoveerimiseks ning kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega juurdeehitise
ehitamiseks;
- Teatri väljak 3 kinnistul (pos 8) asuva büroohoone säilitamiseks;
- Estonia pst 5a kinnistul (pos 1) asuvale hoonele kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega juurdeehitise ehitamiseks, mille otstarve võib olla äri ja/või ühiskondlik
hoone;
- Estonia pst 5 kinnistul (pos 2) asuvatele ärihoonetele kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega juurdeehitise ehitamiseks;
- Estonia pst 1 // 3 krundile (pos 3) kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone
ehitamiseks;
- Kaubamaja tn 4 kinnistul (pos 4) ja Kaubamaja tn 6 kinnistul (pos 5) asuvate
äriruumidega elamute seitsmenda s.o katusekorruste kasutusele võtmiseks;
- Rävala pst 8 moodustatavale krundile (pos 6) kuni 12 maapealse ja 3 maa-aluse
korrusega ärihoone ehitamiseks;
- Rävala pst 10a kinnistule (pos14) kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega
äriruumidega ühiskondliku hoone või eluruumidega ärihoone ehitamiseks.
Planeeritud kvartalisisene tänav (pos 13) on määratud avalikult kasutatavaks. Kvartalit on
käsitletud linnaehitusliku kompleksina, mille väliperimeetril jääb valdav osa hooneid alles
ning nende tänavapoolset kõrgust pole ette nähtud muuta. Kvartalit on tihendatud
hoonestusalade suurendamise teel. Detailplaneeringus kavandatut on kirjeldatud
detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 „Linnaruum“.
Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas kuna planeeritud maa-ala Tallinna
üldplaneeringu kohane juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki
hooneid v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Tallinna üldplaneeringus on ette nähtud
kesklinna tihendada.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 05.12.2018 korraldusega nr 1751-k.
Detailplaneeringu on enne vastuvõtmist kooskõlastanud Päästeamet (06.02.2017),
Muinsuskaitseamet (15.02.2017), Terviseamet (20.12.2017), Maa-amet (06.03.2017),
Kaitseministeerium (10.08.2017) ja võrguvaldajad: Elektrilevi OÜ Tallinna tänavavalgustus
(10.11.2016), Elektrilevi OÜ (22.11.2016), AS Tallinna Vesi (26.05.2017), Utilitas Tallinn
AS (29.05.2017), Telia Eesti AS (02.06.2017) ja Gaasivõrgud AS (13.10.2017) ning
seisukohad või kooskõlastuse on andnud Tallinna linna ametiasutused: Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond (23.08.2017), Tallinna Kommunaalamet
(24.08.2018), Tallinna Keskkonnaamet (14.08.2018), Tallinna Linnavaraamet (15.08.2018)
ja Tallinna Transpordiamet (21.08.2018).
PlanS v.r § 18 kohane detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 25.01.2019
kuni 08.02.2019. Detailplaneeringu avalikustamise kestel esitati üheksa ettepanekut või
vastuväidet sisaldavat kirja. Ettepanekud ja vastuväited esitasid: Filuko Grupp OÜ, Tallinna
Kaubamaja Kinnisvara AS, T. Rank, M. Hion, K. Uibo, B. Kubja, KÜ Ikaros , KÜ KM-4 ja
Teatri Maja Residents OÜ.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Keskkonnaamet vastasid esitatud kirjadele ning
22.03.2019 korraldati avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu. Kõikide vastuväidete
2
osas kohalik omavalitsus ja vastuväiteid esitanud isikud kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu
saatis Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumisse
detailplaneeringu järelevalve teostamiseks, sh avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete
ärakuulamiseks.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri (järelevalve teostaja)
pädevuses PlanS v.r § 23 lõigete 3 ja 4 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse
kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu
koostamise korraldaja ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud vastuväidete
kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel ei saavuta kokkulepet. PlanS v.r § 20 lõike 1
kohaselt on vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht
või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid.
Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuväidete ärakuulamiseks korraldati
25.08.2020 Rahandusministeeriumis arutelu, millel osalesid Tallinna Linnaplaneerimise
Ameti esindajad, detailplaneeringu koostaja, vastuväidete esitajad ja esindajad: Filuko Grupp
OÜ, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, T. Rank, M. Hion, B. Kubja, KÜ Ikaros , KÜ KM-
4 ja Teatri Maja Residents OÜ ja planeeringust huvitatud isikute esindajad.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamise tulemusena vastuväiteid esitanud isikud ja
kohalik omavalitsus vastuväidete osas kokkuleppele ei jõudnud ning ettepanekuid ja
vastuväiteid esitanud isikud jäid oma seisukohtade juurde v.a Tallinna Kaubamaja Kinnisvara
AS, kelle vastuväidet oli arvestatud.
Järelevalve teostaja käsitles detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud
vastuväiteid, millest ei loobutud, lahenduseta jäänud vastuväidetena ning andis tulenevalt
PlanS v.r § 23 lõikest 4 nende osas oma kirjalikud seisukohad Rahandusministeeriumi
28.09.2020 nr 14-11/5126-4. Seisukohtade kujundamisel käsitleti detailplaneeringu avalikul
väljapanekul kirjalikult esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid, mille esitaja arutelul ei osalenud,
arvestati Rahandusministeeriumis 25.08.2020 toimunud ärakuulamisel esitatud seisukohti
ning K. Uibo seisukohti 25.08.2020 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas.
Lisaks märkis järelevalve teostaja, et juhul kui kohalik omavalitsus asub seisukohale, et
Estonia pst 7a kinnistu on vajalik määrata avalikuks kasutamiseks, on kohalikul omavalitsusel
võimalus esitada põhjendused teemaade sundvõõrandamise vajaduse kohta
detailplaneeringus. Seega kui kohalik omavalitsus asub seisukohale, et eelnimetatud teemaa
krundile tuleb seada sundvaldus või see sundvõõrandada, tuleb selle vajadust
detailplaneeringu seletuskirjas põhjendada. Järelevalve teostaja juhtis tähelepanu, et
detailplaneeringus esineb vasturääkivusi jooniste ja teksti osas.
Rahandusministeeriumi tehtud märkusi ja tähelepanekuid on arvestatud ning vastavalt
detailplaneeringut täiendatud.
Kokkuvõte
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on
naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed
mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike
omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala
kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku
omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest
3
huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus
arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles
kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse
seisukohad.1
Vastavalt PlanS v.r § 4 lõikele 2 on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku
omavalitsuse pädevuses. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on tagada planeeringu
koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud
arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse
otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele
vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate
seaduste ja normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel
ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras
teavitatud. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on
planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja
vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud
isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud
planeerimisseaduses. Järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik
omavalitsus on teavitanud puudutatud isikuid ja vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku
väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud.
Ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud on planeeringulahendusest teadlikud olnud ning
saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab
ettepanekute ja vastuväidete esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid
esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See
tähendab, et ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel
oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis
ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Detailplaneering on
kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega.
Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud
ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid
järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud
planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS
v.r §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneeringu kehtestamisega
realiseeritakse Tallinna üldplaneeringuga kavandatut. Järelevalve teostaja hinnangul
puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks järelevalvemenetlust lõpule viia ning otsustada
detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS v.r §-s 23 sätestatud järelevalve
pädevusele.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega
otsustab kohalik omavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka vastuväiteid esitanud isikute huvide)
arvestamise. Vastuväiteid esitanud isikute seisukohad on planeeringu dokumentatsiooni
lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet vastuväidete sisust.
1
RKHKo 3-3-1-15-01
4
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks
olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et planeeritavale alale on sellise
ehitusõiguse andmine linnaehituslikult sobiv ja põhjendatud ning ei piira ega kahjusta
vastuväidete esitajate õigusi.
PlanS v.r § 1 lõike 3 tähenduses on ruumiline planeerimine demokraatlik, erinevate elualade
arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu
kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna
ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja EhSRS § 111 lõikest 3 ning võttes
aluseks PlanS v.r § 23 lõike 6, annan heakskiidu Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst
ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneeringule ning tagastan planeeringu
kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, M. Hion, B. Kubja, K. Uibo,
K-Projekt Aktsiaselts, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, OÜ Arhitektibüroo Toomas
Rank, Advokaadibüroo Derling Primus OÜ, OÜ Filuko Grupp, KÜ Ikaros, KÜ KM-4
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
2
RKHKo 3-3-1-12-07
5