Häädemeeste Vallavalitsus Teie 04.08.2021 nr 6-1/2-9
[email protected] Meie 26.11.2021 nr 14-11/5646-5
Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute
detailplaneeringu heakskiitmine
Häädemeeste Vallavalitsus esitas 04.08.2021 Rahandusministeeriumile taotluse Majaka külas
Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu (Plaan OÜ töö nr 0501-15; edaspidi ka
detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 138 lõike 1
alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering, selle kui üldplaneeringu kohase planeeringu
menetlusdokumendid ning avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida
planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad
nende arvestamata jätmise kohta.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 138 lõike 4 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse
kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu
koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine
arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei
saavuta.
Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitasid Markus
Jalakas, Tormis Meri, Riho Sokko ja Hannes Ilves (edaspidi arvamuste esitajad) ühise
avamuse planeeringulahenduse kohta. Arvamuste esitajatele vastas Häädemeeste
Vallavalitsus 02.06.2021 kirjaga nr 6-1/2-8.
Kuna vallavalitsus ei arvestanud esitatud arvamustega, siis vastavalt PlanS § 138 lõike 4
punktile 2 toimus 21.09.2021 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu
talituses vaidlevate osapoolte ‒ kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja Häädemeeste
Vallavalitsuse esindajate ärakuulamine. Sellel osalesid Tormis Meri, Hannes Ilves, Markus
Jalakas, Riho Sokko esindaja Kaur Lass ning Häädemeeste Vallavalitsuse esindajad Maia-
Liisa Kasvandik ja Siim Suursild. Vastuväidete ärakuulamise tulemusena saavutati kokkulepe
piirete küsimuse osas. Markus Jalakas nõustus vallavalitsuse esindaja selgitusega, et aedade
ehitamise tingimused on detailplaneeringu seletuskirjas fikseeritud. Ehituskeeluvööndis ehk
mere ääres kulgevas rohelise võrgustiku koridoris aedasid rajada ei tohi.
Arvamuste ärakuulamisel lubas vallavalitsus veelkord kaaluda ringtee kavandamise vajadust
ja võimalikkust. Vallavalitsus andis 06.10.2021 Rahandusministeeriumile teada, et RMK ning
ringteega seotud kinnistute omanikud on selle kavandamise vastu. Vallavalitsuse 05.10.2021
istungil otsustati jääda esialgse planeeringulahenduse juurde. 20.10.2021 vastas vallavalitsus
Rahandusministeeriumile, et osaüldplaneeringus ei ole ette nähtud elamupiirkonna teede
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ringistamist ning kinnitas, et detailplaneering vastab osaüldplaneeringuga määratud
põhimõtetele, st detailplaneering on koostatud üldplaneeringu kohasena.
1. Detailplaneeringu vastavus õigusaktidele
Planeeringuala hõlmab Mihkli (9,07 ha) ja Väike-Mihkli (0,6 ha) kinnistut Majaka külas
Häädemeeste vallas ning jääb mereranna ja Rannametsa-Ikla tee vahelisele alale.
Detailplaneeringuga on kavandatud 11 hooajalise kasutusega elamumaa krunti, suurustega
4405 m2 kuni 10 441 m2. Igale elamumaa krundile on lubatud ehitada üks 8,5 m kõrgune 2-
korruseline põhihoone ja üks 5 m kõrgune 1-korruseline abihoone. Iga elamumaa krundi
maksimaalne hoonete ehitisealune pind on 300 m2. Alla 20 m2 abihooneid on lubatud rajada
kogu planeeritud hoonestusala ulatuses ning nende lubatud arv krundil on 2.
Lisaks elamualadele kavandatakse viis avaliku kasutusega krunti tee tarbeks, üks krunt
rajatava puurkaevu tarbeks ja üks krunt (pindala 3089 m2) jääb looduslikuks rohumaaks.
Juurdepääs planeeringualale toimub Rannametsa-Ikla maanteelt, üle Orajõe metskond 15 ja
Meretee kinnistu (viimasele on seatud notariaalne eelmärge koormamaks kinnistut
kasutusõigusega Häädemeeste valla kasuks). Kõiki planeeritavaid majapidamisi varustab
veega üks puurkaev. Igale majapidamisele peab rajama omapuhasti, olenevalt kinnistu
suurusest kas kogumismahuti või imbväljaku.
Planeeritud kruntidel tuleb säilitada hoonestusalast välja jääv haljastus. Olulisi maapinna
kõrguste muutmisi ei ole ette nähtud. Tagamaks liigvee äravool, säilitatakse kraavide
võrgustik.
Piirdeid on lubatud rajada, detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5 „Arhitektuursed nõuded
ehitistele“ on seatud tingimused nende rajamiseks.
Pärnu maakonna planeeringu (kehtestatud 2018) strateegiaplaani järgi jääb planeeringuala
Häädemeeste-Ikla puhkepiirkonda. Planeeringuga on kavandatud avalik juurdepääs
(määratud juurdepääsu servituudi vajadus) kallasrajale ning liivaranna osale on määratud
avalikult kasutatava ranna maa-ala servituudi seadmise vajadus.
Detailplaneeringu koostamine algatati Häädemeeste Vallavalitsuse 22.10.2019 korraldusega
nr 517. Planeeringu algatamisest on vallavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu Postimees
07.11.2019 ja Ametlikes Teadaannetes 29.10.2019. Detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine jäeti algatamata Häädemeeste Vallavalitsuse 13.04.2021 korraldusega
nt 175. Selles selgitati, et kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta
keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega
vara.
Detailplaneering võeti vastu Häädemeeste Vallavalitsuse 13.04.2021 korraldusega nr 176.
Planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 03-17.05.2021, teade Pärnu Postimehes
ilmus 17.04.2021 ja vallavalitsuse veebilehel. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda
Häädemeeste Vallavalitsuse veebilehel ja paberkandjal vallavalitsuses. Kuna avalikul
väljapanekul esitati planeeringulahenduse kohta vastuväiteid, siis toimus 18.06.2021
vallavalitsuses detailplaneeringu avalik arutelu (teade toimumise kohta ilmus Pärnu
Postimehes 04.06.2021). Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitas vallavalitsus
Pärnu Postimehes 06.07.2021. Kõikidest avalikustamistest teavitas kohalik omavalitsus
koostöötegijaid ja kaasatavaid ka kirja teel.
2
Detailplaneeringu on enne selle vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut kooskõlastanud
Päästeamet (26.02.2021) ja Maanteeamet (27.11.2020). Keskkonnaamet, Riigimetsa
Majandamise Keskus ja võrguvaldajad on esitanud planeeringulahenduse kohta arvamused.
Muinsuskaitseametile on detailplaneering saadetud kooskõlastamiseks 03.03.2021, kuid amet
ei ole vastanud. PlanS § 133 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul
detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega
ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja (st
Muinsuskaitseameti) poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Häädemeeste Vallavalitsus. Detailplaneeringu
koostanud Plaan OÜ planeerija Kärt Vabrit on piisava töökogemusega ja vastab PlanS § 4
lõikes 5 toodud nõuetele.
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Häädemeeste
Vallavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse
nõuetega. Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud
detailplaneeringu ülesannetega.
2. Arvestamata jäänud arvamused ning neile antud kohaliku omavalitsuse vastused
ja Rahandusministeeriumi seisukoht
Lähtuvalt Häädemeeste Vallavalitsuse esitatud detailplaneeringu materjalidest ja vaidlevate
osapoolte 21.09.2021 toimunud ärakuulamisel antud selgitustest ning PlanS § 138 lõike 5
alusel annab Rahandusministeerium seisukoha arvestamata jäänud arvamuse kohta.
Arvamuste esitajad leiavad, et planeeritud juurdepääsutee lahendus loob külale ja
kogukonnale ületamatuid probleeme ja avariiohtlike olukordi. Planeeringulahendus ei arvesta
olemasoleva Merelaane tee osas tänaseks väljakujunenud looduslikke olusid ning tee reaalset
kitsust (kohati 4,6 m). Olemasoleva tee ääres kasvavad juba täna suured puud ja tee kulgeb
metsa/kõrghaljastuse vahel. Juurdepääsutee kavandamisel tuleb arvestada, et teed ei
kavandata vaid 11 uue hooajalise elamu kasutajate jaoks, vaid see tee on juurdepääsuks ka
kõigile muudele maaüksustele piirkonnas. Nad leiavad, et kavandatud tupiktee ei vasta Eestis
kehtivatele standarditele.
Arvamuste esitajad pakuvad välja, et olukorda saab ennetada tehes uuele arendusele teise
juurdepääsutee. Treimani pool otsas on puude vahel looduslik tee olemas ja vaja on vaid otsad
kokku viia. Selline liikluse jaotamine jätaks ruumi igat liiki sõidukite ohutuks liikumiseks
samaaegselt jalakäija ja jalgratturi liikumisega.
Arvamuste esitajad leiavad, et teede ringistamise lahendus alal on ette nähtud ka Häädemeeste
valla rannalade osaüldplaneeringu (edaspidi osaüldplaneering) kaardil. Seepärast on nad
seisukohal, et kui ringteed ei kavandata, siis ei ole tegemist üldplaneeringu kohase
detailplaneeringuga.
Häädemeeste Vallavalitsus 02.06.2021 vastuses arvamuste esitajatele on selgitanud, et
Päästeamet on planeeringulahenduse kooskõlastanud, tupiktänava lõpus manööverdamisplats
vastab päästetööde vajadustele. Detailplaneeringu esimesel avalikul väljapanekul esitati
vastuväiteid seoses ringtee planeerimisega, Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK)
ringtee loomist ei kooskõlastanud.
Osaüldplaneeringule vastavuse kohta on vallavalitsus selgitanud, et osaüldplaneeringu kaardil
ei ole ette nähtud ringistatud teed. Piki Mihkli kinnistu idapoolset külge kulgev tee on kaardile
3
märgitud, kuid kuna märgitud tee tingmärki ei ole nimetatud tingmärkide loetelus, ei ole
tegemist planeeritava teega, vaid olemasoleva teega ning tingmärk on illustreeriva
tähendusega.
Ärakuulamisel arvamuste esitajad selgitasid, et juurdepääsutee laius on kohalikele elanikele
muret tekitav. Tee on liigselt kitsas ja seda ei saa teha ka laiemaks, kahesuunaliseks. Talvisel
ajal on tee veelgi kitsam (lumevallid). Ka Päästeamet ja tuletõrje ei pääse elamupiirkonnale
ligi. Juurdepääsutee ääres pole ka kõnniteed, kitsas autotee on lastele ohtlik.
Planeeritud tupiktänava lõpus oleks vaja rajada läbi riigimetsa ligikaudu 40 m teelõik, et
jõuda olemasolevale piirkonna teisele juurdepääsuteele ja sealt edasi riigimaanteele. Selleks
on vaja maha võtta tõenäoliselt vaid kaks puud. Vaja on väga vähe teha, et kogu
elamupiirkonna liikluskoormus hajuks ja teed oleksid turvalised. Kokku on planeeritud
piirkonda kuni 50 uut elamuga kinnistut. Uue elamupiirkonna inimesed võiksid hakata välja
sõitma uue väljasõidutee kaudu. Liikluskorraldust saab ringtee korral reguleerida
liiklusmärkidega.
Arvamuste esitajad leidsid, et kui liiklus lahendatakse ringtee kaudu, siis pole tegemist
üldplaneeringu muutmisega ning pole nii suureks probleemiks ka kitsas juurdepääsutee.
Vallavalitsuse esindajad otsustasid, et nad kaaluvad veelkord ringtee kavandamist. Arutavad
teema läbi maaomaniku ja Transpordiametiga ning võtavad RMK-lt seisukoha.
Häädemeeste Vallavalitsus saatis 06.10.2021 Rahandusministeeriumile kirja (edastatud
08.10.2021 ka arvamuste esitajatele), milles selgitab, et vallavalitsus esitas tee ringistamise
joonise teemaa valdajale RMK-le, Transpordiametile (sest metsateed algavad ja lõpevad
riigimaanteel) ja piirkonna kinnistute omanikele seisukoha saamiseks. Seisukoha andsid
RMK, Transpordiamet ja kaks avaldust laekus piirkonna kinnistuomanikelt (üks avaldus
kolme ja teine avaldus kaheksa allkirjaga). Kõik laekunud vastused olid tee ringistamise vastu.
Vallavalitsus andis Rahandusministeeriumile teada, et arutas tee planeerimise küsimust ka
vallavalitsuse 05.10.2021 istungil. Vallavalitsus otsustas, et jääb esialgse
planeeringulahenduse juurde. Planeeritud tee on piisava laiusega, et teenindada olemasolevaid
ja lisanduvaid majapidamisi. Kuna kiirused on väikesed, siis ei teki liiklemisega probleeme.
Ringistatud tee lahendus ei ole võimatu, kuid käesoleva detailplaneeringu menetluse raames
ei planeerita uut teed läbi riigimetsa.
Vallavalitsuse kirjale on lisatud RMK kiri (04.10.2021). Selles on toodud, et ettepanek muuta
tupiktee ringteeks, suunates liikluse läbi RMK hallatava riigimetsa, on seotud mitme
vastuoluga. Tegemist oleks raadamisega, mis läheks vastuollu asjaoluga, et on algatatud
Metsapoole kaitseala moodustamine, samuti kehtiva Häädemeeste valla üldplaneeringuga.
Soov kasutada ühendusena pinnasteed, mis pole riiklikus teeregistris arvel ja ei vasta
metsateele kehtestatud seisundinõuetele, ei taga läbipääsu suurematele transpordivahenditele
(Päästeamet, prügivedu jms). Teetrassi laiendamine nõuab raadamist. Olukorra mõistlikuks
lahendamiseks on vajalik Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsuse lõplik otsus kaitseala
moodustamise suhtes, samuti uue koostatava üldplaneeringuga kehtiva üldplaneeringu
tingimuste muutmine. RMK ei pea seetõttu võimalikuks nõustuda ringtee kavandamise
ettepanekuga.
Rahandusministeerium saatis 15.10.2021 Häädemeeste Vallavalitsusele järelepärimise seoses
planeeringulahenduse vastavusega osaüldplaneeringule. Osaüldplaneeringu seletuskirja
peatükis 5.5 „Elamumaa“ (lk 24-25) on fikseeritud, et „Merelaane piirkonnas on algatatud
4
detailplaneeringud Mihkli, Kullaliiva, Kullasoone, Kullaaugu, Kullatüki, Sireli, Männi ja Lea
kinnistutele, mille alusel soovitakse piirkonda moodustada veel hinnanguliselt kuni 30
elamumaa krunti. Merelaane piirkond on hinnatud suvitamispiirkond, mis on juba täna
aktiivselt kasutuses. Maastikku iseloomustab looduslik keskkond, lauge liivarand ja
männimets, mis kõik loob eelduse kõrge puhkeväärtusega ala planeerimiseks. Uued
planeeritavad krundid jäävad valdavalt söötis väheväärtuslikule põllumaale, mis ei jää
rohevõrgustiku alale. Uute elamute rajamine ei muuda vaatelisust, sest planeeritavast
asustusest mere poole jääb valdavalt metsaala. Puhkeväärtuse tõstmiseks peab piirkonna
arendamisel tagama suvitajate vaba juurdepääsu randa, rannaala avaliku kasutuse ja
ringistama olemasolevad teed.“
Järelepärimises toodi välja, et osaüldplaneeringu seletuskirja sõnastus on üldine, ega määratle
täpselt, kus ja millised olemasolevad teed peab ringistama antud piirkonna arendamisel.
Osaüldplaneeringut tõlgendades on vaja lähtuda nii grammatilisest kui ka süstemaatilisest
tõlgendusest – tuleb lähtuda sellest, kuidas õigusmõistet on teistes õigusaktides ja
planeerimispraktikas tõlgendatud. Seetõttu palus Rahandusministeerium kohalikul
omavalitsusel esitada täiendavad selgitused ja põhjendatud seisukoht Mihkli ja Väike-Mihkli
kinnistute detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsutee vastavuse kohta
osaüldplaneeringule.
Häädemeeste Vallavalitsus 20.10.2021 vastuskirjas Rahandusministeeriumile (edastatud
omakorda ka arvamuste esitajatele 01.11.2021) selgitas, et tõlgendab antud üldplaneeringus
toodud sätet nii, et juhul kui tõstetakse piirkonna puhkeväärtust, siis peab olemasolevad teed
ringistama. Mihkli ja Väike-Mihkli detailplaneeringuga nähakse ette elamumaa kinnistute
moodustamine. Peamiselt on tegemist hooajalise kasutusega hoonetega. Ümbruses on
elamualad, kus kasutamisaeg ei ole piiratud. Rand on kavandatud pigem piirkonna elanike
jaoks.
Vallavalitsus on seisukohal, et mereranda pääsemiseks ei saa planeerida ringistatud teid.
Piirkonna elanikud on teinud RMK-le ettepaneku teeotsad pigem sulgeda, sest teede suurem
hulk vähendab turvalisust. Kui tulevikus osutub vajalikuks Mihkli kinnistul paikneva tee
jätkamine nii, et selleks on vajalik raadata riigimetsa, siis see võimalus säilib praeguse
planeeringulahenduse juures. Üldplaneeringu kaardil ei ole ette nähtud Meretee kinnistu ja
RMK maal paiknevate metsateede omavahelist ringistamist.
Rahandusministeerium on seisukohal, et planeerimisseaduses sätestatud ülesanded seoses
liikluskorraldusega on detailplaneeringus täidetud. PlanS § 126 lõike 1 punkt 4 kohaselt on
detailplaneeringu üheks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike ehitiste, sh avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine. PlanS § 126 lõike 1 punkt 7 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne
liikluskorralduse põhimõtete määramine. Detailplaneeringus on näidatud juurdepääs
planeeringualale avalikult teelt ning määratud juurdepääsuteede asukohad elamukruntidele.
PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja
säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Kuigi antud
detailplaneeringuga on planeeringualal detailplaneeringu ülesanded täidetud, palume uue
üldplaneeringu koostamisel tasakaalustada erinevaid avalikke huve (metsateede
sulgemine, teede ringistamine, puude raadamine, kaitseala moodustamine) ning kaaluda
käesolevas kirjas nimetatud ringtee moodustamise vajadust ja võimalikkust
elukeskkonna turvalisemaks muutmisel. Heakskiidu andja nõustub vallavalitsusega, et
ringtee rajamise võimalus säilib detailplaneeringuga kavandatud lahenduse juures.
5
Kuigi planeeringulahendust mõjutab lähiümbrus ning seda on planeeringu detailse lahenduse
koostamisel vajalik arvestada, siis heakskiidu andja saab hinnata vaid planeeringualale
koostatud planeeringulahendust. Detailplaneeringu lahenduse vastavust osaüldplaneeringule
tõlgendab kohalik omavalitsus, kes on selle dokumendi kehtestanud. Antud juhul on
Häädemeeste Vallavalitsus leidnud, et ringteed pole osaüldplaneeringuga kavandatud.
Selgitame, et arvamuste esitajate pakutud lahendus jääb väljaspoole planeeringuala, riigile
kuuluvale metsaga kaetud Orajõe metskond 15 kinnistule. Maa-ameti Geoportaali
kaardirakenduse kohaselt on Väike-Mihkli kinnistust olemasoleva metsateeni vähemalt 25 m.
Nimetatud metsatee Rannametsa-Ikla riigiteeni kulgeb kogu ulatuses, ligikaudu 420 m
pikkuselt riigimetsamaal. Antud detailplaneeringuga planeeringualast väljaspool ringteed
kavandada pole võimalik. Selle kavandamine võiks toimuda planeeringuvälise kokkuleppena
asjast huvitatud osapoolte vahel, kui seda toetavad asjakohased arengudokumendid. Juhul kui
praegu toetavad dokumendid puuduvad, on otstarbeks ringtee vajadust kaaluda koostamisel
oleva uue üldplaneeringuga, erinevate osapooltega läbi rääkides ning selleks konkreetsed
tingimused seades.
Juurdepääsutee vastavust tuleohutusnõuetele on hinnanud Päästeamet ning detailplaneeringu
ka kooskõlastanud. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab
vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele
huvile on kinnitanud riigiamet. Kui Päästeamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab
heakskiidu andja lugeda selle vastavaks päästetööde nõuetele. Kohalikele teedele nõuded
määrab kohalik omavalitsus ise ning peab tagama, et detailplaneeringus oleksid vastavad
nõuded seatud.
3. Kokkuvõte
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige
10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu
küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on
erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele
vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle õigusliku hinnangu andmine
ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
6
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus
esitatud arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud
teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu
koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul.
Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud
oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi
detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu
koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja
vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi
avaliku menetluse nõudeid.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja
poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule
heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu
koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud
detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide
asjakohaste riigiasutustega.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega
otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute
detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide
(sh ka arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2
kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja
ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt
analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Mihkli ja Väike-
Mihkli kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel
arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
7
Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 142 lõike 5 ja §
90 lõike 2 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2
antud volitust, annan heakskiidu Majaka külas Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute
detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks
menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik
kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma
subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
M. Jalakas
T. Meri
R. Sokko
H. Ilves
K. Lass
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
3
RKHKo 3-3-1-12-07
8