dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 26. november 2021
Viit
14-11/5646-5
Registreeritud
26. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Häädemeeste Vallavalitsus, M. Jalakas, T. Meri, R. Sokko, H. Ilves, K. Lass
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)

Failid

  • 📎14-115646-5 26.11.2021 Väljaminev kiri.asice458 KB

Sisu (failidest)

Häädemeeste Vallavalitsus Teie 04.08.2021 nr 6-1/2-9 [email protected] Meie 26.11.2021 nr 14-11/5646-5 Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu heakskiitmine Häädemeeste Vallavalitsus esitas 04.08.2021 Rahandusministeeriumile taotluse Majaka külas Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu (Plaan OÜ töö nr 0501-15; edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 138 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering, selle kui üldplaneeringu kohase planeeringu menetlusdokumendid ning avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende arvestamata jätmise kohta. Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses PlanS § 138 lõike 4 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta. Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitasid Markus Jalakas, Tormis Meri, Riho Sokko ja Hannes Ilves (edaspidi arvamuste esitajad) ühise avamuse planeeringulahenduse kohta. Arvamuste esitajatele vastas Häädemeeste Vallavalitsus 02.06.2021 kirjaga nr 6-1/2-8. Kuna vallavalitsus ei arvestanud esitatud arvamustega, siis vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 toimus 21.09.2021 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituses vaidlevate osapoolte ‒ kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja Häädemeeste Vallavalitsuse esindajate ärakuulamine. Sellel osalesid Tormis Meri, Hannes Ilves, Markus Jalakas, Riho Sokko esindaja Kaur Lass ning Häädemeeste Vallavalitsuse esindajad Maia- Liisa Kasvandik ja Siim Suursild. Vastuväidete ärakuulamise tulemusena saavutati kokkulepe piirete küsimuse osas. Markus Jalakas nõustus vallavalitsuse esindaja selgitusega, et aedade ehitamise tingimused on detailplaneeringu seletuskirjas fikseeritud. Ehituskeeluvööndis ehk mere ääres kulgevas rohelise võrgustiku koridoris aedasid rajada ei tohi. Arvamuste ärakuulamisel lubas vallavalitsus veelkord kaaluda ringtee kavandamise vajadust ja võimalikkust. Vallavalitsus andis 06.10.2021 Rahandusministeeriumile teada, et RMK ning ringteega seotud kinnistute omanikud on selle kavandamise vastu. Vallavalitsuse 05.10.2021 istungil otsustati jääda esialgse planeeringulahenduse juurde. 20.10.2021 vastas vallavalitsus Rahandusministeeriumile, et osaüldplaneeringus ei ole ette nähtud elamupiirkonna teede Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ringistamist ning kinnitas, et detailplaneering vastab osaüldplaneeringuga määratud põhimõtetele, st detailplaneering on koostatud üldplaneeringu kohasena. 1. Detailplaneeringu vastavus õigusaktidele Planeeringuala hõlmab Mihkli (9,07 ha) ja Väike-Mihkli (0,6 ha) kinnistut Majaka külas Häädemeeste vallas ning jääb mereranna ja Rannametsa-Ikla tee vahelisele alale. Detailplaneeringuga on kavandatud 11 hooajalise kasutusega elamumaa krunti, suurustega 4405 m2 kuni 10 441 m2. Igale elamumaa krundile on lubatud ehitada üks 8,5 m kõrgune 2- korruseline põhihoone ja üks 5 m kõrgune 1-korruseline abihoone. Iga elamumaa krundi maksimaalne hoonete ehitisealune pind on 300 m2. Alla 20 m2 abihooneid on lubatud rajada kogu planeeritud hoonestusala ulatuses ning nende lubatud arv krundil on 2. Lisaks elamualadele kavandatakse viis avaliku kasutusega krunti tee tarbeks, üks krunt rajatava puurkaevu tarbeks ja üks krunt (pindala 3089 m2) jääb looduslikuks rohumaaks. Juurdepääs planeeringualale toimub Rannametsa-Ikla maanteelt, üle Orajõe metskond 15 ja Meretee kinnistu (viimasele on seatud notariaalne eelmärge koormamaks kinnistut kasutusõigusega Häädemeeste valla kasuks). Kõiki planeeritavaid majapidamisi varustab veega üks puurkaev. Igale majapidamisele peab rajama omapuhasti, olenevalt kinnistu suurusest kas kogumismahuti või imbväljaku. Planeeritud kruntidel tuleb säilitada hoonestusalast välja jääv haljastus. Olulisi maapinna kõrguste muutmisi ei ole ette nähtud. Tagamaks liigvee äravool, säilitatakse kraavide võrgustik. Piirdeid on lubatud rajada, detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5 „Arhitektuursed nõuded ehitistele“ on seatud tingimused nende rajamiseks. Pärnu maakonna planeeringu (kehtestatud 2018) strateegiaplaani järgi jääb planeeringuala Häädemeeste-Ikla puhkepiirkonda. Planeeringuga on kavandatud avalik juurdepääs (määratud juurdepääsu servituudi vajadus) kallasrajale ning liivaranna osale on määratud avalikult kasutatava ranna maa-ala servituudi seadmise vajadus. Detailplaneeringu koostamine algatati Häädemeeste Vallavalitsuse 22.10.2019 korraldusega nr 517. Planeeringu algatamisest on vallavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu Postimees 07.11.2019 ja Ametlikes Teadaannetes 29.10.2019. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Häädemeeste Vallavalitsuse 13.04.2021 korraldusega nt 175. Selles selgitati, et kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneering võeti vastu Häädemeeste Vallavalitsuse 13.04.2021 korraldusega nr 176. Planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 03-17.05.2021, teade Pärnu Postimehes ilmus 17.04.2021 ja vallavalitsuse veebilehel. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Häädemeeste Vallavalitsuse veebilehel ja paberkandjal vallavalitsuses. Kuna avalikul väljapanekul esitati planeeringulahenduse kohta vastuväiteid, siis toimus 18.06.2021 vallavalitsuses detailplaneeringu avalik arutelu (teade toimumise kohta ilmus Pärnu Postimehes 04.06.2021). Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitas vallavalitsus Pärnu Postimehes 06.07.2021. Kõikidest avalikustamistest teavitas kohalik omavalitsus koostöötegijaid ja kaasatavaid ka kirja teel. 2 Detailplaneeringu on enne selle vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut kooskõlastanud Päästeamet (26.02.2021) ja Maanteeamet (27.11.2020). Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja võrguvaldajad on esitanud planeeringulahenduse kohta arvamused. Muinsuskaitseametile on detailplaneering saadetud kooskõlastamiseks 03.03.2021, kuid amet ei ole vastanud. PlanS § 133 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja (st Muinsuskaitseameti) poolt vaikimisi kooskõlastatuks. Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Häädemeeste Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostanud Plaan OÜ planeerija Kärt Vabrit on piisava töökogemusega ja vastab PlanS § 4 lõikes 5 toodud nõuetele. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Häädemeeste Vallavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega. Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega. 2. Arvestamata jäänud arvamused ning neile antud kohaliku omavalitsuse vastused ja Rahandusministeeriumi seisukoht Lähtuvalt Häädemeeste Vallavalitsuse esitatud detailplaneeringu materjalidest ja vaidlevate osapoolte 21.09.2021 toimunud ärakuulamisel antud selgitustest ning PlanS § 138 lõike 5 alusel annab Rahandusministeerium seisukoha arvestamata jäänud arvamuse kohta. Arvamuste esitajad leiavad, et planeeritud juurdepääsutee lahendus loob külale ja kogukonnale ületamatuid probleeme ja avariiohtlike olukordi. Planeeringulahendus ei arvesta olemasoleva Merelaane tee osas tänaseks väljakujunenud looduslikke olusid ning tee reaalset kitsust (kohati 4,6 m). Olemasoleva tee ääres kasvavad juba täna suured puud ja tee kulgeb metsa/kõrghaljastuse vahel. Juurdepääsutee kavandamisel tuleb arvestada, et teed ei kavandata vaid 11 uue hooajalise elamu kasutajate jaoks, vaid see tee on juurdepääsuks ka kõigile muudele maaüksustele piirkonnas. Nad leiavad, et kavandatud tupiktee ei vasta Eestis kehtivatele standarditele. Arvamuste esitajad pakuvad välja, et olukorda saab ennetada tehes uuele arendusele teise juurdepääsutee. Treimani pool otsas on puude vahel looduslik tee olemas ja vaja on vaid otsad kokku viia. Selline liikluse jaotamine jätaks ruumi igat liiki sõidukite ohutuks liikumiseks samaaegselt jalakäija ja jalgratturi liikumisega. Arvamuste esitajad leiavad, et teede ringistamise lahendus alal on ette nähtud ka Häädemeeste valla rannalade osaüldplaneeringu (edaspidi osaüldplaneering) kaardil. Seepärast on nad seisukohal, et kui ringteed ei kavandata, siis ei ole tegemist üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Häädemeeste Vallavalitsus 02.06.2021 vastuses arvamuste esitajatele on selgitanud, et Päästeamet on planeeringulahenduse kooskõlastanud, tupiktänava lõpus manööverdamisplats vastab päästetööde vajadustele. Detailplaneeringu esimesel avalikul väljapanekul esitati vastuväiteid seoses ringtee planeerimisega, Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) ringtee loomist ei kooskõlastanud. Osaüldplaneeringule vastavuse kohta on vallavalitsus selgitanud, et osaüldplaneeringu kaardil ei ole ette nähtud ringistatud teed. Piki Mihkli kinnistu idapoolset külge kulgev tee on kaardile 3 märgitud, kuid kuna märgitud tee tingmärki ei ole nimetatud tingmärkide loetelus, ei ole tegemist planeeritava teega, vaid olemasoleva teega ning tingmärk on illustreeriva tähendusega. Ärakuulamisel arvamuste esitajad selgitasid, et juurdepääsutee laius on kohalikele elanikele muret tekitav. Tee on liigselt kitsas ja seda ei saa teha ka laiemaks, kahesuunaliseks. Talvisel ajal on tee veelgi kitsam (lumevallid). Ka Päästeamet ja tuletõrje ei pääse elamupiirkonnale ligi. Juurdepääsutee ääres pole ka kõnniteed, kitsas autotee on lastele ohtlik. Planeeritud tupiktänava lõpus oleks vaja rajada läbi riigimetsa ligikaudu 40 m teelõik, et jõuda olemasolevale piirkonna teisele juurdepääsuteele ja sealt edasi riigimaanteele. Selleks on vaja maha võtta tõenäoliselt vaid kaks puud. Vaja on väga vähe teha, et kogu elamupiirkonna liikluskoormus hajuks ja teed oleksid turvalised. Kokku on planeeritud piirkonda kuni 50 uut elamuga kinnistut. Uue elamupiirkonna inimesed võiksid hakata välja sõitma uue väljasõidutee kaudu. Liikluskorraldust saab ringtee korral reguleerida liiklusmärkidega. Arvamuste esitajad leidsid, et kui liiklus lahendatakse ringtee kaudu, siis pole tegemist üldplaneeringu muutmisega ning pole nii suureks probleemiks ka kitsas juurdepääsutee. Vallavalitsuse esindajad otsustasid, et nad kaaluvad veelkord ringtee kavandamist. Arutavad teema läbi maaomaniku ja Transpordiametiga ning võtavad RMK-lt seisukoha. Häädemeeste Vallavalitsus saatis 06.10.2021 Rahandusministeeriumile kirja (edastatud 08.10.2021 ka arvamuste esitajatele), milles selgitab, et vallavalitsus esitas tee ringistamise joonise teemaa valdajale RMK-le, Transpordiametile (sest metsateed algavad ja lõpevad riigimaanteel) ja piirkonna kinnistute omanikele seisukoha saamiseks. Seisukoha andsid RMK, Transpordiamet ja kaks avaldust laekus piirkonna kinnistuomanikelt (üks avaldus kolme ja teine avaldus kaheksa allkirjaga). Kõik laekunud vastused olid tee ringistamise vastu. Vallavalitsus andis Rahandusministeeriumile teada, et arutas tee planeerimise küsimust ka vallavalitsuse 05.10.2021 istungil. Vallavalitsus otsustas, et jääb esialgse planeeringulahenduse juurde. Planeeritud tee on piisava laiusega, et teenindada olemasolevaid ja lisanduvaid majapidamisi. Kuna kiirused on väikesed, siis ei teki liiklemisega probleeme. Ringistatud tee lahendus ei ole võimatu, kuid käesoleva detailplaneeringu menetluse raames ei planeerita uut teed läbi riigimetsa. Vallavalitsuse kirjale on lisatud RMK kiri (04.10.2021). Selles on toodud, et ettepanek muuta tupiktee ringteeks, suunates liikluse läbi RMK hallatava riigimetsa, on seotud mitme vastuoluga. Tegemist oleks raadamisega, mis läheks vastuollu asjaoluga, et on algatatud Metsapoole kaitseala moodustamine, samuti kehtiva Häädemeeste valla üldplaneeringuga. Soov kasutada ühendusena pinnasteed, mis pole riiklikus teeregistris arvel ja ei vasta metsateele kehtestatud seisundinõuetele, ei taga läbipääsu suurematele transpordivahenditele (Päästeamet, prügivedu jms). Teetrassi laiendamine nõuab raadamist. Olukorra mõistlikuks lahendamiseks on vajalik Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsuse lõplik otsus kaitseala moodustamise suhtes, samuti uue koostatava üldplaneeringuga kehtiva üldplaneeringu tingimuste muutmine. RMK ei pea seetõttu võimalikuks nõustuda ringtee kavandamise ettepanekuga. Rahandusministeerium saatis 15.10.2021 Häädemeeste Vallavalitsusele järelepärimise seoses planeeringulahenduse vastavusega osaüldplaneeringule. Osaüldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5 „Elamumaa“ (lk 24-25) on fikseeritud, et „Merelaane piirkonnas on algatatud 4 detailplaneeringud Mihkli, Kullaliiva, Kullasoone, Kullaaugu, Kullatüki, Sireli, Männi ja Lea kinnistutele, mille alusel soovitakse piirkonda moodustada veel hinnanguliselt kuni 30 elamumaa krunti. Merelaane piirkond on hinnatud suvitamispiirkond, mis on juba täna aktiivselt kasutuses. Maastikku iseloomustab looduslik keskkond, lauge liivarand ja männimets, mis kõik loob eelduse kõrge puhkeväärtusega ala planeerimiseks. Uued planeeritavad krundid jäävad valdavalt söötis väheväärtuslikule põllumaale, mis ei jää rohevõrgustiku alale. Uute elamute rajamine ei muuda vaatelisust, sest planeeritavast asustusest mere poole jääb valdavalt metsaala. Puhkeväärtuse tõstmiseks peab piirkonna arendamisel tagama suvitajate vaba juurdepääsu randa, rannaala avaliku kasutuse ja ringistama olemasolevad teed.“ Järelepärimises toodi välja, et osaüldplaneeringu seletuskirja sõnastus on üldine, ega määratle täpselt, kus ja millised olemasolevad teed peab ringistama antud piirkonna arendamisel. Osaüldplaneeringut tõlgendades on vaja lähtuda nii grammatilisest kui ka süstemaatilisest tõlgendusest – tuleb lähtuda sellest, kuidas õigusmõistet on teistes õigusaktides ja planeerimispraktikas tõlgendatud. Seetõttu palus Rahandusministeerium kohalikul omavalitsusel esitada täiendavad selgitused ja põhjendatud seisukoht Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsutee vastavuse kohta osaüldplaneeringule. Häädemeeste Vallavalitsus 20.10.2021 vastuskirjas Rahandusministeeriumile (edastatud omakorda ka arvamuste esitajatele 01.11.2021) selgitas, et tõlgendab antud üldplaneeringus toodud sätet nii, et juhul kui tõstetakse piirkonna puhkeväärtust, siis peab olemasolevad teed ringistama. Mihkli ja Väike-Mihkli detailplaneeringuga nähakse ette elamumaa kinnistute moodustamine. Peamiselt on tegemist hooajalise kasutusega hoonetega. Ümbruses on elamualad, kus kasutamisaeg ei ole piiratud. Rand on kavandatud pigem piirkonna elanike jaoks. Vallavalitsus on seisukohal, et mereranda pääsemiseks ei saa planeerida ringistatud teid. Piirkonna elanikud on teinud RMK-le ettepaneku teeotsad pigem sulgeda, sest teede suurem hulk vähendab turvalisust. Kui tulevikus osutub vajalikuks Mihkli kinnistul paikneva tee jätkamine nii, et selleks on vajalik raadata riigimetsa, siis see võimalus säilib praeguse planeeringulahenduse juures. Üldplaneeringu kaardil ei ole ette nähtud Meretee kinnistu ja RMK maal paiknevate metsateede omavahelist ringistamist. Rahandusministeerium on seisukohal, et planeerimisseaduses sätestatud ülesanded seoses liikluskorraldusega on detailplaneeringus täidetud. PlanS § 126 lõike 1 punkt 4 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. PlanS § 126 lõike 1 punkt 7 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne liikluskorralduse põhimõtete määramine. Detailplaneeringus on näidatud juurdepääs planeeringualale avalikult teelt ning määratud juurdepääsuteede asukohad elamukruntidele. PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Kuigi antud detailplaneeringuga on planeeringualal detailplaneeringu ülesanded täidetud, palume uue üldplaneeringu koostamisel tasakaalustada erinevaid avalikke huve (metsateede sulgemine, teede ringistamine, puude raadamine, kaitseala moodustamine) ning kaaluda käesolevas kirjas nimetatud ringtee moodustamise vajadust ja võimalikkust elukeskkonna turvalisemaks muutmisel. Heakskiidu andja nõustub vallavalitsusega, et ringtee rajamise võimalus säilib detailplaneeringuga kavandatud lahenduse juures. 5 Kuigi planeeringulahendust mõjutab lähiümbrus ning seda on planeeringu detailse lahenduse koostamisel vajalik arvestada, siis heakskiidu andja saab hinnata vaid planeeringualale koostatud planeeringulahendust. Detailplaneeringu lahenduse vastavust osaüldplaneeringule tõlgendab kohalik omavalitsus, kes on selle dokumendi kehtestanud. Antud juhul on Häädemeeste Vallavalitsus leidnud, et ringteed pole osaüldplaneeringuga kavandatud. Selgitame, et arvamuste esitajate pakutud lahendus jääb väljaspoole planeeringuala, riigile kuuluvale metsaga kaetud Orajõe metskond 15 kinnistule. Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse kohaselt on Väike-Mihkli kinnistust olemasoleva metsateeni vähemalt 25 m. Nimetatud metsatee Rannametsa-Ikla riigiteeni kulgeb kogu ulatuses, ligikaudu 420 m pikkuselt riigimetsamaal. Antud detailplaneeringuga planeeringualast väljaspool ringteed kavandada pole võimalik. Selle kavandamine võiks toimuda planeeringuvälise kokkuleppena asjast huvitatud osapoolte vahel, kui seda toetavad asjakohased arengudokumendid. Juhul kui praegu toetavad dokumendid puuduvad, on otstarbeks ringtee vajadust kaaluda koostamisel oleva uue üldplaneeringuga, erinevate osapooltega läbi rääkides ning selleks konkreetsed tingimused seades. Juurdepääsutee vastavust tuleohutusnõuetele on hinnanud Päästeamet ning detailplaneeringu ka kooskõlastanud. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Kui Päästeamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab heakskiidu andja lugeda selle vastavaks päästetööde nõuetele. Kohalikele teedele nõuded määrab kohalik omavalitsus ise ning peab tagama, et detailplaneeringus oleksid vastavad nõuded seatud. 3. Kokkuvõte Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, 6 et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide asjakohaste riigiasutustega. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Mihkli ja Väike- Mihkli kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 7 Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 2 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Majaka külas Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: M. Jalakas T. Meri R. Sokko H. Ilves K. Lass Raine Viitas 715 5865 [email protected] 3 RKHKo 3-3-1-12-07 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel