Gert Prants Meie 30.11.2021 nr 12.2-4/64-1
Mittetulundusühing Tartu Ülikooli
Akadeemiline Spordiklubi
[email protected];
[email protected]
Kontrollakti edastamine
Austatud juhatuse esimees
Edastame kontrollakti nr 12.2-4/5 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta
Mittetulundusühingus Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.
Täname meeldiva ja konstruktiivse koostöö eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa: kontrollakt 11 lehel
Marit Piirisaar 611 3033
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
30.11.2021 kontrollakt nr 12.2-4/5 riigihangete korraldamise kontrollimise
kohta Mittetulundusühingus Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 15.10.2021 kiri nr 12.2-1/6373-3
Kontrolliobjekti nimetus: Mittetulundusühing Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
Kontrolliobjekti registrikood: 80072321
Kontrolliobjekti juhi nimi ja ametinimetus: juhatuse esimees Gert Prants
Kontrolli käigus andsid selgitusi: juhatuse esimees Gert Prants, juhatuse liikmed Birgit Krillo,
Anneli Ennomäe ja Ivo Hunt.
Kontrollitav ajavahemik: 01.01.2020 – 31.12.2020.
1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus
1.1. Kontrollimisele kuulus Mittetulundusühingus Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
(edaspidi: ka hankija) poolt riigihangete seaduses sätestatud nõuetest kinnipidamine
riigihangete korraldamisel ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2020.
1.2. Kontrollitaval ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2020 reguleeris riigihangete
korraldamist 01.09.2017 jõustunud riigihangete seadus (redaktsiooni avaldamismärge RT
I, 01.07.2017, 1) (edaspidi RHS).
1.3. Kontrollimise eesmärgiks oli muu hulgas tuvastada, kas korraldatud on nõuetekohased
riigihanke menetlused; hankija on riigihanke osadeks jaotamisel järginud osadeks
jaotamise korda; hankelepingute sõlmimine ja muutmine on toimunud nõuetekohaselt;
hankija on järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
1.4. Kontrollitaval ajavahemikul ei ole hankija riigihangete registri kaudu riigihanke
menetlusi alustanud.
1.5. Hankija 15.11.2021 e-kirjaga edastatud selgituste kohaselt perioodil 01.01.2020 –
31.12.2020 Mittetulundusühingul Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi kehtivat
hankekorda ei olnud. Hankija edastas järelevalvemenetluses Mittetulundusühingu Tartu
Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi juhatuse 07.09.2021 otsusega 1-4/PO-28-17
kinnitatud hankekorra.
1.6. Tehingute tegemisel on RHS-s sätestatud korrast kinnipidamist kontrollitud hankija 2020.
aasta raamatupidamise väljavõtte, järelevalvemenetluses esitatud dokumentide ja hankija
selgituste alusel.
1.7. Kontrollivisiidi asemel toimus hankija esindajatega 17.11.2021 kohtumine
virtuaalkeskkonna Zoom vahendusel. Kontrollakti projekt edastati hankijale tutvumiseks
ja vastuväidete esitamiseks 24.11.2021 kirjaga nr 12.2-4/63-1. Hankija kontrollakti
projektile vastuväiteid ja märkusi ei esitanud.
2. Hankijaks määratlemine
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Mittetulundusühingu Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi RHS-i tähenduses hankijaks
määratemine on analüüsitud ja tuvastatud Rahandusministeeriumi 15.10.2021 kirjas nr 12.2-
1/6373-3 hankijale, mistõttu jätame kontrollaktis selle kordamata, arvestades ka seda, et
Mittetulundusühing Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi nõustus enda hankijaks
määratlemisega.
3. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine
3.1. Hankekord ja hankeplaan
RHS § 9 lg 1 kohaselt kehtestab avaliku sektori hankija organisatsioonisisese hankekorra, kui
tema ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav
kogumaksumuse ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus
ületab 500 000 eurot.
Raamatupidamise väljavõtte kontrollimise tulemusena on leidnud tuvastamist, et hankija
2020. aastal ostetud asjade ja tellitud teenuste kogumaksumus ületas 80 000 eurot (asjad ja
teenused kokku üle 1 000 000 euro). Järelikult lasus Mittetulundusühingul Tartu Ülikooli
Akadeemiline Spordiklubi 2020. aastal kohustus kehtestada organisatsioonisisene hankekord.
Hankija kontaktisiku 15.11.2021 e-kirjaga edastatud selgituste kohaselt perioodil 01.01.2020
– 31.12.2020 Mittetulundusühingul Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi kehtivat
hankekorda ei olnud. Kontrollitaval perioodil on hankija seega eiranud RHS § 9 lg-st 1
tulenevat kohustust, kuid hankija on selle puuduse kõrvaldanud enne järelevalvemenetluse
alustamist, kehtestades hankekorra 07.09.2021. Mittetulundusühing Tartu Ülikooli
Akadeemiline Spordiklubi edastas järelevalvemenetluses Rahandusministeeriumile juhatuse
07.09.2021 otsusega 1-4/PO-28-17 kinnitatud hankekorra, mis on otsuse lisa 1 (edaspidi
hankekord). Alljärgnevalt esitame soovitused ja tähelepanekud alates 07.09.2021 kehtivale
hankekorrale.
RHS § 9 lg 4 järgi tuleb hankekorras sätestada muuhulgas:
1) riigihanke planeerimise, sealhulgas iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord
ning tähtpäev;
2) riigihanke eest vastutava isiku määramine, sealhulgas hankelepingu täitmise eest vastutava
isiku määramine;
3) alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord;
4) vajaduse korral sotsiaal- ja eriteenuste, sealhulgas maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste
riigihanke piirmäära, tellimise kord, välja arvatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas;
5) vajaduse korral kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste,
sealhulgas maksumusega alla kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate
teenuste piirmäära, tellimise kord;
6) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui
need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas
dokumendis.
Hankekorra punkti 5 esimese lause järgi koostatakse eelarveaasta kohta vajadusel hankeplaan,
planeeritavad hanked kantakse hankeplaani ja selle järgi toimub hangete teostamine. Lisaks
näeb hankekorra punkt 5 ette, et erakorralisi hankeid teostatakse plaaniväliselt vastavalt
2
vajadusele ning hankeplaan koostatakse ja kinnitatakse juhatuse otsusega 1. veebruariks.
Soovitame läbipaistvuse ja selguse huvides täpsutada hankekorra punkti 5 teabega, kelle poolt
ja kuidas riigihanke korraldamise vajadused hankeplaani esitatakse. Kehtivas hankekorrast
see ei selgu. Kuigi RHS ei sätesta otsesõnu, et hankijal on kohustus hankekorras kehtestada,
kes ja kuidas kogub hankeplaani vajaliku sisendi, näeb RHS § 9 lg 4 p 1 siiski ette, et
hankekorras tuleb sätestada riigihanke planeerimise, sh iga-aastase hankeplaani koostamise ja
kinnitamise kord, millega on hõlmatud teave selle kohta, kelle poolt ja kuidas on hankeplaani
sisendi kogumine korraldatud.
17.11.2021 toimunud virtuaalsel kohtumisel märkisid hankija esindjad, et neil on plaanis
sotsiaalteenuste regulatsioon hankekorrast välja arvata, sest Mittetulundusühing Tartu
Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi sotsiaalteenuseid ei telli. Juhime hankija tähelepanu siiski
sellele, et nimekiri sotsiaalteenustest RHS § 126 tähenduses on esitatud veebiaadressil
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-
teave dokumendis „Sotsiaal- ja eriteenuste ning tavateenuste CPV-koodide jaotuse abistav
materjal alates 1.09.2017“. Nimetatud dokumendist selgub, et sotsiaalteenus on ka CPV-
koodiga 85142100-7 füsioteraapiateenus, mille eest on hankija 2020. aasta raamatupidamise
väljavõtte kohaselt tasunud erinevatele ettevõtjatele. Lisame, et sotsiaalteenustega on
hõlmatud ka näiteks haldus-, sotsiaal-, haridus-, tervishoiu ja kultuuriteenused. Seetõttu
leiame, et RHS § 126 tähenduses sotsiaalteenuste tellimine Mittetulundusühingu Tartu
Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi poolt ei ole ilmselgelt välistatud. Enamgi veel, 2020. aasta
raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hankija on nt sotsiaalteenusena hõlmatud
füsioteraapiateenust 2020. aastal ka tellinud. Sellest tulenevalt soovitame hankijal enne
hankekorras tehtavaid muudatusi tuvuda põhjalikult ning arvestada sotsiaal- ja eriteenuste
CPV-koodide jaotuse abistava materjaliga, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi
veebilehel.
Hankekorra osa III näeb ette regulatsiooni „riigihanke ja lihthanke läbiviimine“. Juhime
hankija tähelepanu sellele, et ka lihthange on riigihange RHS tähenduses, mistõttu on kehtivas
hankekorras esitatud sõnastus ekslik ning soovitame seda korrigeerida.
Hankekorra punkti 9 kohaselt peavad riigihanke eest vastutav isik ja komisjoni liikmed
tagama, et nad pole ühegi pakkujaga seotud viisil, mis on käsitletav konkurentsi kahjustava
huvide konfliktina toimingupiirangute rikkumisena. Sama punkti järgi kinnitavad vastavad
isikud eelnimetatud olukordade puudumist protokollide allkirjastamisega. Arvestades, et RHS
§ 9 lg 4 p 6 nõuab, et hankija kehtestab hankekorras meetmed huvide konflikti ennetamiseks,
tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed ei ole kindlaks määratud
muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis, soovitame hankijal
täpsustada, kuidas komisjoni liikmed tagavad huvide konflikti vältimise. Kehtiva hankekorra
punkti 9 sõnastusest on võimalik järeldada, et üksnes pakkumuse vastavaks tunnistamise või
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse allkirjastamisega on huvide konflikti puudumine
tagatud. RHS § 9 lg 4 p 6 sellist järeldust siiski ei võimalda. Arvestades, et riigihangete
registris on võimalik riigihanke meeskonda lisatud isikutel kinnitada huvide konflikti
puudumist, soovitame sellise kinnituse andmine riigihangete registris korraldatavate
riigihangete puhul ette näha hankekorras. Lisaks selgus 17.11.2021 hankijaga toimunud
virtuaalsel kohtumisel, et hankijal on plaanis huvide konflikti vältimiseks alla lihthanke
piirmäära riigihangetes koguda samuti riigihankega seotud isikutelt kinnitused huvide
konflikti puudumise kohta. Sellisel juhul soovitame teabe vastavate toimingute kohta lisada
ka hankekorda.
3
Hankekorra punktis 12 märgitakse: „Lihthanke piirmääradest väiksema hanke korral
järgitakse alates 5000-eurose maksumusega hanke puhul riigihangete seaduse paragrahvis 3
sätestatud üldpõhimõtteid, näiteks läbipaistvust, proportsionaalsust, otstarbekohasust ja
säästlikkust, et hankeprotsess kulgeks võimalikult tõhusalt ning hankijale kaasneks sellega
võimalikult väike aja-, raha- ja tööjõukulu. Alla 5000-eurose maksumusega hanke puhul
piisab, kui hankija küsib ühe pakkumuse, ja ta ei pea seda pakkumust talletama.“ Juhime
hankija tähelepanu sellele, et alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete korraldamine peab
vastama RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele ning neid tuleb
kohaldada vastastikuses mõjus, üht või teist põhimõtet esiplaanile seadmata.1 Seetõttu
soovitame hankekorras jätta rõhutamata, et riigihanke korraldamine tuleks ilmtingimata läbi
viia tõhusalt, nii et sellega kaasneks hankijale võialikult väike aja-, raha- ja tööjõukulu.
Ilmselgelt on hankijale oluline RHS § 3 p-s 5 sätestatu, mille kohaselt kasutab hankija rahalisi
vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja
kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Siiski võib hankekorra
punktist 12 jääda ekslik arusaam, et alla lihthanke piirmäära riigihangete korraldamisel seab
hankija kõige olulisemaks riigihanke korraldamise selliselt, et sellega kaasneks hankijale
võimalikult väike aja-, raha- ja tööjõukulu, mistõttu soovitame kõnealust punkti täpsustada.
Tõsi, Riigikohus on leidnud, et riigihanke piirmäärast madalama maksumusega riigihangetes
ongi üldpõhimõtetest – läbipaistvus, kontrollitavus – tulenevad nõuded vähem ranged kui
need on seda riigihanke piirmäära ületavates hangetes.2 See aga ei tähenda, et hankija võib
osasid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid alla riigihanke piirmäära riigihangetes
kohaldamata jätta. Alla lihthanke piirmäära riigihangetes tuleb tõepoolest läbipaistvuse ja
kontrollitavuse põhimõttele vähem rõhku panna (seetõttu ei reguleeri nende riigihangetes
avalikustamist ka RHS), ent see ei tähenda, et vähem oluline põhimõte lakkaks olemast, see
üksnes loovutab oma koha täielikult või osaliselt kaalult tähtsamale põhimõttele. Põhimõtete
kollisioonis tuleb püüda iga põhimõtet järgida niivõrd, kuivõrd see on konkreetse juhtumi
asjaolude puhul võimalik ehk teisisõnu tuleb otsida optimaalset kompromissi eri põhimõtete
vahel.3 Arvestades, et ka hankekorra punkt 14 on esitatud samasisuliselt sotsiaal- ja eriteenuste
erimenetlusega riigihangete kohta, soovitame vastavad parandused teha ka selles.
Hankekorra punkt 13 näeb ette: „Kui hanke eeldatav maksumus on asjade ostmisel ja teenuste
tellimisel vahemikus 5000 – 29 999,99 eurot ning ehitustööde tellimisel vahemikus 5000 – 59
999,99 eurot, tehakse pakkumuse esitamise ettepanek võimaluse korral vähemalt kolmele
isikule. Kui pakkumus küsitakse vähem kui kolmelt isikult, peab vastava valdkonna juhatuse
liige konkurentsi puudumist põhjendama. Lepingule või lepingu sõlmimise kohustuse
puudumisel ostuarvele lisatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hinnapäring
ning võrreldavad pakkumused (näiteks ekirjad ja kuvatõmmised interneti ostukeskkondadest)
koos põhjendusega eduka pakkuja valiku kohta. Sõlmitud lepingu muutmisel tuleb tagada, et
lepingu muutmisel ei võetaks hankijale lepingu raames täiendavaid rahalisi kohutusi, mis
suurendaksid lepingu eeldatavat maksumust üle lihthanke piirmäära.“ Soovitame hankijal
läbipaistvuse ja selguse tagamiseks osundatud punktis täpsustada, millises vormis ja kellele
tuleb vastava valdkonna juhatuse liikmel konkurentsi puudumist põhjendada. Kehtiva
sõnastuse kohaselt piisaks justkui suulisest põhjendusest, mis ei taga aga läbipaistvust, sest ei
võimalda põhjenduse olemasolu ja sisu tagantjärele kontrollida. Samasisulise täpsustuse
soovitame teha hankekorra punktis 15.2, milles on sarnane sõnastus. Juhime hankija
tähelepanu ka sellele, et sellise hankelepingu, mis on sõlmitud alla lihthanke piirmäära
1
TlnRKo 3-15-51156, p 16.
2
RKHKo 09.08.2016, 3-3-1-51-16, p-d 17.2.
3
A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Õigusteabe AS Juura.1996, lk 69; T. Kuusmann. § 3, kommentaar 8.
M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
4
riigihanke tulemusel, muutmisel, tuleb hankijal järgida RHS § 3 põhimõtteid, lisaks sellele, et
muudatuste maksumus ei tohi koos hankelepingu eeldatava maksumusega ületada lihthanke
piirmäära.
Hankekorra osa V reguleerib sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihangete korraldamist.
Viidatud osa punktis 15.1 märgitakse: „Kui riigihanke maksumus on sotsiaalteenuste tellimise
korral vähemalt 300 000 eurot ja eriteenuste tellimise korral vähemalt 60 000 eurot,
lähtutakse hankekorra punktides 8 - 10 lihthanke algatamisele kehtestatud reeglitest“.
Hankekorra punktid 8 – 10 reguleerivad selle kohaselt „riigihanke ja lihthanke läbiviimist“,
seega on hankekorra punktis 15.1 esitatud viide „lihthanke algatamisele kehtestatud
reeglitest“ eksitav ning soovitame see punktist 15.1 välja arvata või seda täpsustada. Lisaks
rõhutame, et sotsiaal- ja eriteenustele hankekorra punktis 15.1 nimetatud piirmääradest alates
(vt RHS § 14 lg 2 p-d 1 ja 3) tuleb hankijal järgida ka RHS § 126 regulatsiooni.
Hankekorra punkt 16 näeb ette: „Sotsiaal- ja eriteenuste tellimise korral alla 30 000 euro, ei
pea mitut pakkumust küsima ega neid võrdlema, piisab kui hankija küsib ühe pakkumuse, ja
ta ei pea seda pakkumust talletama.“ Juhime hankija tähelepanu sellele, et ka alla riigihanke
piirmäära sotsiaal- ja eriteenuste korraldamisel tuleb hankijal järgida RHS §-s 3 sätestatud
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh RHS § 3 p-des 1 ja 3 sätestatud hankija kohustust
tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning tagada konkurentsi
efektiivne ärakasutamine riigihankel. Seetõttu soovitame kaaluda ka sotsiaal- ja eriteenuste
tellimise korral alla 30 000 euro võrreldavate pakkumuste küsimist, kui vastava teenuse osas
on konkurents turul olemas. Analoogia korras soovitame sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel
võtta aluseks hankekorra punktis 13 ettenähtud piirmäär 5000 eurot, millest alates
võrreldavaid pakkumusi küsitakse. Pakkumuse talletamata jätmine nt 25 000 eurot maksva
teenuse tellimisel võib RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaitvuse ja kontrollitavuse põhimõtet
riivata. Arvestades ka seda, et RHS § 8 lg 7 esimese lause kohaselt tuleb hankeleping sõlmida
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 20 000 eurot
ning pakkumus on tavapäraselt hankelepingu lahutamatuks osaks, soovitame ka pakkumust
kui hankelepingu osa siiski kirjalikus taasesitavas vormis säilitada. Soovitame ka
väikehankeid korraldada riigihangete registris, kus on väikehangete korraldamiseks võimalik
valida vastav riigihanke menetluse liik, mis tagab suurema läbipaistvuse ja kontrollitavuse
riigihankel ning ühtlasi soovitame lisada selle kohta vastav regulatsioon hankekorda.
Hankekorra punkti 17 kohaselt võib sotsiaal- ja eriteenuseid tellides läbirääkimisi pidada
vabalt valitud viisil (kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või suulises vormis) ning
läbirääkimistel tagatakse pakkujate võrdne kohtlemine ja esitatud pakkumuste
konfidentsiaalsus. Rõhutame, et kuigi RHS sotsiaal- ja eriteenuste tellimiseks läbiviidavas
riigihankes läbirääkimiste vormi ei kehtesta, tuleb hankijal RHS § 126 lg 2 alusel määrata
riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kord. Kui hankija soovib
sotsiaal- ja eriteenustes kasutada läbirääkimiste võimalust, tuleb läbirääkimiste võimalus ja
läbirääkimiste pidamise tingimused ühemõtteliselt ka vastava riigihanke alusdokumentides
ette näha.
RHS § 9 lg 6 kohaselt on hankeplaan ja hankekord avalikud. Kui hankija on RHS § 9 lg-s 5
nimetatud meetmed kindlaks määranud oma organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas
dokumendis, peab vastav osa dokumendist olema avalik. RHS § 9 lg 7 järgi avaldab hankija
hankekorra või muu organisatsioonisisese töökorraldust käsitleva dokumendi või selle osa
oma veebilehel viivitamata pärast hankekorra kehtestamist või muutmist või RHS § 9 lg-s 5
5
nimetatud meetmete kindlaksmääramist või muutmist ja avaldab registris viite oma
veebilehele.
Hankija edastas järelevalvemenetluses juhatuse 07.09.2021 otsusega 1-4/PO-28-17 kinnitatud
hankekorra, kuid hankija veebilehele seda järelevalve teostamise ajal lisatud ei olnud.
Vastavalt RHS § 9 lg-tele 6 ja 7 palume hankijal lisada hankekord ka veebilehele.
3.2. Raamatupidamise väljavõtte põhjal tuvastatud RHS rikkumised
3.2.1. NOOM kasutajatoe ja arendustööde tellimiseks sõlmitud hankelepingu õigusvastane
muutmine ja lihthanke korraldamata jätmine
Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõtte põhjal leidis
tuvastamist, et hankija on tasunud 2020. aastal Astro Baltics OÜ-le NOOM kasutajatoe ja
arendustööde eest kokku summas 24 859, 75 eurot käibemaksuta. Hankija edastas 18.11.2021
e-kirjaga järelevalvemenetluses hankelepingu, mis on sõlmitud 01.03.2016 ning millega on
tellitud kliendihaldust, seadistus- ja arendustöid, NOOM uuenduskindlustust, tehnilist tuge ja
helpdesk teenust. Nimetatud hankelepingut on pikendatud kokku neljal korral ning
05.05.2020 sõlmitud lisaga 4 muudeti hankeleping tähtajatuks. Hankelepingu lisad on
sõlmitud: lisa 1 - 25.10.2016; lisa 2 – 25.01.2017; lisa 3 – 29.08.2017; lisa 4 – 05.05.2020.
Hankija esindaja on järelevalvemenetluses selgitanud, et vaatamata sellele, et hankelepingu
lisa 3 kehtivuse lõppemise (31.12.2021) ja lisa 4 allakirjastamise (05.05.2021) vahele jäi 2018.
ja 2019. aasta ning neli kuud ning neli päeva 2020. aastal, ei ole hankelepingu täitmine
katkenud, st lepingut täideti edasi. Hankija ei ole järelevalvemenetluses täpsustanud, millise
igakuise maksumusega märgitud perioodil lepingut täideti.
Arvestades, et nimetatud hankeleping Astro Baltics OÜ-ga on sõlmitud 01.03.2016, kohaldub
kolmele esimesele hankelepingu muudatusele (lisad 1-3) kuni 31.08.2017 kehtinud
riigihangete seadus (RT I, 23.03.2015, 24) (edaspidi: kuni 31.08.2017 kehtinud RHS). Kuni
31.08.2017 kehtinud RHS § 69 lg 3 kohaselt võis hankija sõlmitud hankelepingu muutmises
kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingisid objektiivsed asjaolud, mida ei olnud
hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise
korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine.
Sama §-i lg 4 kohaselt ei võinud hankija hankelepingu muutmises kokku leppida, kui
muutmisega taotletavat eesmärki oli võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega.
Kokkuvõtvalt oli hankelpingu muutmine erandlik ning hankija ei saanud seda otsustada ilma
eelpool osundatud regulatsiooni arvesse võtmata.
Võttes arvesse, et hankija ja Astro Baltics OÜ vahel 01.03.2016 sõlmitud hankelepingu
muutmine puudutas hankelepingu täitmise tähtaega (tähtaja pikendamine) ja maksumust
(maksumuse suurendamist), mis on olulised hankelepingu tingimused, ei saa nimetatud
muudatusi pidada väheoluliseks. Hakija selgitustest järelevalvemenetluses ega esitatud
dokumentidest ei selgunud, et 01.03.2016 sõlmitud hankelepingu muutmiseks oleks olnud
täidetud kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 69 lg-des 3 ja 4 sätestatud kumulatiivsed eeldused.
Eeskätt puudub alus asuda seisukohale, et hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine ja
igakuise tasu suurendamine oleks tingitud objektiivsetest asjaoludest, mida ei olnud hankijal
võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha.
01.03.2016 sõlmitud hankelepingu lisa 4 sõlmiti 05.05.2020. RHS § 219 lg 3 kohaselt ei
kohaldata enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud hankelepingute muutmisel kuni
6
31.08.2017 kehtinud RHS § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingute muutmisel
kohaldatakse käesoleva seaduse § 123. Järelikult tuleb nimetatud muudatusele kohaldada
RHS hankelepingu muutmise regulatsiooni RHS §-s 123, mitte kuni 31.08.2017 kehtinud
RHS hankelepingu muutmise regulatsiooni.
RHS § 123 lg 1 alusel on lubatud hankelepingut muuta üksnes RHS § 123 lg-s 1 sätestatud
tingimuste esinemisel. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut
muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus
oluline. Arvestades, et 01.03.2016 sõlmitud hankelepingu lisaga 4 muudeti algselt tähtajaline
hankeleping tähtajatuks ning suurendati ka igakuist tasu, on tegemist oluliste
lepingutingimuste muutmisega, sealjuures lepingu täitja kasuks. Hankelepingu lisa 4
muutmine ei ole seega väheoluline muudatus, mis võiks olla hõlmatud RHS § 123 lg 1 p-ga
7.
RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget
korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja
muudatuse väärtus ei ületa käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 või 4 sätestatud piirmäära ning
muudatuste väärtus kokku ei ületa kümmet protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti
ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kümmet protsenti kontsessioonilepingu
algsest maksumusest.
01.03.2016 sõlmitud hankelepingu algseks maksumuseks hankelepingu punkti A
(eritingimused) kohaselt oli kokku 7620 eurot käibemaksuta (12 kuud x 635 eurot
käibemaksuta). 05.05.2020, hankelepngu lisaga 4, mis jõustus lepingu eritinigimuste kohaselt
tagasiulatuvalt 01.04.2020, muudeti hankeleping tähtajatuks ning igakuine maksumus on 655
eurot käibemaksuta. Järelevalvemenetluse ajaks on hankelepingu lisaga 4 tehtud muudatuse
maksumus seega 13 100 eurot käibemaksuta (20 kuud x 655 eurot käibemaksuta). Arvestades,
et algne ühe-aastane hankelepingu maksumus pidi olema kokku 7620 eurot käibemaksuta ning
lisaga 4 vormistatud muudatus ületab 10 % teenuste algsest maksumusest, ei ole lisaga 4
tehtud hankelepingu muudatus kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-ga 1. Rahandusministeeriumile
teadaolevate andmete alusel ei ole hankelepingu lisaga 4 tehtud muudatus kooskõlas ka RHS
§ 123 lg 1 p-des 2-6 sätestatud tingimustega. Sellest tulenevalt ei ole 01.03.2016 sõlmitud
hankelepingu muutmine 05.02.2020 lisa 4 alusel samuti RHS-ga kooskõlas.
Arvestades seda, et hankelepingu lisa 4 sõlmimine ei ole kooskõlas RHS §-ga 123 ning on
õigusvastane hankelepingu muutmine, on lisaga 4 tehtud muudatuse näol tegemist uue
hankelepingu sõlmimisega, mille jaoks oleks tulnud hankijal korraldada riigihange. RHS § 24
lg 4 p 2 sätestab, et teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust,
eeldatav maksumus on tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg
on pikem kui 48 kuud, teenuse osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga. Võttes
arvesse, et 01.03.2016 sõlmitud hankelepingu lisa 4 sõlmiti tähtajatult ning selle igakuiseks
maksumuseks oli 655 eurot käibemaksuta, kujuneb RHS § 24 lg 4 p 2 alusel lisaga 4 sõlmitud
uue hankelepingu eeldatavaks maksumuseks 31 440 (48 x 655) eurot käibemaksuta. RHS §
14 lg 1 p 1 alusel lihthanke piirmääraks asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot.
Järelikult tuli hankijal 05.05.2020 allkirjastatud uue hankelepingu (lisa 4) sõlmimiseks
korraldada lihthange. Riigihangete registris sellist lihthanget hankija korraldanud ei ole,
mistõttu on sellega eiratud RHS § 14 lg 1 p-s 1 ning § 125 lg-s 1 sätestatud kohustust.
Hankelepingu muutmisel soovitame edaspidi rangelt kinni pidada RHS §-s 123 sätestatud
tingimustest, tagamaks hankelepingu õiguspärane muutmine. Lisaks peame oluliseks
7
rõhutada, et vaatamata sellele, et RHS ei keela expressis verbis tähtajatute hankelepingute
sõlmimist, Rahandusministeerium seda siiski ei soovita. Euroopa Kohus on sedastanud, et
tähtajatute riigihankelepingute sõlmimise praktika on võõras riigihankeid reguleerivate
ühenduse õigusnormide süsteemile ja eesmärgile. Selline praktika võib aja jooksul kahjustada
võimalike teenuseosutajate vahelist konkurentsi ja takistada hankemenetluse avalikustamist
puudutavate riigihankeid reguleerivate ühenduse direktiivide kohaldamist.4 Soovitame seega
hankijal korraldada NOOM kasutajatoe ja arendustööde tellimiseks uus riigihange, mille
tulemusel sõlmitakse tähtajaline hanke- või raamleping.
3.2.2. Võrreldavate pakkumuste võtmata jätmine alla lihthanke piirmäära riigihangetes
Hankija poolt järelevalvemenetluses esitatud 2020. aasta raamatupidamise väljavõttest
nähtub, et hankija on tasunud Sihtasutusele Tehvandi Spordikeskus Käärikul perioodil 17. –
31.07.2020 toimunud korvpallilaagri eest5 23 052, 28 eurot käibemaksuta, mis jääb alla
lihthanke piirmäära (RHS § 14 lg 1 p 1). 17.11.2021 toimunud virtuaalsel kohtumisel märkis
hankija esindaja, et võrreldavaid pakkumusi teenuse tellimiseks ei ole küsitud.
Alla RHS § 14 lg-s 1 sätestatud lihthanke piirmäära eeldatava maksumusega riigihanke puhul
tuleb hankijal lähtuda RHS-i 1. peatükis ja enda hankekorras sätestatust. Samuti tuleb hankijal
lähtuda RHS-i 1. peatükis ja enda hankekorras sätestatust, kui eriteenuste eeldatav maksumus
jääb alla RHS § 14 lg 2 p-s 1 sätestatud riigihanke piirmäära ja sotsiaalteenuste eeldatav
maksumus alla RHS § 14 lg 2 p-s 3 sätestatud riigihanke piirmäära.6
Arvestades, et kontrollitaval perioodil hankijal hankekorda kehtestatud ei olnud, ent RHS § 3
järgimine on alla lihthanke piirmäära riigihangete korraldamisel siiski kohustuslik,7 on
hankija eiranud ühelt poolt RHS § 3 p 3, mille kohaselt tuleb hankijal riigihanke korraldamisel
tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või
avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada
konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. Teisalt on võrreldavate
pakkumuste küsimata jätmisega riivatud ka läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet (RHS
§ 3 p 1), sest hankija tegevus teenuse tellimisel ei ole olnud läbipaistev.
Riigikohus on leidnud, et riigihanke piirmäärast madalama maksumusega riigihangetes on
üldpõhimõtetest – läbipaistvus, kontrollitavus – tulenevad nõuded vähem ranged, kui need on
seda riigihanke piirmäära ületavates hangetes,8 ent see ei tähenda, et hankija nimetatud
põhimõtteid alla riigihanke ja ka lihthanke piirmäära järgima ei peaks. Õiguskirjanduses on
leitud, et riigihanke avalikustamise ehk läbipaistvuse määr peab olema proportsionaalne
avalikustamisest saadava kasuga, teisisõnu ei ole mõtet teha riigihanke avalikustamisele
rohkem kulusid, kui on võimalik saada kasu avalikustamisega tekkivast konkurentsist.
Avalikustamise kohustus ei ole kõigil juhtudel seega ühesugune, vaid selle kohustuse rangust
tuleb hankijal lähtuvalt riigihanke asjaoludest ning proportsionaalsuse põhimõtet silmas
4
EKo C-454/06, pressetext Nachrichtenagentur GmbH versus Republik Österreich, ECLI:EU:C:2008:351, p 73.
5
Eeldades raamatupidamise väljavõttest lähtuva teabe alusel, et nimetatud teenuse näol on tegemist CPV-koodile
98341000-5 vastava majutusteenusega ehk tavateenusega, mitte sotsiaal- või eriteenusega.
6
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna e-riigihangete keskkonnas korduma kippuvate
küsimuste rubriigis „Väikehange“, lk 61. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/faq_files/kkk_11.10.2021.pdf (19.11.2021).
7
Vt ka T. Kuusmann. § 3, kommentaar 12. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.
8
RKHKo 09.08.2016, 3-3-1-51-16, p-d 17.2.
8
pidades iga kord hinnata.9 Positiivse kohustuse rangus sõltub enim riigihanke maksumusest,
st mida madalam on riigihanke maksumus, seda vähem tuleb hankijal teha pingutusi
riigihanke kohta teabe avaldamisele ning sellega konkurentsi suurendamiseks.10
Otselepingute sõlmimist võib pidada lubatavaks juhtudel, kus riigihanke madala maksumuse,
hankeeseme või -turu eripära või nimetatud asjaolude koosmõju tõttu on
läbipaistvuskohustuse täitmise määr redutseerunud nullini. Selline olukord on põhjendatud
eeskätt alla lihthanke piirmäära riigihangetes. Euroopa Liidu liikmesriikides on olnud
hankelepingu maksumuseks, mille puhul on peetud lubatavaks otselepingu sõlmimist,
keskmiselt 5000 - 15 000 eurot käibemaksuta.11 Eestis on Rahandusministeerium pidanud
põhjendatuks alla 2000 euro käibemaksuta hankelepingute puhul kohaldada üldpõhimõtteid
selliselt, et riigihanke korraldamisel kaasneks hankijale võimalikult väike
halduskoormus.12 Arvestades Eesti kui väikeriigi turu ja pakkujate ringi, võib asuda
seisukohale, et hankelepingute, mille maksumused ületavad 10 000 eurot käibemaksuta,
sõlmimiseks, on põhjendatud ja proportsionaalne konkurentsi ärakasutamiseks küsida
võrreldavaid pakkumusi ning otselepingute sõlmimine ei ole RHS § 3 järgimise kohustusest
tulenevalt põhjendatud.
Samasisuline rikkumine esineb ka näiteks koristusvahendite ostmisel. Hankija on tasunud
2020. aasta raamatupidamise väljavõtte kohaselt koristusvahendite eest Avera-Trading AS-le,
Puhastusimport OÜ-le, Profilux OÜ-le ning Stokker AS-le kokku summas 13 713, 07 eurot
käibemaksuta. 17.11.2021 kohtumisel antud selgituste kohaselt võrreldavaid pakkumusi
hankija küsinud ei ole.
Hankija 2020. aasta raamatupidamise väljavõttest selgub, et hankija on ostnud Fort Sport OÜ-
lt ja Forza Eesti OÜ-lt ka sulgpalle, sulgpallireketeid ja reketite grippe summas 12 139, 09
eurot käibemaksuta. Järelevalvemenetluses antud selgituste kohaselt võrreldavaid pakkumusi
sulgpallide, reketite ja reketite grippide ostmiseks hankija küsinud ei ole.
Hankija on 17.11.2021 toimunud virtuaalsel kohtumisel oma eksimust nentinud ning on senise
hankepraktika parandamist väljendanud hankekorra kehtestamisega (07.09.2021 hankija
juhatuse otsusega 1-4/PO-28-17). Hankekorra punkti 13 esimese lause kohaselt, kui hanke
eeldatav maksumus on asjade ostmisel ja teenuste tellimisel vahemikus 5000 – 29 999,99
eurot, tehakse pakkumuse esitamise ettepanek võimaluse korral vähemalt kolmele isikule.
9
A. Brown. Seeing through transparency: the requirement to advertise public contracts and concessions Under the EC treaty.
Public Procurement Law Review – 2007/1, p 18; J. Arnould. Procedures for awarding low-value contracts in France: the
Region Nord-Pas-de-Calais case, Public Procurement Law Review – 2006/ 2, p 69; T. Kuusmann. § 3, kommentaar 15. M.
Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019
10
EK C-231/03, Consorzio Aziende Metano (Coname) versus Comune di Cingia de` Botti. Kohtujuristi
ettepanek. ECLI:EU:C:2005:212, p-d 79, 100; Komisjoni tõlgendav teatis, milles käsitatakse ühenduse õigust
lepingute sõlmimisel, mis ei ole või on ainult osaliselt reguleeritud riigihankedirektiividega (2006/C-179/02),
lk 4; T. Kuusmann. § 3, kommentaar 15. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Juura 2019.
11
Z. Petersen. Below-threshold contract awards under EU primary law: Federal Republic of Germany v
Commission (T-258/06). Public Procurement Law Review – 2010/ 6, p 218; Kuusmann. § 3, kommentaar 25. M.
Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
12
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna poolt nõustamisfunktsiooni täitmisel antud ja e-
riigihangete keskkonnas korduma kippuvate küsimuste rubriigis „Hankija kohustused alla riigihanke
piirmäära“ lehel avaldatud vastus küsimusele nr 5. Viidatud juhised on antud küll kuni 31.08.2017 kehtinud
RHS-i kehtivusajal, kuid on aktuaalsed ka alates 01.09.2017 kehtiva RHS alusel väikehangete korraldamisel; vt
ka D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Kirjastus Juura. 2014, lk-d 127−128; Kuusmann. § 3, kommentaar
25. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
9
Hankekorra osundatud punktist lähtuvalt on hankija võtnud endale kohustuse asjade ostmisel
ja teenuste tellimisel alates 5000 eurost käibemaksuta võrreldavate pakkumuste küsimise, mis
võimaldab järgida mh RHS § 3 p-des 1 ja 3 sätestatud üldpõhimõtteid. Võttes arvesse hankija
2020. raamatupidamise väljavõttes kajastuvaid kirjeid ning hankekorra punkti 13, on
tõenäoline, et hankijal tekib edapidi kohustus küsida võrreldavaid pakkumusi ka näiteks
kütuse ostmiseks, kuivõrd 2020. aastal on tasutud auto- ja bussikütuse eest kokku summas
7584, 41 eurot käibemaksuta, mis ületab 5000 euro piiri. Niisamuti ületab 5000 eurot
käibemaksuta 2020. aasta raamatupidamise väljavõtte põhjal hankija poolt tellitud
transporditeenus sportlastele (20 584, 27 eurot käibemaksuta).
3.2.3. Võrreldavate pakkumuste võtmata jätmine alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära
riigihankes
Hankija 2020. aasta raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hankija on tasunud 2020. aastal
ettevõtjatele FysioCentrum OÜ, Füsioteraapia Kliinik OÜ, Füsiovisioon OÜ, MedPoint
Füsioteraapia OÜ, Musculus OÜ, Rehab & Fitness OÜ füsioteraapiateenuse eest kokku
summas 23 904, 99 eurot käibemaksuta, mis jääb alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära
(RHS § 14 lg 2 p 3). 17.11.2021 toinunud virtuaalsel kohtumisel selgus, et võrreldavaid
pakkumusi füsioteraapiateenuse tellimiseks ei ole võetud. Järelevalvemenetluses edastas
hankija 25.06.2019 ja 27.06.2020 sõlmitud hankelepingud FysioCentrum OÜ-ga füsioteraapia
tellimiseks, kuid lepingute sõlmimiseks võrreldavate pakkumuste küsimist hankija
kontaktisikute sõnul võetud ei ole.
Võttes arvesse, et ka sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel, kui nende teenuste eeldatav maksumus
jääb alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära (sotsiaalteenuste puhul 300 000 ja
eriteenuste puhul 60 000 eurot käibemaksuta), tuleb hankijal juhinduda RHS §-s 3 sätestatud
üldpõhimõtetest, on hankija sarnaselt kontrollakti punktis 3.2.2. toodule eiranud kohustust
tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankes ning sellest tulenevalt ka
läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet, sest võrreldavaid pakkumusi teenuse tellimiseks
küsitud ei ole.
4. Järeldused
4.1. Järelevalvemenetluses tuvastatud rikkumised on hankelepingu õigusvastane muutmine,
nõutud korras riigihanke korraldamata jätmine ning võrreldavate pakkumuste küsimata
jätmine alla lihthanke piirmäära ja sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära riigihangetes.
Kontrollaktis esitatakse tähelepanekud ja soovitused ka hankekorrale. Võrreldavate
pakkumuste küsimata jätmine alla lihthanke piirmäära ja sotsiaalteenuste riigihanke
piirmäära riigihangetes võib olla Rahandusministeeriumi hinnangul tingitud asjaolust, et
kontrollitaval perioodil ei olnud hankijal hankekorda kehtestatud. Hankija on selle puuduse
aga 07.09.2021 hankekorra kehtestamisega kõrvaldanud. Rahandusministeerium palub
hankijal kontrollaktis esitatud seisukohtadega põhjalikult tutvuda ning arvestada nendega
oma hankepraktikas, et vältida edaspidi kontrollaktis esitatud RHS-i rikkumisi.
4.2. Tagamaks edaspidi RHS-ga kooskõlas olev hankepraktika, soovitame riigihangete
korraldajatel järjepidevalt tutvuda riigihangete infoportaalis avaldatud
juhendmaterjalidega riigihangete korraldamise kohta,13 korduma kippuvate küsimuste
13
Vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised.
10
rubriigiga14 ning riigihangete läbiviimist puudutavate muude abistavate materjalidega
Rahandusministeeriumi veebilehel.15
4.3. Riigihangete korraldamist puudutavate küsimustega on võimalik nõu saamiseks pöörduda
Rahandusministeeriumi poole järgmiste kontaktide kaudu:
[email protected], tel 611
3701 (nõustamispäringud);
[email protected], tel: 611 3693, 611 3703 (riigi-
hangete registri kasutajatugi).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Kontrollija:
Marit Piirisaar
jurist
riigihangete ja riigiabi osakond
611 3033;
[email protected]
Marit Piirisaar 611 3033
[email protected]
14
Vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/kkk/870.
15
Vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave.
11