Rahandusministeerium 29.11.2021 nr 1-4/21/5849
Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020.a määruse nr
10 "Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja
tingimused" muutmise eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise
kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu ja selle seletuskirja, mis on eelnõude infosüsteemis
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/.
Määruse muutmise eelnõuga nähakse ette täiendada keskkonnaprogrammi kaasrahastamise
programmiga, et korrastada selliste projektide menetlemist, mis saavad põhirahastuse teistest
allikatest ning mida kaasrahastatakse keskkonnaprogrammist.
Palume kooskõlastust 7 tööpäeva jooksul, et tagada muudatuste jõustumine käesoleva aasta
lõpuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Eelnõu seletuskiri
Sama: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Kalju Kukk, 626 2815
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
11.11.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2021. nr
Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a
määruse nr 10
„Keskkonnaprogrammist toetuse
andmise kord ja tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist
toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine
Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse
andmise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) kaasrahastamine.“;
2) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Ühe projekti toetuse maksimaalne suurus on 20% vastava valdkondliku programmi
aastaeelarvest, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei
tulene teisiti.“;
4) määruse 3. peatükki täiendatakse pärast § 33 uue jaoga järgmises sõnastuses:
„9. jagu
Kaasrahastamise programm
§ 331. Kaasrahastamise programmi eesmärk
(1) Kaasrahastamise programmi eesmärk on toetada projekte, mis saavad põhirahastuse
välisallikatest ning mille eesmärk vastab käesoleva määruse §-s 2 sätestatud
keskkonnaprogrammi üldeesmärgile ja mis arvestavad käesoleva määruse § 3 lõikes 2
nimetatud vastava valdkondliku programmi eesmärke.
(2) Kaasrahastatavale projektile kohaldatakse käesoleva määruse üldtingimusi niivõrd, kuivõrd
need ei lähe vastuollu põhirahastaja tingimustega.
(3) Kui SA KIK toetus kaasrahastatavas projektis on üle 50%, siis esitatakse taotlus üldises
korras keskkonnaprogrammi.
§ 332. Kaasrahastamise programmi tingimused
(1) Kaasrahastamise programmis on ühe projekti toetuse maksimaalne suurus 50%
kaasrahastamise programmi aastaeelarvest.
(2) Kaasrahastamise taotlus esitatakse KIKile vähemalt kolm kuud enne põhirahastajale
taotluse esitamist. KIK teeb taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse, nähes vajaduse korral
ette kaasrahastamise tingimused, mille eesmärk on viia projekt põhirahastusmeetme tingimuste
piires paremini vastavusse käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondlike
programmide eesmärkidega ning §-des 38–40 sätestatud kriteeriumidega, konsulteerides
selleks ka Keskkonnaministeeriumiga.
(3) Kui kaasrahastavas projektis on Eestis mitu partnerit, võib kaasrahastamist taotleda vaid
põhipartner. Selleks lepivad projekti Eesti partnerid vajaduse korral omavahel kokku, kes neist
tegutseb kaasrahastamist taotledes teiste nimel põhipartnerina.
(4) Kaasrahastava projekti kulud peavad olema põhjendatud ja mõistlikud, tehtud riigihangete
seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid järgides, sealhulgas peavad töö- ja teenustasud vastama
vastava valdkonna Eesti tavalisele keskmisele tasemele.
(5) KIK kaasrahastab põhirahastaja Eesti-poolsete kulude katmata summast äriühingute
projekte kuni 50% ulatuses, avalik-õiguslike juriidiliste isikute projekte kuni 80% ulatuses,
sihtasutuste ja mittetulundusühingute projekte kuni 90% ulatuses ning valitsus- ja riigiasutuste
projekte kuni 100% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Riigiabi puhul kohaldatakse lisaks
riigiabi maksimaalseid piirmäärasid.“;
5) paragrahvi 34 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa „välja arvatud käesoleva määruse § 35
lõikes 2 sätestatud juhul“;
6) paragrahvi 35 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või mille rahuldamata jätmine kiireloomulisena
toob kaasa olulise, programmi eesmärke täitva projekti ärajäämise“;
7) paragrahvi 35 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kiireloomulisena võib menetleda riigi poolt rahastavate projektide kaasrahastamise
taotlusi, kui see on vajalik kaasrahastatava projekti tähtaegade tõttu ja selline võimalus on ette
nähtud asjaomase meetme alusdokumendis.“;
8) paragrahvi 36 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „kuni kaheksa nädala jooksul, arvates taotluste
saabumisest Keskkonnaministeeriumisse“;
9) paragrahvi 37 lõikest 2 jäetakse välja esimene lause;
10) paragrahvi 39 pealkirjas asendatakse sõnad „ringmajanduse ja veemajanduse programmis“
sõnadega „ringmajanduse, veemajanduse ja kaasrahastamise programmis“;
11) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „teinud projekti elluviimiseks vajalikud
nõuetekohased hanked, või juhul, kui projektis olulisi hankeid ei korraldata,“;
12) määruse 6. peatükki „Rakendussätted“ täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:
„§ 461. Kaasrahastamise taotluse esitamise tähtaja rakendamine
Käesoleva määruse § 332 lõike 2 esimeses lauses sätestatud kaasrahastamise taotluse esitamise
tähtaega rakendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist.“.
§ 2. Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Erki Savisaar
Minister Meelis Münt
Kantsler
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10
„Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1. Sisukokkuvõte
Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse
andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus nr 10) muutmise eesmärk on täiendada
rahastavate valdkondlike programmide loetelu kaasrahastamise programmiga ning teha
määruse tekstis sellega seotud täpsustusi.
Muudatusega korrastatakse selliste projektide menetlemist, mis saavad põhirahastuse muudest
allikatest ning mida kaasrahastatakse keskkonnaprogrammist. Kaasrahastamine suurendab
võimalusi lisaraha toomiseks alarahastatud keskkonnavaldkonda.
Prognoosi kohaselt jätkub kaasrahastamise taotluste arvu kasv ning üha enam kerkib esile
vajadus kaasrahastamise projektide omavaheliseks võrdlemiseks ning prioriseerimiseks. Seni
esitati kaasrahastamise taotlusi projekti sisu järgi eri valdkondlikesse programmidesse või siis
menetleti väljaspool taotlusvoore kiireloomulisena. See aga ei võimalda taolisi projekte
prioriseerida ja omavahel võrrelda ning on mõneti vastuolus kiireloomulisuse olemusega.
Kaasrahastatavate projektide puhul on seni lähtutud vaid põhirahastaja tingimustest. Puudunud
on õigus teha ettepanekuid tegevuste paremaks korraldamiseks või eelarve korrigeerimiseks (nt
töötasud on kaasrahastamise projektidel tihti põhjendamatult kõrged). Seetõttu võib eeldada, et
mitte alati ei ole kaasrahastamise projektides rahakasutus kuluefektiivne ega ole tagatud raha
suunamine kõige prioriteetsematesse tegevustesse. Samuti puudub kaasrahastamise taotluste
vahel konkurents, mistõttu ei pruugi olla tagatud taotlejate võrdne kohtlemine.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu valmistasid ette Keskkonnaministeeriumi eelarve ja strateegia osakonna nõunik
Kalju Kukk (tel 626 2815,
[email protected]), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
toetuste üksuse valdkonnajuht Rita Jürmann ja jurist Kaido Floren (tel 627 4176,
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna
nõunik Annemari Vene (
[email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna
peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 10 kehtivat redaktsiooni, mis jõustus
16.04.2021 (RT I, 13.04.2021, 8).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 1 lisatakse määruse nr 10 alusel rahastavate
valdkondlike programmide hulka kaasrahastamise programm.
Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks kaasrahastamist käsitlev § 10,
kuivõrd kaasrahastamist hakkab edaspidi reguleerima 3. peatükki lisatav uus, 9. jagu.
Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 3 lisatakse toetuste osakaale sätestavale paragrahvile
uus tingimus, mille kohaselt ühe projekti toetuse maksimaalne suurus on 20% vastava
valdkondliku programmi aastaeelarvest. Sellise tingimuse järgi on ilmnenud praktikas vajadus,
kuna keskkonnaprogrammi vahendid on piiratud ja rahastamist vajavaid tegevusi palju. Suurte
projektide jaoks tuleb leida teisi rahastamisvahendeid, näiteks struktuurivahendeid. Edaspidi
saavad toetuse taotlejad juba eelnevalt arvestada uue tingimusega, mis peaks vähendama nii
taotlejate kui ka hindajate haldus- ja töökoormust. Valdkondliku alamprogrammi jaoks saab
siiski näha ette erandi kõnealusest nõudest, kui asjaomases programmis loetakse vajalikuks
rahastada väiksemas arvus, kuid rahaliselt mahukamaid projekte.
Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 4 lisatakse 3. peatükki uus, 9. jagu, mis reguleerib
kaasrahastamise alamprogrammi analoogselt peatüki teiste jagudega, millest igaüks käsitleb üht
valdkondlikku programmi.
Lisatava § 331 lõike 1 kohaselt rahastatakse kaasrahastamise programmis välisallikatest
rahastatavaid projekte, mille eesmärk vastab määruse nr 10 §-s 2 sätestatud
keskkonnaprogrammi üldeesmärgile ning mis arvestavad § 3 lõikes 2 nimetatud vastava
valdkondliku programmi eesmärke. Siin mõeldakse selliseid projekte, mille rahastamisotsuse
teeb väljaspool Eestit asuv üksus, näiteks Euroopa Komisjoni allasutus, välisriik või tema
allasutus või agentuur (näiteks LIFE, Interreg, ELi Innovatsioonifond vms). See ei hõlma
selliseid projekte, mille rahastamine otsustatakse riigisiseselt (nt struktuurivahendite projektid
vms) ning millega seoses peetakse otstarbekaks katta kaasrahastamine riigisiseste vahendite
arvelt, kuna projekti omafinantseeringu katmine toetuse saaja enda poolt ei ole tegevuste
iseloomu ja asjaolusid tervikuna hinnates põhjendatud (nt poollooduslike koosluste taastamise
projektid). Selliste projektide kaasrahastamise taotlused esitatakse endiselt korralistesse
taotlusvoorudesse või menetletakse määruse nr 10 § 35 lõike 2 alusel. Tegemist on erineva
olukorraga kui välisallikatest toetuse taotlemisel, kuna projektide vajalikkust ja muid
asjaomaseid kriteeriume, mis on põhimõtteliselt samaväärsed määruse nr 10 §-s 38 sätestatud
kriteeriumidega, on juba asjaomase meetme projektide menetlemisel hinnatud.
Kaasrahastavad projektid peavad vastama määruse nr 10 §-s 2 sätestatud keskkonnaprogrammi
üldeesmärgile ning arvestama § 3 lõikes 2 nimetatud vastava valdkondliku programmi
eesmärke. Selline määratlus võimaldab suuremat paindlikkust, kuna välisrahastusega meetmete
nõuded projekti eesmärgile võivad erineda keskkonnaprogrammi nõuetest.
Lisatava § 331 lõige 2 kordab kehtiva § 10 lõike 2 esimest lauset, nähes ette võimaliku
normikonflikti lahendamise. Juba kaasrahastamise olemusest tuleneb, et primaarsed on
põhirahastaja tingimused ning kaasrahastamine ei saa minna nendega vastuollu.
Kui KIK rahastab suuremat osa projektist, siis tuleb KIK lugeda põhirahastajaks ning projekt
tuleb esitada üldises korras vastava sisuvaldkonna programmi (lõige 3).
Lisatava § 332 lõige 1 näeb erandina eelnõukohase määruse § 1 punktist 3 ette ühe toetatava
projekti maksimaalseks suuruseks kuni 50% kaasrahastamise programmi aastaeelarvest. Sellise
tingimuse sätestamine on otstarbekas, et võimaldada võimalikult paljude projektide
kaasrahastamist.
Lisatava § 332 lõige 2 näeb ette kaasrahastamise taotluste esitamise. Kuivõrd kaasrahastamise
vajaduste ilmnemine ei pruugi olla sünkroonis keskkonnaprogrammi taotlusvoorudega, võib
selleks kohaldada eraldi taotlusvoore, millise võimaluse näeb põhimõtteliselt ette ka määruse
nr 10 § 5. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse nõue, et kaasrahastamise taotlus tuleb esitada
KIKile enne põhirahastajale taotluse esitamist ning KIK teeb taotluse tingimusliku rahuldamise
otsuse, nähes vajaduse korral ette kaasrahastamise tingimused, mille eesmärk on viia projekt
põhirahastuse tingimuste piires paremini vastavusse määruse nr 10 § 3 lõikes 2 nimetatud
valdkondlike programmide eesmärkidega ning §-des 38–40 sätestatud kriteeriumidega. Samuti
konsulteerib KIK selleks vajaduse korral Keskkonnaministeeriumiga (sh LIFE projektide puhul
LIFE kohalike kontaktpunktidega). Nõude eesmärk on tagada kavandatava projekti parem
vastavus riiklikele prioriteetidele. Vastupidisel juhul, kui esmalt saadakse välisrahastus ja
seejärel hakatakse KIKist kaasrahastust taotlema, ei pruugi enam olla võimalik riiklikke huve
sedavõrd arvestada ning teisest küljest oleks KIKil teatav surve siiski projekti kaasrahastada.
Seetõttu on optimaalne lahendus taotleda kõigepealt kaasrahastamist. Määruse nr 10 § 5 alusel
on võimalik korraldada kaasrahastamise taotlusvoore vastavalt vajadusele, arvestades
suuremate põhirahastajate (nt LIFE) voorude tähtaegu. Projektide koostamise ja menetlemise
sujuvuse huvides võib osutuda vajalikuks selliste voorude korraldamine kuni neli korda aastas.
Lisatava § 332 lõige 3 sätestab nõude määrata välisrahastusega projekti mitme Eesti-poolse
partneri korral KIKile taotlust esitama üks põhipartner. Varem on olnud juhtumeid, kus taolise
projekti Eesti partnerid on kõik taotlenud oma projektiosale kaasrahastust eraldi ja see on
suurendanud halduskoormust ning muutnud terviku vähem läbipaistvaks.
Lisatava § 332 lõige 4 sätestab nõude, et ka kaasrahastatava projekti kulud peavad olema
põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ning Eesti oludes tavalised. Varem on olnud juhtumeid,
kus kaasrahastatavate projektide eelarvekulud on olnud märkimisväärselt suuremad kui
vastavad kulud riiklikult rahastatavates projektides. See ei ole õiglane riiklikult rahastatavate
projektide elluviijate suhtes ning paneb samuti põhjendamatu surve keskkonnaprogrammi
nappidele vahenditele. Riiklikke vahendeid tuleb kasutada samavõrd heaperemehelikult ka siis,
kui nendega kaasrahastatakse välisrahastusega projekte.
Lisatava § 332 lõige 5 sätestab kaasrahastamise puhul sarnaselt määruse nr 10 §-ga 8 erinevate
toetuse saajate korral põhimõtte, mille kohaselt KIK ei kaasrahasta asjaomaseid projekte
100%liselt, vaid toetuse saaja peab leidma projekti jaoks ka muid vahendeid. See tingimus aitab
kokku hoida keskkonnaprogrammi vahendeid ning motiveerib toetuse saajaid tegema kulusid
säästlikumalt.
Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 5 jäetakse § 34 lõikest 10 välja võimalus esitada
kaasrahastamise taotlusi kiireloomulisena. Muudatus on seotud § 1 punktis 7 sätestatud
muudatusega. Kuna kaasrahastust taotletakse välisrahastuse projekti jaoks, siis eelduslikult ei
saa olla tegemist kiireloomulisusega. Muudatus ei välista aga seda, et kui kaasrahastamise
projekt vastab §-s 35 sätestatud kiireloomulisuse muudele kriteeriumidele, siis rahastatakse
seda kiireloomulisusena.
Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 6 jäetakse määruse nr 10 § 35 lõikest 1 välja sõnad „või
mille rahuldamata jätmine kiireloomulisena toob kaasa olulise, programmi eesmärke täitva
projekti ärajäämise“. Sellega jäetakse kiireloomulisuse kriteeriumide hulgast välja tingimus,
mille kohaldamine kaasrahastamise taotluse arvu jätkuval kasvul oleks praktikas liiga
meelevaldne ja tooks kaasa taotlejate ebavõrdse kohtlemise.
Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 7 täpsustatakse määruse nr 10 § 35 lõike 2 sõnastust,
välistades võimaluse menetleda kaasrahastamise alamprogrammi kuuluvaid välisallikatest
rahastatavaid projekte kiireloomulistena. Tegemist ei ole kiireloomuliste projektidega, mis
õigustaks sellist erandlikku menetluskorda. Välisrahastusega projektide kavandamise ja
elluviimise periood on üldiselt pikem ning on võimalik kavandada oma tegevust selliselt, et
esitatakse õigel ajal ka kaasrahastamise taotlus. Vastasel korral pole tagatud sarnases olukorras
toetuse taotlejate võrdne kohtlemine. Lisaks, nagu märgitud, on sätestatud võimalus korraldada
kaasrahastamiseks eraldi taotlusvoore mitu korda aastas, kui selleks peaks vajadus ilmnema.
Nagu eespool märgitud, säilib teistest riiklikest meetmetest rahastatavate projektide
kaasrahastamise puhul § 35 lõike 2 kasutamise võimalus. Sellega seoses võib kiireloomulisena
menetleda riiklikult rahastatavate projektide (näiteks struktuuritoetuste jääkreostuse
likvideerimise projektide) taotlusi ehk taotlusi, mille rahastamise otsustavad riigisiseselt
asjaomased rakendusüksused.
Teise tingimusena sätestatakse punktiga 7, et kiireloomulisena võib menetleda taotlusi, mille
puhul kaasrahastamine keskkonnaprogrammist on ette nähtud asjaomase meetme
alusdokumendis, näiteks meetme määruses või käskkirjas. Sellised on näiteks pool-looduslike
koosluste taastamise või kalapääsude rajamise projektid, kus projekti tegevuste elluviimine ei
ole niivõrd taotleja soov, kui pigem riigi vajadus, mistõttu puudub taotlejal huvi ja ka võimalus
katta omafinantseeringut.. Kui projekt leiab vastava meetme vahenditest rahastust, ei ole enam
otstarbekas täiendava taotluse täies mahus menetlemine keskkonnaprogrammis. Selliseid
projekte kaasrahastatakse keskkonnaprogrammist pidevalt kiireloomulisena.
Eelnõukohase määruse § 1 punktidega 8 ja 9 jäetakse välja konkreetsed viited sellele, et
taotlusi hinnatakse Keskkonnaministeeriumis. Kava kohaselt soovib Keskkonnaministeerium
volitada KIKi tegema hindamistoiminguid, seega ei hinnata taotlusi enam ministeeriumis.
Keskkonnatasude seadus näeb ette, et ministeerium korraldab hindamist, kuid see ei tähenda,
et ministeerium peab seda tingimata ise tegema, vaid selleks võib halduslepinguga volitada
KIKi. Samamoodi hinnatakse KIKis ka näiteks struktuuritoetuste jt abimeetmete taotlusi.
Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 10 täpsustatakse määruse nr 10 § 39 pealkirja, täiendades
seda sõnaga „kaasrahastamine“. Paragrahv käsitleb hindamiskriteeriume.. Ka kaasrahastamise
taotlusi hinnatakse §-s 38 sätestatud üldkriteeriumide ja osakaalude alusel, võttes arvesse nende
sisustamist §-des 39–40. Lisaks kehtestab Keskkonnaministeerium või KIK hindamisjuhise,
milles selgitatakse, kuidas määruses sätestatud hindamiskriteeriume praktilise hindamise
käigus kohaldatakse.
Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 11 jäetakse ära nõue, et projekti hange peab olema tehtud
enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on vajalik
seoses keskkonnaprogrammi projektide üleminekuga e-toetuste keskkonda alates 1.1.2022.
Nimetatud keskkond ei võimalda eraldi arvestuse pidamist rahastamisotsuse ja
sihtfinantseerimise lepingu täitmise kohta, nagu see on praegu KIKi enda menetlussüsteemis.
Samuti ei võimalda see projekti mitme sihtfinantseerimise lepingu eraldi arvestamist. Seepärast
tuleb algselt sihtfinantseerimise leping sõlmida kogu projekti rahastamisotsuse summa peale ja
projekti lõppedes võtta arvesse võimalik odavnemine. Ühtlasi ühtlustatakse sellega
keskkonnaprogrammi ja muude projektide menetlusloogika antud aspektis.
Eelnõukohase määruse § 1 punktis 12 nähakse ette üleminekuaeg kaasrahastamise taotluse
esitamise tähtaja rakendamiseks. Paragrahvi 332 lõike 2 esimeses lauses sätestatud tähtaega
rakendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist. Üleminekuaja eesmärk on tagada sujuv üleminek
uuele korrale, kuivõrd sellega hõlmatud projektid võivad olla erinevates ettevalmistamise
etappides ning kõikide puhul ei pruugi olla võimalik enam uute nõuetega arvestada.
Eelnõu paragrahvi 2 kohaselt jõustuvad muudatused 2022. aasta 1. jaanuaril, st neid
kohaldatakse alates 2022. aasta taotlusvoorust. Sel ajal pooleli olevad projektitaotlused
menetletakse lõpuni nende esitamise ajal kehtinud korra alusel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõju
Määruse vastuvõtmisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Mõju avaldav muudatus: määrusega sätestatakse kaasrahastamise taotluste menetlemine
eraldi programmi raames, sellekohased nõuded ja tingimused.
Sihtrühm: taotlejad.
Kaasnev mõju: kaasrahastamise taotluste menetlemise kord muutub selgemaks, taotlused ja
nende hindamine võrreldavamaks. Taotlemine on läbipaistvam, mis aitab parandada
projektitaotluste ja seega ka rahastavate projektide kvaliteeti ja suurendada positiivset
keskkonnamõju.
6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne otsest lisakulu riigieelarvest ega eeldata sellest tulu. Eelnõu
rakendamiseks ei ole vaja teha lisatööd.
7. Määruse jõustumine
Eelnõukohane määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tartu Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile,
Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile ja SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-1451 - Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.12.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da60ed52-c654-4680-b670-38a9982196ab
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da60ed52-c654-4680-b670-38a9982196ab?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main