dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine

Rahandusministeerium · 30. november 2021
Viit
1.1-11/8471-1
Registreeritud
30. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Rando Kängsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
9. detsember 2021

Failid

  • 📎Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020.a määruse nr 10 Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice830 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 29.11.2021 nr 1-4/21/5849 Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020.a määruse nr 10 "Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused" muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu ja selle seletuskirja, mis on eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Määruse muutmise eelnõuga nähakse ette täiendada keskkonnaprogrammi kaasrahastamise programmiga, et korrastada selliste projektide menetlemist, mis saavad põhirahastuse teistest allikatest ning mida kaasrahastatakse keskkonnaprogrammist. Palume kooskõlastust 7 tööpäeva jooksul, et tagada muudatuste jõustumine käesoleva aasta lõpuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Sama: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Kalju Kukk, 626 2815 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 11.11.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2021. nr Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel. § 1. Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) kaasrahastamine.“; 2) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Ühe projekti toetuse maksimaalne suurus on 20% vastava valdkondliku programmi aastaeelarvest, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti.“; 4) määruse 3. peatükki täiendatakse pärast § 33 uue jaoga järgmises sõnastuses: „9. jagu Kaasrahastamise programm § 331. Kaasrahastamise programmi eesmärk (1) Kaasrahastamise programmi eesmärk on toetada projekte, mis saavad põhirahastuse välisallikatest ning mille eesmärk vastab käesoleva määruse §-s 2 sätestatud keskkonnaprogrammi üldeesmärgile ja mis arvestavad käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud vastava valdkondliku programmi eesmärke. (2) Kaasrahastatavale projektile kohaldatakse käesoleva määruse üldtingimusi niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu põhirahastaja tingimustega. (3) Kui SA KIK toetus kaasrahastatavas projektis on üle 50%, siis esitatakse taotlus üldises korras keskkonnaprogrammi. § 332. Kaasrahastamise programmi tingimused (1) Kaasrahastamise programmis on ühe projekti toetuse maksimaalne suurus 50% kaasrahastamise programmi aastaeelarvest. (2) Kaasrahastamise taotlus esitatakse KIKile vähemalt kolm kuud enne põhirahastajale taotluse esitamist. KIK teeb taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse, nähes vajaduse korral ette kaasrahastamise tingimused, mille eesmärk on viia projekt põhirahastusmeetme tingimuste piires paremini vastavusse käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondlike programmide eesmärkidega ning §-des 38–40 sätestatud kriteeriumidega, konsulteerides selleks ka Keskkonnaministeeriumiga. (3) Kui kaasrahastavas projektis on Eestis mitu partnerit, võib kaasrahastamist taotleda vaid põhipartner. Selleks lepivad projekti Eesti partnerid vajaduse korral omavahel kokku, kes neist tegutseb kaasrahastamist taotledes teiste nimel põhipartnerina. (4) Kaasrahastava projekti kulud peavad olema põhjendatud ja mõistlikud, tehtud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid järgides, sealhulgas peavad töö- ja teenustasud vastama vastava valdkonna Eesti tavalisele keskmisele tasemele. (5) KIK kaasrahastab põhirahastaja Eesti-poolsete kulude katmata summast äriühingute projekte kuni 50% ulatuses, avalik-õiguslike juriidiliste isikute projekte kuni 80% ulatuses, sihtasutuste ja mittetulundusühingute projekte kuni 90% ulatuses ning valitsus- ja riigiasutuste projekte kuni 100% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Riigiabi puhul kohaldatakse lisaks riigiabi maksimaalseid piirmäärasid.“; 5) paragrahvi 34 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa „välja arvatud käesoleva määruse § 35 lõikes 2 sätestatud juhul“; 6) paragrahvi 35 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või mille rahuldamata jätmine kiireloomulisena toob kaasa olulise, programmi eesmärke täitva projekti ärajäämise“; 7) paragrahvi 35 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kiireloomulisena võib menetleda riigi poolt rahastavate projektide kaasrahastamise taotlusi, kui see on vajalik kaasrahastatava projekti tähtaegade tõttu ja selline võimalus on ette nähtud asjaomase meetme alusdokumendis.“; 8) paragrahvi 36 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „kuni kaheksa nädala jooksul, arvates taotluste saabumisest Keskkonnaministeeriumisse“; 9) paragrahvi 37 lõikest 2 jäetakse välja esimene lause; 10) paragrahvi 39 pealkirjas asendatakse sõnad „ringmajanduse ja veemajanduse programmis“ sõnadega „ringmajanduse, veemajanduse ja kaasrahastamise programmis“; 11) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „teinud projekti elluviimiseks vajalikud nõuetekohased hanked, või juhul, kui projektis olulisi hankeid ei korraldata,“; 12) määruse 6. peatükki „Rakendussätted“ täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses: „§ 461. Kaasrahastamise taotluse esitamise tähtaja rakendamine Käesoleva määruse § 332 lõike 2 esimeses lauses sätestatud kaasrahastamise taotluse esitamise tähtaega rakendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist.“. § 2. Jõustumine Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus nr 10) muutmise eesmärk on täiendada rahastavate valdkondlike programmide loetelu kaasrahastamise programmiga ning teha määruse tekstis sellega seotud täpsustusi. Muudatusega korrastatakse selliste projektide menetlemist, mis saavad põhirahastuse muudest allikatest ning mida kaasrahastatakse keskkonnaprogrammist. Kaasrahastamine suurendab võimalusi lisaraha toomiseks alarahastatud keskkonnavaldkonda. Prognoosi kohaselt jätkub kaasrahastamise taotluste arvu kasv ning üha enam kerkib esile vajadus kaasrahastamise projektide omavaheliseks võrdlemiseks ning prioriseerimiseks. Seni esitati kaasrahastamise taotlusi projekti sisu järgi eri valdkondlikesse programmidesse või siis menetleti väljaspool taotlusvoore kiireloomulisena. See aga ei võimalda taolisi projekte prioriseerida ja omavahel võrrelda ning on mõneti vastuolus kiireloomulisuse olemusega. Kaasrahastatavate projektide puhul on seni lähtutud vaid põhirahastaja tingimustest. Puudunud on õigus teha ettepanekuid tegevuste paremaks korraldamiseks või eelarve korrigeerimiseks (nt töötasud on kaasrahastamise projektidel tihti põhjendamatult kõrged). Seetõttu võib eeldada, et mitte alati ei ole kaasrahastamise projektides rahakasutus kuluefektiivne ega ole tagatud raha suunamine kõige prioriteetsematesse tegevustesse. Samuti puudub kaasrahastamise taotluste vahel konkurents, mistõttu ei pruugi olla tagatud taotlejate võrdne kohtlemine. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu valmistasid ette Keskkonnaministeeriumi eelarve ja strateegia osakonna nõunik Kalju Kukk (tel 626 2815, [email protected]), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste üksuse valdkonnajuht Rita Jürmann ja jurist Kaido Floren (tel 627 4176, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 10 kehtivat redaktsiooni, mis jõustus 16.04.2021 (RT I, 13.04.2021, 8). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 1 lisatakse määruse nr 10 alusel rahastavate valdkondlike programmide hulka kaasrahastamise programm. Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks kaasrahastamist käsitlev § 10, kuivõrd kaasrahastamist hakkab edaspidi reguleerima 3. peatükki lisatav uus, 9. jagu. Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 3 lisatakse toetuste osakaale sätestavale paragrahvile uus tingimus, mille kohaselt ühe projekti toetuse maksimaalne suurus on 20% vastava valdkondliku programmi aastaeelarvest. Sellise tingimuse järgi on ilmnenud praktikas vajadus, kuna keskkonnaprogrammi vahendid on piiratud ja rahastamist vajavaid tegevusi palju. Suurte projektide jaoks tuleb leida teisi rahastamisvahendeid, näiteks struktuurivahendeid. Edaspidi saavad toetuse taotlejad juba eelnevalt arvestada uue tingimusega, mis peaks vähendama nii taotlejate kui ka hindajate haldus- ja töökoormust. Valdkondliku alamprogrammi jaoks saab siiski näha ette erandi kõnealusest nõudest, kui asjaomases programmis loetakse vajalikuks rahastada väiksemas arvus, kuid rahaliselt mahukamaid projekte. Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 4 lisatakse 3. peatükki uus, 9. jagu, mis reguleerib kaasrahastamise alamprogrammi analoogselt peatüki teiste jagudega, millest igaüks käsitleb üht valdkondlikku programmi. Lisatava § 331 lõike 1 kohaselt rahastatakse kaasrahastamise programmis välisallikatest rahastatavaid projekte, mille eesmärk vastab määruse nr 10 §-s 2 sätestatud keskkonnaprogrammi üldeesmärgile ning mis arvestavad § 3 lõikes 2 nimetatud vastava valdkondliku programmi eesmärke. Siin mõeldakse selliseid projekte, mille rahastamisotsuse teeb väljaspool Eestit asuv üksus, näiteks Euroopa Komisjoni allasutus, välisriik või tema allasutus või agentuur (näiteks LIFE, Interreg, ELi Innovatsioonifond vms). See ei hõlma selliseid projekte, mille rahastamine otsustatakse riigisiseselt (nt struktuurivahendite projektid vms) ning millega seoses peetakse otstarbekaks katta kaasrahastamine riigisiseste vahendite arvelt, kuna projekti omafinantseeringu katmine toetuse saaja enda poolt ei ole tegevuste iseloomu ja asjaolusid tervikuna hinnates põhjendatud (nt poollooduslike koosluste taastamise projektid). Selliste projektide kaasrahastamise taotlused esitatakse endiselt korralistesse taotlusvoorudesse või menetletakse määruse nr 10 § 35 lõike 2 alusel. Tegemist on erineva olukorraga kui välisallikatest toetuse taotlemisel, kuna projektide vajalikkust ja muid asjaomaseid kriteeriume, mis on põhimõtteliselt samaväärsed määruse nr 10 §-s 38 sätestatud kriteeriumidega, on juba asjaomase meetme projektide menetlemisel hinnatud. Kaasrahastavad projektid peavad vastama määruse nr 10 §-s 2 sätestatud keskkonnaprogrammi üldeesmärgile ning arvestama § 3 lõikes 2 nimetatud vastava valdkondliku programmi eesmärke. Selline määratlus võimaldab suuremat paindlikkust, kuna välisrahastusega meetmete nõuded projekti eesmärgile võivad erineda keskkonnaprogrammi nõuetest. Lisatava § 331 lõige 2 kordab kehtiva § 10 lõike 2 esimest lauset, nähes ette võimaliku normikonflikti lahendamise. Juba kaasrahastamise olemusest tuleneb, et primaarsed on põhirahastaja tingimused ning kaasrahastamine ei saa minna nendega vastuollu. Kui KIK rahastab suuremat osa projektist, siis tuleb KIK lugeda põhirahastajaks ning projekt tuleb esitada üldises korras vastava sisuvaldkonna programmi (lõige 3). Lisatava § 332 lõige 1 näeb erandina eelnõukohase määruse § 1 punktist 3 ette ühe toetatava projekti maksimaalseks suuruseks kuni 50% kaasrahastamise programmi aastaeelarvest. Sellise tingimuse sätestamine on otstarbekas, et võimaldada võimalikult paljude projektide kaasrahastamist. Lisatava § 332 lõige 2 näeb ette kaasrahastamise taotluste esitamise. Kuivõrd kaasrahastamise vajaduste ilmnemine ei pruugi olla sünkroonis keskkonnaprogrammi taotlusvoorudega, võib selleks kohaldada eraldi taotlusvoore, millise võimaluse näeb põhimõtteliselt ette ka määruse nr 10 § 5. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse nõue, et kaasrahastamise taotlus tuleb esitada KIKile enne põhirahastajale taotluse esitamist ning KIK teeb taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse, nähes vajaduse korral ette kaasrahastamise tingimused, mille eesmärk on viia projekt põhirahastuse tingimuste piires paremini vastavusse määruse nr 10 § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondlike programmide eesmärkidega ning §-des 38–40 sätestatud kriteeriumidega. Samuti konsulteerib KIK selleks vajaduse korral Keskkonnaministeeriumiga (sh LIFE projektide puhul LIFE kohalike kontaktpunktidega). Nõude eesmärk on tagada kavandatava projekti parem vastavus riiklikele prioriteetidele. Vastupidisel juhul, kui esmalt saadakse välisrahastus ja seejärel hakatakse KIKist kaasrahastust taotlema, ei pruugi enam olla võimalik riiklikke huve sedavõrd arvestada ning teisest küljest oleks KIKil teatav surve siiski projekti kaasrahastada. Seetõttu on optimaalne lahendus taotleda kõigepealt kaasrahastamist. Määruse nr 10 § 5 alusel on võimalik korraldada kaasrahastamise taotlusvoore vastavalt vajadusele, arvestades suuremate põhirahastajate (nt LIFE) voorude tähtaegu. Projektide koostamise ja menetlemise sujuvuse huvides võib osutuda vajalikuks selliste voorude korraldamine kuni neli korda aastas. Lisatava § 332 lõige 3 sätestab nõude määrata välisrahastusega projekti mitme Eesti-poolse partneri korral KIKile taotlust esitama üks põhipartner. Varem on olnud juhtumeid, kus taolise projekti Eesti partnerid on kõik taotlenud oma projektiosale kaasrahastust eraldi ja see on suurendanud halduskoormust ning muutnud terviku vähem läbipaistvaks. Lisatava § 332 lõige 4 sätestab nõude, et ka kaasrahastatava projekti kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ning Eesti oludes tavalised. Varem on olnud juhtumeid, kus kaasrahastatavate projektide eelarvekulud on olnud märkimisväärselt suuremad kui vastavad kulud riiklikult rahastatavates projektides. See ei ole õiglane riiklikult rahastatavate projektide elluviijate suhtes ning paneb samuti põhjendamatu surve keskkonnaprogrammi nappidele vahenditele. Riiklikke vahendeid tuleb kasutada samavõrd heaperemehelikult ka siis, kui nendega kaasrahastatakse välisrahastusega projekte. Lisatava § 332 lõige 5 sätestab kaasrahastamise puhul sarnaselt määruse nr 10 §-ga 8 erinevate toetuse saajate korral põhimõtte, mille kohaselt KIK ei kaasrahasta asjaomaseid projekte 100%liselt, vaid toetuse saaja peab leidma projekti jaoks ka muid vahendeid. See tingimus aitab kokku hoida keskkonnaprogrammi vahendeid ning motiveerib toetuse saajaid tegema kulusid säästlikumalt. Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 5 jäetakse § 34 lõikest 10 välja võimalus esitada kaasrahastamise taotlusi kiireloomulisena. Muudatus on seotud § 1 punktis 7 sätestatud muudatusega. Kuna kaasrahastust taotletakse välisrahastuse projekti jaoks, siis eelduslikult ei saa olla tegemist kiireloomulisusega. Muudatus ei välista aga seda, et kui kaasrahastamise projekt vastab §-s 35 sätestatud kiireloomulisuse muudele kriteeriumidele, siis rahastatakse seda kiireloomulisusena. Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 6 jäetakse määruse nr 10 § 35 lõikest 1 välja sõnad „või mille rahuldamata jätmine kiireloomulisena toob kaasa olulise, programmi eesmärke täitva projekti ärajäämise“. Sellega jäetakse kiireloomulisuse kriteeriumide hulgast välja tingimus, mille kohaldamine kaasrahastamise taotluse arvu jätkuval kasvul oleks praktikas liiga meelevaldne ja tooks kaasa taotlejate ebavõrdse kohtlemise. Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 7 täpsustatakse määruse nr 10 § 35 lõike 2 sõnastust, välistades võimaluse menetleda kaasrahastamise alamprogrammi kuuluvaid välisallikatest rahastatavaid projekte kiireloomulistena. Tegemist ei ole kiireloomuliste projektidega, mis õigustaks sellist erandlikku menetluskorda. Välisrahastusega projektide kavandamise ja elluviimise periood on üldiselt pikem ning on võimalik kavandada oma tegevust selliselt, et esitatakse õigel ajal ka kaasrahastamise taotlus. Vastasel korral pole tagatud sarnases olukorras toetuse taotlejate võrdne kohtlemine. Lisaks, nagu märgitud, on sätestatud võimalus korraldada kaasrahastamiseks eraldi taotlusvoore mitu korda aastas, kui selleks peaks vajadus ilmnema. Nagu eespool märgitud, säilib teistest riiklikest meetmetest rahastatavate projektide kaasrahastamise puhul § 35 lõike 2 kasutamise võimalus. Sellega seoses võib kiireloomulisena menetleda riiklikult rahastatavate projektide (näiteks struktuuritoetuste jääkreostuse likvideerimise projektide) taotlusi ehk taotlusi, mille rahastamise otsustavad riigisiseselt asjaomased rakendusüksused. Teise tingimusena sätestatakse punktiga 7, et kiireloomulisena võib menetleda taotlusi, mille puhul kaasrahastamine keskkonnaprogrammist on ette nähtud asjaomase meetme alusdokumendis, näiteks meetme määruses või käskkirjas. Sellised on näiteks pool-looduslike koosluste taastamise või kalapääsude rajamise projektid, kus projekti tegevuste elluviimine ei ole niivõrd taotleja soov, kui pigem riigi vajadus, mistõttu puudub taotlejal huvi ja ka võimalus katta omafinantseeringut.. Kui projekt leiab vastava meetme vahenditest rahastust, ei ole enam otstarbekas täiendava taotluse täies mahus menetlemine keskkonnaprogrammis. Selliseid projekte kaasrahastatakse keskkonnaprogrammist pidevalt kiireloomulisena. Eelnõukohase määruse § 1 punktidega 8 ja 9 jäetakse välja konkreetsed viited sellele, et taotlusi hinnatakse Keskkonnaministeeriumis. Kava kohaselt soovib Keskkonnaministeerium volitada KIKi tegema hindamistoiminguid, seega ei hinnata taotlusi enam ministeeriumis. Keskkonnatasude seadus näeb ette, et ministeerium korraldab hindamist, kuid see ei tähenda, et ministeerium peab seda tingimata ise tegema, vaid selleks võib halduslepinguga volitada KIKi. Samamoodi hinnatakse KIKis ka näiteks struktuuritoetuste jt abimeetmete taotlusi. Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 10 täpsustatakse määruse nr 10 § 39 pealkirja, täiendades seda sõnaga „kaasrahastamine“. Paragrahv käsitleb hindamiskriteeriume.. Ka kaasrahastamise taotlusi hinnatakse §-s 38 sätestatud üldkriteeriumide ja osakaalude alusel, võttes arvesse nende sisustamist §-des 39–40. Lisaks kehtestab Keskkonnaministeerium või KIK hindamisjuhise, milles selgitatakse, kuidas määruses sätestatud hindamiskriteeriume praktilise hindamise käigus kohaldatakse. Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 11 jäetakse ära nõue, et projekti hange peab olema tehtud enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on vajalik seoses keskkonnaprogrammi projektide üleminekuga e-toetuste keskkonda alates 1.1.2022. Nimetatud keskkond ei võimalda eraldi arvestuse pidamist rahastamisotsuse ja sihtfinantseerimise lepingu täitmise kohta, nagu see on praegu KIKi enda menetlussüsteemis. Samuti ei võimalda see projekti mitme sihtfinantseerimise lepingu eraldi arvestamist. Seepärast tuleb algselt sihtfinantseerimise leping sõlmida kogu projekti rahastamisotsuse summa peale ja projekti lõppedes võtta arvesse võimalik odavnemine. Ühtlasi ühtlustatakse sellega keskkonnaprogrammi ja muude projektide menetlusloogika antud aspektis. Eelnõukohase määruse § 1 punktis 12 nähakse ette üleminekuaeg kaasrahastamise taotluse esitamise tähtaja rakendamiseks. Paragrahvi 332 lõike 2 esimeses lauses sätestatud tähtaega rakendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist. Üleminekuaja eesmärk on tagada sujuv üleminek uuele korrale, kuivõrd sellega hõlmatud projektid võivad olla erinevates ettevalmistamise etappides ning kõikide puhul ei pruugi olla võimalik enam uute nõuetega arvestada. Eelnõu paragrahvi 2 kohaselt jõustuvad muudatused 2022. aasta 1. jaanuaril, st neid kohaldatakse alates 2022. aasta taotlusvoorust. Sel ajal pooleli olevad projektitaotlused menetletakse lõpuni nende esitamise ajal kehtinud korra alusel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõju Määruse vastuvõtmisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju avaldav muudatus: määrusega sätestatakse kaasrahastamise taotluste menetlemine eraldi programmi raames, sellekohased nõuded ja tingimused. Sihtrühm: taotlejad. Kaasnev mõju: kaasrahastamise taotluste menetlemise kord muutub selgemaks, taotlused ja nende hindamine võrreldavamaks. Taotlemine on läbipaistvam, mis aitab parandada projektitaotluste ja seega ka rahastavate projektide kvaliteeti ja suurendada positiivset keskkonnamõju. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne otsest lisakulu riigieelarvest ega eeldata sellest tulu. Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha lisatööd. 7. Määruse jõustumine Eelnõukohane määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tartu Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile ja SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1451 - Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da60ed52-c654-4680-b670-38a9982196ab Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da60ed52-c654-4680-b670-38a9982196ab?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel