dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 30. november 2021
Viit
14-11/6876-3
Registreeritud
30. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Elva Vallavalitsus, P. P., A. A.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Peep Männiksaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎14-116876-3 30.11.2021 Väljaminev kiri.asice649 KB

Sisu (failidest)

Elva Vallavalitsus Teie 29.09.2021 nr 6-1/3-38 [email protected] Meie 30.11.2021 nr 14-11/6876-3 Elva linna H. Raudsepa 3 detailplaneeringu mitteheakskiitmine Austatud vallavanem Elva Vallavalitsus esitas 29.09.2021 kirjaga nr 6-3/3-38 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõike 1 alusel heakskiitmiseks Elva linn H. Raudsepa tn 3 krundi detailplaneeringu. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende selle arvestamata jätmise kohta esitati eraldi menetlusdokumentide kaustas. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik: 1) kontrollib detailplaneeringu vastavust õigusaktidele; 2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui PlanS § 138 lõike 4 punktis 2 nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta, annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik nendele oma kirjaliku seisukoha. Asjaolud Detailplaneeringu alal kehtib Elva Linnavolikogu 25.06.2012 otsusega nr 26 kehtestatud H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering, millega moodustati algselt 1,4 ha suurusest maatükist kaks pereelamumaa krunti ja kaks üldkasutatava maa krunti, mille aadressiks käesoleval ajal on H. Raudsepa tn 3, H. Raudsepa tn 5, H. Raudsepa tn 7 ja H. Raudsepa tn 7a. H. Raudsepa tn 3 krundi detailplaneering (edaspidi ka detailplaneering) on algatatud Elva Vallavalitsuse 03.12.2019 korraldusega nr 812. Detailplaneeringu algatamisest on Elva Vallavalitsus teavitanud 09.12.2019 kirjalikult PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud koostöötegijaid ja kaastavaid isikuid ning avalikkust ajalehes Postimees 11.12.2019, Elva valla veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes. Detailplaneeringu koostas Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, vastutav spetsialist Roman Smuškin (volitatud arhitekt, tase 7), planeerija Janne Vaine (maastikuarhitekt). Planeeringu koostamist on korraldanud Elva Vallavalitsus. Detailplaneeringu ala suurus on 3868 m². Planeeringuala jääb osaliselt Verevi järve kalda 50 m ehituskeeluvööndisse ja valdavalt Verevi järve kalda 100 m piiranguvööndisse. Järve Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kallasrada ja veekaitsevööndi piir planeeritava krundini ei ulatu. Planeeringuala jääb Elva- Peedu metsapargi (KLO1200271) kaitseala piiranguvööndisse. Detailplaneeringu seletuskirja ptk. 4.1 kohaselt säilivad olemasolevad krundipiirid. H. Raudsepa tn 3 kinnistule on ette nähtud kuni viie sektsiooniga kahekorruselise ridaelamu rajamine. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et selle arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne, linnaruumi rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Hoone on krundile kavandatud liigendatuna. Kohalik omavalitus on menetlenud detailplaneeringut kui planeeringut, mis on kooskõlas Elva linna üldplaneeringuga. Elva linna üldplaneeringu joonis 1 näeb H. Raudsepa 3 krundi alale ette väikelamumaa (EV). Detailplaneeringu ala asub kaitstava loodusobjekti Elva-Peedu metsapargi alal. Üldplaneeringu seletuskirja p 3.2.1 sätestab, et üldplaneeringus määratud väikeelamumaa on üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa. P 3.3.2 sätestab, et Verevi asumis piirdutakse peatükis „Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused“ tooduga. Eelnimetatus on tingimused: ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi; ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, kõrge arhitektuurse tasemega ning linna ruumi rikastav; ehitise maht ja välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet (06.09.2020) ning Keskkonnaamet kui kaitseala valitseja (12.08.2020). Elva Vallavalitsuse 22.12.2020 korraldusega nr 816 võeti detailplaneering vastu ja suunati 11.01–25.01.2021 toimunud avalikule väljapanekule. Avalikkust teavitati avalikust väljapanekust kuulutusega ajalehes Postimees ning samuti Elva valla veebilehel. Avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamuste kohaselt on P. Petteri ja A. Altraja vastu alale sobimatu, mahuka ridaelamu kavandamisele ja leiavad, et planeeritavale krundile sobib kehtiva detailplaneeringu lahendus. Elva Vallavalitsuse 16.02.2021 korraldusega nr 153 otsustati korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 11.03.2021. Seoses erakorraliste asjaoludega (COVID-19 haigusest põhjustatud piirangud) otsustati Elva Vallavalitsuse 9.03.2021 korraldusega nr 202 arutelu korraldamine edasi lükata. Detailplaneeringu avalik arutelu korraldati 9.06.2021. Arutelu tulemusel kompromissi ei saavutatud ning arvamuste esitajad jäid arvamuse juurde, et detailplaneeringuga kavandatud hoone asukoht, maht ja funktsioon ei ole detailplaneeringus näidatud hoonestusalal sobilik. Arvamuste esitajad tegid arutelul täiendava ettepaneku muuta detailplaneeringu lahendust ja kavandada H. Raudsepa 3 krundile kaks üksikelamut või kaksikelamu. Elva Vallavalitsus võttis mittearvestava seisukoha H. Raudsepa 3 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud arvamuste osas 21.09.2021 korraldusega nr 569. Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Tuginedes detailplaneeringu menetlemise käigus toimunud koostööle ja kaasamisele ning esitatud arvamuste sisule viidi H. Raudsepa 3 krundi 2 detailplaneeringu ärakuulamine Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Tartu talituse poolt läbi internetipõhise konverentsitarkvara abil. Priit Petteri ärakuulamisel 14.10.2021 jäi arvamuste esitaja oma seisukoha juurde rõhutades, et planeeringuga kavandatav on sobimatu. Are Altraja ei liitunud 15.10.2021 digitaalse konverentsiruumiga, kuid oli varem kinnitanud esitatud arvamusest mitteloobumist. Elva Vallavalitsus kordas 20.10.2021 toimunud ärakuulamisel varem avaldatud seisukohti leides, et maaüksuse omaniku soovimatuse korral kehtivat detailplaneeringut ellu viia on vallavalitsuse pädevuses uue detailplaneeringu algatamine. Avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isikud ja detailplaneeringu koostamist korraldav Elva Vallavalitsus ei saavutanud ärakuulamisel vaidlusküsimustes kokkulepet. Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega, võttes arvesse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi ning ärakuulamise tulemusi, annab Rahandusministeerium PlanS § 138 lõike 5 alusel kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Arvestamata jäänud arvamused ning neile antud kohaliku omavalitsuse ja Rahandusministeeriumi arvamused 1. P. Petteri arvamused P. Petter (H. Raudsepa 5 kinnistu omanik) on selgitanud, et ei ole saanud kätte Elva Vallavalitsuse poolt juba 2019 koostatud dokumente algatatud detailplaneeringu kohta. Seetõttu pole ta saanud oma arvamust naaberkinnistu detailplaneeringu algatamise osas kujundada ega esitada vastuväiteid ega kaebusi, mida on naaberkinnistu omanikul seadusest tulenevalt on õigus teha. P. Petter nõudis vallalt 19.01.2021 teabenõudega kõikide H. Raudsepa 3 detailplaneeringuga seonduvate dokumentide esitamist e-posti teel. Ei saanud dokumente kätte õigeaegselt, vaid alles 21.01.2021. Info detailplaneeringu vastuvõtmise ja selle avaliku väljapaneku kohta sai e-postile 29.12.2020 ning detailplaneeringu valla veebilehelt alla laadida 31.12.2020. Detailplaneeringu dokumentide kätte toimetamine on puudulik, valikuline ja need toimuvad hilinenult. Elva Vallavalitsus ei nõustu väitega, et P. Petterit ei ole kaasatud detailplaneeringu koostamisse ja tal ei ole võimaldatud detailplaneeringu dokumentidega tutvuda. Vallavalitsus 19.01.2021 kirjaga nr 6-1/3-11 selgitas, et piirinaabrina on P. Petter kaasatud detailplaneeringu koostamisse ning teda on e-kirja teel aadressil [email protected] teavitatud detailplaneeringu algatamisest (vallavalitsuse e-kiri 09.12.2019 ja detailplaneeringu vastuvõtmisest (vallavalitsuse e-kiri 29.12.2020). Teavituskirjades on antud teada, et detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise dokumentidega on võimalik tutvuda vallavalitsuses ja valla veebilehel www.elva/et/detailplaneeringud. Elva Vallavalitsus selgitas P. Petterile, et isikutele ja avalikkusele ei saadeta detailplaneeringu materjale, vaid antakse teada nendega tutvumise aeg ja koht (PlanS § 128 lg 8, § 135 lg 6). Vallavalitsus edastas 19.01.2021 P. Petterile teabenõude korras küsitud dokumendid. P. Petteri arvamus detailplaneeringu puuduliku, valikulise ja hilinenud kätte toimetamise kohta ei vasta tõele. Detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitati P. Petterit 29.12.2020 kirjaga nr 6-1/3-10 aadressil [email protected]. Anti teada, et avalik väljapanek toimub 3 11. jaanuarist kuni 25. jaanuarini ning detailplaneeringuga saab tutvuda valla veebilehel ning paberkandjal Elva Vallavalitsuse infosekretäri juures. Vallavalitsuse 10.02.2021 kirjas nr 6- 1/3-16 selgitati täiendavalt, et detailplaneeringute koostamisse kaasatakse tavaliselt piirinaabrid, asjakohased ametiasutused, võrguvaldajad ja isikud kelle huve võib detailplaneering otseselt puudutada. Neid teavitatakse kirjalikult detailplaneeringu kõikidest menetlusetappidest ning antakse teada kus ja mil viisil on võimalik detailplaneeringuga tutvuda. Laiemat avalikkust informeeritakse planeerimisseaduses ettenähtud viisil. Rahandusministeeriumi arvamus: Vaidlusalune teave on lõppkokkuvõttes huvitatud isikuni jõudnud. PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kohalik omavalitsus peab olema hoolikas ja järgima, et kõik huvitatud isikud õigeaegselt saaksid kaasatud planeeringumenetlusse. Kohalik omavalitsus on selgitanud, et detailplaneering algatati 03.12.2019 ning teavitas vallavalitsus detailplaneeringu algatamisest ajalehes ja veebilehel. Naaberkinnisaja omanikku P. Petterit teavitas detailplaneeringu algatamisest 09.12.2019, selle vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust 29.12.2020. PlanS § 128 lõike 8 kohaselt detailplaneeringu algatamisest teavitatakse kaasatavaid isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul selle algatamisest arvates. PlanS § 136 lõike 6 kohaselt detailplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Seega on detailplaneeringu algatamisest ja avalikust väljapanekust arvamuse esitajat teavitatud. Menetlusdokumentidest ei selgu PlanS § 133 lõike 1 kohane detailplaneeringu esitamine kaasatud isikutele arvamuse avaldamiseks enne planeeringu vastuvõtmist. Vallavalitsuse toodud selgituse kohaselt on P. Petter arvatud kaasatud isikuks ning teda sellest 19.01.2021 kirjaga informeeritud. Antud juhul on informeerimine toimunud alles pärast detailplaneeringu vastuvõtmist 22.12 2020 ja avaliku väljapaneku algust 11.01.2021. P. Petteri arvamus: Detailplaneeringu lähteülesandes on märgitud Raudsepa tn 3 kinnistu kehtiva detailplaneeringu (DP 2012) muutmine, kuid tegelikult oma tegevuse ja otsustega on tegemist hoopis uue detailplaneeringu vastuvõtmisega. Elva Vallavalitsus selgitab, et H. Raudsepa 3, H. Raudsepa 5, H. Raudsepa 7 ja H. Raudsepa 7a kruntidel kehtib Elva Linnavolikogu 25.06.2012 otsusega nr 26 kehtestatud detailplaneering. Koostamisel oleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva detailplaneeringu (DP 2012) muutmiseks H. Raudsepa 3 krundi osas. Koostatav detailplaneering seab H. Raudsepa 3 krundile uued eesmärgid, mis ei vasta kehtivale detailplaneeringule. PlanS § 140 lõike 8 alusel muutub kehtiv detailplaneering (DP 2012) käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega H. Raudsepa tn 3 krundi ulatuses kehtetuks. Seetõttu on detailplaneeringu lähteseisukohtades ühe eesmärgina märgitud kehtiva detailplaneeringu (DP 2012) muutmine. Rahandusministeeriumi arvamus: PlanS § 140 lõige 7 sätestab, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 140 lg lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Kehtiva detailplaneeringu muutmiseks uue 4 detailplaneeringu algatamisel tuleb arvesse võtta kõiki planeerimisseaduse sätteid, sealhulgas PlanS § 124 lõiget 2 (detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine), PlanS §-i 8 (planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi), PlanS § 12 lõiget 2 (asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid). Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kogukondlikke väärtusi kandvat ruumilise struktuuri säilitamisvajadust ning olemasolevat keskkonda ja asukohast tulenevaid asjaolusid arvesse võetud. P. Petteri arvamus: Suhteliselt väikesele krundile, mis on 3868 m2, arvestades piirkonna keskmist, milleks on ca 4500 m2, soovitakse arendaja poolt püstitada ja nähakse H. Raudsepa tn 3 krundile ette ligi 60 m pikkusega, 9 m katuseharja kõrgusega ühtlaselt kulgeva kinnise, viie sektsiooniga blokkelamu püstitamine kahekorruselise ridaelamu rajamiseks. Elva Vallavalitsus selgitab, et detailplaneeringu põhijoonisel on kavandatava hoone pikkuseks 47 meetrit, 60 meetri pikkust hoonet planeeringualale ehitada ei ole võimalik. Kõrguslikult vastab kavandatav hoone kehtiva detailplaneeringu (DP 2012) tingimusele, milleks on 2 korrust ja kõrgus kuni 9 meetrit. Rahandusministeeriumi arvamus: Sellise hoone kavandamine ei vasta PlanS § 8 nõudele (kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri säilitamine ning esteetilise miljöö areng, säilitades olemasolevaid väärtusi) ning PlanS § 12 nõudele (olemasolevat keskkonda ja asukohast tulenevate asjaolude arvesse võtmine). Puudub põhjendus, kuidas kehtiva detailplaneeringu muutmiseks koostatavas detailplaneeringus on arvesse võetud eelnimetatud planeerimisseaduse paragrahvides sätestatud planeerimise põhimõtteid. P. Petter selgitas, et omandas H. Raudsepa 5 kinnistu teadmisega, et naaberkinnistule on võimalik ehitada vaid üksikelamu. P. Petteri poolt on tehtud investeeringuid mõlema kinnistu (H. Raudsepa 3 ja 5) tarbeks ja ehitatud 50 mm veetoruga dimensioneeritud vee ja survekanalisatsiooni trass 75 mm kahele majale. Investeeringu tegemine on kooskõlas vallavalitsuse ja Emajõe Veevärk AS-ga. Elva Vallavalitsus ei nõustu, et arvamuse esitajal esineb õigustatud ootus, et H. Raudsepa 3 krundile on võimalik ehitada ainult üksikelamu. Ka H. Raudsepa 5 kinnistu omandamise ajal kehtis planeerimisseaduse säte, et kehtivaid detailplaneeringuid on võimalik kehtetuks tunnistada või muuta. Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneering lähiaastate (5 aastat) ehitustegevuse alus. Kehtiva detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud enam kui üheksa aastat. Niivõrd pika ajavahemiku möödumine võib olla aluseks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele, detailplaneeringu muutmisele või detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmisele. Elva Vallavalitsus selgitab arvamuses esitatud väiteid, mis puudutavad vee- ja survekanalisatsiooni rajamist. Riiklikust ehitisregistrist ei selgu, kuidas on lahendatud H. Raudsepa tn 5 kinnistul paikneva hoone vee- ja kanalisatsiooni varustus, kuna nimetatud kinnistul asuvat hoonet ja rajatisi ei ole kantud ehitisregistrisse. AS Emajõe Veevärk andmetel on H. Raudsepa 5 kinnistul veevarustuse liitumisleping ja veevarustuse teenuse osutamise leping, kuid lepingud kanalisatsiooniga liitumise ja tarbimise kohta puuduvad. Koostamisel oleva detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahendamisel on lähtutud 5 detailplaneeringule AS Emajõe Veevärk väljastatud tehnilistest tingimustest ja Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2019-2030. Rahandusministeeriumi arvamus: Planeerimisseaduse kohased ruumilised planeeringud jõustatakse haldusaktiga. Kahtlemata on isikuil õigus eeldada haldusakti õiguskindlust. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõige 3 sätestab, et haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kehtivad planeeringud on põhimõtteliselt PlanS kohaselt kehtetuks tunnistatavad, kuid nii PlanS kui haldusmenetluse seadus nõuavad selleks huvide igakülgset kaalumist. Pelgalt planeeringu kehtestamisest möödunud aeg ei saa olla aluseks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele ja detailplaneeringu muutmisele. PlanS § 126 lõige 1 sätestab detailplaneeringu ülesandeks hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramise, kuid ei sätesta nende dimensioneerimise kohustust. Siinjuures tuleb arvestada PlanS § 140 lõiget 2, mille kohaselt detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Terviklahenduse toimimine tähendab muuhulgas rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste toimimist. Detailplaneeringu olemasoleva olukorra ega tehnovõrkude joonistelt ei nähtu olemasolevaid vee- ja kanalisatsioonirajatisi. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.13 on toodud, et planeeritud tehnovõrgud väljaspool H. Raudsepa tn 3 kinnistut rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja tehnovõrgu valdaja vahelistele kokkulepetele. P. Petteri arvamus: Kehtiva detailplaneeringuga (DP 2012) kehtestati, et hoonete vaheline kuja ‒ kaugus üksteisest peab lisaks muudele nõuetele olema vähemasti 8,0 m. Koostatava detailplaneeringu puhul ei ole kohustust arendaja poolt järgitud. Elva Vallavalitsus leiab, et esitatud väide ei vasta tõele. Vallavalitsus selgitab, et planeeritud ja olemasoleva hoonestuse (H. Raudsepa 5 hoone) vahele on jäetud vähemalt 8 meetri laiune kuja. Tuleohutuskuja käsitleb detailplaneeringu seletuskirja punkt 4.6 ning fikseeritud joonistel 4 ja 5. Detailplaneeringu põhijooniselt on näha, et detailplaneeringus näidatud hoonestusala ja H. Raudsepa tn 5 kinnistul asuva hoone vaheline kuja on 14 m. Rahandusministeeriumi arvamus: Põhijoonisel on märgitud detailplaneeringus näidatud hoonestusala ja H. Raudsepa tn 5 kinnistul asuva hoone vaheliseks kujaks 14 meetrit. P. Petteri arvamus: Hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline so suuremahuliste ja esinduslike hoonete vääriline ning olemasolevat miljööd arvestav. 5 sektsiooniga ühise katusega ridaelamu puhul kõrgetasemeline arhitektuur puudub. Elva Vallavalitsuse seisukoht ja selgitused: Vallavalitsus ei nõustu esitatud arvamusega, et ridaelamu puhul kõrgetasemeline arhitektuur puudub, kuna arhitektuuriline sobivus või sobimatus ei tulene hoone tüübist. Hoone arhitektuuriline lahendus antakse hoone projekteerimisel vastavalt detailplaneeringus antud arhitektuurilistele tingimustele. Projekteerimise aluseks olevad hoone arhitektuurilised tingimused on antud detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.9 ja joonisel 4. Elva Vallavalitsus täiendab detailplaneeringu 6 seletuskirja järgmise lisatingimustega: „Kavandatav hoone peab paiknema krundil liigendatult. Enne ehitusloa taotlemist tuleb taotlejal esitada Elva Vallavalitsusele kavandatava hoonestuse kohta vähemalt kaks hoone arhitektuurilist lahendust“. Rahandusministeeriumi arvamus: Hoone arhitektuuri kõrgetasemelisus ei sõltu hoone tüübist, küll aga muuhulgas olemasolevasse keskkonda sobivusest. PlanS § 8 sätestab, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Üldplaneeringu peatükis „Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused“ on tingimused: ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi; ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, kõrge arhitektuurse tasemega ning linna ruumi rikastav; ehitise maht ja välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga. Ministeeriumi hinnangul pole planeerimisseadusest ja üldplaneeringust tulenevaid nõudeid asjakohaselt kaalutud ja arvesse võetud. P. Petteri arvamus: Soovitav 5 sektsiooniga ridaelamu ehitamise võimaldamine rikuks hoonete tasakaalu olemasolevas piirkonnas. Oleks piirkonna kontekstis ilmselgelt erilahendus ja häbiplekk Verevi järvele ja olemasolevatele hoonetele ja piirkonnale. Miks on olemasolevat piirkonna arhitektuurilist omapära, ajalugu ja kooslust vaja oluliselt muuta? Ei ole esitatud mõistlikke ja arusaadavaid sisulisi selgitusi piirkonna tavapärasest erinevaks arenguks ja hoonestuseks. Miks on hea ja vajalik muuta olemasolevat arhitektuuri, kus on tavapärane, ajalooliselt väljakujunenud piirkondlik hoonete struktuur? Elva äärealadel on iseloomulik arhitektuur so hajutatud üksikelamud piirkonnas juba ajalooliselt olnud pikka aega. Elva Vallavalitsus selgitab, et detailplaneeringuga ei muudeta piirkonna arhitektuurilist omapära ja ajalugu. Olemasolev arhitektuuriline väärtus praeguste ehitiste näol säilib. H. Raudsepa tänava piirkonna puhul ei saa tugineda nn tavapärase hoonestuse väitele, sest sealne hoonestuse iseloom on pigem eripärane. Viimase tingib ehitiste erinev ajalooline taust ja arhitektuuriline välimus. Planeeringuala arhitektuurilise ja ruumilise ühtsuse loob pigem hoonete mastaapsus. Detailplaneeringuala ja selle kontaktvööndit eraldab lõunapool asuva Vambola tänava elamupiirkonnast Elva-Peedu metsapark. Vambola elamuala on korrapärase krundijaotuse ja väiksemate maaüksustega suhteliselt uus elamupiirkond, mille ruumilist välisilmet ei saa võrdsustada järveäärse H. Raudsepa piirkonnaga, kuna nende alade arhitektuuriline pilt ja taust on erinev. Tänu puhveralale puistu näol paiknevad need alad teineteisest lahus ega häiri visuaalselt piirkonna ruumilist terviklahendust. H. Raudsepa tänava piirkonnas (Järve tänava poolses osas) on olemasolev hoonestus suuremahuline ning hoonetel on valdavalt äri- ja ühiskondlikud funktsioonid (majutushoone, lasteaed, perekodu hoone). Kvartalis tervikuna on valdavaks siiski elamufunktsioon (Palu tee ääres ning H. Raudsepa tänava teises otsas). Kuigi piirkonnas puuduvad ridaelamud, sobitub vallavalitsuse hinnangul detailplaneeringuga kavandatav hoone funktsioonilt elamupiirkonda hästi. Käsitletava kinnistu kõrval paiknevatel kinnistutel on suuremahulised elamud – Järve 1 kinnistul paikneb kaksikelamu ehitisealuse pinnaga 477,9m² ning H. Raudsepa tn 5 kinnistul paikneb hoone ehitisealuse pinnaga ca 350m². Arhitektuurselt on piirkonnas tegu üsna erinäoliste lahendustega ja ajastu näidetega. Järve tänaval paiknev lasteaia hoone (Järve 1) on 20. sajandi alguses ehitatud heimatstiilis ehitismälestis (prof Afanasjevi suvila), samal kinnistul paikneb veel ka hoovimaja. Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ulatu ehitismälestise kaitsevööndisse ega kahjusta mälestise kaitse-eesmärke. Afanasjevi suvila peamine juurdepääs toimub Järve tänavalt ning H. Raudsepa tänavalt ei avane mälestisele 7 selliseid vaateid, mis põhjendaksid H. Raudsepa tänava äärsel hoonestusel mälestise arhitektuuriga arvestamist ning hoonestusele vastavate tingimuste andmist. 20. sajandi algusest pärineb ka praegune motelli hoone (H. Raudsepa 2), mis on oluliselt ümber ehitatud ja ei ole seetõttu ehitismälestis. Samas omab hoone miljöölises mõistes piirkonnas olulist väärtust. H. Raudsepa tänava äärde (aadressil Järve 1, kuid hoone on vaadeldav H. Raudsepa tänavalt) on 2012 püstitatud madala kelpkatuse ja laiade räästastega perekoduna kasutuses olev kahepere-elamu. H. Raudsepa tn 5 kinnistul paikneb suuremahuline hoone. Tegemist ei ole villa tüüpi hoonega, vaid endisaegse pioneerilaagri hoonega, mida rekonstrueeritakse. Hoone on lihtne, ühtlase kõrgusega ja ristkülikukujuline. Detailplaneeringu ala kontaktvööndit analüüsides on selles raske leida ühtset arhitektuurikeelt. Arvestades planeeritava ridaelamu kinnistu asukohta, ei varja see piirkonna olulisimaid vaateid väärtuslikele hoonetele ega ole piirkondliku miljöö mõistes olulise tähtsusega asukohas. Rahandusministeeriumi arvamus: Vaatamata kohaliku omavalitsuse põhjalikele selgitustele on arvamuse esitajal õigus eeldada kehtestatud planeeringu osas selle kehtimise õiguskindlust. Kehtiva planeeringu vaid osaline muutmine kehtiva detailplaneeringu tervikliku, uutel alustel läbitöötamise asemel ei ole ei hea haldus- ega planeerimispraktika. Ei saa nõustuda vallavalitsuse väitega, et detailplaneeringuga ei muudeta piirkonna arhitektuurilist omapära. Ridaelamu on olemasolevatest hoonetest tüpoloogiliselt märkimisväärselt erinev. P. Petteri arvamus: Planeeritav elamu sulgeks Raudsepa tänavalt vaated Verevi järvele, Elva sümbolile. Planeeritav elamu tuleks ka Raudsepa 5 krundile liiga lähedale ja varjaks päikese. Kuna see on päikesepoolne külg, hakkaks planeeritav hoone ka meie roheala päikest oluliselt varjama. Müürina järve ette planeeritav 5 sektsiooniga ridaelamu ehk korterelamu ei ole mingilgi viisil piirkonda ega Verevi järve kaldale liikuvate linnaelanike vaadete piiramiseks sobilik. H. Raudsepa tänav on ka ainus rahulik tänav kust saab Verevi järve ilu vaadata. Elva Vallavalitsus ei nõustu esitatud väitega, et planeeritav elamu sulgeks H. Raudsepa tänavalt vaated Verevi järvele. Vallavalitsus selgitab, et ajal, mil H. Raudsepa tn 3 kinnistu on hoonestamata, on avaram vaade tänavalt järvele ilmne. Ülejäänud ulatuses, ehk H. Raudsepa tänava algusest kuni planeeringualani, ei ole olemasoleva hoonestuse vahelt vaade järvele samuti avatud, vaid esinevad vaatesektorid ja -sihid. Detailplaneeringu realiseerumisel säilivad sarnasel viisil järvele hoonete vahelised vaatesektorid, kusjuures vaade järvele avaneb tänavamaal asukohas, kus Verevi järve veepiir on tänava suhtes kõige lähemal (nt Järve tn 1 ja H. Raudsepa tn 3 maaüksuste piirialal). Elva Vallavalitsus ei nõustu esitatud väitega, et planeeritav hoone hakkaks varjama H. Raudsepa 5 roheala. Õigusaktidest tulenevad insolatsiooninõuded eluruumidele, mitte õuealale. Vastavalt standardile EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ peab eluruumides olema tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon ajavahemikul 22. aprillist 22. augustini. H. Raudsepa tn 5 hoone paikneb planeeritud hoonestusalast lääne suunas ja vähemalt 14 m kaugusel. Olemasoleva hoone aknad paiknevad lõuna- ja põhjaküljel. Planeeringuala suunas avaneb otsaseinas vaid üks klaasuks. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Viimast asjaolu, uushoonestuse kaugust ja orientatsiooni ning standardis lähtuvat arvestades ei varja uus hoone H. Raudsepa tn 5 kinnistul asuvat hoonet päikesevalguse eest. Valdav osa suvisest päikesevalgusest on tagatud lõuna suunal. H. Raudsepa tn 5 kinnistu lõunaküljele planeeringutegevus ei ulatu. Detailplaneeringuala asub Elva linnas, ehk tiheasustusalal, kus juba hoonestatud kruntidel ja H. Raudsepa 3 krundil säilivad järvele vaatesektorid. Vallavalitsusel ei ole õigust nõuda avarat vaadet Verevi järvele eraomandi arvelt, eriti olukorras, kus H. Raudsepa tänaval liikudes järv teiste hoonete vahelt 8 samuti vaid sihtidena vaadeldav on. See kehtib ka H. Raudsepa 5 kinnistu osas, kuna sellel asub suuremahuline hoone ning järv ei ole avaralt vaadeldav. Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et detailplaneering ei võimalda ehitamist Verevi järve ehituskeeluvööndis (50m), mistõttu ehituskeeluvööndisse vaateid sulgevaid ehitisi ei ole võimalik ehitada. Vahetus naabruses asuvad üldkasutatavad maad, kust on võimalik liikuda järve kaldale. Samuti asub läheduses Verevi järve supelrand, mis tagab järvele avaliku juurdepääsu ja selle avaliku kasutuse, samuti vaated veepeeglile. Rahandusministeeriumi arvamus: PlanS § 12 lõige 2 kohustab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Verevi järve piiranguvööndis ühele kinnistule suurema hoonestusmahu kavandamisel kui kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud, peab planeeringulahenduse kujundamise põhjendamisel täitma ka PlanS § 12 lõikes 2 seatud nõuded. Põhjendamata on jäetud, kuivõrd oluliselt väiksema ühepereelamu asemel ridaelamu planeerimine tagaks parema ehitatava keskkonna ja rohealade tasakaalu, sh liikumisvõimaluste, Verevi järvele vaadete ja valgustingimuste osas, arvestaks seejuures ka PlanS §-s 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtet. P. Petteri arvamus: Asjaolu, et elamumaale saab korterelamuid püstitada, ei anna õigust korterelamut eramajade piirkonda püstitada. Kinnistu kasutamise sihtotstarve on elamumaa, seega eramu ehitamiseks. Lisaks on sätestatud ka maa sihtotstarbena korruselamumaa ja korterelamumaa. Arusaamatu on, mis on maa sihtotstarvete tegelik sisuline nimetuse vahe. Kui kinnisturegister sätestab elamumaa, siis korruselamut sh ka 2 korruselist hoonet ei tohiks kinnistule püstitada ja selliseid õigusi saada. Käesoleva detailplaneeringu lahendus ei vasta linna kehtivale üldplaneeringule ja arengu põhimõtetega. Elva Vallavalitsus on seisukohal, et detailplaneering vastab kehtivale üldplaneeringule ja on kooskõlas valla arengu põhimõtetega. Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu alal kehtib Elva linna üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu järgi on tegemist väikeelamute maa-alaga (EV), mis on määratud üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa ja elamute vahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-alaks. Elamumaa on alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu- , suvila- ja aiamaja alune, ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa. Vastavalt üldplaneeringule võib väljakujunenud hoonestusega aladel ridaelamu väikseim krundi suurus olla 300 m² ühe ridaelamu sektsiooni kohta, uushoonestatavatel elamualadel 400 m² ühe ridaelamu sektsiooni kohta. Käesoleva detailplaneeringu puhul jääb iga ridaelamu boksi kohta 773,6 m² krundi pinda. Suurim lubatud krundi täisehituse protsent on üldplaneeringu järgi kuni 30%. Planeeringualale kavandatud maksimaalne 620 m² ehitisealune pind on krundi pindala arvesse võttes 16%. Vastavalt üldplaneeringu ruumilise arengu eesmärkidele ja põhimõtetele on väljaspool keskusala eelistatud elamutüübiks üksikelamud, ridaelamud ja kuni 2-korruselised korterelamud. Elva Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et üldplaneeringu kohaselt on korterelamute maa-ala kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu ja elamute vahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (nt mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala. Detailplaneeringuga kavandatud ridaelamu korterelamu kriteeriumitele ei vasta. 9 Rahandusministeeriumi arvamus: Lisaks üldplaneeringus olevatele tingimuste rakendamisel detailplaneeringus tuleb lähtuda PlanS §-s 8 sätestatud planeerimise põhimõttest, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Käesoleval juhul pole üldplaneeringust tulenevat rakendatud olemasolevaid väärtusi säilitavalt. Üldplaneeringus lubatud elamutüüp ei tähenda, et seda võiks väljaehitatud ja kehtivate planeeringutega kavandatud keskkonda sobivust analüüsimata rakendada. P. Petteri arvamus: Detailplaneeringu dokumendid liiguvad arusaamatult kiiresti detailplaneeringu kehtestamise suunas, mistõttu võib olla tegemist ka eelmise omaniku poolt korraldatavate korruptiivsete tunnustega tegevustega või lausa mõjuvõimuga kauplemisega, mis vajaks lähemat uurimist. Elva Vallavalitsuse hinnangul on esitatud süüdistused alusetud. Vallavalitsus selgitab, et detailplaneeringu dokumendid liiguvad tavapärase detailplaneeringu menetluse kiirusega. Detailplaneering algatati 3. detsembril 2019 ning aasta hiljem, 22. detsembril 2020 võeti Detailplaneering vastu. Avalik arutelu toimus 9. juunil 2021. Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et H. Raudsepa 3 kinnistu eelmine omanik soovis kinnistule ehitada üksikelamu ning vallavalitsus väljastas kehtiva detailplaneeringu järgi (DP 2012) ehitusloa üksikelamu püstitamiseks. Seejärel loobus kinnistu eelmine omanik siiski üksikelamu ehitamisest ning esitas vallavalitsusele taotluse üksikelamu ehitusloa tühistamiseks ja taotles projekteerimistingimustega ehitusõigust ridaelamu püstitamiseks. Vallavalitsus keeldus projekteerimistingimuste väljastamisest, kuna detailplaneeringut ei ole võimalik muuta projekteerimistingimustega, seda saab teha ainult läbi detailplaneeringu menetluse. Seejärel vahetas H. Raudsepa 3 kinnistu omanikku ning uue omaniku soov on läbi detailplaneeringu menetluse saad ehitusõigus ridaelamu püstitamiseks. Rahandusministeeriumi arvamus: Detailplaneeringu menetlemisel peab kohalik omavalitsus lähtuma planeerimisseaduses sätestatud menetlusnõuetest ning planeerimise põhimõtetest. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Käesoleval juhul on vallavalitsus lähtunud vaid kinnistuomaniku huvist. P. Petteri arvamus: Miks on kehtivat detailplaneeringut DP2012 üldse ja tingimata ning oluliselt vaja muuta? Miks see ei ole enam sobilik antud piirkonnale? Kehtiv DP2012 on kõigile sobiv. Elva Vallavalitsus selgitab, et linna ruumilise planeerimise aluseks on Elva linna üldplaneering, millega on antud piirkonna võimalikud arendustegevuse tingimused. Üldplaneeringut viiakse ellu detailplaneeringutega. Üldplaneeringu kehtestamisel (2017) on sõlmitud nn ühiskondlik kokkulepe, et Elva linnas on läbi detailplaneeringu menetluse võimalus anda ehitusõigust ka ridaelamute rajamiseks väikeelamu maa (EV) juhtotstarbega piirkonda. H. Raudsepa 3 kinnistul kehtib 2012. aastal kehtestatud detailplaneering. Planeerimisseaduse mõistes on detailplaneering eelkõige lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Lähiaastate all peetakse silmas kuni viie (5) aastast perioodi. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle üheksa (9) aasta ja H. Raudsepa 3 kinnistu eelmised omanikud ei ole soovinud detailplaneeringut ellu viia. 2019 vahetas kinnistu omanikku ning uus omanik tegi 10 taotluse detailplaneeringu muutmiseks, kuna tema huvid ja ootused ei kattunud kehtestatud detailplaneeringuga. Seetõttu ei saa väita, et kehtiv detailplaneering (2012) on kõigile sobilik. Rahandusministeeriumi arvamus: Kehtiva detailplaneeringu osalise muutmise ehk selle ühele krundile uue detailplaneeringu kehtestamise vajaduse aluseks ei saa olla pelgalt kinnistuomaniku soov ja planeeringu kehtestamise aeg, selleks tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda PlanS §-des 8, 10 ja 12 sätestatud planeerimise põhimõtteid. Samuti kõiki teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada või mõjutavad olemasolevat või varasemalt kavandatud elukeskkonda, arvestades planeeringu liiki ja eesmärki (PlanS § 4 lg 5). Seejuures on oluline hinnata ka asjakohaseid mõjusid, mis on sätestatud PlanS § 4 lõike 2 punktis 5. Üldplaneeringus lubatud elamutüüp ei tähenda, et seda võiks väljaehitatud ja kehtivate planeeringutega kavandatud keskkonda sobivust analüüsimata rakendada. P. Petteri arvamused: Algatati detailplaneering, kus vallavalitsus lubab organiseerida ja Emajõe Veevärk lubab ise ehitada nii trassid, teed kui muud kommunikatsioonid, millest selline vallavalitsuse meelemuutus, olukorras kus ei ehitata uut elamurajooni? Kas Raudsepa tn 3 kinnistu omanikule jääks detailplaneeringu menetlemise raames ja õiguste andmise järgselt, infrastruktuuri arendamise ja väljaehitamise kohustusi ja kui, siis missugused? Kas vallavalitsus võtaks enesele mistahes kohustusi seoses Raudsepa 3 kinnistu detailplaneeringu menetlemisega, sh infrastruktuuri arendamise ja väljaehitamise osas, peale ehitusõiguste andmist ja/või seoses muu infrastruktuuri, sõidutee, kütte, vee ja kanalisatsiooni, sadevee jne väljaehitusega ja kui, siis missugused? Kui vallavalitsus annab arendajale mistahes lubadusi väljaehitusteks, siis kas on ka lubadused rahaliselt kaetud, sh õigused finantseerimiseks olemas, teada ka summad ja katteallikad jne? Kas ja kuidas on detailplaneeringuga plaanitud sedavõrd suure hoone ehitamisel küttelahendused, olukorras, kus kaugkütet pole, maakütet ei saa panna, kuna maad ei jätku jne, õhksoojuspumbad tekitavad olulist müra nii naabritele kui loodusele jne? Elva Vallavalitsuse selgitus: AS Emajõe Veevärk ei ole andnud lubadusi ise välja ehitada H. Raudsepa 3 detailplaneeringus ettenähtud trasse, teed ja muid kommunikatsioone. AS Emajõe Veevärk kohustuseks on arendada Elva vallas ühisveevärki ja -kanalisatsiooni „Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2019-2030“ alusel. ÜVK arendamise kava näeb ette Järve tänavale veetorustiku rekonstrueerimise ning selle ringistamise Palu tee ja Tartu mnt vahel. Ühisveevärgi osaks on ka tuletõrje veevarustuse tagamine. H. Raudsepa tänavale on piirkonna tuletõrje veevarustuse tagamiseks vajalik rajada hüdrant, mille kasutusvõimalus ja töökindlus sõltuvad Järve tänaval asuva veetorustiku seisukorrast, kuna tänavate trassid ühendatakse. Seetõttu on vajalik Järve tänaval asuv veetorustik rekonstrueerida ja ringistada ning selle osaks on ka Hugo Raudsepa tänavale veetrassi ja hüdrandi rajamine. Nõuetele vastavate hüdrantide olemasolu ei ole vajalik ainult H. Raudsepa 3 kinnistu teenindamiseks. Nõuetekohase ja piisava päästevee vajadus on kogu piirkonnal, kus asuvad muuhulgas ka motell ja lasteasutus. Seetõttu on AS Emajõe Veevärk andnud Elva Vallavalitsusele teada, et korraldab H. Raudsepa tänavale veetorustiku rajamise ning Järve tänava veetorustiku rekonstrueerimise ja ringistamise Palu tee ning Tartu mnt vahel hiljemalt 01.06.2023. a. Enne H. Raudsepa 3 detailplaneeringu algatamist sõlmiti detailplaneeringust huvitatud isikuga halduslepingu nr 13-16/77. Halduslepinguga antakse huvitatud isikule üle H. Raudsepa 3 detailplaneeringu koostamise ja rahastamise õigus ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise ja väljaehitamise rahastamise õigus. Planeerimisseadus võimaldab selliseid halduslepinguid sõlmida. Halduslepingu järgi kohustub huvitatud isik välja ehitama H. Raudsepa 3 detailplaneeringuga ettenähtud tehnorajatised: elektri- ja sidevarustus, ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Vallavalitsus selgitab 11 täiendavalt, et detailplaneeringuga seatud eluhoone ehitusõigust ei ole võimalik realiseerida enne Järve tänava veetorustiku ja sealse planeeringualale lähima hüdrandi rekonstrueerimist ning planeeringuga kavandatud uue hüdrandi rajamist. Elva Vallavalitsus tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohustust ei võta, tehnovõrgud (sh veetorustik koos hüdrandiga) rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja tehnovõrgu valdaja vahelistele kokkulepetele. Vallavalitsus planeerimisalase tegevuse korraldajana on vastavalt planeerimisseadusele kohustatud korraldama detailplaneeringu koostamist ning tegema kõiki koostamise käigus vajalikke menetlustoiminguid. Elva Vallavalitsus ei ole võtnud kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Vallavalitsus ei ole andnud arendajale lubadusi infrastruktuuri väljaehitamiseks. Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et detailplaneeringu ala piirneb Hugo Raudsepa tänavaga. Tegemist on Elva vallale kuuluva olemasoleva tänavaga, mis on avalikus kasutuses. Tänava rekonstrueerimise, hoolduse, talitõrje jms kohustused on kohalikul omavalitsusel. Nimetatud tegevused finantseeritakse Elva valla eelarvelistest vahenditest. Detailplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka kuulub hoone toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude võimaliku asukoha määramine. H. Raudsepa 3 detailplaneeringu seletuskirja p 4.7.7 järgi tuleb soojavarustus lahendada lokaalselt, kuna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala väljapoole kaugkütte piirkonda. Võimalikud variandid on elektriküte, vedel- ja tahkeküte, maaküte või muud taastuvenergia allikatel baseeruvad lahendused või erinevate kütteliikide kombineerimine. Keelatud on keskkonda oluliselt saastava raskeõli ja kivisöe kasutamine. Maasoojussüsteeme on lubatud rajada vastava projekti olemasolul ja seadusest tulenevate dokumentide esitamisel. Kaitsealal (Elva-Peedu metsapark) on vajalik maasoojussüsteemide ehitamiseks kaitseala valitseja nõusolek. Vajaliku piisava ruumi puudumisel on planeeringualal välistatud horisontaalkontuuridega maasoojussüsteemi rajamine. Kinnise kontuuriga hoonevälise soojuspuuraugu ehk energiakaevu projektis tuleb ette näha soojuspuuraugu võimalikuks hoolduseks, remondiks või likvideerimiseks vajalik maa, mida võib käsitleda ka soojuspuuraugu kaitsealana (soovituslikult vähemalt raadiusega 3 m, kuna peab võimaldama tehnika juurdepääsu). Hoonealustel nn vaia tüüpi soojuspuuraukudel (kohtvai) puudub hooldusala väljaspool hoonekontuuri. Kütteliigi valik täpsustatakse hoone projektiga. Rahandusministeeriumi arvamus: PlanS § 4 lõike 2 punkti 6 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja (Elva Vallavalitsuse) ülesandeks kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas veevarustust ja kanalisatsiooni, samuti teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ministeerium ei saa seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesande üle otsustada. Erinevate kütmisviiside mõju on ümbritsevale elukeskkonnale erinev, võib kaasneda saasterisk, müra jms. Detailplaneeringust ei selgu PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 ülesande „müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine“ täitmine soojusvarustuse kavandamisel ehk kuidas välditakse õhusaaste vedel- ja tahkekütuse kasutamisel ja müra õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumpade rakendamisel. 2. A. Altraja arvamused 12 A. Altraja on vastu H. Raudsepa tn 3 detailplaneeringule ning planeeritavale ridaelamule H. Raudsepa tn 3 kinnistul. Tegemist on nn “Professorite linnaosa” miljööväärtusliku piirkonnaga, millest lähtudes tuleks tõlgendada väljakujunenud mahuka arhitektuuri tüübiga ehitisi kui villasid, millest lähtudes peaksid olema nimetatud piirkonnas, sh H. Raudsepa tn 3 kinnistul SUURED VILLA tüüpi pereelamud, nii nagu on praegu kehtivas detailplaneeringus. Sellele, et tegemist on nn „Professorite linnosaga“ ning Elva linna vaatamist väärt piirkonnaga, on viidatud ka Elva Turismi kodulehel: https://visitelva.com/turistile- infoks/professorite-linnaosa/ . Elva Vallavalitsus selgitab, et detailplaneeringu ala kontaktvööndi analüüs ja selgitused on toodud käesoleva dokumendi punktis 1.8. Rahandusministeeriumi arvamus: Nõustume arvamuse esitaja väitega ja leiame, et kohalik omavalitsus ei ole detailplaneeringu koostamisel arvamuses toodud asjaolusid piisavalt kaalunud PlanS §-des 8, 10 ja 12 toodud planeerimise põhimõtteid järgides. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsete seoste kirjeldus väärtustab kõrgelt piirkonna väärtusi, kuid ei analüüsi ridaelamu kui piirkonnas võõra hoonetüübi sissetoomist ajalooliselt väljakujunenud villade piirkonda. Olemasolevate ja kavandatava hoone pelgalt ruumalaline võrdlemine pole sobivuse hindamiseks piisav. A. Altraja arvamus: Planeeritav ridaelamu toob kaasa tiheneva liikluskoormuse ja liiklusmüra, mis häirib Verevi Motelli (H. Raudsepa tn 2) elanike ja külaliste rahu (müra) ja turvalisust (külaliste liikumine parkla ja peahoone vahel). Elva Turismi veebilehel viidatakse Verevi Motellile, kui Elva südalinnast vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel paiknevat majutusasutust, kus on müravabadus ja täielik privaatsus garanteeritud. https://visitelva.com/turistile- infoks/verevi-motell-2/. Seega on müravabadust ning vähest liikluskoormust peetud oluliseks faktiks, mida rõhutada. H. Raudsepa tänaval puudub tee mustkate (olemasolev teekate on liivane/kruusane metsatee) ning läbisõit H. Raudsepa tn kinnistule läbi H. Raudsepa tn 1 ja H. Raudsepa tn 2 kinnistute tekitab tolmu ning saastab see läbi nimetatud kinnistuid ja Verevi Motelli külastajate autosid. H. Raudsepa tänaval puuduvad kõnniteed, see seab jalakäijad ohtlikult suure liiklustiheduse tõttu ohtu, kuna jalakäijad on sunnitud kõnnitee puudumisel liiklema ka sõiduteel. Elva Vallavalitsuse selgitus: Elva linna üldplaneering ja koostatav Elva valla üldplaneering ei näe planeeritava ala piirkonda juurde elamumaid, seega ei teki piirkonda rohkem elamuid ja sellega kaasnevat liikluskoormust. Viie ridaelamuboksi kavandamisega tekib prognoositavalt juurde maksimaalselt 10 sõidukit. Käesoleval ajal on H. Raudsepa tänav kitsas, kuid transpordimaa koridor võimaldab teed laiendada ja korrastada. Vallavalitsusel on plaanis tee rekonstrueerida ja viia mustkatte alla eeldatavalt 2023. aastal pärast kommunikatsioonide rajamist. Üldplaneeringu kohaselt on H. Raudsepa tänava puhul tegemist juurdepääsutänavaga, mille funktsiooniks on tagada ühendus põhitänavatelt valdustele. Rahandusministeeriumi arvamus: Kohalik omavalitsus on selgituses tuginenud elamumaadele, mitte liikluskoormust põhjustavale elanike arvule. Transpordiameti juhendi 11/2014 „Jalakäijate- ja jalgrattateede projekteerimine“ https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/2014- 11_jalakaijate_ja_jalgrattateede_projekteerimine.pdf ptk 5.1.3 kohaselt hoonestatud alal eraldatakse jalakäijad autoliiklusest, välja arvatud õue- ja jalakäijate tänavatel, kortermajade rajoonides, linnastute keskuste teedel, kõikidel ringliiklusteedel nagu ka ühistranspordi vööndis ühistranspordi põhimarsruutidel. H. Raudsepa tänav teenindab koos planeeritava 13 hoonega vaid kaheksat majapidamist, seega on kehtiva detailplaneeringu 2 sõiduki asemel 10 lisandumine märkimisväärne liikluskoormuse suurendamine. PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole planeeringulahendamise kujundamisel järgitud PlanS § 8 põhimõtet. Kokkuvõte Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole Elva Vallavalitsus arvamuste mittearvestamisel avalikku huvi varasema detailplaneeringu tervikliku ruumilahenduse kui haldusakti kehtivuse õiguskindluse osas piisavalt kaalunud ja vaid ühel osal kehtiva detailplaneeringu alast uue detailplaneeringu algatamist avalikkuse jaoks läbinisti veenvalt põhjendanud. Planeeringuala külgneb kultuurimälestise endise prof. Afanasjevi heimat-stiilis suvila krundiga. Asub kaitstaval loodusobjektil Elva-Peedu metsapark. Vabariigi Valitsuse määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100?leiaKehtiv) § 1 lõige 2 sätestab, et pargi kaitse- eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. PlanS § 8 sätestab, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Rahandusministeeriumi hinnangul ridaelamu püstitamine kaitsealusesse metsaparki ei säilita ega arenda ajalooliselt kujunenud planeeringut ega kogukondlikke väärtusi kandvat ruumilist struktuuri, küll aga võib selleks pidada H. Raudsepa 3 krundil praegu kehtiva detailplaneeringu kohast lahendust. Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 32 on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute, sh naaberkinnisasja omanike õigustega. Naaberkinnisasjade omanike vahel võib tekkida huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Ühel kinnisasjal omandiõiguse teostamisel ei tohi kahjustada piiramatult naabrite, teiste puudutatud isikute huve ja avalikke huve. Kuid ka naabri õigused ei ole piiramatud. On paratamatu, et ühe kinnisasja arendamine võib mõjutada naaberkinnisasja kasutamist. Planeerimisel ei saa olla takistuseks igasugune harjumuspärase elukeskkonna muutumine uue ehitise tõttu. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga, sobivad ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Õiguspäraseks taustaks, millega naabrid on arvestanud, on antud alal juba 2012 a. kehtestatud detailplaneering kui terviklik ruumilahendus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 sätestab omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse, milleks on ka ruumilise planeerimise korraldamine kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud 14 isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole piisavalt kaalutud avalikkuse ja arvamuse esitanud isikute õigustatud huvi kehtivas H. Raudsepa 3 detailplaneeringus sätestatud tervikliku ruumilahenduse kestmiseks. Järgimata on PlanS § 10 sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Koostatavas detailplaneeringus on lähtutud vaid praeguse krundiomaniku soovist. Planeeringulahenduse koostamisel pole järgitud (või on seda tehtud ebapiisavalt) planeerimisseaduse teises peatükis sätestatud planeerimise põhimõtteid. Nende järgimine on äärmiselt oluline, sest tegemist on kehtestatud detailplaneeringu lahenduse muutmise sooviga ning planeeringuala paikneb Verevi järve piiranguvööndis ja ehituskeeluvööndis, samuti Elva-Peedu metsapargi kaitseala piiranguvööndis, mis tingib ka suure avaliku huvi. Rahandusministeeriumi hinnangul ei sisalda heakskiidu saamiseks esitatud detailplaneering igakülgselt põhjendatud sisulisi ja linnaehituslikke kaalutlusi selle kohta, miks just antud asukohata on vajalik ja sobivam ehitada ühepereelamu asemel ridaelamu, miks on just sellise mahuga hoone ehitamine antud kohas Verevi järve kaldal kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, kuidas on tagatud avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine. Antud juhul ei ole täidetud PlanS § 1 lõikes 1 sätestatud planeerimisseaduse eesmärk: luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Kaalutlemiskohustuse nõuded tulenevad haldusmenetluse seaduse §-dest 54 ja 56. PlanS § 138 lõike 6 kohased põhjendused detailplaneeringu õigusaktidele mittevastavuse kohta on esitatud käesoleva kirjas. Detailplaneeringu heakskiidu saamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust antud asukohas kooskõlas planeerimisseaduses sätestatud planeerimise põhimõtetega. Detailplaneeringu põhilahenduse muutumisel, on vajalik uus detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine (PlanS § 137 lg 3). Muudetud detailplaneeringu lahendus tuleb esitada kooskõlastamiseks koostöötegijatele ja arvamuse avaldamiseks kaasatud isikutele (PlanS § 133 lg 1), mille käesoleva menetluse käigus jättis vallavalitsus tegemata. Juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on 15 haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Lähtudes ülaltoodust ja PlanS § 138 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust leian, et Elva linn H. Raudsepa 3 detailplaneeringut ei ole võimalik heaks kiita enne kohaliku omavalitsuse poolt kehtiva detailplaneeringu kui tervikliku ruumilahenduse õiguskindla kehtivuse, avaliku huvi ning kehtiva planeeringu vaid osalise erahuvist ajendatud muutmise veenvat ja igakülgset kaalumist. Ülaltoodust lähtudes tagastame detailplaneeringu seadusekohasuse tagamiseks vajalike paranduste tegemiseks. Seejärel saab Rahandusministeerium anda uue hinnangu detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kohta ning otsustada heakskiidu andmise võimalikkuse üle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: P. Petter, A. Altraja Peep Männiksaar 715 5881 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 16
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel