KEHTNA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn 30.11.2021 nr 12-12/2021/1966
Taotlus
Edastame Teile projektide nimekirja lähtudes määrusest „COVID-19 eriolukorras kohaliku
omavalitsuse üksustele investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega seotud tegevusteks toetuse
eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Kullam
vallavanem
Lisad
1. Lisa nr 2 „Projektide nimekiri“
2. Projekteerimis- ja ehitustööde leping
Marika Ojaperv
[email protected] 5309 9451
Pargi 2 Tel 489 8820 Registrikood 77000252
Kehtna SEB Konto EE781010802000064001
79001 RAPLAMAA e-post:
[email protected]
Projektide nimekiri Lisa 2
Lepingu
sõlmimise,
tellimuse
Projekti Taotletava kinnituse või Kasutatud
kogumaksumus toetuse suurus ostuarve toetuse
KOV Projekti nimetus (€) (€) kuupäev suurus (€) Märkused
Valtu Põhikooli
ventilatsioonisüsteemi
Kehtna Vallavalitsus projekteerimine ja ehitamine 197 760,00 156 000,00 30.11.2021
Märkuste lahtris esitatakse järgmine informatsioon:
1) projekti nimetus, mille omafinantseeringu või kaasfinantseerimise katteks toetust kasutatakse ning vastava projekti omafinantseeringu või
kaasfinantseeringu suurus, kui nendeks taotletakse toetust;
2) teisest allikast toetatava projekti puhul finantseerimisallika nimetus, toetatavad tööd ja toetuse suurus, kui muu rahastamise allikas esineb;
3) aruande esitamisel kinnitus, et toetusega tehtud projekti tööd on lõpetatud ja toetus on välja makstud tööde tegijale.
Käesolevaga kinnitan, et esitatud objektid vastavad määruses toodud tingimustele
Indrek Kullam, vallavanem
allkirjastatud digitaalselt
Projekteerimis- ja ehitustööde leping nr 12-2/2021/91
Kehtna Vallavalitsus, registrikood 77000252, aadress Pargi 2, Kehtna (edaspidi tellija), keda
põhimääruse alusel esindab vallavanem Indrek Kullam,
ja
Aktsiaselts COMFORT AE, registrikood 10170826, aadress Jaama 1, Paide (edaspidi töövõtja),
keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Enno Rõõs,
edaspidi koos Pooled või eraldi Pool, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Leping on sõlmitud riigihanke nr 241923 „Kehtna valla Valtu Põhikooli
ventilatsioonisüsteemi projekteerimine ja ehitamine“ viitenumbriga (edaspidi
nimetatud riigihange) tulemusena, mille dokumendid on kättesaadavad elektroonilises
riigihangete registris (eRHR).
1.2. Lepingule kohaldatakse Ehituse töövõtulepingute üldtingimusi (ETÜ 2013) ulatuses, mis
ei ole käesoleva lepingu tekstiga teisiti reguleeritud.
1.3. Töövõtja suhtleb tellija ning omanikujärelevalve esindajatega eesti keeles. Kõik
lepinguga seotud dokumendid vormistatakse eesti keeles.
1.4. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lisaks lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis
kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava
valdkonna tehnilistest dokumentidest.
1.5. Lepingus toodud mõisted ja pealkirjad on mõeldud lepingu sisu edasiandmiseks.
Vastuolu korral mõiste või pealkirja ja sisu vahel lähtutakse sisust. Vastavalt kontekstile
viitavad lepingus ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi.
1.6. Käesolev Lepingu tekst ei ole konfidentsiaalne ning kuulub avalikustamisele avaliku
teabe seaduse alusel, kuna teave on loodud avalikke ülesandeid täites. Ülejäänud lepingu
dokumentides sisalduv informatsioon on konfidentsiaalne ja pooled kohustuvad seda
kolmandatele isikutele mitte avalikustama, kui lepingu Pool on teistele Pooltele sellest
kirjalikult teada andnud (nt riigihangete seaduse alusel märgib pakkuja milline osa
pakkumusest on ärisaladus) ning tegemist on teabega, mis tuleb tunnistada
asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse alusel (ärisaladus, isikuandmed,
turvaandmed vms).
1.7. Leping on koostatud elektrooniliselt ja allkirjastatud digitaalselt. Lepingu mõlemale
Poolele jääb mõlema Poole digitaalse allkirjaga lepingu fail.
2. LEPINGU DOKUMENDID ja TÕLGENDAMINE
2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.1.1. Lisa 1 – riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus;
2.1.2. Lisa 2 – Garantiikirja näidisvorm – garantiiaegne tagatis.
2.2. Lepingu dokumentideks on järgmised dokumendid, mis on esitatud tähtsuse järjekorras,
alustades kõige tähtsamast:
2.2.1. lepingu muudatused, mis on allkirjastatud pärast lepingu sõlmimist. Töökoosolekute
protokolle käsitatakse lepingu muudatustena üksnes juhul, kui protokollid on
allkirjastanud poolte seaduslikud või volitatud esindajad;
2.2.2. lisaks 1 olevad riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus ja selle lisad;
2.2.3. käesolev lepingu tekst (käsiteldavad kui ETÜ 2013 eritingimused);
2.2.4. lepingu üldtingimused (ETÜ 2013);
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 1/
15
2.2.5. muud lepingu juurde kuuluvad dokumendid, sh pärast lepingu sõlmimist koostatav
ehitusprojekt.
2.3. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu
allkirjastamise hetkel olemasolevaid lepingu dokumente loetakse samaaegseteks.
2.4. Poolte poolt pärast lepingu sõlmimist koostatud ja allkirjastatud lepingu muudatused
asuvad tähtsuse järjekorras sellest dokumendist eespool, mida lepingu muudatusega
muudeti.
3. LEPINGU OBJEKT
3.1. Lepingu objektiks on peatöövõtu korras Kehtna vallas Kaareperes Staadioni tn 1 asuva
Valtu Põhikooli hoone ventilatsioonisüsteemi projekteerimine ja väljaehitamine
vastavalt lepingu dokumentides sätestatud tingimustele lepingu dokumentidega
määratud tulemuseni (edaspidi nimetatud töö).
3.2. Töövõtja koostab lisas 1 toodud lähteandmete alusel ventilatsioonisüsteemi
ehitusprojekti koos kõigi eriosadega, mis on ventilatsioonisüsteemi toimimiseks ja
väljaehitamiseks vajalikud tööprojekti staadiumis selliselt, et ehitusprojekti alusel oleks
võimalik taotleda ehitusluba ning teostada ehitustöö selliselt, et see vastaks kasutusloa
väljastamiseks vajalikele tingimustele. Ehitusprojekti vormistuse nõuded on täpsustatud
lisas 1. Kõikide üleantavate eksemplaride identsuse eest vastutab töövõtja.
3.3. Tellija poolt kooskõlastatud valmis ehitusprojekti alusel teostab töövõtja lepingu
objektiks oleva ehitustöö.
3.4. Töö tegemise hulka kuulub ka:
3.4.1. tellijale ettepanekute tegemine töö lahenduse osas niivõrd, kuivõrd need lahendused on
töövõtja parima arusaama kohaselt vajalikud töö ruumilise ja tehnilise lahenduse,
kvaliteedi, vastupidavuse või optimaalsema valmimise ja ehitusmaksumuse tagamiseks;
3.4.2. töö tegemiseks vajalike uuringute ja ekspertiiside läbiviimine;
3.4.3. töö tegemiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja tehniliste tingimuste taotlemine ning
selleks vajalike riigilõivude või tasuda kandmine;
3.4.4. projekteerimis- ja tehniliste tingimuste hankimine ja tellijale üleandmine ning nendega
seotud kulude kandmine, sh riigilõivud, v.a juhul kui konkreetsete lähteandmete
kogumine või riigilõivu kandmine on lepinguga või hanke tehnilise kirjeldusega
välistatud;
3.4.5. töö tegemiseks vajalike töö-, detail-, toote- ja montaažijooniste ning töö üleandmiseks
vajalike teostusjooniste ja täiteskeemide koostamine.
3.5. Tööde kavandamisel ja teostamisel tuleb lähtuda lepingu dokumentides esitatud
nõuetest ja normatiivsetest materjalidest. Töövõtja on, ilma täiendava
kompenseerimiseta tellija poolt, kohustatud tegema ka sellised tööd ja abitööd, millistele
ei ole lepingus otseselt viidatud, kuid millised on tulenevalt töövõtja ametialasest
professionaalsusest ja heast ehitustavast vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks.
3.6. Tööd loetakse lõpetatuks ja töövõtja vastavad kohustused täidetuks, kui lepingus
nimetatud tööd on vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja mahus tervikuna
teostatud ning tööd vastavad kõikidele kvaliteedi- ja muudele nõuetele.
4. AUTORIÕIGUSED
4.1. Töövõtja kinnitab ja kohustub tagama, et talle kuuluvad kõik varalised autoriõigused
lepingu alusel loodavale ja tellijale üleandmisele kuuluvale ehitusprojektile, kui see on
või selles sisaldub autoriõigusega kaitstud teoseid. Töövõtja kinnitab ühtlasi, et varalised
autoriõigused sellistele töödele on tema ainuõigused, mida ta ei jaga vastava
ehitusprojekti osa autorite ega kaasautoritega ja nimetatud õiguseid ei ole loovutatud
ega litsentsi alusel kasutada antud ühelegi kolmandale isikule.
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 2/
15
4.2. Töövõtja annab tellijale üle kõik varalised autoriõigused lepingu täitmise käigus
tekkinud teosele või teostele (ehitusprojekt, selle osad või staadiumid). Varalised
autoriõigused lähevad tellijale üle ilma poolte täiendava kokkuleppeta alates
ehitusprojekti, selle osa või staadiumi eest tasumisest tellija poolt.
4.3. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et omab kõiki sellekohaseid õigusi ning
annab tellijale üle ehitusprojekti autori/te väljastatud litsentsi töö käigus tekkinud teose
või teoste (ehitusprojekt, selle osad või staadiumid) isiklike autoriõiguste kasutamiseks
koos nõusolekuga selliste õiguste all-litsentseerimiseks käesoleva lepinguga ettenähtud
eesmärgil kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks territoriaalsete piiranguteta. Litsents
teose autori isiklike autoriõiguste kasutamiseks, sh õigus asuda teost kasutama läheb
tellijale üle ilma poolte täiendava kokkuleppeta alates ehitusprojekti, selle osa või
staadiumi eest tasumisest tellija poolt.
4.4. Tasu varaliste autoriõiguste üleandmise eest ja tasu autori isiklike õiguste litsentsi eest
loetakse makstuks koos tööde tasuga. Tellijal ei ole kohustust selliste õiguste eest
töövõtjale või alltöövõtjatele ja teistele ehitusprojekti kaasautoritele täiendavalt tasuda.
5. LISATÖÖD
5.1. Pooled võivad vajadusel kokku leppida töö tegemise käigus selguvate vajalike lisatööde
teostamises. Lisatööde kokku leppimist loetakse lepingu muutmiseks ning sellele
kohaldatakse lepingu muutmise sätteid.
5.2. Lisatööks ei loeta tellija nõudel projekti lahenduste muutmist enne ehitusprojekti
lõplikku kooskõlastamist tellija poolt, kui lahenduse muutus on kooskõlas lisaks 1 oleva
tehnilise kirjeldusega või ei muuda seda oluliselt ehitusmahu või maksumuse mõttes.
5.3. Lisatöödeks loetakse tellija poolsed muudatused lähteandmetes või lepingu alusel
valminud projektdokumentatsioonis, mis põhjustavad ehitusprojekti ja -töö mahu
olulise suurenemise. Samuti loetakse lisatöödeks igasugused muudatused, mida tellija
soovib ehitusprojekti sisse viia pärast ehitusprojekti lõplikku kooskõlastamist tellija
poolt ja mis ei ole tingitud töövõtja poolt oma kohustuste täitmata jätmisest.
5.4. Riigihangete seaduse § 49 lõike 5 alusel on tellijal õigus töövõtjalt tellida
väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse alusel uusi projekteerimisteenuseid, mis
seisnevad töövõtjalt käesoleva lepingu alusel tellitud projekteerimisteenusega
samalaadse teenuse kordamises, nt valminud ehitusprojekti muutmine või täiendamine.
6. TÖÖDE TEGEMISE TÄHTAJAD
6.1. Töövõtja kohustub alustama tööga 03.01.2022.
6.2. Töö tegemise vahetähtajad (ajagraafik) on sätestatud lisas 1.
6.3. Töövõtja kohustub tööd lõpetama ning objekti tellijale üle andma (põhiline
kasutusvalmidus saavutatud ja akt allkirjastatud) hiljemalt ajagraafikus kokkulepitud
tähtajaks (tööde lõpp-tähtpäev).
6.4. Töövõtja kohustub vaegtööd lõpetama ning kasutusloa ja garantiitagatise tellijale üle
andma (lõplik kasutusvalmidus saavutatud ja täitmisakt allkirjastatud) hiljemalt
19.08.2022 (täitmistähtpäev).
6.5. Lepingus sätestatud tööde tähtaegu on õigus poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega
pikendada vastavalt takistuse või viivituse esinemise päevade arvule, kui lepingu
täitmine on takistatud või viibib alljärgnevatel töövõtjast mitteolenevatel põhjustel:
6.5.1. viivituse põhjustab tellija poolne lepingu rikkumine või õigusaktides sätestatud
kohustuste täitmata jätmine (nt lepingu täitmiseks vajaliku teabe või dokumentide
töövõtjale edastamisega viivitamine, ehitusobjekti üleandmisega viivitamine);
6.5.2. viivituse põhjustab ehitustööde peamine kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras (nt
ehitamise aluseks olevate dokumentide vaidlustamisel kolmandate isikute poolt);
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 3/
15
6.5.3. kui töösse viiakse sisse parandused tellija soovil, mis suurendavad töö mahtu ja/või
pikendavad töö kestvust (lisa- ja muudatustööd);
6.5.4. haldusorganid, kolmandad isikud või tellija viivitavad töövõtja poolt taotletavate töö
osaks olevate kooskõlastuste või lubade väljastamisega töövõtjast mitteolenevatel
asjaoludel;
6.5.5. tööde tegemine on takistatud kolmandate isikute tegevusest tulenevalt, kui töö tegemine
sõltub töövõtjaga mitteseotud kolmandate isikute poolt ehitustööde tegemisest (nt
elektri, vee-, side- või muu tehnovõrgu omanik peab tegema tehnovõrguga seotud tööd
(liitumispunkti rajamine, hooldus vmt) enne lepingu objektiks olevate töödega
alustamist või jätkamist;
6.5.6. esinevad vääramatu jõu asjaolud.
7. LEPINGU HIND
7.1. Tasu lepingu tingimuste kohaselt tehtud töö eest on 164 800,00 eurot, millele lisandub
käibemaks kehtivate õigusaktide alusel, koos käibemaksuga 197 760,00 eurot, sh:
7.1.1. Tööala 1 – 51 000,00 eurot (koos km 61 200,00 eurot);
7.1.2.Tööala 2 – 34 800,00 eurot (koos km 41 760,00 eurot);
7.1.3.Tööala 3 – 24 000,00 eurot (koos km 28 800,00 eurot);
7.1.4.Tööala 4 – 55 000,00 eurot (koos km 66 000,00 eurot);
7.2. Vastutus töö maksumuse kujundamisel tehtud töömahtude arvestuste õigsuse eest lasub
töövõtjal ja arvestusvigadest tingituna ei kuulu lepingu tasu muutmisele (siduv eelarve).
Punktis 7.1. nimetatud tasu eest kohustub töövõtja teostama omal riisikol kõik tööd
ettenähtud tähtaegadeks vastavalt lepingu tingimustele. Töövõtja kohustub hankima
kõik tööde teostamiseks vajaminevad vahendid omal kulul.
7.3. Kui töö käigus suurenevad töömahtude koondtabeli ridade kohased töömahud või
esinevad ettenägemata tööd, mida on vaja teha lepinguga kokkulepitud töö iseloomust
ja täitmise käigust tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest
lähtuvalt pooled ei võinud ega saanud lepingu sõlmimisel ette näha, siis on riigihangete
seaduse § 123 lõike 1 punkti 1 kohaselt võimalik lepingumahu suurenemine kuni
15% esialgsest lepingu maksumusest (tellija reserv).
7.4. Lisa- või muudatustööde mahud koos tööde maksumuse muutuse korrigeerimisega
tuleb poolte vahel kirjalikult kokku leppida enne lisa- või muudatustööde alustamist.
Lisa- või muudatustööde maksumus kooskõlastatakse ühikhindades ja esitatud
hinnastruktuuri alusel. Enne tellija poolset kinnitust lisa- või muudatustöödele peab
töövõtja sellistele töödele võtma hinnangu omanikujärelevalvelt.
8. TASUMISE KORD
8.1. Tellija ei tasu töövõtjale ettemaksu. Tellija tasub tehtud tööde eest vastavalt tehtud tööde
rahalistele aktidele.
8.2. Töövõtjal tekib õigus tasu nõuda, kui tehtud tööde maksumus ületab 4% tööde
käibemaksuta hinnast. Tellijal on õigus töövõtja taotlusel anda nõusolek tasu
nõudmiseks ka enne, kui tehtud tööde maksumus ületab 4% tööde käibemaksuta
hinnast.
8.3. Lõppmakse on vähemalt 2% tööde lõplikust hinnast ning tellija tasub selle pärast
täitedokumentatsiooni kontrollimist ja vastuvõtmist, garantiiperioodi tagatise esitamist,
lepingu objektile kasutusloa väljastamist ja valmis töö täitmisaktiga üleandmist tellijale.
8.4. Töövõtja esitab tellijale omanikujärelevalvega kooskõlastatud teostatud tööde rahalise
akti (edaspidi rahaline akt) mitte tihemini kui kaks kord kuus. Rahalise akti saamisel
teostab tellija esindaja vajadusel aktis nimetatud töö ülevaatuse ja/või
kontrollmõõtmised viie tööpäeva jooksul arvates akti saamisest ning aktsepteerib selle
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 4/
15
või lükkab akti koos argumenteeritud põhjendusega tagasi (nt akteeritud on tegelikult
mittetehtud töid).
8.5. Töövõtja esitab rahalise akti alusel selles loetletud töö kohta arve pärast rahalise akti
allkirjastamist tellija poolt.
8.6. Arve tuleb esitada masintöödeldaval kujul e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu
standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava
algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse esitatuks selle tellija arvete
halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Arvele tuleb märkida tellija kontaktisiku nimi,
tellija lepingu number, riigihanke pealkiri või viitenumber ning tööde teostamise
periood.
8.7. Tellija tasub töövõtja poolt esitatud arve arvel näidatud kuupäevaks, mis ei tohi olla
lühem kui 14 päeva arvates arve kättesaamisest.
9. TÖÖDE ÜLEANDMINE
9.1. Töövõtja annab lepingu kohaselt teostatud tööd tellijale üle kahes etapis järgmiselt:
9.1.1. pärast põhilise kasutusvalmiduse saavutamist tööde lõpp-tähtajaks – koostatakse ja
allkirjastatakse põhilise kasutusvalmiduse akt;
9.1.2. pärast lõpliku kasutusvalmiduse saavutamist – koostatakse ja allkirjastatakse täitmisakt.
9.2. Töö üleandmine toimub peale põhilise kasutusvalmiduse saavutamist, milleks peavad
olema lõpetatud kõik põhilised tööd ja objekt on valmiduses, mis võimaldab tellijal
objekti kasutada, kuid võivad esineda töö kasutamist mittetakistavad vaegtööd, mille
puhul on lepingu pooled kokku leppinud, et need tehakse pärast põhilise
kasutusvalmiduse saavutamist. Põhiliseks kasutusvalmiduseks peab olema paigaldatud
kõik töö mahtu kuuluv inventar, sisustus ja seadmed, töövõtja poolt peab olema läbi
viidud kasutusloa menetlusega seonduvad ülevaatused ja objekti kasutusloa taotlus on
ehitisregistrisse esitatud, täidetud on punktides 9.3.4 kuni 9.3.7 sätestatud kohustused.
Põhilise kasutusvalmiduse saavutamisel allkirjastavad pooled põhilise
kasutusvalmiduse akti, kus on loetletud vaegtööd koos vaegtööde kõrvaldamise
tähtaegadega ehk täitmistähtajaga. Vaegtööd annab töövõtja tellijale üle tervikuna
pärast vaegtööde nõuetekohast tegemist täitmisaktiga.
9.3. Tööde lõplik vastuvõtmine toimub pärast lõpliku kasutusvalmiduse saavutamist, milleks
peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
9.3.1. kõik lepingujärgsed tööd on valmis ja tehtud, sh on kõrvaldatud vaegtööd;
9.3.2. töövõtja on tellijale esitanud nõuetekohase garantiiaja tagatise;
9.3.3. töövõtja on tellijale esitanud kasutusloa;
9.3.4. teostatud on ehitise ja tööde ülevaatus vastavalt õigusaktidele;
9.3.5. töövõtja on teinud kontrollmõõdistused ja katsetused võimalike varjatud puuduste
tuvastamiseks kõikide ehitise osade ja tehnosüsteemide puhul, mille vastavust
kehtivatele nõuetele on võimalik kontrollmõõdistuste ja katsetuste teel tuvastada.
Kontrollmõõdistused ja katsetused peab olema teinud vastava õiguse ja pädevusega isik
ning neid ei või teha tööde teostaja ega temaga seotud isik. Mõõdistused ja katsetused
tuleb teha täisvõimsusel ning ajal, mil mõõdistamise ja katsetuse efekt on maksimaalne;
9.3.6. töövõtja on tellijale üle andnud kogu täitedokumentatsiooni, sh katsetustulemused koos
vastavate protokollidega, tööjoonised (kui nende koostamine oli nõutav), samuti
ehitustoodete vastavust tõendavad dokumendid (ehitustoote pass, vastavussertifikaat,
vastavusdeklaratsioon vm asjakohane dokument). Täitedokumentatsiooni
üleandmiseks koostab töövõtja dokumentide nimekirja;
9.3.7. töövõtja on korraldanud lepingus sätestatud koolituskursused ehitise või selle osa
kasutajatele. Koolituskursuste korraldamise kohta koostab töövõtja koolituskursuste
nimekirja koos koolituskursuse toimumise kuupäeva ja koolituskursusel osalenud
isikute nimedega.
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 5/
15
9.4. Kui töövõtja on seisukohal, et tööd on lepingu kohaselt põhiliselt lõpetatud (põhiline
kasutusvalmidus on saavutatud), teavitab töövõtja tellijat sellest kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ja esitab koos teatisega põhilise kasutusvalmiduse akti kavandi ning
need töö juurde kuuluvad dokumendid (sh ehitamise tehnilised dokumendid) või nende
koopiad, mis vastavalt lepingule ja õigusaktidele peavad olema selleks ajaks koostatud.
Põhilise kasutusvalmiduse teatis tuleb esitada vähemalt 4 tööpäeva enne tööde lõpp-
tähtaja saabumist.
9.5. Tellija on kohustatud ülevaatamiseks esitatud tööd 3 tööpäeva jooksul üle vaatama ja
põhilise kasutusvalmiduse akti allkirjastama või esitama põhjenduse allkirjastamisest
keeldumise kohta koos puuduste või vigade loeteluga. Kui tellija ei ole eelnimetatud
tähtaja jooksul täitnud käesolevast punktist tulenevaid kohustusi ega täida nimetatud
kohustusi ka töövõtja antud mõistliku lisatähtaja jooksul, loetakse põhilise
kasutusvalmiduse akt allkirjastatuks 4. tööpäeval pärast põhilise kasutusvalmiduse akti
esitamist.
9.6. Tellijal on õigus keelduda põhilise kasutusvalmiduse akti allkirjastamisest, kuni töös
ilmnevad töö kasutamist takistavad puudused ja vead ei ole kõrvaldatud.
9.7. Kui töövõtja on seisukohal, et tööd on lepingu kohaselt lõpetatud (lõplik
kasutusvalmidus on saavutatud), teavitab töövõtja tellijat sellest kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ja esitab koos teatisega täitmisakti. Lõpliku kasutusvalmiduse teatis
tuleb esitada vähemalt 5 tööpäeva enne täitmistähtaja saabumist.
9.8. Tellija on kohustatud ülevaatamiseks esitatud tööd 4 tööpäeva jooksul üle vaatama ning
täitmisakti allkirjastama või esitama põhjenduse allkirjastamisest keeldumise kohta
koos kõrvaldamata vaegtööde nimekirjaga. Kui tellija ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul
täitnud käesolevast punktist tulenevaid kohustusi ega täida nimetatud kohustust ka
töövõtja antud mõistliku lisatähtaja jooksul, loetakse täitmisakt allkirjastatuks pärast
töövõtja antud lisatähtaja möödumist.
9.9. Tellijal on õigus keelduda täitmisakti allkirjastamisest seni, kuni kõik vaegtööd on
kõrvaldatud ning kõik nõuetekohased dokumendid esitatud.
9.10. Töövõtja peab enne tööde üleandmist tööde lõpp-tähtajaks (põhiline kasutusvalmidus):
9.10.1. kontrollima kõiki tehnosüsteeme ja häälestama need normaalseks toimimiseks. Kõikide
mõõdistamiste ja kontrollimiste kohta tuleb töövõtja poolt esitada tellijale vastavad
aktid, mõõtmiste tulemused, tehniliste paigaldiste nõuetekohasuse tunnistused, samuti
jäätmeõiend koos jäätmeluba omavale ettevõtjale jäätmete üleandmist tõendavate
dokumentide koopiatega, instruktsioonid seadmete ja materjalide kasutamiseks ja
hooldamiseks;
9.10.2. kontrollima kõiki suluseid ja furnituure ja reguleerima neid sujuvalt toimimiseks. Samuti
peab töövõtja puhastama võrede, luukide ja restide tagused avaused tolmust ja
mustusest.
9.10.3. eemaldama töömaalt kõik ehitusabivahendid, ajutised seadmed ja –ehitused, tööriistad,
ülejäänud tooted ja jäätmed. Samuti peab töövõtja põhjalikult puhastama kõik tehnilised
seadmed, torustikud, teostama objekti lõppkoristuse ning vajadusel asendama seadmete
filtrid jms seadmed, mis olid kasutusel ehitamise ajal;
9.10.4. puhastama tolmust, pesema ja töötlema põrandad vastavalt tootjate juhendeile. Töövõtja
peab puhastama kõik hoonevälised pinnad ja komponendid, kaasa arvatud katused ja
vihmaveerennid ehitustegevusega kaasnenud prahist ja mustusest.
10. TÖÖVÕTJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
10.1. Töövõtja kohustub:
10.1.1. tegema töö lepingu nõuete kohaselt ning lepinguga määratud mahus ja ulatuses
kooskõlas tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning töövõtja majandus- ja
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 6/
15
kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki tööle omase kõrge
kvaliteediga;
10.1.2. koostama töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel,
kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi;
10.1.3. suhtlema tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt kui ka
kirjalikult. Kui töövõtja projektijuht või muud kaasatud eriosade eest vastutavad isikud
või töövõtja esindajad ei valda eesti keelt piisaval tasemel, siis kohustub töövõtja tagama
tõlke eesti keeles vastavalt lisale 1;
10.1.4. tagama töö teostamisel ja korraldamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise,
samuti esitama tellija esimesel nõudmisel andmed tööde vahetute teostajate ja nende
kvalifikatsiooni kohta. Tellija eeldab, et lepingu täitmisel kasutatakse spetsialiste, kelle
töövõtja esitas riigihanke pakkumuse koosseisus. Juhul, kui töövõtja soovib töö
teostamiseks kasutada isikuid, keda ei ole nimetatud pakkumuse koosseisus, tuleb nende
isikute väljavahetamine eelnevalt kooskõlastada tellijaga, kusjuures sellised isikud
peavad vastama vähemalt samadele nõuetele, mis oli esitatud pakkujale hanke
kvalifitseerimistingimustes ja/või vastavustingimustes;
10.1.5. tellija nõudmisel andma aru töö käigust, võimaldama tellijal igal ajal teostada kontrolli
teostatava töö vastavuse üle lepingule, projektdokumentatsioonile, samuti kasutatavate
materjalide, seadmete ja detailide projektile vastavuse üle;
10.1.6. teavitama tellijat töö tegemist oluliselt mõjutavatest või takistavatest asjaoludest
võimalikult aegsasti või viivitamatult nende ilmemisel ning pakkuma omalt poolt
lahendusi võimalike takistuste likvideerimiseks või nende mõjude leevendamiseks;
10.1.7. tegema tellijaga igakülgset koostööd tellija huvist ja eesmärkidest lähtuvalt.
10.2. Töövõtjal on õigus:
10.2.1. saada nõuetekohaselt tehtud ja üleantud töö eest tasu vastavalt lepinguga kokkulepitule;
10.2.2. saada tellijalt töö tegemiseks vajalikku lähteandmeid, informatsiooni ja juhiseid;
10.2.3. teha tellijale ettepanekuid töö lahenduste osas niivõrd, kuivõrd need muudatused
töövõtja parima arusaama kohaselt võiksid teenida ehitustöö optimaalsema ja
otstarbekama valmimise huve;
10.2.4. nõuda tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist töö teostamisel või
korraldamisel.
11. TELLIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
11.1. Tellija kohustub:
11.1.1. tasuma töövõtjale tehtud töö eest vastavalt lepingule;
11.1.2. andma töövõtjale üle vajalikud lähteandmed lepingus või koosolekute protokollides
fikseeritud tähtaegadeks;
11.1.3. edastama töövõtjale igasugust informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt
võib aidata kaasa tööde kiiremale ja optimaalsemale teostamisele;
11.1.4. võimaldama töövõtjal ehituse ajal kasutada ehitusplatsiga külgnevat territooriumi, kui
selline territoorium kuulub tellijale;
11.1.5. teavitama töövõtjat töö tegemist oluliselt mõjutavatest asjaoludest võimalikult aegsasti
või viivitamatult nende ilmemisel ja pakkuma omalt poolt lahendusi võimalike takistuste
likvideerimiseks või nende mõjude leevendamiseks;
11.1.6. tegema töövõtjaga igakülgset koostööd lepinguga seatud eesmärkidest lähtuvalt.
11.2. Tellijal on õigus:
11.2.1. nõuda töövõtjalt lepingus sätestatud kvaliteedinõuetest, lähteandmetest, lepingu
hinnast ja lepingu tähtaegadest kinni pidamist;
11.2.2. teostada kontrolli ja järelevalvet töövõtja teostatavate töö mahu ja kvaliteedi vastavuse
osas kehtestatud nõuetele ja kahtluste olemasolul igal ajal kontrollida töö käiku ja
kvaliteeti;
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 7/
15
11.2.3. nõuda töövõtja kaasatud spetsialistide väljavahetamist töövõtja kulul, kui nimetatud
isikud ei oma töö tegemiseks nõutavat kvalifikatsiooni või pädevust, teostavad töid
mittekohaselt, on uuenduslike lahenduste osas asjatundmatud või ei ole koostööaltid, ei
ole sidevahendite teel mõistlikku pingutusega kättesaadavad või ilmselgelt ei toeta või
ignoreerivad tellija eesmärgi saavutamist;
11.2.4. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks tööde
kvaliteedi kohta.
12. ALLTÖÖVÕTJAD
12.1. Töö osalisel või täielikul tellimisel kolmandate isikute käest ehk alltöövõtjate
kasutamisel jääb töö tegemise eest tellija ees täies ulatuses vastutavaks töövõtja.
12.2. Töövõtja kohustub esitama lepingu täitmise alustamise ajaks tellijale selleks ajaks
teadaolevate lepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe
nende seaduslike esindajate kohta ning info, millist osa tööst alltöövõtja tegema asub.
12.3. Töövõtja peab esitama sama teabe ka iga alltöövõtja kohta, kes kaasatakse lepingu
täitmisesse lepingu kestel ja kelle kohta pole tellijale lepingu täitmise alustamise ajaks
teavet esitatud.
12.4. Töövõtja ei tohi alltöövõtjat kaasata lepingu täitmisesse enne Tellijalt vastava
kooskõlastuse saamist. Tellija kohustub alltöövõtja kaasamise kooskõlastama või sellest
keelduma viie tööpäeva jooksul töövõtjalt alltöövõtja andmete saamisest arvates.
12.5. Tellijal on õigus alltöövõtjat mitte kooskõlastada ja nõuda kaasatud alltöövõtja
eemaldamist, kui alltöövõtjal esinevad riigihangete registris toodud RHS § 95 sätestatud
kõrvaldamise alused või alltöövõtja ei vasta selle töö tegemise osa, mille tegemiseks
alltöövõtja kaasatakse, suhtes seatud nõuetele.
13. KINDLUSTUS
13.1. Töövõtja vastutab Lepingu perioodil töömaal toimuva tegevuse/tegevusetusega
kaasneda võivate kõrvalmõjude eest ümbritsevale keskkonnale ja kolmandatele
isikutele tekitatud kahju eest.
13.2. Töövõtjal on kohustus enne töödega alustamist, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul peale
lepingu sõlmimisest esitama tellijale kehtiva ehituse koguriskikindlustuse (CAR) ja
tsiviilvastutuskindlustuse poliisi ja kindlustustingimuste koopia töö tegemisest
tulenevate võimalike kahjude katmiseks.
13.3. Kindlustus peab olema sõlmitud vähemalt järgmistel tingimustel:
13.3.1. kindlustus peab katma ehitusobjekti ootamatu ja ettenägematu kahjustumise või
hävimisega seotud kahju (tormikahju, üleujutuse kahju, vandalism jms);
13.3.2. kindlustus peab katma ehitusobjektile ja lisaks sellele ka muule tellija varale töövõtja
ehitustegevuse tõttu tekkiva kahju;
13.3.3. kindlustus peab katma töövõtja ehitustegevuse tõttu kolmandatele isikutele tekkiva
vara- ja isikukahju (kommunikatsiooni kahjustumisest, vibratsioonist jms tingitud
kahjud);
13.3.4. kindlustus peab katma ka kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud kulud
(koristus-, lammutus- ja prahivedu);
13.3.5. kindlustus peab katma ka alltöövõtjate tegevusest tuleneva kahju, kui pakkuja kasutab
alltöövõtjaid;
13.3.6. CAR kindlustuse hüvitise minimaalne piirmäär peab olema võrdne lepingu
hinnaga arvestatuna summast ilma käibemaksuta, omavastutuse maksimaalne
piirmäär on 4000 eurot;
13.3.7. Tsiviilvastutuskindlustuse hüvitise minimaalne piirmäär on 50 000 eurot,
omavastutuse maksimaalne piirmäär 4000 eurot
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 8/
15
13.3.8. Kindlustuslepingu kindlustusperiood (kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja
kahjust teatamise laiendatud periood) peab algama hiljemalt ehitustööde alustamisest
ja kestma vähemalt 2 kuud peale töö-lõpptähtaega.
13.4. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja
kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust
teatamise laiendatud perioodi.
13.5. Töövõtja kohustub hoiduma tegudest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua
kindlustuskaitse lõppemise. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks
lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi
koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse
kuni Lepingus sätestatud perioodi lõppemiseni.
14. TÖÖVÕTUGARANTII
14.1. Töövõtja kohustub andma tööle kahekümne nelja (24) kuu pikkuse garantii.
Garantiiperiood algab peale lõpliku kasutusvalmiduse akti allkirjastamist poolte poolt ja
töövõtja poolt garantiiperioodi tagatise üleandmist tellijale. Garantiiaeg hõlmab kogu
tööde mahtu, sealhulgas objektile paigaldatud seadmeid ja teisi objekti olulisi osasid.
14.2. Kui ehitustööde käigus paigaldatakse ehitisse seadmeid, mille tootjapoolne garantiiaeg
on pikem, kui punktis 14.1 sätestatud, siis rakendatakse nende seadmete suhtes lisaks
käesolevale ka tootjapoolset garantiid.
14.3. Töö käigus ehitatud katusekattele (juhul kui ehitusprojekti kohaselt ehitatakse
katusekate) rakendatakse pikendatud garantiid kestusega 5 aastat.
14.4. Kui muudes lepingu dokumentides ei ole teisiti määratud, siis peab tööde teostamise
kvaliteet vastama Ehitustööde Üldistele Kvaliteedinõuete (“Rakennustöiden Yleiset
Laatuvaatimukset RYL”) 2. kvaliteediklassi nõuetele.
14.5. Garantiiaja jooksul lepingu objektiks olevate tööde juures ilmnenud puudused, vaegtööd
ja praaktööd kohustub töövõtja kõrvaldama omal kulul. Töövõtja kannab kõik töö
puudused kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi-
ja materjalikulud.
14.6. Töövõtja ei vastuta vaid siis garantiiperioodil ilmnevate vigade eest, kui töövõtja
tõendab, et vigade tekkimise põhjuseks ei olnud töövõtja tegevus või tegevusetus või
töövõtja poolt hangitud materjalid ja tooted ja vead tulenevad objekti kasutuseeskirjade
rikkumisest või muust tellija, ehitise haldaja või kolmandate isikute poolsest õigusnorme
ja eeskirju rikkuvast tegevusest või tegevusetusest.
14.7. Tööde garantiiaja ülevaatused korraldab tellija. Kui tellija tuvastab garantiiajal töös
puuduseid, siis teavitab ta sellest töövõtjat mõistliku aja jooksul.
14.8. Töövõtja on kohustatud pärast tellijalt vastavasisulise teate saamist alustama
garantiiajal ilmnenud puuduste ja vigade põhjuste selgitamist ning osalema tellija poolt
kokku kutsutud puuduste ülevaatusel. Töövõtja reageerimisaeg objekti nõuetekohast
kasutamist takistavate puuduste ülevaatusel osalemiseks on hiljemalt 3 tööpäeva
jooksul teate saamisest, muude puuduste korral 7 tööpäeva teate saamisest.
14.9. Garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamise aja lepivad pooled garantiiülevaatuse
protokolliga kokku puuduste ülevaatusel. Kui töövõtja ei osale puuduste ülevaatusel,
mille tellija kutsus kokku arvestades punktis 14.7 sätestatud reageerimisaega, siis
koostab tellija garantiiülevaatuse protokolli ilma töövõtjata ning määrab selles
mõistlikud ajad puuduste kõrvaldamiseks ning edastab protokolli töövõtjale
garantiinõudena, mille töövõtja kohustub täitma.
14.10. Töövõtja kohustub garantiiajal ilmnenud puudused kõrvaldama garantiiülevaatuse
protokollis sätestatud tähtajaks.
14.11. Kui töövõtja ei asu garantiiajal töös avastatud puuduseid kõrvaldama garantiiülevaatuse
protokollis sätestatud tähtajal või ei kõrvalda puuduseid garantiiülevaatuse protokollis
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 9/
15
sätestatud tähtajaks, siis on tellijal õigus puudused ise parandada või lasta seda teha
kolmandal isikul ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist, kas
otsenõudega töövõtja vastu või garantiitagatise realiseerimisega
14.12. Garantiiaja lõppemise kuupäeval viivad pooled objektil läbi garantiiaja lõppemise
ülevaatuse ning koostavad garantii lõppemise kohta garantiiülevaatuse protokolli, kus
fikseerivad garantii lõppemise, kui ilmnenud puudused on garantiiajal kõrvaldatud või
neid pole esinenud või fikseerivad garantiiaja lõppemisel esinevad parandamist vajavad
puudused.
15. TAGATISED
15.1. Üldise 24 kuu pikkuse garantiiperioodi tagatiseks on krediidiasutuse või
kindlustusandja garantiikiri summale, mis vastab 2% lepingu lõplikust hinnast
(koos võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos
käibemaksuga. Garantiitagatise garantiikirja tähtaeg peab olema 2 kuu võrra pikem kui
garantiiaeg. Garantiitagatise garantiikiri peab rakenduma esimesel nõudmisel ega tohi
olla tingimuslik. Garantiitagatise garantiikirja näidissõnastus ja tingimused on toodud
Lisas 4. Garantiikiri võib olla esitatud garantii andja tüüpvormil, kuid tingimused ei tohi
olla kitsendavad või sisult teistsugused kui toodud Lisas 4.
15.2. Töövõtja võib soovi korral asendada garantiitagatise garantiikirja esitamise
garantiiperioodi tagatiseks oleva summa, mis on 2% lepingu lõplikust hinnast (koos
võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos käibemaksuga,
deponeerimisega tellija kontole.
15.3. Garantiitagatise deponeerimise soovist annab töövõtja tellijale teada enne tööde lõpliku
kasutusvalmiduse akti allkirjastamist ning tellija esitab töövõtjale deponeerimiseks
vajalikud andmed. Garantiitagatis loetakse sellisel juhul antuks peale garantiitagatise
summa laekumist tellija esitatud kontole.
15.4. Garantiitagatise deponeerimise korral ei ole töövõtjal õigust nõuda tellijalt
garantiitagatiseks oleva summa deponeerimise aja eest intresse.
15.5. Kui töövõtja soovib garantiitagatise vormi (garantiikiri või tagatise summa
deponeerimine) garantiiajal muuta, siis on pooltel õigus selles kokku leppida ja asendada
garantiikiri summa deponeerimisega või vastupidi. Kõik sellise tagatise vormi
asendamisega seotud kulud kannab töövõtja.
15.6. Tellija tagastab garantiitagatise peale garantiiaja lõppemise ülevaatuse protokolli
allkirjastamist poolte poolt, kui ilmnenud puudused on garantiiajal kõrvaldatud või neid
pole esinenud. Kui garantiiaja lõppemise ülevaatuse protokolliga on fikseerivad
garantiiaja lõppemisel esinevad parandamist vajavad puudused, siis tagastab tellija
garantiitagatise peale nende puuduste kõrvaldamist.
15.7. Tellija tagastab garantiitagatise punktis 15.6 sätestatud sündmuse järgselt töövõtja
nõude alusel, kus töövõtja toob välja garantiitagatise tagastamiseks vajalikud andmed, 7
kalendripäeva jooksul nõude saamisest.
16. VASTUTUS LEPINGU RIKKUMISE EEST
16.1. Pooled kannavad varalist vastutust käesoleva Lepingu mittetäitmisega või mittekohase
täitmisega teisele poolele tekitatud kahjude eest Eesti Vabariigi õigusaktide ja käesoleva
lepinguga sätestatud alustel ja korras.
16.2. Kui üks pool rikub oma lepingust tulenevaid kohustusi, siis on teisel poolel õigus lisaks
lepingus kokkulepitule kasutada tema suhtes ka muid võlaõigusseadusest tulenevaid
õiguskaitsevahendeid.
16.3. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töös esineb puudus ehk töö ei vasta
lepingule. Töövõtja vastutab ka kõigi alltöövõtjate poolt tehtud tööde lepingule
vastavuse eest.
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 10/
15
16.4. Kui tellija on nõudnud töövõtjalt ehitusprojektis selliste muudatuste tegemist või
lahenduste ja meetodite kasutamist, mis võivad põhjustada lisariske ja täiendavaid
kulutusi ning töövõtja on kirjalikult teatanud tellijale võimalike lisariskide ja täiendavate
kulutuste tekkimisest, siis on ta vabastatud vastutusest võimalike kahjude tekkimisel.
Töövõtjal on õigus keelduda tellija korralduste täitmisest, kui need on vastuolus
õigusaktide, EV-s kehtivate – ja ehitusnormide või projekteerimise ja ehituse heade
tavadega.
16.5. Töös esinevaks puuduseks loetakse muuhulgas viga või hooletust töövõtja poolt
projekteerimisel tehtud arvutustes, uurimis- või mõõdistamistulemuste esitamisel,
seletuste või juhendite sõnastamisel või jooniste vormistamisel, erinevusi projekti
eriosades esitatud andmetes, nõutavate kooskõlastuste võtmata jätmist või muud viga,
mille tõttu töö tulemus ei vasta lepingu tingimustele. Töövõtja vastutab ka selliste
projekti puuduste eest, mis ilmenvad ehitusprojekti järgi ehitatud ehitise
ehitisgarantiiaja jooksul ning on sellest tulenevalt kohustatud koostama oma kulul ehitise
garantiiperioodil ilmnenud ja ehitusprojektist lähtuvate puuduste kõrvaldamiseks
vajalikud projektlahendused ja tegema vajalikud ehitustööd. Töö loetakse muu hulgas
lepingule mittevastavaks ka juhul, kui töövõtja töö üleandmisel ei esita tellijale töö juurde
kuuluvat (täite)dokumentatsiooni.
16.6. Töövõtja vastu lepingu rikkumisest tulenevate nõuete esitamise aegumistähtaeg hakkab
kulgema alates käesoleva lepingu alusel tehtavate tööde lõplikust üleandmist, milleks
loetakse täitmisakti allkirjastamist.
16.7. Töövõtja on kohustatud hüvitama lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega
tellijale tekitatud kahju ja tellija poolt seoses töövõtja poolse lepingu rikkumisega tehtud
kulutused. Näiteks, tellijal on õigus töövõtja põhjustatud tööde lõpetamise tähtaja
pikendamisel nõuda töövõtjalt täiendavate omanikujärelevalve kulutuste hüvitamist.
16.8. Juhul kui tellija ei täida oma lepingujärgset maksekohustust ning ei esine vastutusest
vabastavaid asjaolusid (arve tasumine on hilinenud töövõtjast olenevate asjaolude
tõttu), siis on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tasumisele kuuluva makse
summast iga arve tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte enam kui
10% vastava arve summast. Töövõtja on kohustatud viivise nõude esitama või nõude
esitamisest teatama mõistliku aja jooksul lepingu rikkumisest teadasaamisest.
16.9. Juhul kui töövõtja poolt ületatakse lepingu dokumentides sätestatud tööde
tellijale üleandmise tähtpäeva (tööde lõpp-tähtaega või täitmistähtaega) ning ei
esine vastutusest vabastavaid asjaolusid, siis on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi kuni 300 eurot päevas kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte enam kui
kümne nädala eest.
16.10. Eelmises punktis nimetamata lepingu rikkumise korral on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt leppetrahvi kuni 150 eurot kord. Teistkordne samaliigiline või
mittekõrvaldatud rikkumine kuni 200 eurot kord. Iga järgnev samaliigiline või
mittekõrvaldatud rikkumine kuni 250 eurot kord.
16.11. Tellija on kohustatud leppetrahvi nõude esitama või nõude esitamisest teatama
mõistliku aja jooksul lepingu rikkumisest teadasaamisest.
16.12. Leppetrahvi tasumine ei vabasta poolt lepingus sätestatud kohustuste täitmisest. Lisaks
leppetrahvile on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt täiendavalt ka kahjude
hüvitamist. Kahjude hüvitamist võib nõuda osas, mida leppetrahv ei kata.
16.13. Tellijal on õigus tasaarveldada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga lepingust
tulenevaid ja tellija poolt rakendatavaid leppetrahve ja tekitatud kahjusid.
16.14. Kui tellija rikub oluliselt lepingus ettenähtud tasumise tingimusi, võib töövõtja
õiguskaitsevahendina kasutada omapoolsete lepingukohustuste täitmises keeldumist ja
peatada töö teostamise. Oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse nimetatud
õiguskaitsevahendit rakendada on asjaolu, kui tellija on viivitanud tasumisele kuuluvate
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 11/
15
arvete tasumisega rohkem kui 14 kalendripäeva arvates arve maksetähtpäevale
järgnevast päevast.
16.15. Tellija ei kanna vastutust materiaalsete väärtuste, mida töövõtja hoiab ehitusplatsil,
kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest.
17. VÄÄRAMATU JÕUD
17.1. Pooled ei vastuta oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, mille põhjustas
vääramatu jõud. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal
selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
17.2. Lepingu mittetäitmine põhjusel, mida on tekitanud vääramatu jõud, loetakse
vabandatavaks üksnes tingimusel, et pooled rakendavad jõupingutusi sellise olukorra
vältimiseks ning tingimusel, et võetakse tarvidusele meetmed lepingu täitmiseks.
17.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. Teates
tuleb kirjeldada lepingu täitmise takistust, samuti esitada põhjendused ja tõendid, mis
näitaks, et takistus on põhjustatud vääramatust jõust ja pool on rakendanud kõiki
võimalikke meetmeid takistuse ületamiseks. Võimalusel tuleb teates esitada prognoos
takistuse ajalise kestuse kohta.
17.4. Vääramatu jõud muudab lepingus toodud tähtaegu perioodi võrra, mille jooksul
vääramatu jõu tegurid takistavad lepingu täitmist. Pooled peavad oma lepinguliste
kohustuste täitmist jätkama niipea, kui vääramatu jõu tegurid on kõrvaldatud.
17.5. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 päeva, otsustavad pooled läbirääkimiste
käigus oma lepinguliste kohustuste täitmise võimalused.
17.6. Kui vääramatu jõu asjaolud takistavad lepingu täitmist kestusega üle 60 kalendripäeva,
siis on pooltel õigus leping erakorraliselt üles öelda või lepingust taganeda. Sellisel juhul
ei ole pooltel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase
täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. Käesolev punkt ei välista ega piira poolte õigust
kasutada muid seadusest tulenevaid lepingust taganemise aluseid.
18. LEPINGU MUUTMINE
18.1. Lepingut võib muuta või täiendada ainult poolte nõusolekul kirjalikus vormis kooskõlas
riigihangete seadusega. Muudatused ja täiendused lepingule on kehtivad, kui need on
sõlmitud kirjalikult ja alla kirjutatud poolte volitatud esindajate poolt.
18.2. Lepingut muuta sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolele kirjalikult. Pool
on kohustatud nimetatud ettepaneku läbi vaatama ja ettepaneku esitanud poolele
kirjalikult vastama hiljemalt kahe nädala jooksul arvates ettepaneku saamisest. Juhul kui
pooled jõuavad lepingu muutmise või täiendamise suhtes kokkuleppele, loetakse
muudatus või täiendus edaspidi lepingu lahutamatuks lisaks.
18.3. Pooltel ei ole õigust taotleda lepingu muutmist, mis on põhjustatud poole enda
kohustuste mittetäitmisest või mittenõuetekohasest täitmisest.
18.4. Eesti Vabariigi õigusaktide muutmisest tulenev vastuolu mõne käesoleva Lepingu
sättega ei mõjuta ülejäänud Lepingu kehtivust. Lepingupooled kohustuvad vastastikusel
kokkuleppel seadusega vastuolus oleva kokkuleppe viima kooskõlla kehtiva seadusega.
19. LEPINGU KEHTIVUS JA LÕPPEMINE
19.1. Leping jõustub ja loetakse sõlmituks selle allkirjastamisel mõlema poole poolt (lepingu
sõlmimise päev on viimase allkirja andmise päev).
19.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmisega lepingupoolte
poolt peale garantiiaja ja garantiitööde teostamise lõppu. Leping lõpeb ka poolte
kokkuleppel, lepingu ülesütlemisel ja Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud alustel.
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 12/
15
19.3. Lepingust ülesütlemise kohta edastab pool teisele poolele kirjaliku lepingu
ülesütlemiseavalduse. Lepingust ülesütlemine loetakse toimunuks, kui teine pool on
ülesütlemiseavalduse kätte saanud.
19.4. Tellijal on õigus leping korraliselt ja ilma, et see oleks tingitud töövõtjapoolsest lepingu
rikkumisest, üles ütelda igal ajal. Sellisel juhul on töövõtjal õigus nõuda tasu kõikide
ülesütlemise hetkeks tegelikult tehtud tööde eest, ning muude põhjendatud ja tõendatud
kulude hüvitamist, mis kaasnevad töövõtjale seoses lepingu ülesütlemisega tellija poolt.
19.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda järgmistel juhtudel:
19.5.1. töövõtjast tulenevatel asjaoludel muutub tööde lõpetamine tähtajaks võimatuks;
19.5.2. töövõtja ei ole tööd lõpp-tähtajaks tellijale üle andnud;
19.5.3. töövõtja teostab töid vastuolus lepinguga, kehtestatud ehituseeskirjade, -normatiivide
või –standardite või kehtiva seadusandlusega;
19.5.4. töövõtja teostab töid ebakvaliteetselt, kasutab ebakvaliteetseid, ebaõigeid või
mittenõuetekohaseid materjale, töövahendeid, seadmeid, tooteid, töövõtteid vms;
19.5.5. töövõtja ei arvesta tellija õigustatud märkusi ehitustööde, materjalide, töövahendite vms
mittevastavuse kohta lepingule, Eesti Vabariigi seadusandlusele, kehtestatud
kvaliteedinõuetele, ehituseeskirjadele, -standarditele ning –normatiividele;
19.5.6. töövõtja rikub teisi lepingust tulenevaid kohustusi ega kõrvalda rikkumist tellija
nõudmisel mõistliku tähtaja jooksul;
19.5.7. töövõtja ei vii lepingutingimustele mittevastavaid töid lepingutingimustega vastavusse
või viivitab oluliselt (üle 21 päeva) töö lepingutingimustega vastavusse viimisega;
19.5.8. lepingu täitmise ajal kaotavad töövõtjale väljastatud ja lepinguliste tööde teostamiseks
vajalikud registreeringud või tegevusload kehtivuse ja töövõtja ei võta ette toiminguid
nende pikendamiseks või uute väljastamiseks.
19.6. Töövõtjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul kui:
19.6.1. tellija vastuolus lepinguga ei täida oma kohustusi tööde finantseerimisel ning seetõttu
muutub tööde lõpetamine tähtajaks võimatuks;
19.6.2. tellija vastuolus lepinguga ei tee mingit tegu, ei anna lepinguga kokkulepitud juhiseid või
muul viisi ei aita kaasa töö tegemisele ning seetõttu muutub tööde lõpetamine tähtajaks
võimatuks;
19.6.3. tellija rikub teisi lepingust tulenevaid kohustusi ega kõrvalda rikkumist töövõtja
nõudmisel mõistliku tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui seitse päeva.
20. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
20.1. Kõik lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada
poolte vaheliste läbirääkimiste teel.
20.2. Lahkhelide korral peab töövõtja tõendama tema poolt teostatu vastavust lepingu
mõttele, heale tavale, kokkulepetele, normidele, eeskirjadele ja õigusaktidele. Hea tava
all mõistavad pooled planeerimis- ja ehitustöövõtjate ning nimetatud tööde tellijate
poolt aktsepteeritavat ning praktiseeritavat üldtunnustatud praktikat. Lisaks sellele
lähtutakse lepingu tõlgendamisel ka riigihanke alusdokumentides sätestatust, pakkuja
pakkumuses antud kinnitustest ning riigihankemenetluse käigus hankija poolt antud
selgitustest.
20.3. Vaidluste lahendamiseks seoses tööde teostamise kvaliteediga ja vastavusega lepingu
tingimustele võivad pooled kaasata mõlemale poolele sobiva eksperdi. Eksperdikulud
kannab pool, kelle kahjuks langetati eksperdi poolt tehtud otsus. Kui ekspert lahendab
vaidluse osaliselt kummagi poole kasuks, jagatakse ka eksperdi kulud pooleks.
20.4. Eksperdi kasutamine ei piira ega vähenda poole õigust pöörduda vaidluse
lahendamiseks kohtusse.
20.5. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele õigusaktidele.
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 13/
15
21. TEATED
21.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus või sellega võrdsustatud
elektroonilises vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise
iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
21.2. Informatsioonilist teadet võib edastada vabas vormis telefoni või e-posti teel lepingus
nimetatud kontaktisikule.
21.3. Kirjalikud või sellega võrdsustatud elektroonilises vormis teated edastatakse teisele
poolele tema lepingus või äriregistris märgitud ametlikule e-postiaadressile digitaalselt
allkirjastatuna või posti teel tähitud kirjaga lepingus või äriregistris märgitud ametlikule
asukoha aadressile või antakse üle allkirja vastu. Ühe poole teade teisele poolele loetakse
kättesaaduks, kui teade on saadetud ametlikule e-posti aadressile ning sellest on
möödunud üks tööpäev või postiaadressile ning sellest on möödunud 4 tööpäeva, v.a
juhul, kui teine pool on teate kättesaamist e-posti teel varasemalt kinnitanud või
kättesaamist allkirjaga kinnitanud.
22. POOLTE ESINDAJAD
22.1. Tellija vastutav esindaja tehnilistes küsimustes on: Hans-Jürgen Schumann,
tel: 5667 1480, e-post:
[email protected]
22.2. Tellija omanikujärelevalve teostaja andmed esitab Tellija Töövõtjale esimesel
töökoosolekul.
22.3. Töövõtja vastutav esindaja lepingulistes küsimustes on juhatuse liige Enno Rõõs,
tel: 5648 1814, e-post:
[email protected]
22.4. Töövõtja vastutav esindaja tehnilistes küsimustes on ehitusjuht Maido Roosimets,
tel: 5344 4433, e-post:
[email protected]
Tellija: Töövõtja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 14/
15
Lisa 2
Garantiikirja vorm – garantiiaegne tagatis (näidis)
GARANTIIKIRI nr ____
Garant: ___________________ (registrikood _____________)
Asukoht: ___________________
Volitatud esindaja: ___________________
Garantii saaja:
Asukoht:
Garantii tellija: ___________________ (registrikood _____________)
Asukoht: ___________________
Volitatud esindaja: ___________________
1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga kuupäev lepingu nr
number (edaspidi: Leping) XXX ehitustööde tegemiseks ning Lepingu kohaselt on
Garantii tellija kohustatud esitama Garantii saajale garantii, tagamaks rahalise hüvitise
maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid garantiiaegseid
kohustusi.
2. Garant garanteerib Garantii saajale Garantii saaja esimesel nõudmisel garantiikirja
punktis 1 nimetatud Lepingukokkuleppe järgsete garantiiaegsete kohustuste täitmise
tagamiseks kuni summa numbritega euro suuruse summa (edaspidi: Garantiisumma)
tasumise garantiikirjas toodud tingimustel.
3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku
või digiallkirjastatud nõude, milles on toodud taotletava väljamakse summa, Garantii
saaja kinnitus Garantii tellija Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kohta ning rikutud
kohustuse kirjeldus.
4. Garant kannab garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes
näidatud arveldusarvele 30 kalendripäeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud
nõude saamisest. Nõue loetakse Garandi poolt kättesaaduks, kui see on Garandi
esindajale üle antud allkirja vastu või saadetud digiallkirjastatult Garandi e-posti
aadressil.
5. Garantiikiri jõustub Garandi poolt sellele allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni kuupäev,
hiljemalt millisel kuupäeval peab nõue olema Garandi poolt kätte saadud.
6. Garandi garantiikirjast tulenev kohustus lõpeb enne punktis 5 nimetatud tähtaega, kui:
6.1. Garant maksab Garantii saajale Garantiisumma
6.2. Garantii saaja loobub garantiikirjast tulenevatest õigustest, teatades sellest kirjalikult
või digiallkirjastatult või tagastades garantiikirja Garandile.
7. Kui Garant teeb garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma
Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt.
8. Garantii saaja garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi
nõusolekuta.
9. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjas tulenevad
vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus.
Garantiikiri on allkirjastatud digitaalselt
Hange nr 241923. Hankeleping
lk 15/
15