-864235 -144145 0 0 EELNÕU 26 . 10 .202 1 Määrus xx.11 .202 1 nr … 202 2 . aastal antavad tootmiskohustusega seotud otsetoetused ja väikepõllumajandustootja toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 3 alusel . 202 2 . aastal võib taotleda väikepõllumajandustootja toetust ning järgmisi tootmiskohustusega seotud otsetoetusi: 1) piimalehma kasvatamise otsetoetus; 2) piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus , Kihnus ja Ruhnus; 3) ute ja kitse kasvatamise otsetoetus ; 4 ) puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler
SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ 202 2 . aastal antavad tootmiskohustusega seotud otsetoetused ja väikepõllumajandustootja toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 11 lõike 3 alusel. Määrusega sätestatakse liikmesriigile kohaldamiseks vabatahtlike toetuskavade alusel antavad toetused, mida on 202 2 . aastal võimalik taotleda. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo peaspetsialist Birgit Pai (625 6146,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (625 6 197 ,
[email protected] ) ning eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6 523 , laura.ojava @agri.ee ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670), on Eesti riik kohustatud rakendama teatud toetuskavasid, nagu ühtne pindalatoetus, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus ja noore põllumajandustootja toetus. Lisaks on liikmesriigil teatud toetuskavade puhul võimalus valida, kas neid rakendada ja kui, siis milliseid neist. Sellised on ELÜPSi § 11 lõike 1 punktides 4 − 7 nimetatud toetused. Eelnõu kohaselt on 202 2 . aastal võimalik taotleda Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (edaspidi EAGF ) vahenditest rahastatavat väikepõllumajandustootja toetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust , piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus , Kihnus ja Ruhnus , ute ja kitse kasvatamise otsetoetust ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust. Nimetatud toetuste saamise täpsemad nõuded ning toetuste taotlemise ja taotluste menetlemise kord kehtestatakse iga toetuse kohta maaeluministri määrusega. Eesti saatis 2014. aasta 1. augustiks Euroopa Komisjonile teavituse tootmiskohustusega seotud toetuskavade rakendamise kohta ning esitas komisjoni palvel lisadokumendid ja põhjendused, mis selgitavad nende toetuskavade rakendamise vajadust. Lisaks esitas Eesti 2016. aasta 1. augustiks analüüsi ja põhjendused kahe tootmiskohustusega seotud toetuse muutmiseks ning kahe tootmiskohustusega seotud toetuse andmise lõpetamiseks alates 2017. aastast. 2019. aasta 1. augustiks esitas Eesti Euroopa Komisjonile analüüsi ja põhjendused uue tootmiskohustusega seotud toetuse andmiseks. Eesti jätka b 202 2 . aastal eraldi piimalehma kasvatamise otsetoetus e maksmist Saaremaal, Hiiumaal, Muhus , Kihnus ja Ruhnus. Piimalehma kasvatamise otsetoetust on makstud alates 2015. aastast kogu Eestis, kuid alates 2020. aasta st makstakse piimalehma kasvatamise otsetoetust kahe erineva toetusena. Täpsemad nõuded on kehtestatud maaeluministri määrusega. 2021. aastal taastat i tootmiskohustusega seotud toetus ka ute - ja kitsekasvatajatele. Enne seda rakendati nimetatud toetust aastatel 2015 ja 2016. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670). Eesti teavitas Euroopa Komisjoni rakendatavatest toetuskavadest esi mest korda 2014. aasta 1. augustil ja alates 2017. aastast kehtima hakanud muudatustest 2016. aasta 1. augustil . 2020. aasta 23. detsembril võeti vastu Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega ( ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29) . Selles m ääruses on kinnitatud üleminekuaastatel, 2021 ja 2022, makstavate toetuste ja eraldatava te vahendite jaotamine. 4. Määruse mõjud Määruse peamine eesmärk seisneb võimalike taotlejate jaoks õigusselge olukorra loomises selle kohta, milliseid ELÜPSi § 11 lõike 1 punktides 4 –7 nimetatud otsetoetusi on 202 2 . aastal võimal ik taotleda. Eesti rakendab 202 2 . aasta l viit liikmesriigile kohaldamiseks vabatahtlikku toetuskava, mille raames antakse piimalehma kasvatamise otsetoetust , piimalehma kasvatamise otsetoetu st Saaremaal, Hiiumaal, Muhu s , Kihnus ja Ruhnus , ute ja kitse kasvatamise otsetoetust , puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning väikepõllumajandustootja otsetoetust. Tootmiskohustusega seotud toetuste maksmiseks on 202 2 . aastal ette nähtud 6, 8 20 miljonit eurot, millest 0, 544 miljonit eurot kavandatakse puu- ja köögi vilja kasvatamise otsetoetuseks, 0,5 40 miljonit eurot ute ja kitse kasvatamise otsetoetuseks, 4, 72 3 miljonit eurot piimalehma kasvatamise otsetoetuseks ja 1, 01 3 miljonit eurot piimalehma kasvatamise otseto e tuseks Saaremaal, Hiiumaal, Muhus , Kihnus ja Ruhnus . Väikepõllumajandustootjate kava raames antakse kõiki teisi otsetoetusi, kusjuures toetuste saamise nõuete osas kehtivad teatud erisused. Taotleja peab täitma nõudeid nende otsetoetuste saamiseks, mida ta on taotlenud, kuid ei pea täitma nõuetele vastavuse nõudeid ega järgima kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid. Iga-aastane toetussumma väikepõllumajandustootjate kavas osaleva põllumajandustootja kohta arvutatakse taotletud otsetoetuste ühikumäärade alusel ja eraldi eelarvet selle toetuse jaoks eraldatud ei ole. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 2020. aasta andmete kohaselt määrati väikepõllumajandustootja toetust 1249 taotlejale, kelle kasutada oli 6275 hektarit põllumajandusmaad ja kes kasvatasid 23 piimalehma. Piimalehma kasvatamise otsetoetust määrati 742 taotlejale, kellel oli 29 350 piimalehma. Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus määrati 107 taotlejale, kellel oli 5911 piimalehma. Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust määrati 199 taotlejale, kelle kasutuses oli 1719 hektarit põllumaad . Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus rakendus 2021. aastal, mistõttu ei kajastu a ntud loetelus ka taotlemisandme d. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetusi rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest ( EAGFi vahenditest ). Tootmiskohustusega seotud toetusteks kavandatakse 202 2 . aastal maksta 6,820 miljonit eurot , mis on 3,5 % kogu otsetoetuste eelarvest. Väikepõllumajandustootja toetust võib maksta otsetoetuste eelarvest kuni 10% ulatuses. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarve vahenditest. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse, piimalehma kasvatamise otsetoetuse Saaremaal, Hiiuma al, Muhus, Kihnus ja Ruhnus, puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse, ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse j a väikepõllumajandustootja otset oetuse menetlemisega seotud kulud on kirjeldatud vastavate maaeluministri määruste seletuskirjades. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse arvamuse esitamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ning eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.
Rahandusministeerium
Meie: 29.11.2021 nr 1.4-3/873
Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „2022. aastal antavad
tootmiskohustusega seotud otsetoetused ja väikepõllumajandustootja toetus” eelnõu.
Palume teie kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad
1. EN_x_2022_OT.docx;
2. SK_x_2022_OT.docx.
Birgit Pai
+372 625 6146
[email protected]
Maarika Öövel
+372 625 6197
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/21-1446 - 2022. aastal antavad tootmiskohustusega seotud otsetoetused ja väikepõllumajandustootja toetus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.12.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a065aab-f151-48b5-b914-85cb09ae0828
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a065aab-f151-48b5-b914-85cb09ae0828?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main