Teie 12.11.2021 nr 1-1/14-483/1; 2-
Keskkonnaministeerium 5/21-02487
[email protected] Meie 29.11.2021 nr 1.1-11/8155-2
Seisukoht looduskaitseseaduse ja
sellega seotud seaduste muutmise
seaduse eelnõu (483 SE) kohta
Austatud härra keskkonnaminister
Vastavalt Riigikantselei 15. novembri 2021. a resolutsioonile 1-1/14-483 esitame
Rahandusministeeriumi seisukoha looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise
seaduse eelnõu (483 SE) kohta.
1. Täna kehtiv looduskaitseseaduse regulatsioon näeb ette, et korduva üleujutusega veekogude
ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast
alast ja piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi laiusest. Eelnõuga soovitakse
muuta kehtivat regulatsiooni nii, et korduva üleujutusega veekogude veekaitsevöönd ja
ehituskeeluvöönd laienevad vaid üleujutusala piirini, mis sisuliselt tähendab seda, et
üleujutusala piiril on edaspidi ehitamine lubatud. Samas nähakse eelnõuga ette, et
ehituskeeluvööndi suurendamine on võimalik vaid üldplaneeringuga (lisaks ka
detailplaneeringuga, kuid arvestades, et detailplaneering peab olema kooskõlas
üldplaneeringuga ehk detailplaneeringuga ei saa vööndit suurendada rohkem kui
üldplaneering ette näeb). Selgitame, et täna koostab üldplaneeringuid ca 80% kõikidest
omavalitsustest ehk 79-st kohalikust omavalitsusest on üldplaneering koostamisel 67. Eelnõu
seadusena jõustumine tooks kaasa materiaalõiguse muutuse, millega üldplaneeringute
kehtestamisel arvestada tuleb. Seega tuleb kohalikel omavalitsustel üldplaneeringu
koostamise menetluses tagasi minna, millega kaasnevad omavalitsustele olulised kulud,
samuti muudab see planeeringute koostamise ajaliselt pikemaks. Lisaks puudub
omavalitsustel pädevus hindamaks kas ja millistel tingimustel ehituskeelu suurendamine
võimalik on, mistõttu toob kohalikele omavalitsustele kaasa vajaduse erinevate ekspertiiside
tellimiseks, millega kaasnevate kuludega omavalitsused täna arvestanud ei ole. Seletuskirjas
ei ole hinnatud üleujutuspiirile ehitamisega kaasnevaid ohutusega seotud küsimusi, vaid on
viidatud, et nimetatud reguleerib ehitusseadustik. Ehitusseadustik näeb küll üldise
põhimõttena ette, et ehitamine peab olema ohutu, kuid seda saab antud olukorras liialt üldiseks
pidada, mistõttu tuleks vastavad mõjud eelnõu koostamisel siiski eraldi hinnata.
2. Eelnõuga kavandatud ranna ja kalda kaitsevööndi regulatsiooni kaotamisel on otsene mõju
rohevõrgustike käsitlemisega planeeringutes, mis on nii üleriigilise-, maakonna- kui ka
üldplaneeringu ülesandeks (vt PlanS § 14 lg 1 p 5, § 56 lg 1 p 9, § 75 lg 1 p 10).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rohevõrgustikega käsitlemine sai alguse Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse
poliitikast tulenenud rohetaristu strateegiast1.
Rohetaristu strateegiat viiakse ellu läbi erineva tasandi planeeringute, mille koostamisel
lähtutakse Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist2. Juhendis toodu kohaselt on veekogude
kallastel oluline tähtsus elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaa liikidele,
samuti on kaldad seotud puhkeotstarbelise kasutusega (lk 14). Samuti on juhendis rõhutatud
vajadust näiteks vooluveekogude mõlemal kaldal säilitada taimestik kuni mitmesaja meetri
ulatuses (lk 42).
Eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud, millised on eelnõuga seotud mõjud rohevõrgustikule
ja seeläbi elurikkuse kaitsele ja säilimisele tervikuna. Arvestades eeltoodut, võib muudatuse
jõustumine seada ohtu või raskendada rohevõrgustike määramist planeeringute koostamisel.
3. Eelnõu seletuskirjas on tõdetud, et kavandatavate muudatustega võib kaasneda mõningane
negatiivne mõju looduskeskkonnale (lk 9), kuid täpsemat mõjuhinnangut seletuskirjas toodud
ei ole. Märgime, et Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõude puhul, mille koostamisel tuleb
lähtuda Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ toodust, on looduskeskkonnale avalduva mõju hindamine kohustuslik.
Samuti rõhutame, et Euroopa keskkonnaõiguse üheks aluspõhimõtteks (aluspõhimõtete
rakendamine on EL liikmesriikidele kohustuslik) olev ettevaatuspõhimõte näeb ette, et
keskkonnaga seotud riske tuleb vältida olukordades, kus ei ole selge, kas kavandatava
tegevusega kaasneb keskkonnamõju ja otsuseid ei tohiks teha olukorra, kus otsusega kaasnev
keskkonnamõju on negatiivne või on mõju teadmata. Seega on kogu Eesti ranniku- ja kaldaala
puudutava muudatusega looduskeskkonnale kaasnevate mõjude hindamata jätmine vastuolus
ettevaatuspõhimõttega, millest ka õigusloome protsessis lähtuda tuleb. Eeltoodut toetavad
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 11 kommentaarid3.
4. Seletuskirja kohaselt on LKS-is sätestatud ranna ja kalda osas kehtivate ning eelnõuga
kehtetuks tunnistatavate piirangute peamine eesmärk seotud vee kaitsega. Lähtudes nii
kehtivate normide sisust kui arvestades täna LKS § 34 sätestatud ranna- ja kalda kaitse
eesmärki (milleks on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest
lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning
seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine), on sätete reguleerimisala oluliselt laiem kui vaid
vee kaitse, mistõttu on seletuskirjas toodud väide ekslik.
5. Seletuskirjas on toodud, et seaduse jõustumiseks on jäetud üleminekuaeg (1.09.2022), mis
võimaldab vajadusel algatada rannal ja kaldal täiendavate alade looduskaitse alla võtmise
menetlus. Samas on seletuskirjas analüüsimata, millised kulud võivad sellega kaasneda riigile
kui menetluse läbiviijale ja looduskaitse aluste maa-alade omanikele loodushoiu toetuste
maksjale (vt LKS § 18).
6. Seletuskirja kohaselt võivad eeldatavalt hakata maaomanikud esitama kohalikele
omavalitsustele taotlusi planeeringute muutmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kohalikud
omavalitsused soovivad ise algatada planeerimismenetlusi, et viia kehtivad planeeringud
uuele seadusele vastavaks. Sellega kaasnevad planeerimismenetlustega seotud kulud, kuid
ruumiline planeerimine on osa tavapärasest kohaliku omavalitsuse tegevusest. Märgime, et
1 https://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/index_en.htm
2
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf
3
https://k6k.ee/keskkonnaseadustik/2-ptk/1-jagu/pg-11
2
tegemist on ulatusliku muudatusega, mis puudutab väga paljusid veekogude äärsete maade
omanikke, mistõttu võib eeldada omavalitsuse töökoormuse olulist kasvu, mille mõjude
hinnangut seletuskirjas aga toodud ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Külli Siim 611 3129
[email protected]
Kadi-Kaisa Kaljuveer 611 3312
[email protected]
Virge Aasa 6113549
[email protected]
Eleri Kautlenbach 6113228
[email protected]
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
3