Triin Kaurov
Teie 03.11.2021
Liisa Levandi
Meie 29.11.2021 nr 12.2-1/7716-2
Advokaadibüroo TGS Baltic
[email protected];
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud vandeadvokaat ja advokaat
Edastasite 03.11.2021 Rahandusministeeriumile järelevalveteate (edaspidi: järelevalveteade),
milles taotlesite Tallinna Linnavaraametile (edaspidi: hankija) ettekirjutuse tegemist avatud
hankemenetlusega riigihanke „Lasnamäe lasteaedade projekteerimine (Loitsu 8, Liikuri 9, Ümera
9, Linnamäe 4, Läänemere 56, Linnamäe 6)“, viitenumber 234868 (edaspidi: riigihange) kehtetuks
tunnistamiseks.
Järelevalveteate kohaselt olid riigihankes hanketeate osa IV punktist 2.6 lähtuvalt pakkumused
jõus kolm kuud alates pakkumuse esitamise tähtpäevast, milleks oli 21.05.2021, ehk kuni
21.08.2021. Märgite järelevalveteates, et hankija viimane otsus tehti 29.10.2021, mis on enam kui
kaks kuud pärast pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppu. Lisate, et hankijal oleks tulnud küsida
pakkujatelt pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamist hiljemalt 11.08.2021. Arvestades seda, et
ühispakkujale Projektibüroo OÜ-le ja Enska OÜ-le ei ole sellist ettepanekut tehtud, järeldate, et
hankija ei ole pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks vastavasisulist ettepanekut teinud ka
teistele pakkujatele. Kokkuvõtvalt leiate, et hankija 29.10.2021 otsus on tehtud õigusliku aluseta,
sest otsuse tegemise ajal ei olnud riigihankes enam ühtegi kehtivat pakkumust.
Järelevalveteates esitatud väidete ning riigihangete registris kättesaadava teabe kontrollimiseks
pöördus Rahandusministeerium telefoni teel hankija poole selgituste saamiseks, mille tulemusel
teavitas hankija võimalikust plaanist tunnistada riigihange kehtetuks. Hankija edastas 17.11.2021
Rahandusministeeriumile ning tegi riigihangete registris nähtavaks ja kättesaadavaks kõikidele
asjaomastele pakkujatele Tallinna Linnavaraameti 16.11.2021 käskkirja nr 1.-9/97 (edaspidi:
käskkiri), mille punkti 1 kohaselt tunnistati riigihange kehtetuks. Käskkirja punktis 1 esitatud
põhjendusest selgub, et hankija on tunnistanud riigihanke kehtetuks seoses vaidlustusmenetlusega,
mille tõttu ei ole võimalik järgida hankelepingu projektis esitatud eeldatavaid tööde teostamise
tähtaegu ning jõuda projekteerimisega 2022. aastal selleni, et ehitusprojektid on vajalikus tööprojekti
staadiumis, mille alusel väljastatakse ehitusluba. Sellest tulenevalt ei saa hankija käskkirja punkti 1
järgi läbi viia eelnimetatud projektide alusel planeeritud ehitushankeid ning hankijal on osaliselt ära
langenud vajadus riigihanke alusdokumentides nimetatud tööde tellimiseks.
Eesti kohtud ja Riigihangete vaidlustuskomisjon on oma praktikas juhindunud Euroopa Liidu kohtute
lahendites väljendatud arusaamadest, tunnustades hankija väga laia diskretsiooniruumi
hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel.1 Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on
õiguspärane kaalutlus, mis on reaalne ja kooskõlas riigihangete korraldamise
1 TlnHKo 3-12-972, p-d 9-10; TlnHKm 10.06.2015, 3-15-1088, p 15; TlnRKo 3-18-452, p 13.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
üldpõhimõtetega.2 Riigihanke menetluse lõpetamine menetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda
otsusega on õiguspärane, kui hankija vajadus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja hankija
vastavas otsuses esitatud sisulised põhjendused on reaalsed, võimaldavad mõista otsuse sisu ja
järeldada, et menetluse jätkamine ei ole võimalik. Arvestades, et RHS § 73 lg 3 p 6 teise alternatiivi
alusel tehtud otsus on kaalutlusotsus, saab vaidlustuskomisjoni ja kohtute kontroll selle õiguspärasuse
üle piirduda vaid menetlusnormide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ja selle
kontrollimisega, et ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga.3 Eesti kohtu- ja vaidlustuspraktikas
lähtutakse ka arusaamast, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija algatusel on võimalik
igas hankemenetluse etapis enne lepingu sõlmimist, seega ka pärast pakkumuse edukaks tunnistamist
või edukaks tunnistatud pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist.4 Rahandusministeeriumil ei
ole alust asuda seisukohale, et käskkirjaga riigihanke kehtetuks tunnistamine eeltoodud nõuetele ei
vasta.
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi Rahandusministeeriumi algatusel
üksnes avaliku huvi kaitseks ning Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral käesoleva seaduse §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel
muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad
§ 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 4 esimese alternatiivi järgi järelevalvemenetlust ei
alustata, kui riigihange on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 6 teise alternatiivi kohaselt lõppeb
hankemenetlus selle kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud vajadusel omal
algatusel. Riigihange lõppes Tallinna Linnavaraameti käskkirja alusel, millega hankija tunnistas
riigihanke kehtetuks.
Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4 ja lg-st
3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta riigihanke üle järelevalvemenetlust, sest
riigihange on lõppenud.
Rahandusministeerium tänab esitatud informatsiooni eest. Jätkame turuosalistelt laekunud teabe
analüüsimist ja arvestame sellega riskianalüüside ning plaanilise järelkontrolli tööplaanide
koostamisel.
Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Marit
Piirisaar´e poole (tel: 611 3033, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Marit Piirisaar 611 3033
[email protected]
Lisaadressaadid: Tallinna Linnavaraamet
2 TlnRKo 3-18-452, p 13; VaKo 13.07.2018, 129-18/195365, p 10; TlnHKo 3-13-420, p 6; 3-13-1510, p 12.
3 VaKo 08.12.2020, nr 251-20/215841, p 7.
4
VaKo 20.02.2018, 7-18/191465, p 19.
2