A
EHITUSÕIGUSE TABEL TINGMÄRGID
OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD
sihtotstarvete kaupa
põhihoone/abihoone
hoonete arv krundil
suurim korruselisus
suurim ehitisealune
DETAILPLANEERINGU ALA PIIR SIDEKAABEL
krundi planeeritud
(detailplaneeringu
suletud brutopind
koha-aadress või
ja osakaalu %
maa sihtotstarve
maa sihtotstarve
MADALPINGE KAABEL
maapinnast (m)
KATASTRIÜKSUSE PIIR
suurim hoonete
kpoha-aadressi
(katastriüksuse
liikide kaupa)
kõrgus- kõrgus
katastriüksuse
ja osakaalu %
hoonestusala
MOODUSTATAVA KATASTRIÜKSUSE PIIR KÕRGEPINGE KAABEL
liikide kaupa)
tulepüsivus
absoluutne
suurus m²
kõrgus (m)
OLEMASOLEVAD HOONED KÕRGEPINGE ÕHULIIN
suurus m²
ettepanek
OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA
pind m²
pos. nr.
PLANEERITAVAD TEHNOVÕRGUD
krundi
PLANEERITAV AUTOLIIKLUSE ALA
W1 MADALPINGE MAAKAABEL
OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE
Kitsendused Servituudi seadmise vajadus TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABEL
PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE
- Madal- ja kõrgepinge maakaabli kaitsevöönd, 1m mõlemale poole - Maakaablile, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaabli teljest, võrguvaldaja kasuks; SADEMEVEE KANALISATSIOONITORU
1 2565 - - - - -/- L 100% L 100% - - kaabli teljest; OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS
- Elektripagaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; SADEMEVEE KANALISATSIOONI VAATLUSKAEV
PLANEERITAV HALJASTUS
- Madal- ja kõrgepinge maakaabli kaitsevöönd, 1m mõlemale poole SADEMEVEE RESTKAEV
OLEMASOLEV KRAAV
2 1570 - - - - -/- L 100% L 100% - - kaabli teljest;
ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR
- Sidekaabli kaitsevöönd, 1m mõlemale poole kaabli teljest; EEMALDATAV KRAAVIOSA
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
- Tänava kaitsevöönd, 10m viimase sõiduraja teljest; EEMALDATAV MURU VÕRGU OSA
- Kõrgepinge maakaabli kaitsevöönd, 1m mõlemale poole kaabli teljest; PLANEERITAV TRUUP
3 11 614 - - - - -/- Üm 100% Üm 100% - - - Kõrgepinge maakaabli kaitsevöönd, 1m mõlemale poole kaabli teljest; OLEMASOLEV TRUUP
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD: ELEKTRIVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
katastriüksuse liikides
üksuste liikide kaupa)
osakaalu % (katastri-
PARKLA TEENINDUSALA (ostukärude varjualune)
osade suurused (m²)
Planeeritava ala suurus 1,57 ha
Maa sihtotstarve ja
Krundi planeeritud
Kavandatud kruntide arv 3 A BUSSIPEATUS
Moodustatakse
Krundi pos.nr.
Koha-aadress
Osade senine
Liidetavate ja
Krunditava ala maa bilanss:
sihtotstarve
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
lahutavate
üldkasutatav maa 11 614 m² 74 %
suurus m²
kinnistust
KÕRGUS
1
MEETRITES EHITISE- HOONETE
ALUNE ARV
transpordimaa 4135 m² 26 % SUURIM
KORRUSE-
LISUS
PIND KRUNDIL
KRUNDI SUURUS
Lepiku haljak ( 71801:005:0639) -1810 Üm 100%
1 L 100% 2565 11342 Saku-Tõdva tee L3 ( 71801:006:1015) -755 EHITISEALUNE PIND
L 100%
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI
Lepiku haljak ( 71801:005:0639) -1191 Üm 100% NUMBER
2 L 100% 1570 11342 Saku-Tõdva tee ( 71801:006:1014) -100 L 100%
11342 Saku-Tõdva tee L3 ( 71801:006:1015) -152 L 100%
11342 Saku-Tõdva tee L9 ( 71801:005:0555) -25 L 100%
11342 Saku-Tõdva tee L10 ( 71801:005:0556) -102 L 100% SADEMEVEE TORUSTIKU EELVOOL
3 Üm 100% 11 614 Lepiku haljak ( 71801:005:0639) -11 614 Üm 100%
NÄHTAVUSKOLMNURK 10x130m
N
S
11342 SAKU-TÕDVA TEE KRUNTIMISE SKEEM 1:2000
20,2
2,5
A
14,5
2,5
8,5
2,5
KRUNDI POS 1 JA POS 2 ELEKTRI LIITUMISKILP
TÄNAVA KAITSEVÖÖND 10m
2,5
5,0
2,7
V
POS 2
7,0
A
KINGU TÄN
L 100%
10,0
-
2 -
- m
2
-
5,5 7,2
1570
POS 1
2,0
7,0
W1
Üm 100% POS 3
-
3 -
- 2
m -
3,6
11 614
W1
L 100%
28,0
-
1 - 2
-
W1
m
-
2565 m 2
M K S D:
W1
1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ . .Point 15.05.2020 töö nr. 20- 141
2. Parkimiskohti tuleb ette n ha maksimaalne v imalik kogus l htudes e ektiivsest ruumikasutusest ning
standardist VS 43:201 l htuvatest p him tetest
3. Detailplaneeringus on antud trasside p him tteline lahendus mis t psustatakse projekteerimise etapis.
Planeeringu koostamise Saku Vallavalitsus SAKU VALD, SAKU ALEVIK Töö nr. 372
korraldaja DP
Planeerija Optimal Projekt OÜ LEPIKU HALJAKU MAAÜKSUSE JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING M 1:500
Arhitekt K.Samblik
Projektijuht A.Anton 07.04.21
PÕHIJOONIS JA TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
Tehnik K.Kuus AS - 04
SAKU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Detailplaneeringu kehtestamine
Saku 26.oktoober.2021 nr 638
Korraldus antakse planeerimisseaduse § 139 ning Saku Vallavolikogu 18.05.2017 määruse
nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“ § 3 punkti 2 alusel.
Saku Vallavalitsuse 06.08.2019 korraldusega nr 396 algatati detailplaneeringu koostamine,
anti lähtetingimused ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Saku vallas
Saku alevikus Lepiku haljaku maaüksusel (katastritunnus: 71801:005:0639) ja lähialal.
Planeeritav ala asub Saku-Tõdva tee ääres, Saku Selveri vahetus läheduses. Planeeringuala
koosneb osaliselt Lepiku haljaku (katastritunnus: 71801:005:0639, üldkasutatav maa 100%;
pindala 15748 m2; registrikood: 14266902), osaliselt 11342 Saku-Tõdva tee (katastritunnus:
71801:006:1014), osaliselt Üksnurme tee 2 (katastritunnus: 71801:005:0462) ja osaliselt
Kingu tänava (katastritunnus: 71801:001:1434) maaüksustest ning 11342 Saku-Tõdva tee L3
(katastritunnus: 71801:006:1015; transpordimaa 100%; pindala 907 m2; registrikood:
12455602), 11342 Saku-Tõdva tee L9 (katastritunnus: 71801:005:0555; transpordimaa 100%;
pindala 25 m2, registrikood: 13985102), 11342 Saku-Tõdva tee L10 (katastritunnus:
71801:005:0556; transpordimaa 100%; pindala 102 m2; registrikood: 13986302)
maaüksustest. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 4000 m2.
Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 16.08.2012 otsusega
nr 60) kohaselt jääb planeeringuala tiheasustusega alale. Maa-ala juhtotstarve on haljasala,
kuhu on erandjuhul parklate rajamine lubatud. Planeeritava ala koosseisu jäävad Saku-Tõdva
tee L3, Saku-Tõdva tee L9 ja Saku-Tõdva tee L10 transpordimaa maaüksused.
Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.
Detailplaneeringus on kavandatud avalikult kasutatava parkla ja kergliiklustee rajamine Saku-
Tõdva tee äärde. Detailplaneeringuga nähakse ette kahe transpordimaa sihtotstarbelise krundi
moodustamine ning ühe üldkasutatava maa moodustamine, kus säilib olemasolev haljasala
funktsioon. Ühele transpordimaa krundile määratakse ehitusõigus ja liikluskorralduse
põhimõtteline lahendus parkla rajamiseks. Teisele transpordimaa krundile määratakse
ehitusõigus 2,5 m laiuse kergliiklustee rajamiseks. Kavandatava parkla osakaal Lepiku
haljaku kinnisasjast on ca 11 % ja kergliiklustee 7,5 %. Planeeritud parkimiskohtade arv on
70 ning parkla on ette nähtud liigendada kõrghaljastusega umbes 20-kohalisteks osadeks.
Planeerimislahenduse kohaselt säilib valdav enamus haljasmaa mahust, sealhulgas kogu
kõrghaljastus. Lisaks nähakse ette puhveralale täiendava kõrghaljastuse rajamine.
Detailplaneering võeti vastu Saku Vallavalitsuse 04.08.2020 korraldusega nr 403.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 14.–28.09.2020. Avalikust väljapanekust teavitati
asutusi ja puudutatud isikuid 24.08.2020 kirjadega nr 7-1/66-1 ja 7-1/66-2. Teadaanded
avaldati ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Harju Elu.
Avaliku väljapaneku jooksul esitasid piirinaabrid detailplaneeringu lahendusele arvamused
kirjalikult (28.09.2020).
Arvamuste esitajad leidsid, et Saku Vallavalitsuse poolt algatatud detailplaneering, mis näeb
ette parkla rajamise Lepiku haljaku maaüksusele, on vastuolus kehtiva Saku aleviku ja lähiala
üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu punkti 3.9 tuleb tõlgendada
selliselt, et haljasala maakasutuse juhtotstarbega maa-aladele on parklate rajamine valdavalt
keelatud ning nende rajamise võimalus on jäetud üksnes äärmuslikeks ja erandlikeks
juhtudeks, mis vajab igakordset põhjalikku kaalumist ja eeldab erakordseid kaalukaid motiive.
Koos parklaga rajatav kergliiklustee on konstrueeritud kõrvalmotiiv, milles paistab läbi soov
varjata detailplaneeringu tegelikku eesmärki, mis on arvamuse esitajate hinnangul Saku
Selveri parkla laiendamine. Samuti peetakse otsitud ettekäändeks nõuet, et rajatav parkla
oleks avalikult kasutatav ning sellele ei seata ajalisi ega teisi piiranguid. Lisaks on arvamuses
välja toodud, et on arusaamatu nn pargi-reisi parkla kontseptsioon, kuna nende hinnangul
puudub piirkonnas nn „reisi“ võimalus. Samuti peeti ebaloogiliseks ja vastuoluliseks parkla
rajamist kergliiklustee kõrvale.
Arvamuse esitajad leidsid, et maastikuarhitektuursete lahendustega ei ole võimalik
kõrvalasuvate üksikelamute elanike võimalikke häiringuid leevendada. Lisaks ollakse
arvamusel, et maastikuarhitektuursed lahendused saavad olla üksnes formaalsed ja ulatus
minimaalne, „mis on vajalik detailplaneeringu nõuete täitmiseks“.
Saku Vallavalitsus selgitas 15.10.2020 kirjas nr 7-1/66-4, et Lepiku haljakule planeeritav
parkla ja kergliiklustee ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Kavandatava parkla osakaal
Lepiku haljaku kinnisasjast on ca 11 % ja kergliiklustee 7,5 %. Seega moodustab
planeeritavast alast arvestatava osa kergliiklustee. Saku-Tõdva äärne kergliiklustee on Saku
aleviku ja lähiala üldplaneeringus märgitud perspektiivse kergliiklusteena. Seega on
kergliiklustee kavandamine kooskõlas üldplaneeringuga.
Parkla puhul on sisuliselt tegemist olemasoleva transpordimaa laiendusega.
Planeerimislahenduse kohaselt säilib valdav enamus haljasmaa mahust, sealhulgas kogu
kõrghaljastus. Samuti säilib planeeritava parkla ja üksikelamute vaheline haljastus.
Vastavalt üldplaneeringu punktile 2.2 kuulub Saku-Tõdva tee ääres olev haljasala
puhvertsoonina säilitamisele. Saku Vallavalitsus rõhutas, et puhvertsoon säilib ka peale
detailplaneeringu kehtestamist. Vastatavalt üldplaneeringu punktile 3.9 on haljasala maa
valdavalt linnalisele asulale iseloomulik, inimese poolt rajatud ala, mis täidab peamiselt
ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Haljasala maale ei tohi kavandata hoonestust, kuid on
lubatud rajada mänguväljakuid, puhkerajatisi jm, samuti erandjuhul ka parklaid. Arvamuse
esitajate poolt kirjas väljatoodud seisukoht „parklate rajamine on võimalik vaid äärmuslikel ja
erandlikel juhtudel, mis eeldab erakordseid motiive“, ei ole üldplaneeringu seletuskirjast
leitav.
Haljasala ei pea koosnema ainult taimmaterjalist ning samuti üldplaneering ei sõnasta, et
Saku-Tõdva tee ääres peab säilima kogu alal kasvav haljastus, st taimestik. Looduslikuma
keskkonna nimel on säilitatud kogu kasvav kõrghaljastus, samuti on säilinud ligikaudu
28 meetri laiune puhvertsoon olemasolevate elamukruntide ja planeeritava parkla vahel.
Lisaks kohustab detailplaneering koostama maastikuarhitektuurset projekti, mille eesmärk on
leevendada võimalikke häiringuid.
Riigikohus on leidnud, et üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu
määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (kehtiva PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p
18, PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 ja lg 31). Üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtotstarve
võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel,
et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (kehtiva PlanS § 75 lg 4, PlanS v.r § 8 lg 31) ja see
ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-31-16).
Detailplaneeringu menetlus on pikk protsess, kus algatamise hetkel ei ole selge protsessi
täpne lõpptulemus. Saku Selveri poolt algatatud detailplaneering on vallavalitsusele olnud
vastuvõetav ainult juhul, kui rajatav parkla on avalikult kasutatav ning sellele ei ole
detailplaneeringu algatajal õigus määrata ajalisi ega teisi piiranguid. Samuti on
detailplaneeringu kehtestamise eelduseks huvitatud isiku poolt (antud juhul detailplaneeringu
algataja ehk Saku Selver) kergliiklustee väljaehitamise kohustus. Koostöö eraettevõtjate ja
vallaelanikega vallaruumi paremaks korraldamiseks on tavapärane ning praktikas pidevat
kasutustleidev tava. Sarnaselt panustavad valla arengusse proportsionaalselt kõik
detailplaneeringute elluviijad/arendajad.
Saku-Tõdva maantee on bussiliiklusega koormatud magistraaltee ning nimetatud piirkondades
on ka bussipeatused. Liikuvuse taristu on tervik ning erinevad teedefunktsioonid (nt parkla-
kergliiklustee-bussiteed) peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pargi ja reisi põhimõttel
on parklast võimalik edasi saada nii bussitranspordiga kui peale kergliiklustee taristu
valmimist ka kergliiklusvahendiga.
Maastikuarhitektuuri objektiks on väliruum ning selle ruumi hea planeerimine ja
projekteerimine annab eelduse, et loodav väliruum arvestab kõigi elanike huvidega, on
esteetiline ning tagab inimväärse ja inimmõõtmelise keskkonna.
Saku Vallavalitsus leiab, et detailplaneeringus ettenähtud meetmete kasutusele võtmine on
piisav, et tagada elukeskkonna säilimine piirkonda jäävatele elanikele ka peale
detailplaneeringu realiseerimist. Saku Vallavalitsus pole kordagi väitnud, et parkla rajamine ei
too kaasa täiendavaid häiringuid. Igasugune arendus- ja ehitustegevus võib kaasa tuua
häiringuid vastava piirkonna elanikele, kuid tiheasutusalal elades ei saa eeldada, et piirkond
säilib lõputult muutumatuna. Riigikohus on leidnud, et kehtestatud üldplaneering ei tekita
isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust, et kord kindlaks määratud tingimused säiliksid
muutumatuna. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda
(Riigikohtu 19.04.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Miljöö ja olemasoleva keskkonna
säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused.
Saku Vallavalitsuses 04.11.2020 toimunud avalikul arutelul tehti ettepanek rajada parkla
kaherealisena Saku-Tõdva tee äärde planeeritava kergliiklustee kõrvale, kui parkla vajadus on
põhjendatud. Eeltoodud ettepanekut arvestades palus Rahandusministeerium 03.03.2021
kirjas nr 14-11/195-3 kohalikul omavalitsusel põhjendada parkimiskohtade arvu vajadust ja
kaaluda ettepanekut rajada kitsam parkimisplats, mitte ainult asfaltplatsi ratsionaalsust (ei ole
vaja planeerida autodele ümberpööramiskohta) silmas pidades. Lisaks tegi
Rahandusministeerium ettepaneku liikluse rahustamiseks ja varjude loomiseks parkla
liigendamisel kasutada kõrghaljastust.
Avaliku arutelu järgselt on täiendatud detailplaneeringu seletuskirja punkti 2.1 „Vastavus
Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringule“. Eelnimetatud punktis on muu hulgas viidatud
üldplaneeringu seletuskirja punktile 11.2, milles on kirjutatud, et Saku aleviku korterelamute
piirkondades on suurenenud parkimiskohtade vajadus ning üks leevendusmeetmest on
parklate ristkasutus. Antud juhul on võimalik seda parklat kasutada nii päevaseks „Pargi ja
sõida“ süsteemi parkimiseks (valla elanikud saavad jätta auto päevaks sinna parklasse ja sõita
sealt edasi ühistranspordiga – ühistranspordi peatused asuvad vahetus läheduses), kui öiseks
parklaks aleviku elanikele, kelle kortermaja juures parkimisvõimalus napib või puudub üldse.
Lisaks oleks planeeritav parkla lasteaia Päikesekild ühele jalgväravale lähim parkimisplats
(jalgvärav asub Lauliku tn teisel pool Saku-Tõdva teed ülekäiguraja juures).
Detailplaneeringu seletuskirja punktist 4.4 „Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus“
selgub, et muudatus on tehtud parkimiskohtade osas – planeeritud on 70 parkimiskohta
varasema 82 asemel.
Täiendatud on seletuskirja punkti 4.5 „Haljastuse ja heakorra põhimõtted“ ja
detailplaneeringu joonist AS-04 „ Põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan“, millest nähtub, et
parkla kuju ei muudetud, kuid parklaala liigendamisel on planeeritud kasutada kõrghaljastust
(liik selgub projekteerimisel) ning tagatakse puudele piisav kasvupinnas (u 25 m3 ühe puu
kohta). Kõrghaljastust on lisatud ka parkimisplatsi ja elamute vahelisele alale.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.5. „Haljastuse ja heakorra põhimõtted“ on kirjas, et
ehitusprojekti koostamisel on kohustus kaasata haljastuse rajamise projekteerimiseks
diplomeeritud maastikuarhitekt, millest võib järeldada, et eesmärk on planeerida tulevasele
keskusalale sobilik kvaliteetne avalik ruum.
Rahandusministeerium andis 13.05.2021 kirjaga nr 14-11/195-5 heakskiidu Saku valla Saku
aleviku Lepiku haljaku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule. Rahandusministeerium asus
seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud arvamusi esitanud
isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu
avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest
nõuetest.
Huvitatud isiku ja Saku valla vahel sõlmiti 05.10.2021 leping detailplaneeringu elluviimise
tegevuskava ja detailplaneeringukohaste rajatiste valmisehitamise kohta. Nimetatud leping
täiendab ja täpsustab 01.08.2019 sõlmitud lepingut detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamiseks.
Detailplaneering viiakse ellu vastavalt detailplaneeringu seletuskirjas olevale
detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale:
- Maaüksuse jagamine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutusele;
- seada vajalikud servituudid;
- kergliiklustee, parkla ning selle juurdepääsude, tehnovõrkude ja rajatiste tehniliste
tingimuste väljastamine ja nende projekteerimine koos vajalike kaasnevate
lisauuringute teostamisega;
- ehituslubade väljastamine Saku Vallavalitsuse poolt kergliiklustee, parkla ning selle
juurdepääsude, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks;
- planeeritava ala infrastruktuuri projekteerimine ning väljaehitamine, sh kergliiklustee,
parkla ning selle juurdepääsud, tehnovõrgud ja rajatised;
- kasutuslubade taotlemine ja väljastamine rajatud kergliiklusteele, parklale, sh selle
teenindamiseks vajalikule infrastruktuurile.
Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju tegevuse ala ja selle lähiümbruse
majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja looduskeskkonnale.
Detailplaneeringu on koostanud Optimal Projekt OÜ.
1. Kehtestada detailplaneering Saku valla Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksusel
(katastritunnus: 71801:005:0639) ja lähialal .
2. Saku Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes Eesti
Päevaleht ja Saku Sõnumid, infosüsteemis Ametlikud Teadaanded ning Saku valla
kodulehel. Kui teavitamine ei ole vallalehe Saku Sõnumid ilmumissageduse tõttu
30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade vallalehes Saku Sõnumid esimesel
võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest ajalehes
Harju Elu.
3. Teade detailplaneeringu kehtestamise kohta saata valdkonna eest vastutavale ministrile
ja maakatastri pidajale ning planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele
ja asutustele.
4. Korralduse peale on õigus esitada vaie Saku Vallavalitsusele 30 päeva jooksul, arvates
päevast, millal isik haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama,
või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 ettenähtud
tähtajal.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Marti Rehemaa
Vallavanem Siiri Raagmets
Vallasekretär
Töö nr 372
Harjumaa, Saku vald, Saku alevik
LEPIKU HALJAKU MAAÜKSUSE JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING
TELLIJA: Saku Vallavalitsus
Teaduse 13, 75501 Saku alevik, Saku vald, Harju maakond
HUVITATUD ISIK: Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS (äriregistri kood 10544758)
Gonsiori tn 2, 10143 Tallinn
Kontaktisik: Ülar Hallikivi
[email protected]
PROJEKTEERIJA: Optimal Projekt OÜ (äriregistri kood 11213515)
MTR reg.nr EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn
ARHITEKT: Külli Samblik
[email protected]
TEHNIK: Keia Kuus
[email protected]
PROJEKTIJUHT: Arno Anton
[email protected]
+372 56 983 389
Tallinn 2021
Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering
KÖITE KOOSSEIS:
I MENETLUSDOKUMENDID
II SELETUSKIRI
1. LÄHTEANDMED ............................................................................................................................. 3
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK .................................... 3
2.1. Vastavus Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringule .................................................................... 3
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................... 4
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................................... 4
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus................................................................................. 4
3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.................................................. 5
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud......................................................................................... 5
3.5. Olemasolev tehnovarustus ....................................................................................................... 5
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................................ 5
3.7. Kehtivad piirangud .................................................................................................................... 5
4. PLANEERINGU ETTEPANEK ........................................................................................................ 5
4.1. Krundijaotus ............................................................................................................................. 5
4.2. Krundi ehitusõigus .................................................................................................................... 6
4.3. Piirded ja nähtavuskolmnurgad................................................................................................. 6
4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus....................................................................... 6
4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted............................................................................................ 6
4.6. Vertikaalplaneerimine ............................................................................................................... 7
4.7. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................... 7
4.8. Servituutide seadmise vajadus ................................................................................................. 7
4.9. Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................... 8
4.9.1. Elektrivarustus, sh tänavavalgustus ................................................................................... 8
4.9.2. Sademe- ja pinnasevee ära juhtimine ................................................................................ 8
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE............................. 8
6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........................................... 9
7. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................ 9
8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ........................................................................................... 10
III LISAD
Tehnilised tingimused:
Maanteeameti seisukohad 26.08.2019 nr 15-2/19/37060-2;
Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 19.03.2020. a väljastatud tehnilised tingimused nr
343942.
Teostatud uuringud:
31. oktoober 2018. a. KLM Projekt OÜ poolt koostatud eksperthinnang Saku aleviku Lepiku
haljaku ja Üksnurme tee 4a kuivenduskraavi vooluhulkadele;
topo-geodeetiline alusplaan koos tehnovõrkudega, G.E.Point OÜ, töö nr 20-G141 15.05.2020. a.
IV JOONISED
AS-01 Asukohaskeem M 1:~
AS-02 Tugiplaan M 1:500
AS-03 Kontaktvööndi analüüs M 1:~
AS-04 Põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan M 1:500
V KOOSKÕLASTUSTE TABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA
2
Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering
II SELETUSKIRI
1. LÄHTEANDMED
Saku aleviku ja lähiala üldplaneering;
planeerimisseadus;
maaüksuse plaan;
omandiõigust tõendavad dokumendid;
Saku valla jäätmehoolduseeskiri;
Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
siseministri määrus 30.03.2017 nr 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele;
Saku Vallavolikogu määrus 18.05.2017 nr 3, „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine
Saku vallas";
Saku Vallavalitsuse 06.08.2019 korraldus nr 386 detailplaneeringu algatamise kohta;
naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud;
muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
Planeeritav maa-ala paikneb Saku vallas Saku alevikus. Planeeritava ala koosseisu jäävad Lepiku
haljak, Saku-Tõdva tee, Saku-Tõdva tee L3, Saku-Tõdva tee L9 ja Saku-Tõdva tee L10
transpordimaa maaüksused. Planeeritav ala jääb riigi kõrvalmaantee 11342 Saku-Tõdva (edaspidi
Saku-Tõdva tee) äärde.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on parkla rajamine Lepiku haljaku maaüksuse Saku-Tõdva
tee äärsele osale, kergliiklustee rajamine Saku-Tõdva tee äärde, planeeringuala kruntideks
jaotamine, ehitusõiguse, liikluskorralduse ja tehnovõrkude põhimõtete määramine.
Planeeritav ala vahetus läheduses asuvad üksikelamud ja Selveri kauplus, piirkonnas asuvad veel
erinevad äri- ja transpordimaad. Üle Saku-Tõdva tee, idas, asuvad lasteaed, üksikelamud ning
korterelamud.
Parkla on kavandatud avalikuks kasutamiseks kõigile Saku valla elanikele. Planeeritav ala asub
logistiliselt piirkonnas, millele on hea juurdepääs. Osaliselt detailplaneeringu alasse jääv Saku-Tõdva
tee viib tugimaanteele Tallinn-Saku-Laagri tee. Riigi tugimaantee 11 Tallinna ringtee jääb u 3 km
kaugusele. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähialaga ja ka Tallinna linnaga.
2.1. Vastavus Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringule
Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 16.08.2012 otsusega nr 60)
kohaselt jääb planeeringuala tiheasustusega alale. Maa-ala juhtotstarve on haljasala. Vastatavalt
üldplaneeringu punktile 3.9 on haljasala maa valdavalt linnalisele asulale iseloomulik, inimese poolt
rajatud haljasala, mis täidab peamiselt ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Haljasala maale ei tohi
kavandata hoonestust, kuid on lubatud rajada mänguväljakuid, parklaid jms.
Kavandatava parkla osakaal Lepiku haljaku kinnisasjast on ca 11 % ja kergliiklustee 7,5 %. Saku-
Tõdva tee äärne kergliiklustee on Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringus märgitud perspektiivse
kergliiklusteena. Parkla puhul on tegemist olemasoleva transpordimaa laiendusega.
Planeerimislahenduse kohaselt säilib valdav enamus Lepiku haljakul olevast haljasmaa mahust,
sealhulgas kogu kõrghaljastus. Samuti säilib planeeritava parkla ja üksikelamute vaheline haljastus.
Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.
3
Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering
planeeringuala
Väljavõte kehtivast Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu plaanist.
Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringus (seletuskirja punkt 11.2) on kirjas, et Saku aleviku
korterelamute piirkondades on suurenenud parkimiskohtade vajadus ning üks leevendusmeetmest on
parklate ristkasutus. Antud juhul on võimalik seda parklat kasutada nii päevaseks pargi-reisi
parkimiseks (valla elanikud saavad jätta auto päevaks sinna parklasse ja sõita sealt edasi
ühistranspordiga – ühistranspordi peatud asuvad vahetus läheduses), kui öiseks parklaks aleviku
elanikele, kelle kortermaja juures parkimisvõimalus napib või puudub üldse. Lisaks oleks planeeritav
parkla lasteaia Päikesekild ühele jalgväravale lähim parkimisplats (jalgvärav asub Lauliku tn teisel
pool Saku-Tõdva teed ülekäiguraja juures). Samuti saaks parklat kasutada kaupluse Selver
külastajad, mis on vallas suurim toidu- ja esmatarbe kaupu pakkuv pood.
Kõrvalmaantee Saku-Tõdva tee äärsele alale ette nähtud olemasoleva kergliiklustee pikendamine
kuni Kingu tänavani. Kergliiklustee pikendamisega suureneb kohalikul kogukonnal võimalus aktiivse
tegevuse tegemiseks ning ohutult liigelda.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeringuala asub Saku vallas Saku alevikus. Juurdepääs kinnistule on olemasolevalt Saku-Tõdva
kõrvalmaanteelt. Ala on tasane, kerge tõusuga põhjast lõunasse. Kõrghaljastus asub planeeringuala
põhja ja loodeosas. Varasemalt on planeeringuala olnud kasutusel busside ümberpööramise platsina.
Planeeringuala hõlmab transpordimaa (Saku-Tõdva tee L3) 907 m2 suurust kinnistut, mis ei ole täna
kasutuses ja lähtudes täna kujunenud olukorrast ning nõuetest ka võimalik seda määratud
otstarbekohaselt kasutada.
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Lepiku haljak (Maa-ameti andmetel 27.03.2020)
Katastriüksuse tunnus: 71801:005:0639
Maakasutuse sihtotsatarve: üldkasutatav maa 100%
Kinnistu pindala: 15749 m²
11342 Saku-Tõdva tee (Maa-ameti andmetel 27.03.2020)
Katastriüksuse tunnus: 71801:006:1014
Maakasutuse sihtotsatarve: transpordimaa 100%
4
Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Kinnistu pindala: 6,20 ha
11342 Saku-Tõdva tee L3 (Maa-ameti andmetel 27.03.2020)
Katastriüksuse tunnus: 71801:006:1015
Maakasutuse sihtotstarve: transpordimaa 100%
Kinnistu pindala: 907 m²
11342 Saku-Tõdva tee L9 (Maa-ameti andmetel 27.03.2020)
Katastriüksuse tunnus: 71801:005:0555
Maakasutuse sihtotstarve: transpordimaa 100%
Kinnistu pindala: 25 m²
11342 Saku-Tõdva tee L10 (Maa-ameti andmetel 27.03.2020)
Katastriüksuse tunnus: 71801:005:0556
Maakasutuse sihtotstarve: transpordimaa 100%
Kinnistu pindala: 102 m²
Planeeritaval alal hoonestus puudub.
3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve
Kingu tänav 25573 m² 71801:001:1434 Transpordimaa
11342 Saku-Tõdva tee 6,20 ha 71801:006:1014 Transpordimaa
11342 Saku-Tõdva tee L4 691 m² 71801:005:0463 Transpordimaa
Üksnurme tee 2 7259 m² 71801:005:0462 Ärimaa 100%
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud kõrvalmaanteelt Saku-Tõdva tee, läbi Üksnurme tee 2
maaüksusel asuva parkla.
3.5. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringu ala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.
Planeeringuala läbib:
sidekaabel, kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole kaabli teljest.
madal- ja kõrgepingekaabel, kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole kaabli teljest.
planeeringualast lõunas, Saku-Rahula teel paiknevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud.
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Kõrghaljastust kasvab planeeringuala põhja- , loode- ja lääneosas. Planeeritaval alal kõrghaljastus
puudub.
3.7. Kehtivad piirangud
Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad:
tänava kaitsevöönd, viimase sõiduraja teljest 10 meetrit;
kõrgepinge kaabli kaitsevöönd, 1 m mõlemale poole kaabli teljest;
madalpinge kaabli kaitsevöönd, 1 m mõlemale poole kaabli teljest;
sidekaabli kaitsevöönd, 1 m mõlemale poole kaabli teljest.
4. PLANEERINGU ETTEPANEK
4.1. Krundijaotus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada olemasolevad üldkasutatava maa ja
transpordimaa maaüksused kaheks transpordimaa ja üldkasutatava maa krundiks.
5
Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Parkla on kavandatud mõõtmetega, mis tagab parima lahenduse arvestades kohtade arvu ja
vajaminevat maapinna ulatust.
4.2. Krundi ehitusõigus
Krunt pos 1
krundi suurus 2565 m²
maakasutuse sihtotstarve L 100%
Krunt pos 2
krundi suurus 1570 m²
maakasutuse sihtotstarve L 100%
Krunt pos 3
krundi suurus 11 614 m²
maakasutuse sihtotstarve Üm 100%
4.3. Piirded ja nähtavuskolmnurgad
Piirdeid ei kavandata.
Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine
ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga
mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad
oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei
tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb
kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded.
4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuga moodustatakse piki kõrvalmaantee Saku-Tõdva teed transpordimaa krunt
kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa krunt saab alguse Kingu tänava juurest ning lõpeb Saku Selveri
sissesõidu juures. Kergliikluse transpordimaa laiuse moodustamisel on arvestatud olemasolevate
kraavidega. Kergliiklustee teekatte laiuseks on 2,5 meetrit, mis lähtub olemasolevast kergliiklustee
laiusest.
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs
planeeritavale alale Üksnurme tee 2 maaüksuselt olemasoleva parkla kaudu.
Parklad ja sõiduteed kaetakse asfaltkattega, lähtetasemeks „hea tase”.
Parkimiskohti tuleb näha minimaalne võimalik kogus lähtudes efektiivsest ruumikasutusest ning
vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele.
Nõuded ehitusprojektile:
Kavandada liiklust rahustavad meetmed;
Liigendada parkimisala haljastusega ca 20-kohalisteks osadeks
Näha ette turvakaamerate asukohad
4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või
õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Maa-ameti kaardirakenduse ja Keskkonnaregistri kohaselt (30.10.2019 seisuga) planeeringualal ja
selle lähiümbruses ei paikne looduskaitsealuseid objekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea
ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna
kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega
ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
6
Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Planeerimislahenduse kohaselt säilib valdav enamus haljasmaa mahust. Haljasala ei pea koosnema
ainult taimmaterjalist ning samuti üldplaneering ei sõnasta, et Saku-Tõdva tee ääres peab säilima
kogu alal kasvav taimestik. Looduslikuma keskkonna nimel on säilitatud kogu kasvav kõrghaljastus,
samuti on säilinud ligikaudu 30 meetri laiune puhvertsoon olemasolevate elamukruntide ja
planeeritava parkla vahel. Lähtudes ehitusprojekti koosseisus projekteeritavast
maastikuarhitektuursest (sh haljastuslikust-) projektist kavandada puhveralale täiendavat
kõrghaljastust.
Haljasaladele täiendava kõrghaljastuse rajamisel võiks kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis
pole õhusaaste suhtes väga tundlikud, sobivad konkreetse koha kasvutingimustega ning ala miljööga.
Soovitav on ala mitmekesistada uute liikidega.
Parkla liigendada kõrghaljastusega väiksemateks, ca 20-kohalisteks osadeks lähtudes standardi EVS
843:2016 põhimõtetest. Parklahaljastuses nähakse ette suurekasvulised puud (täpsem liik selgub
projekteerimisel) ning tagatakse puudele piisav kasvupinnas (ca 25 m3 ühe puu kohta).
Tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti
standard EVS 843:2016 nõuetele.
Istutatav perspektiivne haljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest.
Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale
ohtlike jäätmete käitlusettevõttele.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks
Ehitusprojekti koosseisus koostada maastikuarhitektuurne (sh haljastuse-) projekt.
Projekteerimisel on kohustus kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt.
4.6. Vertikaalplaneerimine
Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus u 50.91 – 48.27 m,
kerge tõus põhjast lõunasse.
Käesoleva planeeringuga ei kavandata maapinna kõrguse olulist muutmist.
Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale
ümbritsevast maapinnast.
Vertikaalplaneeringu lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.
4.7. Tuleohutusnõuded
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks on siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tulekustutusvee
lahendus vastavalt EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”.
Päästemeeskonnale on planeeritavale alale juurdepääs tagatud kõrvalmaanteelt Saku-Tõdva tee läbi
Üksnurme tee 2 maaüksusel asuva parkla.
Lähim tuletõrje hüdrant asub 115 m kaugusel Saku-Tõdva tee ja Kingu tn ristmikul.
4.8. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud
servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04 ja kirjeldatud joonise
AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis
täpsustuda.
Pos 1
- Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;
- maakaablile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks.
7
Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Kinnistu Lepiku haljak, katastritunnusega 71801:005:0639
- maakaablile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks.
4.9. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja
sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete
poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus.
Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan AS-04.
4.9.1. Elektrivarustus, sh tänavavalgustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon poolt 19.03.2019
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 343942.
Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on à 3×10 A.
Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Sepapoisi:(Saue) alajaamast,
mis asub planeeringualast ca 30 m kaugusel.
Parkla sissesõidu kõrvale on ette nähtud planeeringuala liitumiskilp. Planeeritud on alajaamast kuni
liitumiskilbini 0,4 kV maakaabelliin.
Nii 0,4 kV maakaabelliinile kui ka liitumiskilbile on määratud servituudi seadmise vajadusega alad.
Planeeringuala liitumiskilbi kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise
vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs.
Planeeritava parkla keskele ja kergliiklusteele planeeringuala piirides Saku- Tõdva tee ääres on ette
nähud välisvalgustus – metallpostidel LED eelprogrammeeritavad valgustid toitega maakaablilt.
Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi
OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi
OÜ-ga.
4.9.2. Sademe- ja pinnasevee ära juhtimine
Saku aleviku Lepiku haljaku ja Üksnurme tee 4a kuivenduskraavi vooluhulkade kohta on koostatud
oktoobris 2018 KLM Projekt OÜ poolt eksperthinnang (lisatud planeeringule). Selle kohaselt
olemasolev kraavide ja truupide läbilaskevõime on piisav, et on endiselt tagatud nõuetekohane
sademevete eemaldamine maanteelt.
Planeeringus on antud sademevee ärajuhtimise põhimõtteline skeem, mis näitab ära planeeritud
eesvoolu. Sademe- ja pinnaseveed parkla alalt eeldatava maksimaalse vooluhulgaga 16 l/s on
planeeritud ära juhtida projekteeritud sademekanalisatsiooni abil läbi õli- ja liivapüüduri
olemasolevasse kraavi.
Sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni peab olema välistatud.
Sademevee ära juhtimise täpne lahendus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste
loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik. Kuna
kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja,
kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul tuleb
koostada eelhinnang. Käesoleval juhul kuulub kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2
punkti 10 nimetatud tegevuse alla. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust,
8
Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering
täpsustatud loetelu” (edaspidi VV määrus) kavandatavat tegevust nimetatud ei ole. Seega ei ole
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine vajalik.
Antud detailplaneeringu korral moodustatakse alale kaks transpordimaa kinnistut, valdavas osas
säilib üldkasutatava maa sihtotstarve. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga
kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi
kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-,
soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta
keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik
ning arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu ei ole vajalik anda detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut.
Saku Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju ning
KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht
inimese tervisele avaldub parkla rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada
ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse
hariduse ja teadmistega. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb
avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk.
Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on
vajalik enne ehitusprotsessi alustamist läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib
põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii ehitusmasinate või seadmetega (õli, kütuse lekked).
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning peale parkla valmimist selle nõuetekohasel kasutamisel
täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.
6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud
piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
nähtavus;
juurdepääsuvõimalus;
territoriaalsus;
atraktiivsus;
vastupidavus;
valgustatus.
7. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
Planeeritava ala suurus 1,57 ha
Kavandatud kruntide arv 3
Krunditava ala maa bilanss: üldkasutatav maa 11 614 m² 74%
transpordimaa 4 135 m² 26%
Planeeritud parkimiskohtade arv: 70
9
Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering
8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal teostatavatele ehitus- ja rajatiste
projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele.
- Maaüksuse jagamine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutusele;
- seada vajalikud servituudid;
- kergliiklustee, parkla ning selle juurdepääsude, tehnovõrkude ja rajatiste tehniliste tingimuste
väljastamine ja nende projekteerimine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;
- ehituslubade väljastamine Saku Vallavalitsuse poolt kergliiklustee, parkla ning selle
juurdepääsude, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks;
- planeeritava ala infrastruktuuri projekteerimine ning väljaehitamine, sh kergliiklustee, parkla
ning selle juurdepääsud, tehnovõrgud ja rajatised;
- kasutuslubade taotlemine ja väljastamine rajatud kergliiklusteele, parklale, sh selle
teenindamiseks vajaliku infrastruktuurile.
Transpordiameti tingimused seoses planeeringu rakendamisega:
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks;
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
ning kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiametit
menetlusse.
10
SAKU VALLAVALITSUS
EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS
Rahandusministeerium
[email protected]
26.11.2021 nr 7-1/95-3
Maa-amet
[email protected]
Teade
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 4 ja 5 teavitame Teid, et Saku Vallavalitsuse
26.10.2021 korraldusega nr 638 kehtestati detailplaneering Saku vallas Saku alevikus Lepiku
haljaku maaüksusel.
Planeeritav ala asub Saku-Tõdva tee ääres, Saku Selveri vahetus läheduses. Planeeringuala
koosneb osaliselt Lepiku haljaku (katastritunnus: 71801:005:0639, üldkasutatav maa 100%;
pindala 15748 m2; registrikood: 14266902), osaliselt 11342 Saku-Tõdva tee (katastritunnus:
71801:006:1014), osaliselt Üksnurme tee 2 (katastritunnus: 71801:005:0462) ja osaliselt
Kingu tänava (katastritunnus: 71801:001:1434) maaüksustest ning 11342 Saku-Tõdva tee L3
(katstritunnus: 71801:006:1015; transpordimaa 100%; pindala 907 m2; registrikood:
12455602), 11342 Saku-Tõdva tee L9 (katastritunnus: 71801:005:0555; transpordimaa 100%;
pindala 25 m2, registrikood: 13985102), 11342 Saku-Tõdva tee L10 (katastritunnus:
71801:005:0556; transpordimaa 100%; pindala 102 m2; registrikood: 13986302)
maaüksustest. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 4000 m2.
Detailplaneeringus on kavandatud avalikult kasutatava parkla ja kergliiklustee rajamine Saku-
Tõdva tee äärde. Detailplaneeringuga nähakse ette kahe transpordimaa sihtotstarbelise krundi
moodustamine ning ühe üldkasutatava maa moodustamine, kus säilib olemasolev haljasala
funktsioon. Ühele transpordimaa krundile määratakse ehitusõigus ja liikluskorralduse
põhimõtteline lahendus parkla rajamiseks. Teisele transpordimaa krundile määratakse
ehitusõigus 2,5 m laiuse kergliiklustee rajamiseks. Kavandatava parkla osakaal Lepiku
haljaku kinnisasjast on ca 11 % ja kergliiklustee 7,5 %. Planeeritud parkimiskohtade arv on
70 ning parkla on ette nähtud liigendada kõrghaljastusega umbes 20-kohalisteks osadeks.
Planeerimislahenduse kohaselt säilib valdav enamus haljasmaa mahust, sealhulgas kogu
kõrghaljastus. Lisaks nähakse ette puhveralale täiendava kõrghaljastuse rajamine.
Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738
Saku 75501 www.sakuvald.ee
HARJUMAA E-post:
[email protected]
Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 16.08.2012 otsusega
nr 60) kohaselt jääb planeeringuala tiheasustusega alale. Maa-ala juhtotstarve on haljasala,
kuhu on erandjuhul parklate rajamine lubatud. Planeeritava ala koosseisu jäävad Saku-Tõdva
tee L3, Saku-Tõdva tee L9 ja Saku-Tõdva tee L10 transpordimaa maaüksused.
Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju ala ja selle lähiümbruse majanduse-,
sotsiaal-, kultuuri- ning looduskeskkonnale.
Saadame kirja lisadena detailplaeeringu kehtestamise korralduse, digitaalsed kihid ning
detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonise. Kehtestamise korraldusega on võimaik tutvuda
ka Saku valla geoinfosüsteemis EVALD:
https://service.eomap.ee/sakuvald/#/planeeringud/planeeringud/855, Saku valla kodulehel
ning tööaegadel Saku Vallavalituses (Juubelitammede tee 15, Saku alevik).
Lugupidamisega
(Allkirjastatud digitaalselt)
Maire Laur
Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht
Lisad:
1. Kehtestamise korraldus (koos seletuskirja ja põhijoonisega)
2. Digitaalsed kihid (dwg)
3. DP kihtide nimekiri (Excel)
4. DP kihtide tärkandmed (Excel)
Karmen Kase
671 2441
[email protected]
planID planNim planLiik
Lepiku haljaku
maaüksuse ja lähiala
101993 detailplaneering 30
planEesm planSeis
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on
laiendada Saku Selveri parklat Lepiku haljaku
maaüksusel ja lähialal, planeeringuala
kruntideks jaotamine, ehitusõiguse,
liikluskorralduse ja tehnovõrkude põhimõtete
määramine. 10
planViide
https://service.eomap.ee/sakuvald/#/planeeringud/id/855
algatKp vastuvKp kehtestKp kehtestNr
6.08.2019 4.08.2020 26.10.2021 638
ObjektID planID nimetus otstarve tahis
1 101993 Transpordimaa L
2 101993 Transpordimaa L
pind
2565
1570
objectID planID nimetus
KT1 101993 DP_transp_jalgtee
KT2 101993 DP_transp_jalgtee
objectID planID nimetus
Lk1 101993 Liitumiskilp
E1 101993 Elektri madalpingekaabel
ET1 101993 Tänavavalgustusekaabel
objectID planID nimetus
H1 101993 Haljastus
H2 101993 Haljastus
H3 101993 Haljastus
H4 101993 Haljastus
H5 101993 Haljastus
H6 101993 Haljastus
H7 101993 Haljastus
H8 101993 Haljastus
H9 101993 Haljastus
H10 101993 Haljastus
H11 101993 Haljastus
H12 101993 Haljastus
DP_kiht Sisu
DP_plan_ala Planeeringuala
DP_krunt Krunt
tärkandmetega sidumiseks loodud kiht kruntidele ja
DP_krunt_objectID hoonestusaladele
DP_transp_parkla Parkla
DP_transp_jalgtee Kõnnitee
Tänavavalgustuse kaablitrass, madalpingekaabel,
Liitumiskilp,
DP_tehno
DP_juurdep Juurdepääsu asukoht
DP_haljastus Haljastus
DP_servituut elektrikaabli serviuut
tärkandmed YP muutev lisainfo
jah ei kohaldu
jah ei kohaldu
jah ei kohaldu objectID-na kasutuses pos nr
ei ei kohaldu
jah ei kohaldu
jah ei kohaldu
ei ei kohaldu
jah ei kohaldu
ei ei kohaldu
mootkava koostaja kontakt DP_tarkvara
1:500 Keia Kuus
[email protected] Autodesk Autocad 2020
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 29.11.2021 08:23
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Maa-amet <
[email protected]>
Teema: Teade
Tere!Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta
kaudu dokument "Teade", mis on registreeritud 26.11.2021,
numbriga 7-1/95-3.
Saku VallavalitsusJuubelitammede tee 15, Saku, 75501 HARJUMAATel 671
2431e-post: