Vastus teabenõudele

Liisa Ojangu Saatja: Liisa Ojangu Saatmisaeg: reede, 30. juuli 2021 16:47 Adressaat: 'Jaanus Põldmaa'; Triin Raag Koopia: Raiko Kaur; Maris Juha; Pille Lehis Teema: RE: Tõendite kontrollimine Tänan. Tunnustan operatiivse töö eest – AKI tõesti ei näe põhjendusi, miks ürituse korraldaja peaks ka ürituse ajaks andmeid säilitama. Nii nagu telefonivestluses rääkisime, võiks vähemasti korralduse seletuskirjas juhtida tähelepanu, et korraldaja ei tohiks kasutada tõendite kontrollimiseks ebausaldusväärseid rakendusi, mis andmeid ise salvestada ja edastada võivad ning eelistada tuleks riigi poolt loodud kontrolli.digilugu.ee rakendust. Tõenäoliselt teeb AKI ka ettevõtjatele selles osas avalikult meeldetuletuse. Lugupidamisega Liisa Ojangu From: Jaanus Põldmaa <[email protected]> Sent: Friday, July 30, 2021 4:38 PM To: Liisa Ojangu <[email protected]>; Triin Raag <[email protected]> Cc: Raiko Kaur <[email protected]>; Maris Juha <[email protected]>; Pille Lehis <[email protected]> Subject: RE: Tõendite kontrollimine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Saadan veelkord tagasi. Jäi lahendus, mille kohaselt enne üritusele lubamist peavad neid siiski kontrollima, kuid ei tohi neid andmeid mis tahes kujul säilitada. Täpsemad selgitused, mis olid kommentaarides, lisan seletuskirja. From: Liisa Ojangu <[email protected]> Sent: Friday, July 30, 2021 3:46 PM To: Jaanus Põldmaa <[email protected]> Cc: Raiko Kaur <[email protected]>; Maris Juha <[email protected]>; Pille Lehis <[email protected]> Subject: RE: Tõendite kontrollimine Tere Saadan manuses oma paranduste ja kommentaaridega versiooni. Liisa Ojangu From: Jaanus Põldmaa <[email protected]> Sent: Friday, July 30, 2021 3:29 PM To: Liisa Ojangu <[email protected]>; Triin Raag <[email protected]> Cc: Pille Lehis <[email protected]>; Raiko Kaur <[email protected]>; Maris Juha <[email protected]> Subject: RE: Tõendite kontrollimine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere 1 Edastan VV korralduse muudatused ja Teie pöördumisega seotud lahendused. Palun andke esimesel võimalusel tagasiside, kas selline lahendus on sobiv isikute õiguste kaitseks. Palun eelnõu mitte edasi saata, sest seda pole allkirjastatud. Jaanus Põldmaa From: Liisa Ojangu <[email protected]> Sent: Friday, July 30, 2021 3:00 PM To: Jaanus Põldmaa <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]> Cc: Pille Lehis <[email protected]>; Raiko Kaur <[email protected]>; Maris Juha <[email protected]> Subject: RE: Tõendite kontrollimine Tere Tänan selgituste eest. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) annab võimaluse igale liikmesriigile sätestada täiendavaid õiguslikke aluseid isikuandmete, sh terviseandmete töötlemiseks. Näib, et valitsuse korraldus mahub IKÜM art 9 lg 2 punkti g) alla: töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Korralduse 282 punktiga 2020 selline õiguslik alus ka luuakse: Tegevuse korraldaja on kohustatud kontrollima punktides 2017 ja 2019 sätestatud testi või tõendi ehtsust ja kehtivust ning tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse enne seda, kui isik osaleb tegevuses. AKI hinnangul ei vasta aga see säte täielikult IKÜM art 9 lg 2 punkti g) nõuetele ehk puudu on kaitsemeetmete loetelu. Kaitsemeetmeteks võib olla näiteks lühike säilitustähtaeg, kindel ja täpselt sätestatud viis, kuidas tõendeid või testitulemusi kontrollitakse jms. Praegusest tekstist aga ei tule üldse välja, kuidas tegevuse korraldaja tõendeid ja testitulemusi kontrollib – kas vaid visuaalselt, mingi rakenduse kaudu, koopiaid tehes vms. Lisaks ei ole reguleeritud, kas tegevuse korraldaja peab kontrollitud andmed endale salvestama ja juhul kui, siis kui kaua peab ta neid säilitama – nt kui Terviseamet saab kaebuse, et mingil üritusel rikuti nõudeid ja viib läbi järelevalvemenetluse ning nõuab tõendite esitamist. Kuivõrd tegemist on siiski tundlike isikuandmetega, siis ei saa nii olulisi küsimusi jätta üksnes ürituse korraldajate otsustada. Samuti ei ole piisav, kui öelda, et korraldajad peavad täitma IKÜM-i nõudeid. IKÜM-st ei tule nt andmete säilitamise tähtaja kohta muud indikatsiooni, kui see, et andmed tuleb kustutada, kui neid enam vaja pole. Säilitamise vajaduse üle saab ja peab aga otsustama see, kes sellise isikuandmete kogumise üldse ette nägi ehk antud juhul valitsus. Juhul, kui valitsus leiab, et ürituse korraldaja ei peaks ega isegi tohiks tõendite ja testide tulemusi endale koguda ja säilitada, tuleb seda korralduses ka selgesõnaliselt öelda. Lisaks märkus andmete avaldamise vabatahtlikkusest – andmekaitseõiguse vaatest on oluline, et kui inimesel tegelikult ei ole valikuvabadust, kas oma andmed esitada ilma, et sellega kaasneks talle tagajärgi (antud juhul nt üritusele mitte pääsemine), siis ei saa kunagi rääkida andmete vabatahtlikust avaldamisest. See on eksitav, sest tegelikult inimese tahtest midagi ei olene, sest vastav andmete esitamise kohustus on ettenähtud õigusaktiga ning inimese tahe seda kohustust ei väära. Seega tasub hoiduda retoorikast, et antud juhul on oma andmete avaldamine vabatahtlik, sest see on eksitav. Lõpetuseks jagan Õiguskantsleri mure küsimuses, kas nii olulisi eraelupuutumatuse riiveid saab ikka seada täidesaatev võim või peaks PS §-i 26 ja §-i 3 silmas pidades seda tegema Riigikogu. Lugupidamisega Liisa Ojangu Õigusnõunik peadirektori ülesannetes [email protected] 627 4131 2 Andmekaitse Inspektsioon Eraelu kaitse ja riigi läbipaistvuse eest From: Jaanus Põldmaa <[email protected]> Sent: Friday, July 30, 2021 10:02 AM To: Liisa Ojangu <[email protected]> Subject: Tõendite kontrollimine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere 14. juunil 2021.a jõustus Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 punktid 2016-2020, mis sätestavad tingimused suurüritustel osalemiseks ning nende korraldamiseks koroonaviiruse leviku tingimustes. Kõnealust regulatsiooni on muudetud vahepealsel ajal üksnes piirarvude osas, kuid olemuslikult on tegevuse korraldajal kohustus kontrollida isikute nakkusohutust. Vt - https://www.riigiteataja.ee/akt/326072021002. 9. augusti 2021.a jõustuva korraldusega täpsustatakse põhimõtet, mille kohaselt tegevuse eest vastutav isik on kohustatud kontrollima tõendi või testi tegemise ehtsust ning nende kehtivust või teiste asjaolude ilmnemist enne seda, kui isik osaleb tegevuses. Põhjendatud kahtluse korral on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse. Juhul, kui isik ei soovi enda nakkusohutust tõendada, siis ei ole kohutust andmeid avaldada, kui sellisel juhul peab arvestama, et tal puudub õigus tegevuses osaleda, kui tegevuses osaleb sisetingimustes rohkem kui 50 või välitingimustes rohkem kui 100 isikut. Andmete avaldamine jääb isiku enda vabatahtlikuks õiguseks. Samas on korralduse nr 282 alusel tegevuse eest vastutaval isikul õigus kontrollida, kas isik on nakkusohutu või mitte enne, kui ta võib isikul osaleda tegevuses. Andmete töötlemise eesmärk on tagada rahva tervise kaitse, ürituste ja tegevuste nakkusohutus ning kõigi turvalisus, vältida tervisesüsteemi ülekoormust ning laiemalt tagada riigi toimepidevus. Samuti on nimetatud andmete töötlemine vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel, eelkõige käesoleval juhul tõkestada koroonaviiruse levikut ning kehtestatakse nimetatud õigus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel käesoleva korraldusega ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Andmete töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides. Tegevuse eest vastutav isik peab järgima andmete töötlemisel järgima kõiki andmete töötlemise põhimõtteid. Eelkõige tähendab, et pärast tegevuses osalemist puudub tegevuse eest vastutaval isikul nimetatud andmeid säilitada või töödelda ning ta on kohustatud vastavad isikuandmed jäädavalt kustutama. Täiendavalt on tegevuse eest vastutaval isikul järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid. Tegevuse eest vastutav isik vastutab andmete töötlemise õiguspärasuse eest. Kas nimetatud põhimõtete osas on Teil põhimõttelisi vastuväiteid? Jaanus Põldmaa Riigikantselei 3  Liisa Ojangu Saatja: Liisa Ojangu Saatmisaeg: teisipäev, 27. juuli 2021 11:44 Adressaat: '[email protected]' Teema: Koroontõendi küsimine Tere Jäi silma Riigikantselei kommentaar ERR-i järgmisele uudisele: https://www.err.ee/1608289146/rock-ooperi- korraldaja-mul-pole-oiguslikku-alust-koroonatoendit-nouda Seal kommenteerib Riigikantselei, et ürituse korraldajal on õiguslik alus koroonatõendi esitamise nõudmiseks ja viitab valitsuse 14. juuni korraldusele. AKI on seisukohal, et kui koroonatõendiga kuvatakse kontrollijale rohkem andmeid kui „jah“ või „ei“, sh andmeid vaktsineerituse ja läbipõdemise kohta, siis tegemist on eriliigiliste isikuandmetega ning selliseks andmetöötluseks peab õiguslik alus tulema isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 9. Kui töötlemine toimub art 9 lg 2 punktide b, g, h, i alusel, siis peab selline isikuandmete töötlemine selgelt ja konkreetselt olema sätestatud liikmesriigi õigusaktiga, mh peavad olema kehtestatud piisavad kaitsemeetmed. AKI on seni olnud teadmises, et sellist õigusakti meie riigis antud ei ole, mis selgelt ürituste korraldajatele õiguse koroonatõendit küsida annaks. Kui meil on aegunud info, siis palun meile vastav korraldus ka tutvumiseks saata. Lugupidamisega Liisa Ojangu Õigusnõunik [email protected] 627 4131 Andmekaitse Inspektsioon Eraelu kaitse ja riigi läbipaistvuse eest 1  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kalev Aavik Teie: 17.11.2021 Advokaadibüroo Koch & Partnerid OÜ [email protected] Meie: 25.11.2021 nr 1.2.-1/21/3759 Vastus teabenõudele Käesolevaga täidame Teie 17.11.2021 esitatud teabenõude, arvestades Teie 19.11.2021 esitatud täpsustust – samasisulisi vastuseid on saadetud korduvalt, väljastame vaid need vastused selgitustaotlustele, mis kajastavad ka teistes vastustes AKI selgitusi koroonapassi kontrollimise kohta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor Lisad: 1. 27.07.2021 pöördumine Riigikantselei poole; 2. 30.07.2021 kirjavahetus Riigikantseleiga; 3. AKI kommentaaridega korralduse eelnõu 30.07.2021 kirjavahetuse juures; 4. 03.08.2021 vastus selgitustaotlusele; 5. 02.09.2021 vastus selgitustaotlusele; 6. 07.09.2021 vastus selgitustaotlusele. Koopia: Riigikantselei [email protected] Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235  KORRALDUS Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punktide 1–3 ja 5 ning lõigete 5 ja 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8: 1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt: 1) täiendada korraldust punktiga 83 järgmises sõnastuses: „83. Punktis 81 nimetatud ühissõidukis viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Piirangut ei kohaldata alla 12-aastastele isikutele või juhul, kui kaitsemaski kandmine või suu ja nina katmine ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik.“; 2) sõnastada punkt 2014 järgmiselt: „2014. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse alates 9. augustist 2021. a lisaks järgmisi meetmeid ja piiranguid: 1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut ning täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid. Isikute arvu piirangut ei kohaldata riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele; 2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 100 isikut. Piirangut ei kohaldata riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele; 3) välistingimustes piiratud territooriumiga spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 100 isikut. Piirangut ei kohaldata Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele; 4) sisetingimustes spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut ning täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid. Piirangut ei kohaldata Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele; 5) isikud võivad viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut ning sisetingimustes täidetakse täiendavalt punktis 81 sätestatud nõudeid;  2 6) sisetingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut ning täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid; 7) välistingimustes piiratud territooriumiga avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 100 isikut; 8) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut ning täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid; 9) toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on tagatud, et klientide arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut ning sisetingimustes täidetakse täiendavalt punktis 81 sätestatud nõudeid. Isikute arvu piirangut ei kohaldata, kui kliendid viibivad ja liiguvad toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks ja sisetingimustes täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid; 10) sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine. Käesolevas punktis sätestatud tegevustel, mis toimuvad sisetingimustes, tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Käesolevas punktis sätestatud isikute arvu piirangut kohaldatakse iga tegevuse toimumise asukoha kohta. Käesolevas punktis sätestatud isikute arvu piirangut ei kohaldata lisaks alapunktides sätestatule korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes.“; 3) sõnastada punktid 2016–2020 järgmiselt: „2016. Tegevuse eest vastutav isik võib punktis 2014 sätestatud isikute arvust suurema osalejate arvuga tegevusi läbi viia juhul, kui on tagatud teiste asjakohase valdkonna kohta punktis 2014 ning punktides 2017 ja 2020 sätestatud nõuete täitmine. Punktides 2018 ja 2019 sätestatud asjaolude tõendamise või testimise nõuete täitmise eest vastutab tegevuses osalev isik, välja arvatud juhul, kui testimist korraldab tegevuse eest vastutav isik. Juhul, kui kavandatakse korraldada avalikku üritust, spordivõistlust või spordi- ja liikumisüritust, mille tingimused erinevad punktides 2014 ja 2017–2020 sätestatud tingimustest, kohaldatakse punkti 7. 2017. Tegevuse eest vastutav isik võib punktis 2016 sätestatud juhul tegevust läbi viia, kui on tagatud sisetingimustes mitte rohkem kui 6000 isiku ja välistingimustes mitte rohkem kui 12 000 isiku osalemine ühe kalendripäeva kohta. 2018. Punktis 2016 sätestatud juhul võib isik osaleda tegevuses, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ta on alla 18-aastane; 2) ta on erivajadusega ja tema testimine ei ole muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik; 3) ta on punktides 61 ja 62 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi; 4) ta esitab negatiivse testi tõendi punktis 2019 sätestatud korras.  3 2019. Punkti 2018 alapunktis 4 sätestatud juhul võib isik tegevuses osaleda, kui ta esitab tõendi testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne ja mille peab olema teinud tervishoiuteenuse osutaja järgmistel tingimustel: 1) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Euroopa Liidu terviseohutuse komitee heaks kiidetud SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist; 2) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist. Kui tegevuses osalev isik ei ole käesolevas punktis esitatud nõudeid täitnud, võib tegevuse eest vastutav isik korraldada SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tegemise Terviseameti juhiste kohaselt. Tegevuses osalemiseks peab nimetatud testi tulemus olema negatiivne. 2020. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud kontrollima punktis 2018 või 2019 sätestatud tõendi või testi tegemise ehtsust ning nende kehtivust või teiste asjaolude ilmnemist enne seda, kui isik osaleb tegevuses. Põhjendatud kahtluse korral on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse. Tegevuse eest vastutaval isikul on keelatud isikuandmeid säilitada pärast isiku tegevuses osalemist, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks IKÜM art 4 punktile 11 ja artiklile 7 vastava nõusoleku.“. 2. Korraldus jõustub 9. augustil 2021. a. Korralduse punkti 1 alapunkt 1 jõustub 2. augustil 2021. a. 3. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee. Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata, arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, näiteks õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.  4 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega; Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta; abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue; abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi korraldus nr 282) on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud liikumisvabaduse piirangud ja meetmed, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut. Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1, või saastunud pindade ning näiteks saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Samuti on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise oht õues, kus viibitakse paljude inimestega lähedases kontaktis. Eesti näitel on sellised nakatumised aset leidnud näiteks spordiüritusel, millega on seotud 16 nakatunut (26. juuli 2021. a seisuga), ja meelelahutusüritusel, millega on seotud 64 nakatunut (26. juuli 2021. a seisuga). Koroonaviiruse SARS-CoV-2 deltatüve levik on viimastel nädalatel Eestis kaasa toonud viiruse leviku märgatava tõusu. Deltatüvi levib 60% paremini kui alfatüvi, samuti nakatavad deltatüve tõttu teisesed juhud kolmandasi juhte hõlpsamini ning viiruse peiteaeg on lühem. Senised andmed on näidanud, et pooleli oleva vaktsineerimiskuuriga saavutatud immuunsuse taseme suhtes on deltatüvi ca 17% vähem tundlikum kui seni domineerinud alfatüvi2. Samal ajal lõpetatud vaktsineerimiskuuri järel saavutatud immuunsuse suhtes oli vaktsiini efektiivsus langenud ca 10%. Lõpetatud vaktsineerimiskuuri järel saavutatud immuunsuse suhtes märgatavat tundlikkuse langust ei esinenud. Arvestades, et 29. juuli 2021. a seisuga on 41,85%- l elanikkonnast vaktsineerimiskuur lõpetatud, ei ole vaktsineerimise mõju võimaliku deltatüvest põhjustatava haigestumuse kasvu ära hoidmiseks veel piisav. Sel põhjusel on vajalik kehtestada lisapiiranguid ja -meetmeid. Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et haigestumuse intensiivsus on kogu Eestis kõrge. 29. juulil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 107,83 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 133. 1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted 2 https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/993879/Varia nts_of_Concern_VOC_Technical_Briefing_15.pdf  5 23. juulil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 65,46 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 75. 7. juulil 2021. a olid samad näitajad 31,83 ja 32, 21. juunil 2021. a 49,81 ja 40 ning 16. juunil 2021. a 64,11 ja 49. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta Eestis on kõrgel tasemel, uute haigusjuhtude juurdekasv on endiselt kasvutrendis. Haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad näitajad on keskmisel tasemel ja stabiilsed. 29. nädala jooksul lisandus 645 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga suurenes uute juhtude arv 72,0% võrra. 29. nädalal tehti 18 494 testi (1394 testi 100 000 elaniku kohta), mida on 33,1% võrra vähem kui 28. nädalal. 3,5% testidest osutus positiivseks (28. nädalal 1,4%). Alates 26. nädalast on deltatüvi muutunud domineerivaks viirustüveks (25. nädalal osakaal 33%, 26. nädalal 67%, 28. nädalal 92% ja 29. nädalal 95%). Nakatamiskordaja R oli 27. juuli 2021. a seisuga üle Eesti 1,4, mis on kasvutrendis. Nakatamiskordaja R kasv on seotud nii deltatüve domineerimisega kui ka suurte ürituste läbiviimisega. Erinevate üritustega seoses on tekkinud 9 kollet, kolletes on 26. juuli 2021. a seisuga kokku 166 haigestunud inimest. Haigestunuid lisandub kolletesse iga päev. Üritustest osavõtjad ja ka laagrites osalejad on üldjuhul Eesti erinevatest piirkondadest, mille tulemusel kandub haigus laiali. Võttes arvesse, et R on kõrge, on Terviseameti hinnangul ootuspärane, et ainuüksi üritustega seoses lisandub 30. nädal ligi 200 teisest haigusjuhtu. Terviseameti hinnangul kaasneb ilma üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta septembri keskpaigas kuni 2500 haigestunut päevas. Käesoleva korraldusega tehakse korralduses nr 282 järgmised põhimõttelised muudatused: Alates 9. augustist 2021. a rakendatakse valdkondade üleselt tegevuste ja ürituste puhul minimaalseid osalejate piirmäärasid. See tähendab, et kui tegevuse eest vastutav isik ei kontrolli osalejate nakkusohutust, võib edaspidi sisetingimustes osaleda kuni 50 isikut ning välistingimustes kuni 100 isikut. Toitlustusettevõtetes ja avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates võib olla sise- ja välistingimustes kokku kuni 50 isikut. Edaspidi kehtib nimetatud põhimõte järgmiste valdkondade, tegevuste ning asukohtade suhtes: - sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe; - spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused; - avalikuks kasutamiseks mõeldud saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad; - avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine ning avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused; - muuseumide ja näituseasutuste külastamine; - toitlustusettevõtetes viibimine. Kui sisetingimustes on osalejate arv suurem kui 50 või välitingimustes suurem kui 100, peab tegevuse eest vastutav isik alates esimesest osalejast kontrollima isikute tõendeid vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse testi olemasolu kohta. Juhul, kui tegevuse eest vastutav isik kontrollib isikute nakkusohutust, võib tegevust sisetingimustes läbi viia kuni 6000 isikuga ning välistingimustes kuni 12 000 isikuga.  6 Toitlustusettevõtetes isikute arvu piirangut ei rakendata, kui kliendid viibivad ja liiguvad toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks ja sisetingimustes täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid. Isikute arvu piirangut ning tõendite ja testide esitamise kohustust ei ole kaubandustegevuses ja teiste teenuste osutamisel. Käesoleva korraldusega jäetakse välja tegevuse eest vastutava isiku kohustus korraldada tegevuses osalejate testimist. See tähendab, et nt kontserdikorraldajal ei ole kohustust tagada pealtvaatajatele nõuetekohase testimise võimalust. Nakkusohutuse tõendamisel on kohustus isikul endal. Uue korralduse kohaselt võib tegevuse eest vastutav isik antigeeni kiirtesti tegemise võimaluse korraldada, kui ta järgib Terviseameti sellekohaseid juhiseid. Endiselt peab näiteks kontserdikorraldaja kontrollima kõigi külastajate vaktsineeritust, COVID-19 läbipõdemist või negatiivse PCR või antigeeni kiirtesti tõendi olemasolu. Võrreldes varasema regulatsiooni kehtestamise ajaga on vaktsineerimine kättesaadav juba alates 12. eluaastast. Samuti on igas maakonnas olemas võimalused vaktsineerimiseks. See tähendab, et inimestel on võimalik valida (tasuta) vaktsineerimise vahel või enne üritusel osalemist testimise vahel. COVID-19 testi tegemise kulu katab isik, kes soovib konkreetses tegevuses osaleda, välja arvatud juhul, kui vastava kulu katab tegevuse eest vastutav isik. Kui sisetingimustes 50 isiku või välistingimustes 100 osaleva isiku piirmääri ei ületata, nakkusohutust tõendama ei pea. Tegevuses osalemise eel ei pea nakkusohutust tõendama alla 18-aastane isik. See tähendab, et ta ei pea esitama tõendit negatiivse COVID-19 testi kohta, samuti ei nõuta talt tõendit vaktsineerituse või COVID-19 läbipõdemise kohta. Kui vaktsineeritusega hõlmatus alla 18- aastaste seas suureneb ning noortel on ajaliselt olnud võimalus ka teise vaktsiinidoosi saamiseks, vaadatakse kehtestatav vanusepiir üle ning vajaduse korral seda korrigeeritakse. Käesoleva korraldusega ei muudeta põhimõtet, mille kohaselt on COVID-19 testi tegemisest vabastatud erivajadusega isik, kui tema testimine ei ole muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik, ja käesolevas korralduses sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik, kui ta esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi. See tähendab, et osa ühiskonnast ei pea enne üritusel osalemist või toitlustuskohta minekut COVID-19 testi tegema. Mida suurem on vaktsineeritusega hõlmatus, seda väiksem on vajadus enne tegevustes osalemist testi teha. 9. augustil 2021. a jõustuva korraldusega täpsustatakse põhimõtet, mille kohaselt tegevuse eest vastutav isik on kohustatud kontrollima tõendi või testi tegemise ehtsust ning nende kehtivust või teiste asjaolude ilmnemist enne seda, kui isik osaleb tegevuses. Põhjendatud kahtluse korral on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse. Juhul, kui isik ei soovi enda nakkusohutust tõendada, ei ole kohustust andmeid avaldada, kuid sellisel juhul peab arvestama, et tal puudub õigus tegevuses osaleda, kui tegevuses osaleb sisetingimustes rohkem kui 50 või välistingimustes rohkem kui 100 isikut. Korralduse nr 282 alusel tegevuse eest vastutaval isikul õigus kontrollida, kas isik on nakkusohutu või mitte, enne, kui ta lubab isikul tegevuses osaleda. Andmete töötlemise eesmärk on tagada rahva tervise kaitse, ürituste ja tegevuste nakkusohutus ning kõigi turvalisus, vältida tervisesüsteemi ülekoormust ning laiemalt tagada riigi toimepidevus. Samuti on nimetatud andmete töötlemine vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel, eelkõige praegusel juhul tõkestada koroonaviiruse levikut. Nimetatud õigus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel käesoleva korraldusega ning on  7 proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Andmete töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides. Tegevuse eest vastutav isik peab järgima andmete töötlemisel kõiki andmete töötlemise põhimõtteid. Eelkõige tähendab see, et pärast tegevuses osalemist puudub tegevuse eest vastutaval isikul õigus nimetatud andmeid säilitada või töödelda ning ta on kohustatud vastavad isikuandmed jäädavalt kustutama, välja arvatud juhul, kui tegevuses osalev isik annab selleks sellekohase nõusoleku. Täiendavalt on tegevuse eest vastutaval isikul kohustus järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid. Tegevuse eest vastutav isik vastutab andmete töötlemise õiguspärasuse eest. Samuti taastatakse maski kandmise kohustus ühissõidukis alates 2. augustist 2021. a. Täiendavalt muudetakse isikute arvestuse põhimõtet, mille kohaselt kehtib edaspidi valdkondade üleselt põhimõte, et tegevustes ei kohaldata isikute arvu piirangut lisaks alapunktides sätestatule korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Käesoleva korraldusega ei muudeta põhimõtet, mille kohaselt jääb siseruumides toimuvatele avalikele üritustele ja korraldatud tegevustele kehtima osalevate isikute hajutatuse nõue, samuti tuleb siseruumides tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Arvestades käesoleva korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle Eesti, on piirangute ja meetmete rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, tõhus ning proportsionaalne meede, et tagada inimeste elu ja tervis ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevus. Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 lausest 2, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt. Põhiseaduse § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimiskeelu. See tähendab, et ilma mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ei tohi isikuid erinevalt kohelda. Võrdselt tuleb kohelda võrreldavaid gruppe. Praegu on võrreldavateks gruppideks ühelt poolt isikud, kes on COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või sellega võrdsustatud, selle läbi põdenud või teinud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist negatiivse tulemusega PCR-testi või kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist negatiivse tulemusega kiirtesti, ja teiselt poolt isikud, kes ühelegi eelnimetatud kriteeriumile ei vasta, pidades muu hulgas silmas, et tegevuste eest vastutavatel isikutel tuleb tagada isikutele võimalus tegevuses osaleda ka juhul, kui osaleja vanusest või muudest objektiivsetest põhjustest lähtuvalt ei ole vaktsineeritus, läbipõdemine või testi  8 tegemine tõendatud või mõistlik. Näiteks olukordades, kui isiku erivajadusest tulenevalt tekitab testi tegemine talle ebamugavusi või psüühikahäirest tulenevalt ei ole võimalik tagada turvalist proovi võtmist. Nakkusohutuse põhimõtte rakendamine võimaldab kohelda COVID-19 negatiivse testitulemuse saanuid, selle läbipõdenuid või selle vastu vaktsineerituid või vaktsineerituga võrdsustatud isikuid erinevalt võrreldes teistega, kellel eespool nimetatud tulemusi tõendada ei ole või kes ise ei soovi nimetatud asjaolusid kinnitada. Lisaks kaalub nimetatud põhimõtte rakendamine üles avaliku huvi eelkõige selles osas, et see võimaldab hoida ühiskonda avatuna ning jätkata majandustegevust, mis arvestab rahva tervise kaitse eesmärke. Põhiseaduse § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane. Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut ja viirusega nakatumist ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 47). See tähendab, et piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil. Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, näiteks arstid, politseinikud ja päästjad, sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel. Näiteks on põhiseaduse § 47 kohaselt kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole ka põhiseaduse §-s 47 sätestatud õigus absoluutne. Põhjus, miks põhiseaduse § 47 nimetab eraldi nakkushaiguste leviku tõkestamist, seisneb selles, et nakkushaigused levivad inimeste seas siis, kui inimesed kohtuvad. Seetõttu on nakkushaiguste leviku tõkestamise üks olulisi ja põhilisi meetmeid nakkuse levimise takistamisel inimestevahelise lävimise piiramine. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.  9 Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest. Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee. Kaja Kallas Peaminister Aivar Rahno Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes  Teie: 17.11.2021 nr Meie: 25.11.2021 nr 1.2.- 1/21/3759 Vastus teabenõudele Soovisite oma selgitustaotluses teada, kas terviseandmete küsimine ettevõtjate poolt oma klientidelt on seaduslikult lubatud ning kas terviseandmete küsimisel kehtib ka mingi reeglistik. Alates 9. augustist juhul kui üritustel või tegevustes osaleb siseruumides üle 50 ja väljas üle 100 inimese, siis tuleb tagada kõigi külastajate nakkusohutus ja selle kontroll. See tähendab, et üritustel ja tegevustes saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. Sisetingimustes võib sel juhul olla kuni 6000 ja välitingimustes kuni 12 000 külastajat. Ettevõtjad võivad küsida klientidelt terviseandmeid. Vastavalt Vabriigi Valituse korraldusele (Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine) on tegevuse eest vastutaval isikul õigus kontrollida, kas isik on nakkusohutu või mitte, enne, kui ta lubab isikul tegevuses osaleda. Andmete töötlemise eesmärk on tagada rahva tervise kaitse, ürituste ja tegevuste nakkusohutus ning kõigi turvalisus, vältida tervisesüsteemi ülekoormust ning laiemalt tagada riigi toimepidevus. Samuti on nimetatud andmete töötlemine vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel, eelkõige praegusel juhul tõkestada koroonaviiruse levikut. Nimetatud õigus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel käesoleva korraldusega ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Andmete töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides. Korralduse muudatuste eelnõu kooskõlastati enne vastuvõtmist AKI-ga. Juhul kui soovite põhiseaduspärasuse hinnangut saada antud aktile, siis on Teil võimalik pöörduda õiguskantsleri poole. Enne ürituse või tegevuse algust peavad kõik vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või testi teinud inimesed esitama korraldajale vastava tõendi. Korraldaja peab kontrollima kõigi osalejate tõendeid, nende ehtsust ja kehtivust ning kahtluse korral tuvastama tõendi esitaja isikusamasuse. Kontrollida tuleb kõiki pealtvaatajaid, aga ka näiteks töötajaid, toitlustajaid ja esinejaid. Kui inimene oma nakkusohutust ei tõenda, siis ei saa ta üritusel või tegevuses osaleda. Isik saab osaleda tegevuses, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ta on alla 18-aastane; 2) ta on erivajadusega ja tema testimine ei ole muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik; 3) ta on COVID-19 haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi; 4) ta esitab negatiivse testi tõendi järgmises punktis sätestatud korras. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Kui isik esitab tõendi testi tegemise kohta, peab selle tulemus olema negatiivne ja selle peab olema teinud tervishoiuteenuse osutaja järgmistel tingimustel: 1) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Euroopa Liidu terviseohutuse komitee heaks 3 kiidetud SARS-CoV-2 antigeen- RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist; 2) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist. Kui tegevuses osalev isik ei ole käesolevas punktis esitatud nõudeid täitnud, võib tegevuse eest vastutav isik korraldada SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tegemise Terviseameti juhiste kohaselt. Lisan Teile ka Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmise lingi, et saaksite soovi korral täpsemalt tutvuda ettevõtetele seatud nõuetele nakkusohu kontrollimisel: (https://www.riigiteataja.ee/akt/330072021002). Lugupidamisega Pille Lehis peadirektor peadirektori volitusel 2 (2)  Teie: 17.11.2021 Meie: 25.11.2021 nr 1.2.- 1/21/3759 Vastus teabenõudele Soovisite oma selgitustaotluses teada, kas nakkusohutuse kontrollimine selleks ette nähtud kohtades on isikuandmete kaitsega kooskõlas. Alates homsest tuleb COVID tõendit esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris. Samas pole COVID tõendit vaja esitada, kui siseneda toitlustusettevõttesse ettetellitud toidu kaasaostmiseks, kuid siis tuleb kanda maski. COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse korraldusele, millega saate lähemalt tutvuda siin: (https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/2021.08.23_k305_vv.pdf), nähakse ette COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud. Korraldusega kehtestatakse meetmed ja piirangud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks, vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Seega on nakkusohutuse kontrolli teostamine selleks ette nähtud kohtades isikuandmete kaitsega kooskõlas. Korralduse alusel on loodud ettevõtjatele nakkusohutuse kontrollimise kohustus, juhul kui eelnimetatud olukordades ei suuda Te tõendada enda nakkusohutust, siis teenuse osutajal on kohustus keelduda Teile teenust osutamast. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Lugupidamisega Pille Lehis peadirektor peadirektori volitusel 2 (2)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie: 17.11.2021 Meie: 25.11.2021 nr 1.2.-1/21/3759 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie kirja, milles küsite, kas töö paremaks korraldamiseks on Teil õigus salvestada töötajate nimed ning nende COVID-19 vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise tõend. Selgitame esmalt, et mis puudutab töötajate vaktsineerimistõendite küsimist, siis igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus – kas isiku nõusolek või muu üldmäärusest1 tulenev alus (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklid 5 ja 6). Olukorras, kus tegemist on eriliigiliste isikuandmete (sh terviseandmete) töötlemisega, saab õiguslik alus andmetöötluseks tuleneda IKÜM artiklist 9. Artikkel 9 ei sätesta õigusliku alusena õigustatud huvi, nii et ennetavalt saame öelda, et Teie poolt pakutu ei ole selliseks andmetöötluseks sobiv põhjendus. Terviseanalüüside vastused, samuti nagu info vaktsineerituse kohta, on ilma kahtluseta terviseandmed. Terviseandmed on IKÜM artikli 9 lõike 1 kohaselt eriliigilised isikuandmed. IKÜM viidatud artiklite kohaselt on lubatud isikuandmeid (sh eriliigilisi isikuandmeid) töödelda kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Üks üldmääruse keskseid nõudeid ja põhimõtteid on, et isikuandmete töötlus peab olema seaduslik. Tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna, milleks on ka töötajal ootus, ning nõuded selleks tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest2 (TTOS). Samas ei ole antud õigusaktis täpselt reguleeritud olukorda, kas ja millist tervisealast teavet võib töötaja kohta koguda. Siiski on üldine seisukoht, et töötaja andmeid tuleb küsida ja koguda nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Töötaja peab aga silmas pidama, et tööle võib ta asuda üksnes siis, kui ta on terve ja tööandjal on õigus nõuda sellekohast kinnitust. Eesti Vabariigi valitsus kiitis heaks bioloogiliste ohutegurite määruse muudatuse, mis võimaldab tööandjatel täiendava ennetusmeetmena küsida töötajalt tõendit COVID-19 haiguse läbipõdemise, negatiivse testi tulemuse või vaktsineerimise kohta. Tööandja ülesanne on töökeskkonna riskianalüüsiga välja selgitada nakkusoht töökohal, et paremini kaitsta nii töötajate kui klientide tervist. Lisame, et tõendit saab küsida juhul, kui tööandja peab riskide hindamise tulemusel vajalikuks töötajate vaktsineerimist, testimist või COVID-19 haiguse läbipõdemise kontrollimist. Enne tõendi kontrollimist tuleks kaaluda, kas tuleks kõne alla ka isikukaitsevahendite kasutamine, kaugtöö, 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021004?leiaKehtiv töötajate hajutamine või muude meetmete võtmine. Meetmete rakendamisel peab tööandja hindama meetme vajalikkust ja proportsionaalsust. See tähendab, et tööandja peab hindama, milliste töötajate puhul on vaktsineerimise, testimise või haiguse läbipõdemise kohta tõendi küsimine põhjendatud ja millisel juhul mitte. Nimetatud meetmed on asjakohased töötajate puhul, kes puutuvad töökeskkonnas kokku paljude inimestega, samas ei pruugi olla vajalik küsida tõendit kogu ettevõtte töötajatelt. Kõik abinõud tuleb ette näha töökeskkonna riskianalüüsis ning tegevuskavas. See annabki tööandjale õiguse vajaduse korral töötajatelt, kelle töökohal vastav ohutegur ilmneb, ka nimetatud tõendeid küsida. Oleme COVID-19 tõendite kontrollimise osas soovitanud, et kontrollija paneb endale kirja, kelle tõendit ta mis kuupäeval kontrollis ning kaua tõend kehtib. Sel juhul on teada, millise aja jooksul pole vaja tõendit uuesti kontrollida. Tõsi, eelpooviidatud bioloogiliste ohutegurite määrus näeb ette, et vaktsineerimistõend peab olema kättesaadav ka tööinspektorile. See viitab vajadusele säilitada tõendid. Kuid juhime tähelepanu, et ka COVID-19 vaktsineerimise tõend on siiski terviseandmed ehk eriliiki isikuandmed, mida tuleb rangelt kaitsta. Seetõttu, kui tööandja kavatseb tööinspektori jaoks säilitada töötajate COVID-19 vaktsineerimise tõendeid, siis tuleb tagada nende kaitse volitamata töötlemise eest. Meie arvates oleks võimalik asja lahendada ka nii, et tööandja küll kontrollib COVID-19 vaktsineerimise tõendeid (ning fikseerib kontrollimise asjaolud eelpoolkirjeldatud viisil), kuid tõendi koopiaid ise ei säilita, vaid töötajad esitavad oma tõendi ise tööinspektorile viimase nõudel. Määruse muudatusega on võimalik tutvuda võrgulehel https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/2021.08.13_m82_vv.pdf. Lisaks on kriis.ee lehel ka seletuskiri (leitav aadressil https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/2021.08.13_m82_vv_sel.pdf). Loodetavasti on meie vastus arusaadav. Lugupidamisega Pille Lehis peadirektor peadirektori volitusel  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Vastus nõudekirjale Saime Teie pöördumise: Tartu Ülikool soovib rakendada võimalikult palju lähikontaktset õpet ja turvalise õpikeskkonna tagamiseks kaaluda võimalust üliõpilastelt paluda enda nakkusohutuse tõendamist. Kõrgharidusseaduse § 15 lg 1 p1 ütleb, et üliõpilasel on õigus turvalisele õpikeskkonnale. Kas see on piisav alus, et küsida üliõpilastelt nakkusohutuse tõendamist? Esmalt selgitame, et fakt selle kohta, et isik on vaktsineeritud, läbi põdenud, nakatunud jms loetakse isiku eriliigilistesks isikuandmeteks (terviseandmeteks). Eriliigiliste isikuandmete töötlemisel on aga vajalik, et töötlemise alus tuleneks seadusest (nt tervishoiu teenuse osutamise seadus). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 alusel saab siseriikliku õigusaktiga näha küll ette täiendavaid aluseid eriliigiliste, sh terviseandmete töötlemiseks, kuid antud juhul ülikoole puudutavalt sellist IKÜM-i tingimustele (näeb ette ka täiendavad kaitsemeetmed andmete töötlemisele) sätet ei ole Eestis siseriiklikul tasandil vastu võetud. Toodud näitena kõrgharidusseadus ei reguleeri eriliigiliste isikuandmete töötlemist ja ei ole vastava alusena kohaldatav. Oluline on välja tuua ka seda, et eriliigiliste isikuandmete töötlemisel ei saa te kasutada nõusoleku alust, kuna tegemist ei ole võrdsel positsioonil olevate pooltega, ning antud nõusolekut ei saa seetõttu lugeda vabatahtlikuks. Niisamuti nagu kool vs (üli)õpilane, ei saa nõusoleku alust kasutada töösuhetes tööandja vs töötaja. Vabariigi Valitsus on vastu võtnud korraluse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud. Täiskasvanute tasemeõpet ei ole selles korralduses välja toodud, mistõttu ei saa selle alusel kontrollida üliõpilaste COVID-i tõendeid. Küll aga on sama korralduse II osas punktides nr 7-9 toodud meetmetena hajutamine, maskikandmine ja desinfitseerimisvahendite olemasolu. Aga ka sel juhul kui isik ütleb, et tal on mõjuv põhjus, miks ta ei saa maski kanda, siis ei ole lubatud küsida selle kohta täpsemat diagnoosi või arsti tõendit. Soovitame lähtuda viimastest meetmetest ning võimalusel planeerida nii, et liikumised suuremates ruumides oleks jagatud gruppide ja kellaaegade põhiselt. Lugupidamisega Kadri Levand jurist peadirektori volitusel Tatari 39, Tallinn 10134 / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / Registrikood 70004235