Taotlus

KORRALDUS 16.08.2023 nr DM-124380-14 Elering AS keskkonnaloa nr KL-519804 andmine 1. OTSUS Võttes aluseks veeseaduse § 187 p 6, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 23 otsustan: 1.1. Anda ettevõttele Elering AS (registrikood 11022625) tähtajatu keskkonnaluba nr KL- 519804 sademevee suublasse juhtimiseks väljalaskmega Viru alajaama sademevesi (IV243) keskkonnaloas toodud tingimustel. 1.2. Avalikustada keskkonnaloa nr KL-519804 andmise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.3. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest Elering AS-le. Keskkonnaluba KL-519804 on avalikult kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Käesolev korraldus on keskkonnaloa KL- 519804 lahutamatu osa. 2. ASJAOLUD 2.1 Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Norte OÜ (registrikood 16461341; aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Järvevana tee 5, 10112; edaspidi ka ettevõte) esitas 22.05.2023 Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi veeluba või keskkonnaluba) taotluse nr T- KL/1017958-3 (taotlus registreeritud KOTKAS-s 22.05.2023 dokumendi nr DM-124380-5 all) sademevee juhtimiseks Mustajõkke. Tegevuse käitluskoht asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Keskterritooriumi kinnistul (katastritunnus 51401:001:1297). Riigilõivu seaduse § 1362 kohaselt tuleb vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 520 eurot. Riigilõiv on tasutud. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS), veeseaduse (edaspidi VeeS) ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele. Keskkonnaamet pidas esitatud andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks ning teavitas ettevõtet 06.06.2023 kirjaga nr DM-124380-6 taotluse menetlusse võtmisest. 2.2 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaloa taotlus vaadatakse läbi avatud menetlusena (KeÜS § 44). KeÜS § 47 lg 2 kohaselt avaldab Keskkonnaamet teate keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata jätta, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnarisk või keskkonnahäiring on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Tulenevalt kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu eeldatavast vähesusest ja piisava avaliku huvi puudumisest, ei avaldanud Keskkonnaamet teadet kohalikus ega maakondlikus ajalehes. Keskkonnaamet avaldas teate taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.06.2023. Taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Keskkonnaamet küsis 06.06.2023 Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt (registreeritud KOTKAS-s 06.06.2023 dokumendi nr DM-124380-7 all) arvamust keskkonnaloa taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1). KeÜS § 43 lg 2 järgi esitab kohaliku omavalitsuse üksus kirjaliku arvamuse ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Tulenevalt eelnevast palus Keskkonnaamet Narva-Jõesuu Linnavalitsusel esitada oma kirjalik arvamus hiljemalt 30 päev jooksul materjalide saamisest arvates. Narva-Jõesuu Linnavalitsus antud aja jooksul ettepanekuid ega vastuväiteid keskkonnaloa taotlusele ei esitanud. Juhindudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-st 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 2 kohaselt peab haldusorgan andma enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi menetlusosalisele võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Loa andja edastas 28.07.2023 kirjaga nr DM-124380-8 keskkonnaloa andmise eelnõu ja keskkonnaloa korralduse eelnõu (edaspidi eelnõud) ettevõttele, Enefit Power AS-le ja Narva- Jõesuu Linnavalitsusele tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema KeÜS § 48 lg 4 ja HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõude kättesaamisest arvates. 2(10) Keskkonnaamet avalikustas eelnõude teate 28.07.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded valminud keskkonnaloa eelnõu ja keskkonnaloa korralduse eelnõust. Avalikustamise käigus eelnõudele ettepanekuid ja vastuväiteid antud aja jooksul ei esitatud/esitati. Eelnõudele ettepanekuid ja arvamusi määratud tähtaja jooksul esitasid Norte OÜ ja Enefit Power AS (vt käesoleva korralduse p 3.4). 3. KAALUTLUSED HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Keskkonnaamet lähtus keskkonnaloa andmisel HMS § 5 lg 2, mille kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt, efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, edaspidi KeHJS, § 3 lg 1 p 1). KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab loa andja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemisaja jooksul ning KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemisaja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 6 lg 1 alusel ei kuulu taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik. Taotletav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224). Sademeveega saasteainete suublasse juhtimine ei kuulu määruse nr 224 tegevuste hulka, mille korral tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust kaaluda. Lähtudes eelnevast, ei ole KMH kavandatava tegevuse korral kohustuslik, samuti ei ole vaja anda eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lg 23 ega kaaluda KMH vajalikkust. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3(10) VeeS § 186 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse aluseks veeluba, mis annab õiguse üheks või mitmeks VeeS § 187 nimetatud tegevuseks. Vastavalt VeeS § 191 lg 1 annab veeloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaametil kui loa andjal pädevus taotluse menetlemiseks ning veeloa andmise või andmisest keeldumise otsustamiseks. 3.2.1. Vee erikasutus 3.2.1.1. Lubatav tegevus Veeluba on kohustuslik VeeS § 187 p 6 alusel, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Ettevõte taotleb tähtajatut veeluba projekteeritava Viru sünkroonkompensaatorjaama territooriumilt sademeevee juhtimiseks läbi õliliivapüüduri Mustajõkke. Taotluse kohaselt sademevee väljalask on kavandatud Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Keskterritooriumi kinnistule (katastritunnus 51401:001:1297), mille maaomanikuks on Enefit Power AS. VeeS § 186 lg 2 kohaselt peab vee erikasutuseks võõral maatükil kasutajal olema maaomaniku nõusolek. Enefit Power AS teavitas 11.08.2023 (e-kiri registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.08.2023 nr DM-124380-12 all) , et 19.07.2023 on Elering AS ja Enefit Power AS vahel sõlmitud Keskterritooriumi kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmisele leping ja asjaõigusleping, mis on maaomaniku luba maa peal konkreetses asukohas omada sademeveekanalisatsiooni. 3.2.1.2. Nõuded suublasse juhitavale sademeveele Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks (määrus nr 61 § 5 lg 1). Saasteainete juhtimine suublasse on lubatud üksnes VeeS sätestatud juhtudel ja tingimustel, kui sellega ei põhjustata keskkonnaohtu (VeeS § 116 lg 2). Nõuded sademevee suublasse juhtimise kohta on sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61). Sademeveele on kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud käesoleva määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal (määrus nr 61 § 7 lg 7). Lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa käesoleva määruse lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud 4(10) heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l (määrus nr 61 lg 1). Lähtuvalt eelnevast määratakse keskkonnaloas järgmised saasteainete piirväärtused: BHT7 – 15 mg/l, heljum – 40 mg/l ja naftasaadused – 5 mg/l. Sademeveele lubatud vooluhulga koguseid väljalaskmel koodiga IV243 keskkonnaloas ei määrata, kuna tegelik sademete hulk sõltub ilmastikutingimustest ja sademevee kogus ei sõltu ettevõtte tegevusest. Vooluhulgad määratakse arvutuslikult. Sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis EVS 848 „Väliskanalisatsioonivõrk” või muus samaväärses standardis sätestatud metoodika alusel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti (määrus nr 61 § 14 lg 10). Prognoositavad sademevee kogused on taotluse kohaselt 155 m3 kvartalis, 620 m 3 aastas. 3.2.1.3. Sademevee proovivõtu- ja analüüsinõuded Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1). Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Arvestades ettevõtte sademevee omadusi, määrab Keskkonnaamet sademevee väljalaskmest koodiga IV243 proovivõtu sageduseks üks kord poolaastas. Sademevee saasteainete ning ohtlike ainete sisalduse määramiseks peab vee erikasutaja tagama loaga määratud kohtadest proovide võtmise ning korraldama proovide analüüsi (määrus nr 61 § 14 lg 1). Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61§ 14 lg 2). Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6). Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määrus nr 61 § 14 lg-d 8-9). Saastenäitajate ja ohtlike ainete sisalduse määramiseks sademevees ei võeta proovi vihmavalingu ajal ega muudes erakorralistes ilmastikuoludes, näiteks lume kiire sulamise ajal (määrus nr 61 § 16 lg 6). Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on 5(10) vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, keskkonnaloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, keskkonnaloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning keskkonnaloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2). Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2). Sademevee proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. 3.2.1.4. Meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Avarii korral tuleb koheselt võtta tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt loa andjat ja kohalikku omavalitsust ning reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida ka Päästeametit. Keskkonnaloas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. Loa andjal on õigus veeluba muuta ja seada täiendavaid tingimusi/meetmeid juhul kui selgub, et pinnaveekogumi seisund muutub ja selle põhjuseks võib olla sademeevee juhtimine. Seadusandluse muutumisel on loa andjal õigus algatada veeloa muutmine õigusaktidega vastavusse viimiseks. 3.2.1.5. Nõuded teabe esitamiseks KeÜS § 401 lg 1 p 1 kohaselt on keskkonnaotsuste infosüsteem (edaspidi KOTKAS) on andmekogu, mille eesmärk on lihtsustada keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaministri 16.06.2017 määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 20) § 7 lg 1 p 2 kohaselt kantakse andmekogusse keskkonnaloa taotlustega, keskkonnalubade, keskkonnakasutuse aruannete ja keskkonnalubade alusel tehtava seirega seotud andmed. 6(10) Keskkonnaloaga seatut keskkonnaseire andmed on keskkonnaloa osa. Keskkonnaluba väljastatakse keskkonnaotsuste süsteemis KOTKAS ja seega säilitatakse loaga seotud kohustuste ja seire andmed KOTKAS-s. Keskkonnaloaga seatus seire kohustuste andmed tuleb esitada KOTKAS-s. Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 3 lg 1 on keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on saasteainete väljutamine veekogusse (KeTS § 3 lg 2 p 6). Saastetasumäärad saasteainete väljutamisel veekogusse on kehtestatud KeTS § 20 lg 1. Saastetasu määrasid suurendatakse (nn suubla koefitsient) 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu (KeTS § 20 lg 2 p 2). Antud juhul ei vasta heitekoht (pinnas) ühelegi KeTS § 20 lg 2 p-s 2 loetletud tingimusele, mistõttu määrakse suubla koefitsiendiks 1. Kui veeloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel (KeTS § 32 lg 62). KeTS § 33 3 lg 1 järgi esitab KeTS § 31 lg 1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. KeTS § 333 lg 3 alusel on keskkonnatasu deklaratsiooni vorm ja täitmise kord kehtestatud keskkonnaministri 05.04.2011 määrusega nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord”. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse KeTS-s märgitud tähtajaks ja mahus. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu arvutused tuleb esitada ka juhul, kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud. VeeS § 195 lg 3 sätestab veekasutaja kohustuse esitada üks kord aastas veekasutuse aruanne, mis tuleb täita vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 määruses nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord” esitatud nõuetele. 3.2.1.6. Kaalutlused veemajanduskava rakendamiseks Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava. Veemajanduskava on dokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. Sademevett juhitakse Mustajõkke (EELISe kood VEE1063800). Mustajõel on moodustatud 7(10) keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) veekogum Mustajõgi (veekogumi kood 1063800_1). Veekogumi tüüp on V1B-KaVo (heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõgi valgala suurusega üle 25 km², kus loodusliku veerežiimi (loodusliku perioodilise veepuuduse) tõttu ei ole püsiva kalakoosluse kujunemine võimalik). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ on kinnitatud mh Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK; https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027). VMK koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks ning, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, teavet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm. VMK-s puuduvad andmed veekogumi Mustajõgi seisundi kohta. Veekogum Mustajõgi on vastavalt veekogumite koondseisundile 2021 (https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite- seisundiinfo) halvas seisundis (ökoloogiline seisund on hea ja keemiline seisund on halb - nikkel on vees). VMK pinnavee meetmeprogrammis 2022-2027 on Mustajõe pinnaveekogumile on ette nähtud ainult Mustajõe kordoni reoveepuhasti toimimise hinnangu koostamine (rakendaja: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts). Keskkonnaamet ei määra ettevõttele sademevee juhtimiseks Mustajõkke rangemaid nõudeid, kuid ettevõte peab tagama sademevee juhtimisel suublasse loaga seatud piirväärtustele vastavuse. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et veeloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus veeluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. 3.2.1.7. Keskkonnaloa kehtivus Ettevõte taotleb tähtajatut veeluba. Veeluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on ühekordne või kui põhjavett võetakse kehtestatud põhjaveevarust (VeeS § 189 lg 1 p 2 ja 3). Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet keskkonnaloa nr KL-519804 tähtajatult. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine Kõrvaltingimusi ei seata veeloale. 3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine 8(10) Enefit Power AS teavitas 11.08.2023 (e-kiri on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.08.2023 nr DM-124380-11 all), et keskkonnaloa nr KL-519804 andmise eelnõus nimetatutud isik (Maksim Olissov) kooskõlastas ainult „Suur-Alajaam 330 kinnistule projekteeritava sünkroonkompensaatorjaama veevarustuse ja kanalisatsiooni eelprojekt” ehk sellega ei saa järeldada, et tegemist on maaomaniku nõusolekuga. Enefit Power AS pöördus 10.08.2023 e-kirjaga Norte OÜ poole palvega esitada taotlus maaomaniku nõusoleku saamiseks. Samal päeval esitas Enefit Power AS e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.08.2023 nr DM-124380-12 all), mille kohaselt 19.07.2023 on Elering AS ja Enefit Power AS vahel sõlmitud Keskterritooriumi kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmisele leping ja asjaõigusleping, mis on maaomaniku luba maa peal konkreetses asukohas omada sademeveekanalisatsiooni. Norte OÜ teavitas 31.07.2023 (e-kiri on keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS registreeritud 31.07.2023 nr DM-124380-9 all), et on tutvunud keskkonnaloa nr KL-519804 korralduse eelnõuga ning palus keskkonnaluba anda Elering ASi nimele, sest Elering AS on andnud Norte OÜ-le keskkonnaloa taotlemise volituse oma nimelt. Elering ASi volikirja ei olnud Norte OÜ lisanud taotlusele. Keskkonnaamet palus 07.08.2023 kirjaga nr DM-124380-10 hiljemalt 15.08.2023 esitada Elering OÜ volikiri, mis tõendab Norte OÜ keskkonnaloa taotlemise õigust Elering AS nimelt. Norte OÜ esitas Keskkonnaametile palutud volikirja 14.08.2023, mis on keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS registreeritud 14.08.2023 nr DM-124380-13 all. Keskkonnaamet arvestab sellega ning annab keskkonnaloa nr KL-519804 Elering AS-le. 3.5 Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima VeeS, KeÜS ja teistes seadustes ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omajameelespea VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule 9(10) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond Lisa: Keskkonnaluba Teadmiseks: Enefit Power AS, Narva-Jõesuu Linnavalitsus Ljudmila Bogdanova 5250 480 [email protected] 10(10)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-519804 Loa omaja Ärinimi / Nimi Elering AS andmed Registrikood / 11022625 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Viru sünkroonkompensaatorjaam andmed Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 51401:001:1297 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse (85101:012:0086), territoorium Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 16.08.2023 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 2/5 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Viru alajaama sademevesi Väljalaskme kood IV243 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576824, Y: 722746 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2023 Naftasaadused NAF 5 2023 Heljum HEL 40 2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded 3/5 V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama seadusandluses sätestatud proovivõtmise nõuetele. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Viru alajaama sademevesi IV243 X: 6576824, Y: 722746 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Naftasaadused Täiendavad nõuded väljalaskme seire Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Esimene osaproov tuleb võtta läbiviimiseks 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust ning jätkata osaproovide võtmist vähemalt iga 30 minuti järel ja vähemalt kahe tunni jooksul või kuni sademete lakkamiseni. Loa raames tehtava sademevee omaseire proov võib olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 4/5 V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Sademevee käitluse 1. Sademevesi peab vastama käesoleva loa tabelis V4 kehtestatud nõuetele. Pidev nõuded 2. Pidada arvestust suublasse juhitud sademevee koguse üle. 3. Kuivalt puhastada kõvakattega sademevee kogumisalasid. 2. Toimingud avarii korral Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt loa andjat ja kohalikku omavalitsust ning Avarii korral vajadusel Päästeametit. 3. Muud asjakohased 1. Käesolevas loas määramata juhtudel lähtuda kehtivast seadusandlusest. 1. Pidev; 2. Olukorra meetmed 2. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju pinnaveekogumi seisundile, on loa andjal õigus esitada vee erikasutajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. tekkimisel V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Pidada arvestust sademevee hulga üle kvartaalselt. Andmed sademevee koguse kohta esitada veesaastetasu deklaratsioonides. Veesaastetasu deklaratsioonides või loa andja nõudmisel 2. Väljalaskme omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodule. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused tuleb esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 3. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse Veesaastetasu deklaratsioonid esitada vastavalt kehtivale korrale Vastavalt kehtivale korrale tasu teave 4. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 5. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. Koheselt vastava olukorra tekkimisel 6. Muu vajalik informatsioon Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel tuleb keskkonnaloa valdaja vahetamiseks esitada Koheselt vastava olukorra tekkimisel taotlus vastavalt kehtivale korrale. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/5 Saatja: "Reigo Haug" <[email protected]> Saaja: "TA Info" <[email protected]> Teema: Viru sünkronkompensaatori veeseire (KL-519804). Proovide võtmine ja analüüs Kuupäev: 2024-06-25 06:07 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Palun pakkumist Viru sünkroonkompensaatori (Auvere küla, Ida-Virumaa) keskkonnaloa nr KL-519804 järgse veeseire proovide võtmiseks ja analüüside teostamiseks. Soovitud proovivõtu aeg: 1 nädala jooksul. Väljalaskme koordinaadid: X: 6576824, Y: 722746 Seiratavad sademevee näitajad: 1. Biokeemiline hapnikutarve (BHT7). Lubatud suurim sisaldus 15mg/l. 2. Heljum (HEL). Lubatud suurim sisaldus 40mg/l. 3. Naftasaadused (NAF). Lubatud suurim sisaldus 5mg/l. Palun esitada pakkumine ning seire teostamise eeldatav kuupäev. Lugupidamisega Reigo Haug EstLinkide käidu juht | Head of HVDC and Power Plant Maintenance Unit +372 525 4095 +372 715 1229 <mailto:[email protected]> [email protected] Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn <https://www.elering.ee> www.elering.ee <https://twitter.com/EleringAS> Twitter <https://www.linkedin.com/company/eleringofficial/> LinkedIn <https://www.facebook.com/Elering-2157652587608490> Facebook See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage saatjat ja kustutage teade kohe ja lõplikult oma süsteemist. This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient or have received this e-mail in error please notify the sender immediately and destroy this e-mail.