Projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine

KORRALDUS Iisaku 13. märts 2024 nr 88 Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena (Estonia kaevanduse tööstusterritoorium, Ohakvere küla) Ehitusregistri kaudu on esitatud projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/00235 vesiniku tootmisüksuse rajamiseks (EHR kood 221454308) aadressil Ohakvere küla, Estonia kaevanduse tööstusterritoorium (katastritunnus 22901:002:0260). Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt soovitakse Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi kinnistule rajada vesiniku tootmisüksus. Vesiniku toodetakse konteineris asuva elektrolüüseriga, kus toimub vee lõhustamine voolu abil vesinikuks ja hapnikuks. Elektrolüüsiks vajaliku vee tarbeks on plaanis rajada kinnistule puurkaev. Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel on lubatud veevõtt Estonia kaevanduse veehaardel Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist 256 m³/ööpäevas (tegelik kasutatud 2023.a. 44 m³/ööpäevas) ja Kambriumi-Vendi veekompleksist 110 m³/ööpäevas (tegelik kasutatud 2023.a. 81 m³/ööpäevas). 3m3/ööpäevas vee kogus, mida tootmisüksus vajab, mahub kehtestatud põhjaveevaru sisse. Ööpäevas toodetakse maksimaalselt 216 kg vesinikku ja äraveo maksimum on 440 kg, mis tähendab, et mobiilse mahuti minimaalseks täitmise ajaks on kaks päeva. Pilootprojektis on planeeritud vesiniku äravedu iga nelja päeva järel. Seejuures jälgitakse, et välimüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel jäävad alla lubatud piiri. Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel on lubatud veevõtt Estonia kaevanduse veehaardel Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist 256 m³/ööpäevas (tegelik kasutatud 2023. a 44m³/ööpäevas) ja Kambriumi-Vendi veekompleksist 110 m³/ööpäevas (tegelik kasutatud 2023. a 81 m³/ööpäevas). Vesiniku tootmisüksuse veevajadus on 3m3/päevas, mille kogus mahub kehtestatud põhjaveevaru sisse. Rohevesiniku tootmisüksus saab elektritoite rajatavast otseliinist, mis ühendatakse olemasoleva alajaamaga. Neil tundidel, kui päikesepark ei tooda elektrit, võetakse vesiniku tootmiseks vajalik elekter võrgust. Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt on Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi katastriüksuse maakasutuse juhtotstarve tootmise maa-ala. Kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga ja projekti koostamisel tuleb arvestada tootmismaa maa-alale seatud maakasutus- ja ehitustingimustega. Tootmise arendamisel tuleb arvestada selle sobivusega keskkonda ja logistilise asukohaga. Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 kohaselt ei ole kavandatud tegevuseks detailplaneeringu koostamine nõutav. Alutaguse valla üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu koostamise juhuks tootmishoone kavandamine, mille puhul on võimalik keskkonnahäiringute tekkimine. Detailplaneeringu koostamise vajaduse hindamisel on Alutaguse Vallavalitsus lähtunud Tootsi vesiniku tootmise ja mobiilsete mahutite täitmispunktide rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangust ja vesiniku tootmiskompleksi õnnetusjuhtumite riskianalüüsist, mis on koostatud sama tegevuse kohta Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille kohaselt ei ole keskkonnamõju hindamine ega eelhinnangu koostamine antud juhul otseselt vajalik. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Kui KMH eelhinnangu või KMH koostamise vajadus selgub projekteerimistingimuste avatud menetluse või ehitusloa andmise käigus, tuleb seda viivitamatult teha. Ehitusseadustiku § 31 lg 1 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmine korraldada avatud menetlusena. EhS § 31 lg 4 p 2 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste eelnõu esitada arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Haldusmenetluse seaduse § 48 lõike 1 kohaselt pannakse avaliku menetluse käigus eelnõu avalikkusele tutvumiseks. HMS § 49 lõike 2 kohaselt määrab haldusorgan ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Lisaks tuleb teavitada projekteerimistingimuste eelnõuga tutvumise võimalusest Alutaguse valla veebilehel ja ajalehes Põhjarannik. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 46 ja § 47, EhS § 26 lõike 2 punkti 1, § 28, § 33, Planeerimisseaduse § 125 lõike 5, Alutaguse Vallavolikogu 21.12.2017. a määruse nr 15 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine Alutaguse Vallavalitsusele“ ja lähtudes esitatud projekteerimistingimuse taotlusest, Alutaguse Vallavalitsus annab KORRALDUSE: 1. Ehitusspetsialisti asendajal korraldada projekteerimistingimuste avatud menetlus vesiniku tootmisüksuse rajamiseks (EHR kood 221454308) aadressil Ohakvere küla, Estonia kaevanduse tööstusterritoorium (katastritunnus 22901:002:0260). 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Alutaguse Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva korralduse teadasaamisest või päevast, millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast korraldusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tauno Võhmar Lehti Targijainen vallavanem vallasekretär  EELNÕU PROJEKTEERIMISTINGIMUSED detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Ehitustegevuse liigi täpsustus : vesiniku tootmisüksuse rajamine Projekteerimistingimuste andja Asutus : Alutaguse Vallavalitsus Asutuse registrikood : 77000281 Ametniku nimi : Marin Grüning Ametniku ametinimetus : ehi tusspetsialist i asendaja Taotluse andmed Liik : projekteerimistingimuste taotlus Number : 2 411002/01949 Kuupäev : 05.03.2024 E hitamis ega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress: Aadress: Estonia kaevanduse tööstusterritoorium , Ohakvere küla Katastritunnus: 22901:002:0260 Pindala: 163,69 ha Maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa 75 % , jäätmehoidla maa 25% Kitsendused: maardla, veekogu avalik kasutus, geodeetilise märgi kaitsevöönd, raudtee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, veekogu kallasrada, ranna või kalda veeka it sevöönd Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused : ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD TINGIMUSED Koostada tootmiskompleksi ehitusprojekt. Projekteerimisel arvestad a keskkonna-, tuletõrje- ja tervisekaitsenormide ning tingimustega; projekteerida vastavalt kehtivatele seadustele, määrustele, ehitusnormidele ja standa rditele. Kasutamise otstarve: 23029 Muu energiatööstuse rajatis Tule ohutus : vastavalt Päästeameti tingimustele. Rajatise tulepüsivusklass peab vastama Vabariigi Valitsuse siseministri 30.03.20 17 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.“ Vältida mürahäiringute teket. LIIKLUSKORRALDUS Juurdepääs: olemasolev alt avalikult kasutatavalt riigiteelt Väike- Pungerja - Estonia kaevanduse tee Parkimine: lahendada oma kinnistul. TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkude lahendused tuleb teostada vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Ve evarustus: puurkaev. Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel on lubatud veevõtt Estonia kaevanduse veehaardel Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist 256 m³/ööpäevas (tegelik kasutatud 2023.a. 44 m³/ööpäevas) ja Kambriumi-Vendi veekompleksist 110 m³/ööpäevas (tegelik kasutatud 2023.a. 81 m³/ööpäevas). 3m 3 /päevas vee kogus mahub kehtestatud põhjaveevaru sisse. Kaaluda veevarustuse lahendust kaevandusvee baasil. Sademeveed: immutada omal kinnistul ning vältida nen de valgumine naaberkinnistutele ning riigiteede maa-alale. HALJASTUS JA HEAKORD Asendiplaanil näidata krundi haljastuse ja heakorrastuse lahendus. Jäätmete ladustamine ja sorteerimine lahendada krundi piires ja näidata asendiplaanil. Ehitusjäätmete utiliseerimisel tuleb lähtuda Alutaguse vallas kehtivast jäätmehoolduseeskirjast. NÕUDED EHITUSPROJEKTIL E (koosseis, vormistamine, kooskõlastamine, esitamine) Asendiplaan koostada mõõtkavas 1:500. Näidata projekteeritava te hoone te asukohad , olemasolevad ja projekteeritavad tehnovõrgud, liikluskorralduse lahendus , olemasoleva , likvideeritava ja rajatava halj astuse paiknemine. Projekti sisu ja koosseis peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Ehitiste tehnilised andmed peavad vastama majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrusega nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti alusplaanina kasutada litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud topo -geodeetilist mõõdistust mõõtkavas 1:500. Geodeetiline mõõdistus peab olema koostatud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a vastu võetud määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Projekti koostamisel lähtuda kehtivast Alutaguse valla üldplaneeringust (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 2 9 . 10 .20 20 . a otsusega nr 285 ). Projekt peab sisaldama lisasid, mis sisaldavad projekteerimistingimusi, kooskõlastusi, võrguvaldajate tehnilisi tingimusi. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt või ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva spetsialisti poolt vastavalt ehitusseadustiku § 23 ja § 24 lõike 2 punktile 2. Ehitusloa taotlemiseks tuleb ehitusloa taotlus koos ehitusprojektiga esitada Alutaguse Vallavalitsusele läbi Ehitusregistri ( https://www.ehr.ee ). Projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/01949 Projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/01949 Taotlus Taotluse andmed Dokument Projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/01949 Dokumendi kuupäev 05.03.2024 Menetlev asutus Alutaguse Vallavalitsus Riigilõivu andmed Tasumisele kuuluv riigilõiv 25,00 EUR Makse saaja Alutaguse Vallavalitsus Saaja arvelduskonto EE882200221068420618 (Swedbank) EE241010220267434221 (SEB) Viitenumber Makse selgitus Projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/01949 Maksekorralduse andmed payment.pdf Seotud isikud Isikukood/ Roll Nimi (kontaktisik) Registrikood Taotleja/Teataja 49906174219 AIRIIN LIISBET STRANDSON Taotleja/Teataja 39008040263 MIKK KALMA Dokumendi esitaja 39008040263 MIKK KALMA Taotleja/Teataja 11184032 Enefit Green AS (Mikk Kalma) 05.03.2024 1/4  Projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/01949 Seotud ehitised Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress 1 221454308 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla, Estonia kaevanduse tööstusterritoorium 05.03.2024 2/4  Projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/01949 Ehitis Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk Vesiniku tootmisüksuse rajamine Ehitise kasutamise otstarbed Kasutamise otstarve Osakaal Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Kuju liik Hoonestusala Nimetus Koordinaadid 1. 6568170.27 695196.29 2. 6568126.34 695146.48 3. 6568240.53 695014.64 4. 6568280.61 695054.70 5. 6568170.27 695196.29 Ehitisel on 1 kuju 05.03.2024 3/4  Projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/01949 Dokumendid Dokumendi liik: Riigilõivu maksekorraldus Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Fail payment.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (05.03.2024) Üleslaadija MIKK KALMA Dokumendi liik: Keskkonnamõju Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Keskonnamõjude eksperthinnang Fail Tootsi vesiniku tootmisüksuse (0,5 MW) rajamise KMeH V2. asice Väljaandja/koostaja (kpv) Mikk Kalma (05.03.2024) Üleslaadija MIKK KALMA Dokumendi liik: Muu lisa Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Vesiniku tootmisüksuse tutvustus, asukoha plaan Fail Vesiniku tootmisüksuse tutvustus.docx Väljaandja/koostaja (kpv) Mikk Kalma (05.03.2024) Üleslaadija MIKK KALMA 2 Faili nr Faili nimetus Vesiniku tootmisüksuse õnnetusjuhtumite riskianalüüs Fail Vesiniku tootmiskompleksi õnnetusjuhtumite riskianaluus, 14.02.2024.asice Väljaandja/koostaja (kpv) Mikk Kalma (05.03.2024) Üleslaadija MIKK KALMA 05.03.2024 4/4  Tootsi vesiniku tootmisüksuse (0,5 MW) ja mobiilsete mahutite täitmispunkti rajamine Keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tellija: Enefit Green AS Lelle 22 11318, Tallinn Koostaja: Consultare OÜ (Kristo Kiiker, Mari Raidla) Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn Versioon: 2 Kuupäev: 15.02.2024 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................................3 2. Seadusandlikud aspektid ................................................................................................................4 3. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ...................................................................................6 3.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus......................................................................................6 3.2. Tegevusega kaasnevad tegurid ............................................................................................8 3.2.1. Energia ja ressursside kasutamine ................................................................................8 3.2.2. Heide välisõhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ......................................... 10 3.2.3. Heide vette ja pinnasesse........................................................................................... 11 3.2.4. Jäätmed ..................................................................................................................... 11 4. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ...................................................................12 5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ...........................................................14 5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ... 14 5.2. Looduslik mitmekesisus, sh kaitstavad loodusobjektid ....................................................... 15 5.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 15 5.2.2. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 15 5.2.3. Rohevõrgustik, kõrghaljastus, vääriselupaigad ........................................................... 17 5.3. Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................................ 17 5.4. Märgalad ja üleujutusohuga alad ....................................................................................... 19 5.5. Pinnavormid ja pinnas ....................................................................................................... 20 5.6. Maavarad .......................................................................................................................... 20 5.7. Kultuuri-, maastiku- ja põllumajanduslikud väärtused ........................................................ 20 5.8. Keskkonnaohtlikud objektid, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted .......................... 21 6. Hinnang keskkonnamõjude olulisusele ....................................................................................22 6.1. Mõju looduskeskkonnale, sh kaitstavatele loodusobjektidele ............................................ 22 6.1.1. Natura eelhindamine ................................................................................................. 22 6.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................ 23 6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele .......................................................................... 25 6.3. Mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele ................................ 28 6.4. Jäätmekäitluse ja energiakasutusega kaasnev mõju ........................................................... 28 6.5. Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................... 28 6.6. Mõju taristule, inimese tervisele, heaolule ning varale....................................................... 29 6.7. Avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkus ................................................ 33 6.8. Kliimamõjudega arvestamine............................................................................................. 34 6.9. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................................................................. 34 6.10. Keskkonnameetmed ...................................................................................................... 35 7. Eelhinnangu järeldus ................................................................................................................36 8. Kasutatud allikad ......................................................................................................................40 Lisad .................................................................................................................................................42 Lisa 1. Fotod .................................................................................................................................. 42 2 1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmine vesiniku tootmisüksuse rajamisele. Vesiniku tootmisüksust kavandatakse Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla külla. Töö eesmärk on anda piisav alusinfo vesiniku tootmisüksuse rajamiseks vajalike lubade väljastajatele. Käesoleva töö koostamisel on aluseks võetud Tellija (Enefit Green AS) poolt esitatud informatsioon kavandatava tegevuse kohta. Käesoleva töö koostasid Consultare OÜ keskkonnaeksperdid Mari Raidla ja Kristo Kiiker. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada KMH algatamise vajalikkuse üle hindamisel. 3 2. Seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS)1. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor- , lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Võttes arvesse, et...: a) elektrolüüs on keemiline protsess; b) anorgaanilised põhikemikaalid on loetletud Euroopa Komisjoni juhendis2, sh on gaasiline vesinik loetelus nimetatud; c) "tööstuslik maht" on KeHJS-es ja Euroopa Komisjoni juhendis defineerimata; d) "mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud" on defineeritud Euroopa Komisjoni juhendis 3 , kuid jätab tõlgendamisruumi. Antud projektiga rajatavas tootmisüksuses toimub keemiline protsess ühes seadmes ehk puudub keemilisi protsesse teostavate seadmete järjestatus ja omavaheline seotus anorgaanilise põhikemikaali tootmisel, mistõttu võib tõlgendada, et KeHJS § 6 lõige 1 punkt 11 täielikult ei kohaldu. ...ei ole KMH algatamise vajadus üheselt selge ning keskkonnamõju eelhinnangu koostaja hinnangul on võimalik Keskkonnaametil kaalutleda KMH algatamise vajadust. Kui vesiniku tootmisüksuse rajamist defineeritakse ülalkirjeldatud tegevusena, siis on vajalik läbi viia KMH. Juhul, kui tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega4. Vesiniku tootmisüksus on kemikaaliseaduse tähenduses C kategooria ohtlik käitis, mida ei ole nimetatud tegevusvaldkondade all, mille korral tuleb anda keskkonnamõju 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv 2 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 3 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 4 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv 4 hindamise vajalikkuse eelhinnang. Samas tuleb määruse § 16 punkt 1 alusel KMH vajalikkuse eelhinnang anda ka muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Käesolev keskkonnaanalüüs lähtub eelhinnangus kajastatava teabe sisust, mis on sätestatud KeHJS § 61 alusel ning mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ 5 . Käesolevas keskkonnaanalüüsis on lisaks lähtutud Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning eelhindamise juhendmaterjalidest6. 5 Vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 6 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend 5 3. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 3.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Enefit Green AS soovib rajada vesiniku tootmisüksuse tootmisvõimsusega 0,5 MW. Vesiniku tootmise käitises soovitakse toota elektrolüüseri abil vesinikku ja sellega transporditavaid mahuteid (ingl k tube trailer) täita. Kavandatav tootmisüksus asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas Vändra metskond 32 kinnistul (katastritunnus: 63801:001:0037), mis on 95% maatulundusmaa ning 5% transpordimaa (joonis 1). Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse Enefit Green-i Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaama lähedusse (kõrvuti asuvad Eleringi 330kV alajaam ja Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaam), mis paikneb Tootsi tuulepargi alal, sest rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin 7 taastuvenergia tootmisüksusega. Joonis 1. Kavandatava Tootsi vesiniku tootmisüksuse asukoht8 7 Elektrituruseaduse järgi on otseliinvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks. 8 Aluskaart: Maa-amet, 2024 6 Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid, kuid käesoleva hinnangu raames ei analüüsitud tankimislahendust ega tankla rajamise või kasutamisega kaasnevaid mõjusid. Hinnang koostati olukorrale, kus toodetud vesinik transporditakse vesinikutanklatesse. Esialgne pilootprojekt on kavandatud 0,5 MW elektrolüüseriga, kus vesiniku maksimaalne tootmismaht oleks 100 Nm3/h (Nm3 on Normal Cubic meter) ehk 9 kg/h. Vesiniku tootmisprotsess Vesinik (H2) on laialdaselt leiduv element ja enim leidub vesinikku vees (H2O). Elektrolüüs on protsess, kus vesi lagundatakse alalisvoolu toimel vesinikuks ja hapnikuks (joonis 2). Elektrivool juhitakse läbi kahe elektroodi, mida eraldab elektrit juhtiv elektrolüüt või „ioonide transpordikeskkond“. Selle käigus tekib negatiivsel elektroodil (katoodil) vesinik ja positiivsel elektroodil (anoodil) hapnik. Leeliseline elektrolüüs on käesoleval ajal maailmas kõige laialdasemalt kasutusel olev ja soodsaim elektrolüüsitehnoloogia. Elektrolüüsiga toodetud vesinik kogutakse kokku ja hapnik juhitakse atmosfääri. Joonis 2. Elektrolüüsi protsess Vesiniku tootmiseks peab vesi olema demineraliseeritud (DM). Selleks saab rakendada näiteks ioonvahetuse või pöördosmoosi meetodit. Antud tehnoloogiatega tekkiv heitvesi9 on tehnoloogiate erinevuste tõttu erineva koostise ja kogusega, mis pole Tellijale teada. Heitvee koostis oleneb ka algsest toorveest. Pärast elektrolüüserit vesinik komprimeeritakse ehk surutakse kokku. Maksimaalne komprimeeritud vesiniku kogus üksuses on alla 1 tonni (vahelao ja mobiilse mahutiga). Ööpäevas toodetakse maksimaalselt 216 kg vesinikku. Äraveo maksimum on 440 kg, mis tähendab, et mobiilse mahuti minimaalseks täitmise ajaks on kaks ööpäeva. Pilootprojektis on planeeritud vesiniku äravedu iga kahe 9 Heitvesi on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse. Heitveeks ei peeta sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. 7 päeva järel. Maksimaalne töörõhk on kuni 520 bar. Tootmisüksuses kasutatakse nii statsionaarseid kui ka mobiilseid vesinikumahuteid. 3.2. Tegevusega kaasnevad tegurid Majandus- ja taristuministri määruse nr 10 järgi on vesinik teatud koguses määratletud ohtliku kemikaalina10. Ettevõte klassifitseerub C kategooria ohtlikuks ettevõtteks, kuna ettevõttes käideldakse vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on suurem kui 0,5 tonni ja väiksem kui 5 tonni (Qa). Tegevuse jaoks tuleb taotleda keskkonna kompleksluba, kui tegemist on keemiatööstuse alltegevusvaldkonnaga, kus toimub gaasiliste ainete – vesiniku – tootmine 11 . Vabariigi Valitsuse määruse nr 89 alusel ei ole vesiniku tootmise valdkonnas künnisvõimsust määratud. Kompleksluba tuleb taotleda vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus ulatuses. Kompleksluba asendab keskkonnaluba (välisõhu saasteluba, jäätmeluba ja vee erikasutusluba). Keskkonna kompleksloa menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades tööstusheidete seaduses 12 sätestatud erisusi. Kompleksloa kohustusega seotud käitise kasutamise üldpõhimõtted on sätestatud Tööstusheidete seaduse §-s 26. 3.2.1. Energia ja ressursside kasutamine Ülevaade elektrolüüseri tehnilistest näitajatest ja vajaminevatest ressurssidest 0,5 MW võimsuse juures, on tabelis 1. Tabel 1. Elektrolüüseri tehnilised näitajad. Elektro- Elektri H2 H2 H2 DM vee DM vee Heit- Heitvesi Ligi- lüüseri kasutus, kogus, kogus, kogus, vajadus vajadus, vesi, m3/öö- kaudne võimsus GWh/a Nm3/h kg/h kg/öö- l/h m3/kuus l/h päevas toorvee (70 päevas (1/3 vajadus KWh/kg toor- m3/ööp H2 veest) kohta) 0,5 MW 6 100 9 216 82 59 41 1 3 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 11 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv 12 Tööstusheidete seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092023004?leiaKehtiv 8 Joonis 3. Sisendid ja väljundid leeliselise elektrolüüseri protsessis13. Energia kasutamine Vesiniku kokkusurumine ja transport on väga energiamahukad protsessid, sellepärast toodetakse ja tarbitakse valdav osa maailma vesinikust lokaalselt14. Vesiniku tootmisel arvestatakse üldjuhul maksimaalseks energiakuluks 5,2 kWh/Nm3. Abiseadmete kasutusega koos, on ühe normaalkuupmeetri vesiniku tootmisel elektrikulu 6 kWh/Nm3 H2 kohta, mis teeb igakuiseks elektrikasutuseks kuni 500 MWh. 0,5 MW tootmisvõimsuse juures on elektrikasutus 6 GWh/aastas. Ressursside kasutamine Leeliselise elektrolüüseri süsteemis ei kasutata enamasti haruldasi ega väärismetalle. Tootmistegevuses kasutatakse vett. Tootmises elektrolüüseri jaoks vajamineva demineraliseeritud vee näitajad on tabelis 2. Tabel 2. Näide elektrolüüseri jaoks vajaliku demineraliseeritud vee näitajatest Omadused Tehniline näitaja Happelisus (pH) 7-8 Juhtivus ≤ 12 µS/cm Kloriidioon ≤ 2 ppm Hägusus ≤ 1 ppm Ehitustegevus Vesiniku tootmisseadmed vajavad spetsiaalset tugevdatud aluspinda. Olemasolev ajutine ladustusplats on ehitatud piisava kandevõimega ning puudub vajadus täiendavate tööde teostamiseks. Vajadusel lisatakse platsi tasandamiseks täiendav killustikukiht. Ehitustegevuse jaoks tuleb taotleda vastavad load kohalikust omavalitsusest. 13 Fermi Energia, 2020. Vesiniku, ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil. Kättesaadav: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf 14 Air Products, 2019. Hydrogen - frequently asked questions. Kättesaadav: http://www.airproducts.com/Industries/Energy/Power/Power-Generation/faqs.aspx 9 3.2.2. Heide välisõhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus Euroopa Komisjoni määratluses 15 tähendab saastevaba vesinik vesinikku, mis on toodetud vee elektrolüüsil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga. Antud projekti puhul pärineb tootmiseks kasutatav elektrienergia Sopi-Tootsi taastuvenergeetikaalalt (toodetakse tuule- ja päikeseenergiat) ja käitises toodetavat vesinikku saab käsitleda saastevaba vesinikuna. Heide välisõhku Vesiniku tootmisüksuse tegevusega ei kaasne ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid välisõhku, kasvuhooneefekti tekitavate ainete heiteid ega muid saasteainete heiteid. Elektrolüüseri seiskamisel (avariiolukord) kasutatakse lämmastikku (N2), et juhtida vesinik süsteemist välja (süsteemi tühjendada). N2 kasutamine vesinikutootmise seadmetes torustiku tühjendamisel on seotud ohutusega. Kuna vesinik on väga kergesti süttiv ja plahvatusohtlik gaas, on oluline tagada, et torustikku ei oleks jäänud vesinikku enne hooldus- või remonditöid ning elektrolüüseri seiskamisel. N2 kasutamine torustiku tühjendamisel on oluline ja levinud ohutus- ja hooldusmeetod vesinikutootmise seadmetes. Vajaminev lämmastiku kogus oleneb elektrolüüseri seiskamise kordadest. Lämmastik suunatakse süsteemi üldjuhul 15-20 minutit pärast elektrolüüseri seiskumist. 0,5 MW võimsusega elektrolüüseritel jääb aastane lämmastiku maksimaalne kogus eeldatavasti 600 l juurde. Lämmastikku hoiustatakse balloonis. Lõhn Vesiniku tootmistegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid. Müra Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada paakide või haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A) tootmiskohas16. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A). Müra tekitavad ka veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus 0,5 MW tootmisvõimsuse juures on üks veok iga kahe päeva tagant. Vibratsioon Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 520 barise rõhu. Kompressor tellitakse valmislahendusena, täpne mudel ei ole Tellijale veel teada. Teatud vibratsiooni võivad tekitada veokid, mis vesinikumahuteid transpordivad. Valgustus Valgustust vajavad valvesüsteem ja mobiilsete mahutite täitmise korraldus, kuid käitis ise tootmisprotsessis valgusallikat ei vaja. Soojus 15 Euroopa vesinikustrateegia 16 Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112 10 Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C. Kiirgus Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikas. 3.2.3. Heide vette ja pinnasesse Elektrolüüseris kasutatakse ainult demineraliseeri vett (DM), mistõttu on vaja puurkaevust saadud vett eeltöödelda. Vee puhastamisel tekib kõrgema mineraalide kontsentratsioonidega heitvett, mida soovitakse antud projektis tagasi keskkonda suunata. Heitvee täpne koostis ei ole teada, kuna see sõltub vee puhastuse tehnoloogiast ja algse vee koostisest. Heitvee eeldatav kogus 0,5 MW tootmisvõimsuse juures on 1 m3/ööpäevas (ligikaudu 41 l/h). Pärast vesiniku tootmist ja puhastamist tekib lisaks maksimaalselt 1 l/h vett, mis suunatakse tagasi tootmissüsteemi või keskkonda. 3.2.4. Jäätmed Vesiniku tootmisprotsessis olulisel määral jäätmeid ei teki. Käitises kasutatakse 0,5 MW võimsuse kohta ligikaudu 6,5 kg vanaadiumoksiidi (V205) ja 1000 kg kaaliumhüdroksiidi (KOH), millest valmistatakse elektrolüüt. Normaaltöötingimustes elektrolüüti ei kulu ja täiendavat leelist tuleb vajadusel lisada ainult üks kord aastas. Umbes 10 aasta möödudes elektrolüüseri virn (ingl k stack) degradeerub ja tuleb paigaldada uus virn. Käitises tekkivad jäätmed antakse üle jäätmekäitlejatele või hooldust pakkuvale ettevõttele. 11 4. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Pärnu maakonna planeering Maakonnaplaneeringu kohaselt on taastuvenergeetika valdkonnas perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikseenergial. Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering Tuulikuparkide arenduspiirkonnad Pärnumaal on kehtestatud tuuleenergeetika teemaplaneeringuga. Arenduspiirkondade sees on näidatud arendusalad ning tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtted ja teemaplaneeringu elluviimise tingimused. Projektiala jääb tuuleenergeetika teemaplaneeringuga kehtestatud arendusalale P8 (joonis 4). Joonis 4. Tuuleenergeetika teemaplaneeringuga kehtestatud arendusala P8 Vändra vallas (end.) 12 Vändra valla üldplaneering endise Kaisma valla osas Kehtivas üldplaneeringus ei ole antud maakasutuse juhtotstarvet projektialale. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering Teemaplaneering koostati elektrituulikute ja neid teenindava infrastruktuuri (st tervikuna tuulepark) osas sisuliselt detailplaneeringu täpsusastmes ning planeering annab ehitiste projekteerimise aluseks olevad detailsed maakasutus- ja ehitustingimused. Teemaplaneeringus on kavandatud asukohad 52-le elektrituulikule ja 2-le tuulemõõdutornile. Arengudokumendid Euroopa vesinikustrateegia Euroopa Komisjon kinnitas 2020. aastal uue strateegia vesiniku kohta Euroopa Liidus. Selles rõhutatakse, et lisaks taastuvallikatest toodetud elektrienergia kasutamisele ning ressursside tõhusamale ja ringluspõhisemale kasutamisele, on tähtis osa ka vesinikul. Saastevaba vesiniku kiire laialdane kasutuselevõtt on ELi jaoks otsustava tähtsusega, et kulutõhusalt saavutada kõrgem kliimaeesmärk – s.o vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50%. Käesolev projekt on kooskõlas Euroopa vesinikustrateegia eesmärkidega. Riiklik energia- ja kliimakava Riiklikus energia- ja kliimakavas (REKK 2030) tuuakse välja, et vesiniku rakendamisega eri majandussektorites on võimalik kõige efektiivsemalt liikuda vähese süsinikuga majanduse poole. Lisaks mainitakse REKK 2030-s, et vesinikku ja vesinikukütuseid on võimalik kasutada ka energiasalvestuses. Pärnumaa kliimakava 203017 Kavandatud tegevus vastab kliimakavas seatud eesmärgile: „Pärnumaa toodab taastuvenergiat kaks korda rohkem kui ise tarbib“ ning järgmistele kliimakava tegevussuundadele: 1. Vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30%, aidates avalikul ja erasektoril ning kodumajapidamistel minna üle puhtale energiale ja vähese süsinikusisaldusega kütuste kasutamisele. 2. Toetada taastuvenergia arendamist omavalitsuse korraldustes ja menetlustes. Kavandatud tegevus on kooskõlas kliimakavas kirjeldatud energeetikavaldkonna tegevusega „Suurendada omatarbelise taastuvelektri kasutamist, arendada salvestusvõimekust ning toetada suurtest energiatootmisüksustest otseliinide ja lähivõrkude rajamist (6 km reegel)“. 17 Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav: https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20kliimakava%20(20.12.22).pdf 13 5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Projektialaks on Vändra metskond 32 kinnistu (katastritunnus: 63801:001:0037). Katastriüksuse kogupindala on 2742,70 ha, millest 1690,34 ha on muu maa (valdavas osas mahajäetud turbaväli), 1051,74 on metsamaa ning 0,62 ha on looduslik rohumaa. Katastriüksus on riigi omandis. Kavandatava vesiniku tootmisüksuse asukohast 1,4 km raadiusesse jääb Vändra metskond 32 kinnistu, elektrituulikute kinnistud (4 ha suurused tootmismaad tuulikute alal) ning Eleringi 330 kV alajaam ja Enefit Green-i Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaam. Projektiala piirkonnas on mahajäetud turbaväljad, metsad, veekogud ning rajatavad elektrituulikud. Joonis 5. Illustratsioon kavandatava Sopi-Tootsi tuulepargi alast (kavandatava vesiniku tootmisüksuse asukoht on märgitud sinise täpiga)18. Sopi-Tootsi tuulepargi teemaplaneeringus ei ole katastriüksusele Vändra metskond 32 ette nähtud ehitiste rajamist. Katastriüksuse sihtotstarve on 95% maatulundusmaa ja 5% transpordimaa. Asustus Põhja-Pärnumaa vallas on 01.02.2024 seisuga 7866 elanikku. Suurimad asulad on Vändra alev, Pärnu- Jaagupi alev ja Tootsi alev. Projektialale lähim neist on Tootsi alev, mis jääb projektialast ligikaudu 2,2 km kaugusele kagusse. Tootsi alevis ja Metsaküla külas paiknevad ka projektialale lähimad hoonestatud elamumaad (vastavalt 2,4 ja 2,2 km kaugusel). Alale ligipääs lõunasuunast läbib Tootsi alevit. 18 Enefit Green AS, 2023. Sopi-Tootsi taastuvenergeetika ala koduleht. Kättesaadav: https://sopitootsipargid.ee/avaleht 14 5.2. Looduslik mitmekesisus, sh kaitstavad loodusobjektid 5.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähim Natura 2000 ala on Ämmamäe loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes 1,5 km kaugusel loodes. Ämmamäe loodusala kaitse-eesmärk on I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi – vanad laialehised metsad (*9020) kaitse19. 5.2.2. Kaitstavad loodusobjektid Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu kaitstavaid loodusobjekte (joonis 6). Projektialale lähim kaitstav ala on Ämmamäe hoiuala (EELIS-e kood: KLO2000292), mis jääb projektialast ligikaudu 1,5 km kaugusele. Ämmamäe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse20. Ämmamäe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku Ämmamäe loodusalana. EELIS-e andmete põhjal on projektialale lähim kaitstav loodusobjekt sookure (Grus grus) rändepeatuspaik (EELIS-e kood: KLO9132183), mis on kaardistatud 190 ha suurusel alal projektialast lõunas (umbes 500 m kaugusel). Liik kuulub Eestis III kaitsekategooriasse ning Linnudirektiivi I lisasse. Joonis 6. Kaitstavad loodusobjektid (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)21 19 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 20 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv 21 Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus, vaadatud 05.02.2024 15 Lisaks EELIS-sse kantud andmetele, on alal teada ka muid kaitsealuseid linnuliike ning käsitiivalisi. Haudelinnustiku kohta on andmeid juhuvaatlustest, lisaks koostati Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH protsessis linnustiku-uuring22. Varasemate vaatlustega on registreeritud mitmete II kaitsekategooria linnuliikide (laululuik, metsis, hüüp) ja III kaitsekategooria linnuliikide (teder, hallpõsk-pütt, hiireviu, raudkull, roo-loorkull, suurkoovitaja, heletilder, hallpea-rähn ning hallõgija) pesitsemine. Alal on elupaikade kättesaadavuse põhiselt võimalik veel järgmiste kaitsealuste linnuliikide pesitsemine: II kaitsekategooria: mustsaba- vigle, luha-sinirind ning III kaitsekategooria liigid: rüüt, punajalg-tilder, mudatilder, jõgitiir, väike- kirjurähn, nõmmelõoke, punaselg-õgija. Nende liikide täpsemaid elupaiku ei ole kaardistatud (2017. uuringuaruanne23 käsitleb kogu tuulepargi planeeringuala). Teadaolevalt I kaitsekategooria liike alal ei pesitse. EELIS-sse ei ole kantud käsitiivaliste elupaiku projektialal. Potentsiaalselt olulised elupaigad kirjeldati Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s (joonis 7, sh viidi läbi ehitustegevusele eelnev nahkhiirte uuring Tootsi Suursoo tuulepargi alal24). Selle põhjal on nahkhiirte arvukus Tootsi uurimisalal madal. Nahkhiirte lennuaktiivsus erineb biotoopide lõikes suurel määral, olles kõige kõrgem puistu serva (eriti tiikide) ümbruses ning kõige madalam lagealadel. Olulise toitumis- ja võimaliku poegimisalana on märgitud Ämmamäe hoiuala piirkonda. Eestis enamlevinud nahkhiireliigid kuuluvad II kaitsekategooriasse. 22 Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule. 23 Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule. 24 Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring 16 Joonis 7. Nahkhiirtele potentsiaalselt olulised elupaigad Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu alal (roheline – potentsiaalne toitumisala; punane – puisjooned, potentsiaalne liikumistee ja toitumisala)25. 5.2.3. Rohevõrgustik, kõrghaljastus, vääriselupaigad Pärnu maakonna planeeringu järgi ei asu projektiala rohevõrgustikus. Projektiala on lage ning tootmisüksuse rajamiseks ei eemaldata kõrghaljastust. Projektialal ei ole vääriselupaiku (VEP). Lähimad VEP-id (VEP160080 ja VEP160079) on kraardistatud ca 1,7 km kaugusel Ämmamäe hoiualal. 5.3. Põhjavesi ja pinnavesi Põhjavesi Projektialal on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Veekompleksi iseloomustavad lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid (joonis 8). Pinnasevesi ehk vabapinnaline põhjavesi registreeriti REIB OÜ välitööde ajal (18.04.2012) 0,05-1,1 m sügavusel maapinnast. Mõõdetud tase on iseloomulik 25 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 17 pinnasevee keskmisest tasemest kõrgemale tasemele. Veetaseme paiknemine on otseses sõltuvuses sademetehulgast ja äravoolutingimustest26. Joonis 8. Põhjavee kaitstus (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)27 Vesiniku tootmisprotsessis kasutatakse põhjavett ning soovitakse rajada puurkaev. Projektialal levivad järgmised põhjaveekihid (lisatud seisundihinnangud 2020. aasta seisuga28): 1) Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum, mis on 2020. aasta hinnangute järgi heas seisundis. 2) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas, mis on 2020. aasta hinnangute järgi heas seisundis. Projektialal ei ole põhjaveevarusid kehtestatud29. Piirkonnas kasutatavad puurkaevud on valdavalt puuritud Siluri põhjaveekihti30. Projektialale lähim olemasolev puurkaev (PRK0070960) on Sopi alajaama katastriüksusel 31 ning jääb kavandatavast vesiniku tootmisüksusest ligikaudu 200 m kaugusele. Puurkaevuga on avatud Siluri põhjaveekiht (puurkaevu sügavus on 31 m). Puurkaev on rajatud olmevee saamiseks, planeeritav veevõtt on 4 m3/ööpäevas32. 26 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 27 Maa-ameti geoloogilised kaardid, vaadatud 05.02.2024 28 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 29 EELIS, vaadatud 06.02.2024 30 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 31 EELIS, vaadatud 06.02.2024 32 EELIS, vaadatud 06.02.2024 18 Pinnavesi, sh maaparandussüsteemid Projektiala piirkonnas on endine turbatootmisala. Projektialast läänes ja edelas on turba kaevandamisest tekkinud tehisjärved (Suursoo turbakarjäär). Järved on kantud EELIS-sse. Tegemist ei ole avalike ega avalikult kasutatavate järvedega. Osa tehisjärvi on kasutatud (või kasutatakse) turbakaevandamisaegsete settetiikidena 33 . Järvedel on kehtestatud looduskaitseseaduse kohased kaitsevööndid, mis ei ulatu projektialani. Projektialale jääb maaparandusehitise reguleeriv võrk SUURSOO(MK; joonis 9). Projektipiirkond on kaetud kuivenduskraavide võrgustikuga. Kraavitus on rajatud turba kaevandamise võimaldamiseks, kuid ala on sellegipoolest liigniiske34. Ajutine ladustusplats on servadest piiratud kuivenduskraavidega. Joonis 9. Maaparandussüsteemid (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)35 5.4. Märgalad ja üleujutusohuga alad Projektiala ei paikne üleujutusalal ega üleujutusala riskipiirkonnas36. Tootsi Suursoos on ulatuslik kuivendussüsteemide võrgustik ning tegemist on looduslikult liigniiske alaga. Teadaolevalt on piirkonnas toimunud üleujutusi suurvee perioodil (eelkõige kevadine lumesulamine või tugevad vihmaperioodid) maapinna madalamatel aladel, eeskätt jõgede äärsed madalamad kohad ja madalamal asuvad põllumajandusmaad, sest vesi Are jõe väiksema läbilaskevõimega lõikude kaudu ei jõua piisavalt kiiresti ära voolata. Seda põhjustavad piiratud 33 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 34 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 35 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, vaadatud 05.02.2024 36 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, vaadatud 05.02.2024 19 ristlõikega kohad, kus läbilaskevõime ei ole piisav ülevalt poolt peale valguva vee piisavalt kiireks ärajuhtimiseks37. 5.5. Pinnavormid ja pinnas Projektialal on maapind tasase reljeefiga. Piirkonnas on pinnakatteks turvas (soosetted), mis on valdavalt kaevandatud. Soosetete all on moreen. Projektialale on rajatud ajutine ladustusplats, kus täiendavaid pinnasetöid ei planeerita. 5.6. Maavarad Projektialal ei ole maardlana arvel olevaid alasid ega mäeeraldisi. Lääne- ja loodesuunal on Pööravere maardla (joonis 10). Projektiala piirkond on maardlate hulgast välja arvatud, kuna maavara on antud alal ammendatud (suurel osal alast on turvas ära kaevandatud). Joonis 10. Maavarad (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)38 5.7. Kultuuri-, maastiku- ja põllumajanduslikud väärtused Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid ega väärtuslikke maastikke. Projektiala ei paikne väärtuslikul põllumajandusmaal. Projektialast ligikaudu 500 m kaugusel kagus on pärandkultuuriobjektina kaardistatud Tootsi raba haruraudtee. Projektialale lõunapoolne juurdepääs (pinnastee) ületab kunagist raudteetrassi. 37 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 38 Maa-ameti maardlate rakendus, vaadatud 06.02.2024 20 5.8. Keskkonnaohtlikud objektid, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Ohtlik ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Ohtlik ettevõte on C-kategooria ettevõte. Vesinik on tule- ja plahvatusohtlik gaas. Seetõttu kehtivad vesinikuhoidlatele (nagu ka teistele tuleohtlike ainete, nt vedelgaasi- ja bensiinihoidlatele) ohutusnõuded. Kavandatav vesiniku tootmisüksus on ohtlik ettevõte ehk C-kategooria ettevõte, sest vesiniku kogus ühel ajahetkel käitises on vähem kui 5 tonni, kuid rohkem kui alammäär ehk 0,5 tonni 39. Arendaja hinnangul on tavapäraselt tootmisüksuses kuni 0,9 tonni vesinikku. Projektiala läheduses ei ole ohtlikke käitisi 40 . Projektialale lähimad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted jäävad enam kui 15 km kaugusele, seega ei jää käitis muude naabruses asuvate ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualasse (ohualad ei liitu). Projektialal ei ole jääkreostusobjekte41. 39 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 40 Maa-ameti kaardirakendus „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“, vaadatud 06.02.2024 41 EELIS, vaadatud 06.02.2024 21 6. Hinnang keskkonnamõjude olulisusele 6.1. Mõju looduskeskkonnale, sh kaitstavatele loodusobjektidele 6.1.1. Natura eelhindamine Natura eelhindamine aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilimisele mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõjus teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Hindamise läbiviimisel lähtutakse Natura hindamise juhisest42.  Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähim Natura 2000 ala on Ämmamäe loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes 1,5 km kaugusel loodes. Ämmamäe loodusala kaitse-eesmärk on I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi – vanad laialehised metsad (*9020), kaitse.  Kas projekt on Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik? Projekt ei ole seotud Ämmamäe loodusala kaitsekorraga ega ole kaitsekorra elluviimiseks vajalik.  Projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine Enefit Green AS soovib rajada vesiniku tootmisüksuse tootmisvõimsusega 0,5 MW. Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaama lähedusse, mis paikneb Tootsi tuulepargi alal, sest rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin taastuvenergia tootmisüksusega. Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid, kuid käesoleva hinnangu raames ei analüüsitud tankimislahendust ega tankla rajamise või kasutamisega kaasnevaid mõjusid. Hinnang koostati olukorrale, kus toodetud vesinik transporditakse vesinikutanklatesse. Tootmisüksus rajatakse olemasolevale ajutisele ladustusplatsile. Veevõtuks rajatakse puurkaev. Taotletav veevõtt 0,5 MW tootmise korral on ligikaudu 3 m3/ööpäevas (umbes 88 m3/kuus). Tootmise käigus tekib heitvett umbes 1 m3/ööpäevas, mis on võrreldes algse veega kõrgema mineraalide kontsentratsiooniga. Ligipääs alale toimub mööda olemasolevaid teid. Maaparandustöid ei kavandata. Tegevuste täpsem kirjeldus on ptk-s 3.  Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Ämmamäe loodusalal kaitstakse metsaelupaika 9020*. Loodusalale ning kaitstavale elupaigale otseseid mõjusid ei avaldu, kuna kaitstavad väärtused on vesiniku tootmisüksusest piisavas kauguses. Kaudsed mõjud võiksid avalduda vaid läbi veerežiimi muutuste. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei kavandata muutusi veerežiimis – ei rajata uusi kraave, ei puhastata ega süvendata olemasolevaid maaparandussüsteeme. Seega on täiendavad kuivenduse mõjud välistatud. Ärajuhitava 42 Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. 22 heitvee kogus on niivõrd väike (heitvett tekib 0,5 MW tootmisvõimsuse juures 1 m3/ööpäevas), millel puudub mõju piirkonna veerežiimile. Kokkuvõttes, vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik situatsioon ning ebasoodsad mõjud Ämmamäe loodusala terviklikkusele ning kaitse-eesmärgile on välistatud. 6.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Linnustik, sh sookurg Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH aruande põhjal on tõenäoliselt suurima linnukaitselise väärtusega tiigid ja üleujutatavad alad tuulepargi planeeringuala kagu- ja keskosas, metsamaastikud ala piiridel ning salumetsaga kaetud Ämmamägi. Projektiala ei kattu nimetatud aladega. Kavandatav vesiniku tootmisüksus ei kattu ka EELIS-sse kantud sookure elupaigaga (tegemist on rändepeatuspaigaga). Toitumisaladelt ööbimiskohta saabuvate sookurgede lennuteele ei teki takistust vesiniku tootmisüksuse rajamise läbi, kuna vesiniku tootmisüksus on väikesemahuline ning madalate ehitiste kompleks, mis ei sea takistusi sookure liikumisteele. Vesiniku tootmisüksuse rajamisel võib potentsiaalne mõju sookurele avalduda läbi mürahäiringu. Müra tekitavad tootmisseadmed oma tavapärasel töötamisel. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s on välja toodud, et sookurg võib olla müra suhtes tundlik liik ning müra võib häirida lindude omavahelist kommunikatsiooni 43 või kahandada nende toitumisedukust44. Hollandis läbi viidud uuringus 45 , milles jälgiti raudteemüra mõju linnuasurkondadele, määrati elupaiga vältimiseni viivaks müratasemeks erinevate linnuliikide ja –rühmade puhul 42-49 dB(A), keskmiselt 45 dB(A). Ideaalis võiks tuulikute tekitatava müra võimalikku mõju lindudele hinnata ja võimalusel leevendada aladel, kus see ületaks 40dB(A). Vastavalt müra leviku mudelitele Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s, võib tuulepargist põhjustatud müra 40 dB(A) taset ületada suurel osal planeeringualast. Sellele lisanduks vesiniku tootmisseadmete põhjustatav müra, mis võib ulatuda 100 dB-ni vahetult seadme kõrval. Käesoleva töö raames müra modelleerimist ei tehtud. Müra hajumine maastikul sõltub paljudest teguritest, sealhulgas maastiku topograafiast, taimestikust, müra allikast endast jms. Ligikaudne hajumine on kujutatud joonisel 11, mille põhjal on 500 m kaugusel mürafoon oluliselt vähenenud, kuid mitte täielikult hajunud. 43 Zwart, M.C. 2014. Disturbance effects of wind farms on birds. PhD thesis. Newcastle University, 139pp. 44 Quinn, J.L., Whittingham, M.J., Butler, S.J. & Cresswell, W. 2006. Noise, predation risk compensation and vigilance in the chaffinch Fringilla coelebs. Journal of Avian Biology 37: 601–608. 45 Waterman, E.H., Tulp, I., Reijnen, R., Krijgsveld, K. & Ter Braak, C. 2004. Noise disturbance of meadow birds by railway noise. Internoise2004, Prague, 22-25 august 2004. 23 Joonis 11. Ligikaudne graafik müra hajumise kohta46. Kui tuulepargi poolt põhjustatavat müra oluliselt vähendada ei ole võimalik, siis tootmisseadmete, kui täiendava müraallika lisandumisel võib olla asjakohane müra summutavate meetmete rakendamine. Näiteks olulist müra tekitavad seadmed paigaldatakse kinnisesse ruumi, mis isoleeritakse helisummutava materjaliga. Meetmete rakendamise vajadust hinnatakse konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja seadmete väljavalimise järgselt. Vesiniku tootmisüksuse ehitamisega seotud müra ei saa pidada oluliseks, kuna ehitusperiood on lühike ning täiendav liikluskoormus ei ole eeldatavalt suur. Vesiniku tootmisüksuse rajamine ei too kaasa muutusi piirkonna veerežiimis ning ei mõjutata otseselt ega kaudselt liikidele sobilike elupaikade pindala, kuna vesiniku tootmisüksuse alal on tegemist ajutise ladustusplatsi mitte loodusliku alaga. Nahkhiired Teemaplaneeringu ja KSH osana koostatud nahkhiirte uuringus47 leiti, et nahkhiirte arvukus Tootsi uurimisalal on madal. Nahkhiirte lennuaktiivsus on kõige kõrgem puistu serva (eriti tiikide) ümbruses ning kõige madalam lagealadel. Olulise toitumis- ja võimaliku poegimisalana on märgitud Ämmamäe hoiuala piirkonda, mis jääb kavandatavast vesiniku tootmisüksusest ligikaudu 1,5 km kaugusele ning tootmisüksuse rajamine seda elupaika mingil viisil ei mõjuta. Kõige kõrgem on nahkhiirte lennuaktiivsus metsa ning puisjoonte servas. Kavandatava tegevuse käigus nahkhiirtele sobivate elupaikade pindala ei vähene, kuna projektialaks on olemasolev kõvakattega plats, mitte looduslik ala. Tegevuse elluviimisel raieid ning maaparandustöid ei tehta, seega ei vähene ka puisjoonte pindala ning ei muutu veerežiim. Vesiniku 46 Kinsler, Lawrence E., et al. 2000. Fundamentals of Acoustics. 4th Edition, John Wiley & Sons. 47 Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring 24 tootmisüksusega seotud ehitised on madalad ja väikeste mõõtmetega ning ei ole takistuseks nahkhiirte lennuteel. Vesiniku tootmisüksuse rajamisel ei avaldu olulisi mõjusid nahkhiirte elupaikadele. Ämmamäe hoiuala Ämmamäe hoiuala kaitse-eesmärk on vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse. Vesiniku tootmisüksuse rajamisel kaitstavale elupaigale otseseid mõjusid ei avaldu, kuna kaitstavad väärtused on vesiniku tootmisüksusest piisavas kauguses (1,5 km). Kaudsed mõjud võiksid avalduda vaid läbi veerežiimi muutuste. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei kavandata muutusi veerežiimis – ei rajata uusi kraave, ei puhastata ega süvendata olemasolevaid maaparandussüsteeme. Seega on täiendavad kuivenduse mõjud välistatud. Ärajuhitava heitvee kogus on niivõrd väike (heitvett tekib 0,5 MW tootmisvõimsuse juures 1 m3/ööpäevas), millel puudub mõju piirkonna veerežiimile. Kokkuvõttes, vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik situatsioon ning olulised mõjud Ämmamäe hoiualale puuduvad. Mõju rohevõrgustikule Oluline mõju rohevõrgustikule puudub, kuna projektiala ei asu rohevõrgustikus. Mõju vääriselupaikadele Vesiniku tootmisüksuse rajamisel puuduvad otsesed mõjud 1,7 km kaugusel paiknevatele vääriselupaikadele (VEP160080 ja VEP160079). Samuti puuduvad kaudsed mõjud, kuna veerežiimi ei muudeta. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale Projekti elluviimine ei avalda olulist mõju väärtusliku põllumajandusmaa sihipärasele kasutamisele ega pindalale, kuna projektialal ei ole väärtuslik põllumajandusmaa. 6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele Mõju põhjaveele Ühe kilogrammi vesiniku tootmiseks läheb vaja vähemalt 9 liitrit demineraliseeritud vett. Taotletav veevõtt 0,5 MW tootmise korral on ligikaudu 3 m3/ööpäevas (umbes 88 m3/kuus). Vesiniku tootmiseks on vajalik kompleksluba, kui tegevus on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 89 48 (vt ka ptk 3.2). Kompleksluba tuleb taotleda vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus ulatuses. Kuna mõiste „tööstuslik ulatus“ on täpsemalt defineerimata, siis on võimalik loa andjal kaaluda kompleksloa taotlemise vajadust. Kui kompleksluba ei pea taotlema, siis 0,5 MW tootmisvõimsuse puhul ei ole vaja eraldi taotleda ka veeluba, kuna põhjavett võetakse vähem kui 150 m3 kuus ja vähem kui 10 m3 ööpäevas. Projektialal ei ole põhjaveevaru kehtestatud, seega puuduvad andmed vaba põhjavee hulga kohta. Alal levivad põhjaveekogumid on heas seisundis (Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum ning Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas). Kavandatud veevõtt on väga väike 48 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv 25 - ligikaudu 3 m3/ööpäevas (umbes 88 m3/kuus). Keskkonnaamet ei väljasta veeluba, kui põhjaveevaru ei ole kinnitatud. Käesoleval ajal kavandatud veevõtu maht ei eelda veeloa taotlemist. Puurkaevude ning puuraukude rajamist, ümberehitust, konserveerimist ning lammutamist reguleerib ehitusseadustik49 ning keskkonnaministri määrus nr 43 50. Puurkaevu või puuraugu ehitamiseks tuleb taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba. Ehituse valmimise järel tuleb taotleda kasutusluba või esitada kasutusteatis. Kavandatud veevõttu ning põhjaveekogumi seisundit arvesse võttes, ei avaldu olulist mõju põhjaveele, kui puurkaev rajatakse vastavalt seadusandlikele nõuetele, lähtutakse vajadusel keskkonnaloas seatud täiendavatest nõuetest ning selle käitamisel järgitakse hooldusalal51 seatud nõudeid. Mõju pinnaveele Mõju pinnaveele võiks avalduda läbi veerežiimi muutmise või saasteainete sattumise pinnasesse või pinnavette. Kavandatava tootmisvõimsuse juures tekib vesiniku tootmisüksuses heitvett 1 m3/ööpäevas (tabel 1). Võrdluseks, Sopi-Tootsi tuulepargist vabaneb kogu kuivendatava ala kohta vett keskmiselt 1132 m3/ööp (0,013 m3/s), mis tuleb juhtida eesvoolu. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s leiti, et tuulepargi ehituse käigus ärajuhitava kuivendusvee kogus on väga väike võrreldes Are jõe vooluhulgaga (Are jõe äravool suureneb suurvee ajal kümneid kordi)52. Vesiniku tootmisel tekkiv heitvesi sisuliselt niriseb pinnasesse või kraavi ning ärajuhitava vee kogus jääb ebaolulisele tasemele. Veeseadus ja selle alusel kehtestatud määrused ei käsitle vesiniku tootmiseks kasutatud vett. Vesiniku tootmisel, sarnaselt jahutusveele, ei lisandu kasutamise käigus saasteaineid, kuid määruse 53 sõnastuse kohaselt, ei saa seda liigitada jahutusvee alla (kuna vett ei kasutata jahutamise otstarbel). Vesiniku tootmisel tekkiv kasutatud vesi on heitvesi, kuna seda ei ole nimetatud Veeseaduse § 18 loetelus. Tootmisel tekkiva vee omadused sõltuvad algvee koostisest. Võrreldes algse veega, on kasutatud vesi kõrgema mineraalide kontsentratsiooniga. Tootmisel tekkiv heitvesi ei ole reovesi, kuna see ei ületa heite piirväärtusi54. 49 Ehitusseadustik, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002?leiaKehtiv 50 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv 51 Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala, mille ulatus on 10 m. Hooldusalal ei ole lubatud muuhulgas rajada maaparandussüsteemi, ehitada selliseid ehitisi, millega kaasneb keskkonnaoht, juhtida pinnasesse heitvett või saasteaineid. 52 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 53 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv 54 Nii pinnasesse kui veekogusse (suublasse) juhitav heitvesi peab vastama Veeseaduse paragrahvi 128 lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga/kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud saasteainete heitkogustele. Saasteainete piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri määruse lisas 1. 26 Vesiniku tootmiseks on vajalik kompleksluba, kui tegevus on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 8955, kompleksluba käsitleb ka vee erikasutusega seotud tegevusi. Kui Keskkonnaamet hindab, et tegemist ei ole tööstuslikus mahus tootmisega ning kompleksluba ei ole vajalik, siis tuleb taotleda veeluba kui veekogusse juhitakse rohkem kui üks kuupmeetrit heitvett ööpäevas või pinnasesse juhitakse rohkem kui viis kuupmeetrit heitvett ööpäevas ning see tegevus vastab heitvee suublasse juhtimise nõuetele. Tootsi vesiniku tootmisüksuses ei ole vaja taotleda veeluba, kui heitvett juhitakse veekogusse vähem kui 1 m3/ööpäevas. Arendaja peab hindama ning loa andjatega vajadusel konsulteerima, kas juhtida vett pinnasesse või veekogusse. Kasutatud vee pinnasesse juhtimise all mõeldakse vee hajutatult pinnasesse immutamist (VeeS § 2). Määruse alusel on kehtestatud nõuded heitvee immutussügavusele, mis peab olema 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Teadaolevalt on piirkonnas vabapinnalise põhjaveetase kõrge ning võivad esineda ajutised üleujutused. Seetõttu tuleks eelistada heitvee juhtimist maaparandussüsteemi. Ajutine ladustusplats on piiratud kraavidega, kuhu heitvett saab juhtida. Maaparandusseaduse alusel on tegemist lisavee juhtimisega maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS § 53). Kavandatud 0,5 MW tootmisvõimsuse juures tekkiv heitvee kogus (1 m3) on sedavõrd väike, et ei mõjuta veetaset ega vooluhulkasid kraavis. Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C, kuid veetemperatuur on oluliselt madalam (arendajalt saadud info kohaselt 20+ °C), seega puudub vajadus heitvee temperatuuri alandamiseks enne maaparandussüsteemi juhtimist 56 . Kooskõlastuse andja on Põllumajandus-ja Toiduamet. Ala planeerimisel tuleb arvesse võtta, et heitvett ei ole lubatud pinnasesse juhtida puurkaevu hooldusalal (10 m) ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist, heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal (Veeseaduse § 127). Olemasolevate teadmiste põhja vastab heitvesi Keskkonnaministri määruses57 toodud nõuetele. Kui heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimisel järgitakse Veeseaduses ning selle alusel kehtestatud määrustes seatud nõudeid, sh Põllumajandus- ja Toiduameti seatud tehnilisi tingimusi, vajadusel täiendavalt keskkonnaloaga seatud nõudeid, siis olulist keskkonnamõju heitvee keskkonda juhtimise kaudu ei avaldu – puudub oluline mõju pinna- ja põhjavee seisundile. Mõju pinnasele Projekti elluviimisel ei avaldu mõju pinnasele, kuna tootmisseadmed paigaldatakse olemasolevale ladustusplatsile ning täiendavaid pinnasetöid ei kavandata. Sarnaste tavapäraste ehitustööde käigus keskkonda lekkivate saasteainete potentsiaalsed kogused on väga väikesed ning mõju jääb ebaolulisele tasemele. Ehitusaegne õnnetuste mõju pinnasele saab tekkida ehitusmehhanismide või veokite õnnetuse korral, kui keskkonda lekib kütust. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Eeltoodud meetmete rakendamisel ei kaasne projekti elluviimisega olulisi mõjusid pinnavormidele ja pinnasele. Projektiga ei rajata kõrgeid muldeid ega nõlvasid, kus võiks tulevikus tekkida oht tuule- või mullaerosiooni tekkeks. 55 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv 56 Tööstusettevõtete heitvee suublasse juhtimise korral on loa andjal õigus määrata suublasse juhitavale heitveele temperatuurivahemik, et vältida temperatuurist põhjustatud negatiivset mõju vee ökosüsteemile. 57 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv 27 Kasutusetapis võib mõju avalduda eelkõige seoses võimalike avariidega. Kui ettevõttes järgitakse nii õnnetuse ennetamiseks kui ka õnnetuste korral riskianalüüsis ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis kajastatud abinõusid, siis olulist mõju ei avaldu. 6.3. Mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on sätestatud maapõueseaduse §-s 14. Projektialast läänes ja loodes on Pööravere maardla (sh aktiivsed mäeeraldised). Võttes arvesse, et projektiala ei kattu maardlatega ning projektialale ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, siis vesiniku tootmisüksuse rajamine ei halvenda maavaravaru seisundit ega sellele juurdepääsu olemasolevat olukorda ning oluline mõju puudub. 6.4. Jäätmekäitluse ja energiakasutusega kaasnev mõju Energia 0,5 MW tootmisvõimsuse juures on elektrikasutus 6 GWh/aastas. Vesiniku tootmisel arvestatakse üldjuhul maksimaalseks energiakuluks 5,2 kWh/Nm3. Abiseadmete kasutusega koos, on ühe normaalkuupmeetri vesiniku tootmisel elektrikulu 6 kWh/Nm 3 H2 kohta, mis teeb igakuiseks elektrikasutuseks kuni 500 MWh. Tegemist on energiakuluka tootmisega, mis on pigem arendaja risk. Energia kasutamisega seoses olulist negatiivset keskkonnamõju ei avaldu, kuna tootmiseks kasutatav elektrienergia pärineb tuule- ja päikesepargist. Energia salvestamisvõimekuse loomise kaudu avaldub positiivne mõju, kuna toodetakse saastevaba vesinikku. Jäätmekäitlus Ainukesed jäätmed, mis tekivad vesiniku tootmisprotsessis on seotud elektrolüüseri virna (ingl k stack) degradeerumisega. Asenduse vajadus on kord 10 aasta jooksul. Vastav hooldus tellitakse teenusena ning teenusepakkuja annab tekkivad jäätmed üle jäätmekäitlejatele. Kui jäätmeid käideldakse vastavalt nõuetele, siis olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu. 6.5. Mõju kultuuriväärtustele Projektialast ligikaudu 500 m kaugusel kagus on pärandkultuuriobjektina kaardistatud Tootsi raba haruraudtee. Projektialale lõunapoolne juurdepääs (pinnastee) ületab kunagist raudteetrassi. Olemasoleva pinnastee kasutamine vesiniku tootmisüksuse rajamisel ja käitamisel ei halvenda pärandkultuuriobjekti seisundit (säilinud on raudteetamm, kuid raudtee ise on suures osas üles võetud). Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke, arheoloogiatundlikke alasid ega muid kohalikul tasandil olulisi kultuuriväärtuslikke objekte, seega projekti elluviimisega seoses puudub oluline mõju kultuuriväärtustele. 28 6.6. Mõju taristule, inimese tervisele, heaolule ning varale Mõju taristule Mobiilse mahuti maksimaalseks kaaluks on 20 tonni koos vesinikuga, veokite täismass on seega ligikaudu 40 tonni. Kavandatav vesiniku tootmisüksus vajab igapäevast raskeveokite ligipääsu aastaringselt. Piirkonnas on sooala, mis on looduslikult raskesti juurdepääsetav ning seetõttu juba ajalooliselt nõrgalt arenenud teevõrguga. Ligipääsutee alternatiive kaaluti Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus. Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist mööda Tööstuse tänavat ning põhjast uus avalik tee (rajati koos tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini. Vesiniku tootmisüksuse ehitamise ning selle kasutamisega seoses olulist liikluskoormust teedele ei lisandu – seega mõju taristule ei avaldu. Visuaalsed mõjud ja valgusreostus Vesinikutehase tootmisüksus on väikesemahuline ehitiste kompleks, mis ei ole maastikus silmatorkav. Vesinikutehast valgustatakse minimaalses vajalikus mahus (platsi valgustus ning valvesüsteemi rajamiseks vajaminev valgustus). Tegemist on maatulundus- ja tootmismaadega ning projektiala vahetus läheduses ei ole elamuid. Nendel põhjustel ei avaldu olulisi visuaalseid mõjusid ega valgusreostust, mis kaasneb vesiniku tootmisüksuse rajamisega. Mõju välisõhu seisundile Välisõhu kvaliteeti reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)58, mille alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid, inimtegevuse poolt tekitatavat müra ning ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid. Inimeste tundlikkus nende häiringute suhtes on erinev, seejuures võib häirivaks osutuda ka müra, vibratsioon ja õhusaaste, mis vastab kehtestatud normidele. Saasteainete heited ning ebameeldiv lõhn Välisõhku paisatavad saasteained ning ebameeldiv lõhn on üldjuhul seotud tootmistegevuse ja transpordiga. Saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud AÕKS alusel 59 . Piirväärtuse ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.  Lämmastik N2 kasutamine torustiku tühjendamisel võimaldab vesiniku asendamist inertse gaasiga, mis hoiab ära põlemise või plahvatuse (H2 ja O2 reageerimine toimub tavaliselt plahvatuslikult ja moodustub vesi (H2O)). H2 ja 02 omavahelist kokkusaamist hoiakse ära väljajuhtimisavade üksteisest võimalikult kaugel hoidmisega. Antud vesiniku tootmisprotsessi omadusi arvesse võttes ei toimu lämmastiku ja vesiniku reageerimist, kuna vesinik reageerib lämmastikuga väga kõrge temperatuuri ja rõhu ning katalüsaatori juures 58 AÕKS, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004?leiaKehtiv 59 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv 29 (nimetatakse Haberi protsessiks). Haberi protsess on ammoniaagi tootmise protsess, mis nõuab järgmisi tingimusi: 1. Kõrge rõhk: Haberi protsessi jaoks on vajalik kõrge rõhk, tavaliselt vahemikus 150-200 atmosfääri. Kõrge rõhk soodustab reaktsiooni, kuna see surub gaasid kokku ja suurendab nende tihedust. 2. Kõrge temperatuur: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka kõrge temperatuur, tavaliselt vahemikus 400-500 kraadi Celsiuse järgi. Kõrge temperatuur soodustab reaktsiooni, kuna see annab molekulidele piisavalt energiat, et nad saaksid reageerida. 3. Katalüsaator: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka katalüsaator, mis kiirendab reaktsiooni kiirust. Tavaliselt kasutatakse raud-katalüsaatorit, mis aitab kaasa ammoniaagi tootmisele. 4. Õige suhe: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka õige suhe lähteainete vahel. Reaktsiooni jaoks on vaja lämmastikku ja vesinikku suhtes 1:3. Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C. Puudub katalüsaator. Seega ei ole tootmisprotsessis selliseid tingimusi, mille korral lämmastik reageeriks vesinikuga ning tekiks ammoniaak, millele on kehtestatud kriitiline tase60. Lämmastiku paiskamine atmosfääri avarii- või hoolduse olukorras ei avalda olulist mõju välisõhu seisundile, kuna põhiosa lämmastikust esineb lihtainena atmosfääris (moodustab atmosfääriõhust ligikaudu 78%). Atmosfääriõhu kaitse seadus ei reguleeri lämmastiku (N2) õhku paiskamist. Vesiniku tootmisüksuse tegevuse käigus ei heideta välisõhku saasteainete või ebameeldiva või ärritava lõhnaga aineid, mis oleks piiratud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel.  Lõhn Lõhnaaine esinemine loetakse oluliseks keskkonnahäiringuks, kui see ületab aasta lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta lõhnatundidest) 61 . Seejuures on maakasutuse seisukohalt kõige tundlikumad elamualad, teatud otstarbega ühiskondlike ehitiste alad (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused) ning puhke- ja virgestusalad. Vesiniku tootmistegevusega ei kaasne ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid, seega selliseid olulisi mõjusid ei avaldu.  Liiklusest lähtuvad saasteaineid Liiklusest lähtuva saaste puhul on heitgaaside seisukohalt olulised suure liiklussagedusega teed, mida projekti piirkonnas ei ole. Lisaks, kõvakatteta teed (kruusateed), mis võivad kuival perioodil osutuda oluliseks tolmuallikaks. Teede tolmamine võib olla probleemiks Tootsi alevit läbivas lõigus (Tööstuse tänaval, eelkõige põhjapoolses lõigus). Tuulepargi ehitamise ja käitamisaegseid liiklusvoogusid ja võimalikke mõjusid hinnati Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus. Liikluskoormus, mis lisandub vesiniku tootmisüksuse ehitamise ja kasutamisega, jääb ebaolulisele tasemele. Siiski, võimalike 60 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv 61 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051 30 häiringute minimeerimiseks, tuleb võimalusel transpordivood suunata põhja suunas, et suured veokid ei läbiks Tootsi alevit.  Müra Välisõhus leviva müra mõju hindamisel eristatakse tööstusmüra ning liiklusmüra. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ning selle seaduse alusel on kehtestatud müra normtasemed62. Normtasemed jagunevad: 1) müra piirväärtuseks (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid), 2) müra sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel). Uue planeeringuga ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust ja mürakategooriast. Alal lubatud välisõhu müratase sõltub mürakategooriast, mis määratakse vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele (tabel 3). Tabel 3. Müra normtasemed63 Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra I kategooria – virgestusrajatiste 55 päeval 55 päeval 50 päeval 45 päeval maa-alad ehk vaiksed alad 50 öösel 40 öösel 40 öösel 35 öösel II kategooria – haridusasutuste, 60 ja 651 60 päeval 55 päeval 50 päeval tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande- päeval 45 öösel 50 öösel 40 öösel asutuste ning elamu maa-alad, 1 55 ja 60 öösel rohealad III kategooria – keskuse maa-alad 65 ja 701 65 päeval 60 päeval 55 päeval päeval IV kategooria – ühiskondlike 50 öösel 50 öösel 45 öösel 1 hoonete maa-alad 55 ja 60 öösel 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel Nii liiklus- kui tööstusmüra mõju hindamisel tuleb arvesse võtta müra piirväärtuseid lähtudes kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvetest. Seejuures kohalduvaid väärtusi ei tule tagada õues ühtlaselt vaid norme tuleb vaadata eesmärgipäraselt, kuna kaitstakse tervist inimeste viibimiskohas. Hoone teepoolsel küljel on lubatud kuni 5 db võrra kõrgem norm. 62 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 63 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 31 Tööstusmüra Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada ka paakide või haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A) tootmiskohas64. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A). Kavandatava vesiniku tootmisüksuse läheduses ei ole eluhooneid ega muid müratundlikke hooneid ja alasid. Lähimad müratundlikud alad on Tootsi alevis ja Metsaküla külas vastavalt 2,4 ja 2,2 km kaugusel. Kavandatava vesiniku tootmisüksuse puhul tuleb arvesse võtta kumulatiivset müra. Tuulepargi tekitatavat müra modelleeriti ning vajalikud meetmed rakendati tuulepargi arendamise protsessis. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega lisandub teatav müra. Arvesse tuleb võtta, et helilained neelduvad looduslikus pinnases (alal domineerib akustiliselt „pehme“ ehk helilaineid neelav looduslik pinnas65) ning müra levikut tõkestavad ka kõrgemad puud ja metsaalad. Olemasolevate andmete põhjal võib väita, et vesiniku tootmisüksuse rajamisega ei lisandu sellist mürafooni, et oleks oht müra piir- või sihtväärtuste ületamiseks müratundlike hoonete või alade juures 2,2-2,4 km kaugusel. Liiklusmüra Tuulepargi arendusalale on juurdepääs lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänava kaudu. Põhjast on juurdepääs kruuskattega tee kaudu, mis suundub Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteele. Liiklusmüra tekitavad veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus kavandatava tootmisvõimsuse (0,5 MW) juures on üks veok iga kahe päeva tagant, seega on lisanduv liikluskoormus väga väike. 2023. aasta alguses alustati Sopi-Tootsi tuulepargi ehitustöödega. Eelkõige suurenes liikluskoormus Tootsi asula lähistele jäävatel teedel ja Tootsi alevis Tööstuse tänaval. Vesiniku tootmisüksuse ehitamisega olulist liikluskoormust ei lisandu, kuna ehitusperiood on lühike - tootmiseks vajalikud seadeldised on mobiilsed ning neid ei ehitata valmis kohapeal vaid tuuakse valmislahendusena platsile ning ühendatakse tootmisse. Kuigi vesiniku tootmisüksuse rajamisega lisanduv liikluskoormus (üks veok 2 päeva tagant) jääb ebaolulisele tasemele, on soovitav eelistada põhja poolt suunduvat ligipääsu (mitte läbida Tootsi alevit). Kui see ei ole võimalik, siis veokite liikumine läbi müratundlike alade (Tootsi alevi) planeerida päevasele ajale. Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00.  Vibratsioon Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“66. Projektialale lähimad eramajapidamised on ligikaudu 2,2-2,4 km kaugusel Tootsi alevis ja Metsaküla külas. Ehitustegevuses ei kasutata selliseid tehnoloogiaid, mis võiks põhjustada olulist vibratsioonitaset nende elamute juures. Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 350 barise rõhu. Kompressor tellitakse valmislahendusena, täpne mudel ei ole Tellijale teada. Võttes arvesse sellise 64 Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112 65 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 66 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045?leiaKehtiv 32 tootmisvõimsusega kompressorite tehnilisi näitajaid, ei ole tekkiv vibratsioon selline, mis võiks ulatuda lähimate hooneteni, seega ei avaldu tootmistegevusega olulist mõju vibratsiooni näol. Liiklusega kaasnev vibratsioon on üldjuhul vähem aktuaalne teema kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsioonitasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või põhjustaks kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik või vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsioonitasemed on madalamad kui vastav piirväärtus. Vesiniku tootmisüksusega seotud transpordivood jäävad ebaolulisele tasemele (eriti võrreldes tuulepargi ehitusega seotud transpordivoogudega). Liiklusmüra vähendamiseks ette nähtud meetmed on asjakohased ka vibratsioonihäiringute vähendamiseks. 6.7. Avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkus Tegemist on C-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Ettevõtte koostab C-kategooria puhul vajalikud ohutusalased dokumendid ning dokumendid kooskõlastatakse asjakohaste ametitega. Ohtlikule ettevõttele seatud alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“67. Käitises võib käidelda ohtlikku kemikaali ohtlikkuse alamäärast või künniskogusest suuremas koguses üksnes käitamisloa alusel ja antud projektis vesiniku kogus ületab alammäära, aga jääb C-kategooriaga lubatud tasemele (alla 5 tonni). C-kategooria ohtliku ettevõtte käitaja koostab teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ning rakendab neid õnnetuste ennetamiseks ning õnnetuste korral. Käitise ohuala ulatus määratakse riskianalüüsis. Läheduses ei ole liiklusmagistraale, rahvarohkeid paiku ega elamurajoone, mille paigutus võib suurendada suurõnnetuste riski või selle tagajärgede raskust. C-kategooria ohtliku ettevõtte ohuala ei ulatu eeldatavalt tuulikuteni. Potentsiaalsed riskid on: - Elektriseadmete käitamine (transformaatori purunemine) - Demineraliseeritud vee ettevalmistus o Leke peatakse ja lekke allikas parandatakse - Tootmisüksuse käitamine (avarii) o Vesiniku tootmisüksuse rikke korral suunatakse vesinik üksusest ja torudest lämmastikuga välja. - Vesiniku komprimeerimine (kompressori rike) o Vesinikku ei saa mahutitesse toota ja seetõttu elektrolüüseri töö tuleb seisata. - Vesiniku hoidmisehitised (mahuti rike) o Vesinik lastakse mahutitest atmosfääri Täpsemad riskid kirjeldatakse ja hinnatakse riskianalüüsis, sh tuleb käsitleda tuleohuga seotud riske ning võimaliku vandaalitsemisega seotud riske. Kui ettevõte rakendab Kemikaaliseaduses ja selle alamaktides sätestatud meetmeid, surveseadme kaitseks vajalikke meetmeid 68 ning riskianalüüsis välja töötatud meetmeid ning tegutseb vastavalt 67 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 68 Seadme ohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023032?leiaKehtiv 33 ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanile, siis on avariiolukordade toimumise tõenäosus viidud miinimumini ning olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu. 6.8. Kliimamõjudega arvestamine Kliimamuutustega seotud asjakohased riskid on veenappus, tormid, üleujutused ning tugevad sademed. Projektiala ei paikne üleujutusalal ega üleujutusala riskipiirkonnas, kuid teadaolevalt on piirkonnas esinenud suurveeaegseid ajutisi üleujutusi (seoses Are jõe veetaseme tõusuga). Riske on hinnatud Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s. Vesiniku tootmisüksusega seoses täiendavaid riske ei kaasne. Antud alal ei ole põhjaveevarud kehtestatud, kuid alal levivad põhjaveekihid on heas seisundis 69 ja kavandatav veevõtt on väga väike (3 m3/ööpäevas). Kavandatav veevõtt ei mõjuta eeldatavalt põhjaveekihi seisundit. Tugevad sademed ei põhjusta eeldatavalt olulist riski, kuna objekt paikneb hajaasustuses, ammendatud turbatootmisalal. Piirkonna veerežiimiga on arvestatud planeerimis- ja ehitusprotsessis. Tormid võivad põhjustada elektrikatkestusi ning seega ohtlikke olukordi tootmises. Ettevõte koostab riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, kus vajadusel nähakse ette meetmed elektritoite katkemise puhuks (näiteks katkematu elektritoite allika paigaldamine, et ohutult süsteem peatada). Võimalikest kliimamuutustest põhjustatud riskid ei realiseeru, kui võetakse kasutusele vastavad meetmed. 6.9. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kavandatava käitise piirkonnas on elektri alajaam ning elektrituulikud. Võimalikke tuulikutega seotud riske analüüsiti Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH koostamise käigus. Elektrituulikute puhul ei ole tegemist keskkonnaohtlike objektidega. Nende rajamise/olemasoluga tuleb eelkõige arvestada seoses müraga, mis võib seada piiranguid (nt elamute või muude müratundlike objektide/alade rajamisele). Vesiniku tootmisüksus ei ole müratundlik objekt. Projektialale lähimad tuulikud paiknevad minimaalselt 500 m kaugusel. Õnnetusjuhtumite statistika põhjal võivad tuuliku küljest kõige kaugemale lennata tiiviku tükid ja tiiviku labad. Tiiviku tükk on teadaolevalt lennanud kuni 500 m kaugusele tuulikust. Tiiviku laba on lennanud kuni 150 m kaugusele. Tuuliku ümberkukkumise korral on ohustatud ala ulatus võrdne torni ja laba kogupikkusega. Gondli ja sealt pärit osakeste õnnetuste korral jäävad osakesed aga suhteliselt torni lähedale (pool tiiviku läbimõõdust). Seega võib väita, et tõenäosus on väga väike, et tuulikutega seotud õnnetused võivad põhjustada avariiolukorra vesiniku tootmisüksuses. Tuulepargi rajamise osana tehakse täiendavaid kuivendustöid piirkonnas. Projektiala ümbritsevad ammendatud turbaväljad, mis kuivade ilmadega võivad osutuda tuleohtlikuks. Seega tuleb arvesse võtta ka piirkonna tuleohtlikkuse temaatikat. Eelkõige tähendab see tulekustutusvahendite ja võimekuse olemasolu tagamist. Vastavasisulisi meetmeid rakendatakse ka tuulepargis. Vesiniku tootmisüksusega seotud riske analüüsitakse riskianalüüsis. 69 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 34 Vesiniku tootmisüksus seab piiranguid ümbritsevate alade maakasutusele käitise ohuala ulatuses. 6.10. Keskkonnameetmed  Vesiniku tootmisüksusele ligipääsuks kasutada eelistatavalt põhjasuunast lähtuvat avalikku teed. Kui see ei ole võimalik, siis veokite liikumine läbi Tootsi alevi planeerida päevasele ajale. Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00.  Vajadusel rakendada meetmeid müra vähendamiseks eelkõige häirimistundlike lindude kaitseks. Näiteks olulist müra tekitavad seadmed paigaldada kinnisesse ruumi, mis isoleerida helisummutava materjaliga. Vajadust mürasummutavate meetmete rakendamiseks hinnatakse konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja seadmete välja valimise järgselt.  Ettevõte koostab riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, kus selgitatakse välja riskid ning töötatakse välja meetmed ohuolukordade ära hoidmiseks ning käitumiseks ohuolukorras.  Ala planeerimisel arvestada, et heitvett ei ole lubatud pinnasesse juhtida puurkaevu hooldusalal (10 m) ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist, heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal (Veeseaduse § 127).  Ehitustegevusel kui ka käitamisel rakendada tõhusaid meetmeid pinnase, pinna- ja põhjavee reostamise vältimiseks, eriti kuna pinnasevesi asub maapinna lähedal, on see aldis reostusele pinnapealsetest allikatest). Tagada tuleb valmisolek avariiliste olukordadega tegelemiseks, kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse (kasutada tehniliselt korrasolevaid masinaid ja seadmeid), tekkinud reostus koheselt eemaldada. 35 7. Eelhinnangu järeldus KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajatele informatsiooni projektiga kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Aruandes esitatud teave peab olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalike keskkonnamõjude mõistmiseks. Iga sellise aruandega võib kaasneda teatud määramatus olemasolevate andmete piiratuse, nende interpreteerimise jms tõttu. Kavandatav tootmisüksus asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas Vändra metskond 32 kinnistul (katastritunnus: 63801:001:0037), mis on 95% maatulundusmaa ning 5% transpordimaa. Kavandatav vesiniku tootmisüksus paikneb Tootsi tuulepargi alal. Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähim Natura 2000 ala on Ämmamäe loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes 1,5 km kaugusel loodes. Vesiniku tootmisüksuse rajamisel puuduvad otsesed mõjud Ämmamäe loodusalale ja seal kaitstavale vanade laialehiste metsade elupaigale (*9020). Samuti ei avaldu kaudseid ebasoodsaid mõjusid, kuna tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik situatsioon. Objektiivsete asjaolude põhjal on välistatud, et vesiniku tootmisüksuse rajamine üksi või koosmõjus teiste tegevustega võiks avaldada ebasoodsat mõju Ämmamäe loodusala terviklikkusele või selle kaitse-eesmärgile. Projektialal ei ole kaitstavaid loodusobjekte. Lähimad neist on sookure (Grus grus) elupaik umbes 500 m kaugusel ning Ämmamäe hoiuala ligikaudu 1,5 km kaugusel (ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Ämmamäe loodusala). Sookurele võib mõju avaldada lisanduv müra, mis tekib vesiniku tootmisüksuse tavapärase tööprotsessi käigus. Käesoleva töö koostamisel mürauuringuid ning modelleerimist ei tehtud. Lähtuti piirkonna kohta koostatud teemaplaneeringu KSH aruandest 70 , mille põhjal võiks tuulikute tekitatava müra võimalikku mõju lindudele võimalusel leevendada aladel, kus see ületab 40dB(A). Tuulepargist põhjustatud müra võib 40 dB(A) taset ületada suurel osal Tootsi tuulepargi planeeringualast. Seoses täiendava müraallika lisandumisega, tuleb analüüsida vajadust mürasummutavate meetmete rakendamiseks konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja seadmete välja valimise järgselt, et ära hoida mõju avaldumist sookure elupaikades. Vesiniku tootmisüksuse rajamisel ei avaldu olulisi mõjusid Ämmamäe hoiualale, kus kaitstakse vanu laialehiseid metsi (9020*), kuna kaitstavad väärtused on vesiniku tootmisüksusest piisavas kauguses (1,5 km) ning vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei avaldu hoiualale kaudseid mõjusid (näiteks ei muutu olemasolev maaparanduslik situatsioon). Projektiala piirkonnas ei ole käsitiivaliste elupaiku kaardistatud, kuid teadaolevalt neid alal leidub71. Kavandatava tegevuse käigus nahkhiirtele sobivate elupaikade, sh puisjoonte pindala ei vähene ning ei muutu veerežiim. Vesiniku tootmisüksusega seotud ehitised on madalad ja väikeste mõõtmetega ning ei ole takistuseks nahkhiirte lennuteel. Vesiniku tootmisüksuse rajamisel ei avaldu olulisi mõjusid nahkhiirte elupaikadele. Oluline mõju rohevõrgustikule puudub, kuna projektiala ei asu rohevõrgustikus. Vesiniku tootmisüksuse rajamisel puuduvad otsesed mõjud 1,7 km kaugusel paiknevatele vääriselupaikadele (VEP160080 ja VEP160079). Samuti puuduvad kaudsed mõjud, kuna veerežiimi ei muudeta. 70 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 71 Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring 36 Projekti elluviimine ei avalda olulist mõju väärtusliku põllumajandusmaa sihipärasele kasutamisele ega pindalale, kuna projektialal ei ole väärtuslik põllumajandusmaa. Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke, arheoloogiatundlikke alasid ega muid kohalikul tasandil olulisi kultuuriväärtuslikke objekte, seega projekti elluviimisega seoses puudub oluline mõju kultuuriväärtustele. Taotletav veevõtt 0,5 MW tootmise korral on ligikaudu 3 m3/ööpäevas (umbes 88 m3/kuus). Projektialal ei ole põhjaveevaru kehtestatud, kuid alal levivad põhjaveekogumid on heas seisundis (Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum ning Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas). Kavandatud veevõttu ning põhjaveekogumi seisundit arvesse võttes, ei avaldu olulist mõju põhjaveele, kui puurkaev rajatakse vastavalt seadusandlikele nõuetele, lähtutakse vajadusel keskkonnaloas seatud täiendavatest nõuetest ning selle käitamisel järgitakse hooldusalal 72 seatud nõudeid. Kavandatud tootmisvõimsuse juures tekib vesiniku tootmisüksuses heitvett 1 m3/ööpäevas. Tekkinud heitvesi juhitakse pinnasesse või veekogusse. Võrreldes algse veega, on kasutatud vees looduslike mineraalainete kontsentratsioon kõrgem. Olemasolevate teadmiste põhjal vastab heitvesi Keskkonnaministri määruses 73 toodud nõuetele. Teadaolevalt on alal vabapinnalise põhjaveetase kõrge, võivad esineda ajutised üleujutused. Seetõttu tuleks eelistada heitvee juhtimist maaparandussüsteemi. Kavandatud 0,5 MW tootmisvõimsuse juures tekkiv heitvee kogus (1 m3) on sedavõrd väike, et ei mõjuta veetaset ega vooluhulkasid kraavis. Ajutine ladustusplats on piiratud kraavidega, kuhu heitvett saab juhtida. Kui heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimisel järgitakse Veeseaduses ning selle alusel kehtestatud määrustes seatud nõudeid, sh Põllumajandus- ja Toiduameti seatud tehnilisi tingimusi, vajadusel täiendavalt keskkonnaloaga seatud nõudeid, siis olulist keskkonnamõju heitvee keskkonda juhtimise kaudu ei avaldu, sh ei avaldu olulisi mõjusid pinna- ega põhjavee seisundile. Olulist mõju pinnasele ei avaldu, kui kasutatakse tehniliselt korrasolevaid masinaid ja seadmeid ning võimalik reostus (avariiolukorras) likvideeritakse operatiivselt. Projektiala ei kattu maardlatega ning projektialale ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, seega oluline mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele puudub. Vesiniku tootmisüksuse igakuine elektrikasutus on maksimaalselt 500 MWh. Seega on tegemist energiakuluka tootmisega, mis on pigem arendaja risk. Energia kasutamisega seoses olulist negatiivset keskkonnamõju ei avaldu, kuna tootmiseks kasutatav elektrienergia pärineb tuule- ja päikesepargist. Energia salvestamisvõimekuse loomise kaudu avaldub positiivne mõju, kuna toodetakse saastevaba vesinikku. Vesiniku tootmisprotsessis tekkivad jäätmed on seotud elektrolüüseri virna (ingl k stack) degradeerumisega. Asenduse vajadus on kord 10 aasta jooksul. Vastav hooldus tellitakse teenusena ning teenusepakkuja annab tekkivad jäätmed üle jäätmekäitlejatele. Kui jäätmeid käideldakse vastavalt nõuetele, siis olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu. 72 Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala, mille ulatus on 10 m. Hooldusalal ei ole lubatud muuhulgas rajada maaparandussüsteemi, ehitada selliseid ehitisi, millega kaasneb keskkonnaoht, juhtida pinnasesse heitvett või saasteaineid. 73 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv 37 Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist mööda Tööstuse tänavat ning põhjast uus avalik tee (rajati koos tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini. Vesiniku tootmisüksuse ehitamise ning selle kasutamisega seoses olulist liikluskoormust teedele ei lisandu – seega mõju taristule ei avaldu. Vesiniku tootmisprotsessis ei paisata välisõhku saasteaineid ega ebameeldivat lõhna, ei avaldu olulisi visuaalseid mõjusid ega valgusreostust. Vesiniku tootmisel kasutatavad tootmisseadmed on üldjuhul vaiksed. Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid ja muud protsessiseadmed, paakide või haagiste õhutamine. Olemasolevate andmete põhjal võib väita, et vesiniku tootmisüksuse rajamisega ei lisandu sellist mürafooni, et oleks oht müra piir- või sihtväärtuste ületamiseks lähimate müratundlike hoonete või alade juures (2,2-2,4 km kaugusel) ning olulist keskkonnamõju tootmismüra tõttu ei avaldu. Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 350 barise rõhu. Võttes arvesse sellise tootmisvõimsusega kompressorite tehnilisi näitajaid, ei ole tekkiv vibratsioon selline, mis võiks ulatuda lähimate hooneteni, seega ei avaldu tootmistegevusega olulist mõju vibratsiooni näol. Liiklusmüra tekitavad veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Tuulepargi arendusalale on juurdepääs lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänava kaudu. Põhjast on juurdepääs kruuskattega tee kaudu, mis suundub Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteele. Vesiniku tootmisüksuse ehitamisega olulist liikluskoormust ei lisandu, kuna ehitusperiood on lühike - tootmiseks vajalikud seadeldised on mobiilsed ning neid ei ehitata valmis kohapeal vaid tuuakse valmislahendusena platsile ning ühendatakse tootmisse. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega lisanduv liikluskoormus (üks veok 4 päeva tagant) jääb ebaolulisele tasemele, siiski on häiringute vähendamiseks soovitav eelistada põhja poolt suunduvat ligipääsu (mitte läbida Tootsi alevit). Kui see ei ole võimalik, siis veokite liikumine läbi müratundlike alade (Tootsi alevi) planeerida päevasele ajale. Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00. Tegemist on C-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Kui ettevõte rakendab Kemikaaliseaduses ja selle alamaktides sätestatud meetmeid ning surveseadme kaitseks vajalikke meetmeid, siis on avariiolukordade toimumise tõenäosus viidud miinimumini ning olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu. Tõenäosus, et tuulikutega seotud õnnetused võivad põhjustada avariiolukorra vesiniku tootmisüksuses, on väga väike. Projektialal tuleb arvestada võimalik suurveeaegsete üleujutustega ning suurenenud tuleohuga ammendatud turbaväljadel. Tegevuse jaoks tuleb taotleda keskkonna kompleksluba, kui tegemist on keemiatööstuse alltegevusvaldkonnaga, kus toimub gaasiliste ainete – vesiniku – tootmine 74 . Vabariigi Valitsuse määruse nr 89 alusel ei ole vesiniku tootmise valdkonnas künnisvõimsust määratud, seega tuleb kompleksluba taotleda igasuguse vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus ulatuses. Ettevõte taotleb ka kõik täiendavad load ja kooskõlastused, mis on vajalikud vesiniku tootmisüksuse rajamiseks ning käitamiseks, sel juhul olulist keskkonnamõju ei avaldu. Kavandatav tegevus aitab kaasa Euroopa vesinikustrateegia ning Eesti riiklike eesmärkide saavutamisele, mis on seotud CO2 heite vähendamisega – energia salvestamisvõimekuse loomise kaudu avaldub positiivne mõju, kuna toodetakse saastevaba vesinikku. 74 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv 38 KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Eelhinnangu koostajate hinnangul ei ole KMH algatamise vajadus antud projekti puhul üheselt selge, kuna mõiste "tööstuslik maht" on KeHJS-s ja Euroopa Komisjoni juhendis defineerimata ning sõnastus "mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud" on küll defineeritud Euroopa Komisjoni juhendis75, kuid jätab tõlgendamisruumi. Antud projektiga rajatavas tootmisüksuses toimub keemiline protsess ühes seadmes ehk puudub keemilisi protsesse teostavate seadmete järjestatus ja omavaheline seotus anorgaanilise põhikemikaali tootmisel, mistõttu võib tõlgendada, et KeHJS § 6 lõige 1 punkt 11 täielikult ei kohaldu. Eeltoodu põhjal on KMeH koostajate hinnangul võimalik Keskkonnaametil kaalutleda KMH algatamise vajadust. Käesoleva eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel ei avaldu KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju. 75 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 39 8. Kasutatud allikad Air Products, 2019. Hydrogen - frequently asked questions. Kättesaadav: http://www.airproducts.com/Industries/Energy/Power/Power-Generation/faqs.aspx Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv Atmosfääriõhu kaitse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004?leiaKehtiv Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112 EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem Ehitusseadustik, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002?leiaKehtiv Elektrituruseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023006?leiaKehtiv Enefit Green AS, 2023. Sopi-Tootsi taastuvenergeetika ala koduleht. Kättesaadav: https://sopitootsipargid.ee/avaleht Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv Euroopa vesinikustrateegia European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download Fermi Energia, 2020. Vesiniku, ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil. Kättesaadav: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873 c41 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 40 Kinsler, Lawrence E., et al. 2000. Fundamentals of Acoustics. 4th Edition, John Wiley & Sons. Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051 Maa-ameti kaardirakendused Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule. Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav: https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20kliimakava%20(20.12.22).pdf Quinn, J.L., Whittingham, M.J., Butler, S.J. & Cresswell, W. 2006. Noise, predation risk compensation and vigilance in the chaffinch Fringilla coelebs. Journal of Avian Biology 37: 601–608. Seadme ohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023032?leiaKehtiv Zwart, M.C. 2014. Disturbance effects of wind farms on birds. PhD thesis. Newcastle University, 139pp. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv Tööstusheidete seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092023004?leiaKehtiv Veeseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv Waterman, E.H., Tulp, I., Reijnen, R., Krijgsveld, K. & Ter Braak, C. 2004. Noise disturbance of meadow birds by railway noise. Internoise2004, Prague, 22-25 august 2004. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv 41 Lisad Lisa 1. Fotod Foto 1. Vaade kavandatava vesiniku tootmisüksuse asukohast põhja suunas. Foto 2. Vaade kavandatava vesiniku tootmisüksuse asukohast Sopi alajaama suunas. 42 Foto 3. Tootsi tuulepargi ala läbiv tee (vaade lõuna suunas). Fotode autor: Kristo Kiiker 43  VESINIKU TOOTMISKOMPLEKSI ÕNNETUSJUHTUMITE RISKIANALÜÜS Vändra Metskond 32, Metsaküla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond Tallinn 2024 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Sisukord Üldosa.................................................................................................................... 3 1. Analüüsi lähteandmed ....................................................................................... 4 1.1 Riskianalüüsi metoodika ......................................................................................................................... 4 1.2 Kasutatud mõisted ..................................................................................................................................... 8 1.3 Kavandatava käitise kirjeldus ............................................................................................................... 9 1.3.1. Asukoht ....................................................................................................................................................... 9 1.3.2. Lähiümbrus ............................................................................................................................................... 9 1.3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ...................................................................................................... 9 2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus .............................................................. 12 2.1. Varasemalt toimunud õnnetusjuhtumid ....................................................................................... 12 2.2. Käitise võimalikud õnnetusjuhtumid ............................................................................................. 12 3. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine .................................... 13 4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine ........................................................... 15 5. Kokkuvõte ........................................................................................................ 16 5.1. „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ .............................................................................................................................................. 16 Lisa 1. Mahutist lekkinud vesiniku ohualade arvutuskäik ..................................... 17 14.02.2024 2 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Üldosa Käesoleva riskianalüüsi koostamise eesmärk oli välja selgitada ja hinnata kavandatava vesiniku tootmiskompleksi, aadressiga Vändra Metskond 32, Metsaküla, Põhja- Pärnumaa vald esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaate sellest, mis ohustab inimeste elu ja tervist, tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju ja kahjustab märkimisväärselt keskkonda. Riskianalüüsi sisendiks on tellija poolne informatsioon kavandatava tootmisüksuse kohta. Riskianalüüsi väljundiks on võimalike stsenaariumite ja õnnetusjuhtumite kirjeldused, nende ennetamiseks olemasolevate ja vajalike meetmete kaardistamine ning võimalike sündmuste tagajärgede kirjeldamine ümbritsevale keskkonnale, ehitistele ja inimelule. Tuvastatud riskide analüüsimisel: • toodi välja peamised algpõhjused • määratleti õnnetusjuhtumite erinevate algpõhjuste tõenäosused, • arvutati tarkvara abil ohualad, • hinnati ohuala ulatuse järgi tagajärgede suurust ja raskusastet, • määratleti õnnetusjuhtumile riskiklass, • kirjeldati algsündmuste ärahoidmiseks vajalikud ennetusmeetmed, • hinnati ohutuse taset võrreldes tuvastatud ohte ning rakendatavaid õnnetust ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid. Riskianalüüsi esimeses peatükis on kirjeldatud töö aluseks olevat metoodikat. Teises peatükis kirjeldatakse võimalikke stsenaariume. Kolmandas peatükis analüüsitakse tuvastatud juhtumite toimumisi (sh määratakse toimumise tõenäosus, arvutatakse ohuala, kirjeldatakse tagajärgi). Neljandas peatükis on kaardistatud ennetavad ja võimalikke tagajärgi leevendavad meetmed. Viiendas peatükis on koostatud kokkuvõte, kus tuvastatud ohuolukordade ja kasutusel olevate ennetus- ja leevendusmeetmete taustal hinnatakse ohutuse taset. Lisaks on kokkuvõttes välja toodud käitise riskide prioriteetsus. Lisades on kajastatud ohualade arvutused. Riskianalüüsi koostaja: Rain Kurg: Storkson OÜ konsultant. 14.02.2024 3 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 1. Analüüsi lähteandmed 1.1 Riskianalüüsi metoodika Riskianalüüsi koostamisel on lähtutud Kemikaaliseaduse §23 lg 8 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusest nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” ja planeeritava objekti ehitistest, selles toimuvatest protsessidest ja tegevustest ning lähiümbrusest. Riskianalüüsi alusmaterjaliks on tellija poolne informatsioon kavandatava tootmisüksuse kohta. Riskianalüüs on koostatud järgnevate etappide käigus: • teabe kogumine, • võimalike õnnetuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tõenäosuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine • riskiklasside määramine ja riskide järjestamine • ennetusmeetmete kaardistamine • riskianalüüsi vormistamine Käesoleva riskianalüüsi metoodika on kombineeritud lähtuvalt analüüsi tulemi sobivust, konkreetsust ja asjakohasust silmas pidades. Vesiniku põhised õnnetusjuhtumid ja nende algsündmused on saadud erialasest kirjandusest (viited tekstis). Ohualad on arvutatud ALOHA programmiga, mis on USA Keskkonnakaitse agentuuri poolt koostatud vabatarkvara ohualade hindamiseks. Ohualasid ei saa tõlgendada lõpliku tõena. Tulemused on illustratiivse tähendusega, andes üldise ülevaate võimaliku õnnetuse toimumisel tekkiva ohuala ulatusest. Arvutustulemuste puhul tuleb arvestada vähemalt järgmiste mööndustega: • tugeva tuule mõjul ohualade suurused oluliselt ei muutu, mistõttu ei ole ohualade kalkuleerimisel arvestatud ettevõtte geograafilises asukohas valitseva tuulte roosiga ja muude klimaatiliste tingimustega (nt: niiskus, rõhk, inversiooni väärtus jne), • arvutustes, olenemata tinglikult „põleva“ objekti tegelikust paiknemisest kiiritavate objekti suhtes lähtutakse eeldusest, et mõlemad objektid paiknevad üksteise suhtes ühel ja samal kõrgusel. 14.02.2024 4 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtuti Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” lisas avaldatud parameetritest. Tabel 1. Tõenäosuste hindamise kriteeriumid. Tõe- Tõe- Toimumis- Tõenäosus 1 Selgitus näosus näosus sagedus a. jooksul -aste 1 Väga Harvemini <0,05% 1 võimalus 100 000 kuni 1 võimalus väike kui kord 50 10 000, et hädaolukord leiab aset 1 aasta aasta jooksul; <0,0005 jooksul 2 Väike Kord 25 - 0,05% kuni 1 võimalus 10000-st kuni 1 võimalus 50 aasta 0,5% 1000-st, et hädaolukord leiab aset 1 jooksul aasta jooksul; 0,0005- 0,005 3 Kesk- Kord 10 - 0,5% kuni 1 võimalus 1000-st kuni 1 võimalus mine 25 aasta 5% 100-st, et hädaolukord leiab aset 1 jooksul aasta jooksul; 0,005- 0,05 4 Suur Kord 1 kuni 5% kuni 1 võimalus 100-st kuni 1 võimalus 10 aasta 50% 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 jooksul aasta jooksul 0,05- 0,5 5 Väga Sagedamini >50% suurem kui 1 võimalus 10-st, et suur kui kord hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul aastas >0,5 14.02.2024 5 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Tabel 2. Tagajärgede hindamise kriteeriumid. RASKUS TAGA- TAGAJÄRJE KRITEERIUM -ASTE JÄRG VALDKOND A Vähe- Inimeste elu Töötajatel tervisekahjustusi ei esine. tähtis ja tervis Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel < 5 000 €. Loodus- Puudub või on tähtsusetu. keskkond B Kerge Inimeste elu 1-3 töötajal kerged tervisehäired ja vigastused, mis ja tervis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne jäädavaid kahjustusi. Võib vaja minna esmaabi. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 5000- 50 000 €. Loodus- Lühiajalised kahjustused, mille mõju kaob kohe keskkond peale päästetööde lõpetamist. Sündmuskoha piirang ainult päästetööde ajaks. C Raske Inimeste elu 1-3 töötajat vajavad haiglaravi (alla 5 päeva) või ja tervis esinevad jäädavad tervisekahjustused. Kahjulik mõju nii kinnistul kui võimalik levik väljapoole territooriumi. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 50 000-500 000 €. Loodus- Täielikult taastuvad lühiajalised kahjustused, millel keskkond on väheohtlik mõju ka päästetööde järgselt. Sündmuskoha piiramine kuni mõju täieliku kadumiseni. D Väga Inimeste elu Oluline õnnetus, mille tagajärjel vajavad enam kui raske ja tervis kolm inimest haiglaravi kestusega üle 5 päeva või olukord, mis lõpeb töötaja surmaga või kus kannatanute arv ületab piirkonda teenindava tervishoiuasutuse võimalused. Vajalik ettevõtte (sh kõrvalasuvate) töötajate evakueerimine päästeameti kaasamisel. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 500 000-2 mln. €. Loodus- Keskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, kuid keskkond on taastuv või taastatav. Sündmuskoha pikaajalised kasutamise piirangud. E Katas- Inimeste elu Mitme töötaja surm ja/või ettevõttega mitte seotud troofi- ja tervis inimeste surm. line Vajalik asustatud piirkonna evakueerimine. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel > 2 mln. €. Loodus- Taastumatu ja taastamatu või lokaalset keskkond elukeskkonna hävingut põhjustav kahju. 14.02.2024 6 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Riskimaatriks (tabel 3) võimaldab järjestada riskiobjekte ja liigitada neid riskiklassidesse, sõltuvalt sündmuse toimumise tõenäosusest ja tagajärgedest. Riskimaatriks lubab ka tinglikult võrrelda nende sündmuste riske, mille tõenäosus on väike, aga tagajärjed rasked, teistega, mille puhul on vastupidi. Eelnevalt kirjeldatud õnnetuste tõenäosuse ja tagajärje tähe ning numbri kombinatsiooni alusel määratakse konkreetse õnnetuse riskiklass. Tabel 3. Riskimaatriks 5 5A 5B 5C 5D 5E 4 4A 4B 4C 4D 4E TÕENÄOSUS 3 3A 3B 3C 3D 3E 2 2A 2B 2C 2D 2E 1 1A 1B 1C 1D 1E A B C D E TAGAJÄRG Rohelisse tsooni jäävad õnnetused, mis ei kuulu prioriteetsete õnnetuste nimekirja ning mis on kas tõhusate ennetusmeetmetega välditavad või nende tagajärgede likvideerimiseks piisab ettevõtte enda ressurssidest. Rohelise tsooni õnnetustel on väga väike (minimaalne) tõenäosus väga raske tagajärjega õnnetuse tekkimiseks. Tagajärjed pigem puuduvad või on tähtsusetud. Kollasesse tsooni kuuluvad õnnetused, mis on valdavalt kergete või raskete tagajärgedega, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral olla katastroofilised tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Kollase tsooni õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis. Punane tsoon on valdavalt väga raskete või katastroofiliste tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, keskmine, suur või väga suur. Tagajärgede likvideerimiseks on lisaks kohalikele ressurssidele vaja kaasata pääste, kiirabi ja politsei ressursse (edaspidi abijõude). Tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis. 14.02.2024 7 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 1.2 Kasutatud mõisted Tabel 4. Mõisted Algsündmus Olukord, kus kõrvalekalle normaalsest toimivusest põhjustab õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. BLEVE Boiling Liquid Expanding Vapor Explosion; keeva vedeliku aurupilve plahvatus Doominoefekt Õnnetusjuhtumi kandumine ahelreaktsioonina selle mõjualas (ohualas) asuvate objektideni, põhjustades nendes järgneva õnnetuse. Hädaolukord Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidavuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kooskõlastatud tegevus. Katastroof Hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu inimeste elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisneb paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastumises; tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariis; ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses; ulatuslikus transpordiõnnetuses; muus ulatuslikus õnnetuses või avariis. Oht Nähtus või sündmus, mis teatud juhtudel võib põhjustada hädaolukorra. Ohuala Ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimeste elule ja tervisele või varale. Ro: Ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist. Rv: Väga ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist Re: Eriti ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist. Ohuallikas Riskiobjekti nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjustada õnnetuse (inimene, vahend, infrastruktuuri element, protsess jms). Ohuallikad võivad olla paiksed, liikuvad, asukohata või sotsiaalsed. Risk Võimalus, et oht põhjustab realiseerumisel mingi aja jooksul hädaolukorra (hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tulemus). Riskiklass Hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja tagajärgede raskusastmete põhjal igale analüüsitud hädaolukorrale antud numbri ja tähe kombinatsioon. Riskimaatriks Ristkülikukujuline tabel, millesse on riskide võrdlemiseks kantud õnnetused, mis võivad põhjustada hädaolukordi. Suurõnnetus Õnnetus, mis teatud tasandil võib areneda hädaolukorraks. Sündmus Olukord, mille lahendamiseks kaasatakse operatiivjõude (sh pääste, politsei ja kiirabi). Tagajärg Õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, keskkonnale, elutähtsate teenuste toimimisele, keskkonnale või varale. Tagajärgede Tunnus, mille järgi rühmitatakse õnnetuste tagajärgi nende poolt tekitatud kahju raskusaste suuruse järgi. Tõenäosus Mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel. Õnnetus Ootamatu ja ette kavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat teenust, keskkonda või vara ning võib üle minna hädaolukorraks. Õnnetuse Õnnetuse toimumise võimalikkuse kvantitatiivne hinnang. tõenäosus 14.02.2024 8 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 1.3 Kavandatava käitise kirjeldus 1.3.1. Asukoht Kavandatav käitis on planeeritud Pärnu maakonda, Põhja-Pärnumaa valda, Metsakülasse, Vändra Metskond 32 kinnistul selleks eraldatud alale (vt. joonis 1). Kavandatud rohevesiniku tootmiskompleks paikneb kinnistut läbiva tee servas (Sopi alajaama kinnistust ca 160 m läänes). Kinnistule pääseb Tootsi asula (lõunast) või Metsavere küla kaudu (põhjast). Joonis 1. Vesiniku tootmiskompleksi kavandatav asukoht. 1.3.2. Lähiümbrus Kavandatava tootmisüksuse lähiümbruse moodustab ammendunud turbamaardla. Lähedusse rajatakse ka tuulepark ja tuulepargi alajaama. 1.3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus Rohevesinik toodetakse aluselise elektrolüüsiga. Selles protsessis vee molekul lõhustatakse vesinikuks ja hapnikuks. Maksimaalsel töövõimsusel eraldub protsessist hapnikku 71,5 kg/h, mis suunatakse atmosfääri. Õhus on keskmiselt 273,6 g/m3 hapniku. Täisvõimsusel elektrolüüsi käigus lisandub ca 6 ... 7 % hapnikku ühe kuupmeetri kohta, mis olenevalt tuule tugevusest hajub ega tekita olulist õhu koostise muutust. 14.02.2024 9 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Vesiniku tootmisüksus (skeemi vt joonis 2) paigaldatakse merekonteinerisse, kus on elektrolüüser koos vesiniku puhastusseadmega, alaldi, automaatika (PLC), jahutusseadmed, lämmastikuballoonid, vee mahuti, vesiniku kvaliteeti hindamise seadmed ja suruõhukompressorid. Elektrolüüs toimub elektrolüüseris, mille põhikomponendiks on elektrolüüsivirn (ingl. k. electrolysis stack). Elektrolüüseris kasutatakse alalisvoolu ja 30% KOH vesilahust elektrolüüdina. Joonis 2. Rohevesiniku tootmise skeem. Tehnoloogias kasutatakse järgmisi seadmeid-sõlmi (sh hinnanguline vesiniku hulk seadmes): • elektrolüüser (1 kg) ja vesiniku puhastusplokk (1 kg), teiste seadmetega ühendamiseks kasutatakse torustikku siseläbimõõduga 5 mm, rõhk süsteemi selles osas kuni 32 bar; • jahutusseadmed ja puhvermahuti (kokku 2 kg; torustik siseläbimõõduga 5 mm, rõhk kuni 32 bar), veepuhasti, lämmastiku ja õhu kompressorsüsteem (vesinikku nendes süsteemi osades ei ole), juht- ja kontrollpaneel; • vesiniku kontrollplokk torustike ja juhtklappidega elektrolüüseri ja vesinikukompressori vahel; torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, rõhk süsteemi selles osas kuni 32 bar (vesinik ainult torustikus); • vesiniku kompressor (ligikaudne vesiniku kogus 2,5 kg), torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus erinevate hoidlatega, rõhk süsteemi selles osas 520 bar; • vesiniku kõrgrõhuhoidla (mahutab kuni 87 kg vesinikku), koosneb 3 x 18 x 50 L anumatest, kogumaht 2,7 m3, torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus kompressori ja vesinikutankuriga, rõhk süsteemi selles osas kuni 520 bar; • vesinikutankur (vesinik ainult torudes), torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus kõrgrõhuanumaga, rõhk kuni 520 bar; • vesiniku madalrõhu transpordikonteiner (mahutab kuni 450 kg vesinikku), koosneb 9 toruballoonist, mis on jagatud kolmeks survepangaks; torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, maksimaalne rõhk 450 bar. Elektrolüüsi käigus jääb alles alla 1% esialgsest veest (tegemist on protsessis tekkiva heitveega), mis on puhas ja suunatakse käitise eelvoolu. 14.02.2024 10 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Saadud vesinik surutakse kompressoris kokku ning salvestatakse mahutitesse. Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse ning sealt edasi transpordimahutisse (2 mobiilset konteinerit, a’ 450 kg vesinikku) ja tankurisse. Vesiniku üheaegne maksimaalne hoiustamise kogus on 87 + 2 × 450 = 987 kg. Vesiniku olulisemad omadused on kajastatud tabelis 5. Tabel 5. Vesiniku olulisemad omadused. Kemikaal Vesinik CAS nr 1333-74-0 Keemiline valem H2 Tihedus 0,084 Keemispunkt -253°C Sulamispunkt -259°C Isesüttimistemperatuur 560°C Plahvatuspiirkond 4,7 ... 77% 14.02.2024 11 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus 2.1. Varasemalt toimunud õnnetusjuhtumid Õnnetuste üle peetakse arvestust H2Tools-i kodulehel, kus on registreeritud alates 2006. aastast 11 vesiniku tanklaga seotud õnnetust ning 4 vesiniku tootmise ja 4 hoiustamisega seotud juhtumit. Viimane registreeritud juhtum toimus 2019. aastal. Lisaks kogub Rootsi Gaasiliit (Energigas Sverige) statistilisi andmeid erinevate energiagaasidega seotud õnnetuste ja vahejuhtumite kohta Rootsis. Kogutud info põhineb Rootsi Gaasiliidu liikmesettevõtete aruannetel ja ajakirjanduses ilmunud artiklitel. Statistika kajastab maagaasi, biogaasi, LPG, sõidukigaasi, vesiniku ja vedela metaaniga seotud õnnetusi ja vahejuhtumeid. 2022. aastal oli Rootsis 111 energiagaasidega seotud vahejuhtumit, millest kaks juhtumit oli seotud vesinikuga. 2021. aastal oli Rootsis 143 energiagaasidega seotud vahejuhtumit, nendest kaks seotud vesiniku tootmise ja käitlemisega. 2.2. Käitise võimalikud õnnetusjuhtumid Võimalike õnnetusjuhtumite määratlemisel on kasutatud J. Veres, T. Ochodek ja J. Kolonic raportit „Safety Aspects of Hydrogen Fuelling Stations,“1. Raporti kohaselt on võimalikud peamiselt vesiniku lekked torustikust ja seadmetest (kompressor, elektrolüüser), millede korral tekib sündmuskohta õhu ja vesiniku segune süttimisohtlik keskkond. 0,5 MW elektrilise võimsusega elektrolüüsiseade võimaldab toota u 9 kg vesinikku tunnis. Antud koguse lekkimisel (N: membraani väsimine) võib eralduda väheses koguses vesinikku, mis hajub kiirelt atmosfääri. Kompressori ja tankuri seadmete riknemise korral on lekke maht piiratud (automaatika sulgeb pealevoolu, sh kompressori), mille tõttu on ka nende sündmuste puhul süttimisohtliku gaasipilve tekkimine minimaalne. Olulisemat mõju võib tekitada suuremahuline vesiniku leke. Suuremas koguses hoitakse vesinikku kõrgrõhuhoidlas, kus vesinikku hoitakse 1 Energy and Environmental Technology Centre, Energy Research Centre, VSB-TU Ostrava, 708 00 Ostrava Poruba, Czech Republic; kd. 91, pp. 49-54, 2022 14.02.2024 12 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 3. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine Vesinik toodetakse elektrolüüseriga, mille elektriline tarbimisvõimsus on 0,5 MWe. Elektrolüüsiplokk on konteinerlahendusega. Lisaks elektrolüüsiplokile on ette nähtud piisava võimsusega alajaam, toorvee puhastusseade, vesiniku puhastusplokk, jahutusseadmed, puhvermahuti, kompressorsüsteem ning juht- ja kontrollpaneel. Vesiniku tootmisel elektrolüüsiprotsessiga puuduvad saasteainete heited õhku – ainukeseks jäägiks on elektrolüüsil tekkiv hapnik, mis hajub atmosfääri. Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse. Algsündmused Kompressorsüsteemi võimalikud rikked tulenevad peamiselt mehaaniliste osiste väsimistest ja riknemistest. Võimaliku tulekahju korral, kus soojuskiirgus võib kuumutama hakata surveballoone (teadaolevatel andmetel terasest survemahutid), avanevad ballooni gruppide avariiklapid, ning gaas paiskub atmosfääri, kus see välise tulekahju tõttu süttib. Arvestatud on, et gaas paikneb erinevates balloonigruppides ja maksimaalne leke pärineb ühest mahutist, mis võib aktiveerida analoogse sündmuse teiste mahutitega. Selle tõttu on antud kontekstis kõrgsurvehoidlas toimuva tulekahju korral järeldada 50 liitri mahuti lekkest tingitud ohu ulatust ja mõjuala. Tõenäosus Kompressori purunemise tõenäosus: - Täielik purunemine (tihendiga): 1 x 10-4 aastas (0,0001; 1; väga väike) - Täielik purunemine (tihendita): 1 x 10-5 aastas (0,00001; 1; väga väike) - Leke 10% diameetrist (tihendiga): 4,4 x 10-3 aastas (0,0044; 2; väike) Ohuala määramisel on arvestatud ühe survemahuti maksimaalse vesiniku kogusega. Tabelis on kajastatud antud sündmuse ohualad. Tabel 6. Vesiniku lekke ohualad. Keskpikk (kuni Pikaajaline (üle 15 100 s) Ohuala liigitus ja Süttimis- Plahvatuse min) soojuskiirgus soojuskiirgus definitsioon ohu ala ülerõhk Inimesi ohustav Ehitisi ohustav tase tase Eriti ohtlik ala 19 m <10 m Väga ohtlik ala 21 m 21 m <10 m <10 m Ohtlik ala 40 m <10 m 14.02.2024 13 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Vesiniku kõrgsurvehoidla asukohaks on XY: 6496355.50, 543738.21. Olulisimat ohtu võib kõrgsurvemahutist vesiniku lekke korral kujutada lekkinud gaasi plahvatuse ülerõhk. Eriti ohtlikus alas võib esineda ülerõhk 24 kPa, väga ohtlikus alas 16 kPa ja ohtlikus alas 5 kPa. Ohualad on kajastatud joonisel 3. Joonis 3. Lekkinud vesiniku gaasipilve plahvatuse ülerõhu ohualad (Re: 19 m, Rv: 21 m, Ro: 40 m). Allikas: maa-ameti kaardirakendus. Tagajärgedeks vahemahutist lekkinud vesiniku korral on ohustatud kogu tootmisüksus. Kõrvalisi objekte ohualas ei ole. Ohustatud võivad olla käitist teenindavad inimesed (kuni 2 inimest). Varaline kahju võib ületada 500 000.- EUR piiri. Keskkond ei kahjustu. Riskiklass 2D. Võimaliku põlengu korral võivad kahjustuda teiste mahutite kaitsemehhanismid ning sündmus võib korduda, st sündmuse toimumise aeg pikeneb, aga ohuala ei suurene. Ennetusmeetmed: vt ptk 4. 14.02.2024 14 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine Rohevesiniku tootmise projektiga kavandatakse paigaldada kõige kaasaegsem tootmistehnoloogia, mille tootjad on tõestanud võimekust tarnida madala riskitasemega seadmeid ning ala ja seadmed varustatakse täiendavate järelevalve ja tuvastuse seadmetega (termokaamerad ja H2 lekkeandurid). Käitaja koostab ning rakendab vesiniku tootmisele ja tankimisele ohutusjuhendid, hädaolukorra lahendamise plaani ning tagab personali koolitamise ohutute töövõtete kasutamiseks ja ohu korral käitumiseks. Käitamisel tagatakse nõuetekohane hooldus ja ettenähtud sagedusega nn kriitiliste osade väljavahetamine. Hooldust teeb vastav personal. Tootmisseadmed on rahvusvaheliste standardite kohaselt varustatud spetsiaalse anduri ja ventiiliga, mis vabastab kontrollitud kiirusel ja koguses vesiniku niipea, kui temperatuur on tõusnud üle 110°C. See vähendab plahvatuse ohtu ja piirab tulekahju korral selle levikut. Samuti koostatakse tehnoloogiline protsess, kuidas turvaliselt sulgeda tootmine vesiniku lekke avastamisel. Ala on ümbritsetud aiaga ning varustatud videovalvega. Korrapärane seadmete hooldus, koolitatud personal ja tankuri kasutajatele ette nähtud selgete juhiste korral on tootmiskompleksist tulenevad ohud minimeeritud. 14.02.2024 15 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 5. Kokkuvõte Vesiniku tootmiskompleks on planeeritud Vändra Metskond 32 kinnistule, Metsakülas, Põhja-Pärnumaa vallas. Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse merekonteinerisse, kus on elektrolüüser koos vesiniku puhastusseadmega, alaldi, automaatika (PLC), jahutusseadmed, lämmastikuballoonid, vee mahuti, vesiniku kvaliteeti hindamise seadmed ja suruõhukompressorid. Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse (mahutab kuni 87 kg vesinikku) ning sealt edasi transpordimahutisse (2 mobiilset konteinerit, a’ 450 kg vesinikku). Paiksetest seadmetest on olulisim ohuallikas kõrgrõhuhoidla, millest võimaliku vesiniku lekke korral tekib sündmuskohta plahvatusohtlik gaasipilv. Gaasipilve plahvatuslikul süttimisel tekib ülerõhk, mille ohualad on: Re: 19 m, Rv: 21 m, Ro: 40 m. Antud sündmuse korral on ohustatud peamiselt käitise enda seadmed ja ehitised. Ette on nähtud parim teadaolev tehnoloogia, töötajate pädevuse tagamine, korrapärased hooldused ja selged juhendid. Õnnetusjuhtumitele reageerimine ja tehnoloogilised lahendused kajastatakse käitise „Hädaolukorra lahendamise plaanis“. 5.1. „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ Paiksetest seadmetest tulenevad ohud, mis võivad naabruses paiknevaid (planeeritavaid) ehitisi (sh nendes paiknevaid inimesi) ohustada: puuduvad. Päästeameti juhendi kohaselt on käitise rajamine: lubatud. 14.02.2024 16 Lisa 1. Mahutist lekkinud vesiniku ohualade arvutuskäik SITE DATA: Location: ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: HYDROGEN CAS Number: 1333-74-0 Molecular Weight: 2.02 g/mol PAC-1: 65000 ppm PAC-2: 230000 ppm PAC-3: 400000 ppm LEL: 40000 ppm UEL: 750000 ppm Ambient Boiling Point: -252.8° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4° C Stability Class: C No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 0.25 meters Tank Length: 1.02 meters Tank Volume: 50 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 6.4° C Chemical Mass in Tank: 2.28 kilograms Internal Press: 520 atmospheres Circular Opening Diameter: 0.9 centimeters Release Duration: 1 minute Max Average Sustained Release Rate: 37.8 grams/sec (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 2.27 kilograms THREAT ZONE (SÜTTIMISOHU ALA): Threat Modeled: Flammable Area of Vapor Cloud Model Run: Gaussian Red : 21 meters --- (24000 ppm = 60% LEL = Flame Pockets) THREAT ZONE (GAASIPILVE PLAHVATUSE ÜLERÕHK): Threat Modeled: Overpressure (blast force) from vapor cloud explosion Type of Ignition: ignited by spark or flame Level of Congestion: congested Model Run: Gaussian Red : 19 meters --- (24000 pascals) Orange: 21 meters --- (16000 pascals) Yellow: 40 meters --- (5000 pascals) SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 0.25 meters Tank Length: 1.02 meters Tank Volume: 50 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 6.4° C Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Chemical Mass in Tank: 2.28 kilograms Internal Press: 520 atmospheres Circular Opening Diameter: 0.9 centimeters Flame Length: 1 meter Burn Duration: 20 seconds Burn Rate: 1.31 kilograms/sec Total Amount Burned: 2.27 kilograms THREAT ZONE (JUGALEEGI SOOJUSKIIRGUS): Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : less than 10 meters(10.9 yards) --- (25 kW/(sq m)) Orange: less than 10 meters(10.9 yards) --- (10 kW/(sq m)) Yellow: less than 10 meters(10.9 yards) --- (8 kW/(sq m)) 14.02.2024 18  Vesiniku tervikahel a pilootprojek ti lühiülevaade Projekti eesmärk on piloteerida Eestis vesiniku tervikahelat , mis koosneb rohevesiniku tootmisest, transportimisest ja kasutuselevõtust transpordisektoris. Selleks on kaasatud pilootprojekti partneritena Eesti Energia ja Enefit Gree n , Alexela ja GoBus, kellel on nii motivatsioon kui ka erialane kompetents erinevaid ahela osasid elu viia. Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute k eskus . Eesti Energia AS-i (EE) ja Enefit Green AS-i (EG) roll projektis on laiendada Eesti Energia kontserni senist kogemust vesiniku tootmisel ja käivitada Estonia kaevanduse tööstusterritooriumil rohevesiniku tootmine. Projektipartner Alexela AS (AL) rajab projekti käigus Tartusse ning Pärnu lähedale Saugasse avaliku tankla rohelise vesinikkütuse tankimiseks ning vastutab vesiniku logistika eest. GoBus AS roll projektipartnerina on hoida käigus kolme vesinikbussi Tartu linnaliinidel. Projekti oluliseks projektiväliseks osapooleks on Tartu linn, kes on huvitatud pilootprojekti elluviimisest Tartus. EE, AL ja Tartu linn on Eesti Vesinikuoru asutajaliikmed ning liitunud Euroopa puhta vesiniku alliansiga (European Green Hydrogen Alliance). Joonis 1. KIK projekti partnerite skeem Arendades välja võimekuse taastuvenergiast vesinikku toota, suudetakse lahendada mitu põletavat probleemi: tekib võimalus mittejuhitava tootmistsükliga taastuvenergia toodangut salvestada, toetatakse fossiilkütustel toimiva transpordisektori heitmete olulist vähendamist ja luuakse Eestisse tulevikutehnoloogiatel põhinevat kompetents i . Pilootprojekti raames soetatakse kokku 13 vesinikul sõitvat sõidukit. Projekti raames rajatav rohevesiniku tootmisüksus hakka ks paiknema kinnistul Estonia tööstusala , Alutaguse vald (katastriüksuse tunnus: 49802:002:0450 ). Joonis 2. Tootmisüksus te asukoht Rohevesiniku tootmisüksus saab elektritoite rajatavast otseliinist , mis ühendatakse olemasoleva alajaamaga . Neil tundidel, kui päikesepark ei tooda elektrit , võetakse vesiniku tootmiseks vajalik elekter võrgust . Vesiniku toodetakse konteineris asuva elektrolüüseriga, kus toimub vee lõhustamine voolu abil vesinikuks ja hapnikuks . Elektrolüüsiks vajaliku vee tarbeks on plaanis rajada kinnistule puurkaev. Planeeritav projekt võimaldab elektrolüüsi abil toota kuni 70 tonni rohevesinikku aastas . Pilootprojektis 13 sõiduki tarbimine katab 54% ulatuses elektrolüüseri töökoormust. See on elektrolüüseri mõistes optimaalne töökoormus, sest suurem koormuse all töötamisel langeb elektrolüüseri efektiivsus ehk energia vajadus on suurem sama koguse vesiniku tootmiseks . Maksimaalne komprimeeritud vesiniku kogus üksuses on alla 1 tonni vahelao ja mobiilse mahutiga. Ööpäevas toodetakse maksimaalselt 216 kg vesinikku ja äraveo maksimum on 440 kg, mis tähendab, et mobiilse mahuti minimaalseks täitmise ajaks on kaks päeva. Pilootprojektis on planeeritud vesiniku äravedu iga nelja päeva järel. Seejuures jälgitakse , et välimüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel jäävad alla lubatud piiri. Planeeritav vesiniku tootmine hõlmab järgmisi komponente: right 6985 0 0 Elektri o tseliin alajaamast Puurkaev , kus veetarbimine maksimaalselt 3 m 3 päevas 0,5 MW elektrolüüser (konteinerlahendus), mis suuda päevas toota 216 kg ja aastas 70 t Kompressor 350 bar rõhule vesiniku kompri meerimiseks Vaheladustamine/statsionaarne mahuti (keskmisel rõhul, 35 0 bar ) Mobiilse vesinikumahuti täitmisepunkt Mobiilne mahuti 440 kg ja 350 bar 5064210 832630 5050155 824865 4808989 822819 4970269 825339 4854613 825339 4854613 825339 Joonis 3. Tootmisüksuse tööskeem. Joonis 4. Tootmisrajatise esialgne asendiplaan