Seisukoha küsimine

Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.05.2024 otsusele nr xxx EELNÕU DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Ranna pst 23 ja 25 detailplaneering Hõlmab Ranna pst 23 (katastritunnus 55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (katastritunnus 55001:008:0314) katastriüksuseid ning Ranna pst 25 katastriüksusega piirnevat mereala Orissaare alevikus Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-24-011 2. ALGATAJA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Shethia Grupp OÜ ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustele JA VASTAVUS ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks, ÜLDPLANEE- üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks, supelranna RINGULE ala määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 2,2 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneeringut juhtotstarbe muutmise osas ärimaaks, supelranna ala määramise osas, ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas. 4. PLANEE- OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: Ranna pst 23 RINGU ärimaa 100% ja Ranna pst 25 üldkasutatav maa 100%. LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem. MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõtkavas 1:500 ja kõrgussüsteemis EH 2000. GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub. ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+. Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering kehtestatud 21. detsembri 2009.a Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 13. Ranna pst 15 katastriüksuse detailplaneering, kehtestatud 18. juuni 2013.a Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 176. Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas“. Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi xx.04.2024 kiri nr xx Keskkonnaameti xx.04.2024 kiri nr xx Transpordiameti xx.04.2024 kiri nr xx Päästeameti xx.04.2024 kiri nr xx Maa-ameti xx.04.2024 kiri nr xx Politse- ja Piirivalveameti xx.04.2024 kiri nr xx Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse xx.04.2024 kiri nr xx Muinsuskaitseameti xx.04.2024 kiri nr xx kättesaadavad www.saaremaavald.ee 5. UURINGUD Vajalik on kaasata ekspert, kelle pädevuses on hinnata planeeritud tegevuste mõju Väikeses väinas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja lindudele. Kui  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.05.2024 otsusele nr xxx EELNÕU detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kahe katastriüksuse liitmine KUD JA üheks katastriüksuseks. ARHITEK- KRUNDI KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata ärimaa 100%. TUURSED LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga, NÕUDED lisaks käsitleda kuni 0-60 m2 ehitisealuse pindalaga hooneid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel ranna ehituskeeluvööndisse uusi ehitisi mitte planeerida. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: maksimaalne ehitisealune pind määrata planeeringuga. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Põhjendada ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust tulenevalt looduskaitseseaduse § 40 ja § 34. Käsitleda supelranda. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga. HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, VÄLISVIIMISTLUS: hooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja – struktuuri. Katusekalded, välisviimistlus, suurim lubatud hoonete arv, suurim lubatud ehitisealune pind, määrata hoonestusala jne detailplaneeringuga. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: piirdeaedade kavandamisel on lubatud piirkonnale iseloomulikud kiviaiad ning eesti taluarhitektuurile omased lattaiad. Piirded ei tohi takistada kallasrajal liikumist. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga. SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: - JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Ranna puiesteelt. Planeeringuga tagada alalt avalik juurdepääs kallasrajale, kuna kavandatakse avalikkusele suunatud funktsiooniga ehitisi ja rannaala. TEED: määrata planeeringuga. PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada oma kinnistul ning tänaval parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. HEAKORD JA HALJASTUS: detailplaneeringus anda ülevaade ala olemasolevast taimestikust ja haljastusest ning ehitiste kavandamisel arvestada olemasoleva maastikulise situatsiooniga. Planeeringuga näha ette olemasolevat keskkonda ja miljööd arvestav terviklahendus, säilitades puistu planeeringuala  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.05.2024 otsusele nr xxx EELNÕU lõunaosas ning kavandades mitmekesise, haljastusega (nii kõrg- kui madalhaljastus) liigendatud ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele vastava väliruumi. Detailplaneeringus kajastada haljastuse ja heakorra põhimõtted seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Näidata ja kirjeldada raiete vajadus ja viidata raiekorrale. Sätestada, et uushaljastuse rajamisel tuleb arvestada taimede sobivust looduslikule alale, eelistades kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Parklaalad liigendada või piiritleda haljastusega. Sadevee ja liigniiskuse juhtimine kombineerida loodussäästlike lahendustega (haljastus, kraavid, nõvad, vastavad katendid jms). Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub planeeringuala väärtuslikul maastikul ja maakonnaplaneeringu lisa 12. “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ka rohevõrgustikus. Muud looduskaitselised kitsendused kinnistutel puuduvad. Kuna planeeringuga kavandatakse tegevust ka Väikese väina hoiualal ja samadesse piiridesse jääva Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnualal ning Väikese väina loodusalal, siis tuleb käsitleda ka nende kaitse-eeskirjast tulevaid tingimusi. Kirjeldada ka looduskaitseseadusest tulenevad erisused, mille alusel ei ole supelranna alal rajatiste kavandamiseks ehituskeeluvööndit vähendatud. JÄÄTMEKÄITLUS: Kavandada üldkasutatavatel aladel (mänguväljak, parkla jne) jäätmete liigiti kogumise lahendused. Jäätmemaja või aediku kavandamisel lähtuda sellest, et see mahutaks tulevikus vähemalt nelja jäätmeliigi konteinerid. Kinnistul asuvate jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramise võimalusega, kui mahutid asuvad tupiktee lõpus. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed tuleb maksimaalselt koguda liigiti ning suunata korduskasutusse või taaskasutusse. 7. INSENER- VEEVARUSTUS: kinnistul ühisveevärk olemas. Veevarustus lahendada VÕRKUDE olemasoleva baasil. Veeliitumised lahendada vastavalt AS Kuressaare Veevärk PROJEKTEE- tehnilistele tingimustele. RIMISTINGI- REOVEE KANALISEERIMINE: kinnistul kanalisatsioon olemas. MUSED Kanalisatsioon lahendada olemasoleva baasil. Kanalisatsiooniliitumised lahendada vastavalt AS Kuressaare Veevärk tehnilistele tingimustele. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga. SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga. 8. KOOSTÖÖ JA + Regionaal- ja Põllumajandusministeerium KAASAMINE + Keskkonnaamet + Transpordiamet + Päästeamet + Maa-amet + Politse- ja Piirivalveamet + Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus + Muinsuskaitseamet + Elektrilevi OÜ  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.05.2024 otsusele nr xxx EELNÕU + AS Kuressaare Veevärk + Naaberkatastriüksused: Ranna pst 19 (katastritunnus 55001:008:0027), Ranna puiestee (katastritunnus 71401:001:0253), 75 Tumala-Orissaare- Väikese väina tee L1 (katastritunnus 55001:006:0462) ja Kuivastu mnt 43 (katastritunnus 55001:001:0893), lisaks Ranna pst 14 (katastritunnus 55001:008:0279), Kuivastu mnt 41a (katastritunnus 55001:008:0159), Kuivastu mnt 42 (katastritunnus 55001:008:0167), Kuuse põik 4 (katastritunnus 71401:001:1482), Kuivastu mnt 43 (katastritunnus 55001:001:0893) ja 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L9 (katastritunnus 55001:008:0347) + MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. PLANEERIN- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED GU KOOSSEIS vt www.saaremaavald.ee JA VORMIS- DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS TAMINE 1:500 ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule. Detailplaneeringu joonised koostada päevakajalisele topo-geodeetilisele alusplaanile. Detailplaneeringu kehtestatavad kihid tuleb vormistada vastavalt määrusele „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar ESITAMINE paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalsel kandjal pdf ja dwg formaadis. 11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.05.2024 otsusele nr xxx EELNÕU TAV ESI- DP algatamine 21. nädal 2024 ALGNE AJA- DP eskiislahenduse lahenduse 22. - 39. nädal 2024 KAVA (ajakava koostamine võib muutuda DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne olenevalt DP lahenduse täpsustamine 47. - 49. nädal 2024 detailplaneeringu DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva koostamise arvamuse avaldamiseks menetlusetappide DP vastuvõtmine 13. nädal 2025 tegelikust ajakulust). Ehituskeeluvööndi vähendamiseks 30 päeva Keskkonnaametile DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 21. - 22. nädal 2025 DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva Põllumajandus-ja Regionaalministeeriumile DP kehtestamine 37. nädal 2025  Lisa 1 Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu planeeringuala  Lisa 3 Saaremaa Vallavalitsusele otsusele nr KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Orissaare alevikus Ranna pst 23 (55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (55001:008:0314) detailplaneeringule 06.03.2024 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega: Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Orissaare alevikus Ranna pst 23 (katastritunnus 55001:008:0313, ärimaa 100%, pindala 2861 m²) ja Ranna pst 25 (katastritunnus 55001:008:0314, üldkasutatav maa 100%, pindala 15293 m²) katastriüksuseid ning Ranna pst 25 katastriüksusega piirnevat mereala. Planeeritavad maaüksused asuvad kehtiva Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneeringu (kehtestatud Orissaare Vallavolikogu 21.12.2009 otsusega nr 13, edaspidi üldplaneering) alal. Üldplaneeringu järgi on maakasutuse juhtotstarve Ranna pst 23 maaüksusel ärimaa ja Ranna pst 25 maaüksusel puhke- ja virgestusmaa. Planeeringuala asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringu eesmärgiks on Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustele ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks, üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks, supelranna ala määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Ranna pst 23 on olemas kehtiv Ranna pst 15 detailplaneering (kehtestatud 18.06.2013 a. Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 176). Detailplaneeringu lahendusega määratleti hoonestusala ja ehitusõiguse seadmine ning arhitektuursete nõuete määramine. Üldplaneeringu kaardi järgi asub planeeringuala rohekoridoris. Vastavalt „Saare maakonnaplaneering 2030+” (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/94) lisas 12 olevale teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474) moodustab Saare maakonnas rohelise võrgustiku Natura 2000 võrgustik, mis koosneb kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest ning mere ranna piiranguvööndist. Maakonnaplaneeringu lisa seletuskirjas öeldud, et rohelise võrgustiku moodustab ka mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele korduvaüleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Arvestades maakonna saarelisust on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Mere ranna koridori sidususe tagamiseks, tuleb võimalikult sidusana säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine sidusust ohustav tegevus on randadele ja kallastele ehitamine. Mere rannal ning jõgede ja ojade kaldal toimub ehituskeeluvööndi vähendamine eelistatult üldplaneeringu alusel. Olulisim argument ehituskeeluvööndi vähendamisel on olemasolev või ajalooline asustus. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks: • Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses. • Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid). • Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. • Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada. • Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel. • Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Pidades silmas, et planeeringuala on juba osaliselt hoonestatud ja lähtudes naaberkinnistute olemasolevast hoonestusest, oleks planeeritavate ehitiste asukoht piirkonda sobilik. Eelpool toodut silmas pidades on detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes Saare maakonnaplaneeringule 2030+ vastav. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringuala piirneb põhjast Ranna pst 19 (katastritunnus 55001:008:0027, 100% ühiskondlike ehitiste maa), läänest ja edelast Ranna puiestee (katastritunnus 71401:001:0253, 100% transpordimaa), lõunast 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L1 (katastritunnus 55001:006:0462, 100% transpordimaa), kagust Kuivastu mnt 43 (katastritunnus 55001:001:0893, 100% elamumaa) ja kirdest piirneb planeeringuala Väikese väinaga. Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused: 1. Planeeringualale ulatub ranna või kalda ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2. Kinnistud asuvad Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneeringu tiheasustusalal. 2. Ranna pst 23 lääneosas ja Ranna pst 25 lõunaosas asub elektripaigaldise kaitsevöönd. 3. Planeeringualale ulatub veekogu kallasrada. 4. Planeeringuala asub korduva üleujutusala mõjualas. 5. Ranna pst 25 lõuna- ja idaosas asub sideehitise kaitsevöönd. 5. Ranna pst 25 lõunaosas asub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Planeeringualal asuvad kommunikatsioonid on toodud joonisel 1. Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 26.02.2024) 3. Planeeringuala keskkonnatingimused Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Orissaare alevikus. Kinnistutele on juurdepääs Ranna puiesteelt. Ehitisregistri andmetel paikneb Ranna pst 23 katastriüksusel 1955 a. rajatud 285,4 m² ehitisealuse pinnaga ilu- ja isikuteenuste hoone ja 64,8 m² ehitisealuse pinnaga elamu, kooli vms abihoone. Lisaks asuvad Ranna pst 23 katastriüksusel konteiner köök ja baar, väli WC, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder. Ranna pst 25 on ehitisregistri andmete järgi hoonestamata. Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ja osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub maaüksus väärtuslikul maastikul. Lisaks on maakonnaplaneeringu lisas “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seletuskirjas öeldud, et rohelise võrgustiku moodustab ka mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele korduvaüleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Arvestades maakonna saarelisust on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Mere ranna koridori sidususe tagamiseks, tuleb võimalikult sidusana säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine sidusust ohustav tegevus on randadele ja kallastele ehitamine. Mere rannal ning jõgede ja ojade kaldal toimub ehituskeeluvööndi vähendamine eelistatult üldplaneeringu alusel. Olulisim argument ehituskeeluvööndi vähendamisel on olemasolev või ajalooline asustus. Pidades silmas, et planeeringuala on juba osaliselt hoonestatud ja lähtudes naaberkinnistute olemasolevast hoonestusest, oleks planeeritavate ehitiste asukoht piirkonda sobilik. Eelpool toodut silmas pidades on detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes Saare maakonnaplaneeringule 2030+ vastav. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Küll aga kavandatakse tegevusi mis ulatuvad vähesel määral Väikese väina hoiualale ja samadesse piiridesse kuuluva Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnualale ja Väikese väina loodusalale. Planeeringuala on liigendatud reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 0,5-4 m. Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiisi kohaselt kavandatakse hoonestusala suures osas ka veekaitsevööndisse. Veeseaduse (VeeS) § 118 lg 1 kohaselt on veekaitsevööndi eesmärgiks kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimine. Veekaitsevööndis on VeeS § 119 p 5 järgi keelatud ehitamine, väljaarvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna kaitse eesmärkidega. Samuti on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet ning puu ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta. Ranna-ala loomisel tuleb arvestada lisaks hoiuala kaitsekorrale on vaja arvestada ka ranna kaitse-eesmärke. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Joonis 2. Hetkel ehituskeeluvööndis olevate terrasside ala vaatega lõuna poolt. (Keti Kaljuste, 27.02.2024) Joonis 3. Liigniiske ala mida paremalt on täidetud ning kuhu kõrvale plaanis rajada kraav. (Keti Kaljuste, 27.02.2024) Joonis 4. Maismaa ja Väikese väina kalda nõlv vaatega lõuna poole. (Keti Kaljuste, 27.02.2024) Joonis 5. Vaade Ranna pst 23 olemasolevale hoonestusele ida poolt. (Keti Kaljuste, 27.02.2024) Joonis 6. Vaade planeeringualale Ranna pst 23 poolt. (Keti Kaljuste, 27.02.2024  4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed ja ehitamisjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ja osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Ranna pst 23 kinnistul ühisveevärk ja -kanalisatsioon olemas. Veevarustus ja kanalisatsioon plaanis lahendada olemasoleva baasil lähtudes tehnilistest tingimustest. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemine (veeseadus § 35 lg 1). Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu ning kavandatud ranna-ala loomisel, milles käigus plaanis puhastada ranna-ala kõrkjatest ja kujundada kinnistu põhjaosa supelrannaks, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole. Veeseaduse (VeeS) § 118 lg 1 kohaselt on veekaitsevööndi eesmärgiks kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimine. Veekaitsevööndis on VeeS § 119 p 5 järgi keelatud ehitamine, väljaarvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna kaitse eesmärkidega. Samuti on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet ning puu ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta. 4.2. Mõju maavaradele Maa-ameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga soovitakse puhastada ranna-ala kõrkjatest ning ladustada tekkiv mass kinnistule nii, et täidetud ala kujundaks lauge kalda. Ladustatava massi täpne ruumala sõltub kõrkjate juure sügavusest. Keskkonnaameti varasem soovitus on olnud 40 cm veepõhjast. Maa-ainese ladustamiseks on kavandatud üleujutusala metsaserval. Ranna-alale plaanitakse tuua liiva ja rajada ranna kalda külgedele täidetud tugikaldad, et vesi toodud liiva ära ei uhuks. Maavarade kasutamise vajadus tekib ka seoses teede ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. Kui soovitakse eemaldada pilliroogu koos juurtega merealalt, loetakse tegevust süvendamiseks veeseaduse § 176 lg 1 mõttes, kuna koos pilliroo juurtega eemaldatakse ka orgaanilist setet kui ka mõningal määral mineraalset pinnast. Kui koos pilliroo juurtega eemaldatakse setendit mahus kuni 50 m³, ei ole vaja eraldi veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut või keskkonnaluba, hoiualal on vajalik hoiuala teatis. Kuid Keskkonnaametilt peab taotlema veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu, kui koos pilliroo juurtega eemaldatakse merepõhjast setteid mahus 50 kuni 100 m³ (veeseaduse § 196 lg 2 p 3). Kui setteid on vaja eemaldada rohkem kui 100 m³, on vajalik taotleda keskkonnaluba vee erikasutuseks (veeseadus § 187 p 8). 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Maa-ameti andmetel ei leidu planeeringualal kaitstavaid liike. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Planeeringu elluviimisel piirkonnas lähtutakse juba olemasolevast hoonestusest ja struktuurist. Tegemist ei ole olulise ruumilise mõjuga objektidega, mis takistaks rohevõrgustiku edaspidist toimimist. Elluviimisel tuleb säilitada seal asuvad olemasolevad looduskooslused (kõrghaljastus) maksimaalses võimalikus ulatuses. Vältida tuleks ka kõrgete ja läbimatute piirdeaedade rajamist, mis võivad osutuda metsloomade liikumisteedel takistuseks. Tegemist on ka juba ajalooliselt inimõjutustega alaga. Planeeringuga kavatsetakse lisada kõrghaljastust, istutada lehtpuid ja põõsaid. Aedade rajamist ei ole kavandatud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole oodata, et planeeringu elluviimine seaks ohtu rohevõrgustiku edaspidise toimimise. Planeeringuga plaanitakse rajada ka ranna-ala. Valdavas osas toimub tegevus väljaspool hoiuala, kus Keskkonnaameti nõusolekut roo varumiseks ei ole vaja. Samamoodi ei ole nõusolekut vaja pilliroo eemaldamiseks kui see ranna kaitse-eesmärke ei kahjusta. Ei ole teada, et selles roostikus pesitseks kaitsealused linnud, küll aga on looduslikult esinevate lindude pesitsemine sellises maastikus väga tõenäoline. LKS § 55 lg 6 p 1 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega roostiku eemaldamiseks (väljaspool hoiuala) peab olema veendumus, et see ranna kaitse-eesmärke ei kahjustaks. Alale on roostumine omane, mistõttu on tegemist rannikukooslusega. Roogu eemaldades tuleb jätta seda osaliselt kasvama, et mitte maastiku üldilmet ja looduslikku seisundit muuta. Ligipääsu merele saab teha näiteks 30 m laiuse ribana, mis aitab maaüksuse servaaladel piisavas mahus roostikku säilitada ja tagada ranna kaitse-eesmärkide säilimine. Lisaks on roostik puhver, mis leevendab meremõju Orissaare alevikule ning samuti maismaalt lähtuvaid mõjusid. Samuti pesitsevad roostikus linnud ning selle säilitamine aitab tagada neile sobilikke pesitsuskohti. Samuti on roostik lindudele talvisel perioodil oluline toitumiskoht. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Jääkreostus Pidades silmas katastriüksuse hetkeolukorda on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline. Sellest hoolimata, kui detailplaneeringu elluviimise käigus tekib täiendavalt kahtlus jääkreostuse esinemise osas, tuleb veenduda, et ohtlike ainete sisaldus ei ületaks elamumaa piirarvusid. Ohtlike ainete sisaldus peab vastama keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirarvule elamumaal. Piirarve ületav osa pinnasest tuleb eemaldada või käidelda vastavusse kohapeal. Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline. 4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Lähimad elamud paiknevad planeeringuala kõrval. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Soojussaaste ja müra tekkimise vältimiseks on leevendusmeetmena kavandatud ka kõrghaljastuse lisamist, mis pakuks kuumaperioodil varju ning varjaks parklat tulevikus ülejäänud alast. Planeeringualal pole ette näha olulist vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Visuaalset mõju võivad ajutiselt tekitada ehitustegevuses masinad, kuid olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei kavandata. Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha. 4.8. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja sotsiaalsetele näitajatele tänu külastajate lisandumisele piirkonnas. Ranna pst 23 hoone on olnud ka varasemalt külastajate teenindamiseks mõeldud ning antud piirkond Orissaarest on atraktiivne puhke- ja peatuspaik. Sellest tulenevalt eeldatavasti ei muutu planeeritavate tegevuste kaudu lähedal elavate inimeste elukvaliteet halvemaks. 5. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid materjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. 6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse ka tegevusi mis ulatuvad vähesel määral Väikese väina hoiualale (KLO2000341) ja samadesse piiridesse kuuluva Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnualale (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalale (RAH0000596). Kavandatava tegevuse iseloomu silmas pidades ei ole eelhinnangu koostamise faasis kaitstavale alale mõjusid ette näha, kuid kaitstavate alade kaitse-eesmärke arvestades oleks mõistlik kaasata ekspert, kelle pädevuses oleks hinnata planeeritud tegevuste mõju Väikeses väinas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja lindudele. Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide - emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart(Anas strepera), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind(Sylvia nisoria)japunaselg-õgija (Lanius collurio). 6.1 Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele Eelpool nimetatud kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide pesitsusalasid planeeringualal või planeeringualaga piirneval merealal registreeritud ei ole (väljaarvatud väikeluik), kuid ei saa välistada, et neid soodsatel tingimustel seal üldse ei leiduks. Planeeringualaga piirnev mereala on laias ulatuses registreeritud kui väikeluige levikuala. Väikeluik on arvukaim läbirändav luigeliik Eestis ning tema kaitse tegevuskava kohaselt on Väikese väina hoiuala näol tegemist nimetatud linnuliigi kevadrändeaegse peatuskohaga. Planeeringualast välja jäävale merealale on registreeritud ka kaitstavad veealused elupaigad liivamadalad (1110) ning liivased ja mudased laugmadalikud (1140). Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 3,7 km kaugusele jääv Tumala mõisa park (KLO1200085). Tumala mõisa pargi maastikukaitseala piiritleb lääne-ja idaosas kohati katkendliku ja varisenud kiviaiaga, lõunaosas külavahe teega ja mujalt kohati piirdeaiaga. Iseloomulik on domineerivalt meie kodumaistest liikidest puistu. Liigivaene park ilma haruldaste puittaimedeta. On kasvukohaks ainult ühele jämedale põlispuule, milleks on harilik saar (Fraxinus excelsior). Pargis esinevad puiesteede ja puuderidade fragmendid. Ilmselt rajatud algselt regulaarsete stiili elementide domineerimisega. Ainulaadne on paesse rajatud kaherealine tiikide süsteem, mis koosneb seitsmest omavahel ühendatud ruudu- ja ristkülikukujulisest tiigist. Tiigid on olnud aastakümned tühjad. Park on hooldamata. Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole oodata, et käesoleva planeeringu elluviimine mõjutaks oluliselt kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide tegevust või kaitstavaid elupaiku. Detailplaneeringuga on kavandatud ka tegevusi, mis toimuvad mere-alal. Seetõttu oleks vajalik saada ekspertarvamus, kas kavandatav tegevus võib häirida seal pesitsevaid või rändel olevaid linnuliike. 7. Kokkuvõte ja järeldus Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustele ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks, üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks, supelranna ala määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Küll aga kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga tegevusi mis ulatuvad vähesel määral Väikese väina hoiualale (KLO2000341) ja samadesse piiridesse kuuluva Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnualale (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalale (RAH0000596). Kavandatava tegevuse iseloomu silmas pidades ei ole eelhinnangu koostamise faasis kaitstavale alale mõjusid ette näha. Küll aga, tuleb planeeritud tegevustega tagada hoiualal ja Natura 2000 aladel esinevate loodusväärtuste säilimine. Lisaks peab tegevus olema kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega ja lähtuma Looduskaitseseaduses toodud põhimõtetest. Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole eeldatavasti oodata, et käesoleva planeeringu elluviimine mõjutaks kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide tegevust või mõjutaks kaitstavaid elupaiku. Kaitstavate alade kaitse-eesmärke arvestades oleks mõistlik kaasata ekspert, kelle pädevuses oleks hinnata planeeritud tegevuste mõju Väikeses väinas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja lindudele. Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Keti Kaljuste Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist  Klotoid OÜ projektbüroo Töö nr 030224 Tellija: Shethia Grupp OÜ Saare maakond Saaremaa vald Orissaare alevik Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiislahendus Klotoid OÜ projektbüroo projektijuht Indrek Himmist Planeerija Pille Hein Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Versioon 18.03.2024 SELETUSKIRI Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiislahendusele. 1. Olemasolev olukord Planeeringu ala asub Saaremaa idaosas, Orissaare alevikus. Planeeritavateks maaüksusteks on Ranna pst 23 (55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (55001:008:0314). Planeeringuala piirneb kirdest Väikese väinaga, kaugust kuivastu mnt 43 üksikelamumaaga, lõunast Tumala-Orissaare-Väikeseväina teega, edelast ja läänest Ranna puisteega ja põhjast ühiskondlike ehitise maa sihtotstarbega Ranna pst 19. Maa-ameti kaardi järgi on Ranna pst 23 2824 m² looduslikku rohumaad ja 37 m² muud maad ning Ranna pst 25 on 150 m² looduslikku rohumaad, 4285 m² metsamaad ja 10858 m² muud maad. Ehitisregistri järgi paikneb Ranna pst 23 katastriüksusel 1955 a rajatud 285,4 m² ehitisealuse pinnaga ilu- ja isikuteenuste hoone ja 64,8 m² ehitisealuse pinnaga elamu, kooli vms abihoone. Ranna pst 25 on ehitisregistri andmete järgi hoonestamata. Lisaks asuvad Ranna pst 23 katastriüksusel konteiner köök ja baar, väli WC, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder. Maa-alal on Maa-ameti kaardirakenduse järgi märkimisväärne üleujutusala mis on reaalsuses vähenenud varasemalt valla poolt toime pandud maa-ala täitmisega. Planeeritava ala pindala on 18154 m² Joonis 1 Planeeringuala asukoha skeem Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] 2/6 MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001 Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Versioon 18.03.2024 Planeeritavate kinnistute andmed Kinnistu Kü. aadress Krundi pindala Krundi sihtotstarve Katastri tunnus number Ranna pst 23 2861 m² Ärimaa 100% 55001:008:0313 3132034 Üldkasutatav maa Ranna pst 25 15293 55001:008:0314 3988034 100% Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused Isik või asutus, kelle pädevuses Kitsenduse on hinnata Kitsenduse alus Kitsenduse sisu ruumiline ulatus ehitusprojekti vastavust kitsendusele. Läänemere avaliku Keskkonnaseadustiku kasutusega Planeeringualal asub Saaremaa vald üldosa seadus1 kallasrada 10 m kallasrada kaldast 20 m Planeeringualal asub Veeseadus põhikaardijärgsest Saaremaa vald veekaitsevöönd veepiirist 50 m põhikaardijärgsest veepiirist ja rannal Planeeringualal asub Looduskaitseseadus metsamaal Saaremaa vald Läänemere metsaseaduse § 3 ehituskeeluala lõike 2 tähenduses 100 m 100 m Planeeringualal asub Looduskaitseseadus põhikaardijärgsest Saaremaa vald Läänemere ranna veepiirist piiranguvöönd Maantee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja Planeeringuala piirneb välimisest servast Transpordiamet Tumala-Orissaare- Ehitusseadustik § 71 1 30 m ning tänava Saaremaa vald Väikese väina teega ja kaitsevöönd 10 m Ranna puisteega sõiduraja välimisest servast Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 2 m mõlemal pool Planeeringualal Kliimaministri määrus AS Kuressaare vee- ja paiknevad vee- ja nr 57 „Ühisveevärgi ja Veevärk kanalisatsioonitoru kanalisatsioonitorustikud -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] 3/6 MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001 Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Versioon 18.03.2024 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, Ühiskanalisatsiooni AS Kuressaare Planeeringualal paikneb ehitamise ja reoveepumpla kuja Veevärk reoveepumpla kasutamise nõuded 20 m ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 Majandus- ja taristuministri määrus 1 m elektri- ja Planeeringualal asub nr 73 „Ehitise siderajatisest ning elektrikapp, 0,4 kV kaitsevööndi ulatus, Elektrilevi OÜ 0,4 kV maakaablist maakaabel, sidekapp ja kaitsevööndis ja sidekaablist sidekaabel tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ Juurdepääs maaüksusele Ranna puiesteelt. 2. Vastavus üldplaneeringule Maa-alal kehtib Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering, kehtestatud Orissaare Vallavolikogu 21.12.2009 otsusega nr 13. Üldplaneeringu järgi on maakasutuse juhtotstarve Ranna pst 23 maaüksusel ärimaa ja Ranna pst 25 maaüksusel virgestus puhkeala. Kogu planeeringuala jääb rohekoridori alale. Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et korduvalt üleujutatavat ala alevikus ei määrata, seega saab ehituskeeluvööndi piiri määramisel aluseks võtta üldplaneeringu kaardile kantud ehituskeeluvööndi piir (50 meetrit veepiirist). Lisaks LKS välja toodud erandi alusel rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Seega väljaspool metsaala ulatub ranna ehituskeeluvööndi piir 50 m veepiirist ja metsaalal 100 m veepiirist. Planeeringualast põhjasuunas jäävad elamud paiknevad ca 20 -35 m kaugusel veepiirist ja ning ida-kagu suunas jäävad elamud ca 20-70 m kaugusele veepiirist. Planeeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist 25 m rannajoonest, mis kauguse poolest sobitub olemasolevate elamute paigutusega. Lisaks on Ranna pst 25 krundi puhul tegemist juba varasemalt suures osas täidetud maa-alaga (v.a metsaala) ning looduslikku ala seal taastada ei ole enam võimalik. Lähtuvalt sellest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 3. Üldiselt planeeringulahendusest Ranna pst 23 ja 25 krundid või liita üheks krundiks, aadressiga Ranna pst 23. Krundile on kavandatud puhke- ja majutusehitised. Ranna pst 23 peamaja on kavandatud rekonstrueerida. Maaüksusel asuvad konteiner köök ja baar, välikäimla, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder on kavandatud säilitada. Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] 4/6 MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001 Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Versioon 18.03.2024 Kogu maa-alale on planeeritud rajada majutustelgid. Telgid on jaotatud suured majutustelgid ja väikesed majutustelgid. Kõik väikesed telgid on hooajalised, telgid püstitatakse üldjuhul mais ja võetakse maha septembris. Puidust alusterrass millele telgid püstitatakse jääb kohale aastaringselt. Suured telgid koosnevad hooajalisest telgi osast ning vannitoa ja WC osast telgi taga mis ehitatakse aastaringseks. Vannitoa osa ühendatakse kanalisatsioonivõrku. Planeeritud parkimisala äärde on kavandatud hoone saalile ja abiruumidele. Ühekorruseline hoone, mis on mõeldud kogunemissaaliks koos selle abiruumidega. Lisaks on kavandatud telgid personalile ja 4 abihoonet (supelranna kuur, metsamaja, inva WC ja kuur). Metsamaja on kavandatud ala idapoolsesse osasse. Alal asetseb hetkel vana kaeviku või keldri müürijäänus. Ranna-ala soovitakse puhastada kõrkjatest ja kujundada krundi põhjaosa supelrannaks. Keskkonnaameti soovitus oli puhastada 30 meetrine riba kõrkjatest ning ladustada tekkiv mass krundile nii, et täidetud ala kujundaks lauge kalda. Krundi põhjaosas paiknev supelrand on kujundatud kahele tasandile. Ülemisele tasandile on planeeritud terrassid päevitamiseks, lõkkeplats, supelranna tarvikute kuur ja puitkai pääsuga ujuvplatvormile. Madalamale liivarannale viib mugav puidust laudtee. Ladustatava massi täpne ruumala sõltub kõrkjate juure sügavusest. Keskkonnaameti soovitus oli 40 cm kaevamine veepõhjast, liiga sügav kaevamine võib tekitada ohtliku olukorra supelrannas, samas on paadi kohale vaja sügavamat süvendamist. Ladustamiseks on valitud üleujutusala metsaserval, et majutustelke paremini krundile paigutada, krundi idapoolse kalda täimise ning põhjapoolse kalda laugemaks muutmise. Metsapoolne ladustamine sõltub paiksest loodusest, et täitev mass olemasolevate puude tüvesid ei kataks. Üleujutusalast mereni tuleb luua truup, et üleujutusalasse vesi püsima ei jääks. Rannaalal külgedele on eskiisis loodud täidetud tugikaldad, et vesi toodud liiva hiljem ära ei uhuks. Ranna-alale on kavandatud terrassid päevitamiseks. Tegemist on hooajaliste telkide puitplatvormidega, mida hakatakse kästama supelranna terrassidena. Ala kirdenurka on kavandatud ujuvplatvorm. Ujuvplatvormil peaks olema võimalus õhtusöögi nautimiseks. Lisaks on kavandatud ujuvplatvormid päevitamiseks ja suplemiseks kõrkjate vahel eraldatuna. Päevituskohani viib laudtee. Veepiirile on kavandatud linnuvaatlusplatvorm lindude vaatlemiseks, mis moodustab ujuvplatvormidega ringtee kõrkjate vahel kõndimiseks. Krundi idapoolse rannaäär soovitakse ühendada metsateega mis jõuab tagasi krundi keskele. Metsarada võiks olla katmata, kuid parkla poolne madalam üleujutusala võib vajada kohati laudteed raja läbimiseks. Ala keskele on kavandatud looduslik bassein. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse enamuses osas mõlemal krundil, v.a metsamaja kohal. Metsateed kavandatakse nii, et ei ole vaja metsa raadata. Ranna pst 25 krundile on plaanis lisada kõrghaljastust, Saaremaa rannaaladele Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] 5/6 MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001 Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Versioon 18.03.2024 omaseid mände ning kadakaid. Parkla lähedusse on paiguti plaanis istutada lehtpuid või põõsaid, et parklat ülejäänud alast varjata. Juurdepääs alale on Ranna puiesteelt ning tänava äärde on kavandatud parkla kuhu mahub ca 24 sõiduauto kohta. Ranna pst 23 ehitusõigus Krundi pindala: 18154 m² Krundi kasutamise otstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄK Majutushoone maa ÄM Metsamaa MM Lubatud hoonete maks arv krundil: 8 Lubatud hoone maks kõrgus: 9m Linnuvaatlustorni maks kõrgus: 7m Planeeritud supelranna piires võib rajada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi lähtuvalt LKS § 38 lg 4 p 3. Supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised on terrassid päevitamiseks, jalgteed s.h laudteed. Ujuvplatvormide (sh linnuvaatlusplatvorm) ja laudteede on samuti supelranda teenindavad puhkerajatised. Ülejäänud osas on planeeringulahenduse elluviimise eelduseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine 25 m põhikaardijärgsest rannajoonest ning linnuvaatlusplatvormini viiva tee osas. Ehitamine avalikku veekogusesse vastavalt ehitusseadustiku 12. peatükile. 4. Tehnovõrgud Tehnovõrkude lahendused antakse vastavalt tehnorajatiste valdajate ja kohaliku omavalitsuse tehnilistele tingimustele. Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] 6/6 MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001   Lisa 1 Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ juurde SAAREMAA VALLAVALITSUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele) maaüksusele(tele): Saaremaa vald Orissaare alevik Ranna pst 23 (55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (55001:008:0314) (kinnistu nimi ja katastritunnus) Taotluse esitaja/huvitatud isik: Juriidiline isik x Eraisik Nimi Shethia Grupp OÜ Aadress Ranna pst 23, Orissaare alevik, 94601 Saaremaa vald, Saare maakond Registrikood/isikukood 16510654 Kontakttelefon +372 56381124 E-post [email protected] Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe maaüksusega: kinnistu omanik x hoone omanik volitatud esindaja muu Detailplaneeringu koostamise eesmärk: Ranna pst 23 ja 24 katastriüksustele ehitusõiguse seadmine puhke- ja majutusasutuse rajamiseks . Planeeritakse üksikelamuid (elamute arv) Planeeritakse korruselamuid _______________________________________________________________________ (korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus) Planeeritakse ridaelamuid _______________________________________________________________________ (ridaelamubokside arv) Planeeritakse ärihoonei d (ärihoonete arv, taotletav korruselisus) Mõlemale krundile 4 hoonet, kokku 8 hoonet. Planeeritakse tootmisho oneid __________________________________________________________________________ (tootmishoonete arv, taotletav korruselisus) Muu eelpool nimetamat a eesmärk _________________________________________________________________________ (kirjeldus) Olemasoleva maaüksuse üldiseloom ustus Planeeringu ala asub Saaremaa idaosas, Orissaare alevikus. Planeeritavateks maaüksusteks on Ranna pst 23 (55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (55001:008:0314). Planeeringuala piirneb kirdest Väikese väinaga, kaugust kuivastu mnt 43 üksikelamumaaga, lõunast Tumala -Orissaare-Väikeseväina teega, edelast ja läänest Ranna puisteega ja põhjast ühiskondlike ehitise maa sihtotstarbega Ranna pst 19. Maa-ameti kaardi järgi on Ranna pst 23 2824 m² looduslikku rohumaad ja 37 m² muud maad ning Ranna pst 25 on 150 m² looduslikku rohumaad, 4285 m² metsamaad ja 10858 m² muud maad. _________________________________________________ _______________________________ Olemasolevad ehitised: Ehitisregistri järgi paikneb Ranna ost 23 katastriüksusel 1955 a rajatud 285,4 m² ehitisealuse pinnaga ilu- ja isikuteenuste hoone ja 64,8 m² ehitisealuse pinnaga elamu, kooli vms abihoone. Ranna pst 25 on ehitisregistri andmete järgi hoonestamata. Lisaks asuvad Ranna pst 23 katastriüksusel konteiner köök ja baar, väli WC, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder. Olemasolevad kommunikatsioonid: Ranna pst 23 elektrivarustus x veevarustus x kanalisatsioon x sidevarustus Planeeritavad kommunikatsioonid: Ranna pst 25 elektrivarustus x veevarustus x kanalisatsioon x sidevarustus x Teede ja juurdepääsude olemasolu Juurdepääs Ranna puiesteelt. (näidata, milliselt teelt) Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus Maa-alal kehtib Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering, kehtestatud Orissaare Vallavolikogu 21.12.2009 otsusega nr 13. Üldplaneeringu järgi on maakasutuse juhtotstarve Ranna pst 23 maaüksusel ärimaa ja Ranna pst 25 maaüksusel virgestus puhkeala. Kogu planeeringuala jääb rohekoridori alale. DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14 kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detai lplaneeringu koostamise nõuded“ paragrahvile 4. NÕUSTUN X EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse pla neeringu koostamise rahastamist kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud. ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK: Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta, kui detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides. Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esita jaga/huvitatud isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks. Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatami se taotluse esitajaga/huvitatud isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalu sed planeerimisseaduse §-st 131 tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastuvõtmata või kehtestamata. Taotluse lisad: 1. Detailplaneeringu eskiislahendus 2. Volitatud isiku puhul volitus Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik Marit Shethia Shethia Grupp OÜ juhatuse liige / allkirjastatud digitaalselt / (kuupäev ja allkiri) Klotoid OÜ projektbüroo Töö nr 030224 Tellija: Shethia Grupp OÜ Saare maakond Saaremaa vald Orissaare alevik Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiislahendus Klotoid OÜ projektbüroo projektijuht Indrek Himmist Planeerija Pille Hein Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis SELETUSKIRI Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiislahendusele. 1. Olemasolev olukord Planeeringu ala asub Saaremaa idaosas, Orissaare alevikus. Planeeritavateks maaüksusteks on Ranna pst 23 (55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (55001:008:0314). Planeeringuala piirneb kirdest Väikese väinaga, kaugust kuivastu mnt 43 üksikelamumaaga, lõunast Tumala-Orissaare-Väikeseväina teega, edelast ja läänest Ranna puisteega ja põhjast ühiskondlike ehitise maa sihtotstarbega Ranna pst 19. Maa-ameti kaardi järgi on Ranna pst 23 2824 m² looduslikku rohumaad ja 37 m² muud maad ning Ranna pst 25 on 150 m² looduslikku rohumaad, 4285 m² metsamaad ja 10858 m² muud maad. Ehitisregistri järgi paikneb Ranna pst 23 katastriüksusel 1955 a rajatud 285,4 m² ehitisealuse pinnaga ilu- ja isikuteenuste hoone ja 64,8 m² ehitisealuse pinnaga elamu, kooli vms abihoone. Ranna pst 25 on ehitisregistri andmete järgi hoonestamata. Lisaks asuvad Ranna pst 23 katastriüksusel konteiner köök ja baar, väli WC, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder. Maa-alal on Maa-ameti kaardirakenduse järgi märkimisväärne üleujutusala mis on reaalsuses vähenenud varasemalt valla poolt toime pandud maa-ala täitmisega. Planeeritava ala pindala on 18154 m² Joonis 1 Planeeringuala asukoha skeem Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] 2/6 MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001 Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Planeeritavate kinnistute andmed Kinnistu Kü. aadress Krundi pindala Krundi sihtotstarve Katastri tunnus number Ranna pst 23 2861 m² Ärimaa 100% 55001:008:0313 3132034 Üldkasutatav maa Ranna pst 25 15293 55001:008:0314 3988034 100% Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused Isik või asutus, kelle pädevuses Kitsenduse on hinnata Kitsenduse alus Kitsenduse sisu ruumiline ulatus ehitusprojekti vastavust kitsendusele. Läänemere avaliku Keskkonnaseadustiku kasutusega Planeeringualal asub Saaremaa vald üldosa seadus1 kallasrada 10 m kallasrada kaldast 20 m 1 m Planeeringualal asub Veeseadus Saaremaa vald kõrgusjoonest veekaitsevöönd Planeeringualal asub 200 m 1 m Looduskaitseseadus Saaremaa vald Läänemere kõrgusjoonest ehituskeeluala Planeeringualal asub 200 m 1 m Looduskaitseseadus Saaremaa vald Läänemere ranna kõrgusjoonest piiranguvöönd Maantee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja Planeeringuala piirneb välimisest servast Transpordiamet Tumala-Orissaare- Ehitusseadustik § 71 1 30 m ning tänava Saaremaa vald Väikese väina teega ja kaitsevöönd 10 m Ranna puisteega sõiduraja välimisest servast Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 2 m mõlemal pool Planeeringualal Kliimaministri määrus AS Kuressaare vee- ja paiknevad vee- ja nr 57 „Ühisveevärgi ja Veevärk kanalisatsioonitoru kanalisatsioonitorustikud -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr Ühiskanalisatsiooni 31 AS Kuressaare Planeeringualal paikneb reoveepumpla kuja „Kanalisatsiooniehitise Veevärk reoveepumpla 20 m planeerimise, ehitamise ja Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] 3/6 MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001 Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 Majandus- ja taristuministri määrus 1 m elektri- ja Planeeringualal asub nr 73 „Ehitise siderajatisest ning elektrikapp, 0,4 kV kaitsevööndi ulatus, Elektrilevi OÜ 0,4 kV maakaablist maakaabel, sidekapp ja kaitsevööndis ja sidekaablist sidekaabel tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ Juurdepääs maaüksusele Ranna puiesteelt. 2. Vastavus üldplaneeringule Maa-alal kehtib Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering, kehtestatud Orissaare Vallavolikogu 21.12.2009 otsusega nr 13. Üldplaneeringu järgi on maakasutuse juhtotstarve Ranna pst 23 maaüksusel ärimaa ja Ranna pst 25 maaüksusel virgestus puhkeala. Kogu planeeringuala jääb rohekoridori alale. Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et korduvalt üleujutatavat ala alevikus ei määrata, seega saab ehituskeeluvööndi piiri määramisel aluseks võtta üldplaneeringu kaardile kantud ehituskeeluvööndi piir (50 meetrit veepiirist). Lisaks LKS välja toodud erandi alusel rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Seega väljaspool metsaala ulatub ranna ehituskeeluvööndi piir 50 m veepiirist ja metsaalal 100 m veepiirist. Planeeringualast põhjasuunas jäävad elamud paiknevad ca 20 -35 m kaugusel veepiirist ja ning ida-kagu suunas jäävad elamud ca 20-70 m kaugusele veepiirist. Planeeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist 25 m rannajoonest, mis kauguse poolest sobitub olemasolevate elamute paigutusega. Lisaks on Ranna pst 25 krundi puhul tegemist juba varasemalt suures osas täidetud maa-alaga (v.a metsaala) ning looduslikku ala seal taastada ei ole enam võimalik. Lähtuvalt sellest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 3. Üldiselt planeeringulahendusest Ranna pst 23 ja 25 kruntidele on kavandatud puhke- ja majutusehitised. Ranna pst 23 peamaja on kavandatud rekonstrueerida. Maaüksusel asuvad konteiner köök ja baar, välikäimla, laste mängutelk, personali telgid ja majutustelgid ning maakelder on kavandatud säilitada. Kogu maa-alale on planeeritud rajada majutustelgid. Telgid on jaotatud suured majutustelgid ja väikesed majutustelgid. Kõik väikesed telgid on hooajalised, telgid püstitatakse üldjuhul mais ja võetakse maha septembris. Puidust alusterrass millele telgid püstitatakse jääb kohale aastaringselt. Suured telgid koosnevad hooajalisest telgi osast ning vannitoa ja WC osast telgi taga mis ehitatakse aastaringseks. Vannitoa osa ühendatakse kanalisatsioonivõrku. Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] 4/6 MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001 Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Planeeritud parkimisala äärde on kavandatud hoone saalile ja abiruumidele. Ühekorruseline hoone, mis on mõeldud kogunemissaaliks koos selle abiruumidega. Lisaks on kavandatud telgid personalile ja 4 abihoonet (supelranna kuur, metsamaja, inva WC ja kuur). Metsamaja on kavandatud ala idapoolsesse osasse. Alal asetseb hetkel vana kaeviku või keldri müürijäänus. Ranna-ala soovitakse puhastada kõrkjatest ja kujundada krundi põhjaosa supelrannaks. Keskkonnaameti soovitus oli puhastada 30 meetrine riba kõrkjatest ning ladustada tekkiv mass krundile nii, et täidetud ala kujundaks lauge kalda. Krundi põhjaosas paiknev supelrand on kujundatud kahele tasandile. Ülemisele tasandile on planeeritud terrassid päevitamiseks, lõkkeplats, supelranna tarvikute kuur ja puitkai pääsuga ujuvplatvormile. Madalamale liivarannale viib mugav puidust laudtee. Ladustatava massi täpne ruumala sõltub kõrkjate juure sügavusest. Keskkonnaameti soovitus oli 40 cm kaevamine veepõhjast, liiga sügav kaevamine võib tekitada ohtliku olukorra supelrannas, samas on paadi kohale vaja sügavamat süvendamist. Ladustamiseks on valitud üleujutusala metsaserval, et majutustelke paremini krundile paigutada, krundi idapoolse kalda täimise ning põhjapoolse kalda laugemaks muutmise. Metsapoolne ladustamine sõltub paiksest loodusest, et täitev mass olemasolevate puude tüvesid ei kataks. Üleujutusalast mereni tuleb luua truup, et üleujutusalasse vesi püsima ei jääks. Rannaalal külgedele on eskiisis loodud täidetud tugikaldad, et vesi toodud liiva hiljem ära ei uhuks. Ranna-alale on kavandatud terrassid päevitamiseks. Tegemist on hooajaliste telkide puitplatvormidega, mida hakatakse kästama supelranna terrassidena. Ala kirdenurka on kavandatud ujuvplatvorm. Ujuvplatvormil peaks olema võimalus õhtusöögi nautimiseks. Lisaks on kavandatud ujuvplatvormid päevitamiseks ja suplemiseks kõrkjate vahel eraldatuna. Päevituskohani viib laudtee. Veepiirile on kavandatud linnuvaatlusplatvorm lindude vaatlemiseks, mis moodustab ujuvplatvormidega ringtee kõrkjate vahel kõndimiseks. Krundi idapoolse rannaäär soovitakse ühendada metsateega mis jõuab tagasi krundi keskele. Metsarada võiks olla katmata, kuid parkla poolne madalam üleujutusala võib vajada kohati laudteed raja läbimiseks. Ala keskele on kavandatud looduslik bassein. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse enamuses osas mõlemal krundil, v.a metsamaja kohal. Metsateed kavandatakse nii, et ei ole vaja metsa raadata. Ranna pst 25 krundile on plaanis lisada kõrghaljastust, Saaremaa rannaaladele omaseid mände ning kadakaid. Parkla lähedusse on paiguti plaanis istutada lehtpuid või põõsaid, et parklat ülejäänud alast varjata. Juurdepääs alale on Ranna puiesteelt ning tänava äärde on kavandatud parkla kuhu mahub ca 24 sõiduauto kohta. Ranna pst 23 ehitusõigus Krundi pindala: 2861 m² Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] 5/6 MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001 Shethia Grupp OÜ Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu eskiis Krundi kasutamise otstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄK Majutushoone maa ÄM Lubatud hoonete maks arv krundil: 4 Lubatud hoone maks kõrgus: 9m Ranna pst 25 ehitusõigus Krundi pindala: 15293 m² Krundi kasutamise otstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄK Majutushoone maa ÄM Metsamaa MM Lubatud hoonete maks arv krundil: 4 Lubatud hoone maks kõrgus: 7m Planeeringulahenduse elluviimise eelduseks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine 25 m põhikaardijärgsest rannajoonest. 4. Tehnovõrgud Tehnovõrkude lahendused antakse vastavalt tehnorajatiste valdajate ja kohaliku omavalitsuse tehnilistele tingimustele. Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93812 Kuressaare, Tehnika 20, [email protected] 6/6 MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001   EELNÕU Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 13.02.2024 nr 5-2/815-1) detailplaneeringu algatamiseks Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustel. Täiendatud eskiis koos seletuskirjaga esitati valda 18.03.2024. Planeeringuala suurus on ca 2,2 ha ja hõlmab Ranna pst 23 (katastritunnus 55001:008:0313, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2861 m2) ja Ranna pst 25 (katastritunnus 55001:008:0314, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 15 293 m2) katastriüksuseid ning Ranna pst 25 katastriüksusega piirnevat mereala. Detailplaneeringu eesmärgiks on Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustele ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks, supelranna ala määramine, üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringu nimetus on Ranna pst 23 ja 25 detailplaneering. A. Olemasolev olukord Ranna pst 23 (varasema aadressiga Ranna pst 15) katastriüksuse ulatuses kehtib Ranna pst 15 katastriüksuse detailplaneering (kehtestatud 18.06.2013. a Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 176), mille eesmärgiks on kinnistul asuva kõrvalhoone lammutamine ja uue elamu ehitamine, krundi liikluskorralduse lahendamine. Ranna pst 25 poolsel küljel on naaberkatastriüksusel kehtiv Kuivastu mnt 43 detailplaneering (kehtestatud 17.09.2015. a Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 87), mille eesmärgiks on Kuivastu mnt 43 kinnistu jagamine kaheks iseseisvaks krundiks; ehitustingimuste määramine uute elamute ning abihoonete ehituseks; liikluskorralduse, tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteline lahendamine; servituutide vajaduse määramine. Ranna pst 25-st üle Tumala - Orissaare - Väikese väina tugimaantee on kehtiv Kuivastu mnt 44 detailplaneering (kehtestatud 28.11.2019. a Saaremaa Vallavolikogu otsusega 1-3/110), mille eesmärgiks on elamute ning kontori/laohoone planeerimine, ehitusõiguse määramine, liiklusskeemi ja parkimise lahendamine, haljastuse lahendamine, tehnovõrkude ja – rajatiste planeerimine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine. Ehitisregistri andmete kohaselt on Ranna pst 23 katastriüksusel ilu- ja isikuteenuste hoone (ehitisregistris kanne: saun), elamu, kooli vms abihoone (ehitisregistri kanne: kuur) ja püstitamise staatusega kaks konteinerit. Ranna pst 25 katastriüksusel on ehitisregistri andmetel rajatisena kinnistu vee- ja reoveetorustik. Katastriüksustel on olemasolevad elektri-, vee- ja kanalisatsioonivarustus, lisaks on katastriüksustel välikäimla, laste mängutelk, personalitelgid ja majutustelgid ning maakelder. Ranna pst 23 katastriüksus on 2 824 m2 ulatuses looduslik rohumaa ja 37 m2 muu maa kõlvik, Ranna pst 25 katastriüksus on 10 858 m2 ulatuses muu maa, 4 285 m2 metsamaa ja 150 m2 loodusliku rohumaa kõlvik. Planeeringuala piirneb põhjast Ranna pst 19 (katastritunnus 55001:008:0027, ühiskondlike ehitiste maa 100%), läänest ja edelast Ranna puiestee (katastritunnus 71401:001:0253, transpordimaa 100%), lõunast 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L1 (katastritunnus 55001:006:0462, transpordimaa 100%) ja kagust Kuivastu mnt 43 (katastritunnus 55001:001:0893, elamumaa 100%) katastriüksustega, kirdest piirneb planeeringuala Väikese väinaga. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatuvad planeeringualale geodeetilise märgi kaitsevöönd, elektripaigaldiste kaitsevööndid, korduv üleujutusala, ranna ehituskeeluvöönd, veekogu kallasrada, ranna piiranguvöönd, ranna veekaitsevöönd ja piiratud asjaõigusega ala. Juurdepääs planeeringualale on mahasõiduga avalikult kasutatavalt Ranna puiesteelt. Planeeringuala ulatub mereäärses osas Väinamere hoiualale ja ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Väinamere loodus- ja linnualale. B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Orissaare Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsusega nr 13 kehtestatud Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub Ranna pst 23 katastriüksus ärimaal ja Ranna pst 25 katastriüksus virgestus puhkealal ning planeeringuala tervikuna rohekoridoris. Lähtuvalt kehtiva looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lg 4-st koosnevad korduva üleujutusega aladel ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja 200 m laiusest vööndist. Veekaitsevöönd koosneb üleujutatavast alast ja 20 m laiusest vööndist. LKS § 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kehtiva üldplaneeringuga ei määrata korduva üleujutusega alasid Orissaare alevikus ja vastavalt LKS-le on ehituskeeluvöönd Orissaare alevikus selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal 50 m. Üldplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Seega planeeringuala asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja detailplaneeringuga soovitakse vähendada ranna ehituskeeluvööndit 25 meetrini rannajoonest. Tegu on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete kirjelduse kohaselt on ärimaa kaubandus-,teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maad ning büroo ja kontorihoonete maad; puhke- ja virgestusmaaks on heakorrastatud haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid rajatisi (puhke- , spordi- ja kogunemisrajatisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Supelranna maa on üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine Üldplaneeringuga on supelranna maadeks reserveeritud spordihoone taga olev rand ja Illiku laiul senini supluseks kasutatavad alad, kuid mitte planeeritav ala. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Ranna pst 25 ulatuses üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks puhke- virgestusmaast ärimaaks ja määrata supelranna ala. Täpsustavalt toob üldplaneeringu peatükk 3.1.2. välja, et reserveeritud ärimaa maa-alade maakasutus- ja ehitustingimused on järgnevad: 1) katastriüksuse ehitusõigus, parkimine, tehnovõrgud ja rajatised, haljastuse ja heakorra põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala detailplaneeringuga; 2) äriotstarbe rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute omanike ja valdajate huve ega õigusi, kavandatav tegevus ei tohi pälvida kohalike elanike pahameelt ega mõjutada negatiivselt nende eluviisi; 3) detailplaneeringu algatamisel tuleb kaalutleda keskkonnamõju hindamise vajalikkust, arvestades ka sotsiaalseid aspekte; 4) olemasolevatel ja perspektiivsetel ärimaadel tagada jäätmehooldus ja heakord vastavalt valla heakorra ja jäätmehoolduse eeskirjale. 2 Üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtted toovad välja, et Orissaare alevik on ja jääb valla haldus-, haridus-, kultuuri- ja teeninduskeskuseks, alevikus säilitatakse kõik üldkasutatava hoone ja puhke- ning virgestusmaad ning luuakse võimalused äritegevuseks. Ptk 8.4. kohaselt lähtudes peamiselt avalikest huvidest ja majanduslikest võimalustest on planeeringu rakendamiseks vajalik üldplaneeringuga reserveeritud puhke- ja virgestusmaade kasutuselevõtmine. Täpsustavalt võib välja tuua, et erinevalt üldplaneeringu koostamise ajaga ei ole nüüdseks planeeringuala enam munitsipaalomandis vaid eraomandis. Üldplaneering sõnastab, et selle muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Ainuke tiheasustusala maareformi seaduse mõttes on Orissaare alevik oma administratiivpiirides ja see on ka detailplaneeringu kohustusega ala. Detailplaneeringu kohustusega alal on detailplaneering uute hoonete (v.a. üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehooned) ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks. C. Kaalutlused Ranna pst 23 katastriüksuse ulatuses kehtib Ranna pst 15 katastriüksuse detailplaneering, mida ei ole täielikult ellu viidud, lisaks planeeritakse uut terviklahendust, mis hõlmab ka kõrvalkatastriüksust Ranna pst 25. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb ka PlanS § 125 lg 1, kuna Orissaare alevik on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja planeeritakse ehitusloakohustuslikke ehitisi. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Ranna pst 25 ulatuses üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks puhke-virgestusmaast ärimaaks. Eeltoodust tulenevalt on tegemist PlanS § 142 lg 1 p 1 kohase üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. LKS § 38 lg 2 alusel rannal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini. Metsaseaduse § 3 lg 3 järgi ei loeta metsamaaks mh haljasala. Kuigi planeeringualal on metsamaa kõlvik, siis on tegemist tiheasustusalal asuva haljasalaga (praegu üldkasutatav maa), mitte metsamaaga metsa majandamise mõistes, mistõttu ranna ehituskeeluvööndi ulatuseks planeeringualal saab lugeda 50 m veepiirist. Planeeritav hoonestus asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, seega tuleb vähendada ranna ehituskeeluvööndit, mistõttu tehakse Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringuga ettepanek muuta üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Seetõttu tuleneb detailplaneeringu koostamise vajadus ka LKS § 40 lg 4 p-st 2. Maa-alal on Maa-ameti kaardirakenduse järgi märkimisväärne üleujutusala, mis on reaalsuses vähenenud Ranna pst 25 osas suuresti varasemalt täidetud maa-alaga (v.a metsaala) ning looduslikku ala seal taastada ei ole enam võimalik. Uue detailplaneeringuga soovitakse kahe katastriüksuse liitmist, et luua terviklahendust puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks. Tegevus sobitub piirkonda, kuna Illiku laiu poole liikudes ja mere läheduses on üldplaneeringujärgsed ühiskondlike hoonete maad, kus on juba praegu äritegevuse eesmärgil hoonestus. Puhke- virgestusmaa muutmine ärimaaks sobitub olemasoleva ärimaa ja ühiskondlike ehitiste maa kõrvale ja kulgeks ühtlaselt Ranna puiestee ääres. Planeeringualast loodesuunas jääv naaberhoonestus paikneb ca 20-35 m kaugusel veepiirist ja ning ida-kagu suunas jäävad elamud ca 20-70 m kaugusele veepiirist. Planeeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 25 meetrini rannajoonest, mis kauguse poolest sobitub olemasoleva naaberhoonestuse paigutusega. Planeeritaval krundil asuval metsamaa kõlvik planeeritakse valdavalt säilitada, mis tekitab sobiva puhvertsooni planeeringualast ida-kirdesuunas asuvate elamute vahele. 3 Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale supelranda planeeritud, kuid PlanS § 75 lg 1 p 7 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas supelranna ala määramine. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev supelranna ala planeerimise osas ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 p 3 alusel. Planeeritud supelranna piires võib ranna ehituskeeluvööndisse rajada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi lähtuvalt LKS § 38 lg 4 p-st 3. Supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised on terrassid päevitamiseks ja jalgteed, s.h laudteed. Ujuvplatvormid (sh linnuvaatlusplatvorm) ja laudteed on samuti supelranda teenindavad puhkerajatised. Ülejäänud osas on planeeringulahenduse elluviimise eelduseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine 25 meetrini põhikaardijärgsest rannajoonest ning linnuvaatlusplatvormini viiva tee osas. Supelranna rajamine toetaks piirkonna puhkamise võimalusi ja lisaks Orissaare alevikku kvaliteetse koha mereääre kasutamiseks. Ranna pst 23 hoone on olnud ka varasemalt külastajate teenindamiseks mõeldud ning antud piirkond Orissaares on atraktiivne puhke- ja peatuspaik. Planeeringu elluviimine avaldab positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja sotsiaalsetele näitajatele tänu külastajate lisandumisele piirkonda. Planeeritav tegevus jääks osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse. Ala on ajalooliselt olnud inimtegevusest juba mõjutatud, tegu on olemasoleva asustusega. Planeeritava tegevusega arvestatakse võimalikult palju olemasoleva metsakõlvikuga. Naaberkatastriüksuste hoonestus on sarnasel ehitusjoonel ja looks tulevikus tervikliku lahenduse. Planeeringuala lähiümbruses on ärimaa sihtotstarbega maaüksused, mistõttu sobitub planeeritav tegevus piirkonna hoonestuslaadiga, seega on ka ranna ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. Tulenevalt eelnevast on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et planeeringuga kavandatud hoonestus sobitub piirkonda. Vallavolikogu on nõus kaaluma maakasutuse juhtotstarbe muutmist ja ehitusõiguse määramist, kuid lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise kohta annab Keskkonnaamet LKS § 40 lg 4 p 2 kohaselt pärast detailplaneeringu vastu võtmist ehk siis detailplaneeringu menetluse käigus, kui on teada täpne planeeringulahendus. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala rohevõrgustiku alal. Planeeritava tegevuse ei ole olulise ruumilise mõjuga, mis takistaks rohevõrgustiku edaspidist toimimist ning ei ole oodata, et planeeringu elluviimine seaks ohtu rohevõrgustiku edaspidise toimimise. Koostatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga, kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 p 12 ja p 19 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara, samuti puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Siiski toob koostatud eelhinnang välja, et vajalik on eksperdi kaasamine, kelle pädevuses on hinnata planeeritud tegevuste mõju Väikeses väinas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja lindudele. 4 Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vaja algatada KSH-d. Saaremaa Vallavalitsus saatis vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 ja PlanS § 81 lg-le 1 Keskkonnaametile (KeA), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (ReM), Transpordiametile (TRAM), Päästeametile (PäA), Maa-ametile (MA), Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK) ja Muinsuskaitseametile (MKA) xx.03.2024 kirjaga nr xx otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. KeA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Täiendavalt toodi välja, et ehituskeeluvööndi vähendamise kohta tehakse otsuse pärast detailplaneeringu vastu võtmist kui kohaliku omavalitsuse üksus vastava motiveeritud taotluse esitab. Lisaks on täiendatud KeA sisendi alusel KSH eelhinnangut. ReM oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx TRAM oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx PäA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx MA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx PPA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx RKIK oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx MKA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx D. Kokkuvõte Saaremaa Vallavolikogu leiab, et detailplaneeringuga taotletav ehitusõigus sobitub piirkonda. Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid peale eksperdi kaasamise, kelle pädevuses on hinnata planeeritud tegevuste mõju Väikeses väinas kaitstavatele elupaigatüüpidele ja lindudele. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Saaremaa Vallavalitsus pikendas 12.03.2024 kirjaga nr 5-2/1439-1 detailplaneeringu algatamise küsimuses otsuse tegemise tähtaega. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.04.2024 kolmepoolse lepingu nr xx huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], tel 508 4489) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. 5 Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 33 lõiked 3-6, 34 lõike 2 ning § 35 lõiked 3 ja 5-7, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneering, mille eesmärk on Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustele ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks, üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks, supelranna ala määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Ranna pst 23 ja 25 detailplaneering”. 3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 2,2 ha vastavalt otsuse lisale 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2. 5. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisega Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. (digitaalselt allkirjastatud) Jaanus Tamkivi volikogu esimees 6  Keskkonnaamet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Transpordiamet 28.03.2024 nr 5-2/1823-1 Päästeamet Maa-amet Politse- ja Piirivalveamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Muinsuskaitseamet Seisukoha küsimine Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks Saaremaa vallale on 13.02.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Orissaare alevikus Ranna pst 23 (katastritunnus 55001:008:0313) ja Ranna pst 25 (katastritunnus 55001:008:0314) katastriüksustel. Detailplaneeringu eesmärgiks on Ranna pst 23 ja 25 katastriüksustele ehitusõiguse määramine puhke- ja majutusehitiste püstitamiseks, üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks, supelranna ala määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Ranna pst 25 ulatuses üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks puhke-virgestusmaast ärimaaks. Eeltoodust tulenevalt on tegemist planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 p 1 kohase üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. Lisaks ei ole kehtivas üldplaneeringus alale supelranda planeeritud, kuid PlanS § 75 lg 1 p 7 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas supelranna ala määramine. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev supelranna ala planeerimise osas ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 p 3 alusel. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2-st käsitletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemist üldplaneeringu muutmisena ning detailplaneeringut menetletakse seega PlanS § 142 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Lisaks eelnimetatule on osaliselt planeeringualal kehtiv Ranna pst 15 katastriüksuse detailplaneering ja PlanS § 140 lg 7 alusel tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Käesolevaga küsime Teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja PlanS § 81 lg 2 alusel ettepanekuid Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega ning algatamise taotluse materjalid. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Kätlin Kallas planeeringuteenistuse juhataja Lisad: 1. Orissaare alevikus Ranna pst 23 ja 25 DP algatamise eelnõu 2. Lisa 1. Planeeringuala 3. Lisa 2. Lähteseisukohad 4. Lisa 3. KSH eelhinnang 5. DP algatamise taotlus_Orissaare Ranna pst 6. Orissaare_Ranna pst 23 ja 25 Eskiis Seletuskiri täiendatud 18.03.2024 7. Orissaare_Ranna pst 23 ja 25 Eskiis Joonis täiendatud 18.03.2024 Liina Järveots, 514 1686 [email protected] 2