dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
Kiri sissetulevAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara valitsemise korra muutmine

Lennuamet · 22. november 2016
Viit
1.8-24/16/3612-2
Registreeritud
22. november 2016
Dokumendi liik
Kiri sissetulev
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.8 Raamatupidamisarvestuse korraldamine (2007-2016)
Sari
1.8-24 Haldusalane kirjavahetus
Toimik
1.8-24/2016
Vastutaja
Tiina-Mae Kuusik (Juhtkond, Üldosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf249 KB
  • 📎Lisa 1 Riigivara valitsemise kord.pdf194 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käskkirja „Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas“ lisa 1 Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas 1. Üldsätted 1.1. Riigivara valitsemise kord (edaspidi kord) reguleerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel (sh volitatud asutuse valduses) oleva riigivara omandamist, valdamist, kasutamist, arvestust, kasutamiseks andmist ja võtmist, valitsemise üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist ning inventuuri läbiviimist. 1.2. Riigivara valitsemine toimub ainult seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade, teiste õigusaktide sätete ja korra kohaselt. 1.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigivara kasutamise eesmärgiks riigivõimu teostamine ja tulu saamine, kui konkreetse vara jaoks ei ole asutuse juht määranud muud eesmärki. 1.4. Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.4.1. asutus – ministeerium või volitatud asutus; 1.4.2. ministeerium – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigivara valitsejana; 1.4.3. volitatud asutus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutus, kelle valdusesse vara on antud; 1.4.4. vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb: 1.4.4.1. põhivara – kinnis- ja vallasvara, sh materiaalne ja immateriaalne vara, mille üle peab asutus bilansilist arvestust raamatupidamise korraldamise eeskirjade kohaselt; 1.4.4.2. väheväärtuslik vara (väikevara) – vallasvara, mis ei ole põhivara ja mille üle peetakse bilansivälist arvestust; 1.4.4.3. rendivara – asutuse rendile (kasutusele) võetud vara, mille üle peetakse bilansivälist arvestust; 1.4.4.4. kasutamiseks antud vara – asutuselt teisele isikule tasuta kasutamiseks antud vara, mille üle peetakse bilansivälist arvestust; 1.4.4.5. varud – materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel; 1.4.5. vara kirjeldus – vara täielik nimetus, identifitseerivad andmed, soetamise aeg, soetusmaksumus, jääkväärtus ning riigi andmekogudes registreeritud vara puhul vastav registreerimisnumber; 2 1.4.6. teenistuja – asutuse avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või töö- või muu lepingu alusel asutuse huvides tegutsev isik, kellele on vastutus vara eest korras määratud viisil üle antud; 1.4.7. vara eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab kõikide varadega tehtud toimingute korrektsuse eest ning teostab kontrolli vara omandamise, arvestuse ja kasutamise ning ka vastutavate isikute töö üle. Vara eest vastutavaks isikuks on asutuse juht või asutuse juhi määratud teenistuja(d); 1.4.8. vara arvestuse eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab vara üle arvestuse pidamise eest. Vara arvestuse eest vastutavaks isikuks on vara eest vastutav(ad) isik(ud) või asutuse juhi määratud teenistuja(d); 1.4.9. vara soetamise eest vastutav isik – teenistuja, kes on volitatud korraldama vara omandamist ning vastutab vara omandamise korrektse teostamise eest. Vara omandamise eest vastutavaks isikuks on vara eest vastutav(ad) isik(ud) või asutuse juhi määratud teenistuja(d); 1.4.10. RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus, raamatupidamisarvestuse teenuse osutaja asutusele; 1.4.11. SAP – riigiarvestuse majandustarkvara; 1.4.12. RTIP – Riigitöötaja Iseteenindusportaal, milles toimub asutuse vara üle arvestuse pidamine ja automatiseeritud andmevahetus SAPiga. 1.5. Vara käsutamise otsustab (v.a juhul kui riigivaraseaduses (edaspidi RVS) või korras on sätestatud teisiti): 1.5.1. minister – kinnisvara ning vallasvara puhul siis, kui vara kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks on RVSist tulenevalt vajalik Vabariigi Valitsuse eelnev nõusolek; 1.5.2. kantsler – vallasvara puhul hariliku väärtusega 10 000 eurot (käibemaksuta summas) ja rohkem, samuti vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise (v.a punktis 1.5.1. nimetatud juhtudel); 1.5.3. volitatud asutuse juht – vallasvara puhul hariliku väärtusega kuni 10 000 eurot (käibemaksuta summas), samuti vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise (v.a. punktis 1.5.1 nimetatud juhtudel). 1.6. Vara osas, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitab volitatud asutus ministeeriumile vara käsutamise taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1.6.1. vara kirjeldus (kinnisasja puhul registriosa number, katastritunnus, riigi kinnisvararegistri objekti kood, asukoht ja võimalusel muud vara käsutamise otsustamiseks vajalikud andmed, sh asendiplaan, väljavõte detailplaneeringust, ehitusprojektist või muudest dokumentidest); 1.6.2. vara käsutamise sisu ja põhjendus; 1.6.3. vara käsutamise ettepanek koos õigusliku alusega; 1.6.4. vara kasutamiseks andmise tähtaeg või märge, et vara antakse kasutamiseks tähtajatult koos põhjendusega; 1.6.5. vara otsustuskorras võõrandamisel või kasutamiseks andmisel andmed õigustatud isiku kohta (nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht); 1.6.6. vara võõrandamisel või kasutamiseks andmisel alghinna määramise ettepanek juhul, kui see määratakse ning seda tõendav hindamisaruanne (v.a juhul, kui vara antakse 3 kasutamiseks tasuta või alla hariliku väärtuse) või vara bilansiline maksumus vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja (edaspidi üldeeskiri) sätetele; 1.6.7. tasu määramise tingimused ja põhjendused ning tasu muutmise reeglid; 1.6.8. vara võõrandamisel või kasutamiseks andmisel lisatingimused valikpakkumisel; 1.6.9. kinnitused, et vara ei ole vajalik volitatud asutustele (v.a vara kasutamiseks andmisel või üleandmisel ministeeriumi valitsemisala piires); 1.6.10. muud andmed, mis on vajalikud vara käsutamise otsustamiseks. 1.7. Vara osas, mille käsutamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse eelnev nõusolek, tuleb volitatud asutusel esitada ministeeriumile vara käsutamise taotlus koos Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirjaga, mis sisaldab RVSis ning korras kehtestatud nõudeid. 1.8. Ministeerium vaatab saabunud taotlused läbi, kontrollib nende põhjendatust, viib läbi vastava menetluse ning teeb otsuse vara käsutamise kohta RVSis ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. 1.9. Ministeerium edastab vara käsutamise taotluse koos asjakohase dokumentatsiooniga Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks järgmistel alustel: 1.9.1. vara riigile omandamine (v.a õigusaktides lubatud volituse olemasolul); 1.9.2. vara kasutamiseks võtmine; 1.9.3. vara kasutamiseks andmine (v.a koormamine reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega, samuti tehnovõrgu või –rajatisega seotud isikliku kasutusõigusega); 1.9.4. vara võõrandamine (v.a reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse võõrandamine); 1.9.5. vara teisele riigivara valitsejale üleandmine; 1.9.6. riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule vara üleandmine; 1.9.7. muud RVSist tulenevad otsuste eelnõud. 1.10. Vara osas, mille kasutamiseks andmise või võõrandamise otsustab minister või kantsler, selgitab asutus eelnevalt välja vara vajalikkuse asutustele (v.a vara kasutamiseks andmisel avalikes huvides või üleandmisel ministeeriumile või teisele volitatud asutusele eelneva kokkuleppe alusel). 1.11. Vara käsutamist taotlenud asutus kannab andmed vara vajalikkuse väljaselgitamise, varaga seotud muudatuste, riigi andmekogust väljaarvamise või viib läbi muu ette nähtud tegevuse riigi andmekogudes 10 päeva jooksul vara käsutamise toimingu teostamisest või esitab viivitamatult andmed ministeeriumile nende sissekandmiseks riigi andmekogudesse. Dokumentatsioon sõltuvalt menetluse liigist sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1.11.1. andmed vara arvelevõtmiseks ja andmete sissekandmiseks riigi andmekogudesse; 1.11.2. vara võõrandamise leping; 1.11.3. vara üleandmise-vastuvõtmise akt; 1.11.4. vara mahakandmise akt; 1.11.5. vara hävitamise või hävitamiseks andmise akt; 1.11.6. muud andmed, mis on vajalikud vara käsutamise menetluses. 4 1.12. Kõikidesse riigi andmekogudesse peavad kande muudatused olema esitatud hiljemalt 30 päeva jooksul dokumentide vormistamisest arvates. 2. Vara valitsemise üleandmine 2.1. Vara valitsemise üleandmine on valitsemise üleandmine teisele riigivara valitsejale. 2.2. Kinnisvara, piiratud asjaõiguse ja väärtpaberite valitsemine antakse teisele riigivara valitsejale üle Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. Vara valitsemise üleandmise otsuse eelnõu esitab Vabariigi Valitsusele ministeerium. 2.3. Vallasvara, välja arvatud väärtpaberite, valitsemine antakse teisele riigivara valitsejale või ministeeriumi valitsemisala piires üle asutuste kirjalikul kokkuleppel. 2.4. Vara valitsemise üleandmise dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi dokumente: 2.4.1. vara üleandmise taotlus; 2.4.2. vara üleandmise otsus; 2.4.3. vara üleandmise-vastuvõtmise akt. 3. Vara kasutamiseks võtmine 3.1. Vara kasutamiseks võtmine on igasugune teise isiku omandis või otseses valduses oleva vara tasuta või tasu eest kasutamiseks võtmine riigivõimu teostamiseks, tulu saamiseks või muu asutuse juhi või Vabariigi Valitsuse otsusega määratud avaliku eesmärgi täitmiseks. 3.2. Asutusele kasutamiseks võetav hoonestatud kinnisvara liigitatakse üldotstarbeliseks ja eriotstarbeliseks, millele kohaldatavad lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused on kehtestatud RVSi alusel Vabariigi Valitsuse määrusega. Muud erisused, sh riigile kinnisvarateenuseid osutava äriühinguga sõlmitava sisetehingu tingimused, võib määrata Vabariigi Valitsus. 4. Vara kasutamiseks andmine 4.1. Vara kasutamiseks andmine on igasugune ministeeriumi valitsemisel ja asutuse valduses oleva vara tasuta või tasu eest teisele isikule kasutamiseks andmine (v.a vara teenistujale kasutamiseks andmine). 4.2. Vara antakse kasutamiseks tähtajatult või tähtajaliselt. Tähtaega määramata antakse vara kasutamiseks, kui vara on riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil tulevikus tõenäoliselt vaja või kui asutus muul põhjusel peab jätma endale õiguse lepingut igal ajal lõpetada. Tähtaja määramisel võetakse arvesse vara kasutamise eesmärki, eeldatavat püsimise aega ja vajalikkust riigile tulevikus, mh ka varal asuvate taotleja omandisse jäävate ehitiste olemasolu (näiteks raudtee- või teerajatised). 4.3. Vara, mille harilik väärtus on 10 000 eurot (käibemaksuta summas) või rohkem, võib kasutamiseks anda, kinnisasja või hoonestusõigust koormata reaalservituudi, ostueesõiguse või reaalkoormatisega, samuti tehnovõrgu või –rajatisega seotud isikliku kasutusõigusega avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras, samuti tasuta või alla hariliku väärtuse RVSis sätestatud korras. 4.4. Vara antakse otsustuskorras teisele isikule kasutamiseks üldjuhul ainult heategevaks otstarbeks või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi asutatud sihtasutusele, riigi 5 äriühingule või kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse või põhikirjaga pandud ülesannete täitmiseks (v.a koormamine reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega, samuti tehnovõrgu või –rajatisega seotud isikliku kasutusõigusega). Otsustuskorras kasutamiseks andmise eelistamine peab olema objektiivselt põhjendatud. 4.5. Asutus tellib harilikule väärtusele vastava turupõhise kasutustasu määramiseks hindamisaruande üldiselt tunnustatud eksperdilt arvestades valitsevat head tava ja sõlmitava kasutuslepingu tingimusi. Kasutamiseks andmise otsuse vastuvõtmise ajal ei tohi hindamisaruanne olla vanem kui kuus kuud. Hindamisaruande võib jätta tellimata RVSis ja üldeeskirjas kehtestatud korras. 4.6. Vara võib kasutamiseks anda harilikust väärtusest madalama tasu eest, kuid tasu eest, mis tagab vara majandusliku säilimise. Tasu, mis tagab vara majandusliku säilimise, sisaldab üldjuhul remondi- ja tehnohooldusteenuse tasusid. 4.7. Teisele riigivara valitsejale või volitatud asutusele asja kui tervikut üldjuhul kasutamiseks ei anta (v.a ministeeriumi nõusolekul kinnisasja kasutamiseks andmisel osaliselt või ajutiselt vastavalt asutuste vahel sõlmitavale vara kasutamise kokkuleppele). 4.8. Riigivara valitsejate või volitatud asutuste vahelise sõlmitava vara kasutamise kokkulepe valmistab ette asutus ning taotleb ministeeriumilt eelnevat nõusolekut. Sõlmitud vara kasutamise kokkulepe tuleb asutusel koostöös teise riigivara valitseja või volitatud asutusega kanda ka riigi andmekogusse. 4.9. Vara kasutamiseks andmise dokumentatsioon sisaldab: 4.9.1. taotlus ja seda toetavad dokumendid kooskõlas korra punktiga 1.6; 4.9.2. Vabariigi Valitsuse nõusolek (v.a vara puhul hariliku väärtusega alla 10 000 euro (käibemaksuta summas) kui vara antakse kasutamiseks järgmiselt: 4.9.2.1. otsustuskorras; 4.9.2.2. tähtajaga üle 10 aasta; 4.9.2.3. vallasasja harilik väärtus on 1 000 000 eurot või rohkem ja vallasasi antakse kasutamiseks tähtajaga üle ühe aasta; 4.9.2.4. Rahandusministeerium ei anna kooskõlastust RVSis sätestatud korras või peab tehingu olulisuse tõttu vajalikuks pöördumist Vabariigi Valitsuse poole. 4.9.3. vara kasutamiseks andmise otsus; 4.9.4. avaliku enampakkumise või valikpakkumise menetluse puhul enampakkumise läbiviimise protokoll ja tulemuste kinnitamise otsus; 4.9.5. kasutusleping; 4.9.6. tasu määramise tingimused, sh muutmise reeglid üle aastase tähtajaga lepingute puhul; 4.9.7. vara üleandmise-vastuvõtmise akt (v.a notariaalselt tõestatud lepingute puhul); 4.9.8. muud andmed, mis on vajalikud vara kasutamiseks andmise menetluses. 5. Vara võõrandamine 5.1. Vara võõrandamine on igasugune vara tasuta või tasu eest võõrandamine teisele isikule. 6 5.2. Vara, mille harilik väärtus on 10 000 eurot (käibemaksuta summas) või rohkem, sh väärtpaberid, võib võõrandada avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras, samuti tasuta, alla hariliku väärtuse või vahetamise teel RVSis sätestatud korras. Otsustuskorras võõrandamise eelistamine peab olema objektiivselt põhjendatud. 5.3. Vara võõrandatakse otsustuskorras teisele isikule üldjuhul ainult heategevaks otstarbeks või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi asutatud sihtasutusele, riigi äriühingule või kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse või põhikirjaga pandud ülesannete täitmiseks. Otsustuskorras võõrandamise eelistamine peab olema objektiivselt põhjendatud. 5.4. Väärtpaberite võõrandamisel järgitakse lisaks RVSis sätestatud erisusi. 5.5. Asutus tellib kinnisvara hariliku väärtuse tuvastamiseks hindamisaruande üldiselt tunnustatud eksperdilt arvestades valitsevat head tava ja raamatupidamise seadusega kehtestatud põhimõtteid. 5.6. Vallasvara harilik väärtus selgitatakse välja eksperdiarvamuse või turupõhise võrdleva objektiivse hinnavaatluse teel. 5.7. Võõrandamisotsuse vastuvõtmise ajal ei tohi hindamisaruanne olla vanem kui kuus kuud. Rahandusministeeriumi eelneval kirjalikul nõusolekul ei pea hindamisaruannet tellima. 5.8. Vara võõrandamise dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 5.8.1. taotlus ja seda toetavad dokumendid kooskõlas korra punktiga 1.6; 5.8.2. Vabariigi Valitsuse nõusolek (v.a vara puhul hariliku väärtusega alla 10 000 euro käibemaksuta summas) kui vara võõrandatakse järgmiselt: 5.8.2.1. otsustuskorras (sh väärtpaberi võõrandamisel ja nõuete võõrandamisel summas 10 000 eurot või rohkem) või valikpakkumisel; 5.8.2.2. üleandmise teel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule; 5.8.2.3. Rahandusministeerium ei anna kooskõlastust RVSis sätestatud korras või peab tehingu olulisuse tõttu vajalikuks pöördumist Vabariigi Valitsuse poole. 5.8.3. vara võõrandamise otsus; 5.8.4. avaliku enampakkumise või valikpakkumise menetluse puhul enampakkumise läbiviimise protokoll ja tulemuste kinnitamise otsus; 5.8.5. võõrandamise leping; 5.8.6. vara üleandmise-vastuvõtmise akt (v.a notariaalselt tõestatud lepingute ja väärtpaberite puhul); 5.8.7. muud andmed, mis on vajalikud vara võõrandamise menetluses. 5.9. Põhivara arvatakse bilansist välja vara võõrandamise otsuse ja vara üleandmise- vastuvõtmise akti alusel. 6. Vara soetamine ja asutusesisene kasutamine 6.1. Vara soetuse eest vastutav isik korraldab vajalike vahendite ostmise ja asutusse kohaletoomise lühima võimaliku aja jooksul arvestades riigihangete seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. 7 6.2. Vara antakse teenistujale kasutamiseks teenistuskoha ruumides või väljaspool neid tööülesannete täitmiseks. 6.3. Kasutamiseks antud vara eest vastutab teenistuja, arvestades avaliku teenistuse seaduses, töölepingu seaduses, võlaõigusseaduses ja muudes õigusaktides sätestatut. Vara kasutamiseks andmisel peab kasutamiseks andja teavitama teenistujat ning teenistuja andma nõusoleku vara kasutamiseks võtmisega kaasnevast vastutusest vara säilimise eesmärgil ning kohustusest kasutada vara heaperemehelikult ja süü olemasolul hüvitada tekkinud kahju. 6.4. Vara kasutamiseks saamisel peab teenistuja veenduma selle töökorras olekus ning kõikidest häiretest või vigadest vara funktsionaalses kasutamises teavitab teenistuja vastavat asutusesiseselt määratud struktuuriüksust, kes korraldab häirete või vigade põhjuse väljaselgitamise, tehnilise hoolduse või remontimise. 6.5. Asutusel on õigus igal ajal nõuda vara tagastamist, eelkõige teenistussuhte lõppemisel või juhul, kui peaks ilmnema kõrvalekaldeid vara eesmärgipärasest kasutamisest. Teenistuja peab vara tagastama samas seisukorras nagu ta selle kasutamiseks sai, arvestades selle normaalset kulumist. 6.6. Teenistujal on keelatud anda vara kasutamiseks kolmandatele isikutele. Kolmandatele isikutele vara kasutamiseks andmisel eeldatakse tekkinud kahju korral teenistuja süüd. 7. Vara arvestamine 7.1. Asutuses peetakse kõikide varade arvestust RTIPis. Asutuse liitumine RTIPi varade mooduliga toimub kokkuleppel asutusega. 7.2. Bilansilist arvestust põhivara üle peetakse SAPis, millest vahetatakse andmeid RTIPiga automaatselt. Andmed põhivara kohta määratakse RTIPis. 7.3. Arvestust vara üle peetakse RTIPis vastavalt selle võimalustele ja järgides asutuse erinevaid vajadusi. Arvestus vara üle RTIPis määratakse juhisega (kättesaadav RTK kodulehelt). 7.4. Arvestust vara üle peetakse RTIPis vara liikide lõikes: põhi-, väike-, rendi- ja kasutamiseks antud vara. Vara liigid jaotatakse varaklassidesse ja määratakse RTIPis üleriigiliselt ühtselt (lisa 2). 7.5. Arvestust väikevara üle peetakse RTIPis, kui vara soetusmaksumus käibemaksuta summas on 200 kuni 1999,99 eurot. Mõne varaklassi osas võib arvestust pidada ka väiksema soetusmaksumusega väikevara üle lähtudes asutuse vajadustest. 7.6. Varaklassi gruppi „Mööbel“ kuuluva väikevara üle RTIPis üldjuhul arvestust ei peeta ning see tuleb asutuse vara nimekirjast asutuse juhi otsuse alusel välja arvata kui asutuses ei määrata teisiti. 7.7. RTIPis arvestatakse rendivarana asutuse rendile võetud vara, mille maksumus näidatakse nullväärtuses. 7.8. RTIPis arvestatakse kasutamiseks antud varana asutuselt teisele isikule tasuta kasutamiseks antud vara, mille maksumus näidatakse soetusmaksumuses. 7.9. Põhivara ja bilansiväliselt arvestatava vara (väike- ja rendivara) üle peetakse arvestust selle asutuse vara nimekirjas, kes soetab vara ja vastutab vara edasise korrahoiu ning kasutamisega seotud toimingute eest. Asutusele soetatud materiaalse ja immateriaalse IT-vara (k.a väike- ja rendivara) üle peetakse arvestust RTIPis ministeeriumi vara nimekirjas, lisades varale vara valdava asutuse asukoha, nime ja kasutajad. 8 7.10. Vara registreerimise ja vastavate toimingute teostamise RTIPis ning riigi andmekogudes korraldab asutuse vara arvestuse eest vastutav isik, kui ei ole määratud teisiti. 7.11. Vara märgistatakse unikaalse inventarinumbriga. Vara arvestuse eest vastutav isik korraldab vastava kleebise kinnitamise varale, kui ei ole määratud teisiti. 7.12. Üldjuhul asutuses varude üle bilansilist arvestust ei peeta. Vajadusel korraldab varude, sh materjalide ja tarvikute üle bilansivälise arvestuse pidamise asutuse juht. 8. Vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine 8.1. Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha: 8.1.1. vara ei ole asutustele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil vajalik ega ole ette näha selle vajaduse tekkimist tulevikus; 8.1.2. vara kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud ületavad asutuse põhjendatud hinnangul saadavat tulu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas vara kasutamiseks anda või võõrandada; 8.1.3. vara on osaliselt või täielikult hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud. 8.2. Vara kõlbmatuks tunnistamise eeltingimus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tõendatud. Soovituslikult tellitakse sõltumatu ekspertiisiakt vara kõlbmatuks tunnistamiseks vara puhul, mille vigastuse põhjust, suurust ja selle parandamise võimalikkust ning kasumlikkust ei osata ise määrata. Ekspertiisiakti ei pea tellima vara puhul, mille soetusmaksumus on alla 2000 euro käibemaksuta summas või mis on vanem kui viis aastat. 8.3. Vara mahakandmise ja hävitamise korraldab vara valdav asutus. 8.4. Vara hävitamisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse keskkonnaorganite, päästeameti jt asjakohaste ametite ning organisatsioonide ettekirjutusi. Vara hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult. 8.5. Vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise dokumentatsioon ning protseduurid vormistatakse RTIPis vastavalt korra punktis 7.3. märgitud RTIPi varade juhendile. Vara mahakandmise dokumentatsioon sisaldab järgmisi dokumente: 8.5.1. vara kõlbmatuks tunnistamise taotlus, millele lisatakse vajadusel täiendavad dokumendid; 8.5.2. vara mahakandmise otsus; 8.5.3. vara hävitamise või hävitamiseks andmise akt. 9. IT-vara võõrandamine, kasutamiseks andmine, üleandmine, kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine 9.1. IT-vara käsutamine (v.a igapäevane töövahendite jaotamine) tuleb kooskõlastada vastava asutuse IT-vara eest vastutava struktuuriüksusega, kellele esitatakse vastavasisuline kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlus. 9.2. IT-vara käsutamise taotluse saamisel kontrollib vastava asutuse IT-vara eest vastutav struktuuriüksus taotluse põhjendatust ning selgitab välja, kas vara on vajalik ministeeriumile või volitatud asutustele. 9 9.3. Kui ilmneb IT-vara vajalikkus mõnele asutusele, tuleb IT-vara eelistatult üle anda vastava taotluse esitanud asutusele. 9.4. Materiaalse IT-vara kasutamiseks andmise korral tuleb nende korrasolek eelnevalt üle kontrollida vastava asutuse IT-vara eest vastutavas struktuuriüksuses. 9.5. Kui vara ei vajata ministeeriumi valitsemisalas ja vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine ei ole piisavalt põhjendatud, võtab ministeeriumi infotehnoloogiaosakond vara üle ning korraldab võõrandamise, üleandmise teisele riigivara valitsejale või tasuta võõrandamise heategevaks otstarbeks. 9.6. IT-vara hävitamise korraldab vara valdav asutus. IT-vara antakse hävitamiseks üle aktiga elektri- või elektroonikaseadmete jäätmekäitlusega tegelevale organisatsioonile. 10. Vara inventuur 10.1. Vara inventuur (edaspidi inventuur) viiakse läbi vähemalt üks kord aastas ja mitte varem kui kaks kuud enne aruandeaasta lõppemist. 10.2. Lisaks punktis 10.1. nimetatud inventuurile võib asutuse juhi otsuse alusel läbi viia täieliku või osalise vara inventuuri. 10.3. Inventuuri läbiviimisel järgitakse üldeeskirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud nõudeid ning kasutatakse RTIPi võimalusi (kui asutus on RTIPi varade arvestuse mooduliga liitunud). 10.4. Inventeeritakse põhi-, väike-, rendi-, kasutamiseks antud vara ja varusid (asutuses varude üle arvestuse pidamisel). Asutuses varaklassi grupi „Mööbel“ üle arvestuse pidamisel võib inventuuri selle varaklassi osas asutuse juhi otsuse alusel otstarbekusest lähtudes jätta tegemata. 10.5. Inventuuri ladusaks läbiviimiseks inventuuri läbiviimise ajal vara kasutajaid üldjuhul ei muudeta ega vara liikumist võimaldata. 10.6. Inventuuri dokumentideks on elektroonilised lugemislehed, inventeerimisnimestikud, inventuuriaktid, seletuskirjad nende olemasolul ning inventuuri lõppakt. Inventuuri dokumentide vormistamisel kasutatakse RTIPi võimalusi (kui asutus on RTIPi varade arvestuse mooduliga liitunud). Inventuuri lõppakt edastatakse raamatupidamisüksusele RTKs. 10.7. Inventuuri teostamiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon (edaspidi komisjon), mille koosseisu kinnitab kantsler või asutuse juht. Komisjon peab olema vähemalt kaheliikmeline. Iga inventeerimisobjekti peab lugema vähemalt kaks komisjoni liiget. 10.8. Asutuse juhi otsusega määratakse: 10.8.1. inventuuri läbiviimise algus- ja lõpptähtaeg; 10.8.2. inventuuri tulemuste raamatupidamisüksusele esitamise tähtaeg; 10.8.3. lõppakti asutuse juhile esitamise tähtaeg. 10.9. Komisjoni esimees: 10.9.1. peab olema teadlik inventuuri läbiviimise nõuetest; 10.9.2. tutvustab komisjoni liikmetele inventuuri tegemise metoodikat ja nõudeid; 10.9.3. vajadusel väljastab ja kogub inventuuri dokumente; 10.9.4. juhib komisjoni tööd ning kontrollib inventuuri läbiviimist; 10 10.9.5. teeb varaarvestust pidava isikuga koostööd ülevaate pidamiseks vara liikumise korral inventuuri ajal ning peab vastavat arvestust; 10.9.6. vajadusel otsustab kasutamiseks antud vara lugemise asendamise teenistuja kirjaliku kinnitusega vara olemasolu kohta; 10.9.7. kontrollib inventeerimise akti täitmist ning edastab inventuuri läbiviimise tulemused raamatupidamisüksusele; 10.9.8. inventuuri läbiviimise tulemuste erinevuste esinemisel otsustab korduslugemise vajaduse; 10.9.9. kinnitab inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid. 10.10. Komisjoni liikmed: 10.10.1. täidavad komisjoni esimehe korraldusi; 10.10.2. kinnitavad inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid (komisjoni ettepanekud, inventuuri- ja koondaktid vm dokumendid nende olemasolul); 10.10.3. loevad varasid, hindavad vara seisukorda ja kasutamise otstarbekust ning märgivad lugemislehele (sh elektroonilisele) vastavad märkused ja ettepanekud; 10.10.4. omavad ülevaadet inventuuri ajal liikunud vara osas. 10.11. Vara arvestuse eest vastutav isik tagab inventuuri käigus liikunud varale vastava märke tegemise RTIPis ning teavitab vara liikumisest ka komisjoni esimeest. 10.12. Vara inventeeritakse tehnilise vahendi abil, vajadusel kasutatakse inventuuri dokumente. Lugemise käigus märgitakse jooksvalt vähemalt andmed loetud vara olemasolu, asukoha muutumise ja vara seisukorra kohta. 10.13. Inventuuri võrdlus tehakse ja inventuuri lõppakti vormistamisel kasutatakse RTIPi võimalusi (kui asutus on RTIPi varade arvestuse mooduliga liitunud). 10.14. Inventuuri lõppakt, mis vormistatakse eraldi põhi-, väike-, rendi- ning kasutamiseks antud vara kohta, koosneb vähemalt järgmistest dokumentidest: 10.14.1. puudu- ja ülejääkide akt; 10.14.2. põhivara eluea muutmise ettepanekute akt; 10.14.3. inventeeritud varade märkuste akt; 10.14.4. inventeeritud varade koond; 10.14.5. inventuuri lõppakt. 10.15. Inventuuri lõppakti kinnitab asutuse juht. Erakorralise inventuuri lõppakti kinnitab asutuse juht või tema volitatud isik. Katri Pihelgas dokumendi- ja teabehalduse spetsialist +372 610 3566 From: Heli Just Sent: Friday, November 18, 2016 12:06 PM To: Lennuamet <[email protected]> Cc: Noreply Lennuamet <[email protected]> Subject: RE: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara valitsemise korra muutmine Tere Nö kehtiv kord on aastast 2014 ja suure tõenäosusega ka Lennuametile saadetud – st kõikidele ministeeriumi allasutustele. Me ei soovi korra kommenteerimist, vaid ettepanekuid selle muutmiseks, sest hakkame seda muutma lähtuvalt RVSi 1. juulist kehtima hakanud muudatustele. Tervitades Heli Just From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, November 18, 2016 11:42 AM To: Heli Just <[email protected]> Subject: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara valitsemise korra muutmine Tere Oleme Teie kirja kätte saanud. Teie soov on, et kommenteeriksime korda, kuid kahjuks ei ole antud dokumenti lisatud kirjavahetusele. Kas oleks võimalik saada antud dokument? Tervitustega Tiina-Mae Kuusik
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel