Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 04.10.2021 nr 1.1-10.1/4095-3
[email protected]
Tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
ja seletuskirja koos lisaga. Palume lisada Vabariigi Valitsuse otsusesse, et
Rahandusministeeriumil ja Sotsiaalministeeriumil tuleb esitada taotlus Vabariigi Valitsuse
reservist eelnõuga seotud IT arendusteks raha eraldamiseks (1 miljon eurot Maksu- ja
Tolliametile ja 600 000 eurot Sotsiaalkindlustusametile).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa(d):
1. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu;
2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri;
3. Kooskõlastustabel.
Inga Klauson 6113066
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
13.09.2021
Tulumaksuseaduse muutmise seadus
§ 1. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 201 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime
vahetult enne vanaduspensioniiga;“;
2) paragrahvi 21 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime
vahetult enne vanaduspensioniiga;“;
3) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud maksuvaba tulu ei kohaldata alates maksustamisperioodist, mil füüsiline isik jõuab
vanaduspensioniikka.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 235 järgmises sõnastuses:
„§ 235. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas
(1) Alates maksustamisperioodist, mil lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab
vanaduspensioniikka, arvatakse tema maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha
maksuvaba tulu kuni kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioni ulatuses.
(2) Keskmise vanaduspensioni suurus käesoleva seaduse tähenduses kehtestatakse
maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega.“;
5) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Käesolevat lõiget ei kohaldata lõikes 13 nimetatud juhul.“;
6) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Alates maksustamisperioodist, mil lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab
vanaduspensioniikka, arvab Sotsiaalkindlustusamet tema pensionist igas kalendrikuus enne
kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha ühe kaheteistkümnendiku § 235 lõikes 1 nimetatud
summast. Kui kalendrikuus väljamakstav pension on väiksem kui üks kaheteistkümnendik §
235 lõikes 1 sätestatud summast, arvatakse vahe maha lõikes 21 nimetatud väljamaksetest. Kui
kalendrikuus pensioni välja ei maksta või ei tehta lõikes 21 nimetatud väljamakseid või
väljamakstav pension ja lõikes 21 nimetatud väljamaksed on väiksemad kui üks
kaheteistkümnendik § 235 lõikes 1 sätestatud summast, arvab väljamaksja maksumaksja
kirjaliku avalduse alusel vahe maha maksumaksjale tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksest.“
7) paragrahvi 42 lõiget 23 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Käesoleva lõike esimest ja teist lauset ei kohaldata isikule, kes on jõudnud
vanaduspensioniikka.“;
8) paragrahvi 42 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas
kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valemi kohaselt arvutatud summas või suuremas kui
lõikes 13 sätestatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus sellest teavitada tulumaksu
kinnipidajat.“;
9) paragrahvi 42 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „lõiget 1“ tekstiosaga „lõikeid 1 ja 13“;
10) paragrahvi 44 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „23 ja 231“ tekstiosaga „23, 231 ja 235“;
11) paragrahvi 61 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „või kindlustusvõtja puuduva töövõime
korral“;
12) paragrahvi 61 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel
kindlustusvõtjale pärast tema 55-aastaseks saamist kuni kindlustusvõtja surmani perioodiliselt
vähemalt üks kord kolme kuu jooksul makstavat kindlustuspensioni ja kindlustusvõtjale, kellel
on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne
vanaduspensioniiga, tehtavaid väljamakseid ei maksustata tulumaksuga.“
§ 2. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 11 ja 12 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril ning neid
rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, ”.…” …………….. 2021. a.
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisele isikule maksuvaba tulu kuni
keskmise vanaduspensioni ulatuses. Lisaks vabastatakse eelnõuga tulumaksust kohustusliku ja
täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv
töövõime enne vanaduspensioniea saabumist.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Inga
Klauson (
[email protected]; 611 3066) ja mõjuanalüüsi tegi fiskaalpoliitika osakonna riigi
rahanduse talituse analüütik Margus Tuvikene (
[email protected]; 611 3221). Eelnõu
juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja
ülesannetes Virge Aasa (
[email protected]; tel 611 3549). Eelnõu toimetas keeleliselt
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected]; tel 611 3638).
1.3 Märkused
Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse 31. detsembrini 2021. a kehtiva redaktsiooni (RT I,
28.12.2020, 13) muutmise.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaaniga ja Vabariigi Valitsuse 29. aprillil 2021
heaks kiidetud riigi eelarvestrateegiaga 2022–2025, mille kohaselt vabastatakse aastast 2023
keskmine riiklik vanaduspension tulumaksust. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga, sh teiste tulumaksuseaduse muutmist
puudutavate eelnõudega.
Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust kooskõlas
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 1, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanist. Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja
Tolliameti (edaspidi ka MTA) e-maksuameti ja Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi ka SKA)
infosüsteemis, lisaks ka raamatupidamisprogrammides, et oleks võimalik
vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maksustatavast tulust maha arvata. Kuna tegemist on
suuremahuliste muudatustega, on vaja alustada IT arendustega esimesel võimalusel.
Eelnõuga kehtestatakse vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisele isikule maksuvaba tulu kuni
keskmise vanaduspensioni ulatuses. Lisaks vabastatakse eelnõuga tulumaksust kohustusliku ja
täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv
töövõime vanaduspensioniea saabumiseni.
Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 1, 2, 11 ja 12
jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021. See
tähendab, et 1. jaanuarist 2021 vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava
1
kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv töövõime
vanaduspensioniea saabumiseni.
Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu peamine eesmärk on vabastada vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku tulu
tulumaksust keskmise vanaduspensioni ulatuses. Selleks kehtestatakse eraldi maksuvaba tulu
arvutamise reeglid vanaduspensioniikka jõudnud füüsilistele isikutele. Peale muudatuste
jõustumist regresseeruv üldine maksuvaba tulu nimetatud isikutele ei kohaldu.
Eelnõu teine eesmärk on säilitada puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja
täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus ka siis, kui nad jõuavad
vanaduspensioniikka. Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava
kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne
vanaduspensioniikka jõudmist. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on
tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile
enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma.
Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus
säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punktiga 1 laiendatakse TuMS § 201 lõike 3 punktis 1 sätestatud tulumaksuvabastust
kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele, mida tehakse isikule, kellel oli Töötukassa
andmetel puuduv töövõime vanaduspensioniikka jõudmise päevale eelneva päeva seisuga.
Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Vastavalt
töövõimetoetuse seaduse § 2 lõikele 1 on õigus töövõime hindamisele kuni
vanaduspensioniealisel isikul ja vastavalt sama seaduse § 8 lõikele 1 ei hinnata töövõimet
kauemaks kui vanaduspensionieani, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma.
Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus
säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Muudatus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril,
kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. 2021. aastal kõnealustelt
väljamaksetelt makstud tulumaksu saab tagasi 2022. aastal füüsilise isiku tuludeklaratsiooni
esitades.
Eelnõu § 1 punktiga 2 laiendatakse TuMS § 21 lõike 4 punktis 1 sätestatud tulumaksuvabastust
täiendava kogumispensioni väljamaksetele, mida tehakse isikule, kellel oli Töötukassa
andmetel puuduv töövõime vanaduspensioniikka jõudmise päevale eelneva päeva seisuga.
Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Vastavalt
töövõimetoetuse seaduse § 2 lõikele 1 on õigus töövõime hindamisele kuni
vanaduspensioniealisel isikul ja vastavalt sama seaduse § 8 lõikele 1 ei hinnata töövõimet
kauemaks kui vanaduspensionieani, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma.
Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus
säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Tulumaksuvabastust kohaldatakse ka
inimestele, kellel on tuvastatud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel täielik töövõimetus
(TuMS § 61 lg 45). Muudatus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril, kuid seda rakendatakse
tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. 2021. aastal kõnealustelt väljamaksetelt kinnipeetud
tulumaksu saab tagasi 2022. aasta kevadel füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades.
2
Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse TuMS § 23 lõikes 1, et regresseeruvat üldist maksuvaba tulu
ei kohaldata alates maksustamisperioodist, mil füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka. Kuna
nendele isikutele kehtestatakse fikseeritud maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses
(eeldatavalt 654 eurot kuus aastal 2023) sõltumata tulu suurusest, ei kohaldata neile üldist
maksuvaba tulu. Ka juhul, kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul (nt
detsembris), rakendatakse vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi
eest, st 1. jaanuarist ja üldist maksuvaba tulu ei kohaldata.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse tulumaksuseadust uue §-ga 235, millega kehtestatakse
maksuvaba tulu vanaduspensioniikka jõudnud lepinguriigi residendist füüsilistele isikutele.
Lõike 1 kohaselt saab lepinguriigi residendist füüsiline isik alates maksustamisperioodist, mil
ta jõuab vanaduspensioniikka, oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu kuni
kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata isiku tulu suurusest (ehk
regressiooni ei ole). Kuna keskmist vanaduspensioni arvutatakse kuupõhiselt, kuid füüsilise
isiku maksustamisperiood on kalendriaasta, siis maksuvaba tulu võrdub kaheteistkümnekordse
keskmise vanaduspensioniga. Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendatakse terve
maksustamisperioodi eest ka juhul, kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi
jooksul (nt septembris). Sel juhul üldist regresseeruvat maksuvaba tulu sel
maksustamisperioodil, st 1. jaanuarist ei kohaldata.
2023. aastal on keskmine vanaduspension Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt
arvestades 2023. a 20 eurose erakorralise pensionitõusuga 654 eurot kuus. Alates 655 eurost
kuus peetakse vanaduspensioniikka jõudnud isiku tulult kinni tulumaksu 20%. Esmalt rakendab
maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet. Kui isiku pension on maksuvabast tulust väiksem või
isik on oma pensioni edasi lükanud, saab maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga
puhul. Selleks peab vanaduspensioniikka jõudnud isik esitama avalduse tulumaksu
kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid.
Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka
jõudnud isikutel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. Seega saavad
vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka need isikud, kes on oma pensioni edasi
lükanud.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul tekitab pensionäri staatusest lähtuv pensioni maksuvaba tulu
ajendi jääda võimalikult varakult pensionile. Alates 2021. aastast ei määrata enam
ennetähtaegset vanaduspensionit, vaid paindlikku vanaduspensioni. Inimesel on piisava
pensionistaaži korral õigus vanaduspensionile jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniikka
jõudmist ning samas ka õigus pensioni saamist edasi lükata. Paindliku vanaduspensioni saamise
ajal on inimesel õigus saada töötasu ning otsust paindliku pensioni saamiseks saab muuta igal
kuul. Kui inimene jääb paindliku vanaduspensioni kasutamisel pensionile enne
vanaduspensioniiga, vähendatakse pensioni lähtudes aktuaarse neutraalsuse printsiibist.
Näiteks, kui inimene läheb 5 aastat enne pensioniiga pensionile, vähendataks tema pensionit
ligi 23% võrra. Seega suurendab ajend jääda võimalikult vara pensionile vaesusriski. Varem
pensioni taotlevad inimesed toovad kaasa ka Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti
täiendava koormuse avalduste menetlemisel. Eeltoodust tulenevalt seotakse eelnõuga
vanaduspensioniealiste tulumaksuvaba tulu vanaduspensioniikka jõudmisega, mitte pensionäri
staatusega.
3
Sarnaseid muudatusi on tehtud ka teistes riikides. Näiteks Rootsis suurendati aastast 2020
maksuvaba tulu isikutele, kes on vanemad kui 65 aastat. Aastal 2019 suurendati pensioni
maksuvaba tulu Hollandis, Soomes ja Lätis.1
Õigus kohaldada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu on vanaduspensioniikka jõudnud Eesti
residentidel ja muude Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide residentidel, kes saavad
Eestist tulu. Muu lepinguriigi residentide õigus teha residendile ettenähtud mahaarvamisi, sh
maha arvata vanaduspensioniealise maksuvaba tulu, tuleneb TuMS § 311 lõikest 2. Kolmandate
riikide residendid ei saa Eestis ei üldist maksuvaba tulu ega ka mitte vanaduspensioniealise
maksuvaba tulu.
Lõike 2 kohaselt kehtestatakse keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses
maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega. Keskmise pensioni
arvutamise metoodika on järgmine:
Riikliku pensionikindlustuse seadus määrab ära pensioni baasosa ja aastahinde (§ 61) ning
nende kasvu arvutamise valemi (§ 26 lõike 7 punktid 2 ja 3). 2023. a kohta on prognoos
järgmine:
1. Leiame 2023. a baasosa = (2022. a baasosa 253,4266 + erakorraline pensionitõus 20) x
baasosa kasv 1,0792 (indeks 1,072 + (indeks-1)*10%)) = 295,082
2. Leiame 2023. a aastahinde = 2022. a aastahinne 7,66 x aastahinde kasv 1,0648 (indeks
1,072 - (indeks-1)*10%) = 8,156
3. Leiame keskmise vanaduspensioni 2023. a = staaž 44 * aastahinne 8,156 + baasosa
295,082 = 654€
Kuna füüsilise isiku tulude maksustamisperiood on kalendriaasta, siis tuleb määrata maksuvaba
tulu kalendriaastaks, st 1. jaanuarist, mitte 1. aprillist. Kuivõrd keskmist vanaduspensioni
arvutatakse kuupõhiselt, siis maksuvaba tulu võrdub kaheteistkümnekordse keskmise
vanaduspensioniga, mis kehtestatakse vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega.
Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul (nt juulis), saab ta õiguse
kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 1. jaanuarist
kaheteistkümnekordset kuu määra. Üldist regresseeruvat maksuvaba tulu sel juhul ei kohaldata
samuti 1. jaanuarist.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TuMS § 42 lõiget 1 neljanda lausega, mille kohaselt ei
arvata üldist regresseeruvat maksuvaba tulu maha väljamaksetelt, mis on tehtud
vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisele isikule alates maksustamisperioodist, mil isik jõuab
vanaduspensioniikka. Selle asemel arvatakse nende isikute maksustatavast tulust maha
vanaduspensioniikka jõudnud isiku maksuvaba tulu TuMS § 42 lõike 13 alusel.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse TuMS § 42 lõikega 13, mille kohaselt arvab
Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensioniikka jõudnud lepinguriigi residendist füüsilise isiku
pensionist igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha ühe
1 Tax Policy Reforms 2019: OECD and Selected Partner Economies https://www.oecd-
ilibrary.org/sites/da56c295-en/index.html?itemId=/content/publication/da56c295-en
4
kaheteistkümnendiku TuMS §-s 235 nimetatud summast, st fikseeritud vanaduspensioniealise
maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses. Aastal 2023 on keskmine
vanaduspension Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt arvestades 2023. a 20
eurose erakorralise pensionitõusuga 654 eurot, seega saab vanaduspensioniikka jõudnud isiku
tulust maha arvata 2023. aastal 654 eurot kuus. Kui isik jõuab vanaduspensioniikka
maksustamisperioodi jooksul (nt juulis), saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise
maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 1. jaanuarist.
Näide 1
Füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka 1. detsembril 2023. Füüsilise isiku tulu on 700 eurot
kuus. Eeldusel, et keskmine vanaduspension on 654 eurot, saab isik alates 1. jaanuarist 2023
654 eurot maksustatavast tulust maha arvata (700 – 654 = 46) ning 46 eurolt tuleb tasuda
tulumaksu 20% määraga.
Kui kalendrikuus väljamakstud pension on väiksem kui vanaduspensioniealise maksuvaba tulu
kuus, arvatakse vahe maha lõikes 21 nimetatud väljamaksetest (kohustusliku kogumispensioni
ja pensioni investeerimiskonto väljamaksed). Kui kalendrikuus väljamakstud pension ja lõikes
21 nimetatud väljamaksed on väiksemad kui vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuus, arvab
väljamaksja maksumaksja kirjaliku avalduse alusel vahe maha maksumaksjale tehtud §-s 41
nimetatud väljamaksetest. Avalduses võib olla ka väiksem summa, kui isik soovib saada
suuremat tulumaksutagastust tuludeklaratsiooni esitamisel.
Näide 2
Füüsilise isiku pension on 400 eurot kuus, kohustusliku kogumispensioni väljamakse 200 eurot
kuus ja palk 1000 eurot kuus. Pensioni välja makstes arvab Sotsiaalkindlustusamet maksuvaba
tulu maha pensionilt. 400 – 654 = -254. Jääki 254 eurot saab maha arvata Pensionikeskus
kohustusliku kogumispensioni väljamakselt. 200 – 254 = -54. Jääki 54 eurot saab maha arvata
palgalt. Seega tuleb tasuda tulumaksu 1000 - 54 = 946 eurolt. Et tööandja oleks teadlik, et ta
saab vanaduspensioniikka jõudnud isiku palgatulult maksuvaba tulu maha arvata, peab
vanaduspensioniikka jõudnud isik, kelle pension on väiksem kui keskmine vanaduspension,
esitama tööandjale avalduse. Kui see jääb tegemata, saab maksuvaba tulu jääki kasutada
füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades.
Kui kalendrikuus ei ole pensioni välja makstud, arvatakse vanaduspensioniealise maksuvaba
tulu maha lõikes 21 nimetatud väljamaksetest (kohustusliku kogumispensioni väljamaksed ja
pensioni investeerimiskonto väljamaksed). Kui lõikes 21 nimetatud väljamakseid ei tehta või
nad ei ületa vanaduspensioniealise maksuvaba tulu, arvab väljamaksja maksumaksja kirjaliku
avalduse alusel vahe maha maksumaksjale tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest. Avalduses
võib olla ka väiksem summa, kui isik soovib saada suuremat tulumaksutagastust
tuludeklaratsiooni esitamisel.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TuMS § 42 lõiget 23 kolmanda lausega, et oleks selge, et
vanaduspensioniikka jõudnud isik ei pea esitama Sotsiaalkindlustusametile avaldust
maksuvaba tulu arvestamiseks. Sotsiaalkindlustusamet arvestab vanaduspensioniealise
maksuvaba tulu vanaduspensioniikka jõudnud isiku pensionist igal juhul. Kui pension on
väiksem kui keskmine vanaduspension või isik on oma pensioni edasi lükanud, saab
vanaduspensioniikka jõudnud isik maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu puhul. Selleks tuleb
esitada avaldus väljamakse tegijale (tulumaksu kinnipidajale). Seega ei puuduta TuMS § 42
5
lõikes 23 sätestatud võimalus esitada maksuvaba tulu arvestamise avaldus nii
Sotsiaalkindlustusametile kui ka muude väljamaksete tegijale mitte vanaduspensioniikka
jõudnud isiku pensioni, vaid teisi väljamakseid, mida teeb Sotsiaalkindlustusamet.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse TuMS § 42 lõiget 8 täpsustamaks, et ka
vanaduspensioniealise maksuvaba tulu puhul võib Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA)
teavitada tulumaksu kinnipidajat, kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel
arvestatud maksuvaba tulu suuremas summas kui keskmine vanaduspension.
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse TuMS § 42 lõiget 9 täpsustamaks, et TuMS § 13 lõigetes 5
või 6 (laevapere liikmele makstud tasu) nimetatud maksustatavale tulule ei kohaldata ei üldist
maksuvaba tulu ega vanaduspensioniikka jõudnud isikule kohaldatavat maksuvaba tulu.
Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TuMS § 44 lõiget 12 viitega vanaduspensioniikka jõudnud
isikule kohaldatavale maksuvabale tulule, et oleks selge, et kui füüsiline isik ei olnud resident
kogu maksustamisperioodi kestel, saab vanaduspensioniikka jõudnud isikule kohaldatavat
maksuvaba tulu maha arvata proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident.
Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse TuMS § 61 lõigetes 10 ja 11 sätestatud
rakendussätteid eesmärgiga viia need tingimused kooskõlla TuMS § 21 põhitekstiga, et
rakendussätted ei oleks koormavamad kui põhitekst. Rakendussätete eesmärk on mitte
kohaldada vanadele lepingutele hiljem tulnud nõuet, et väljamakseid ei tehtaks enne 5 aasta
möödumist lepingu sõlmimisest. Samas muus osas on täiendatud TuMS § 21 soodsam kui
kõnealused rakendussätted. Puuduva töövõime puhul ja kui see oli vahetult enne
vanaduspensioniiga, on väljamaksed nüüd igal juhul tulumaksuvabad. Muus osas peaksid
väljamaksed olema tulumaksuvabad, kui neid tehakse kuni kindlustusvõtja surmani ja vähemalt
kord 3 kuu tagant. Seda, et väljamaksed peaksid olema ka võrdsetes või suurenevates
summades, ei kohaldata enam. Muudatus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril, kuid seda
rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist.
Eelnõu § 2 punktiga 1 sätestatakse, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2023.
Eelnõu § 2 punktiga 2 sätestatakse, et seaduse § 1 punktid 1, 2, 11 ja 12 jõustuvad 2022. aasta
1. jaanuaril ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. Tegemist on
muudatusega, millega vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni
väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea
saabumiseni. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt, et vältida puuduva töövõimega isikute
erinevat kohtlemist sõltuvalt sellest, kas nad jäävad pensionile aastal 2021 või 2022.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õiguse kohaselt peab kohtlema
võrdselt:
1) Eesti residendist vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisi isikuid sõltumata sellest, kas nad
saavad tulu Eestist või muust lepinguriigist;
6
2) Eesti ja muu lepinguriigi residendist vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisi isikuid, kes
saavad tulu Eestist.
Vastavus esimeses punktis välja toodud tingimusele on tagatud TuMS § 235 lõikega 1, mille
kohaselt kohaldub vanaduspensioniealise maksuvaba tulu vanaduspensioniikka jõudnud
füüsilistele isikutele sõltumata sellest, kas nad saavad tulu Eestist või mujalt.
Vastavus teises punktis välja toodud tingimusele on tagatud samuti TuMS § 235 lõikega 1, mille
kohaselt kohaldub vanaduspensioniealise maksuvaba tulu lepinguriigi residendist füüsilistele
isikutele,
Eeltoodust tulenevalt vastab eelnõu Euroopa Liidu õigusele.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi
julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale,
majandusele ning riigiasutuste korraldusele.
Kaasnev mõju: Mõju sotsiaalvaldkonnale
1. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas
Sihtrühm. Mõjutatud isikud on vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud. 2020. aasta
kestel oli vanaduspensionieas või jõudsid sinna inimesed, kelle sünniaeg oli 31. detsember 1956
või varem ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli neid 310 179. SKA prognoosi kohaselt, mis
arvestab surmade ning muutuva pensioniea ja lisanduvate inimestega, kasvab nende arv
perioodil 2021-2025 keskmiselt 1,3% aastas ja ulatub 2025. aastaks 331 470 inimeseni. Lisaks
neile on mõned inimesed vanaduspensionile mineku edasi lükanud. 2021.a juunis maksis SKA
edasilükatud vanaduspensioni 3515-le inimesele.
Muudatusega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi vanaduspensioniikka jõudnud isikule.
Arvestades, et keskmine vanaduspension ulatub Rahandusministeeriumi suveprognoosi
kohaselt 2023. aastal 654 euroni kuus, võidavad maksumuudatustest sel aastal 88%
pensioniealistest. 2023. aastal töötab pensioniealistest inimestest 2020. a Maksu- ja tolliameti
andmeid arvestades hinnanguliselt 22%. Töötavatest pensioniealistest võidavad
maksumuudatusest 99% ja mittetöötavatest 85%. Järelikult on sihtrühm väga suur.
Mõju ulatus. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, kelle igakuine sissetulek ületab 500 eurot,
suureneb sissetulek. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, kelle igakuine sissetulek jääb
vahemikku 500 kuni 1200 eurot, suureneb igakuine sissetulek 2023. aastal 30,8 euro võrra,
kuna võrreldes kehtiva olukorraga saavad nad juurde 154 eurot maksuvaba tulu kuus2.
Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, kelle igakuine sissetulek ületab 2100 eurot, suureneb
igakuine sissetulek 130,8 euro võrra, kuna hetkel ei saa nad üldse oma maksustatavast tulust
maksuvaba tulu maha arvata. Seega suureneb nende maksuvaba tulu võrreldes kehtiva
olukorraga 654 euro võrra kuus. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, kelle sissetulek on
vahemikus 1200 kuni 2100 eurot, suureneb igakuine sissetulek 30,8 kuni 130,8 euro võrra.
Kokkuvõttes paraneb muudatuse tulemusena nende leibkondade majanduslik toimetulek, mille
2 Eeldusel, et 2023. aasta keskmine vanaduspension on 654 eurot.
7
vähemalt üks liige on vanaduspensioniikka jõudnud isik, kelle sissetulek ületab 500 eurot.
Samuti motiveerib muudatus vanaduspensioniikka jõudnud isikuid olema aktiivsemad tööturul,
kuna töötasu saamisega ei kaasne maksuvaba tulu vähenemist. Pensioniikka jõudnud isiku
maksuvaba tulu ei vähene sõltuvalt sissetuleku suurusest erinevalt üldisest maksuvabast tulust.
Sissetuleku suurenemine võib omakorda mõjutada vanaduspensioniikka jõudnud isikute
tarbimiskäitumist.
Vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud, kes saavad ainult pensioni või kelle pension
ületab keskmist vanaduspensioni, ei pea vanaduspensioniealise maksuvaba tulu
mahaarvamiseks midagi tegema. Sotsiaalkindlustusamet arvab vanaduspensioniealise
maksuvaba tulu pensionist ise maha enne tulumaksu kinnipidamist. Seega on kõnealuste
vanaduspensioniikka jõudnud isikute puhul mõju ulatus väike.
Vanaduspensioniikka jõudnud isikud, kelle pension ei ületa keskmist vanaduspensioni või kes
on oma pensioni edasi lükanud ja kellel on lisaks pensionile muu sissetulek, peavad esitama
avalduse väljamakse tegijale, nt oma tööandjale vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jäägi
mahaarvamiseks enne tulumaksu kinnipidamist. Sotsiaalkindlustusamet arvab
vanaduspensioniealise maksuvaba tulu pensionist ise maha, selleks ei ole vaja avaldust esitada.
Kuid kui pension on väiksem kui keskmine vanaduspension või isik on oma pensioni edasi
lükanud, tekib vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääk, mida saab kasutada muu
maksustatava tulu puhul. Kui vanaduspensioniikka jõudnud isikutel jääb avaldus tööandjale
esitamata, saab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jäägi oma maksustatavast tulust maha
arvata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades. Et vanaduspensioniikka jõudnud isik oleks
teadlik, et ta peab oma tööandjale avalduse esitama, tuleb teavitada nii vanaduspensioniikka
jõudnud isikuid kui ka raamatupidajaid, et nad juhiksid töötavate vanaduspensioniikka jõudnud
isikute tähelepanu asjaolule, et kui nende pension on keskmisest vanaduspensionist väiksem
või nad on oma pensioni edasi lükanud, peaksid nad esitama tööandjale avalduse
vanaduspensioniealise maksuvaba tulu arvestamiseks. Kuna sihtrühma käitumises võivad
kaasneda muudatused ning on olemas tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks,
on mõju ulatus suur.
Mõju avaldumise sagedus on ühekordne muudatuse jõustumisel. Seejärel kohanetakse
muudatusega.
Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.
2. Tulumaksuvabastus kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksetele, mida
tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga
Sihtrühm. Muudatus puudutab isikuid, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne
vanaduspensioniiga ning kes saavad kohustusliku või täiendava kogumispensioni väljamakseid.
2020. aastal oli vähenenud töövõimega inimesi 92 548, puuduva töövõimega inimesed
moodustasid neist 36% (33 754). 2020. aasta lõpu seisuga oli 2. sambas pensioniealisi 50 600 ja
3. sambas 6500 inimest. 1958. aastal sündinuid ehk neid, kes praegu on 63 ja kellel oleks
järgmisel aastal vanaduspensioniiga käes, on 2. sambas 9900 inimest ja 3. sambas 2300. Kuid
kõigil nendest ei olnud määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumisel. Hetkel ei
ole võimalik saada andmeid selle kohta, kui paljudel pensioniealistel inimestel, kes on liitunud
teise või kolmanda sambaga, oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumisel.
Sihtrühma suurus on pigem väike.
8
Mõju ulatus. Muudatuse tulemusena ei teki kohustusliku või täiendava kogumispensioni
väljamaksetelt tulumaksukohustust puuduva töövõimega isikutel, kes jõuavad pensioniikka.
Seega tagab muudatus, et puuduva töövõimega isiku sissetulek ei vähene seoses pensioniikka
jõudmisega. Mõju ulatus on pigem väike.
Mõju avaldumise sagedus on igakuine.
Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.
Kaasnev mõju: Mõju majandusele
Sihtrühm. Mõjutatud isikud on vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud, kelle igakuine
sissetulek ületab 500 eurot. 2020. aasta kestel oli vanaduspensionieas või jõudsid sinna
inimesed, kelle sünniaeg oli 31.detsember 1956 või varem ja SKA andmetel oli neid 310 179.
SKA prognoosi kohaselt, mis arvestab surmade ning muutuva pensioniea ja lisanduvate
inimestega, kasvab nende arv perioodil 2021-2025 keskmiselt 1,3% aastas ja ulatub 2025.
aastaks 331 470 inimeseni. Lisaks neile on mõned inimesed vanaduspensionile mineku edasi
lükanud. 2021.a juunis maksis SKA edasilükatud vanaduspensioni 3515-le inimesele.
Muudatusega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi pensionärile. Arvestades, et keskmine
vanaduspension ulatub Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt 2023. aastal 654 euroni
kuus, võidavad maksumuudatustest sel aastal 88% pensioniealistest. 2023. aastal töötab
pensioniealistest inimestest 2020. a Maksu- ja tolliameti andmeid arvestades hinnanguliselt
22%. Töötavatest pensioniealistest võidavad maksumuudatusest 99% ja mittetöötavatest 85%.
Järelikult on sihtrühm väga suur.
Lisaks kuuluvad sihtrühma tööandjad, kelle juures töötavad vanaduspensioniikka jõudnud
isikud. Sellistel tööandjatel tuleb uurida, kas vanaduspensioniikka jõudnud isiku pension ületab
keskmist vanaduspensioni ja kui ei ületa, siis paluda tal esitada avaldus vanaduspensioniealise
maksuvaba tulu jäägi arvesse võtmiseks väljamakselt maksu kinnipidamisel.
Mõju ulatus. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, kelle igakuine sissetulek ületab 500 eurot,
sissetulek suureneb. Seega paraneb muudatuse tulemusena nende leibkondade majanduslik
toimetulek, mille vähemalt üks liige on vanaduspensioniikka jõudnud isik, kelle sissetulek
ületab 500 eurot. Sissetuleku suurenemine võib omakorda mõjutada vanaduspensioniikka
jõudnud isikute tarbimiskäitumist. Samuti motiveerib muudatus vanaduspensioniikka jõudnud
isikuid olema aktiivsemad tööturul, kuna töötasu saamisega ei kaasne vanaduspensioniikka
jõudnud isikutele ettenähtud maksuvaba tulu vähenemist.
Muudatuse rakendamine eeldab raamatupidamisprogrammide muudatust, et oleks võimalik
vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääki maksustatavast tulust maha arvata. Hetkel
võimaldavad raamatupidamisprogrammid maha arvata vaid üldist regresseeruvat maksuvaba
tulu. Kui isiku sissetulek ületab 2100 eurot, ei ole hetkel üldse võimalik maksuvaba tulu maha
arvata. Muudatuse tulemusena tuleb tööandja raamatupidajatel eristada vanaduspensioniikka
jõudnud töötajaid teistest ja sellest tulenevalt rakendada kas üldist maksuvaba tulu või
vanaduspensioniikka jõudnud isikutele kohaldatava maksuvaba tulu jääki. Eeltoodust
tulenevalt on mõju ulatus pigem suur.
9
Kavandatavate muudatustega kaasneb majanduslik mõju tööjõuturule. Makroandmete pealt ei
ole võimalik eristada vanaduspensioni saajate tööturul osalemist, mistõttu lähtutakse
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetest pensioniealiste kohta.
Pensionäride osalemine aktiivses tööelus on aastate jooksul tõusnud. 2019. aastal töötas
ligikaudu 37 tuhat 65-74-aastast inimest. Nende osakaal koguhõives moodustas 5,5%.
Pensionäride osakaal on kõrgeim kinnisvara-alases tegevuses (18%) ning madalaim info ja side
tegevusalal (1%). Suurematest tegevusaladest on pensioniealiste osakaal kõrgem veel
tervishoius ning hariduses (ca 10%).
Pensionäride suurem tööjõupakkumine võib mõjutada tegevusala palgaarengut, kuna pensioni
näol saadav lisatulu vähendab reservatsioonipalka ehk väikseimat töötasu, millega inimene on
nõus tööle asuma. Samas tegevusalade keskmise töötasu ning vanemaealiste osakaalu
omavaheline seos on nõrk (R=0,20). See tähendab, et lisaks pensionäride osakaalule on ka rida
muid tegureid, mis tegevusalade palkasid mõjutavad (sektori tehnoloogia tase, töötaja muud
omadused nagu haridus, töökogemus, oskused jms). Näiteks võib arvata, et kinnisvara halduse
puhul vähendab pensionäride kõrge osakaal tegevusala keskmist palka, kuid majutuse ja
toitlustuse keskmisest madalam palgatase ei ole seotud pensionäride osakaaluga tegevusalas.
Samuti on tervishoiu palgatase keskmisest kõrgem vaatamata sealsele suhteliselt kõrgele
pensionäride osakaalule. Tõenäoliselt kehtib ka vastupidine seos, st tegevusala suhteliselt
madal palgatase võib olla atraktiivne ainult vanemaealistele, mis tõstab automaatselt nende
osakaalu tegevusala hõives, kuna nooremaealised ei kandideeri nendele töökohtadele (nt
hariduses ja tervishoius).
Käesolev maksumuudatus suurendab vanaduspensioniealiste netotulu ja töötamise stiimuleid,
ehk pensionäridest tulenev palkade allapoole surve võib veelgi tõusta. Samas ei pruugi mõju
olla suur ning teisalt aitab tulumaksumuudatus vähendada üldisi majanduses valitsevaid
palgasurveid ning kompenseerida tööealise rahvastiku vähenemise negatiivseid mõjusid.
Mõju avaldumise sagedus on igakuine.
Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.
Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm. Eelnõu jõustumine avaldab mõju Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile,
Töötukassale ja Pensionikeskusele. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on
väike.
Mõju ulatus on suur. Muudatused toovad Maksu- ja Tolliametile ja Sotsiaalkindlustusametile
kaasa IT-süsteemi muutmise vajaduse, et oleks võimalik vanaduspensioniikka jõudnud isiku
maksuvaba tulu tema maksustatavast tulust maha arvata. Töötukassa peab hakkama edastama
andmeid puuduva töövõimega isikute kohta Pensionikeskusele.
Mõju avaldumise sagedus on ühekordne seoses vajadusega muuta IT-süsteemi.
Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
10
Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti ja
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis, et oleks võimalik vanaduspensioniealise maksuvaba
tulu pensionäri maksustatavast tulust maha arvata. Prognoositav Maksu- ja Tolliameti ning
Sotsiaalkindlustusameti IT-kulu esialgsete hinnangute kohaselt on 1,6 miljonit eurot.
Allolev tabel kajastab kavandatud muudatuse mõju riigieelarvele:
Tabel 1. Mõju valitsussektori positsioonile
2023 2024 2025
Keskmine vanaduspension ja pensionäri maksuvaba tulu, €
kuus 654 690 724
Töötavate pensionäride mõju, mln € -54 -64 -73
Mittetöötavate pensionäride mõju, mln € -61 -80 -98
Edasilükatud vanaduspensioni saajad -3 -3 -3
Tarbimismaksude mõju, mln € 19 24 28
Mõju valitsussektori positsioonile kokku, mln € -98 -123 -146
Allikas: Rahandusministeerium
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte:
1) Rahandusministri 29. novembri 2010. a määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest,
sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest
tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja
esitamise korrad“;
2) Rahandusministri 14.06.2011. a määrus nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu
deklareerimine“.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 1, 2, 11 ja 12 jõustuvad 2022. aasta
1. jaanuaril ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et 1.
jaanuarist 2021 vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni
väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne pensioniiga.
Muudatuse tagasiulatuv rakendamine on vajalik, et tagada isikute võrdne kohtlemine sõltumata
sellest, kas nad saavad kohustusliku või täiendava kogumispensioni väljamakseid aastal 2021
või hiljem.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja
Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Pensionikeskusele, Töötukassale ja Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule ja Eesti Tööandjate Keskliidule.
Sotsiaalministeerium tegi oma kooskõlastuskirjas ettepaneku siduda tulumaksuvabastus
pensioniikka jõudmisega, mitte pensioni määramise faktiga, et vältida ajendit jääda võimalikult
varakult pensionile ning vähendada halduskoormust. Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga on
arvestatud.
11
Justiitsministeerium ja Maaeluministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Esitatud
märkustega on arvestatud.
Sotsiaalkindlustusamet esitas arvamuse eelnõu kohta. Sotsiaalministeeriumi ettepanekul tehtud
muudatused peaksid lahendama ka Sotsiaalkindlustusameti tõstatatud probleeme.
12
Tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
Kooskõlastustabel
Kooskõlastustabelis on esitatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 21-0703) kohta
esitatud märkused.
Märkus ja selle esitaja Märkusega arvestamine
Sotsiaalministeerium
Me ei nõustu viisiga, kuidas on Arvestatud. Maksuvaba tulu on seotud
pensionäridele täiendav tulumaksuvabastus vanaduspensioniikka jõudmisega.
kehtestatud, sest see tekitab ajendi jääda
võimalikult varakult pensionile ning
suurendab halduskoormust. Palume, et selle
riskiga eelnõus arvestataks ning leitaks viis
selle maandamiseks. Näiteks oleks võimalik
siduda tulumaksuvabastus pensioniikka
jõudmisega, mitte pensioni määramise
faktiga.
Maaeluministeerium
Eelnõule lisatud seletuskirjas eelnõu § 1 Arvestatud. Eelnõus ei eristata enam
punktiga 4 täiendatava tulumaksuseaduse § riiklikku ja eripensioni, vaid lähtutakse
235 kohta antud selgituse kohaselt vanaduspensioniikka jõudmisest sõltumata
(seletuskirja lk 3): „Pensioni maksuvaba tulu sellest, kas isikule on määratud pension.
ei kohaldu isikutele, kellele on määratud
eripension1“, ning normitehnilise märkuse
selgitusena on kirjutatud: „ 1 Kohtuniku
pension, kohtuniku toitjakaotuspension,
prokuröripension, ametniku vanaduspensioni
lisa, riigikontrolli ametniku pension,
kaitseväepension, politseiametniku pension,
piirivalve pension, päästeteenistuse
vanaduspensioni suurendus, õiguskantsleri
pension, õiguskantsleri asetäitja-nõuniku
pension, pensionilisad, pensionilisad staaži
järgi.“ Jääb ebaselgeks, kas välistuses
nimetatud pensionilisana on mõeldud riikliku
pensionikindlustuse seaduse §-s 24
sätestatud pensionilisasid.
Maaeluministeerium palub eelnõule lisatud
seletuskirjas antud selgitust täpsustada, et
oleks üheselt selge, millal pensioni
maksuvaba tulu ei kohaldata. Juhul, kui
nimetatud pensionilisadena on mõeldud
riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 24
sätestatud pensionilisasid, palub
Maaeluministeerium täiendada eelnõule
lisatud seletuskirja selgitusega võttes
võrdluse aluseks näiteks lastetu isiku ning
lapsevanema pensioni arvestamise. Samuti
palub Maaeluministeerium eelnõule lisatud
seletuskirja täiendada selgitusega, kas selline
isikute eristamine on kooskõlas
põhiseadusega.
Justiitsministeerium
1. Justiitsministeerium juhib tähelepanu, et Arvestatud. Seletuskirjas on täpsustatud, et
vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eelnõu rakendamine eeldab muudatusi
eeskirja (HÕNTE) § 1 p 2 lg-le 1 võib Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti ja
väljatöötamiskavatsuse koostamisest Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis, lisaks
loobuda juhul, kui eelnõu menetlus on ka raamatupidamisprogrammides, et oleks
põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on võimalik vanaduspensioniealise maksuvaba
kiireloomuline siis, kui väliskeskkonnas tulu maksustatavast tulust maha arvata. Kuna
toimuvad kiired muudatused, mis tingivad tegemist on suuremahuliste muudatustega, on
vajaduse koheseks reageerimiseks. vaja alustada IT arendustega esimesel
Seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu võimalusel.
menetlus on põhjendatult kiireloomuline
tulenevalt Vabariigi Valitsuse 100 päeva
plaanist. Palume seletuskirjas välja tuua
kiireloomulisuse põhjused.
2. Seletuskirja järgi on muudatuse eesmärk Arvestatud. Seletuskirja mõjude osa on
pensioniikka jõudnute majandusliku täiendatud.
toimetuleku parandamine. Kavandatavate
muudatustega kaasneb mh majanduslik mõju
tööjõuturule. Olukorras, kus inimesi
motiveeritakse pensionieas töötama,
suureneb tööjõuturul aktiivsete inimeste
osakaal ja see võib kaasa tuua tööpuuduse
suurenemise ning mõningase palgasurve.
Olukord, kus üks osa töötajaid saab lisaks
töötasule ka lisatulu pensioni näol, annab
neile võimaluse töötada madalama tasu eest,
mille eest töötajad, kes pensioni ei saa,
valmis töötama ei ole. See viib alla keskmise
palgataseme ning muudab tööjõuturule
sisenemise raskemaks just esmasisenejate
jaoks. Palume vastavaid mõjusid
seaduseelnõu seletuskirjas analüüsida.