dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 4. oktoober 2021
Viit
1.1-10.1/4095-3
Registreeritud
4. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, T. P.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Inga Klauson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Maksu- ja tollipoliitika, Maksupoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.14095-3 04.10.2021 Väljaminev kiri.asice1464 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 04.10.2021 nr 1.1-10.1/4095-3 [email protected] Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisaga. Palume lisada Vabariigi Valitsuse otsusesse, et Rahandusministeeriumil ja Sotsiaalministeeriumil tuleb esitada taotlus Vabariigi Valitsuse reservist eelnõuga seotud IT arendusteks raha eraldamiseks (1 miljon eurot Maksu- ja Tolliametile ja 600 000 eurot Sotsiaalkindlustusametile). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa(d): 1. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu; 2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri; 3. Kooskõlastustabel. Inga Klauson 6113066 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 13.09.2021 Tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 201 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga;“; 2) paragrahvi 21 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga;“; 3) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud maksuvaba tulu ei kohaldata alates maksustamisperioodist, mil füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 235 järgmises sõnastuses: „§ 235. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas (1) Alates maksustamisperioodist, mil lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka, arvatakse tema maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu kuni kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioni ulatuses. (2) Keskmise vanaduspensioni suurus käesoleva seaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega.“; 5) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevat lõiget ei kohaldata lõikes 13 nimetatud juhul.“; 6) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Alates maksustamisperioodist, mil lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka, arvab Sotsiaalkindlustusamet tema pensionist igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha ühe kaheteistkümnendiku § 235 lõikes 1 nimetatud summast. Kui kalendrikuus väljamakstav pension on väiksem kui üks kaheteistkümnendik § 235 lõikes 1 sätestatud summast, arvatakse vahe maha lõikes 21 nimetatud väljamaksetest. Kui kalendrikuus pensioni välja ei maksta või ei tehta lõikes 21 nimetatud väljamakseid või väljamakstav pension ja lõikes 21 nimetatud väljamaksed on väiksemad kui üks kaheteistkümnendik § 235 lõikes 1 sätestatud summast, arvab väljamaksja maksumaksja kirjaliku avalduse alusel vahe maha maksumaksjale tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksest.“ 7) paragrahvi 42 lõiget 23 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva lõike esimest ja teist lauset ei kohaldata isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka.“; 8) paragrahvi 42 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valemi kohaselt arvutatud summas või suuremas kui lõikes 13 sätestatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus sellest teavitada tulumaksu kinnipidajat.“; 9) paragrahvi 42 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „lõiget 1“ tekstiosaga „lõikeid 1 ja 13“; 10) paragrahvi 44 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „23 ja 231“ tekstiosaga „23, 231 ja 235“; 11) paragrahvi 61 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „või kindlustusvõtja puuduva töövõime korral“; 12) paragrahvi 61 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale pärast tema 55-aastaseks saamist kuni kindlustusvõtja surmani perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul makstavat kindlustuspensioni ja kindlustusvõtjale, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga, tehtavaid väljamakseid ei maksustata tulumaksuga.“ § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 11 ja 12 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2021. a. Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2021 (allkirjastatud digitaalselt) Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisele isikule maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses. Lisaks vabastatakse eelnõuga tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv töövõime enne vanaduspensioniea saabumist. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Inga Klauson ([email protected]; 611 3066) ja mõjuanalüüsi tegi fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse analüütik Margus Tuvikene ([email protected]; 611 3221). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa ([email protected]; tel 611 3549). Eelnõu toimetas keeleliselt õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]; tel 611 3638). 1.3 Märkused Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse 31. detsembrini 2021. a kehtiva redaktsiooni (RT I, 28.12.2020, 13) muutmise. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaaniga ja Vabariigi Valitsuse 29. aprillil 2021 heaks kiidetud riigi eelarvestrateegiaga 2022–2025, mille kohaselt vabastatakse aastast 2023 keskmine riiklik vanaduspension tulumaksust. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga, sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega. Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 1, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline tulenevalt Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanist. Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA) e-maksuameti ja Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi ka SKA) infosüsteemis, lisaks ka raamatupidamisprogrammides, et oleks võimalik vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maksustatavast tulust maha arvata. Kuna tegemist on suuremahuliste muudatustega, on vaja alustada IT arendustega esimesel võimalusel. Eelnõuga kehtestatakse vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisele isikule maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses. Lisaks vabastatakse eelnõuga tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumiseni. Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 1, 2, 11 ja 12 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021. See tähendab, et 1. jaanuarist 2021 vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava 1 kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumiseni. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu peamine eesmärk on vabastada vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku tulu tulumaksust keskmise vanaduspensioni ulatuses. Selleks kehtestatakse eraldi maksuvaba tulu arvutamise reeglid vanaduspensioniikka jõudnud füüsilistele isikutele. Peale muudatuste jõustumist regresseeruv üldine maksuvaba tulu nimetatud isikutele ei kohaldu. Eelnõu teine eesmärk on säilitada puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniikka jõudmist. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 laiendatakse TuMS § 201 lõike 3 punktis 1 sätestatud tulumaksuvabastust kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele, mida tehakse isikule, kellel oli Töötukassa andmetel puuduv töövõime vanaduspensioniikka jõudmise päevale eelneva päeva seisuga. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Vastavalt töövõimetoetuse seaduse § 2 lõikele 1 on õigus töövõime hindamisele kuni vanaduspensioniealisel isikul ja vastavalt sama seaduse § 8 lõikele 1 ei hinnata töövõimet kauemaks kui vanaduspensionieani, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Muudatus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. 2021. aastal kõnealustelt väljamaksetelt makstud tulumaksu saab tagasi 2022. aastal füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades. Eelnõu § 1 punktiga 2 laiendatakse TuMS § 21 lõike 4 punktis 1 sätestatud tulumaksuvabastust täiendava kogumispensioni väljamaksetele, mida tehakse isikule, kellel oli Töötukassa andmetel puuduv töövõime vanaduspensioniikka jõudmise päevale eelneva päeva seisuga. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Vastavalt töövõimetoetuse seaduse § 2 lõikele 1 on õigus töövõime hindamisele kuni vanaduspensioniealisel isikul ja vastavalt sama seaduse § 8 lõikele 1 ei hinnata töövõimet kauemaks kui vanaduspensionieani, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Tulumaksuvabastust kohaldatakse ka inimestele, kellel on tuvastatud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel täielik töövõimetus (TuMS § 61 lg 45). Muudatus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. 2021. aastal kõnealustelt väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu saab tagasi 2022. aasta kevadel füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades. 2 Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse TuMS § 23 lõikes 1, et regresseeruvat üldist maksuvaba tulu ei kohaldata alates maksustamisperioodist, mil füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka. Kuna nendele isikutele kehtestatakse fikseeritud maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses (eeldatavalt 654 eurot kuus aastal 2023) sõltumata tulu suurusest, ei kohaldata neile üldist maksuvaba tulu. Ka juhul, kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul (nt detsembris), rakendatakse vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 1. jaanuarist ja üldist maksuvaba tulu ei kohaldata. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse tulumaksuseadust uue §-ga 235, millega kehtestatakse maksuvaba tulu vanaduspensioniikka jõudnud lepinguriigi residendist füüsilistele isikutele. Lõike 1 kohaselt saab lepinguriigi residendist füüsiline isik alates maksustamisperioodist, mil ta jõuab vanaduspensioniikka, oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu kuni kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata isiku tulu suurusest (ehk regressiooni ei ole). Kuna keskmist vanaduspensioni arvutatakse kuupõhiselt, kuid füüsilise isiku maksustamisperiood on kalendriaasta, siis maksuvaba tulu võrdub kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioniga. Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendatakse terve maksustamisperioodi eest ka juhul, kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul (nt septembris). Sel juhul üldist regresseeruvat maksuvaba tulu sel maksustamisperioodil, st 1. jaanuarist ei kohaldata. 2023. aastal on keskmine vanaduspension Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt arvestades 2023. a 20 eurose erakorralise pensionitõusuga 654 eurot kuus. Alates 655 eurost kuus peetakse vanaduspensioniikka jõudnud isiku tulult kinni tulumaksu 20%. Esmalt rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet. Kui isiku pension on maksuvabast tulust väiksem või isik on oma pensioni edasi lükanud, saab maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul. Selleks peab vanaduspensioniikka jõudnud isik esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid. Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud isikutel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. Seega saavad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka need isikud, kes on oma pensioni edasi lükanud. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tekitab pensionäri staatusest lähtuv pensioni maksuvaba tulu ajendi jääda võimalikult varakult pensionile. Alates 2021. aastast ei määrata enam ennetähtaegset vanaduspensionit, vaid paindlikku vanaduspensioni. Inimesel on piisava pensionistaaži korral õigus vanaduspensionile jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist ning samas ka õigus pensioni saamist edasi lükata. Paindliku vanaduspensioni saamise ajal on inimesel õigus saada töötasu ning otsust paindliku pensioni saamiseks saab muuta igal kuul. Kui inimene jääb paindliku vanaduspensioni kasutamisel pensionile enne vanaduspensioniiga, vähendatakse pensioni lähtudes aktuaarse neutraalsuse printsiibist. Näiteks, kui inimene läheb 5 aastat enne pensioniiga pensionile, vähendataks tema pensionit ligi 23% võrra. Seega suurendab ajend jääda võimalikult vara pensionile vaesusriski. Varem pensioni taotlevad inimesed toovad kaasa ka Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti täiendava koormuse avalduste menetlemisel. Eeltoodust tulenevalt seotakse eelnõuga vanaduspensioniealiste tulumaksuvaba tulu vanaduspensioniikka jõudmisega, mitte pensionäri staatusega. 3 Sarnaseid muudatusi on tehtud ka teistes riikides. Näiteks Rootsis suurendati aastast 2020 maksuvaba tulu isikutele, kes on vanemad kui 65 aastat. Aastal 2019 suurendati pensioni maksuvaba tulu Hollandis, Soomes ja Lätis.1 Õigus kohaldada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu on vanaduspensioniikka jõudnud Eesti residentidel ja muude Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide residentidel, kes saavad Eestist tulu. Muu lepinguriigi residentide õigus teha residendile ettenähtud mahaarvamisi, sh maha arvata vanaduspensioniealise maksuvaba tulu, tuleneb TuMS § 311 lõikest 2. Kolmandate riikide residendid ei saa Eestis ei üldist maksuvaba tulu ega ka mitte vanaduspensioniealise maksuvaba tulu. Lõike 2 kohaselt kehtestatakse keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega. Keskmise pensioni arvutamise metoodika on järgmine: Riikliku pensionikindlustuse seadus määrab ära pensioni baasosa ja aastahinde (§ 61) ning nende kasvu arvutamise valemi (§ 26 lõike 7 punktid 2 ja 3). 2023. a kohta on prognoos järgmine: 1. Leiame 2023. a baasosa = (2022. a baasosa 253,4266 + erakorraline pensionitõus 20) x baasosa kasv 1,0792 (indeks 1,072 + (indeks-1)*10%)) = 295,082 2. Leiame 2023. a aastahinde = 2022. a aastahinne 7,66 x aastahinde kasv 1,0648 (indeks 1,072 - (indeks-1)*10%) = 8,156 3. Leiame keskmise vanaduspensioni 2023. a = staaž 44 * aastahinne 8,156 + baasosa 295,082 = 654€ Kuna füüsilise isiku tulude maksustamisperiood on kalendriaasta, siis tuleb määrata maksuvaba tulu kalendriaastaks, st 1. jaanuarist, mitte 1. aprillist. Kuivõrd keskmist vanaduspensioni arvutatakse kuupõhiselt, siis maksuvaba tulu võrdub kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioniga, mis kehtestatakse vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega. Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul (nt juulis), saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 1. jaanuarist kaheteistkümnekordset kuu määra. Üldist regresseeruvat maksuvaba tulu sel juhul ei kohaldata samuti 1. jaanuarist. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TuMS § 42 lõiget 1 neljanda lausega, mille kohaselt ei arvata üldist regresseeruvat maksuvaba tulu maha väljamaksetelt, mis on tehtud vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisele isikule alates maksustamisperioodist, mil isik jõuab vanaduspensioniikka. Selle asemel arvatakse nende isikute maksustatavast tulust maha vanaduspensioniikka jõudnud isiku maksuvaba tulu TuMS § 42 lõike 13 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse TuMS § 42 lõikega 13, mille kohaselt arvab Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensioniikka jõudnud lepinguriigi residendist füüsilise isiku pensionist igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha ühe 1 Tax Policy Reforms 2019: OECD and Selected Partner Economies https://www.oecd- ilibrary.org/sites/da56c295-en/index.html?itemId=/content/publication/da56c295-en 4 kaheteistkümnendiku TuMS §-s 235 nimetatud summast, st fikseeritud vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses. Aastal 2023 on keskmine vanaduspension Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt arvestades 2023. a 20 eurose erakorralise pensionitõusuga 654 eurot, seega saab vanaduspensioniikka jõudnud isiku tulust maha arvata 2023. aastal 654 eurot kuus. Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul (nt juulis), saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 1. jaanuarist. Näide 1 Füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka 1. detsembril 2023. Füüsilise isiku tulu on 700 eurot kuus. Eeldusel, et keskmine vanaduspension on 654 eurot, saab isik alates 1. jaanuarist 2023 654 eurot maksustatavast tulust maha arvata (700 – 654 = 46) ning 46 eurolt tuleb tasuda tulumaksu 20% määraga. Kui kalendrikuus väljamakstud pension on väiksem kui vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuus, arvatakse vahe maha lõikes 21 nimetatud väljamaksetest (kohustusliku kogumispensioni ja pensioni investeerimiskonto väljamaksed). Kui kalendrikuus väljamakstud pension ja lõikes 21 nimetatud väljamaksed on väiksemad kui vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuus, arvab väljamaksja maksumaksja kirjaliku avalduse alusel vahe maha maksumaksjale tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest. Avalduses võib olla ka väiksem summa, kui isik soovib saada suuremat tulumaksutagastust tuludeklaratsiooni esitamisel. Näide 2 Füüsilise isiku pension on 400 eurot kuus, kohustusliku kogumispensioni väljamakse 200 eurot kuus ja palk 1000 eurot kuus. Pensioni välja makstes arvab Sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu maha pensionilt. 400 – 654 = -254. Jääki 254 eurot saab maha arvata Pensionikeskus kohustusliku kogumispensioni väljamakselt. 200 – 254 = -54. Jääki 54 eurot saab maha arvata palgalt. Seega tuleb tasuda tulumaksu 1000 - 54 = 946 eurolt. Et tööandja oleks teadlik, et ta saab vanaduspensioniikka jõudnud isiku palgatulult maksuvaba tulu maha arvata, peab vanaduspensioniikka jõudnud isik, kelle pension on väiksem kui keskmine vanaduspension, esitama tööandjale avalduse. Kui see jääb tegemata, saab maksuvaba tulu jääki kasutada füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades. Kui kalendrikuus ei ole pensioni välja makstud, arvatakse vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha lõikes 21 nimetatud väljamaksetest (kohustusliku kogumispensioni väljamaksed ja pensioni investeerimiskonto väljamaksed). Kui lõikes 21 nimetatud väljamakseid ei tehta või nad ei ületa vanaduspensioniealise maksuvaba tulu, arvab väljamaksja maksumaksja kirjaliku avalduse alusel vahe maha maksumaksjale tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest. Avalduses võib olla ka väiksem summa, kui isik soovib saada suuremat tulumaksutagastust tuludeklaratsiooni esitamisel. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TuMS § 42 lõiget 23 kolmanda lausega, et oleks selge, et vanaduspensioniikka jõudnud isik ei pea esitama Sotsiaalkindlustusametile avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks. Sotsiaalkindlustusamet arvestab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu vanaduspensioniikka jõudnud isiku pensionist igal juhul. Kui pension on väiksem kui keskmine vanaduspension või isik on oma pensioni edasi lükanud, saab vanaduspensioniikka jõudnud isik maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu puhul. Selleks tuleb esitada avaldus väljamakse tegijale (tulumaksu kinnipidajale). Seega ei puuduta TuMS § 42 5 lõikes 23 sätestatud võimalus esitada maksuvaba tulu arvestamise avaldus nii Sotsiaalkindlustusametile kui ka muude väljamaksete tegijale mitte vanaduspensioniikka jõudnud isiku pensioni, vaid teisi väljamakseid, mida teeb Sotsiaalkindlustusamet. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse TuMS § 42 lõiget 8 täpsustamaks, et ka vanaduspensioniealise maksuvaba tulu puhul võib Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA) teavitada tulumaksu kinnipidajat, kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas summas kui keskmine vanaduspension. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse TuMS § 42 lõiget 9 täpsustamaks, et TuMS § 13 lõigetes 5 või 6 (laevapere liikmele makstud tasu) nimetatud maksustatavale tulule ei kohaldata ei üldist maksuvaba tulu ega vanaduspensioniikka jõudnud isikule kohaldatavat maksuvaba tulu. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TuMS § 44 lõiget 12 viitega vanaduspensioniikka jõudnud isikule kohaldatavale maksuvabale tulule, et oleks selge, et kui füüsiline isik ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, saab vanaduspensioniikka jõudnud isikule kohaldatavat maksuvaba tulu maha arvata proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse TuMS § 61 lõigetes 10 ja 11 sätestatud rakendussätteid eesmärgiga viia need tingimused kooskõlla TuMS § 21 põhitekstiga, et rakendussätted ei oleks koormavamad kui põhitekst. Rakendussätete eesmärk on mitte kohaldada vanadele lepingutele hiljem tulnud nõuet, et väljamakseid ei tehtaks enne 5 aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Samas muus osas on täiendatud TuMS § 21 soodsam kui kõnealused rakendussätted. Puuduva töövõime puhul ja kui see oli vahetult enne vanaduspensioniiga, on väljamaksed nüüd igal juhul tulumaksuvabad. Muus osas peaksid väljamaksed olema tulumaksuvabad, kui neid tehakse kuni kindlustusvõtja surmani ja vähemalt kord 3 kuu tagant. Seda, et väljamaksed peaksid olema ka võrdsetes või suurenevates summades, ei kohaldata enam. Muudatus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu § 2 punktiga 1 sätestatakse, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2023. Eelnõu § 2 punktiga 2 sätestatakse, et seaduse § 1 punktid 1, 2, 11 ja 12 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. Tegemist on muudatusega, millega vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed, mida tehakse isikule, kellele oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumiseni. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt, et vältida puuduva töövõimega isikute erinevat kohtlemist sõltuvalt sellest, kas nad jäävad pensionile aastal 2021 või 2022. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õiguse kohaselt peab kohtlema võrdselt: 1) Eesti residendist vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisi isikuid sõltumata sellest, kas nad saavad tulu Eestist või muust lepinguriigist; 6 2) Eesti ja muu lepinguriigi residendist vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisi isikuid, kes saavad tulu Eestist. Vastavus esimeses punktis välja toodud tingimusele on tagatud TuMS § 235 lõikega 1, mille kohaselt kohaldub vanaduspensioniealise maksuvaba tulu vanaduspensioniikka jõudnud füüsilistele isikutele sõltumata sellest, kas nad saavad tulu Eestist või mujalt. Vastavus teises punktis välja toodud tingimusele on tagatud samuti TuMS § 235 lõikega 1, mille kohaselt kohaldub vanaduspensioniealise maksuvaba tulu lepinguriigi residendist füüsilistele isikutele, Eeltoodust tulenevalt vastab eelnõu Euroopa Liidu õigusele. 6. Seaduse mõjud Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale, majandusele ning riigiasutuste korraldusele. Kaasnev mõju: Mõju sotsiaalvaldkonnale 1. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas Sihtrühm. Mõjutatud isikud on vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud. 2020. aasta kestel oli vanaduspensionieas või jõudsid sinna inimesed, kelle sünniaeg oli 31. detsember 1956 või varem ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli neid 310 179. SKA prognoosi kohaselt, mis arvestab surmade ning muutuva pensioniea ja lisanduvate inimestega, kasvab nende arv perioodil 2021-2025 keskmiselt 1,3% aastas ja ulatub 2025. aastaks 331 470 inimeseni. Lisaks neile on mõned inimesed vanaduspensionile mineku edasi lükanud. 2021.a juunis maksis SKA edasilükatud vanaduspensioni 3515-le inimesele. Muudatusega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi vanaduspensioniikka jõudnud isikule. Arvestades, et keskmine vanaduspension ulatub Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt 2023. aastal 654 euroni kuus, võidavad maksumuudatustest sel aastal 88% pensioniealistest. 2023. aastal töötab pensioniealistest inimestest 2020. a Maksu- ja tolliameti andmeid arvestades hinnanguliselt 22%. Töötavatest pensioniealistest võidavad maksumuudatusest 99% ja mittetöötavatest 85%. Järelikult on sihtrühm väga suur. Mõju ulatus. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, kelle igakuine sissetulek ületab 500 eurot, suureneb sissetulek. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, kelle igakuine sissetulek jääb vahemikku 500 kuni 1200 eurot, suureneb igakuine sissetulek 2023. aastal 30,8 euro võrra, kuna võrreldes kehtiva olukorraga saavad nad juurde 154 eurot maksuvaba tulu kuus2. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, kelle igakuine sissetulek ületab 2100 eurot, suureneb igakuine sissetulek 130,8 euro võrra, kuna hetkel ei saa nad üldse oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata. Seega suureneb nende maksuvaba tulu võrreldes kehtiva olukorraga 654 euro võrra kuus. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, kelle sissetulek on vahemikus 1200 kuni 2100 eurot, suureneb igakuine sissetulek 30,8 kuni 130,8 euro võrra. Kokkuvõttes paraneb muudatuse tulemusena nende leibkondade majanduslik toimetulek, mille 2 Eeldusel, et 2023. aasta keskmine vanaduspension on 654 eurot. 7 vähemalt üks liige on vanaduspensioniikka jõudnud isik, kelle sissetulek ületab 500 eurot. Samuti motiveerib muudatus vanaduspensioniikka jõudnud isikuid olema aktiivsemad tööturul, kuna töötasu saamisega ei kaasne maksuvaba tulu vähenemist. Pensioniikka jõudnud isiku maksuvaba tulu ei vähene sõltuvalt sissetuleku suurusest erinevalt üldisest maksuvabast tulust. Sissetuleku suurenemine võib omakorda mõjutada vanaduspensioniikka jõudnud isikute tarbimiskäitumist. Vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud, kes saavad ainult pensioni või kelle pension ületab keskmist vanaduspensioni, ei pea vanaduspensioniealise maksuvaba tulu mahaarvamiseks midagi tegema. Sotsiaalkindlustusamet arvab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu pensionist ise maha enne tulumaksu kinnipidamist. Seega on kõnealuste vanaduspensioniikka jõudnud isikute puhul mõju ulatus väike. Vanaduspensioniikka jõudnud isikud, kelle pension ei ületa keskmist vanaduspensioni või kes on oma pensioni edasi lükanud ja kellel on lisaks pensionile muu sissetulek, peavad esitama avalduse väljamakse tegijale, nt oma tööandjale vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jäägi mahaarvamiseks enne tulumaksu kinnipidamist. Sotsiaalkindlustusamet arvab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu pensionist ise maha, selleks ei ole vaja avaldust esitada. Kuid kui pension on väiksem kui keskmine vanaduspension või isik on oma pensioni edasi lükanud, tekib vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääk, mida saab kasutada muu maksustatava tulu puhul. Kui vanaduspensioniikka jõudnud isikutel jääb avaldus tööandjale esitamata, saab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jäägi oma maksustatavast tulust maha arvata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades. Et vanaduspensioniikka jõudnud isik oleks teadlik, et ta peab oma tööandjale avalduse esitama, tuleb teavitada nii vanaduspensioniikka jõudnud isikuid kui ka raamatupidajaid, et nad juhiksid töötavate vanaduspensioniikka jõudnud isikute tähelepanu asjaolule, et kui nende pension on keskmisest vanaduspensionist väiksem või nad on oma pensioni edasi lükanud, peaksid nad esitama tööandjale avalduse vanaduspensioniealise maksuvaba tulu arvestamiseks. Kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused ning on olemas tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks, on mõju ulatus suur. Mõju avaldumise sagedus on ühekordne muudatuse jõustumisel. Seejärel kohanetakse muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. 2. Tulumaksuvabastus kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksetele, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga Sihtrühm. Muudatus puudutab isikuid, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga ning kes saavad kohustusliku või täiendava kogumispensioni väljamakseid. 2020. aastal oli vähenenud töövõimega inimesi 92 548, puuduva töövõimega inimesed moodustasid neist 36% (33 754). 2020. aasta lõpu seisuga oli 2. sambas pensioniealisi 50 600 ja 3. sambas 6500 inimest. 1958. aastal sündinuid ehk neid, kes praegu on 63 ja kellel oleks järgmisel aastal vanaduspensioniiga käes, on 2. sambas 9900 inimest ja 3. sambas 2300. Kuid kõigil nendest ei olnud määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumisel. Hetkel ei ole võimalik saada andmeid selle kohta, kui paljudel pensioniealistel inimestel, kes on liitunud teise või kolmanda sambaga, oli määratud puuduv töövõime vanaduspensioniea saabumisel. Sihtrühma suurus on pigem väike. 8 Mõju ulatus. Muudatuse tulemusena ei teki kohustusliku või täiendava kogumispensioni väljamaksetelt tulumaksukohustust puuduva töövõimega isikutel, kes jõuavad pensioniikka. Seega tagab muudatus, et puuduva töövõimega isiku sissetulek ei vähene seoses pensioniikka jõudmisega. Mõju ulatus on pigem väike. Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Kaasnev mõju: Mõju majandusele Sihtrühm. Mõjutatud isikud on vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud, kelle igakuine sissetulek ületab 500 eurot. 2020. aasta kestel oli vanaduspensionieas või jõudsid sinna inimesed, kelle sünniaeg oli 31.detsember 1956 või varem ja SKA andmetel oli neid 310 179. SKA prognoosi kohaselt, mis arvestab surmade ning muutuva pensioniea ja lisanduvate inimestega, kasvab nende arv perioodil 2021-2025 keskmiselt 1,3% aastas ja ulatub 2025. aastaks 331 470 inimeseni. Lisaks neile on mõned inimesed vanaduspensionile mineku edasi lükanud. 2021.a juunis maksis SKA edasilükatud vanaduspensioni 3515-le inimesele. Muudatusega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi pensionärile. Arvestades, et keskmine vanaduspension ulatub Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt 2023. aastal 654 euroni kuus, võidavad maksumuudatustest sel aastal 88% pensioniealistest. 2023. aastal töötab pensioniealistest inimestest 2020. a Maksu- ja tolliameti andmeid arvestades hinnanguliselt 22%. Töötavatest pensioniealistest võidavad maksumuudatusest 99% ja mittetöötavatest 85%. Järelikult on sihtrühm väga suur. Lisaks kuuluvad sihtrühma tööandjad, kelle juures töötavad vanaduspensioniikka jõudnud isikud. Sellistel tööandjatel tuleb uurida, kas vanaduspensioniikka jõudnud isiku pension ületab keskmist vanaduspensioni ja kui ei ületa, siis paluda tal esitada avaldus vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jäägi arvesse võtmiseks väljamakselt maksu kinnipidamisel. Mõju ulatus. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, kelle igakuine sissetulek ületab 500 eurot, sissetulek suureneb. Seega paraneb muudatuse tulemusena nende leibkondade majanduslik toimetulek, mille vähemalt üks liige on vanaduspensioniikka jõudnud isik, kelle sissetulek ületab 500 eurot. Sissetuleku suurenemine võib omakorda mõjutada vanaduspensioniikka jõudnud isikute tarbimiskäitumist. Samuti motiveerib muudatus vanaduspensioniikka jõudnud isikuid olema aktiivsemad tööturul, kuna töötasu saamisega ei kaasne vanaduspensioniikka jõudnud isikutele ettenähtud maksuvaba tulu vähenemist. Muudatuse rakendamine eeldab raamatupidamisprogrammide muudatust, et oleks võimalik vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääki maksustatavast tulust maha arvata. Hetkel võimaldavad raamatupidamisprogrammid maha arvata vaid üldist regresseeruvat maksuvaba tulu. Kui isiku sissetulek ületab 2100 eurot, ei ole hetkel üldse võimalik maksuvaba tulu maha arvata. Muudatuse tulemusena tuleb tööandja raamatupidajatel eristada vanaduspensioniikka jõudnud töötajaid teistest ja sellest tulenevalt rakendada kas üldist maksuvaba tulu või vanaduspensioniikka jõudnud isikutele kohaldatava maksuvaba tulu jääki. Eeltoodust tulenevalt on mõju ulatus pigem suur. 9 Kavandatavate muudatustega kaasneb majanduslik mõju tööjõuturule. Makroandmete pealt ei ole võimalik eristada vanaduspensioni saajate tööturul osalemist, mistõttu lähtutakse Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetest pensioniealiste kohta. Pensionäride osalemine aktiivses tööelus on aastate jooksul tõusnud. 2019. aastal töötas ligikaudu 37 tuhat 65-74-aastast inimest. Nende osakaal koguhõives moodustas 5,5%. Pensionäride osakaal on kõrgeim kinnisvara-alases tegevuses (18%) ning madalaim info ja side tegevusalal (1%). Suurematest tegevusaladest on pensioniealiste osakaal kõrgem veel tervishoius ning hariduses (ca 10%). Pensionäride suurem tööjõupakkumine võib mõjutada tegevusala palgaarengut, kuna pensioni näol saadav lisatulu vähendab reservatsioonipalka ehk väikseimat töötasu, millega inimene on nõus tööle asuma. Samas tegevusalade keskmise töötasu ning vanemaealiste osakaalu omavaheline seos on nõrk (R=0,20). See tähendab, et lisaks pensionäride osakaalule on ka rida muid tegureid, mis tegevusalade palkasid mõjutavad (sektori tehnoloogia tase, töötaja muud omadused nagu haridus, töökogemus, oskused jms). Näiteks võib arvata, et kinnisvara halduse puhul vähendab pensionäride kõrge osakaal tegevusala keskmist palka, kuid majutuse ja toitlustuse keskmisest madalam palgatase ei ole seotud pensionäride osakaaluga tegevusalas. Samuti on tervishoiu palgatase keskmisest kõrgem vaatamata sealsele suhteliselt kõrgele pensionäride osakaalule. Tõenäoliselt kehtib ka vastupidine seos, st tegevusala suhteliselt madal palgatase võib olla atraktiivne ainult vanemaealistele, mis tõstab automaatselt nende osakaalu tegevusala hõives, kuna nooremaealised ei kandideeri nendele töökohtadele (nt hariduses ja tervishoius). Käesolev maksumuudatus suurendab vanaduspensioniealiste netotulu ja töötamise stiimuleid, ehk pensionäridest tulenev palkade allapoole surve võib veelgi tõusta. Samas ei pruugi mõju olla suur ning teisalt aitab tulumaksumuudatus vähendada üldisi majanduses valitsevaid palgasurveid ning kompenseerida tööealise rahvastiku vähenemise negatiivseid mõjusid. Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm. Eelnõu jõustumine avaldab mõju Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja Pensionikeskusele. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike. Mõju ulatus on suur. Muudatused toovad Maksu- ja Tolliametile ja Sotsiaalkindlustusametile kaasa IT-süsteemi muutmise vajaduse, et oleks võimalik vanaduspensioniikka jõudnud isiku maksuvaba tulu tema maksustatavast tulust maha arvata. Töötukassa peab hakkama edastama andmeid puuduva töövõimega isikute kohta Pensionikeskusele. Mõju avaldumise sagedus on ühekordne seoses vajadusega muuta IT-süsteemi. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 10 Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti ja Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis, et oleks võimalik vanaduspensioniealise maksuvaba tulu pensionäri maksustatavast tulust maha arvata. Prognoositav Maksu- ja Tolliameti ning Sotsiaalkindlustusameti IT-kulu esialgsete hinnangute kohaselt on 1,6 miljonit eurot. Allolev tabel kajastab kavandatud muudatuse mõju riigieelarvele: Tabel 1. Mõju valitsussektori positsioonile 2023 2024 2025 Keskmine vanaduspension ja pensionäri maksuvaba tulu, € kuus 654 690 724 Töötavate pensionäride mõju, mln € -54 -64 -73 Mittetöötavate pensionäride mõju, mln € -61 -80 -98 Edasilükatud vanaduspensioni saajad -3 -3 -3 Tarbimismaksude mõju, mln € 19 24 28 Mõju valitsussektori positsioonile kokku, mln € -98 -123 -146 Allikas: Rahandusministeerium 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte: 1) Rahandusministri 29. novembri 2010. a määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“; 2) Rahandusministri 14.06.2011. a määrus nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 1, 2, 11 ja 12 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et 1. jaanuarist 2021 vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne pensioniiga. Muudatuse tagasiulatuv rakendamine on vajalik, et tagada isikute võrdne kohtlemine sõltumata sellest, kas nad saavad kohustusliku või täiendava kogumispensioni väljamakseid aastal 2021 või hiljem. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Pensionikeskusele, Töötukassale ja Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Sotsiaalministeerium tegi oma kooskõlastuskirjas ettepaneku siduda tulumaksuvabastus pensioniikka jõudmisega, mitte pensioni määramise faktiga, et vältida ajendit jääda võimalikult varakult pensionile ning vähendada halduskoormust. Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga on arvestatud. 11 Justiitsministeerium ja Maaeluministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Esitatud märkustega on arvestatud. Sotsiaalkindlustusamet esitas arvamuse eelnõu kohta. Sotsiaalministeeriumi ettepanekul tehtud muudatused peaksid lahendama ka Sotsiaalkindlustusameti tõstatatud probleeme. 12 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Kooskõlastustabel Kooskõlastustabelis on esitatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 21-0703) kohta esitatud märkused. Märkus ja selle esitaja Märkusega arvestamine Sotsiaalministeerium Me ei nõustu viisiga, kuidas on Arvestatud. Maksuvaba tulu on seotud pensionäridele täiendav tulumaksuvabastus vanaduspensioniikka jõudmisega. kehtestatud, sest see tekitab ajendi jääda võimalikult varakult pensionile ning suurendab halduskoormust. Palume, et selle riskiga eelnõus arvestataks ning leitaks viis selle maandamiseks. Näiteks oleks võimalik siduda tulumaksuvabastus pensioniikka jõudmisega, mitte pensioni määramise faktiga. Maaeluministeerium Eelnõule lisatud seletuskirjas eelnõu § 1 Arvestatud. Eelnõus ei eristata enam punktiga 4 täiendatava tulumaksuseaduse § riiklikku ja eripensioni, vaid lähtutakse 235 kohta antud selgituse kohaselt vanaduspensioniikka jõudmisest sõltumata (seletuskirja lk 3): „Pensioni maksuvaba tulu sellest, kas isikule on määratud pension. ei kohaldu isikutele, kellele on määratud eripension1“, ning normitehnilise märkuse selgitusena on kirjutatud: „ 1 Kohtuniku pension, kohtuniku toitjakaotuspension, prokuröripension, ametniku vanaduspensioni lisa, riigikontrolli ametniku pension, kaitseväepension, politseiametniku pension, piirivalve pension, päästeteenistuse vanaduspensioni suurendus, õiguskantsleri pension, õiguskantsleri asetäitja-nõuniku pension, pensionilisad, pensionilisad staaži järgi.“ Jääb ebaselgeks, kas välistuses nimetatud pensionilisana on mõeldud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisasid. Maaeluministeerium palub eelnõule lisatud seletuskirjas antud selgitust täpsustada, et oleks üheselt selge, millal pensioni maksuvaba tulu ei kohaldata. Juhul, kui nimetatud pensionilisadena on mõeldud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisasid, palub Maaeluministeerium täiendada eelnõule lisatud seletuskirja selgitusega võttes võrdluse aluseks näiteks lastetu isiku ning lapsevanema pensioni arvestamise. Samuti palub Maaeluministeerium eelnõule lisatud seletuskirja täiendada selgitusega, kas selline isikute eristamine on kooskõlas põhiseadusega. Justiitsministeerium 1. Justiitsministeerium juhib tähelepanu, et Arvestatud. Seletuskirjas on täpsustatud, et vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eelnõu rakendamine eeldab muudatusi eeskirja (HÕNTE) § 1 p 2 lg-le 1 võib Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti ja väljatöötamiskavatsuse koostamisest Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis, lisaks loobuda juhul, kui eelnõu menetlus on ka raamatupidamisprogrammides, et oleks põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on võimalik vanaduspensioniealise maksuvaba kiireloomuline siis, kui väliskeskkonnas tulu maksustatavast tulust maha arvata. Kuna toimuvad kiired muudatused, mis tingivad tegemist on suuremahuliste muudatustega, on vajaduse koheseks reageerimiseks. vaja alustada IT arendustega esimesel Seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu võimalusel. menetlus on põhjendatult kiireloomuline tulenevalt Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanist. Palume seletuskirjas välja tuua kiireloomulisuse põhjused. 2. Seletuskirja järgi on muudatuse eesmärk Arvestatud. Seletuskirja mõjude osa on pensioniikka jõudnute majandusliku täiendatud. toimetuleku parandamine. Kavandatavate muudatustega kaasneb mh majanduslik mõju tööjõuturule. Olukorras, kus inimesi motiveeritakse pensionieas töötama, suureneb tööjõuturul aktiivsete inimeste osakaal ja see võib kaasa tuua tööpuuduse suurenemise ning mõningase palgasurve. Olukord, kus üks osa töötajaid saab lisaks töötasule ka lisatulu pensioni näol, annab neile võimaluse töötada madalama tasu eest, mille eest töötajad, kes pensioni ei saa, valmis töötama ei ole. See viib alla keskmise palgataseme ning muudab tööjõuturule sisenemise raskemaks just esmasisenejate jaoks. Palume vastavaid mõjusid seaduseelnõu seletuskirjas analüüsida.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel