Eesti Tööandjate Keskliit
[email protected] Meie 04.10.2021 nr 5-1/6884-1
[email protected]
Seisukoha küsimine rahvusvahelise
maksureformi kohta
Austatud härra Aas
Palun Eesti Tööandjate Keskliidult seisukohta OECD Kaasavas Raamistikus väljatöötatava
rahvusvahelise maksureformi kohta. Kõigepealt annan teile ülevaate sellest, kuhu ja kuidas
on reformi ettevalmistav töö OECDs jõudnud ning kirja lõpus on küsimused, millele ootan
teie vastust.
Esimesel juulil 2021 liitusid 130 riiki OECD Kaasava Raamistiku formaadis poliitilise
avaldusega1, mille eesmärk oli kindlustada kõigi Kaasava Raamistiku liikmete heakskiit
rahvusvahelise maksuõiguse reformi elluviimiseks. Avaldus koosneb kahest sambast:
1) 20-miljardilise müügituluga kontsernide kasumimaks (edaspidi: digimaks) ja
2) üleilmne miinimummaks äriühingute kasumilt (edaspidi: miinimummaks).
Kuna 1. juuli avalduses jäid mitmed maksureformi olulised elemendid lahtiseks, korraldab
OECD 8. oktoobril 2021 Kaasava Raamistiku uue koosoleku, oodates ka seni algatusega
mitteliitunud riikide ühinemist.
Vabariigi Valitsus arutas Eesti võimalikku seisukohta maksureformi teemal selle aasta juunis.
Digimaksu suhtes oli Vabariigi Valitsuse seisukoht üldiselt toetav Seevastu miinimummaksu
otsustas valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul väljapakutud kujul mitte toetada.
Edasisteks läbirääkimisteks OECDs andis kabinet muuhulgas järgmised juhtnöörid:
- taotleda lahendust, mille järgi kontserni peakontori riik ei tohi täiendavalt maksustada Eesti
tütarühingu teenitud jaotamata kasumit võimalikult pika kasumi tekkimise järgse perioodi
jooksul;
- pidada oluliseks võimalikult kõrge künnise kehtestamist, millega välistatakse võimalikult
paljud Eestis asuvad tütaräriühingud miinimummaksu kohaldamise süsteemist;
1
https://www.oecd.org/tax/beps/statement-on-a-two-pillar-solution-to-address-the-tax-challenges-arising-from-
the-digitalisation-of-the-economy-july-2021.pdf.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
- pidada oluliseks, et Eesti jaoks soovimatut miinimummaksu ei kehtestataks ilma
digimaksuta.2
Kuna Kaasava Raamistiku juulis vastu võetud avaldus Eesti seisukohti rahuldavaid lahendusi
ei pakkunud, ei pidanud Eesti võimalikuks miinimummaksu ettepanekuga ühineda.
Esimese juuli poliitilises avalduses on miinimummaksu peamisi elemente kirjeldatud
järgmiselt:
- Miinimummaks kehtib kontsernidele, mille konsolideeritud müügitulu on vähemalt
750 miljonit eurot aastas (edaspidi kontsern). Kontsernide peakorterite riigid võivad
ühepoolselt rakendada maksu ka väiksema müügituluga kontsernidele.
- Maksumäär on „vähemalt“ 15%.
- Kui kontserni peakorterist erinevas riigis tegutseva tütarühingu efektiivne maksumäär on
alla 15%, tekib peakorteri riigil õigus efektiivse ja miinimummaksu vahe ise ära
maksustada.
- Eesti maksusüsteemi eripärast tingituna võib neil aastail, kui siinsed tütarühingud kasumit
küllaldaselt ei jaota, jääda nende ühingute efektiivne maksumäär alla 15%.
- Sellise tagajärje leevendamiseks pakub juulis esitatud versioon Eestile 3–4 aasta pikkust
maksu ajatamise võimalust.
- Süsteemist on võimalik välistada suhteliselt väiksed ühingud, mille müügitulu ja kasum
jäävad alla teatud künnise.
- Miinimummaksu süsteemi olulisteks osadeks on sellised maksuelemendid, mis
võimaldavad avaldusega ühinenud riikidel täiendavalt maksustada mitteühinenud riikide
ettevõtjatele tehtavaid väljamakseid, et tagada, et ükski kontsern maailmas ei maksaks
tulumaksu alla miinimummäära.
Alates selle aasta kevadest ja eriti peale 1. juuli Kaasava Raamistiku avaldust, on
Rahandusministeeriumi meeskond koostöös Eesti diplomaatiliste esindajatega jätkanud
aktiivseid läbirääkimisi, et selgitada, millises mahus – ja kas üldse – on võimalik kallutada
8. oktoobril oodatavat avaldust meile soodsas suunas.
Praegu ehk vahetult enne 8. oktoobri avaldust on olukord järgmine:
- Kaasava Raamistiku liikmesriikide valmisolek teha avalduse praeguses avalduse
versioonis olulisi muudatusi on äärmiselt madal. Oodata on paindlikkust ainult
vähemtähtsates küsimustes.
- Eesti ettepanekud on leidnud mõningat sümpaatiat ja meile on välja pakutud teatud
leevendusi, kuid need on oma mõjult ajas kahanevad.
- Seni kõrvale jäänud riike püütakse ühinema mõjutada poliitilise surve abil.
- Eksisteerib risk, et digimaksu ja miinimummaksu võidakse rakendada üksteisest
sõltumatult, mis võib tipneda Eesti jaoks vastuvõetamatu võimalusega, kus kehtima
hakkab ainult miinimummaks ilma selle mõju kompenseeriva digimaksuta.
2
Sõnastus loetavuse huvides lihtsamaks muudetud.
2
Üle 2 aasta kestnud läbirääkimiste käigus on Eesti teinud mitmeid ettepanekuid, mis oleks
võimaldanud saavutada suure osa reformi eesmärkidest, jättes Eesti maksusüsteemi oluliselt
puutumata. Kuigi olulisemad neist ei ole miinimummaksu pooldavatele riikidele
vastuvõetavaks osutunud, on tänaseks siiski jõutud kompromisspakkumiseni, mille sisu on
järgmine:
1. Eestile ja teistele sarnaste maksusüsteemiga riikidele pakutav 4 aasta pikkune
„maksuajatusperiood“.
Selline periood võimaldab kontsernide Eesi tütarühingute efektiivse maksumäär arvutamisel
käsitada 4 aasta jooksul Eestis teenitud, aga jaotamata kasumilt tasumata maksusummat
tasutud maksuna. Neljanda aasta lõpuks tuleb tütarühingul siiski jaotada piisav summa, et
tagada efektiivne maksumäär 15%. Kui Eesti miinimummaksu ei kogu, liigub selle kogumise
kohustus peakorteri riigile. Eesti õigus ka hiljem oma seaduse alusel maksu koguda siiski
säilib. Kui samalt kasumilt koguvad maksu kaks riiki, tekib risk, et peakorteri riik ei suuda
topeltmaksustamist täies mahus kõrvaldada.
Eesti on taotlenud maksuajatusperioodiks 10 aastat, kuid nii pikk periood ei ole leidnud toetust
ja Eesti soov on tekitanud paljudes OECD suurriikides vastuseisu meie tulumaksusüsteemi
suhtes. Kaasava Raamistiku juhtgrupp on siiski teinud ettepaneku asendada juulikuises
avalduses sisaldunud ebamäärane „3–4 aastat“ konkreetselt „4 aastaga“, kuid seda ainult
juhul, kui Eesti leppega ühineb.
2. Künnis teatud kasumi ja müügituluga ettevõtjate välistamiseks miinimummaksu
kohaldamisalast (nn de minimis lävend).
Lävend välistaks miinimummaksu rakendamise ettevõtjatele, kelle müügitulu ja kasum jäävad
alla kokkulepitud miinimumi. Eesmärgiks on pakkuda praktilist leevendust ettevõtjatele, kelle
müügimahud ja kasumid ei õigusta miinimummaksuga kaasnevat halduskoormust. Juulis
heakskiidetud avaldus jättis lävendi suuruse lahtiseks. Tehnilistel kõnelustel kasutati kuni
septembrini kasumilävendit 100 000 eurot.
Pidades sellist summat ebaadekvaatselt madalaks on Eesti väsimatult nõudnud lävendi
seadmist tasandile, millel oleks tegelik ja käegakatsutav mõju. Üks Eesti ettepanekutest on
olnud tugineda Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtete definitsioonile. Selline definitsioon välistanuks miinimummaksu kohaldamisalast
ettevõtjad müügituluga alla 50 miljoni euro. OECD maksujuhtgrupp sellise definitsiooniga ei
nõustunud, algselt keeldudes ületamast 500 000 euro piiri, kuid lõpuks soostudes kaaluma
kahetasandilist lävendit – müügitulu alla 10 miljoni euro ja kasum alla 1 miljoni euro.
Täna vastab MTA ja Äriregistri andmetel nendele tingimustele umbes 50% Eestis
tegutsevatest asjaomastest tütarühingutest.
Kuna miinimummaksu arvestus toimub kontserni jaoks riigipõhiselt, s.t müügitulu ja kasumi
arvestamiseks summeeritakse kontserni kõigi ühes riigis asuvate üksuste vastavad näitajad.
Eesti tingimustes selline nõue lävendit oluliselt ei kitsenda, kuna kontsernidel on reeglina
Eestis üks tütarühing. Ka selle lävendi kohaldamise eelduseks on, et Eesti ühineb leppega.
3
Kuigi lävendi peab formaalselt heaks kiitma 8. oktoobri Kaasava Raamistiku koosolek, näitab
selle arutusele panek, et juhtgruppi kuuluvad suurriigid peavad reaalseks, et nendele
lävenditele on võimalik saada 140 riigi heakskiit.
Miinimummaksu rakendamiseks on OECD sekretariaat ja Euroopa Komisjon, mõlemad oma
vastutusala piires, paika pannud järgmise ajakava:
- 8. oktoober 2021 – OECD Kaasava Raamistiku riikide koosolekul võetakse vastu
poliitiline avaldus digimaksu ja miinimummaksu kehtestamise ja rakendamise kohta.
Riigid, kes koosolekul määratud tähtaja jooksul oma vastuolekust ei teata, loetakse
avaldusega ühinenuks. Samas puudub avaldusel igasugune juriidiline jõud.
- 2021. aasta lõpuks on OECDs plaanis lõpetada töö miinimummaksu näidisreeglitega,
mille alusel saaksid riigid oma riigisiseses õiguses miinimummaksu reeglid kehtestada.
- 2021. aasta lõpp ja 2022. algus – OECD töötab koostöös liitunud riikidega välja
mitmepoolse rahvusvahelise konventsiooni, mis avatakse ühinemiseks 2022. aasta keskel.
Konventsioon ei kehtesta maksu, vaid võimaldab täies mahus miinimummaksu reeglite
kohaldamist.
- Paralleelselt toimub ka Euroopa Liidu direktiivi väljatöötamine ja arutelu.
Miinimummaksuga nõustumine OECDs ei tähenda automaatselt EL direktiiviga
nõustumist.
- 2022 – riigid valmistavad ette ja jõustavad miinimummaksu kohaldamiseks vajalikud
õigusaktid, et süsteem saaks aastast 2023 jõustuda.
Paljud riigid, nende hulgas ka Eesti, on OECD koosolekutel pidevalt korranud, et kavandatud
ulatusega maksumuudatuste jõustamine vähem kui aastaga ei ole demokraatlikus riigis
võimalik.
Kavandatav miinimummaksureform puudutab Eesti ettevõtjaid, kes kuuluvad vähemalt
750 miljoni eurose müügituluga kontsernidesse (MTA andmetel 350 äriühingut) ja Eesti
peakorteriga rahvusvahelisi kontserne (olenevalt aastast 3–4).
Kui Eesti ühineks maksureformiga, peaksime seaduses sätestama üleilmse miinimummaksu
arvutamise kohustuse Eesti peakontoriga kontsernidele, kelle aastane konsolideeritud
müügitulu on 750 miljonit eurot. Välisriigi kontsernide Eesti üksuste jaoks ei ole
Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul tulumaksuseadust vaja oluliselt muuta, kuna
nende miinimummaksu kohustuse täitmist kontrollib peakorteri riik. Peale OECD
näidisreeglite valmimist tuleb siiski tulumaksuseaduse muutmise vajadust täiendavalt
analüüsida. Riigid, kes avaldusega on ühinenud, peavad teineteise suhtes kohaldama
kokkulepitud miinimummaksu elemente. See tähendab, et peakontori riik ei tohi mingil juhul
maksustada Eesti tütre kasumit enne 4 aasta möödumist selle teenimisest ja kui Eesti tütre
kasum jääb alla 1 miljoni euro ja müügitulu alla 10 miljoni euro, siis selle aasta kohta
miinimummaksu arvestust peakontori tasemel ei tehta.
Kui Eesti maksureformiga praegu ei ühineks, ei ole ühinenud riigid kohustatud enda
kontsernide Eesti tütarde suhtes „leevendusmeetmeid“ ehk maksuajatusperioodi ja de minimis
lävendit kohustatud kohaldama. See tähendab, et Eesti tütarühingu kasumit, ükskõik kui
4
madal see poleks, võiksid peakontori riigi jooksvalt kokkulepitud miinimummääraga
maksustada. Täiendav maksukohustus võib tabada ka ettevõtjaid, kes Eesti tütarühingutele
väljamakseid teevad. Selline mehhanism on kujundatud selleks, et ühegi kontserni kasum ei
jääks vähemalt miinimummääraga maksustamata.
Eesti esmane huvi on, et üleilmse miinimummaksu reegleid puudutav kokkulepe võimaldaks
Eestil jätkata meie töökohtade loomise ja laiemalt ettevõtluse jaoks olulise ettevõtluse
maksusüsteemiga. Arvestades kõike eelkirjeldatut, olen seni olnud seisukohal, et Eestile
pakutav kompromissvariant ei ole piisav meie majanduskeskkonna atraktiivsuse
säilitamiseks.
Palun Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangut kavandatavale üleilmse miinimummaksu
reformile. Kuidas mõjutab teie arvates Eesti ettevõtluskeskkonda ja rahvusvahelist mainet see,
kui Eesti OECD Kaasava Raamistiku avaldusega ei liitu ja millist mõju võib avaldada
liitumine?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Helen Pahapill 611 3011
[email protected]
5