dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 4. oktoober 2021
Viit
5-1/6884-1
Registreeritud
4. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-1/2021
Vastutaja
Helen Pahapill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Maksu- ja tollipoliitika)

Failid

  • 📎5-16884-1 04.10.2021 Väljaminev kiri.asice562 KB

Sisu (failidest)

Eesti Tööandjate Keskliit [email protected] Meie 04.10.2021 nr 5-1/6884-1 [email protected] Seisukoha küsimine rahvusvahelise maksureformi kohta Austatud härra Aas Palun Eesti Tööandjate Keskliidult seisukohta OECD Kaasavas Raamistikus väljatöötatava rahvusvahelise maksureformi kohta. Kõigepealt annan teile ülevaate sellest, kuhu ja kuidas on reformi ettevalmistav töö OECDs jõudnud ning kirja lõpus on küsimused, millele ootan teie vastust. Esimesel juulil 2021 liitusid 130 riiki OECD Kaasava Raamistiku formaadis poliitilise avaldusega1, mille eesmärk oli kindlustada kõigi Kaasava Raamistiku liikmete heakskiit rahvusvahelise maksuõiguse reformi elluviimiseks. Avaldus koosneb kahest sambast: 1) 20-miljardilise müügituluga kontsernide kasumimaks (edaspidi: digimaks) ja 2) üleilmne miinimummaks äriühingute kasumilt (edaspidi: miinimummaks). Kuna 1. juuli avalduses jäid mitmed maksureformi olulised elemendid lahtiseks, korraldab OECD 8. oktoobril 2021 Kaasava Raamistiku uue koosoleku, oodates ka seni algatusega mitteliitunud riikide ühinemist. Vabariigi Valitsus arutas Eesti võimalikku seisukohta maksureformi teemal selle aasta juunis. Digimaksu suhtes oli Vabariigi Valitsuse seisukoht üldiselt toetav Seevastu miinimummaksu otsustas valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul väljapakutud kujul mitte toetada. Edasisteks läbirääkimisteks OECDs andis kabinet muuhulgas järgmised juhtnöörid: - taotleda lahendust, mille järgi kontserni peakontori riik ei tohi täiendavalt maksustada Eesti tütarühingu teenitud jaotamata kasumit võimalikult pika kasumi tekkimise järgse perioodi jooksul; - pidada oluliseks võimalikult kõrge künnise kehtestamist, millega välistatakse võimalikult paljud Eestis asuvad tütaräriühingud miinimummaksu kohaldamise süsteemist; 1 https://www.oecd.org/tax/beps/statement-on-a-two-pillar-solution-to-address-the-tax-challenges-arising-from- the-digitalisation-of-the-economy-july-2021.pdf. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 - pidada oluliseks, et Eesti jaoks soovimatut miinimummaksu ei kehtestataks ilma digimaksuta.2 Kuna Kaasava Raamistiku juulis vastu võetud avaldus Eesti seisukohti rahuldavaid lahendusi ei pakkunud, ei pidanud Eesti võimalikuks miinimummaksu ettepanekuga ühineda. Esimese juuli poliitilises avalduses on miinimummaksu peamisi elemente kirjeldatud järgmiselt: - Miinimummaks kehtib kontsernidele, mille konsolideeritud müügitulu on vähemalt 750 miljonit eurot aastas (edaspidi kontsern). Kontsernide peakorterite riigid võivad ühepoolselt rakendada maksu ka väiksema müügituluga kontsernidele. - Maksumäär on „vähemalt“ 15%. - Kui kontserni peakorterist erinevas riigis tegutseva tütarühingu efektiivne maksumäär on alla 15%, tekib peakorteri riigil õigus efektiivse ja miinimummaksu vahe ise ära maksustada. - Eesti maksusüsteemi eripärast tingituna võib neil aastail, kui siinsed tütarühingud kasumit küllaldaselt ei jaota, jääda nende ühingute efektiivne maksumäär alla 15%. - Sellise tagajärje leevendamiseks pakub juulis esitatud versioon Eestile 3–4 aasta pikkust maksu ajatamise võimalust. - Süsteemist on võimalik välistada suhteliselt väiksed ühingud, mille müügitulu ja kasum jäävad alla teatud künnise. - Miinimummaksu süsteemi olulisteks osadeks on sellised maksuelemendid, mis võimaldavad avaldusega ühinenud riikidel täiendavalt maksustada mitteühinenud riikide ettevõtjatele tehtavaid väljamakseid, et tagada, et ükski kontsern maailmas ei maksaks tulumaksu alla miinimummäära. Alates selle aasta kevadest ja eriti peale 1. juuli Kaasava Raamistiku avaldust, on Rahandusministeeriumi meeskond koostöös Eesti diplomaatiliste esindajatega jätkanud aktiivseid läbirääkimisi, et selgitada, millises mahus – ja kas üldse – on võimalik kallutada 8. oktoobril oodatavat avaldust meile soodsas suunas. Praegu ehk vahetult enne 8. oktoobri avaldust on olukord järgmine: - Kaasava Raamistiku liikmesriikide valmisolek teha avalduse praeguses avalduse versioonis olulisi muudatusi on äärmiselt madal. Oodata on paindlikkust ainult vähemtähtsates küsimustes. - Eesti ettepanekud on leidnud mõningat sümpaatiat ja meile on välja pakutud teatud leevendusi, kuid need on oma mõjult ajas kahanevad. - Seni kõrvale jäänud riike püütakse ühinema mõjutada poliitilise surve abil. - Eksisteerib risk, et digimaksu ja miinimummaksu võidakse rakendada üksteisest sõltumatult, mis võib tipneda Eesti jaoks vastuvõetamatu võimalusega, kus kehtima hakkab ainult miinimummaks ilma selle mõju kompenseeriva digimaksuta. 2 Sõnastus loetavuse huvides lihtsamaks muudetud. 2 Üle 2 aasta kestnud läbirääkimiste käigus on Eesti teinud mitmeid ettepanekuid, mis oleks võimaldanud saavutada suure osa reformi eesmärkidest, jättes Eesti maksusüsteemi oluliselt puutumata. Kuigi olulisemad neist ei ole miinimummaksu pooldavatele riikidele vastuvõetavaks osutunud, on tänaseks siiski jõutud kompromisspakkumiseni, mille sisu on järgmine: 1. Eestile ja teistele sarnaste maksusüsteemiga riikidele pakutav 4 aasta pikkune „maksuajatusperiood“. Selline periood võimaldab kontsernide Eesi tütarühingute efektiivse maksumäär arvutamisel käsitada 4 aasta jooksul Eestis teenitud, aga jaotamata kasumilt tasumata maksusummat tasutud maksuna. Neljanda aasta lõpuks tuleb tütarühingul siiski jaotada piisav summa, et tagada efektiivne maksumäär 15%. Kui Eesti miinimummaksu ei kogu, liigub selle kogumise kohustus peakorteri riigile. Eesti õigus ka hiljem oma seaduse alusel maksu koguda siiski säilib. Kui samalt kasumilt koguvad maksu kaks riiki, tekib risk, et peakorteri riik ei suuda topeltmaksustamist täies mahus kõrvaldada. Eesti on taotlenud maksuajatusperioodiks 10 aastat, kuid nii pikk periood ei ole leidnud toetust ja Eesti soov on tekitanud paljudes OECD suurriikides vastuseisu meie tulumaksusüsteemi suhtes. Kaasava Raamistiku juhtgrupp on siiski teinud ettepaneku asendada juulikuises avalduses sisaldunud ebamäärane „3–4 aastat“ konkreetselt „4 aastaga“, kuid seda ainult juhul, kui Eesti leppega ühineb. 2. Künnis teatud kasumi ja müügituluga ettevõtjate välistamiseks miinimummaksu kohaldamisalast (nn de minimis lävend). Lävend välistaks miinimummaksu rakendamise ettevõtjatele, kelle müügitulu ja kasum jäävad alla kokkulepitud miinimumi. Eesmärgiks on pakkuda praktilist leevendust ettevõtjatele, kelle müügimahud ja kasumid ei õigusta miinimummaksuga kaasnevat halduskoormust. Juulis heakskiidetud avaldus jättis lävendi suuruse lahtiseks. Tehnilistel kõnelustel kasutati kuni septembrini kasumilävendit 100 000 eurot. Pidades sellist summat ebaadekvaatselt madalaks on Eesti väsimatult nõudnud lävendi seadmist tasandile, millel oleks tegelik ja käegakatsutav mõju. Üks Eesti ettepanekutest on olnud tugineda Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete definitsioonile. Selline definitsioon välistanuks miinimummaksu kohaldamisalast ettevõtjad müügituluga alla 50 miljoni euro. OECD maksujuhtgrupp sellise definitsiooniga ei nõustunud, algselt keeldudes ületamast 500 000 euro piiri, kuid lõpuks soostudes kaaluma kahetasandilist lävendit – müügitulu alla 10 miljoni euro ja kasum alla 1 miljoni euro. Täna vastab MTA ja Äriregistri andmetel nendele tingimustele umbes 50% Eestis tegutsevatest asjaomastest tütarühingutest. Kuna miinimummaksu arvestus toimub kontserni jaoks riigipõhiselt, s.t müügitulu ja kasumi arvestamiseks summeeritakse kontserni kõigi ühes riigis asuvate üksuste vastavad näitajad. Eesti tingimustes selline nõue lävendit oluliselt ei kitsenda, kuna kontsernidel on reeglina Eestis üks tütarühing. Ka selle lävendi kohaldamise eelduseks on, et Eesti ühineb leppega. 3 Kuigi lävendi peab formaalselt heaks kiitma 8. oktoobri Kaasava Raamistiku koosolek, näitab selle arutusele panek, et juhtgruppi kuuluvad suurriigid peavad reaalseks, et nendele lävenditele on võimalik saada 140 riigi heakskiit. Miinimummaksu rakendamiseks on OECD sekretariaat ja Euroopa Komisjon, mõlemad oma vastutusala piires, paika pannud järgmise ajakava: - 8. oktoober 2021 – OECD Kaasava Raamistiku riikide koosolekul võetakse vastu poliitiline avaldus digimaksu ja miinimummaksu kehtestamise ja rakendamise kohta. Riigid, kes koosolekul määratud tähtaja jooksul oma vastuolekust ei teata, loetakse avaldusega ühinenuks. Samas puudub avaldusel igasugune juriidiline jõud. - 2021. aasta lõpuks on OECDs plaanis lõpetada töö miinimummaksu näidisreeglitega, mille alusel saaksid riigid oma riigisiseses õiguses miinimummaksu reeglid kehtestada. - 2021. aasta lõpp ja 2022. algus – OECD töötab koostöös liitunud riikidega välja mitmepoolse rahvusvahelise konventsiooni, mis avatakse ühinemiseks 2022. aasta keskel. Konventsioon ei kehtesta maksu, vaid võimaldab täies mahus miinimummaksu reeglite kohaldamist. - Paralleelselt toimub ka Euroopa Liidu direktiivi väljatöötamine ja arutelu. Miinimummaksuga nõustumine OECDs ei tähenda automaatselt EL direktiiviga nõustumist. - 2022 – riigid valmistavad ette ja jõustavad miinimummaksu kohaldamiseks vajalikud õigusaktid, et süsteem saaks aastast 2023 jõustuda. Paljud riigid, nende hulgas ka Eesti, on OECD koosolekutel pidevalt korranud, et kavandatud ulatusega maksumuudatuste jõustamine vähem kui aastaga ei ole demokraatlikus riigis võimalik. Kavandatav miinimummaksureform puudutab Eesti ettevõtjaid, kes kuuluvad vähemalt 750 miljoni eurose müügituluga kontsernidesse (MTA andmetel 350 äriühingut) ja Eesti peakorteriga rahvusvahelisi kontserne (olenevalt aastast 3–4). Kui Eesti ühineks maksureformiga, peaksime seaduses sätestama üleilmse miinimummaksu arvutamise kohustuse Eesti peakontoriga kontsernidele, kelle aastane konsolideeritud müügitulu on 750 miljonit eurot. Välisriigi kontsernide Eesti üksuste jaoks ei ole Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul tulumaksuseadust vaja oluliselt muuta, kuna nende miinimummaksu kohustuse täitmist kontrollib peakorteri riik. Peale OECD näidisreeglite valmimist tuleb siiski tulumaksuseaduse muutmise vajadust täiendavalt analüüsida. Riigid, kes avaldusega on ühinenud, peavad teineteise suhtes kohaldama kokkulepitud miinimummaksu elemente. See tähendab, et peakontori riik ei tohi mingil juhul maksustada Eesti tütre kasumit enne 4 aasta möödumist selle teenimisest ja kui Eesti tütre kasum jääb alla 1 miljoni euro ja müügitulu alla 10 miljoni euro, siis selle aasta kohta miinimummaksu arvestust peakontori tasemel ei tehta. Kui Eesti maksureformiga praegu ei ühineks, ei ole ühinenud riigid kohustatud enda kontsernide Eesti tütarde suhtes „leevendusmeetmeid“ ehk maksuajatusperioodi ja de minimis lävendit kohustatud kohaldama. See tähendab, et Eesti tütarühingu kasumit, ükskõik kui 4 madal see poleks, võiksid peakontori riigi jooksvalt kokkulepitud miinimummääraga maksustada. Täiendav maksukohustus võib tabada ka ettevõtjaid, kes Eesti tütarühingutele väljamakseid teevad. Selline mehhanism on kujundatud selleks, et ühegi kontserni kasum ei jääks vähemalt miinimummääraga maksustamata. Eesti esmane huvi on, et üleilmse miinimummaksu reegleid puudutav kokkulepe võimaldaks Eestil jätkata meie töökohtade loomise ja laiemalt ettevõtluse jaoks olulise ettevõtluse maksusüsteemiga. Arvestades kõike eelkirjeldatut, olen seni olnud seisukohal, et Eestile pakutav kompromissvariant ei ole piisav meie majanduskeskkonna atraktiivsuse säilitamiseks. Palun Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangut kavandatavale üleilmse miinimummaksu reformile. Kuidas mõjutab teie arvates Eesti ettevõtluskeskkonda ja rahvusvahelist mainet see, kui Eesti OECD Kaasava Raamistiku avaldusega ei liitu ja millist mõju võib avaldada liitumine? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Helen Pahapill 611 3011 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel