dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuse kohta

Rahandusministeerium · 1. oktoober 2021
Viit
14-11/5332-153
Registreeritud
1. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, M. K., K. K.
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Jõgeva talitus)

Failid

  • 📎14-115332-153 01.10.2021 Väljaminev kiri.asice445 KB

Sisu (failidest)

0 Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 01.10.2021 nr 14-11/5332-153 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuse kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisa „Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud“. Nimetatud dokumendis Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo esitatud arvamust ei olnud, mistõttu sai esialgu lugeda arvamuse arvestatuks. Rahandusministeerium tuvastas hiljem, et Tartu Linnavalitsus on siiski jätnud Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamusega arvestamata. Nende arvamust on linnavalitsus käsitlenud ja neile vastanud Tartu Linnavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 701 Lisas 1 „Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad“. Sellest lähtuvalt annab riigihalduse minister käesolevas kirjas arvamuse Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Avalikul väljapanekul Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus: Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo esitasid järgneva arvamuse: „1. Meie õigustatud ootus on kasutada ostetud kinnistuid täismahus, Maakatastris näidatud sihtotstarbel ja õigustikus lubatud viisil. 2. Planeeringu koostamisel ootame kõigi antud planeeringuala maaomanike proportsionaalset ja võrdset kohtlemist linnavalitsuse poolt. 3. Meie õigustatud ootus on, et planeeringu koostamisel ei laiendata asjakohaste seadustes/normdokumentides kehtestatut, mille lubamatust on Riigikohus korduvalt rõhutanud. 4. Planeerimisseaduse mõtet ja tingimusi järgides ei ole võimalik Kaarikse kinnistut määrata kavandatava rohevõrgustiku roheliseks koridoriks, sest sellel puuduvad Keskkonnaagentuuri juhendist tulenevad eeldused. See ei seo rohelisi tuumikalasid sidusaks võrguks ja sisaldab juhendijärgset konfliktset tsooni, millesse ei rajata mittesidusat roheala koridori. 5. Tähtvere valla ühinemisel Tartuga ei ole mingil viisil muutunud maakasutus ja seadustik. Tähtvere valla kõnealusel alal kehtestatud rohealad on igati asjakohased ja tegelikku olukorda arvestavad. Selle muutmiseks ei ole mingit objektiivset põhjust. 6. Rohekoridor ei saa olla mõnesaja meetri pikkune isoleeritud jupp läbi meie kapsaaia ja vastu 2 meetri sügavust Vorbuse peakraavi ning põllumassiive. Maal liiguvad loomad seal, kus on ohutu ja varjatus, seega metsas, milleks neil on suurepärane võimalus ilma kunstliku roheala jupita, metsamaa laienduseta. 7. Metsaseaduses puudub mõiste kaitsemets, kuid defineerib § 231 keskkonnaseisundi kaitseks määratud metsa majandamise. 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 8. Palun nimetage õiguslik alus, mille alusel peab Kaarikse kinnistut/keskkonnaseisundit kaitsma meile kuuluva Peebu 83101:001:0158 kinnistuga, kuid välistab selleks suurusjärk suurema kaitsevõimega Peebu 83101:001:0159 ja Peebu 83101:001:0157 kinnistud. 9. Võrdse kohtlemise puhul vajaks ka ehitis kinnistul 83101:001:0252 kaitset, mida pakuvad eelmainitud kinnistud. 10. Meie ei näe mingit objektiivset põhjust, millisel viisil saaks metsaseaduse § 231 ja planeerimisseaduse rakendamine antud tingimustes kaitsta avalikku huvi meie mikrometsakesega sadade ja sadade hektarite suurpõllunduse vastu. 11. Tartu linnavalitsusel oleks soovi korral õigus 3000 hektarile Tartu Agro poolt renditavale riigimaale moodustada tegelikult toimiva sidusa rohevõrgustiku, mis kaitseks keskkonda ja Tartu elanikke. Sellega saaks tegelikult katkestada tohutud põllumassiivid, millelt toimub massiivne erosioon, mille tulemusena kantakse elualadele suurtes kogustes mürgikokteile ja saastatud pinnast. Sellist saasta ei suuda mingil viisil kinni pidada mõni valge kasetüvi, vaid metsamassiiv, mille Aulik Linnavalitsus lubab rahulikult maha raiuda. Sellel on muidugi ka positiivne pool, sest näeme Linnavalitsuse hooneid ja ametnikke, kes seal rahva hüvanguks toimetavad. P.S. Meie idülliline elu idüllilises keskkonnas on suurpõllunduse iga kahe nädala tagant korduvate mürgikokteilide pilvede, tohutu tolmu ja ööpäevaringse võimsa müra ning kilomeetri kaugusele ehitatud raketibaasi mõõtu asfalditehase seltsis, mis kõik kokku ei sobitu linna üldplaneeringus kirjeldatuga. Näen aknast viit kilomeetrit lagedaid põlde, mille eest ei kaitse kuidagi olematu suurusega mikrometsake, läbi mille paistab Kardla küla tagumine ots.“ Tartu Linnavalitsus selgitas2 järgmist: „Rohevõrgustike planeerimisjuhendi (Kutsar, Metspalu, Escbaum, Vahtrus & Sepp, 2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut – looduslikke ja poollooduslike alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega seotud alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tänapäevane rohelise võrgustiku käsitlus on Euroopas mõnevõrra laienenud ning selle põhimõtteid kirjeldab rohetaristu strateegia. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitikast alguse saanud rohetaristu strateegia seab eesmärgiks säilitada või taasluua toimivate rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda, mis rikastab inimese elukeskkonda ning toetab ökosüsteemiteenuseid. Rohevõrgustiku eesmärk ei ole vaid suurulukite liikumise tagamine, vaid kõikidele liikidele (nt alates taime- ja putukaliikidest kuni suurulukiteni välja) levimiseks võrgustiku tagamine. Üldplaneeringuga on arvatud rohelise võrgustiku elementide hulka ka püsirohumaad, mille säilitamine on eriti tähtis ökoloogiliste sidusalade vaestes piirkondades. Selliselt on püsirohumaid määratud ka Kardla küla põllumajandusmaadel, sealhulgas Kaarikse kinnistul. Selgitame, et Kaarikse kinnistu mets ei ole määratud kaitsemetsaks. Kuna linna poolt Teile saadetud ringkiri teavitas erinevatest üldplaneeringuga seatavatest kitsendustest suurt hulka maaomanikke korraga, siis oli linna poolt saadetud kirjas teavitus ka sellist tüüpi maakasutuse või ehitusõiguse kitsendustest, mis iga kirja saajat ei puudutanud. Linn vabandab teavituskirja mitmeti mõistetavuse pärast. Mis puudutab riigimaadele kitsenduste seadmist, siis üldplaneeringus ei ole lähtutud erinevate maakasutuse tingimuste, ka kitsenduste seadmisel maa omandist, vaid sellest kuidas iga 2 „Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad“ Tartu Linnavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 701 Lisa 1. 3 konkreetne ruumiosa (maatükk, kõlvik, kinnistuosa) maastikul paikneb, missugust väärtust kannab, missuguse ruumilise (loodus)elemendina suuremas struktuuris toimib, ise ümbrust mõjutab või ümbrusest mõjutatud saab. Nii on kitsendused seatud ka Kaarikse naabrusalal olevate riigimaadele. Üldplaneering on omavalitsuse tööriist, mille kaudu linn soovib suunata järgmiste aastakümnete maakasutust ka maapiirkonnas, luues sinna võimalusi kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaade tekkeks, maastiku mitmekesisuse suurenemiseks, põllumajanduse intensiivistumise pidurdamiseks.“ Kirjalikul ärakuulamisel esitasid Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo 27.08.2021 saadetud kirjas Rahandusministeeriumile oma arvamuse osas täiendava selgituse: „1. Kas on õiguspärane ja hea halduse tava, ning mahub diskretsiooniruumi, eirata Tartu ÜP koostamisel PlanS § 6 p 17 rohelise võrgustiku definitsiooni, mille kohaselt on roheline võrgustik looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest (selgelt piiritletud) rohekoridoridest. 2. PlanS rakendusakt, planeerimisjuhend, on üheselt mõistetavalt defineerinud looduslike ja poollooduslike koosluste koosseisu, kuid on lisanud mõisted karja- ja niidumaad, mis seadusandjal PlanS-is puuduvad, kuid haaravad rohevõrgustikku väärtuslikud põllumaad. 3. Kaarikse elamumaa piirneb üksnes intensiivkasutuses põllu- ja metsamaaga, millel puuduvad linnavalitsuse viidatud “külgnevad avatud looduslikud kooslused”, mida LV soovib laiendada Kaarikse elamumaa arvelt. 4. LV viitab püsirohumaale, mis viidatult peaks toetama “külgnevate avatud looduslike koosluste sidusust” läbi Kaarikse elamumaa. Kaarikset ja nimetatud Vorbuse ala ümbritsev mets ja intensiivkasutuses põllu- ja niidumaad ei ole mingil viisil avatud looduslik kooslus, mida saaks/peaks läbi Kaarikse elamumaa siduma/laiendama. 5. Kaardimaterjalil on näha, et 300 meetrit Kaariksest lõunas on riigi maale võimalik rajada kilomeetrite pikkune rohekoridor, mis on eesmärgipärasem ja seoks ka samasid kahte magistraalkraavi, mida planeeritav Kaarikse “pudelikaela” läbiv rohekoridor seoks. Tartu linnavalitsusel on erinevalt teistest omavalitsustest unikaalne/suurepärane võimalus, mitte takistus, luua tõeliselt toimiv kaasaegne rohevõrgustik 3000 ha suuruse riigimaa olemasolu tõttu. Selleks peab LV eirama rohelise võrgustiku loomise põhimõtet, mitte haarata sinna väärtuslikku põllumaad, mida LV soovib Kaarikse ja sellega piirneva 5 ha riigi põllumaa puhul teha. 6. Eelnevast ja järgnevast tulenevalt seame kahtluse alla meie põhiseaduslike õiguste piiramise õiguspärasuse ja proportsionaalsuse ÜP koostamisel.“ Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole. Rahandusministeeriumi hinnangul on Tartu Linnavalitsus selgitanud üldplaneeringu lahenduse valikut ning põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik arvestada. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt 3 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“ 4 planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Tartu linna üldplaneeringu ja KSH aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet, mistõttu heakskiidu andja saab lugeda üldplaneeringu vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. Samuti on üldplaneeringu kooskõlastanud Maaeluministeerium. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31 kohaselt volikogu ainupädevusse. Seega antud juhul otsustab Tartu Linnavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister 5 Lisaadressaadid: Mart Kuresoo, Krista Kuresoo Agnes Lihtsa 715 5824 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel