0
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 01.10.2021 nr 14-11/5332-153
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuse kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks Tartu
Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisa „Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud
arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud“. Nimetatud
dokumendis Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo esitatud arvamust ei olnud, mistõttu sai esialgu
lugeda arvamuse arvestatuks.
Rahandusministeerium tuvastas hiljem, et Tartu Linnavalitsus on siiski jätnud Mart Kuresoo
ja Krista Kuresoo üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamusega
arvestamata. Nende arvamust on linnavalitsus käsitlenud ja neile vastanud Tartu
Linnavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 701 Lisas 1 „Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud
ja linna seisukohad“. Sellest lähtuvalt annab riigihalduse minister käesolevas kirjas arvamuse
Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata
jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo esitatud kirjalik arvamus, Tartu
Linnavalitsuse seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo esitasid järgneva arvamuse:
„1. Meie õigustatud ootus on kasutada ostetud kinnistuid täismahus, Maakatastris näidatud
sihtotstarbel ja õigustikus lubatud viisil.
2. Planeeringu koostamisel ootame kõigi antud planeeringuala maaomanike proportsionaalset
ja võrdset kohtlemist linnavalitsuse poolt.
3. Meie õigustatud ootus on, et planeeringu koostamisel ei laiendata asjakohaste
seadustes/normdokumentides kehtestatut, mille lubamatust on Riigikohus korduvalt
rõhutanud.
4. Planeerimisseaduse mõtet ja tingimusi järgides ei ole võimalik Kaarikse kinnistut määrata
kavandatava rohevõrgustiku roheliseks koridoriks, sest sellel puuduvad Keskkonnaagentuuri
juhendist tulenevad eeldused. See ei seo rohelisi tuumikalasid sidusaks võrguks ja sisaldab
juhendijärgset konfliktset tsooni, millesse ei rajata mittesidusat roheala koridori.
5. Tähtvere valla ühinemisel Tartuga ei ole mingil viisil muutunud maakasutus ja seadustik.
Tähtvere valla kõnealusel alal kehtestatud rohealad on igati asjakohased ja tegelikku olukorda
arvestavad. Selle muutmiseks ei ole mingit objektiivset põhjust.
6. Rohekoridor ei saa olla mõnesaja meetri pikkune isoleeritud jupp läbi meie kapsaaia ja
vastu 2 meetri sügavust Vorbuse peakraavi ning põllumassiive. Maal liiguvad loomad seal,
kus on ohutu ja varjatus, seega metsas, milleks neil on suurepärane võimalus ilma kunstliku
roheala jupita, metsamaa laienduseta.
7. Metsaseaduses puudub mõiste kaitsemets, kuid defineerib § 231 keskkonnaseisundi kaitseks
määratud metsa majandamise.
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
8. Palun nimetage õiguslik alus, mille alusel peab Kaarikse kinnistut/keskkonnaseisundit
kaitsma meile kuuluva Peebu 83101:001:0158 kinnistuga, kuid välistab selleks suurusjärk
suurema kaitsevõimega Peebu 83101:001:0159 ja Peebu 83101:001:0157 kinnistud.
9. Võrdse kohtlemise puhul vajaks ka ehitis kinnistul 83101:001:0252 kaitset, mida pakuvad
eelmainitud kinnistud.
10. Meie ei näe mingit objektiivset põhjust, millisel viisil saaks metsaseaduse § 231 ja
planeerimisseaduse rakendamine antud tingimustes kaitsta avalikku huvi meie
mikrometsakesega sadade ja sadade hektarite suurpõllunduse vastu.
11. Tartu linnavalitsusel oleks soovi korral õigus 3000 hektarile Tartu Agro poolt renditavale
riigimaale moodustada tegelikult toimiva sidusa rohevõrgustiku, mis kaitseks keskkonda ja
Tartu elanikke. Sellega saaks tegelikult katkestada tohutud põllumassiivid, millelt toimub
massiivne erosioon, mille tulemusena kantakse elualadele suurtes kogustes mürgikokteile ja
saastatud pinnast. Sellist saasta ei suuda mingil viisil kinni pidada mõni valge kasetüvi, vaid
metsamassiiv, mille Aulik Linnavalitsus lubab rahulikult maha raiuda. Sellel on muidugi ka
positiivne pool, sest näeme Linnavalitsuse hooneid ja ametnikke, kes seal rahva hüvanguks
toimetavad.
P.S. Meie idülliline elu idüllilises keskkonnas on suurpõllunduse iga kahe nädala tagant
korduvate mürgikokteilide pilvede, tohutu tolmu ja ööpäevaringse võimsa müra ning
kilomeetri kaugusele ehitatud raketibaasi mõõtu asfalditehase seltsis, mis kõik kokku ei sobitu
linna üldplaneeringus kirjeldatuga. Näen aknast viit kilomeetrit lagedaid põlde, mille eest ei
kaitse kuidagi olematu suurusega mikrometsake, läbi mille paistab Kardla küla tagumine ots.“
Tartu Linnavalitsus selgitas2 järgmist:
„Rohevõrgustike planeerimisjuhendi (Kutsar, Metspalu, Escbaum, Vahtrus & Sepp, 2018)
kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist)
ruumi ehk rohetaristut – looduslikke ja poollooduslike alasid, sh kaitsealasid, märgalasid,
jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega seotud
alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi
rajatisi. Tänapäevane rohelise võrgustiku käsitlus on Euroopas mõnevõrra laienenud ning
selle põhimõtteid kirjeldab rohetaristu strateegia. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse
poliitikast alguse saanud rohetaristu strateegia seab eesmärgiks säilitada või taasluua
toimivate rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel rännata ja
kliimamuutustega kohaneda, mis rikastab inimese elukeskkonda ning toetab
ökosüsteemiteenuseid. Rohevõrgustiku eesmärk ei ole vaid suurulukite liikumise tagamine,
vaid kõikidele liikidele (nt alates taime- ja putukaliikidest kuni suurulukiteni välja) levimiseks
võrgustiku tagamine.
Üldplaneeringuga on arvatud rohelise võrgustiku elementide hulka ka püsirohumaad, mille
säilitamine on eriti tähtis ökoloogiliste sidusalade vaestes piirkondades. Selliselt on
püsirohumaid määratud ka Kardla küla põllumajandusmaadel, sealhulgas Kaarikse kinnistul.
Selgitame, et Kaarikse kinnistu mets ei ole määratud kaitsemetsaks. Kuna linna poolt Teile
saadetud ringkiri teavitas erinevatest üldplaneeringuga seatavatest kitsendustest suurt hulka
maaomanikke korraga, siis oli linna poolt saadetud kirjas teavitus ka sellist tüüpi maakasutuse
või ehitusõiguse kitsendustest, mis iga kirja saajat ei puudutanud. Linn vabandab teavituskirja
mitmeti mõistetavuse pärast.
Mis puudutab riigimaadele kitsenduste seadmist, siis üldplaneeringus ei ole lähtutud erinevate
maakasutuse tingimuste, ka kitsenduste seadmisel maa omandist, vaid sellest kuidas iga
2
„Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad“ Tartu Linnavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr
701 Lisa 1.
3
konkreetne ruumiosa (maatükk, kõlvik, kinnistuosa) maastikul paikneb, missugust väärtust
kannab, missuguse ruumilise (loodus)elemendina suuremas struktuuris toimib, ise ümbrust
mõjutab või ümbrusest mõjutatud saab. Nii on kitsendused seatud ka Kaarikse naabrusalal
olevate riigimaadele.
Üldplaneering on omavalitsuse tööriist, mille kaudu linn soovib suunata järgmiste
aastakümnete maakasutust ka maapiirkonnas, luues sinna võimalusi kõrge loodusväärtusega
põllumajandusmaade tekkeks, maastiku mitmekesisuse suurenemiseks, põllumajanduse
intensiivistumise pidurdamiseks.“
Kirjalikul ärakuulamisel esitasid Mart Kuresoo ja Krista Kuresoo 27.08.2021 saadetud kirjas
Rahandusministeeriumile oma arvamuse osas täiendava selgituse:
„1. Kas on õiguspärane ja hea halduse tava, ning mahub diskretsiooniruumi, eirata Tartu ÜP
koostamisel PlanS § 6 p 17 rohelise võrgustiku definitsiooni, mille kohaselt on roheline
võrgustik looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb
tuumikaladest ja neid ühendavatest (selgelt piiritletud) rohekoridoridest.
2. PlanS rakendusakt, planeerimisjuhend, on üheselt mõistetavalt defineerinud looduslike ja
poollooduslike koosluste koosseisu, kuid on lisanud mõisted karja- ja niidumaad, mis
seadusandjal PlanS-is puuduvad, kuid haaravad rohevõrgustikku väärtuslikud põllumaad.
3. Kaarikse elamumaa piirneb üksnes intensiivkasutuses põllu- ja metsamaaga, millel
puuduvad linnavalitsuse viidatud “külgnevad avatud looduslikud kooslused”, mida LV soovib
laiendada Kaarikse elamumaa arvelt.
4. LV viitab püsirohumaale, mis viidatult peaks toetama “külgnevate avatud looduslike
koosluste sidusust” läbi Kaarikse elamumaa. Kaarikset ja nimetatud Vorbuse ala ümbritsev
mets ja intensiivkasutuses põllu- ja niidumaad ei ole mingil viisil avatud looduslik kooslus,
mida saaks/peaks läbi Kaarikse elamumaa siduma/laiendama.
5. Kaardimaterjalil on näha, et 300 meetrit Kaariksest lõunas on riigi maale võimalik rajada
kilomeetrite pikkune rohekoridor, mis on eesmärgipärasem ja seoks ka samasid kahte
magistraalkraavi, mida planeeritav Kaarikse “pudelikaela” läbiv rohekoridor seoks. Tartu
linnavalitsusel on erinevalt teistest omavalitsustest unikaalne/suurepärane võimalus, mitte
takistus, luua tõeliselt toimiv kaasaegne rohevõrgustik 3000 ha suuruse riigimaa olemasolu
tõttu. Selleks peab LV eirama rohelise võrgustiku loomise põhimõtet, mitte haarata sinna
väärtuslikku põllumaad, mida LV soovib Kaarikse ja sellega piirneva 5 ha riigi põllumaa
puhul teha.
6. Eelnevast ja järgnevast tulenevalt seame kahtluse alla meie põhiseaduslike õiguste
piiramise õiguspärasuse ja proportsionaalsuse ÜP koostamisel.“
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Tartu Linnavalitsus selgitanud üldplaneeringu
lahenduse valikut ning põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik arvestada.
Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud
planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
4
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise
põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud
keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid
asjaolusid.
Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321 on üldplaneeringu vastu võtnud ja
sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on
linnavolikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses
linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
Tartu linna üldplaneeringu ja KSH aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet, mistõttu
heakskiidu andja saab lugeda üldplaneeringu vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. Samuti on
üldplaneeringu kooskõlastanud Maaeluministeerium. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada,
et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu, mille
vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lõike 1 punkti 31 kohaselt volikogu ainupädevusse. Seega antud juhul
otsustab Tartu Linnavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul arvamusi esitanud
isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab
haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse
eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
5
Lisaadressaadid: Mart Kuresoo, Krista Kuresoo
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
6