KORRALDUS
04.10.2021 nr 627
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute
detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 9. septembri 2019 korraldusega nr 608 algatati Papsaare külas Elu tee 5, 7
ja 9 kinnistute detailplaneering ülesandega kaaluda võimalusi elamukruntide moodustamiseks, et
rajada looduslähedane tegevusteraapia puhkeküla, kus hooneid on võimalik rentida ka alaliseks
elamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala ümberkruntimine
väiksemateks kruntideks; kruntidele sobivaima hoonestusala, ehitusõiguse, arhitektuursete ja
linnaehituslike tingimuste määramine; haljastus-, parkimis-, juurdepääsu- ning
kommunikatsioonidega liitumise lahenduse leidmine; senise ärimaa sihtotstarbe muutmine
elamumaaks.
Planeeringuala asub Papsaare külas Elu tee jaotustänava ääres, haarates kolme – Elu tee 5, 7 ja 9
kinnistut. Planeeringuala suurus on ca 2,2 ha. Planeeritava ala absoluutkõrgus jääb valdavalt alla
3,19 m abs, mistõttu piirkond on üleujutusohuga ala.
Planeeringuala mõjupiirkonnas paiknevad peamiselt ühepereelamud ning söötis
maatulundusmaad, hooned on ühe- ja kahekorruselised. Kahekorruseliste elamute puhul on teine
korrus kavandatud katusealusena. Kuna planeeringuala asub logistiliselt heas asukohas, siis
erinevate liikumisviisidega (jalgsi, bussi, ratta ja autoga) ühendusteed piirkonnas on head.
Ligipääs planeeringualale on mööda avalikus kasutuses olevat Elu teed.
Planeeringualasse jäävatest kinnistutest on hoonestatud ainult Elu tee 7, millel asuvad Atta
puhketalu peamaja, saun ja Atta puhketalu abihoone. Peamaja ja abihoone on kahekorruselised
(teine korrus katusealusena), saun ühekorruseline. Planeeringuala on heakorrastatud, hooldatud
murualadel ja hoonestuse ümber on istutatud dekoratiivtaimi. Kinnistutele jäävad kujundatud
tiigid. Elu tee 5 kinnistul asuvad kasvuhooned ja tiik ning Elu tee 9 kinnistul tiik.
Planeeringuala kinnistute katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa.
Piki planeeringuala lõunaserva (väljaspool planeeringuala) ja mööda Elu tee 5 kinnistu
lääneserva kulgeb Papsaare kraav, mis on maaparandussüsteemi alla 10 km2 valgalaga avatud
eesvool. Papsaare kraav suubub planeeringualast ca 340 m kaugusel läänes asuvasse Audru
jõkke. Papsaare kraavist tulenevalt tuleb arvestada veekaitsevööndiga, mis on 1 m Eesti
topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist ja eesvoolu kaitsevööndiga, mis
on 12 m Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist.
Planeeringualal kehtivad Audru valla üldplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu
13.05.2010 määrusega nr 19) ja Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri
29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74).
Detailplaneering on koostatud Audru valla üldplaneeringu kohasena.
Planeeringulahendus
Olemasolevad Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistud jagatakse ümber kaheksaks (krundid 1 kuni 8)
elamumaa ning kaheks (krunt 9 ja 10) transpordimaa krundiks. Moodustatud elamumaa kruntide
suurused jäävad vahemikku 1202 m2 kuni 6014 m2. Elamukruntide moodustamisel on lähtutud
kehtiva Audru valla üldplaneeringu nõuetest, et krundi suurus oleks vähemalt 1200 m² ja krundi
minimaalne laius pikemas küljes oleks vähemalt 30 m.
Hoonete ehitamine on lubatud joonisel 3 (põhijoonis) esitatud hoonestusala piires vastavalt
ehitusõigusele. Ehitusõiguse kohaselt nähakse kruntidel nr 1-8 ette üksikelamute ja nende
abihoonete ehitamine. Hoonete suurim lubatud arv kruntidel on vahemikus 2 kuni 4 hoonet ja
suurim lubatud ehitisealune pind jääb vastavalt vahemikku 270 m2 kuni 600 m2.
Kahekorruseliste hoonete maksimaalne kõrgus on 9 m (12,5 m abs).
Kruntidel nr 1-6 ja nr 8 on lubatud kuni 210 m² ehitisealuse pinnaga elamu ehitamine. Krundil
nr 7 säilib olemasolev elamu. Kruntidel nr 1-6 on lisaks elamule lubatud ühe kuni 60 m²
ehitisealuse pinnaga abihoone püstitamine. Kruntidel nr 7 ja 8 on lubatud suuremate kui 60 m²
ehitisealuse pinnaga abihoonete ehitamine, kuid samas peab abihoone ehitisealuselt pinnalt ja
mahult jääma elamust väiksemaks. Kruntidel nr 3-6 asetseb abihoone kas elamuga ühel joonel
või elamu tänavapoolsest ehitusjoonest tagapool.
Elamukruntidele hoonestusala piires on lubatud täiendavalt ehitusloa kohustuseta rajatiste
(nt kasvuhoonete, varjualuste jmt rajatiste) püstitamine. Lisaks ehitusõiguses toodud
hoonestusele on elamukruntidel nr 2, 7 ja 8 lubatud kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m² suuruste
hoonete püstitamine. Vundamendiga ja klaasist kasvuhooned loetakse elamu juurde kuuluvateks
abihooneteks ja nende rajamine saab toimuda planeeritud ehitusõiguse alusel.
Ühe krundi elamukompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama
arhitektuurse terviku). Planeeringuala kruntide nr 3-6 hooned kavandatakse ühtses stiilis.
Hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat
keskkonda arvestav. Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus. Hoone
energiasäästlikkus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.
Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada üleujutusriskiga. Maapinda hoonete ümbruses
(hoonestusala ulatuses) tuleb tõsta, sh juurdepääsuteede ja -platside teepinda vähemalt
kõrgusmärgini 2,29 m abs. Elamispinna põranda absoluutkõrgus ei tohi olla alla 3,19 m abs,
soovituslikult projekteerida see 3,69 m abs või kõrgem.
Elamute projekteerimisel tuleb arvestada ilmakaartega ja soovituslikult näha ette päikeseenergia
kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid tuleb sulandada arhitektuursesse terviklahendusse,
paneelid või nendega kaetavad osad kavandatakse osaks arhitektuursetest elementidest või
fassaadist, võib kavandada hoone osade külge (katus, fassaad). Maapealsed päikesepaneelid on
lubatud ainult kruntidel nr 7 ja 8.
Kruntidele nr 2, 3, 7 ja 8 jäävad tiigid peavad säilima olemasolevates piirides.
Planeeringuala kruntide nr 1-8 kasutamise sihtotstarbeks on määratud üksikelamumaa, mis
vastab Audru valla üldplaneeringu järgsele maakasutuse juhtotstarbele elamumaa.
2
Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hoone küljes olevat
vihmaveesüsteemi, päikesekaitse varjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, tehnosüsteemi ja
-seadme osa. Krundile püstitatud olemasolevad ja kavandatavad hoone mahud koos
väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega paiknevad planeeringuga määratud
hoonestusalas ning arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Ehitisealuse pinna sisse arvestatakse
sealhulgas rõdud ja üle kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale varikatused.
Hoone küljes postidele toetuv varikatus kuulub hoone ehitisealuse pinna hulka.
Hoone fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid. Hoone
välised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud.
Tehnoseadmed ei tohi ulatuda üle suurima lubatud ehituskõrguse. Hoonet teenindavad mahulised
tehnoseadmed (nt ventilatsioonikamber vms tehnoruum) peavad jääma detailplaneeringuga
hoonele lubatud maksimaalse kõrguse sisse. Väikesemahulisi tehnoseadmeid (tuulutuskorstnad,
šahtide katusepealsed osad, suitsueemaldusventilaatorid, päikesepaneelid jms) ei arvestata hoone
maks kõrguse sisse. Vajadusel leitakse seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud
lahendus. Tehnilistele seadmetele tagatakse müranõuetele vastav lahendus, vajadusel tagatakse
müra leevendavate meetmete rakendamine.
Planeeringuga moodustatakse 2675 m2 suurune krunt nr 9 ja 354 m2 suurune krunt nr 10, mille
krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% tee- ja tänava maa, mis vastab
üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% transpordimaa.
Transpordimaa krunte ei hoonestata.
Planeeringulahendus näeb planeeritud kruntidele juurdepääsu ette nii olemasolevalt teelt kui uue
planeeritud tänava (krunt nr 9) kaudu. Tänav on planeeritud tupikuna, mille lõpus on
ümberpööramise koht. Tänav on kavandatud avaliku kasutusega. Sõiduautode parkimine
korraldatakse oma kruntide piires, nähes ette vähemalt kolm parkimiskohta krundil.
Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu planeeringuala ulatuses. Hoonestusest,
parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad tuleb haljastada, et tagada hea õhukvaliteet
ja anda võimalus sademevee hajutamiseks. Kõvakattega alade osakaal, sh terrassid, ei tohi
ületada haljastatud pindade osakaalu. Uushaljastus, väikevormid ja nende asukohad ning
planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus või
eraldi haljastusprojektiga.
Kruntide tänavapoolsele piirile on lubatud rajada kas hoonete arhitektuuriga sobivad läbi
nähtavad puitpiirdeaiad kõrgusega kuni 1,6 m või läbipaistmatud kuni 1,2 m kõrgused piirded
või hekid. Kruntide vahelised piirded võib kavandada võrkaiana. Mistahes piirde tüübi valikul
peab tänavapoolsel piiril järgima ühtset kõrgusjoont.
Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi ei tohi valguda
naaberkinnistutele. Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas eelkõige maastikukujundamise kaudu
(kõvakattega aladelt kokku kogutud ja puhastatud vesi suunata rohealadele, kujundatud
vihmaaeda, tiiki, imbkraavi vm). Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis
tagab sademevee läbilaskevõime.
Audru osavallas kliimamuutuste olulisemad mõjud on tormide sagenemine, üleujutused,
erosiooni risk ja kuumalained. Rannikuala võivad aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud
veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt seni kogetust suurem.
Planeeringulahenduse elluviimisel tuleb arvestada kliimamuutustega ja näha ette kliimamõju
leevendavad meetmed vastavalt planeeringus kirjeldatule.
3
Üldplaneeringu järgselt tuleb uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda
lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks määrata vähemalt 3,19 m abs, soovituslikult 3,69 m
abs.
Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest
tulenevalt lahendatakse hoonestuse soojusvarustus lokaalselt. Võimalikud on soojuspumbad
(sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud
projekteerimise ajal võimalikud lahendused, sh ka gaasiküte. Täpne lahendus, sh võimalikud
kombinatsioonid tuleb esitada projekteerimise käigus.
Krundi detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud detailplaneeringu
seletuskirja punkti 5.2. tabelis 5.2.1. „Planeeritud hoonestatavate kruntide ehitusõigus ja muud
nõuded ning tingimused“, tabelis 5.2.2. „Planeeritud mittehoonestatava krundi ehitusõigus“ ning
põhijoonisel (joonis 3), mida tuleb käsitleda koos detailplaneeringu koosseisus olevate kõigi
joonistega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Audru valla
üldplaneeringuga ning arvestab selles seatud tingimusi/nõudeid. Maakonnaplaneeringu kohaselt
ei jää planeeringuala rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alale, detailplaneeringu
lahendus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga.
Detailplaneeringu elluviimine
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.10 „Planeeringu rakendamise nõuded” on sätestatud
planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Pärast planeeringu
kehtestamist viiakse läbi maakorralduslikud toimingud.
Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus omal
kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (edaspidi
detailplaneeringukohased rajatised), kui planeeringu koostamise korraldaja ja
detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt
võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isikuga
sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised.
Enne ehitusloa taotlemist detailplaneeringu kohastele ehituskruntidele peab nende
ehituskruntideni olema rajatud juurdepääs, mis võimaldab ehitustegevusega alustamist.
Ehituskruntidele ehitusloa andmise eelduseks on võrguvaldajate poolsete tehniliste tingimuste
olemasolu, millega määratakse kinnistute liitumispunktide asukohad ja varustatuse tehnilised
põhimõtted. Tehnovõrkude rajamine võib kulgeda paralleelselt kruntide ehitustegevusega.
Detailplaneeringu järgsete enam kui 2 krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus
enne elamutele ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed,
puurkaev(ud) veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või
elektritrassid või liinid.
Enne kasutusloa taotlemist detailplaneeringu kohasele ehituskrundile peab selle ehituskrundini
olema välja ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatised.
4
Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel omandajale üle
andma detailplaneeringukohaste rajatiste omal kulul väljaehitamise kohustuse, millega kinnistu
omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja asemele.
Väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn detailplaneeringukohased
rajatised välja siis, kui ehitamine on sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna
arengukavas.
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste
takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed, lähimale tehniliselt sobivaimale
võimalikule alale.
Detailplaneering on vastuvõetud Pärnu Linnavalitsuse 12.07.2021 korraldusega nr 472.
Detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid ja arvamusi ei
esitatud. Detailplaneering on koostatud vastavuses Audru valla üldplaneeringuga.
Rahandusministeeriumi järelevalvet planeeringu üle ei teostatud.
Detailplaneeringu kehtestamise põhjendused on toodud detailplaneeringu seletuskirjas ja
joonistel (situatsiooniskeem; tugijoonis; põhijoonis; tehnovõrkude joonis; kruntimise joonis;
illustreeriv joonis), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on korralduse
lahutamatud lisad.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 139 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu
1. veebruari 2018. aasta määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu
linnas” § 3 punkti 2 alusel
1. Kehtestada Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering (juurde lisatud).
2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul
detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning
14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
3. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise korralduse ärakiri ning kehtestatud
detailplaneering rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale ühe
kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Varje Tipp (allkirjastatud digitaalselt)
abilinnapea Tiina Roht
linnapea ülesannetes linnasekretär
5
Lisa
Pärnu Linnavalitsuse 04.10.2021
korraldus nr 627 juurde 37 lehel
Versioon 29.06.2021 /// Töö nr 20003561
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9
kinnistute detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 20003561 Tartu 2021
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kapakka OÜ
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
Sisukord
A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED............................................................... 5
2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ....................................................... 5
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 5
3.1 Planeeritava ala asukoht ....................................................................................................................5
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ning olulised linnaehituslikud
mõjutegurid ...............................................................................................................................................6
3.3 Maakasutus ja hoonestus...................................................................................................................6
3.4 Haljastus ja liiklus ...............................................................................................................................6
3.5 Tehnovõrgud ......................................................................................................................................7
3.6 Keskkonnatingimused ........................................................................................................................7
4 ÜLD- JA MAAKONNAPLANEERINGUKOHANE PIIRKONNA ARENG................. 7
5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ......................................................... 11
5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................................................ 11
5.2 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ................................................. 11
5.3 Krundi hoonestusala piiritlemine ..................................................................................................... 14
5.4 Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid ...................................................................................... 15
5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 15
5.6 Tehnovõrgud ja rajatised ................................................................................................................. 16
5.6.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 16
5.6.2 Reovee kanalisatsioon ................................................................................................................. 16
5.6.3 Sademevete kanalisatsioon ......................................................................................................... 17
5.6.4 Elektrivarustus .............................................................................................................................. 17
5.6.5 Soojusvarustus ............................................................................................................................. 18
5.6.6 Gaasivarustus .............................................................................................................................. 18
5.6.7 Sidevarustus ................................................................................................................................. 19
5.6.8 Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................... 19
5.6.9 Välisvalgustus .............................................................................................................................. 19
5.6.10 Tuletõrje veevarustus ja tuleohutus ........................................................................................... 19
5.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 20
5.8 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 21
5.8.1 Heitvee ärajuhtimine ..................................................................................................................... 21
5.8.2 Jäätmed ........................................................................................................................................ 21
5.8.3 Energiatõhusus ............................................................................................................................ 21
5.8.4 Radoon ......................................................................................................................................... 22
5.8.5 Insolatsioon .................................................................................................................................. 22
5.8.6 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................................... 22
5.9 Piirangud ......................................................................................................................................... 23
5.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid ....................................................................................................... 23
5.9.2 Servituudi seadmise vajadus........................................................................................................ 24
5.9.3 Tegevus eesvoolu kaitsevööndis ................................................................................................. 24
5.10 Planeeringu rakendamise nõuded ................................................................................................ 25
C – JOONISED ......................................................................................................... 27
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 5
A – SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 09.09.2019 korraldus
nr 608 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
Audru valla üldplaneeringut (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega
nr 19);
Pärnu maakonna planeeringut (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/74);
Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 ( KLM Maakorraldusbüroo OÜ, jaanuar
2020, töö nr 3764); alusplaani koordinaadid on esitatud L -EST97 ja kõrgused EH2000
süsteemis;
Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale
detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid .
2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi elamukruntide moodustamiseks, et
rajada looduslähedane tegevusteraapia puhkeküla, kus hooneid on võimalik rentida ka
alaliseks elamiseks.
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeeringuala ümberkruntimine väiksemateks
kruntideks; kruntidele sobivaima hoonestusala, ehitusõiguse, arhitektuursete ja
linnaehituslike tingimuste määramine; haljastus -, parkimis-, juurdepääsu- ning
kommunikatsioonidega liitumise lahenduse leidmine; senise ä rimaa sihtotstarbe muutmine
elamumaaks.
Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena.
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
3.1 Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee jaotustänava ääres haarates kolm
kinnistut: Elu tee 5, 7 ja 9. Planeeringuala suurus on ca 2,2 ha.
Planeeringuala asub Pärnu kui linnakeskuse piirist linnulennult ca 3 km kaugusel (Pärnu linn
jääb planeeringualast idapoole); planeeringualast ca 1,2 km kaugusele lõunasuunda jääb
meri.
Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1 .
6 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine
iseloomustus ning olulised linnaehituslikud mõjutegurid
Planeeringuala mõjupiirkonnas paiknevad peamiselt ühepereelamud ning söötis
maatulundusmaad. Planeeringuala piirneb idapoolt (Elu tee 9 naaberkinnistud) elamukrundi
(Elu tee 11) ja Vanajõe tiigiga (üldkasutatav maa); läänepoolt (Elu tee 5 naaberkinnist u)
maatulundusmaaga (Elu tee 3), millel asub tiik. Planeeringualast lõunasse jääb
maatulundusmaa sihtotstarbega Kulliaasa kinnistu; põhja s piirneb planeeringuala Elu teega.
Põhjasuunas üle Elu tee asuvad söötis maatulundusmaad, samas t teest lõuna- ja idapoole
on arenemas elamupiirkond (krunditud, kuid osalt veel hoonestamata).
Hooned mõjupiirkonnas on ühe- ja kahekorruselised. Kahekorruseliste elamute puhul on teine
korrus katusealusena. Valdavalt on naabrusesse jäävad krundid hoonestatud ca 200 m²
suuruse ehitisealuse pinnaga elamuga.
Erinevate liikumisviiside (jalgsi-bussiga, rattaga ja autoga) ühendusteed piirkonnas on
suhteliselt head, kuna planeeringuala asub logistiliselt heas asukohas: ca 400 m kaugusele
läänesuunda jääb kõrvalmaantee nr 19112 Valgera nna tee, mis omakorda on ühenduses
Valgeranna tee ristist ca 700 m kaugusele jääva tugimaanteega nr 60 Pärnu-Lihula;
planeeringualaga piirnev Elu tee tagab otseühenduse Pärnu linna suunduvate teiste teedega;
bussipeatused Elu tee ääres (võimldavad sõitu k ahes suunas) jäävad ca 200-250 m
kaugusele, mis on võrdlemisi mugava pikkusega jalutusmaa, et kasutada bussitransporti.
Kuna Pärnu linn ja mererand ei asu planeeringualast kaugel (ca 3 km kaugusel), on auto- ja
bussitranspordile hea alternatiivina või tervisespordiks kasutada ka ratast.
3.3 Maakasutus ja hoonestus
Planeeringualasse jäävatest k innistutest on hoonestatud ainult Elu tee 7, millel asuvad Atta
puhketalu peamaja (ehr kood 120533313), saun (ehr kood 120854466) ja Atta puhketalu
abihoone (ehr kood 120656411). Peamaja ja abihoone on kahekorruse lised (teine korrus
katusealusena), saun ühekorruseline.
Elu tee 5 kinnistul asuvad kasvuhooned ja tiik ni ng Elu tee 9 kinnistul tiik.
Planeeringualale jäävate kinnistute andmed on toodud tabelis 3.3.1.
Tabel 3.3.1. Planeeringuala kinnistute andmed
Krundi aadress Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve
Elu tee 5 15904:003:1345 6 096 m² Ärimaa
Elu tee 7 15904:003:1344 7 827 m² Ärimaa
Elu tee 9 15904:003:1346 8 319 m² Ärimaa
3.4 Haljastus ja liiklus
Ligipääs planeeringualale on mööda avalikus kasutuses oleva t Elu teed (Elu tee L2,
(kt 62401:001:1021), asfaltkattega jaotustänav). Lähim suurem riigimaantee on lääne suunda
jääv Valgeranna tee.
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 7
Planeeringualal on kõrghaljastus esindatud nii okas - (valdavalt männid) kui lehtpuude (kased,
pajud, lepad) näol. Planeeringuala on heakorrastatud, hooldatud murualadel ja hoonestuse
ümber on istutatud ka dekoratiivtaimi.
Kinnistutele jäävad kujundatud tiigid. Maapind alal on tasane langedes veidi lõuna suunas.
Maapinna keskmiste kõrguste vahemik on ca 1,50-3,00 m/abs.
3.5 Tehnovõrgud
Elu tee 7 kinnistul on olemas elektri-, vee ja sideühendus; reovee lahenduseks on omapuhasti
(septik ja imbväljak). Soojavarustuseks on maaküte. Teistel kinnistutel tehnovõrkude ühendus
puudub.
3.6 Keskkonnatingimused
Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte, EELISe andmetel
kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000 alad
ning muud looduskaitseseaduse alusel kaitstavad objektid. Alal ja selle vahetus läheduses
puuduvad objektid, mis vajavad keskkonnalube.
Piki planeeringuala lõunaserva (väljaspool planeeringuala) ja mööda Elu tee 5 kinnistu
lääneserva kulgeb Papsaare kraav, mis on maaparandussüsteemi alla 10 km 2 valgalaga
avatud eesvool. Papsaare kraav suubub planeeringualast ca 340 m kaugusel läänes
asuvasse Audru jõkke. Papsaare kraav ist tulenevalt tuleb arvestada veekaitsevööndiga, mis
on 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist ja eesvoolu
kaitsevööndiga, mis on 12 m Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist .
4 ÜLD- JA MAAKONNAPLANEERINGUKOHANE
PIIRKONNA ARENG
Planeeringualal kehtivad strateegilised planeeringud on Audru valla üldplaneering
(kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 ) ja Pärnu maakonna
planeering (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/74).
Audru valla üldplaneeringu kohaselt on valla eesmärk olnud kasvatada mõõdukalt
elanikkonda, säilitades seejuures looduse peamised väärtused ning võimalused erinevat
elustiili harrastavate inimeste eluks. Pärnu linna ja Audru vahelise ala kujundamisel on seni
lähtutud põhimõttest, et see kujuneb kompaktsema asustusega alaks, kus domineerivad
linnakeskkonnaga võrreldes suuremad ühepereelamu krundid.
Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistud jäävad Audru valla üldplaneeringu kohaselt reserveeritud elamumaa
funktsiooniga detailplaneeringu koostamise kohustusega alale (vt skeem 4.1).
Üldplaneeringuga on minimaalne lubatud krundi suurus 1 200 m ² 1. Elamukrundi (sõltumata
hoone tüübist) minimaalne laius pikemas küljes peab olema vähemalt 30 m. Elamuala sisese
teekrundi miinimum laius peab olema vähema lt 12 m.
1 AS Pöyry Entec. Audru valla üldplaneering. Skeem 1. Elamukruntide miinimumsuurused. 2010.
8 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
Skeem 4.1. Väljavõte Audru valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist, kus planeeringuala on
tähistatud punase ringiga.
Üldplaneeringu alusel tuleb detailplaneeringus määrata nii lubatav maapealsete, kui ka maa -
aluste korruste arv. Kui see on määramata, ei ole lubatud maa-aluseid korruseid rajada.
Käesoleva planeeringuga maa-aluseid korruseid ei planeerita.
Kui elamukrunte kavandatakse 10 või enam, tuleb detailplaneeringu koostamisel tagada
vähemalt üks keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala . Käesoleva
detailplaneeringuga kavandatakse kaheksa elamukrunti.
Vundamendiga ja klaasist kasvuhooned loetakse elamu juurde kuuluvateks abihooneteks.
Abihoonete asukoht krundil tuleb detailplaneeringu kohustusega alal määrata
detailplaneeringuga.
Detailplaneeringu järgsete enam kui 2 krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus
enne elamutele ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed,
puurkaev(ud) veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side
ja/või elektritrassid või liinid.
Audru valla üldplaneeringus välja toodu kohaselt on 21. saj oodata järgmisi kliimamuutus eid:
Temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas
keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid;
muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik,
külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, ses soonsete
energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms;
Sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused,
kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede
kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve
elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine
jms;
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 9
Merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajat istele, surve ehitiste
ümberpaigutamiseks jms;
Tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele
ja tormitagajärgede likvideerimise võimele.
Audru vallas kliimamuutuste olulisemad mõjud on tormide sagenemine, üleujutused , erosiooni
risk ja kuumalained. Rannikuala võivad aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud
veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt seni kogetust suurem .
Planeeringulahenduse koostamisel tuleb seepärast arvestada kliimamuutuste ga ja näha ette
kliimamõju leevendavad meetmed:
Tagada tuleb sademeveekraavide ja truupide olemasolul vee tõrgeteta äravool ;
Mida rohkem tehiskeskkonnas on rohe- ja veealasid, seda tugevam on
looduskeskkonna jahutav mõju. Seepärast on vajalik kõrghaljastus e ja taimestiku
kasutamine kohaliku ja piirkondliku mikrokliima reguleerimiseks, hea õhukvaliteedi
tagamiseks ja sademevee hajutamiseks;
Parklate ja platside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime,
asfaldi ja betooni kasutamist võimalusel vältida või liigendada suuri tehispindasid
rohealade või kõrghaljastusega ;
Kõrghaljastuseta elamualade siseste teede äärde on soovitatav planeerida
varjuandvat kõrghaljastust, üldmaal/rohealadel säilitada või rajada kõrghaljastust ;
Elamu projekteerimisel arvestada ilmakaartega ;
Maakütte rajamisel alla 2 500 m² suurusega kõrghaljastuseta maaüksustel ja kruntidel
peab vähemalt ¼ jääma kõrg- ja madalhaljastuse alaks juhul, kui rajatakse
horisontaalne maakollektor, kuna kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada
sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastuse rajamist . Kitsastes oludes maakütte
rajamisel peab kaaluma erinevate maakütteliikide vahel sobivamat kütteliiki:
maakollektor, soojuspuurauk, energiakaev vms. Horisontaalse maakütt e külmaaine
kollektor paigaldada maa-aladele, mis jäävad kõrghaljastuseta. Hoone projekti
asendiplaanil tuleb määrata maakütte kavandamiseks ettenähtud ala ja suurus.
Üldplaneeringus on soovitusena toodud, et üleujutusohuga aladele elamualasid mitte
kavandada. Planeeringuala osas näeb üldplaneering ette reserveeritud elamumaa
juhtotstarbe, st üldplaneering on alale elamuala ette näinud . Detailplaneeringu algatamise
korralduses on toodud, et planeeritava ala absoluutkõrgus jääb valdavalt alla 3,19 m, mistõttu
tuleb arvestada üleujutuse riskiga.
Üleujutusriskiga piirkonnas tuleb vastavalt Audru valla üldplaneeringule maapinda hoonete
ümbruses (hoonestusala ulatuses) tõsta (sh juurdepääsuteede ja -platside teepinda)
vähemalt kõrgusmärgini 2.29 m/abs. Vastavalt üldplaneeringule tuleb uute elamute ja
ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks
määrata vähemalt 3,19 m/abs, soovituslikult 3,69 m/abs 2.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Audru
valla üldplaneeringuga ning arvestab selles seatud tingimusi/nõudeid.
Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine aastani 2030+. Maakonnaplaneeringus on välja toodud
maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja kasutamiseks on seatud üldised
põhimõtted ja tingimused.
Maakonnaplaneeringu kohaselt ei jää planeeringuala rohelise võrgustiku ega ka väärtusliku
maastiku alalele (vt skeem 4.2). Küll jääb planeeringula lennuvälja piiranguvööndisse
(vt skeem 4.3). Maakonnaplaneering lennuvälja piiranguvööndisse tingimusi ei määra, v.a,
2 Üldplaneeringus on abs.kõrgused toodud BK77 süsteemis, nimetatud kõrgused on ümber arvestatud EH 2000 süsteemi .
10 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
nõue kooskõlastada Lennuametiga 3 üle 45 m kõrgusi ehitisi hõlmavad planeeringud.
Käesoleva planeeringuga kavandatavad hooned (elamud ja abihooned) jäävad nimetatud
piirangust oluliselt madalamaks.
Skeem 4.2. Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu looduskeskkonna joonisest, kus planeeringuala
orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga.
Skeem 4.3. Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu tehnilise tartistu joonisest, kus planeeringuala
orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga.
Detailplaneeringu lahendusega vastuolu maakonnaplaneeringuga ei ole .
3 Käesoleva töö ajal Transpordiamet.
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 11
5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Olemasolevad kinnistud Elu tee 5, 7 ja 9 krunditakse ümber kaheksaks elamumaa ning kaheks
transpordimaa krundiks.
Elamukruntide moodustamisel on lähtutud kehtiva üldplaneeringu nõuetest, et krundi suurus
oleks vähemalt 1 200 m² ja krundi minimaalne laius pikemas küljes oleks vähemalt 30 m.
Moodustatud kruntide pindalad ja sihtotstarbed on toodud joonisel nr 3 ehitusõiguse tabelis.
Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.
5.2 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed
tingimused
Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 ning tabelites 5.2.1 ja 5.2.2. Ehitusõiguse kohaselt
nähakse kruntidel nr 1-8 ette üksikelamute ja nende abihoonete ehitamine ; krunt nr 9 on
moodustatud tänava maa-alaks (elamukruntidele juurdepääsutee ehitamiseks) ja krunt nr 10
samuti tänava maa-alaks Elu tee äärde kergliiklustee rajamise võimaldamiseks .
Kruntidel nr 1-6 ja nr 8 on lubatud kuni 210 m² ehitisealuse pinnaga elamu ehitamine (krundil
nr 7 säilib olemasolev elamu); kruntidel nr 1-6 on lisaks elamule lubatud ühe kuni 60 m ²
ehitisealuse pinnaga abihoone püstitamine. Kruntidel nr 7 ja 8 on lubatud suuremate kui 60 m²
ehitisealuse pinnaga abihoonete ehitamine, kuid abihoone peab e hitisealuselt pinnalt ja
mahult jääma siiski elamust väiksemaks.
Kruntidel nr 3-6 peab abihoone asetsema kas elamuga ühel joonel või elamu tänavapoolsest
ehitusjoonest tagapool.
Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud hoonestu sala piires
täiendavalt ehitusloa kohustuseta rajatiste (nt kasvuhoonete, varjualuste jmt rajatiste)
püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka). Lisaks ehitusõiguses toodud
hoonestusele on elamukruntidel nr 2, 7 ja 8 lubatud kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m² suuruste
väikehoonete püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka). Küll tuleb arvestada, et
vundamendiga ja klaasist kasvuhooned loetakse elamu juurde kuuluvateks abihooneteks ja
nende rajamise soovil peab selle võimaldama planeeritud ehi tusõigus.
Hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat
keskkonda arvestav.
Ühe krundi elamukompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama
arhitektuurse terviku). Planeeringuala kruntide nr 3-6 hooned tuleb kavandada ühtses stiilis.
Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga kavandatud ei ole.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada üleujutusriskiga. Maapinda hoonete ümbruses
(hoonestusala ulatuses) tuleb tõsta, sh juurdepääsuteede ja -platside teepinda vähemalt
kõrgusmärgini 2,29 m/abs. Elamispinna põranda absoluutkõrgus Audru vallas ei tohi olla alla
3,19 m, soovituslikult projekteerida see 3,69 m/abs 4 või kõrgem.
4 Üldplaneeringus on abs.kõrgused toodud BK77 süsteemis, nimetatud kõrgused on ümber arvestatud EH 2000 süsteemi .
12 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb rajada hoonestusala piirides. Suurima lubatud
ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi,
päikesekaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, tehnosüsteemi ja -seadme osa jt
vastavas õigusaktis 5 nimetatud hooneosi. Hoone küljes postidele toetuv varikatus kuulub
hoone ehitisealuse pinna hulka.
Olemasolevat hoonestust (krundil nr 7) võib remontida või muud moodi parendada.
Rekonstrueerimisel või lammutamisel uushoonestuse rajamiseks tuleb jääda hoonestusala
piiresse ja lähtuda määratud ehitusõigusest.
Kruntidele nr 2, 3, 7 ja 8 jäävad tiigid peavad säilima olemasolevates piirides.
Elamute projekteerimisel arvestada ilmakaartega .
Arvestades ptk-s 5.8.3 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia
kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse.
Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või
fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Maapealsed
päikesepaneelid on lubatud ainult kruntidel nr 7 ja 8.
Tabel 5.2.1. Planeeritud hoonestatavate kruntide ehitusõigus ja muud nõuded ning tingimused
Krundi aadress Krunt 1 Krunt nr 2 Krunt nr 3 Krunt 4 Krunt nr 5
Krundi suurus 1 448 m² 2 347 m² 1 711 m² 1 203 m² 1 203 m²
Planeeritav krundi
Üksikelamu Üksikelamu Üksikelamu Üksikelamu Üksikelamu
kasutamise
maa maa maa maa maa
sihtotstarve 6
Vaste
üldplaneeringu Elamumaa Elamumaa Elamumaa Elamumaa Elamumaa
juhtotstarvetes
Krundi lubatud
suurim hoonete
270 m² / 19% 300 m² / 13% 270 m² / 16% 270 m² / 22% 270 m² / 22%
ehitisealune pind /
täisehituse %
Hoonestusala
588 m² 914 m² 554 m² 764 m² 757 m²
suurus
Maapinna kõrgus
Ca 2,2 m/abs / Ca 2,1 m/abs / Ca 2,1 m/abs / Ca 2,0 m/abs / Ca 1,8 m/abs /
olemasolev /
ca 3,0 m/abs ca 3,0 m/abs ca 3,0 m/abs ca 3,0 m/abs ca 3,0 m/abs
planeeritav
Lubatud suurim
2 2 2 2 2
hoonete arv krundil
Hoonete
9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5
maksimaalne kõrgus
m/abs m/abs m/abs m/abs m/abs
(m ja m/abs)
Hoonete suurim
maapealne
korruselisus / 2/ 0 2/ 0 2/ 0 2/ 0 2/ 0
maa-aluseid
korruseid
Lubatud väikseim
TP 3 TP 3 TP 3 TP 3 TP 3
tuleohutusklass
Kuni 20 m² ja kuni 5
On lubatud, ei
m kõrgused
Ei ole lubatud sisaldu Ei ole lubatud Ei ole lubatud Ei ole lubatud
ehitised, mis on
ehitusõiguses
hooned
Katusetüübid, Viilkatus, Viilkatus, Viilkatus, Viilkatus, Viilkatus,
katusekallete 20-45°, 20-45°, 20-45°, 20-45°, 20-45°,
vahemik, põhijoone põhijoone põhijoone põhijoone põhijoone
katuseharja suund, harjajoon harjajoon harjajoon harjajoon harjajoon
materjal tänavapoolse tänavapoolse tänavapoolse tänavapoolse tänavapoolse
välisviimistluse krundipiiriga krundipiiriga krundipiiriga krundipiiriga krundipiiriga
materjalid kas kas kas kas kas
paralleelne või paralleelne või paralleelne või paralleelne või paralleelne või
risti, abihoonel risti, abihoonel risti, abihoonel risti, abihoonel risti, abihoonel
vaba; vaba; vaba; vaba; vaba;
5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6
6 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 13
Krundi aadress Krunt 1 Krunt nr 2 Krunt nr 3 Krunt 4 Krunt nr 5
plekk, kivi, plekk, kivi, plekk, kivi, plekk, kivi, plekk, kivi,
asbestivaba asbestivaba asbestivaba asbestivaba asbestivaba
eterniit eterniit eterniit eterniit eterniit
Olulisemad Liimpuit, Liimpuit, Liimpuit, Liimpuit, Liimpuit,
arhitektuuri nõuded: palkmaja (v.a palkmaja (v.a palkmaja (v.a palkmaja (v.a palkmaja (v.a
välisviimistluse ümarpalk), ümarpalk), ümarpalk), ümarpalk), ümarpalk),
materjalid, avatäited puitlaudis. puitlaudis. puitlaudis. puitlaudis. puitlaudis.
(uksed aknad jms), Krunt on Krunt on Krunt on Krunt on Krunt on
piirded (materjal, lubatud piirata lubatud piirata lubatud piirata lubatud piirata lubatud piirata
kõrgus, tüüp) kuni 1,6 m kuni 1,6 m kuni 1,6 m kuni 1,6 m kuni 1,6 m
kõrguse läbi kõrguse läbi kõrguse läbi kõrguse läbi kõrguse läbi
nähtava või nähtava või nähtava või nähtava või nähtava või
kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi
paistmatu ja paistmatu ja paistmatu ja paistmatu ja paistmatu ja
keskkonda keskkonda keskkonda keskkonda keskkonda
sobiva sobiva sobiva sobiva sobiva
piirdega piirdega piirdega piirdega piirdega
Haljastus, osakaalu Krundi Krundi Krundi Krundi Krundi
% ehitistest vaba ehitistest vaba ehitistest vaba ehitistest vaba ehitistest vaba
ala tuleb ala tuleb ala tuleb ala tuleb ala tuleb
haljastada. haljastada. haljastada. haljastada. haljastada.
Maksimaalselt Maksimaalselt Maksimaalselt Maksimaalselt Maksimaalselt
säilitada säilitada säilitada säilitada säilitada
olemasolev olemasolev olemasolev olemasolev olemasolev
kõrghaljastus kõrghaljastus kõrghaljastus kõrghaljastus kõrghaljastus
Parkimiskohtade arv 3 3 3 3 3
Piirangud 1. Papsaare
kraavi
eesvoolu
Papsaare Papsaare Papsaare Papsaare
kaitsevöönd
kraavi kraavi kraavi kraavi
(12 m)
eesvoolu eesvoolu eesvoolu eesvoolu
3. Krunti
kaitsevöönd kaitsevöönd kaitsevöönd kaitsevöönd
läbivad
(12 m) (12 m) (12 m) (12 m)
tehnovõrgud
krundi nr 2
tarvis
Krundi aadress Krunt 6 Krunt nr 7 Krunt 8
Krundi suurus 1 202 m² 6 014 m² 4 086 m²
Planeeritav krundi
Üksikelamu Üksikelamu Üksikelamu
kasutamise
maa maa maa
sihtotstarve 7
Vaste
üldplaneeringu Elamumaa Elamumaa Elamumaa
juhtotstarvetes
Krundi lubatud
suurim hoonete
270 m² / 22% 600 m² / 10% 400 m² / 10%
ehitisealune pind /
täisehituse %
Hoonestusala
691 m² 4 261 m² 1 643 m²
suurus
Maapinna kõrgus Ca 2,2-3,0
Ca 2,0 m/abs / Ca 2,5 m/abs /
olemasolev / m/abs /
ca 3,0 m/abs ca 3,0 m/abs
planeeritav ca 3,0 m/abs
Lubatud suurim
2 4 3
hoonete arv krundil
Hoonete
9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5
maksimaalne kõrgus
m/abs m/abs m/abs
(m ja m/abs)
Hoonete suurim
maapealne
korruselisus / 2/ 0 2/ 0 2/ 0
maa-aluseid
korruseid
Lubatud väikseim
TP 3 TP 3 TP 3
tuleohutusklass
Kuni 20 m² ja kuni 5
On lubatud, ei On lubatud, ei
m kõrgused
Ei ole lubatud sisaldu sisaldu
ehitised, mis on
ehitusõiguses ehitusõiguses
hooned
7 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013
14 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
Krundi aadress Krunt 6 Krunt nr 7 Krunt 8
Katusetüübid, Viilkatus, Viilkatus, Viilkatus,
katusekallete 20-45°, 20-45°, 20-45°,
vahemik, põhijoone põhijoone põhijoone
katuseharja suund, harjajoon harjajoon harjajoon
materjal tänavapoolse tänavapoolse tänavapoolse
välisviimistluse krundipiiriga krundipiiriga krundipiiriga
materjalid kas kas kas
paralleelne või paralleelne või paralleelne või
risti, abihoonel risti, abihoonel risti, abihoonel
vaba; vaba; vaba;
plekk, kivi, plekk, kivi, plekk, kivi,
asbestivaba asbestivaba asbestivaba
eterniit eterniit eterniit
Olulisemad Liimpuit, Liimpuit, Liimpuit,
arhitektuuri nõuded: palkmaja (v.a palkmaja (v.a palkmaja (v.a
välisviimistluse ümarpalk), ümarpalk), ümarpalk),
materjalid, avatäited puitlaudis. puitlaudis. puitlaudis.
(uksed aknad jms), Krunt on Krunt on Krunt on
piirded (materjal, lubatud piirata lubatud piirata lubatud piirata
kõrgus, tüüp) kuni 1,6 m kuni 1,6 m kuni 1,6 m
kõrguse läbi kõrguse läbi kõrguse läbi
nähtava või nähtava või nähtava või
kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi
paistmatu ja paistmatu ja paistmatu ja
keskkonda keskkonda keskkonda
sobiva sobiva sobiva
piirdega piirdega piirdega
Haljastus, osakaalu Krundi Krundi Krundi
% ehitistest vaba ehitistest vaba ehitistest vaba
ala tuleb ala tuleb ala tuleb
haljastada. haljastada. haljastada.
Maksimaalselt Maksimaalselt Maksimaalselt
säilitada säilitada säilitada
olemasolev olemasolev olemasolev
kõrghaljastus kõrghaljastus kõrghaljastus
Parkimiskohtade arv 3 3 3
Piirangud Papsaare
kraavi
eesvoolu Puuduvad Puuduvad
kaitsevöönd
(12 m)
Tabel 5.2.2. Planeeritud mittehoonestatava krundi ehitusõigus
Krundi aadress Krunt nr 9 Krunt nr 10
Krundi suurus 2 675 m² 354 m²
Planeeritav krundi
Tee ja tänava maa Tee ja tänava maa
kasutamise sihtotstarve 8
Vaste üldplaneeringu
Transpordi-maa Transpordi-maa
juhtotstarvetes
Krundi lubatud suurim
hoonete ehitisealune Ei hoonestata Ei hoonestata
pind / täisehituse %
Lubatud suurim hoonete
Ei hoonestata Ei hoonestata
arv krundil
Hoonete suhteline/ abs
Ei hoonestata Ei hoonestata
maksimaalne kõrgus
Piirangud Krunti läbivad Elektrilevi
Puuduvad OÜle kuuluvad elektri
maakaabel-liinid
5.3 Krundi hoonestusala piiritlemine
Planeeritud kruntide hoonestusalade piiritlemisel on üldjuhul lähtutud maksimaalsest
hoonestamise võimalustest arvestades tuleohutusnõudeid. Kruntidel nr 3-6 on hoonestusala
antud kruntide piirini, et võimaldada abihoonete ehitamine ka kruntide ühisele piirile, millisel
juhul peavad olema tagatud tuleohutusnõuded (vt ka ptk 5.2).
8 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 15
Hoonestusala on kruntidel antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis
võimaldab vabamalt valida hoonestuse kuju ja asetust, et piirkonda arendada terviklikult
atraktiivse, sotsiaalselt mitmekesise ja säästva arengu põhimõtetele vastavalt . Hoonestusala
tiikide alal on antud võimaldamaks hoone külge ehitatavate võimalike kaetud terrasside
rajamiseks tiigi kohale. Tiigi äärde hoonestamisel tuleb ehitustehniliselt tagada hoone
püsimine. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse ja istutada puid ning põõsaid.
Planeeritud hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3 .
5.4 Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid
Planeeringualal kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või likvideerimise
kohustust. Arhitektuurse lahenduse ja tänava projekti alusel on lubatud hoonestuse,
tehnovõrkude, teede ja parkimisala rajamiseks ette jäävad puud likvideerida. Soovitav on
säilitada elamukruntidele jääv olemasolev elujõuline ja dekoratiivne haljastus (eelkõige
männid), mis võrreldes istutatava haljastusega omab kohest roheefekti. Samuti pakub kohene
kõrghaljastus koos olemasolevate veealadega looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh
inimestele).
Hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad tuleb haljastada , et
tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks . Olemasolevalt ilma
kõrghaljastuseta kruntidel (eelkõige krundid nr 3-6) on soovitatav projekteerimise käigus näha
ette asukohad varju andvale kõrghaljastusele (arvestada hoonestuse ja tehnovõrkude
kavandamisel). Krundisisene uushaljastus lahendatakse vastavalt krundi omaniku soovile.
Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos
hoonete rajamisega.
Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee
läbilaskevõime.
Kruntide tänavapoolsele piirile on lubatud rajada kas hoonete arhitektuuriga sobivad läbi
nähtavad puitpiirdeaiad kõrgusega kuni 1,6 m või kuni 1,2 m kõrgused piirded, mis ei pea
olema läbi nähtavad või hekid. Kruntide vahelised piirded võib kavandada võrkaiana.
Mistahes piirde tüübi valikul peab tänavapoolsel piiril järgima ühtset kõrgusjoont.
5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonis el nr 3.
Planeeritud krunt nr 10 on moodustatud perspektiivse kergliiklustee rajamise võimaldamiseks.
Kergliiklustee rajamiseks koostatakse eraldi projekt kogu omavalitsuse poolt ette nähtavas
trassi pikkuses.
Planeeringulahendus näeb planeeritud kruntidele juurdepääsu ette nii olemasolevat teelt kui
uue planeeritud tänava (krunt nr 9) kaudu. Tänav on kavandatud avaliku kasutusega.
Krundi nr 9 tänavamaa lauseks on planeeritud 12 m. Tänav on planeeritud tupikuna, mille
lõpus on ümberpööramise koht. Tänavale on kavandatud ca 4,85 m laiune sõidutee (vastavalt
EVS 843:2016 Linnatänavad tagab ruumivajaduse veok + sõiduk vähendatud kiirusel (≤ 40
km/h) liikumiseks) ja teepeenar (nt lume vallitamiseks), kõnniteed planeeritud ei ole.
Projekteerimisel on lubatud tänava ristprofiili elementide asukohti ja parameetreid muuta , sh
tuleb projekteerimisel määrata tänava kõrgus arvestades tehnovõrkude lahendust. Tee
madalaim kõrgus tohib olla 2,29 m/abs. Teede projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva
veevoolu võimaliku erosiooniohuga.
16 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
Planeeritud elamukruntide parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, nähes ette vähemalt
kolm kohta krundil. Parkimiskohtade lahendus antakse projekteerimise käigus, kui on teada
hoonestuse paiknemine.
Kõik hooned peavad olema kergesti juurdepääsetavad ka liikumisraskustega inimestele ja
operatiivsõidukile.
5.6 Tehnovõrgud ja rajatised
Elu tee 7 kinnistul (planeeritud krunt nr 7) on olemas vajalikud tehnovõrkude ühendused ja
liitumised, mida on võimalik muuta vastavalt planeeritud lahendusele. Planeeritud
uushoonestatavate kruntide tehnovõrkude ühenduse lahendus on kajastatud joonisel nr 4
võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoonete/rajatiste
asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel on lubatud planeeritud liitumispunkti
asukohti muuta, kui need on põhjendatud ja kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku
omavalitsusega. Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile)
asukohtade ja haljastusega.
Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja
planeeritud tehnovõrkude kaitse (vt ptk 5. 9.1).
5.6.1 Veevarustus
Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused
24.07.2020 DT-198738.
Olemasolev ühisveevärgi peatorustik asub Elu teel, mis on ühenduspunktiks uue torustiku
kavandamisel. Planeeritud tee alale (krunt nr 9) on planeeritud peatorustik ja planeeritud
kruntidele nr 3-7 on ette nähtud eraldi vee ühendustorustikud planeeritud peatorustikult.
Kruntidele nr 1, 2 ja 8 on ühendus kavandatud olemasolevalt Elu tee peatorustikult , sh
krundile nr 2 läbi krundi nr 1 maa-ala. Krunt nr 7 (olemasolev kinnistu Elu tee 7) omab
ühisveevärgiga liitumist, kuid soovi korral on võimalik täiendav ühendus abihoonele luua
krundi nr 9 (juurdepääsutee) poolt.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda Pärn u Vesi AS Tehnilistest nõuetest (kättesaadavad
Pärnu Vesi AS kodulehel).
5.6.2 Reovee kanalisatsioon
Planeeringuala olmereovee ärajuhtimise lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS tehnilised
tingimused 24.07.2020 DT-198738.
Olemasolev ühisreoveekanalisatsiooni survek analisatsioonitorustik asub Elu teel, mis on
ühenduspunktiks uue torustiku kavandamisel. Planeeritud tee alale (krunt nr 9) on planeeritud
peatorustik ja planeeritud kruntidele nr 3-7 on ette nähtud eraldi reovee ühendustorustikud
planeeritud peatorustikult. Kruntidele nr 1, 2, 7 ja 8 on ühendus kavandatud olemasolevalt
Elu tee survetorustikult koos väikepumplaga , sh reoveeühendus krundile nr 2 toimub läbi
krundi nr 1. Väikepumpla jääb eraomandisse. Krundile nr 7 on soovi korral võimalik täiendav
ühendus abihoonele luua ka krundi nr 9 (juurdepääsutee) poolt
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 17
Planeeringualalt reovee ärajuhtimiseks on planeeritud reoveepumpla. Pumpla asukoha valikul
on arvestatud maapinna reljeefi ja naaberalade tehnilisi võimalusi ning vajadust pumpla
hilisemaks kasutamiseks.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda Pärnu Vesi AS Tehnilistest nõuetest (kättesaadavad
Pärnu Vesi AS kodulehel).
5.6.3 Sademevete kanalisatsioon
Pärnu Vesi AS tehnilistes tingimustes 24.07.2020 DT-198738 toodud info kohaselt puudub
piirkonnas AS-ile Pärnu Vesi kuuluv ühissademeveekanalisatsioon , mistõttu tuleb
sademeveekäitlus lahendada lokaalselt igal krundil eraldi.
Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda selle tekke kohas eelkõige maastikukujundamise kaudu (kõvakattega
aladelt kokku kogutud ja puhastatud vesi suunata rohealadele, kujundatud vihmaaeda, tiiki,
(imb)kraavi vm).
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist, tuleb lahenduste
projekteerimisel kruntidel arvestada järgnevaga:
Näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja juhtida
sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt kra avid, lohud jms, kus vesi
saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda);
Kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru - või
sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);
Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda
sademeveemahutisse ja taaskasutada;
Tagada tuleb vee tõrgeteta äravool (kraavide ja truupide töökindlus). Olemasolevates
tiikides veeringluse ja veetaseme hoidmiseks tuleb tiikide truupide ühendused
säilitada. Krundile nr 8 ja naaberkinnistule Vanajõe tiik jäävate tiikide vahele on
planeeritud tee alt kavandatud täiendav truup.
Tänavamaal tuleb sademevesi juhtida ja immutada sõidutee kõrval oleval haljasribal .
Projekteerimisel võib vajadusel ja võimalusel ette n äha ka teeäärse kraavi/nõva.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine planeeritud reoveekanalisatsioonitorustikku ning
naaberkruntidele on rangelt keelatud.
Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda
sademeveemahutisse ja taaskasutada, võimalusel immutada haljaspinnal või suunata
olemasolevatesse tiikidesse (krundid nr 2, 3, 7 ja 8) ja kraavi (kruntidega nr 1, 3-6 piirnevasse
Papsaare kraavi).
5.6.4 Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused
16.06.2020 nr 351251 (kehtivad kuni 16.06.2022) .
Planeeritud krunt nr 7 omab elektriga liitumist. Planeeritud krundid nr 1 ja 8 saavad
elektriühenduse olemasolevatest kilpidest Elu tee ääres , sh krunt nr 2 läbi krundi nr 1.
18 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
Planeeritud kruntide nr 3-6 jaotus- ja liitumiskilpide elektrivarustus on planeeritud 0 ,4 kV
kaabelliinilt alates transiitkapist TK 29 piki planeeritud tänavat. Krundipiiridele on kavandatud
liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on kavandatud kahekohalistena kruntide piirile
teealasse. Liitumis- ja jaotuskilpide asukohad projekteerimisel täpsustuvad, kuid liitumiskilbid
peavad alati olema vabalt teenindatavad.
Planeeritud tänava äärde on kavandatud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
Perspektiivsed liinid on kavandatud samale trajektoorile planeeritud madalpingeliinidega.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud
projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse. Teede alla jäävad
elektrikaablid tuleb paigaldada kaitsetorusse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Vajadusel
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
5.6.5 Soojusvarustus
Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest
tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on
soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või
muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused, sh ka gaasiküte (vt ptk 5.6.6). Täpne
lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tu leb anda projekteerimise käigus.
Maakütte rajamisel tuleb arvestada, et kruntidel peab vähemalt ¼ jääma kõrg- ja
madalhaljastuse alaks juhul, kui rajatakse horisontaalne maakollektor (kuna kollektori alal ei
ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ul atuvate juurtega kõrghaljastust). Kitsastes
oludes maakütte rajamisel peab kaaluma erinevate maakütteliikide vahel sobivamat kütteliiki:
maakollektor, soojuspuurauk, energiakaev vms. Horisontaalse maakütte külmaaine kollektor
tuleb paigaldada maa-aladele, mis jäävad kõrghaljastuseta. Hoone projekti asendiplaanil
tuleb määrata maakütte kavandamiseks ettenähtud ala ja suurus .
5.6.6 Gaasivarustus
Planeeringuala gaasivarustuse lahenduse aluseks on Averson OÜ tehnilised tingimused
nr TT1109201 (väljastatud 11.09.2020, kehtivad kuni 11.09.2021).
Olemasolev magistraaltorustik (ø110 mm) asub Elu teel. Magistraaltorustikult on
harutorustikud krundi piirini välja ehitatud kruntidele nr 1 ja 7.
Planeeritud kruntide (3-6) gaasivarustusega liitumiseks on planeeritud harutorustik (ø32 mm)
alates magistraaltorustiku (ø110 mm) trassist piki planeeritud tänavat. Krundi nr 8 liitumiseks
tuleb ehitada harutorustik Elu teel asuvalt magistraaltorustiku (ø110 mm) trassilt. Krundi nr 2
liitumine on kavandatud läbi krundi nr 1. Planeeritud kruntide liitumised näha ette krundipiiril,
kuhu tuleb paigaldada sulgeseade gaasirõhul 3-5 bar.
Krundisisene gaasitorustik lahendatakse vastavalt krundiomaniku vajadustele.
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 19
5.6.7 Sidevarustus
Planeeringuala sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 09.06.2020 tehnilised
tingimused nr 33879823 (kehtivad kuni 08.06.2021) .
Detailplaneeringuga haarataval alal paiknevad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliinirajatised
(Elu tee 7 minev 50 mm PVC sidetoru algusega sidekaevust PPS-47, milles vask sidekaabel
VMOHBU 5x2x0,5).
Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrass on kavandatud sidekaevust PPS-46, kruntide nr
1, 2 ja 8 sidevarustus on antud vastavalt sidekaekvudest PPS-48 ja PPS-46, sh krundi nr 2
sideühendusega varustamine toimub läbi krundi nr 1 . Igale krundile on ette nähtud
individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritud põhitrassist.
Projekteerimisel tuleb pidada silmas, et planeeritavad sidekaevud ei jääks planeeritava
sõidutee alale ja vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sideliini nõutav
sügavus pinnases on 0,7 m, teekatte all 1 m.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega
omandamise kohustust.
Tehniline lahendus (ehitusprojekt) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris
Telia Eesti AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaalis.
5.6.8 Vertikaalplaneerimine
Planeeritud kruntide vertikaalplaneerimise lahendus tuleb anda ehitusprojektide staadiumis
terviklikult tehnovõrkude lahendusega, et oleks tagatud nõutud/vajalikud kalded/sügavused .
Vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb t agada sademevee äravool tänavamaal ja
planeeritud kruntidel. Sademevee suunamine ja valguva vee hulga suurenemine
naaberkruntidele on keelatud.
5.6.9 Välisvalgustus
Tänava alale välisvalgustust ei kavandata . Projekteerimisel näha ette kruntide sisene
välisvalgustus parkla alal ja vajadusel hoone ümbruses ja/või õuealal.
5.6.10 Tuletõrje veevarustus ja tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega
nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10
Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste
tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812-
6:2012/A2:2017).
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning
20 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha
kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Standardi kohane
vajalik suurim tuletõrjevee normvooluhulk I kasutusviisi korral on 10 l/s 3 tunni jooksul.
Planeeringualale lähim olemasolev hüdrant nr 790 asub vahetult planeeringuala kõrval Elu
teel kinnistu Elu tee 11 juures. Hüdrandi vooluhulgaks on mõõdetud 38,3 l/s (25.10.2018).
Kuna teekond olemasolevast hüdrandist kruntide nr 2 ja 3 hooneteni ületab veidi lubatud
200 m, on uue planeeritud tänava äärde ette nähtud täiendav hüdrant. Veetorustiku
kavandamisel arvestada, et planeeritud hüdrandis oleks tagatud nõutud vooluhulk.
Planeeritud hüdrandi rajamisest on võimalik loobuda, st teha e hitisevälise tuletõrje
veevarustuse lahenduse kohta mööndusi, kui e hitise ohutuse tagamine on analüütiliselt 9
tõendatud.
Joonisel nr 4 on näidatud tuletõrjehüdrantide (olemasolev ja planeeritud) asukohad.
Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks
tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone projekteerimist .
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud
piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et o leks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja
keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa
meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut
ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule
levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete
puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike
abinõudega.
Planeeritud hoonestusalad kruntidel nr 1, 2 ning 7 ja 8 jäävad planeeritud kruntide piiridel ja
olemasolevast hoonestusest esitatud normikohasele kaugusele. Kruntidel nr 3-6 on
hoonestusala antud terviklikult üle krundi piiride. Naaberhoonete kokku ehitamisel või
naaberkrundi piirile lähemale kui 8 m ehitamisel tuleb levikut piirata ehituslike abinõudega.
Planeeritud üksikelamukruntide hoonete kompleksi kogupindala jääb valdavalt alla 400 m².
Krundil nr 7 on ehitisealune pind kuni 600 m², kuid hoonete vahekaugused on tagatud eraldi
hoonestusalade määramisega.
Hoonestusalade vahelised normatiivkujad on nähtavad joonisel nr 3.
Päästeautode juurdepääs on tagatud olemasolevalt tänavalt Elu tee ja planeeritud tänavalt
(krunt nr 9). Uue tänava sõidutee on ette nähtud piisava laiusega ning tupiktänava lõppu on
planeeritud ümberpööramise koht.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja
nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. A rvestada tuleb ka päästetehnika
juurdepääsu tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega (min 25 t).
5.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809 -1:2002.
9 Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele § 54 lg 4
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 21
Kuritegevuse riskide minimeerimiseks on planeeritud krundid lubatud piirata piirdeaia või
haljaspiirdega, mille kõrgus võimaldab avatud vaateid.
Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) ja parklate piisav
valgustatus ning hoonete lahenduses mitte kavandada n -ö pimedaid nurki. Selgelt eristada
avalikud ja suletud territooriumid, et vältida soovimatute isikute sattumist neile mitte ette
nähtud piirkondadesse.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, haljasala
rajatised). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium, samuti territooriumile kavandatud
haljasala alati korras ja teostada kiired parandustööd .
5.8 Keskkonnatingimused
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll võib
positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos sellega se otud
võrgustiku väljaarendamisega. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt
ehitustegevuse ajal on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu - ja
selle mõjualaga.
5.8.1 Heitvee ärajuhtimine
Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kogu alal tekkiv reovesi juhitakse
vastava(te) lepingu(te) alusel ühiskanalisatsiooni. Seega kavandatav tegevus põhja - ega
pinnavee seisundit ei ohusta.
5.8.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Pärnu linna
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb igale krundile ette näha
suletavad kogumiskonteinerid. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning
vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteinerid
võib paigutada ka jäätmemajja/-varjualusesse. Jäätmete ära vedamiseks peab olema hea
juurdepääs.
Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise
käigus.
5.8.3 Energiatõhusus
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu dir ektiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe
kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema
liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku
ehituspraktika kohaselt energiatõhusus ‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades
tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0
kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehte stanud liginullenergia standardi nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Uute hoonete
22 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata en ergia säästmisele ja võimalusel lokaalsele
tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete
energiaallikate kasutamiseks. Vastavalt kehtivale määrusele ei kohaldata
liginullenergiahoone nõuet väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m².
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone
mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientat sioon. Olulisusest järgmine on hoone
fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust.
Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust
tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis
sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne).
Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult
vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine e eldab õigesti valitud
ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat
hoonesse sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia
allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka
vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja
elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee
tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.
Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada
ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna
akende kohale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud
järgmised nõuded ja tingimused:
Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
5.8.4 Radoon
Eesti Geoloogiakeskuse veebirakenduse kaardi Radooni sisaldus pinnaseõhus kohaselt jääb
planeeringuala madala radooniriskiga alale, mistõttu võib eeldada, et täiendavate uuringute
läbiviimise vajadus puudub.
5.8.5 Insolatsioon
Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja krundi
lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada hoone, millega on tagatud
normatiivne insolatsioon päevas nii planeeritud kui olemasolevates hoonetes.
5.8.6 Müra ja vibratsioon
Planeeringuala piirneb kohaliku teega Elu tee, planeeritud kruntide teenindamiseks on
planeeritud juurdepääsutänav (krunt nr 9). Elu tee puhul on tegemist suhteliselt tagasihoidliku
liikluskoormusega teega, mida kasutavad peamiselt ainult lähimate kvartalite elanikud, läbiv
liiklus sisuliselt puudub. Eeldatav liikluskoormus jääb suurusjärku 100…200 autot ööpäevas
(nt lähima maantee ehk T19112 Valgeranna tee liikluskoormus on Maanteeameti 2019. a
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 23
liiklusloenduse andmetel 363 autot ööpäevas, sh 1% raskeliiklust). Vaadeldava teelõigu
kiiruspiirang on 50 km/h.
Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid nõuetest. Planeeritav ala (elamumaa) tuleb lugeda vastavalt üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarbele II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu - ja
sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa -alad, rohealad).
Lähtudes tegelikust eeldatavasti selgelt suuremast liikluskoormusest (ehk 300 autot
ööpäevas, sh hinnanguliselt 2% raskeliiklust) võib arvutuslikult 10 kavandatud
hoonestusaladeni (ca 13 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) ulatuda müratase ca
49…50 dB päeval ning ca 40…41 dB öösel. Liiklusmüra tase kavandatud hoonestusaladel
vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel) ning ka
sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) nõuetele.
Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud, samuti ei kujune
planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ning
liiklusega kaasnev vibratsioon (suuremat vibratsioon i tekitavat raskeliiklust praktiliselt ei
esine). Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on tagatud ka kavandatud
hoonestusalade piiril, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse
väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisr uumides
30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb seega järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest , mille kohaselt kavandades eluruume kuni 55 dB
müratsooni, on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ü hisisolatsiooni nõue
(R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele vastavate eluruumide kavandamisel
soovituslik rakendada mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni nõuet (vaatamata planeeringuala
suhteliselt madalale müratasemele) ehk välispiirde ühisiso latsiooni vahemikus 35…40 dB.
Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute
paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse
nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmi se, määramise ja hindamise
meetodid Lisa 1 normtasemeid.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale
tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida
saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades.
Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline
liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke.
5.9 Piirangud
5.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid
Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule,
majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded ):
10 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit
"NMPB-Routes-96“
24 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või
nende puudumisel seadmest;
Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt
elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015
määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni;
Tegevuse piirangud gaasipaigaldise kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus-
ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded ): A- ja B-kategooria
gaasipaigaldiste korral mõlemal pool gaasitorustiku välimisest mõõtmest 1 m, C -kategooria
gaasipaigaldise korral torustiku välimisest mõõtmest 2 m;
Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus ): maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale
poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel
telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud
kuni 2 m sügavusele – 2 m;
Tegevuse piirangud reoveepumpla kujas (vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019
määrusele nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutam ise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus ): reoveepumplasse juhitava reovee
vooluhulga kuni 10 m³/d korral on kuja 10 m.
5.9.2 Servituudi seadmise vajadus
Krundile nr 7 on vaja seada servituut elektriühenduse loomiseks olemasolevast elektrik ilbist
krundi nr 1 kasuks. Olemasolevad elektri madalpinge maakaabelliinid läbivad planeeritud
krunti nr 10 (mis on kavandatud alavalikku kasutusse) .
Krundile nr 1 on vajalik seada servituut tehnovõrkude trassikoridori (side, gaas,
reoveekanalisatsioon ja vesi) ning elektri madalpinge maakaabelliini jaoks krundi nr 2 kasuks.
Isiklikud kasutusõigus seatakse kaitsevööndi ulatuses. Servituudid seatakse
asjaõigusseaduses sätestatud korras.
Servituudi/kaitsevööndi ulatuse alad on näidatud joonisel nr 4 põhimõttelistena. Servituudi-
/kaitsevööndi alad kruntidel nr 1 ja 7 täpsustuvad projekteerimisel, kui selguvad torustike,
kaabelliinide ja reoveepumpla tegelikud asukohad.
5.9.3 Tegevus eesvoolu kaitsevööndis
Planeeritud kruntidele nr 1-6 ulatub Papsaare kraavi eesvool kaitsevööndiga 12 m. Tegevus
eesvoolu kaitsevööndis toimub vastavalt maaparandusseadusele.
Maaparandusseaduse kohaselt peab eesvoolu kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib
kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või
maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat
piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.
Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone
ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise
esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 25
ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes
Põllumajandus- ja Toiduameti loal.
Kui projekteerimise käigus ilmneb vajadus kavandada ehitisi eesv oolu kaitsevööndisse (nt
tehnovõrgud), tuleb see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
5.10 Planeeringu rakendamise nõuded
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab
katastriüksuse igakordne omanik või isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike
toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse planeeritud kruntide omaniku poolt tema
tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti
Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja
ehitusseadustikule.
Enne detailplaneeringu kehtestamist tehakse märge kinnistusraamatusse võimaliku
üleujutusohu kohta.
Planeeritud krunte võib hoonestada etapiti. Planeering ei sea piiranguid järjestikuste
etappide koos väljaehitamisele. Hoonestuse rajamisel etappidena peab iga vastav etapp
tagama juurdepääsu ja ohutu jalakäijate liikumise ning etappide vahepealsel perioodil peab
olema hoone(te) ümbrus heakorrastatu d.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised.
Planeeringu koostamisest huvitatud isikul on kohustus oma kulul välja ehitada
detailplaneeringukohane lahendus ja sellega seonduvad (tehno)rajatised.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:
1. Planeeringukohaste kruntide alusel kata striüksuste moodustamine. Katastriüksused
peavad olema moodustatud enne mistahes planeeritud hoone püstitamiseks ehitusloa
taotlemist.
2. Servituutide ja isiklike kasutusõiguste vms seadmine.
3. Mistahes krundile jääva esmase hoonestuse ja sellega seotud vajalike tehnovõrkude,
rajatiste ja juurdepääsutee projekteerimine.
4. Ehituslubade väljastamine. Mistahes e simesele hoonele ehitusloa väljastamise eelduseks
on hoonestust teenindava tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine (juurdepääsuks vajalik tee
tolmuvaba kattena (nt freeskate); vee-, kanalisatsiooni, elektri- ja sideühendus ning vajadusel
uus tuletõrje-veevõtukoht); kommunikatsioonidele ja teele peab olema väljastatud
kasutusluba.
5. Kasutuslubade väljastamine hoonetele .
26 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering
Planeeritud tee krundil nr 9 ja planeeritud hoonestuse toimimiseks vajalikud tehnovõrgud
ehitab välja planeeringu elluviimisest huvitatud isik ( elamupiirkonna arendaja). Vastavalt
arendaja ja kohaliku omavalitsuse kokkuleppele antakse tee peale kasutusloa saamist
kohaliku omavalitsuse haldusse edaspidise hoolduse tegemiseks (avalikuks kasutamiseks).
Kui ehitamise käigus rikutakse tee seisukorda, tuleb see taastada.
Transpordimaa krunt nr 10 on ette nähtud avaliku kasutusega ja antakse tasuta linnale üle
peale katastriüksuse moodustamist.
Tehnovõrkude rajamine toimub krundi igakordse omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös.
Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajam ise finantseerimise tingimused.
Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad
koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt
krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokku lepetele.
Pärnu Linnavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja
kasutuslubade menetluse käigus.
Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse
volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt
Planeerimisseaduse § 140. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui
detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei
ole asutud ellu viima või planeeringu k oostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik
soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Planeeringualal kehtib Audru Vallavolikogu 11.11.2004 otsusega nr 256 kehtestatud Atta- Ans
kinnistu detailplaneering. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub varem
kehtestatud planeering käesoleva planeeringuala ulatuses kehtetuks.
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 27
C – JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500
5. Kruntimise joonis M 1 : 500
Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneeringu jooniste üldine info
PlanID 100834
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Plan_ala Planeeringuala
DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud krundi
numbriga, mis asub kihil
DP_krunt_objectID
DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud krundi
numbriga, mis asub kihil
DP_krunt_objectID
Kihtide koostamiseks kasutati MicroStation PowerDraft V8i
Esitluskujude mõõtkava 1:500
Digitaalsete kihtide koostaja Jaana Veskimeister
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 06.10.2021 13:28
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: K/627 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute
detailplaneeringu kehtestamine
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokument.Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneeringu
kehtestamine K/627.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-
tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Elektrooniliselt edastatud
dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse
dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või
vastuvõtmise.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu
linn444 8200 |