dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 6. oktoober 2021
Viit
14-11/6958-1
Registreeritud
6. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)
Lahendamise tähtaeg
26. oktoober 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎K_627_04102021.asice11095 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 04.10.2021 nr 627 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Pärnu Linnavalitsuse 9. septembri 2019 korraldusega nr 608 algatati Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering ülesandega kaaluda võimalusi elamukruntide moodustamiseks, et rajada looduslähedane tegevusteraapia puhkeküla, kus hooneid on võimalik rentida ka alaliseks elamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala ümberkruntimine väiksemateks kruntideks; kruntidele sobivaima hoonestusala, ehitusõiguse, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste määramine; haljastus-, parkimis-, juurdepääsu- ning kommunikatsioonidega liitumise lahenduse leidmine; senise ärimaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Planeeringuala asub Papsaare külas Elu tee jaotustänava ääres, haarates kolme – Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistut. Planeeringuala suurus on ca 2,2 ha. Planeeritava ala absoluutkõrgus jääb valdavalt alla 3,19 m abs, mistõttu piirkond on üleujutusohuga ala. Planeeringuala mõjupiirkonnas paiknevad peamiselt ühepereelamud ning söötis maatulundusmaad, hooned on ühe- ja kahekorruselised. Kahekorruseliste elamute puhul on teine korrus kavandatud katusealusena. Kuna planeeringuala asub logistiliselt heas asukohas, siis erinevate liikumisviisidega (jalgsi, bussi, ratta ja autoga) ühendusteed piirkonnas on head. Ligipääs planeeringualale on mööda avalikus kasutuses olevat Elu teed. Planeeringualasse jäävatest kinnistutest on hoonestatud ainult Elu tee 7, millel asuvad Atta puhketalu peamaja, saun ja Atta puhketalu abihoone. Peamaja ja abihoone on kahekorruselised (teine korrus katusealusena), saun ühekorruseline. Planeeringuala on heakorrastatud, hooldatud murualadel ja hoonestuse ümber on istutatud dekoratiivtaimi. Kinnistutele jäävad kujundatud tiigid. Elu tee 5 kinnistul asuvad kasvuhooned ja tiik ning Elu tee 9 kinnistul tiik. Planeeringuala kinnistute katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa. Piki planeeringuala lõunaserva (väljaspool planeeringuala) ja mööda Elu tee 5 kinnistu lääneserva kulgeb Papsaare kraav, mis on maaparandussüsteemi alla 10 km2 valgalaga avatud eesvool. Papsaare kraav suubub planeeringualast ca 340 m kaugusel läänes asuvasse Audru jõkke. Papsaare kraavist tulenevalt tuleb arvestada veekaitsevööndiga, mis on 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist ja eesvoolu kaitsevööndiga, mis on 12 m Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist. Planeeringualal kehtivad Audru valla üldplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19) ja Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74). Detailplaneering on koostatud Audru valla üldplaneeringu kohasena. Planeeringulahendus Olemasolevad Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistud jagatakse ümber kaheksaks (krundid 1 kuni 8) elamumaa ning kaheks (krunt 9 ja 10) transpordimaa krundiks. Moodustatud elamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 1202 m2 kuni 6014 m2. Elamukruntide moodustamisel on lähtutud kehtiva Audru valla üldplaneeringu nõuetest, et krundi suurus oleks vähemalt 1200 m² ja krundi minimaalne laius pikemas küljes oleks vähemalt 30 m. Hoonete ehitamine on lubatud joonisel 3 (põhijoonis) esitatud hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele. Ehitusõiguse kohaselt nähakse kruntidel nr 1-8 ette üksikelamute ja nende abihoonete ehitamine. Hoonete suurim lubatud arv kruntidel on vahemikus 2 kuni 4 hoonet ja suurim lubatud ehitisealune pind jääb vastavalt vahemikku 270 m2 kuni 600 m2. Kahekorruseliste hoonete maksimaalne kõrgus on 9 m (12,5 m abs). Kruntidel nr 1-6 ja nr 8 on lubatud kuni 210 m² ehitisealuse pinnaga elamu ehitamine. Krundil nr 7 säilib olemasolev elamu. Kruntidel nr 1-6 on lisaks elamule lubatud ühe kuni 60 m² ehitisealuse pinnaga abihoone püstitamine. Kruntidel nr 7 ja 8 on lubatud suuremate kui 60 m² ehitisealuse pinnaga abihoonete ehitamine, kuid samas peab abihoone ehitisealuselt pinnalt ja mahult jääma elamust väiksemaks. Kruntidel nr 3-6 asetseb abihoone kas elamuga ühel joonel või elamu tänavapoolsest ehitusjoonest tagapool. Elamukruntidele hoonestusala piires on lubatud täiendavalt ehitusloa kohustuseta rajatiste (nt kasvuhoonete, varjualuste jmt rajatiste) püstitamine. Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel nr 2, 7 ja 8 lubatud kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m² suuruste hoonete püstitamine. Vundamendiga ja klaasist kasvuhooned loetakse elamu juurde kuuluvateks abihooneteks ja nende rajamine saab toimuda planeeritud ehitusõiguse alusel. Ühe krundi elamukompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku). Planeeringuala kruntide nr 3-6 hooned kavandatakse ühtses stiilis. Hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat keskkonda arvestav. Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus. Hoone energiasäästlikkus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda. Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada üleujutusriskiga. Maapinda hoonete ümbruses (hoonestusala ulatuses) tuleb tõsta, sh juurdepääsuteede ja -platside teepinda vähemalt kõrgusmärgini 2,29 m abs. Elamispinna põranda absoluutkõrgus ei tohi olla alla 3,19 m abs, soovituslikult projekteerida see 3,69 m abs või kõrgem. Elamute projekteerimisel tuleb arvestada ilmakaartega ja soovituslikult näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid tuleb sulandada arhitektuursesse terviklahendusse, paneelid või nendega kaetavad osad kavandatakse osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist, võib kavandada hoone osade külge (katus, fassaad). Maapealsed päikesepaneelid on lubatud ainult kruntidel nr 7 ja 8. Kruntidele nr 2, 3, 7 ja 8 jäävad tiigid peavad säilima olemasolevates piirides. Planeeringuala kruntide nr 1-8 kasutamise sihtotstarbeks on määratud üksikelamumaa, mis vastab Audru valla üldplaneeringu järgsele maakasutuse juhtotstarbele elamumaa. 2 Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitse varjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, tehnosüsteemi ja -seadme osa. Krundile püstitatud olemasolevad ja kavandatavad hoone mahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega paiknevad planeeringuga määratud hoonestusalas ning arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Ehitisealuse pinna sisse arvestatakse sealhulgas rõdud ja üle kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale varikatused. Hoone küljes postidele toetuv varikatus kuulub hoone ehitisealuse pinna hulka. Hoone fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid. Hoone välised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud. Tehnoseadmed ei tohi ulatuda üle suurima lubatud ehituskõrguse. Hoonet teenindavad mahulised tehnoseadmed (nt ventilatsioonikamber vms tehnoruum) peavad jääma detailplaneeringuga hoonele lubatud maksimaalse kõrguse sisse. Väikesemahulisi tehnoseadmeid (tuulutuskorstnad, šahtide katusepealsed osad, suitsueemaldusventilaatorid, päikesepaneelid jms) ei arvestata hoone maks kõrguse sisse. Vajadusel leitakse seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus. Tehnilistele seadmetele tagatakse müranõuetele vastav lahendus, vajadusel tagatakse müra leevendavate meetmete rakendamine. Planeeringuga moodustatakse 2675 m2 suurune krunt nr 9 ja 354 m2 suurune krunt nr 10, mille krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud 100% tee- ja tänava maa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele 100% transpordimaa. Transpordimaa krunte ei hoonestata. Planeeringulahendus näeb planeeritud kruntidele juurdepääsu ette nii olemasolevalt teelt kui uue planeeritud tänava (krunt nr 9) kaudu. Tänav on planeeritud tupikuna, mille lõpus on ümberpööramise koht. Tänav on kavandatud avaliku kasutusega. Sõiduautode parkimine korraldatakse oma kruntide piires, nähes ette vähemalt kolm parkimiskohta krundil. Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu planeeringuala ulatuses. Hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad tuleb haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks. Kõvakattega alade osakaal, sh terrassid, ei tohi ületada haljastatud pindade osakaalu. Uushaljastus, väikevormid ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus või eraldi haljastusprojektiga. Kruntide tänavapoolsele piirile on lubatud rajada kas hoonete arhitektuuriga sobivad läbi nähtavad puitpiirdeaiad kõrgusega kuni 1,6 m või läbipaistmatud kuni 1,2 m kõrgused piirded või hekid. Kruntide vahelised piirded võib kavandada võrkaiana. Mistahes piirde tüübi valikul peab tänavapoolsel piiril järgima ühtset kõrgusjoont. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas eelkõige maastikukujundamise kaudu (kõvakattega aladelt kokku kogutud ja puhastatud vesi suunata rohealadele, kujundatud vihmaaeda, tiiki, imbkraavi vm). Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime. Audru osavallas kliimamuutuste olulisemad mõjud on tormide sagenemine, üleujutused, erosiooni risk ja kuumalained. Rannikuala võivad aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt seni kogetust suurem. Planeeringulahenduse elluviimisel tuleb arvestada kliimamuutustega ja näha ette kliimamõju leevendavad meetmed vastavalt planeeringus kirjeldatule. 3 Üldplaneeringu järgselt tuleb uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks määrata vähemalt 3,19 m abs, soovituslikult 3,69 m abs. Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest tulenevalt lahendatakse hoonestuse soojusvarustus lokaalselt. Võimalikud on soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused, sh ka gaasiküte. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb esitada projekteerimise käigus. Krundi detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud detailplaneeringu seletuskirja punkti 5.2. tabelis 5.2.1. „Planeeritud hoonestatavate kruntide ehitusõigus ja muud nõuded ning tingimused“, tabelis 5.2.2. „Planeeritud mittehoonestatava krundi ehitusõigus“ ning põhijoonisel (joonis 3), mida tuleb käsitleda koos detailplaneeringu koosseisus olevate kõigi joonistega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga ning arvestab selles seatud tingimusi/nõudeid. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei jää planeeringuala rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alale, detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga. Detailplaneeringu elluviimine Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.10 „Planeeringu rakendamise nõuded” on sätestatud planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Pärast planeeringu kehtestamist viiakse läbi maakorralduslikud toimingud. Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus omal kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (edaspidi detailplaneeringukohased rajatised), kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Enne ehitusloa taotlemist detailplaneeringu kohastele ehituskruntidele peab nende ehituskruntideni olema rajatud juurdepääs, mis võimaldab ehitustegevusega alustamist. Ehituskruntidele ehitusloa andmise eelduseks on võrguvaldajate poolsete tehniliste tingimuste olemasolu, millega määratakse kinnistute liitumispunktide asukohad ja varustatuse tehnilised põhimõtted. Tehnovõrkude rajamine võib kulgeda paralleelselt kruntide ehitustegevusega. Detailplaneeringu järgsete enam kui 2 krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus enne elamutele ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed, puurkaev(ud) veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid või liinid. Enne kasutusloa taotlemist detailplaneeringu kohasele ehituskrundile peab selle ehituskrundini olema välja ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatised. 4 Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel omandajale üle andma detailplaneeringukohaste rajatiste omal kulul väljaehitamise kohustuse, millega kinnistu omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja asemele. Väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn detailplaneeringukohased rajatised välja siis, kui ehitamine on sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas. Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed, lähimale tehniliselt sobivaimale võimalikule alale. Detailplaneering on vastuvõetud Pärnu Linnavalitsuse 12.07.2021 korraldusega nr 472. Detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid ja arvamusi ei esitatud. Detailplaneering on koostatud vastavuses Audru valla üldplaneeringuga. Rahandusministeeriumi järelevalvet planeeringu üle ei teostatud. Detailplaneeringu kehtestamise põhjendused on toodud detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistel (situatsiooniskeem; tugijoonis; põhijoonis; tehnovõrkude joonis; kruntimise joonis; illustreeriv joonis), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on korralduse lahutamatud lisad. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 139 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu 1. veebruari 2018. aasta määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 punkti 2 alusel 1. Kehtestada Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering (juurde lisatud). 2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. 3. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise korralduse ärakiri ning kehtestatud detailplaneering rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates. 4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Varje Tipp (allkirjastatud digitaalselt) abilinnapea Tiina Roht linnapea ülesannetes linnasekretär 5 Lisa Pärnu Linnavalitsuse 04.10.2021 korraldus nr 627 juurde 37 lehel Versioon 29.06.2021 /// Töö nr 20003561 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 20003561 Tartu 2021 Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363) Kapakka OÜ Planeeringu koostamisest huvitatud isik Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering Sisukord A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED............................................................... 5 2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ....................................................... 5 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 5 3.1 Planeeritava ala asukoht ....................................................................................................................5 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ning olulised linnaehituslikud mõjutegurid ...............................................................................................................................................6 3.3 Maakasutus ja hoonestus...................................................................................................................6 3.4 Haljastus ja liiklus ...............................................................................................................................6 3.5 Tehnovõrgud ......................................................................................................................................7 3.6 Keskkonnatingimused ........................................................................................................................7 4 ÜLD- JA MAAKONNAPLANEERINGUKOHANE PIIRKONNA ARENG................. 7 5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ......................................................... 11 5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................................................ 11 5.2 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ................................................. 11 5.3 Krundi hoonestusala piiritlemine ..................................................................................................... 14 5.4 Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid ...................................................................................... 15 5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 15 5.6 Tehnovõrgud ja rajatised ................................................................................................................. 16 5.6.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 16 5.6.2 Reovee kanalisatsioon ................................................................................................................. 16 5.6.3 Sademevete kanalisatsioon ......................................................................................................... 17 5.6.4 Elektrivarustus .............................................................................................................................. 17 5.6.5 Soojusvarustus ............................................................................................................................. 18 5.6.6 Gaasivarustus .............................................................................................................................. 18 5.6.7 Sidevarustus ................................................................................................................................. 19 5.6.8 Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................... 19 5.6.9 Välisvalgustus .............................................................................................................................. 19 5.6.10 Tuletõrje veevarustus ja tuleohutus ........................................................................................... 19 5.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 20 5.8 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 21 5.8.1 Heitvee ärajuhtimine ..................................................................................................................... 21 5.8.2 Jäätmed ........................................................................................................................................ 21 5.8.3 Energiatõhusus ............................................................................................................................ 21 5.8.4 Radoon ......................................................................................................................................... 22 5.8.5 Insolatsioon .................................................................................................................................. 22 5.8.6 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................................... 22 5.9 Piirangud ......................................................................................................................................... 23 5.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid ....................................................................................................... 23 5.9.2 Servituudi seadmise vajadus........................................................................................................ 24 5.9.3 Tegevus eesvoolu kaitsevööndis ................................................................................................. 24 5.10 Planeeringu rakendamise nõuded ................................................................................................ 25 C – JOONISED ......................................................................................................... 27 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 5 A – SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 09.09.2019 korraldus nr 608 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine. Alusdokumentatsioonina on kasutatud: Audru valla üldplaneeringut (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19); Pärnu maakonna planeeringut (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74); Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 ( KLM Maakorraldusbüroo OÜ, jaanuar 2020, töö nr 3764); alusplaani koordinaadid on esitatud L -EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis; Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid . 2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi elamukruntide moodustamiseks, et rajada looduslähedane tegevusteraapia puhkeküla, kus hooneid on võimalik rentida ka alaliseks elamiseks. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeeringuala ümberkruntimine väiksemateks kruntideks; kruntidele sobivaima hoonestusala, ehitusõiguse, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste määramine; haljastus -, parkimis-, juurdepääsu- ning kommunikatsioonidega liitumise lahenduse leidmine; senise ä rimaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2. 3.1 Planeeritava ala asukoht Planeeringuala asub Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee jaotustänava ääres haarates kolm kinnistut: Elu tee 5, 7 ja 9. Planeeringuala suurus on ca 2,2 ha. Planeeringuala asub Pärnu kui linnakeskuse piirist linnulennult ca 3 km kaugusel (Pärnu linn jääb planeeringualast idapoole); planeeringualast ca 1,2 km kaugusele lõunasuunda jääb meri. Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1 . 6 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ning olulised linnaehituslikud mõjutegurid Planeeringuala mõjupiirkonnas paiknevad peamiselt ühepereelamud ning söötis maatulundusmaad. Planeeringuala piirneb idapoolt (Elu tee 9 naaberkinnistud) elamukrundi (Elu tee 11) ja Vanajõe tiigiga (üldkasutatav maa); läänepoolt (Elu tee 5 naaberkinnist u) maatulundusmaaga (Elu tee 3), millel asub tiik. Planeeringualast lõunasse jääb maatulundusmaa sihtotstarbega Kulliaasa kinnistu; põhja s piirneb planeeringuala Elu teega. Põhjasuunas üle Elu tee asuvad söötis maatulundusmaad, samas t teest lõuna- ja idapoole on arenemas elamupiirkond (krunditud, kuid osalt veel hoonestamata). Hooned mõjupiirkonnas on ühe- ja kahekorruselised. Kahekorruseliste elamute puhul on teine korrus katusealusena. Valdavalt on naabrusesse jäävad krundid hoonestatud ca 200 m² suuruse ehitisealuse pinnaga elamuga. Erinevate liikumisviiside (jalgsi-bussiga, rattaga ja autoga) ühendusteed piirkonnas on suhteliselt head, kuna planeeringuala asub logistiliselt heas asukohas: ca 400 m kaugusele läänesuunda jääb kõrvalmaantee nr 19112 Valgera nna tee, mis omakorda on ühenduses Valgeranna tee ristist ca 700 m kaugusele jääva tugimaanteega nr 60 Pärnu-Lihula; planeeringualaga piirnev Elu tee tagab otseühenduse Pärnu linna suunduvate teiste teedega; bussipeatused Elu tee ääres (võimldavad sõitu k ahes suunas) jäävad ca 200-250 m kaugusele, mis on võrdlemisi mugava pikkusega jalutusmaa, et kasutada bussitransporti. Kuna Pärnu linn ja mererand ei asu planeeringualast kaugel (ca 3 km kaugusel), on auto- ja bussitranspordile hea alternatiivina või tervisespordiks kasutada ka ratast. 3.3 Maakasutus ja hoonestus Planeeringualasse jäävatest k innistutest on hoonestatud ainult Elu tee 7, millel asuvad Atta puhketalu peamaja (ehr kood 120533313), saun (ehr kood 120854466) ja Atta puhketalu abihoone (ehr kood 120656411). Peamaja ja abihoone on kahekorruse lised (teine korrus katusealusena), saun ühekorruseline. Elu tee 5 kinnistul asuvad kasvuhooned ja tiik ni ng Elu tee 9 kinnistul tiik. Planeeringualale jäävate kinnistute andmed on toodud tabelis 3.3.1. Tabel 3.3.1. Planeeringuala kinnistute andmed Krundi aadress Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve Elu tee 5 15904:003:1345 6 096 m² Ärimaa Elu tee 7 15904:003:1344 7 827 m² Ärimaa Elu tee 9 15904:003:1346 8 319 m² Ärimaa 3.4 Haljastus ja liiklus Ligipääs planeeringualale on mööda avalikus kasutuses oleva t Elu teed (Elu tee L2, (kt 62401:001:1021), asfaltkattega jaotustänav). Lähim suurem riigimaantee on lääne suunda jääv Valgeranna tee. Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 7 Planeeringualal on kõrghaljastus esindatud nii okas - (valdavalt männid) kui lehtpuude (kased, pajud, lepad) näol. Planeeringuala on heakorrastatud, hooldatud murualadel ja hoonestuse ümber on istutatud ka dekoratiivtaimi. Kinnistutele jäävad kujundatud tiigid. Maapind alal on tasane langedes veidi lõuna suunas. Maapinna keskmiste kõrguste vahemik on ca 1,50-3,00 m/abs. 3.5 Tehnovõrgud Elu tee 7 kinnistul on olemas elektri-, vee ja sideühendus; reovee lahenduseks on omapuhasti (septik ja imbväljak). Soojavarustuseks on maaküte. Teistel kinnistutel tehnovõrkude ühendus puudub. 3.6 Keskkonnatingimused Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte, EELISe andmetel kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000 alad ning muud looduskaitseseaduse alusel kaitstavad objektid. Alal ja selle vahetus läheduses puuduvad objektid, mis vajavad keskkonnalube. Piki planeeringuala lõunaserva (väljaspool planeeringuala) ja mööda Elu tee 5 kinnistu lääneserva kulgeb Papsaare kraav, mis on maaparandussüsteemi alla 10 km 2 valgalaga avatud eesvool. Papsaare kraav suubub planeeringualast ca 340 m kaugusel läänes asuvasse Audru jõkke. Papsaare kraav ist tulenevalt tuleb arvestada veekaitsevööndiga, mis on 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist ja eesvoolu kaitsevööndiga, mis on 12 m Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist . 4 ÜLD- JA MAAKONNAPLANEERINGUKOHANE PIIRKONNA ARENG Planeeringualal kehtivad strateegilised planeeringud on Audru valla üldplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 ) ja Pärnu maakonna planeering (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/74). Audru valla üldplaneeringu kohaselt on valla eesmärk olnud kasvatada mõõdukalt elanikkonda, säilitades seejuures looduse peamised väärtused ning võimalused erinevat elustiili harrastavate inimeste eluks. Pärnu linna ja Audru vahelise ala kujundamisel on seni lähtutud põhimõttest, et see kujuneb kompaktsema asustusega alaks, kus domineerivad linnakeskkonnaga võrreldes suuremad ühepereelamu krundid. Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistud jäävad Audru valla üldplaneeringu kohaselt reserveeritud elamumaa funktsiooniga detailplaneeringu koostamise kohustusega alale (vt skeem 4.1). Üldplaneeringuga on minimaalne lubatud krundi suurus 1 200 m ² 1. Elamukrundi (sõltumata hoone tüübist) minimaalne laius pikemas küljes peab olema vähemalt 30 m. Elamuala sisese teekrundi miinimum laius peab olema vähema lt 12 m. 1 AS Pöyry Entec. Audru valla üldplaneering. Skeem 1. Elamukruntide miinimumsuurused. 2010. 8 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering Skeem 4.1. Väljavõte Audru valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist, kus planeeringuala on tähistatud punase ringiga. Üldplaneeringu alusel tuleb detailplaneeringus määrata nii lubatav maapealsete, kui ka maa - aluste korruste arv. Kui see on määramata, ei ole lubatud maa-aluseid korruseid rajada. Käesoleva planeeringuga maa-aluseid korruseid ei planeerita. Kui elamukrunte kavandatakse 10 või enam, tuleb detailplaneeringu koostamisel tagada vähemalt üks keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala . Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse kaheksa elamukrunti. Vundamendiga ja klaasist kasvuhooned loetakse elamu juurde kuuluvateks abihooneteks. Abihoonete asukoht krundil tuleb detailplaneeringu kohustusega alal määrata detailplaneeringuga. Detailplaneeringu järgsete enam kui 2 krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus enne elamutele ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed, puurkaev(ud) veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid või liinid. Audru valla üldplaneeringus välja toodu kohaselt on 21. saj oodata järgmisi kliimamuutus eid: Temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, ses soonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms; Sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms; Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 9 Merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajat istele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms; Tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. Audru vallas kliimamuutuste olulisemad mõjud on tormide sagenemine, üleujutused , erosiooni risk ja kuumalained. Rannikuala võivad aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt seni kogetust suurem . Planeeringulahenduse koostamisel tuleb seepärast arvestada kliimamuutuste ga ja näha ette kliimamõju leevendavad meetmed: Tagada tuleb sademeveekraavide ja truupide olemasolul vee tõrgeteta äravool ; Mida rohkem tehiskeskkonnas on rohe- ja veealasid, seda tugevam on looduskeskkonna jahutav mõju. Seepärast on vajalik kõrghaljastus e ja taimestiku kasutamine kohaliku ja piirkondliku mikrokliima reguleerimiseks, hea õhukvaliteedi tagamiseks ja sademevee hajutamiseks; Parklate ja platside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime, asfaldi ja betooni kasutamist võimalusel vältida või liigendada suuri tehispindasid rohealade või kõrghaljastusega ; Kõrghaljastuseta elamualade siseste teede äärde on soovitatav planeerida varjuandvat kõrghaljastust, üldmaal/rohealadel säilitada või rajada kõrghaljastust ; Elamu projekteerimisel arvestada ilmakaartega ; Maakütte rajamisel alla 2 500 m² suurusega kõrghaljastuseta maaüksustel ja kruntidel peab vähemalt ¼ jääma kõrg- ja madalhaljastuse alaks juhul, kui rajatakse horisontaalne maakollektor, kuna kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastuse rajamist . Kitsastes oludes maakütte rajamisel peab kaaluma erinevate maakütteliikide vahel sobivamat kütteliiki: maakollektor, soojuspuurauk, energiakaev vms. Horisontaalse maakütt e külmaaine kollektor paigaldada maa-aladele, mis jäävad kõrghaljastuseta. Hoone projekti asendiplaanil tuleb määrata maakütte kavandamiseks ettenähtud ala ja suurus. Üldplaneeringus on soovitusena toodud, et üleujutusohuga aladele elamualasid mitte kavandada. Planeeringuala osas näeb üldplaneering ette reserveeritud elamumaa juhtotstarbe, st üldplaneering on alale elamuala ette näinud . Detailplaneeringu algatamise korralduses on toodud, et planeeritava ala absoluutkõrgus jääb valdavalt alla 3,19 m, mistõttu tuleb arvestada üleujutuse riskiga. Üleujutusriskiga piirkonnas tuleb vastavalt Audru valla üldplaneeringule maapinda hoonete ümbruses (hoonestusala ulatuses) tõsta (sh juurdepääsuteede ja -platside teepinda) vähemalt kõrgusmärgini 2.29 m/abs. Vastavalt üldplaneeringule tuleb uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks määrata vähemalt 3,19 m/abs, soovituslikult 3,69 m/abs 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga ning arvestab selles seatud tingimusi/nõudeid. Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastani 2030+. Maakonnaplaneeringus on välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja kasutamiseks on seatud üldised põhimõtted ja tingimused. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei jää planeeringuala rohelise võrgustiku ega ka väärtusliku maastiku alalele (vt skeem 4.2). Küll jääb planeeringula lennuvälja piiranguvööndisse (vt skeem 4.3). Maakonnaplaneering lennuvälja piiranguvööndisse tingimusi ei määra, v.a, 2 Üldplaneeringus on abs.kõrgused toodud BK77 süsteemis, nimetatud kõrgused on ümber arvestatud EH 2000 süsteemi . 10 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering nõue kooskõlastada Lennuametiga 3 üle 45 m kõrgusi ehitisi hõlmavad planeeringud. Käesoleva planeeringuga kavandatavad hooned (elamud ja abihooned) jäävad nimetatud piirangust oluliselt madalamaks. Skeem 4.2. Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu looduskeskkonna joonisest, kus planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga. Skeem 4.3. Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu tehnilise tartistu joonisest, kus planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga. Detailplaneeringu lahendusega vastuolu maakonnaplaneeringuga ei ole . 3 Käesoleva töö ajal Transpordiamet. Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 11 5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Olemasolevad kinnistud Elu tee 5, 7 ja 9 krunditakse ümber kaheksaks elamumaa ning kaheks transpordimaa krundiks. Elamukruntide moodustamisel on lähtutud kehtiva üldplaneeringu nõuetest, et krundi suurus oleks vähemalt 1 200 m² ja krundi minimaalne laius pikemas küljes oleks vähemalt 30 m. Moodustatud kruntide pindalad ja sihtotstarbed on toodud joonisel nr 3 ehitusõiguse tabelis. Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus. 5.2 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 ning tabelites 5.2.1 ja 5.2.2. Ehitusõiguse kohaselt nähakse kruntidel nr 1-8 ette üksikelamute ja nende abihoonete ehitamine ; krunt nr 9 on moodustatud tänava maa-alaks (elamukruntidele juurdepääsutee ehitamiseks) ja krunt nr 10 samuti tänava maa-alaks Elu tee äärde kergliiklustee rajamise võimaldamiseks . Kruntidel nr 1-6 ja nr 8 on lubatud kuni 210 m² ehitisealuse pinnaga elamu ehitamine (krundil nr 7 säilib olemasolev elamu); kruntidel nr 1-6 on lisaks elamule lubatud ühe kuni 60 m ² ehitisealuse pinnaga abihoone püstitamine. Kruntidel nr 7 ja 8 on lubatud suuremate kui 60 m² ehitisealuse pinnaga abihoonete ehitamine, kuid abihoone peab e hitisealuselt pinnalt ja mahult jääma siiski elamust väiksemaks. Kruntidel nr 3-6 peab abihoone asetsema kas elamuga ühel joonel või elamu tänavapoolsest ehitusjoonest tagapool. Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud hoonestu sala piires täiendavalt ehitusloa kohustuseta rajatiste (nt kasvuhoonete, varjualuste jmt rajatiste) püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka). Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel nr 2, 7 ja 8 lubatud kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m² suuruste väikehoonete püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka). Küll tuleb arvestada, et vundamendiga ja klaasist kasvuhooned loetakse elamu juurde kuuluvateks abihooneteks ja nende rajamise soovil peab selle võimaldama planeeritud ehi tusõigus. Hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat keskkonda arvestav. Ühe krundi elamukompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku). Planeeringuala kruntide nr 3-6 hooned tuleb kavandada ühtses stiilis. Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga kavandatud ei ole. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada üleujutusriskiga. Maapinda hoonete ümbruses (hoonestusala ulatuses) tuleb tõsta, sh juurdepääsuteede ja -platside teepinda vähemalt kõrgusmärgini 2,29 m/abs. Elamispinna põranda absoluutkõrgus Audru vallas ei tohi olla alla 3,19 m, soovituslikult projekteerida see 3,69 m/abs 4 või kõrgem. 4 Üldplaneeringus on abs.kõrgused toodud BK77 süsteemis, nimetatud kõrgused on ümber arvestatud EH 2000 süsteemi . 12 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb rajada hoonestusala piirides. Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, tehnosüsteemi ja -seadme osa jt vastavas õigusaktis 5 nimetatud hooneosi. Hoone küljes postidele toetuv varikatus kuulub hoone ehitisealuse pinna hulka. Olemasolevat hoonestust (krundil nr 7) võib remontida või muud moodi parendada. Rekonstrueerimisel või lammutamisel uushoonestuse rajamiseks tuleb jääda hoonestusala piiresse ja lähtuda määratud ehitusõigusest. Kruntidele nr 2, 3, 7 ja 8 jäävad tiigid peavad säilima olemasolevates piirides. Elamute projekteerimisel arvestada ilmakaartega . Arvestades ptk-s 5.8.3 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Maapealsed päikesepaneelid on lubatud ainult kruntidel nr 7 ja 8. Tabel 5.2.1. Planeeritud hoonestatavate kruntide ehitusõigus ja muud nõuded ning tingimused Krundi aadress Krunt 1 Krunt nr 2 Krunt nr 3 Krunt 4 Krunt nr 5 Krundi suurus 1 448 m² 2 347 m² 1 711 m² 1 203 m² 1 203 m² Planeeritav krundi Üksikelamu Üksikelamu Üksikelamu Üksikelamu Üksikelamu kasutamise maa maa maa maa maa sihtotstarve 6 Vaste üldplaneeringu Elamumaa Elamumaa Elamumaa Elamumaa Elamumaa juhtotstarvetes Krundi lubatud suurim hoonete 270 m² / 19% 300 m² / 13% 270 m² / 16% 270 m² / 22% 270 m² / 22% ehitisealune pind / täisehituse % Hoonestusala 588 m² 914 m² 554 m² 764 m² 757 m² suurus Maapinna kõrgus Ca 2,2 m/abs / Ca 2,1 m/abs / Ca 2,1 m/abs / Ca 2,0 m/abs / Ca 1,8 m/abs / olemasolev / ca 3,0 m/abs ca 3,0 m/abs ca 3,0 m/abs ca 3,0 m/abs ca 3,0 m/abs planeeritav Lubatud suurim 2 2 2 2 2 hoonete arv krundil Hoonete 9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5 maksimaalne kõrgus m/abs m/abs m/abs m/abs m/abs (m ja m/abs) Hoonete suurim maapealne korruselisus / 2/ 0 2/ 0 2/ 0 2/ 0 2/ 0 maa-aluseid korruseid Lubatud väikseim TP 3 TP 3 TP 3 TP 3 TP 3 tuleohutusklass Kuni 20 m² ja kuni 5 On lubatud, ei m kõrgused Ei ole lubatud sisaldu Ei ole lubatud Ei ole lubatud Ei ole lubatud ehitised, mis on ehitusõiguses hooned Katusetüübid, Viilkatus, Viilkatus, Viilkatus, Viilkatus, Viilkatus, katusekallete 20-45°, 20-45°, 20-45°, 20-45°, 20-45°, vahemik, põhijoone põhijoone põhijoone põhijoone põhijoone katuseharja suund, harjajoon harjajoon harjajoon harjajoon harjajoon materjal tänavapoolse tänavapoolse tänavapoolse tänavapoolse tänavapoolse välisviimistluse krundipiiriga krundipiiriga krundipiiriga krundipiiriga krundipiiriga materjalid kas kas kas kas kas paralleelne või paralleelne või paralleelne või paralleelne või paralleelne või risti, abihoonel risti, abihoonel risti, abihoonel risti, abihoonel risti, abihoonel vaba; vaba; vaba; vaba; vaba; 5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6 6 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 13 Krundi aadress Krunt 1 Krunt nr 2 Krunt nr 3 Krunt 4 Krunt nr 5 plekk, kivi, plekk, kivi, plekk, kivi, plekk, kivi, plekk, kivi, asbestivaba asbestivaba asbestivaba asbestivaba asbestivaba eterniit eterniit eterniit eterniit eterniit Olulisemad Liimpuit, Liimpuit, Liimpuit, Liimpuit, Liimpuit, arhitektuuri nõuded: palkmaja (v.a palkmaja (v.a palkmaja (v.a palkmaja (v.a palkmaja (v.a välisviimistluse ümarpalk), ümarpalk), ümarpalk), ümarpalk), ümarpalk), materjalid, avatäited puitlaudis. puitlaudis. puitlaudis. puitlaudis. puitlaudis. (uksed aknad jms), Krunt on Krunt on Krunt on Krunt on Krunt on piirded (materjal, lubatud piirata lubatud piirata lubatud piirata lubatud piirata lubatud piirata kõrgus, tüüp) kuni 1,6 m kuni 1,6 m kuni 1,6 m kuni 1,6 m kuni 1,6 m kõrguse läbi kõrguse läbi kõrguse läbi kõrguse läbi kõrguse läbi nähtava või nähtava või nähtava või nähtava või nähtava või kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi paistmatu ja paistmatu ja paistmatu ja paistmatu ja paistmatu ja keskkonda keskkonda keskkonda keskkonda keskkonda sobiva sobiva sobiva sobiva sobiva piirdega piirdega piirdega piirdega piirdega Haljastus, osakaalu Krundi Krundi Krundi Krundi Krundi % ehitistest vaba ehitistest vaba ehitistest vaba ehitistest vaba ehitistest vaba ala tuleb ala tuleb ala tuleb ala tuleb ala tuleb haljastada. haljastada. haljastada. haljastada. haljastada. Maksimaalselt Maksimaalselt Maksimaalselt Maksimaalselt Maksimaalselt säilitada säilitada säilitada säilitada säilitada olemasolev olemasolev olemasolev olemasolev olemasolev kõrghaljastus kõrghaljastus kõrghaljastus kõrghaljastus kõrghaljastus Parkimiskohtade arv 3 3 3 3 3 Piirangud 1. Papsaare kraavi eesvoolu Papsaare Papsaare Papsaare Papsaare kaitsevöönd kraavi kraavi kraavi kraavi (12 m) eesvoolu eesvoolu eesvoolu eesvoolu 3. Krunti kaitsevöönd kaitsevöönd kaitsevöönd kaitsevöönd läbivad (12 m) (12 m) (12 m) (12 m) tehnovõrgud krundi nr 2 tarvis Krundi aadress Krunt 6 Krunt nr 7 Krunt 8 Krundi suurus 1 202 m² 6 014 m² 4 086 m² Planeeritav krundi Üksikelamu Üksikelamu Üksikelamu kasutamise maa maa maa sihtotstarve 7 Vaste üldplaneeringu Elamumaa Elamumaa Elamumaa juhtotstarvetes Krundi lubatud suurim hoonete 270 m² / 22% 600 m² / 10% 400 m² / 10% ehitisealune pind / täisehituse % Hoonestusala 691 m² 4 261 m² 1 643 m² suurus Maapinna kõrgus Ca 2,2-3,0 Ca 2,0 m/abs / Ca 2,5 m/abs / olemasolev / m/abs / ca 3,0 m/abs ca 3,0 m/abs planeeritav ca 3,0 m/abs Lubatud suurim 2 4 3 hoonete arv krundil Hoonete 9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5 9 m / ca 12,5 maksimaalne kõrgus m/abs m/abs m/abs (m ja m/abs) Hoonete suurim maapealne korruselisus / 2/ 0 2/ 0 2/ 0 maa-aluseid korruseid Lubatud väikseim TP 3 TP 3 TP 3 tuleohutusklass Kuni 20 m² ja kuni 5 On lubatud, ei On lubatud, ei m kõrgused Ei ole lubatud sisaldu sisaldu ehitised, mis on ehitusõiguses ehitusõiguses hooned 7 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 14 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering Krundi aadress Krunt 6 Krunt nr 7 Krunt 8 Katusetüübid, Viilkatus, Viilkatus, Viilkatus, katusekallete 20-45°, 20-45°, 20-45°, vahemik, põhijoone põhijoone põhijoone katuseharja suund, harjajoon harjajoon harjajoon materjal tänavapoolse tänavapoolse tänavapoolse välisviimistluse krundipiiriga krundipiiriga krundipiiriga materjalid kas kas kas paralleelne või paralleelne või paralleelne või risti, abihoonel risti, abihoonel risti, abihoonel vaba; vaba; vaba; plekk, kivi, plekk, kivi, plekk, kivi, asbestivaba asbestivaba asbestivaba eterniit eterniit eterniit Olulisemad Liimpuit, Liimpuit, Liimpuit, arhitektuuri nõuded: palkmaja (v.a palkmaja (v.a palkmaja (v.a välisviimistluse ümarpalk), ümarpalk), ümarpalk), materjalid, avatäited puitlaudis. puitlaudis. puitlaudis. (uksed aknad jms), Krunt on Krunt on Krunt on piirded (materjal, lubatud piirata lubatud piirata lubatud piirata kõrgus, tüüp) kuni 1,6 m kuni 1,6 m kuni 1,6 m kõrguse läbi kõrguse läbi kõrguse läbi nähtava või nähtava või nähtava või kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi kuni 1,2 m läbi paistmatu ja paistmatu ja paistmatu ja keskkonda keskkonda keskkonda sobiva sobiva sobiva piirdega piirdega piirdega Haljastus, osakaalu Krundi Krundi Krundi % ehitistest vaba ehitistest vaba ehitistest vaba ala tuleb ala tuleb ala tuleb haljastada. haljastada. haljastada. Maksimaalselt Maksimaalselt Maksimaalselt säilitada säilitada säilitada olemasolev olemasolev olemasolev kõrghaljastus kõrghaljastus kõrghaljastus Parkimiskohtade arv 3 3 3 Piirangud Papsaare kraavi eesvoolu Puuduvad Puuduvad kaitsevöönd (12 m) Tabel 5.2.2. Planeeritud mittehoonestatava krundi ehitusõigus Krundi aadress Krunt nr 9 Krunt nr 10 Krundi suurus 2 675 m² 354 m² Planeeritav krundi Tee ja tänava maa Tee ja tänava maa kasutamise sihtotstarve 8 Vaste üldplaneeringu Transpordi-maa Transpordi-maa juhtotstarvetes Krundi lubatud suurim hoonete ehitisealune Ei hoonestata Ei hoonestata pind / täisehituse % Lubatud suurim hoonete Ei hoonestata Ei hoonestata arv krundil Hoonete suhteline/ abs Ei hoonestata Ei hoonestata maksimaalne kõrgus Piirangud Krunti läbivad Elektrilevi Puuduvad OÜle kuuluvad elektri maakaabel-liinid 5.3 Krundi hoonestusala piiritlemine Planeeritud kruntide hoonestusalade piiritlemisel on üldjuhul lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalustest arvestades tuleohutusnõudeid. Kruntidel nr 3-6 on hoonestusala antud kruntide piirini, et võimaldada abihoonete ehitamine ka kruntide ühisele piirile, millisel juhul peavad olema tagatud tuleohutusnõuded (vt ka ptk 5.2). 8 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 15 Hoonestusala on kruntidel antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse kuju ja asetust, et piirkonda arendada terviklikult atraktiivse, sotsiaalselt mitmekesise ja säästva arengu põhimõtetele vastavalt . Hoonestusala tiikide alal on antud võimaldamaks hoone külge ehitatavate võimalike kaetud terrasside rajamiseks tiigi kohale. Tiigi äärde hoonestamisel tuleb ehitustehniliselt tagada hoone püsimine. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse ja istutada puid ning põõsaid. Planeeritud hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3 . 5.4 Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid Planeeringualal kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või likvideerimise kohustust. Arhitektuurse lahenduse ja tänava projekti alusel on lubatud hoonestuse, tehnovõrkude, teede ja parkimisala rajamiseks ette jäävad puud likvideerida. Soovitav on säilitada elamukruntidele jääv olemasolev elujõuline ja dekoratiivne haljastus (eelkõige männid), mis võrreldes istutatava haljastusega omab kohest roheefekti. Samuti pakub kohene kõrghaljastus koos olemasolevate veealadega looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele). Hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad tuleb haljastada , et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks . Olemasolevalt ilma kõrghaljastuseta kruntidel (eelkõige krundid nr 3-6) on soovitatav projekteerimise käigus näha ette asukohad varju andvale kõrghaljastusele (arvestada hoonestuse ja tehnovõrkude kavandamisel). Krundisisene uushaljastus lahendatakse vastavalt krundi omaniku soovile. Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete rajamisega. Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime. Kruntide tänavapoolsele piirile on lubatud rajada kas hoonete arhitektuuriga sobivad läbi nähtavad puitpiirdeaiad kõrgusega kuni 1,6 m või kuni 1,2 m kõrgused piirded, mis ei pea olema läbi nähtavad või hekid. Kruntide vahelised piirded võib kavandada võrkaiana. Mistahes piirde tüübi valikul peab tänavapoolsel piiril järgima ühtset kõrgusjoont. 5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonis el nr 3. Planeeritud krunt nr 10 on moodustatud perspektiivse kergliiklustee rajamise võimaldamiseks. Kergliiklustee rajamiseks koostatakse eraldi projekt kogu omavalitsuse poolt ette nähtavas trassi pikkuses. Planeeringulahendus näeb planeeritud kruntidele juurdepääsu ette nii olemasolevat teelt kui uue planeeritud tänava (krunt nr 9) kaudu. Tänav on kavandatud avaliku kasutusega. Krundi nr 9 tänavamaa lauseks on planeeritud 12 m. Tänav on planeeritud tupikuna, mille lõpus on ümberpööramise koht. Tänavale on kavandatud ca 4,85 m laiune sõidutee (vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad tagab ruumivajaduse veok + sõiduk vähendatud kiirusel (≤ 40 km/h) liikumiseks) ja teepeenar (nt lume vallitamiseks), kõnniteed planeeritud ei ole. Projekteerimisel on lubatud tänava ristprofiili elementide asukohti ja parameetreid muuta , sh tuleb projekteerimisel määrata tänava kõrgus arvestades tehnovõrkude lahendust. Tee madalaim kõrgus tohib olla 2,29 m/abs. Teede projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohuga. 16 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering Planeeritud elamukruntide parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, nähes ette vähemalt kolm kohta krundil. Parkimiskohtade lahendus antakse projekteerimise käigus, kui on teada hoonestuse paiknemine. Kõik hooned peavad olema kergesti juurdepääsetavad ka liikumisraskustega inimestele ja operatiivsõidukile. 5.6 Tehnovõrgud ja rajatised Elu tee 7 kinnistul (planeeritud krunt nr 7) on olemas vajalikud tehnovõrkude ühendused ja liitumised, mida on võimalik muuta vastavalt planeeritud lahendusele. Planeeritud uushoonestatavate kruntide tehnovõrkude ühenduse lahendus on kajastatud joonisel nr 4 võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoonete/rajatiste asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel on lubatud planeeritud liitumispunkti asukohti muuta, kui need on põhjendatud ja kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega. Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega. Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude kaitse (vt ptk 5. 9.1). 5.6.1 Veevarustus Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused 24.07.2020 DT-198738. Olemasolev ühisveevärgi peatorustik asub Elu teel, mis on ühenduspunktiks uue torustiku kavandamisel. Planeeritud tee alale (krunt nr 9) on planeeritud peatorustik ja planeeritud kruntidele nr 3-7 on ette nähtud eraldi vee ühendustorustikud planeeritud peatorustikult. Kruntidele nr 1, 2 ja 8 on ühendus kavandatud olemasolevalt Elu tee peatorustikult , sh krundile nr 2 läbi krundi nr 1 maa-ala. Krunt nr 7 (olemasolev kinnistu Elu tee 7) omab ühisveevärgiga liitumist, kuid soovi korral on võimalik täiendav ühendus abihoonele luua krundi nr 9 (juurdepääsutee) poolt. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda Pärn u Vesi AS Tehnilistest nõuetest (kättesaadavad Pärnu Vesi AS kodulehel). 5.6.2 Reovee kanalisatsioon Planeeringuala olmereovee ärajuhtimise lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused 24.07.2020 DT-198738. Olemasolev ühisreoveekanalisatsiooni survek analisatsioonitorustik asub Elu teel, mis on ühenduspunktiks uue torustiku kavandamisel. Planeeritud tee alale (krunt nr 9) on planeeritud peatorustik ja planeeritud kruntidele nr 3-7 on ette nähtud eraldi reovee ühendustorustikud planeeritud peatorustikult. Kruntidele nr 1, 2, 7 ja 8 on ühendus kavandatud olemasolevalt Elu tee survetorustikult koos väikepumplaga , sh reoveeühendus krundile nr 2 toimub läbi krundi nr 1. Väikepumpla jääb eraomandisse. Krundile nr 7 on soovi korral võimalik täiendav ühendus abihoonele luua ka krundi nr 9 (juurdepääsutee) poolt Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 17 Planeeringualalt reovee ärajuhtimiseks on planeeritud reoveepumpla. Pumpla asukoha valikul on arvestatud maapinna reljeefi ja naaberalade tehnilisi võimalusi ning vajadust pumpla hilisemaks kasutamiseks. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda Pärnu Vesi AS Tehnilistest nõuetest (kättesaadavad Pärnu Vesi AS kodulehel). 5.6.3 Sademevete kanalisatsioon Pärnu Vesi AS tehnilistes tingimustes 24.07.2020 DT-198738 toodud info kohaselt puudub piirkonnas AS-ile Pärnu Vesi kuuluv ühissademeveekanalisatsioon , mistõttu tuleb sademeveekäitlus lahendada lokaalselt igal krundil eraldi. Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas eelkõige maastikukujundamise kaudu (kõvakattega aladelt kokku kogutud ja puhastatud vesi suunata rohealadele, kujundatud vihmaaeda, tiiki, (imb)kraavi vm). Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist, tuleb lahenduste projekteerimisel kruntidel arvestada järgnevaga: Näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja juhtida sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt kra avid, lohud jms, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda); Kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru - või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis); Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada; Tagada tuleb vee tõrgeteta äravool (kraavide ja truupide töökindlus). Olemasolevates tiikides veeringluse ja veetaseme hoidmiseks tuleb tiikide truupide ühendused säilitada. Krundile nr 8 ja naaberkinnistule Vanajõe tiik jäävate tiikide vahele on planeeritud tee alt kavandatud täiendav truup. Tänavamaal tuleb sademevesi juhtida ja immutada sõidutee kõrval oleval haljasribal . Projekteerimisel võib vajadusel ja võimalusel ette n äha ka teeäärse kraavi/nõva. Sademe- ja drenaaživee juhtimine planeeritud reoveekanalisatsioonitorustikku ning naaberkruntidele on rangelt keelatud. Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada, võimalusel immutada haljaspinnal või suunata olemasolevatesse tiikidesse (krundid nr 2, 3, 7 ja 8) ja kraavi (kruntidega nr 1, 3-6 piirnevasse Papsaare kraavi). 5.6.4 Elektrivarustus Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 16.06.2020 nr 351251 (kehtivad kuni 16.06.2022) . Planeeritud krunt nr 7 omab elektriga liitumist. Planeeritud krundid nr 1 ja 8 saavad elektriühenduse olemasolevatest kilpidest Elu tee ääres , sh krunt nr 2 läbi krundi nr 1. 18 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering Planeeritud kruntide nr 3-6 jaotus- ja liitumiskilpide elektrivarustus on planeeritud 0 ,4 kV kaabelliinilt alates transiitkapist TK 29 piki planeeritud tänavat. Krundipiiridele on kavandatud liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on kavandatud kahekohalistena kruntide piirile teealasse. Liitumis- ja jaotuskilpide asukohad projekteerimisel täpsustuvad, kuid liitumiskilbid peavad alati olema vabalt teenindatavad. Planeeritud tänava äärde on kavandatud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Perspektiivsed liinid on kavandatud samale trajektoorile planeeritud madalpingeliinidega. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse. Teede alla jäävad elektrikaablid tuleb paigaldada kaitsetorusse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Vajadusel olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 5.6.5 Soojusvarustus Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused, sh ka gaasiküte (vt ptk 5.6.6). Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tu leb anda projekteerimise käigus. Maakütte rajamisel tuleb arvestada, et kruntidel peab vähemalt ¼ jääma kõrg- ja madalhaljastuse alaks juhul, kui rajatakse horisontaalne maakollektor (kuna kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ul atuvate juurtega kõrghaljastust). Kitsastes oludes maakütte rajamisel peab kaaluma erinevate maakütteliikide vahel sobivamat kütteliiki: maakollektor, soojuspuurauk, energiakaev vms. Horisontaalse maakütte külmaaine kollektor tuleb paigaldada maa-aladele, mis jäävad kõrghaljastuseta. Hoone projekti asendiplaanil tuleb määrata maakütte kavandamiseks ettenähtud ala ja suurus . 5.6.6 Gaasivarustus Planeeringuala gaasivarustuse lahenduse aluseks on Averson OÜ tehnilised tingimused nr TT1109201 (väljastatud 11.09.2020, kehtivad kuni 11.09.2021). Olemasolev magistraaltorustik (ø110 mm) asub Elu teel. Magistraaltorustikult on harutorustikud krundi piirini välja ehitatud kruntidele nr 1 ja 7. Planeeritud kruntide (3-6) gaasivarustusega liitumiseks on planeeritud harutorustik (ø32 mm) alates magistraaltorustiku (ø110 mm) trassist piki planeeritud tänavat. Krundi nr 8 liitumiseks tuleb ehitada harutorustik Elu teel asuvalt magistraaltorustiku (ø110 mm) trassilt. Krundi nr 2 liitumine on kavandatud läbi krundi nr 1. Planeeritud kruntide liitumised näha ette krundipiiril, kuhu tuleb paigaldada sulgeseade gaasirõhul 3-5 bar. Krundisisene gaasitorustik lahendatakse vastavalt krundiomaniku vajadustele. Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 19 5.6.7 Sidevarustus Planeeringuala sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 09.06.2020 tehnilised tingimused nr 33879823 (kehtivad kuni 08.06.2021) . Detailplaneeringuga haarataval alal paiknevad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliinirajatised (Elu tee 7 minev 50 mm PVC sidetoru algusega sidekaevust PPS-47, milles vask sidekaabel VMOHBU 5x2x0,5). Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrass on kavandatud sidekaevust PPS-46, kruntide nr 1, 2 ja 8 sidevarustus on antud vastavalt sidekaekvudest PPS-48 ja PPS-46, sh krundi nr 2 sideühendusega varustamine toimub läbi krundi nr 1 . Igale krundile on ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritud põhitrassist. Projekteerimisel tuleb pidada silmas, et planeeritavad sidekaevud ei jääks planeeritava sõidutee alale ja vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sideliini nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatte all 1 m. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Telia Eesti AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaalis. 5.6.8 Vertikaalplaneerimine Planeeritud kruntide vertikaalplaneerimise lahendus tuleb anda ehitusprojektide staadiumis terviklikult tehnovõrkude lahendusega, et oleks tagatud nõutud/vajalikud kalded/sügavused . Vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb t agada sademevee äravool tänavamaal ja planeeritud kruntidel. Sademevee suunamine ja valguva vee hulga suurenemine naaberkruntidele on keelatud. 5.6.9 Välisvalgustus Tänava alale välisvalgustust ei kavandata . Projekteerimisel näha ette kruntide sisene välisvalgustus parkla alal ja vajadusel hoone ümbruses ja/või õuealal. 5.6.10 Tuletõrje veevarustus ja tuleohutus Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812- 6:2012/A2:2017). Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning 20 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Standardi kohane vajalik suurim tuletõrjevee normvooluhulk I kasutusviisi korral on 10 l/s 3 tunni jooksul. Planeeringualale lähim olemasolev hüdrant nr 790 asub vahetult planeeringuala kõrval Elu teel kinnistu Elu tee 11 juures. Hüdrandi vooluhulgaks on mõõdetud 38,3 l/s (25.10.2018). Kuna teekond olemasolevast hüdrandist kruntide nr 2 ja 3 hooneteni ületab veidi lubatud 200 m, on uue planeeritud tänava äärde ette nähtud täiendav hüdrant. Veetorustiku kavandamisel arvestada, et planeeritud hüdrandis oleks tagatud nõutud vooluhulk. Planeeritud hüdrandi rajamisest on võimalik loobuda, st teha e hitisevälise tuletõrje veevarustuse lahenduse kohta mööndusi, kui e hitise ohutuse tagamine on analüütiliselt 9 tõendatud. Joonisel nr 4 on näidatud tuletõrjehüdrantide (olemasolev ja planeeritud) asukohad. Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone projekteerimist . Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et o leks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonestusalad kruntidel nr 1, 2 ning 7 ja 8 jäävad planeeritud kruntide piiridel ja olemasolevast hoonestusest esitatud normikohasele kaugusele. Kruntidel nr 3-6 on hoonestusala antud terviklikult üle krundi piiride. Naaberhoonete kokku ehitamisel või naaberkrundi piirile lähemale kui 8 m ehitamisel tuleb levikut piirata ehituslike abinõudega. Planeeritud üksikelamukruntide hoonete kompleksi kogupindala jääb valdavalt alla 400 m². Krundil nr 7 on ehitisealune pind kuni 600 m², kuid hoonete vahekaugused on tagatud eraldi hoonestusalade määramisega. Hoonestusalade vahelised normatiivkujad on nähtavad joonisel nr 3. Päästeautode juurdepääs on tagatud olemasolevalt tänavalt Elu tee ja planeeritud tänavalt (krunt nr 9). Uue tänava sõidutee on ette nähtud piisava laiusega ning tupiktänava lõppu on planeeritud ümberpööramise koht. Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. A rvestada tuleb ka päästetehnika juurdepääsu tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega (min 25 t). 5.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809 -1:2002. 9 Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele § 54 lg 4 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 21 Kuritegevuse riskide minimeerimiseks on planeeritud krundid lubatud piirata piirdeaia või haljaspiirdega, mille kõrgus võimaldab avatud vaateid. Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) ja parklate piisav valgustatus ning hoonete lahenduses mitte kavandada n -ö pimedaid nurki. Selgelt eristada avalikud ja suletud territooriumid, et vältida soovimatute isikute sattumist neile mitte ette nähtud piirkondadesse. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, haljasala rajatised). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium, samuti territooriumile kavandatud haljasala alati korras ja teostada kiired parandustööd . 5.8 Keskkonnatingimused Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos sellega se otud võrgustiku väljaarendamisega. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu - ja selle mõjualaga. 5.8.1 Heitvee ärajuhtimine Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kogu alal tekkiv reovesi juhitakse vastava(te) lepingu(te) alusel ühiskanalisatsiooni. Seega kavandatav tegevus põhja - ega pinnavee seisundit ei ohusta. 5.8.2 Jäätmed Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb igale krundile ette näha suletavad kogumiskonteinerid. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteinerid võib paigutada ka jäätmemajja/-varjualusesse. Jäätmete ära vedamiseks peab olema hea juurdepääs. Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus. 5.8.3 Energiatõhusus Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu dir ektiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus ‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja. Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehte stanud liginullenergia standardi nõuded. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Uute hoonete 22 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata en ergia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Vastavalt kehtivale määrusele ei kohaldata liginullenergiahoone nõuet väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m². Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientat sioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine e eldab õigesti valitud ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist. Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende kohale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid. 5.8.4 Radoon Eesti Geoloogiakeskuse veebirakenduse kaardi Radooni sisaldus pinnaseõhus kohaselt jääb planeeringuala madala radooniriskiga alale, mistõttu võib eeldada, et täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. 5.8.5 Insolatsioon Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja krundi lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada hoone, millega on tagatud normatiivne insolatsioon päevas nii planeeritud kui olemasolevates hoonetes. 5.8.6 Müra ja vibratsioon Planeeringuala piirneb kohaliku teega Elu tee, planeeritud kruntide teenindamiseks on planeeritud juurdepääsutänav (krunt nr 9). Elu tee puhul on tegemist suhteliselt tagasihoidliku liikluskoormusega teega, mida kasutavad peamiselt ainult lähimate kvartalite elanikud, läbiv liiklus sisuliselt puudub. Eeldatav liikluskoormus jääb suurusjärku 100…200 autot ööpäevas (nt lähima maantee ehk T19112 Valgeranna tee liikluskoormus on Maanteeameti 2019. a Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 23 liiklusloenduse andmetel 363 autot ööpäevas, sh 1% raskeliiklust). Vaadeldava teelõigu kiiruspiirang on 50 km/h. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Planeeritav ala (elamumaa) tuleb lugeda vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu - ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa -alad, rohealad). Lähtudes tegelikust eeldatavasti selgelt suuremast liikluskoormusest (ehk 300 autot ööpäevas, sh hinnanguliselt 2% raskeliiklust) võib arvutuslikult 10 kavandatud hoonestusaladeni (ca 13 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) ulatuda müratase ca 49…50 dB päeval ning ca 40…41 dB öösel. Liiklusmüra tase kavandatud hoonestusaladel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel) ning ka sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) nõuetele. Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud, samuti ei kujune planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ning liiklusega kaasnev vibratsioon (suuremat vibratsioon i tekitavat raskeliiklust praktiliselt ei esine). Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on tagatud ka kavandatud hoonestusalade piiril, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada. Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisr uumides 30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb seega järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest , mille kohaselt kavandades eluruume kuni 55 dB müratsooni, on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ü hisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele vastavate eluruumide kavandamisel soovituslik rakendada mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni nõuet (vaatamata planeeringuala suhteliselt madalale müratasemele) ehk välispiirde ühisiso latsiooni vahemikus 35…40 dB. Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmi se, määramise ja hindamise meetodid Lisa 1 normtasemeid. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke. 5.9 Piirangud 5.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded ): 10 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“ 24 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest; Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni; Tegevuse piirangud gaasipaigaldise kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded ): A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral mõlemal pool gaasitorustiku välimisest mõõtmest 1 m, C -kategooria gaasipaigaldise korral torustiku välimisest mõõtmest 2 m; Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus ): maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; Tegevuse piirangud reoveepumpla kujas (vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutam ise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus ): reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulga kuni 10 m³/d korral on kuja 10 m. 5.9.2 Servituudi seadmise vajadus Krundile nr 7 on vaja seada servituut elektriühenduse loomiseks olemasolevast elektrik ilbist krundi nr 1 kasuks. Olemasolevad elektri madalpinge maakaabelliinid läbivad planeeritud krunti nr 10 (mis on kavandatud alavalikku kasutusse) . Krundile nr 1 on vajalik seada servituut tehnovõrkude trassikoridori (side, gaas, reoveekanalisatsioon ja vesi) ning elektri madalpinge maakaabelliini jaoks krundi nr 2 kasuks. Isiklikud kasutusõigus seatakse kaitsevööndi ulatuses. Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. Servituudi/kaitsevööndi ulatuse alad on näidatud joonisel nr 4 põhimõttelistena. Servituudi- /kaitsevööndi alad kruntidel nr 1 ja 7 täpsustuvad projekteerimisel, kui selguvad torustike, kaabelliinide ja reoveepumpla tegelikud asukohad. 5.9.3 Tegevus eesvoolu kaitsevööndis Planeeritud kruntidele nr 1-6 ulatub Papsaare kraavi eesvool kaitsevööndiga 12 m. Tegevus eesvoolu kaitsevööndis toimub vastavalt maaparandusseadusele. Maaparandusseaduse kohaselt peab eesvoolu kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 25 ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. Kui projekteerimise käigus ilmneb vajadus kavandada ehitisi eesv oolu kaitsevööndisse (nt tehnovõrgud), tuleb see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. 5.10 Planeeringu rakendamise nõuded Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik või isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse planeeritud kruntide omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Enne detailplaneeringu kehtestamist tehakse märge kinnistusraamatusse võimaliku üleujutusohu kohta. Planeeritud krunte võib hoonestada etapiti. Planeering ei sea piiranguid järjestikuste etappide koos väljaehitamisele. Hoonestuse rajamisel etappidena peab iga vastav etapp tagama juurdepääsu ja ohutu jalakäijate liikumise ning etappide vahepealsel perioodil peab olema hoone(te) ümbrus heakorrastatu d. Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Planeeringu koostamisest huvitatud isikul on kohustus oma kulul välja ehitada detailplaneeringukohane lahendus ja sellega seonduvad (tehno)rajatised. Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused: 1. Planeeringukohaste kruntide alusel kata striüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes planeeritud hoone püstitamiseks ehitusloa taotlemist. 2. Servituutide ja isiklike kasutusõiguste vms seadmine. 3. Mistahes krundile jääva esmase hoonestuse ja sellega seotud vajalike tehnovõrkude, rajatiste ja juurdepääsutee projekteerimine. 4. Ehituslubade väljastamine. Mistahes e simesele hoonele ehitusloa väljastamise eelduseks on hoonestust teenindava tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine (juurdepääsuks vajalik tee tolmuvaba kattena (nt freeskate); vee-, kanalisatsiooni, elektri- ja sideühendus ning vajadusel uus tuletõrje-veevõtukoht); kommunikatsioonidele ja teele peab olema väljastatud kasutusluba. 5. Kasutuslubade väljastamine hoonetele . 26 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering Planeeritud tee krundil nr 9 ja planeeritud hoonestuse toimimiseks vajalikud tehnovõrgud ehitab välja planeeringu elluviimisest huvitatud isik ( elamupiirkonna arendaja). Vastavalt arendaja ja kohaliku omavalitsuse kokkuleppele antakse tee peale kasutusloa saamist kohaliku omavalitsuse haldusse edaspidise hoolduse tegemiseks (avalikuks kasutamiseks). Kui ehitamise käigus rikutakse tee seisukorda, tuleb see taastada. Transpordimaa krunt nr 10 on ette nähtud avaliku kasutusega ja antakse tasuta linnale üle peale katastriüksuse moodustamist. Tehnovõrkude rajamine toimub krundi igakordse omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajam ise finantseerimise tingimused. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokku lepetele. Pärnu Linnavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja kasutuslubade menetluse käigus. Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt Planeerimisseaduse § 140. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu k oostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeringualal kehtib Audru Vallavolikogu 11.11.2004 otsusega nr 256 kehtestatud Atta- Ans kinnistu detailplaneering. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub varem kehtestatud planeering käesoleva planeeringuala ulatuses kehtetuks. Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering 27 C – JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 4. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500 5. Kruntimise joonis M 1 : 500 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneeringu jooniste üldine info PlanID 100834 Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info Plan_ala Planeeringuala DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis asub kihil DP_krunt_objectID DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis asub kihil DP_krunt_objectID Kihtide koostamiseks kasutati MicroStation PowerDraft V8i Esitluskujude mõõtkava 1:500 Digitaalsete kihtide koostaja Jaana Veskimeister Saatja: <[email protected]> Saadetud: 06.10.2021 13:28 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: K/627 Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.Papsaare külas Elu tee 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine K/627.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID- tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn444 8200 |
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →