Rahandusministeerium pöördus Eesti Energia poolt 25.06.2021 esitatud Liivi lahe meretuulepargi elektriliini riigi eriplaneeringu taotluse laekumise
järgselt asjaomaste asutuste poole.
Palusime asutuste ning valitsemisala asutuste pädevusvaldkonnast tulenevalt esitada vastused Rahandusministeeriumi poolt esitatud küsimustele,
milles toodud teave on vajalik planeeringu algatamise või algatamata jätmise üle otsustamiseks.
Allolevas tabelis esitame kokkuvõtte laekunud ettepanekutest ning ettepanekud taotluse täiendamiseks:
Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud elektriliini asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi?
Asjaomane asutus Kirja kuupäev Vastus küsimusele Ettepanek taotluse
ja nr täiendamiseks
Elering AS 20.07.2021 nr Eesti Energia on esitanud Eleringile tehniliste -
1.1- tingimuste saamise taotluse 2018 aastal Kilingi-
20/2021/597-2 Nõmme alajaama. Väljastatud tehniliste tingimuste
kohaselt hakkavad planeeritavad rajatised/ehitised
kuuluma liitujale ning ei ole elektrituruseaduse
mõistes põhivõrgu osa. Elering kohtleb potentsiaalseid
liitujaid võrdse kohtlemise põhimõttel ning sellest
tulenevalt Elering ei määra ega hinda, kas kõnealune
projekt põhjustab riikliku või rahvusvahelist huvi.
Kaitseministeerium 23.07.2021 nr - -
12-4/21/2531
Keskkonnaamet 01.09.2021 nr 6 Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast leiame, et Täiendada taotluse p 6. viidatud
5/21/16683 2 kavandatava tegevuse puhul on tuvastatav suur riiklik dokumentidega
huvi, mis väljendub kasvuhoonegaaside heite
vähendamises läbi taastuvenergeetika arendamise.
Kavandatav tegevus võimaldab täita riiklikke kliima-
ja energiapoliitika eesmärke vastavalt
arengudokumentidele „Eesti 2035“ ja „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“.
Keskkonnaministeerium 05.08.2021 nr 7- Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast Täiendada taotluse p 6. viidatud
12/21/3475-2 lähtuvalt leiame, et kavandatava tegevuse puhul on dokumentidega
tuvastatav suur riiklik ja rahvusvaheline huvi, mis
väljendub kasvuhoonegaaside heite vähendamises läbi
taastuvenergeetika arendamise. Kavandatav tegevus
võimaldab täita riiklikke kliima- ja energiapoliitika
eesmärke vastavalt arengudokumentidele „Eesti
2035“ ja „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“.
Rahvusvaheline huvi väljendub läbi Euroopa Liidu
kliima- ja energiapoliitika, kus on seatud eesmärk
saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning Pariisi
kokkuleppe, millega liitunud ÜRO liikmesriigid on
võtnud eesmärgiks hoida ülemaailmne temperatuuri
tõus alla 2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C.
Maaeluministeerium 04.08.2021 nr - -
6.2-15/1381-1
Majandus- ja 18.08.2021 nr Liivi lahe meretuulepargi elektriliini rajamiseks esineb Täiendada taotluse p 6. viidatud
Kommunikatsiooniministeerium 1.10- suur riiklik huvi. Riigi eriplaneeringu algatamise dokumentidega
17/2021/4170-2 avalik huvi tugineb riigi energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidele ning nende täitmise vajadusele.
Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 ning
riiklikus energia- kliimakavas on seatud, et aastaks
2030 peab Eesti taastuvenergia osatähtsus tõusma
vähemalt 42%-ni energia summaarsest
lõpptarbimisest (50% energia lõpptarbimisest).
Strateegiaga „Eesti 2035“ on Eestile võetud suund
üleminekuks kliimaneutraalsele energia tootmisele ja
tarbimisele (sh taastuvenergia osatähtsus energia
summaarses lõpptarbimises >55% aastaks 2035).
Tuuleparkide (sh meretuuleparkide) rajamine on
tõhusaks viisiks Eesti energia- ja kliimapoliitika
eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada.
Siseministeerium 09.08.2021 - -
Transpordiamet 02.08.2021 nr Planeeringualal toimub intensiivne riiklik ja ka Arvestada Transpordiameti kirjas
6.3-1/18692-2 rahvusvaheline laevaliiklus. Merekaabel piirab toodud võimalike ohtudega.
kaitsevööndis tegevusi, mis võivad kaablit kahjustada.
Sellisteks tegevusteks on nt traalimine, ankurdamine,
ehitamine, navigatsioonimärkide paigaldamine.
Laevad võivad hädaolukorras ankurdumisel vigastada
merekaablit jm merepõhjas asetsevaid seadmeid.
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga
„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via
Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 - 170,0“
määratud tee ja tee kaitsevööndi ning puhverala sisse
kavandatud paralleelkulgemisega õhuliin võib
avaldada olulist mõju teemaplaneeringu elluviimisele.
Arvestades meretuulepargi ja põhivõrgu
liitumispunkti eeldatavaid asukohti on mõju
avaldumine vähetõenäoline, kuna riigitee ja õhuliini
trassid ristuvad teineteisega.
Kokkuvõtvalt arvame, et taotluses kirjeldatud
elektriliini asukoha valimine omab riikliku huvi.
Tarbijakaitse ja Tehnilise 31.08.2021 nr Tegemist on suure riikliku huviga objektiga, kuna 14.09.2021 Utilitas OÜ esitas
Järelevalve Amet 16-7/21-08349- võimsus (4TWh/a), mida tahetakse maismaale merelt REPi algatamise taotluse.
002 tuua on suur ning sellest on mõjutatud kogu piirkonna
elanikkond. Samas piirkonnas (merealal) on veel
kavandatud meretuuleparke (nt Utilitas OÜ,
Tuuletraal OÜ, Saare Wind Energy OÜ), millega
TTJA arvates peaks juba kavandatava planeeringu
käigus arvestama.
Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava elektriliini ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu
planeerimiseks?
Asjaomane asutus Vastus küsimusele Ettepanek taotluse täiendamiseks
Elering AS Eleringile teadaolevalt soovib Eesti Energia liitumist -
Kilingi-Nõmme alajaama ning sellest tulenevalt võib
planeeringuala olla asjakohane.
Kaitseministeerium - -
Keskkonnaamet Lähtudes REP-i algatamise taotluse joonisest 1 võib -
öelda, et planeeringuala on asjakohane kavandatava
elektriliini ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu
planeerimiseks.
Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeeriumi hinnangul on taotluses Palume taotlust parandada või selgitada millest
esitatud planeeringuala asjakohane. Siiski palume tulenevalt on taotluses esitatud planeeringuala kuju
täpsustada järgnevat. Eesti Energia AS soovib rajada valitud selline, et osa tuulepargi alast jääb
Liivi lahte kuni 1000 MW võimsusega meretuulepargi planeeringualast välja.
ning Keskkonnaministeerium kui antud
keskkonnamõju hindamise (KMH) järelevalvaja kiitis
15.04.2021 kirjaga nr 7-12/20/12-30 heaks
kavandatava tegevuse KMH programmi, milles on
esitatud ka meretuulepargi eeldatav asukoht. Taotluse
joonise 1 järgi on planeeringualas hõlmatud
kavandatava meretuulepargi asukoht, välja arvatud
selle lõuna- ning loodepoolne nurk (punane sõõr).
Palume selgitada, mis on sellise lähenemise põhjuseks.
Juhime tähelepanu sellele, et Eesti Energia AS
meretuulepargi KMH programmis on esitatud ka
erinevad alternatiivid merekaablite maismaale toomisel
(joonis 2) ning muu hulgas on selgitatud, et „Käesoleva
KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli
ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude
hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või
merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud
mõjud.“. Samuti on taotluses öeldud, et „Seoses
käimasoleva hoonestusloa menetluse ja KMH
protsessiga tuleb hinnata ka alternatiivseid lahendusi
tuulepargi elektrivõrguga liitumise elluviimiseks.“ ning
„Kavandatav ehitus on oluline osa Liivi lahe
meretuulepargist.“. Juhul, kui Vabariigi Valitsus
otsustab REP-i koostamise ja KSH algatada, tuleb
arvestada ka kõnealuste paralleelselt aset leidvate
menetluste omavahelise koordineerimise vajadusega.
Maaeluministeerium Maaeluministeerium on seisukohal, et enne Liivi lahes Võtta teadmiseks, et planeeringu ala paikneb Eesti
kavandatava meretuulepargi Eleringi põhivõrguga rannapüügi seisukohalt ühes olulisemas
ühenduse rajamise planeerimist tuleb välja selgitada kalapüügipiirkonnas. Kavandatava elektriliini
kõige optimaalsemad lahendused, mis ei kahjustaks rajamisel tuleb vältida negatiivseid mõjusid
kalavarusid ja sellest tulenevalt Eesti kalanduse kalavarudele ning see ei tohiks takistada kutselist
jätkusuutlikku toimimist. Kavandatav Liivi lahe kalapüüki selles piirkonnas.
meretuulepargi Eleringi põhivõrguga ühenduse
rajamise ala hakkaks paiknema Rahvusvahelise
Mereuuringute Nõukogu (International Council for the
Exploration of the Sea ehk ICES) alarajoonis 28.1 ning
sinna jääb statistiline püügiruut 45H4 ning väikesed
püügiruudud 178, 179, 180, 181, 182, 188, 189, 195.
Kavandataval planeeringu alal toimub aktiivne
rannapüük, mis on Eesti rannapüügi seisukohalt üks
olulisemaid kalapüügipiirkondi. Oleme seisukohal, et
kavandatava elektriliini rajamisel tuleb vältida
negatiivseid mõjusid kalavarudele ning see ei tohiks
takistada kutselist kalapüüki selles piirkonnas.
Majandus- ja Leiame, et taotluses esitatud planeeringuala on -
Kommunikatsiooniministeerium asjakohane elektriliini ehitamiseks ja käitamiseks.
Siseministeerium - -
Transpordiamet Esitatud planeeringuala on asjakohane. -
Tarbijakaitse ja Tehnilise Kavandatav planeeringuala on asjakohane, kuigi Palume taotlust parandada või selgitada millest
Järelevalve Amet taotlusest ei tule välja, miks soovitakse läänepoolsesttulenevalt on taotluses esitatud planeeringuala kuju
küljest kolmnurkne ala välja jätta. valitud selline, et osa tuulepargi alast jääb
planeeringualast välja
Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus
võimalik?
Elering AS - -
Kaitseministeerium Riigikaitse seisukohalt on taotluses esitatud andmed -
piisavad ning Kaitseministeerium ei esita selle osas
täiendavaid tingimusi ega nõudmisi. Samuti ei ole teada
asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel
algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus
võimalik.
Keskkonnaamet Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine hetkel Võtta teadmiseks
algatatava planeeringu elluviimist ilmselgelt
välistavaid asjaolusid. REP ja KSH koostamise
protsessi käigus tuleb analüüsida kaasnevat mõju, mille
raames selgub, kas saab kavandatavat tegevust ellu viia.
Keskkonnaministeerium Lähtudes olemasolevast teabest ning Võtta teadmiseks
Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine
Keskkonnaministeeriumi hinnangul asjaolusid, millele
tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava
planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik.
Teadaolevalt ei ole REP-i ja KSH algatamata jätmiseks
ka muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust.
Samas lisame, et REP-i koostamise käigus võivad
ilmneda asjaolud, mis välistavad planeeringu
elluviimise tulevikus (eelkõige uuringute ja mõju
hindamise protsessi tulemusena).
Maaeluministeerium Pärnu maakonnaga piirneva mereala Võtta teadmiseks, et elektrikaablite rajamine ei
maakonnaplaneeringus on kirjas, et uute kaablite ja tohiks tekitada olulist häiringut kalade rännetele ega
torujuhtmete kavandamisel uues asukohas tuleb kudealadele. Elektri- ja magnetväljade negatiivset
keskkonnamõju hindamise protsessis hinnata mõju mõju kaladele saab leevendada kaablite matmisega
kalandusele. Oleme seisukohal, et elektrikaablite merepõhja ning alalisvoolukaablite kasutamisega,
rajamine ei tohiks tekitada olulist häiringut kalade millega tuleb kaabliühenduste planeerimisel
rännetele (nt elektromagnetvälja tõttu) ega kudealadele. kindlasti arvestada.
Kalanduse teabekeskuse poolt tellitud uuringust
„Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide
võimalikud mõjud Läänemere kaladele“ selgub, et
elektri ja magnetväljade negatiivset mõju kaladele saab
leevendada kaablite matmisega merepõhja ning
alalisvoolukaablite kasutamisega, millega tuleb meie
arvates kaabliühenduste planeerimisel kindlasti
arvestada. Süvendustööde kavandamisel tuleks vältida
nende teostamist moel ja ajal, mis tekitaks kalavarule
olulist negatiivset mõju. Liivi lahe kõige kalarikkam
osa on Pärnu laht, mille töönduslikult kõige tähtsama
osa moodustab räim (u 90% rannakalanduse
kogusaagist).
Majandus- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Võtta teadmiseks
Kommunikatsiooniministeerium hinnangul selliseid asjaolusid ei esine, kuid oluline on
arvestada muuhulgas teiste käimasolevate
planeeringutega ning asjakohaste õigusaktidega ning
nende teadaolevate kavandatavate muudatustega.
Siseministeerium Siseministeeriumil Liivi lahe meretuulepargi -
elektriliini riigi eriplaneeringu taotluse osas märkused
puuduvad.
Transpordiamet Transpordiametile teadaolevalt selliseid asjaolusid ei -
esine.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Kuna merealale on täna juba algatatud mitu -
Järelevalve Amet hoonestusloa menetlust, siis maismaale kavandatav
elektriliini kavandamine on kindlasti vajalik ning
seetõttu on kavandatav planeering asjakohane ning
vajalik.
Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH algatada, siis: 1) millised uuringud on
vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke
uuringu orienteeruv maksumus; 2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne
planeerimistegevuse algatamist (nt puudulike algandmete kogumine, vms). Palun selgitage seire eesmärki ja vajalikkust; 3) millised
keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks?
Elering AS Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse elektrisüsteemi Esitatud nõuded ei ole riigi eriplaneeringu
toimimise võrgueeskiri § 19 lõikele 1 tuleb uue algatamise kontekstis relevantsed.
võrguühenduse loomiseks esitada liitujal
võrguettevõtjale liitumistaotlusega järgmised
dokumendid:
1) võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist
võimaldava planeeringu kehtestamise otsus,
projekteerimistingimused või ehitusluba, mille
kohaselt on võrguga ühendatav elektripaigaldis
kooskõlas planeeringu maakasutus- ja
ehitustingimustega, projekteerimistingimustega või
ehitusloaga;
2) keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud
otsustaja tehtud otsus, mis tõendab, et keskkonnamõju
on hinnatud, või mille kohaselt ei ole vaja
keskkonnamõju hinnata;
3) dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel, kes
soovib võrguga liituda, on õiguslik alus kasutada
kinnistut või ehitist, millele võrguühendust soovitakse.
Palume Teil toodud nõudeid riigi eriplaneeringu
läbiviimisel arvestada.
Kaitseministeerium - -
Keskkonnaamet 1) Keskkonnaamet peab vajalikuks kaablitrasside Lisada taotlusesse võimalike uuringute peatükk.
asukohas läbi viia kalastiku uuringud, et hinnata Kajastada Keskkonnaameti kirjas nimetatud
trasside mõju kudealadele ning kuderännetele. Hinnata uuringud võimalike uuringute nimekirjas.
tuleb kaablikoridoride väärtuslikust kudealana,
kaardistada rändeteed ja hinnata elektromagnetvälja,
kõrge temperatuuri, veealuse mürataseme ja
vibratsiooni mõju. Lisaks on vajalik hinnata trasside
mõju kalandusele ning püügivõimaluste kitsenemisele
(traalimiskeeld, muud piirangud). Kalastiku uuringus
on esmatähtis kudeaegne uuring, kuid referentsandmete
saamiseks tuleb lisaks kevadisele uuringule teha ka
sügissuvine uuring.
Planeeritava ühenduse mõju kaitstavatele
loodusobjektidele on väga asukoha- ja tehnilise
lahenduse põhine. Kuna hetkel on määratletud vaid
planeeringuala, ei ole eeldatavalt võimalik nimetada
tingimata läbiviimist vajavaid uuringuid. Kuna
planeeringualale jääv Pärnu lahe rannik on
rändlinnustikule väga oluline rändeala, tuleb sinna uute
kõrgepinge õhuliinide kavandamisel viia läbi
rändlindude uuringud (kui võimalik tuleks rannikule
uute õhuliinide rajamist vältida). Õhuliinis hukkumise
riski hindamiseks võib olla põhjendatud ka teatud
pesitsevate ohustatud linnuliikide (nt must-toonekurg,
kassikakk) elupaigakasutuse uuringud.
Laia raadatava kaitsevööndiga kõrgepingeliini
rajamine võib oluliselt killustada maismaa elupaiku,
mistõttu võib (sõltuvalt liini kulgemisest) kerkida
vajadus uuringute järele, mille alusel on võimalik
vastavat mõju hinnata (näiteks raadatava liinikoridori
võimalik killustav mõju Lõuna-Pärnumaa
metsamaastiku elustikule, sh metsise elupaikade
sidususele).
Veekeskkonna osas on vajalik selgitada potentsiaalsete
kaablitrasside asukohakoridoride põhjasetete iseloom,
põhjaelustiku levik ja rohkus, kaitstavate liikide
esinemine; teostada hoovuste ja hüdrodünaamika
uuring eelkõige kaablikoridorides (in situmõõtmised ja
modelleerimine); tuulepargialadel jääkatte esinemise ja
kuhjumise (rüsijää) modelleerimine (jääolud võivad
mõjutada ka kaablitrasside asukohavalikut, uuring peab
andma info, kas kaablid peab süvendama või võivad
põhjale lebama jääda ning info tuulikute ja
kaabliühenduste projekteerimiseks ja
asukohavalikuks); teostada merepõhja setete
geoloogiline uuring kaablitrassidel (määratakse
põhjareljeef, sh hüdromorfoloogiline kirjeldus, setete
liigid, paksused, lõimis, ka setete ohtlike ainete sisaldus
-metallid, naftasaadused, settesse akumuleeruvad
prioriteetsed ained vastavalt keskkonnaministri
24.07.2019 määrusele nr 284, et vältida ehitustööde
kahjulikku mõju mereelustikule ning hinnata töödega
tekkiva heljumi hulka).
Hinnata teiste uuringute osana või eraldi kaabli
rajamise tehnoloogiat (tehnoloogiat hinnata lähtuvalt
geoloogilisest uuringust ja kaabli settesse süvendamise
vajadusest, et leida kõige väiksema mõjuga teostatav
variant - heljumi levikust, põhjaelustikust,
süvenduspinnase paigutamise vajadusest lähtuvalt).
REP ja KSH algatamisel tuleb arvestada REP ja KSH
ning Liivi lahe tuulepargi KMH menetluse omavahelise
koordineerimise vajadusega.
3) Keskkonnalubade osas uuringute tegemisel
märgime, et sõltuvalt asukohast ja uuringu läbiviimise
ajast võib kaitstavatel aladel vajalik olla liikumisluba.
Teisi keskkonnalubasid eeldatavalt vaja ei ole.
Keskkonnaministeerium REP-i koostamiseks ja KSH läbiviimiseks saab Kajastada Keskkonnaministeeriumi kirjas
kasutada olemasolevat teavet planeeringuga hõlmatud nimetatud uuringud võimalike uuringute nimekirjas.
maismaa ning mereala kohta. Täiendavate uuringute
vajadus ja maksumus sõltub tervikuna olulisel määral
vajalikust olemasolevast teabest või selle puudumisest,
samuti konkreetsete uuringute metoodikast ning
muudest erisustest.
Geoloogia valdkonnas on võimalik kasutada
olemasolevat teavet merepõhja geoloogilise ehituse
kohta, samas kui vajaliku geoloogilise andmestiku
puudumisel tuleb teostada vastavad uuringud. Enne
planeerimistegevuse alustamist saab koguda andmeid
olemasolevate merepõhja uuringute osas, et selgitada
välja olulised keskkonnaaspektid, mis vajavad
täiendavat seiret. Eelnevat tuleb vajadusel kaaluda.
Üldgeoloogiline uuringuluba annab õiguse maismaa ja
merepõhja geoloogise ehituse selgitamiseks, kui see
peaks olema vajalik.
Lisaks toome välja, et kavandatava meretuulepargi
ühenduse rajamisel Elering põhivõrguga tuleks nii
mere- kui maismaakaabli ning maismaa elektriliini osas
eelistada maa-alasid, mille puhul ei esine kattuvusi
maardlate nimistus arvelevõetud maardlate ja
mäeeraldistega. Tegevus peab olema kooskõlas
maavarade kaitse ja säästva kasutuse põhimõttega.
Eluslooduse valdkonnas on vajalikud planeeringuala
elustiku (sh maismaa- ja merepõhjataimestik,
kahepaiksed ja roomajad, maismaa- ja mereimetajad,
merepõhjaelustik, mere- ja maismaaelupaigad,
nahkhiired ning ränd- ja avamerelindude) uuringud,
seisundihinnangud ning mõju analüüs. Eesmärgiks on
tuvastada kavandatava tegevuse mõju mere- ja
maismaaelustiku levikule ning seisundile, samuti
kaitsealuste ja ohustatud liikide esinemise võimalikkus.
Vajalik on teha alusuuringud mõjutatavate kaitstavate
alade väärtuste seisundi osas (sh piirkonna
loodusdirektiivi/Natura liikide-elupaikade seisund,
võimalike HELCOM Red List liikide ja biotoopide
esinemine projektiala piirkonnas), lisaks anda hinnang
kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundile piirkonna
kaitstavatel looduobjektidel ja Natura aladel ning
ehitustööde ja toimimisaegse mõju hinnang.
Hinnangud aitavad välja töötada trassialternatiivid ning
leida sobivaim lahendusvariant. Uuringud on ka
sisendiks ehitustööde planeerimisele ja nendele
keskkonnanõuete seadmisel (nt ehituskeeluajad
bioloogiliselt olulisel/tundlikul või rände ajal).
Arvestades kavandatava tegevuse mastaape, ei ole
võimalik siinkohal anda eelnevalt kirjeldatud uuringute
täpset ajalist kestvust ega maksumust. Seire kontekstis
tuleb varasemalt koguda teave trassialternatiivide
mõjualasse jäävate kaitstavate objektide kaitse-
eesmärkide ja Natura eesmärkide osas, st kas info on
piisav või tuleb hankida uut ajakohast infot. Sõltuvalt
asukohast ja uuringu läbiviimise ajast võib kaitstaval
alal olla vajalik liikumisluba.
Kalanduse valdkonnas tuleb kaablite merepõhja
süvistamisel jms tegevuse puhul mõju hindamise
protsessi käigus veenduda, et kalade koelmualadele ei
kaasneks olulist ebasoodsat mõju. Mõju
looduskeskkonnale on võimalik minimeerida,
kavandades taristu väljapoole tundlikke alasid (nt
kaitstavad alad, kalade koelmualad, väärtuslikud
elupaigad jm), ajastades ehitustöid väljapoole
tundlikku perioodi (nt kalade kudemisaeg jm) ning
töötades välja sobivad tehnilised lahendused (nt
kaablite matmine põhjasetetesse magnetvälja
minimeerimiseks). Peab arvestama, et oluliste
koelmualade korral tuleb valida alternatiivne trass. Kui
potentsiaalsed trassid on välja valitud, saab hinnata, kui
oluliste kalade kudealadega võib tegemist olla.
Puudulike või ebapiisavate andmete korral tuleb läbi
viia välitööd kalade kudeajal. Enamiku liikide puhul on
selleks kevad, kuid merisiia koelmu puhul november.
Hinnanguline koelmuala olulisuse uuringu maksumus
konkreetse piirkonna kohta on 15 000 eurot. Kui uuring
on aga vaja teha kevadel ja sügisel, siis eeldatavalt 30
000 eurot. Pikema kaablitrassi puhul, mis läbib mitmeid
potentsiaalseid koelmuid, sõltub hind uuritavate alade
arvust.
Maaeluministeerium - -
Majandus- ja KSH läbiviimiseks ja planeeringu koostamiseks on vaja Kajastada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium uurida ehitustööde aegset mõju Riia – Pärnu vahelisele Kommunikatsiooniministeerium kirjas nimetatud
laevaliiklusele. Kui ehitusprotsessi käigus on vaja asjaolusid võimalike uuringute nimekirjas.
ümber suunata laevaliiklust, siis tuleks hinnata, millises
ulatuses ja kuidas mõjutab see laevade teekonnavalikut
– kas kaabliehituse ajal jäetakse laevadele võimalus
otsetee kasutamiseks või suunatakse nad ümber
tuulikupargi sõitma ning mis sellega kaasneb: laeva
kütusekulu muutus, ajaline mõõde (teekonna pikkuse
muutusest või ehitustööde piirangutest tulenevalt) vms.
Siseministeerium - -
Transpordiamet 1) Veeliikluse ohutuse seisukohast ei ole planeeringu ja Kajastada Transpordiameti kirjas nimetatud
KSH koostamiseks vaja otseselt teostada täiendavaid uuringud võimalike uuringute nimekirjas.
uuringuid, kuid merekaablite jt merepõhjas asetsevate
seadmete mõju laevaliiklusele tuleb meie hinnangul
käsitleda meretuulepargi hoonestusloa menetluse
käigus koostatavas navigatsiooniriski analüüsis.
Navigatsiooniriski analüüs annaks sellisel juhul hea
ülevaate kõigist meretuulepargi ja laevaliikluse vahel
eksisteerivatest mõjudest ja riskidest.
Lennuliikluse ohutuse seisukohalt on võimalik
aeronavigatsioonilise ekspertiisi koostamise vajadus, et
veenduda visuaallennu võimekuses. Ekspertiisi vajadus
selgub eriplaneeringu ja KSH koostamise käigus, kui
täpsustuvad võimalikud õhuliinide asukohad.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Oluline on, et planeeringu ja KSH tulemused annaksid -
Järelevalve Amet suunised ja tingimused järgnevate lubade
menetlemiseks. Lisaks on merekaablile vajalik taotleda
hoonestusluba. Samuti on oluline hinnata
kumulatiivseid mõjusid teiste kavandatavate
meretuuleparkidega.
Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada ainult teatud tingimustel, siis palun iga
seatavat tingimust põhjendada.
Elering AS - -
Kaitseministeerium - -
Keskkonnaamet Keskkonnaameti hinnangul ei esine hetkel selliseid -
tingimusi. REP-i ja KSH koostamisega seotud
probleemid tuleb välja selgitada ja lahendada protsessi
käigus. Läbi tuleb viia kõik vajalikud ja asjakohased
uuringud, et REP-i eesmärke saavutada.
Keskkonnaministeerium Lähtudes olemasolevast teabest ning -
Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine
Keskkonnaministeeriumi hinnangul selliseid tingimusi.
Seoses võimalike riskidega, mida REP-i ja KSH
algatamine võib kaasa tuua, märgime, et need tuleb
välja selgitada uuringute ning mõju hindamise protsessi
raames.
Maaeluministeerium - -
Majandus- ja - -
Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium - -
Transpordiamet Meretuulepargi ja maismaa ühenduse elektriliini -
asukoht ei tohi halvendada laevaliikluse ohutust ega
piirata esimeses küsimuses välja toodud tegevusi. KSH
peab andma ülevaate piirkonna laevaliiklusest ja
käsitlema võimalikke tegureid, millega meretuulepargi
elektriliinid võivad laevaliikust mõjutada ning millised
on võimalikud leevendusmeetmed.
Maismaale planeeritavad paralleelkulgemisega
trassikoridore ja teisi meretuuleparki teenindavaid
ehitisi mitte kavandada teemaplaneeringuga määratud
tee ja tee kaitsevööndi alasse nendes riigitee lõikudes,
mille kohta pole veel koostatud teeprojekti.
Paralleelkulgemisega trassikoridoride ja teiste
meretuuleparki teenindavate ehitiste kavandamiseks
teemaplaneeringuga määratud riigitee puhveralasse
ning muude riigiteede kaitsevöönditesse palume
taotleda Transpordiametilt nõusolekut eriplaneeringu
eskiisi väljatöötamise ajal.
Planeeritavate õhuliinide asukohad peavad arvestama
Pärnu ja Ruhnu vahelise lennukoridoriga.
Lennukoridor peab jääma takistustest võimalikult
vabaks, et tagada visuaallendude võimekus.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Oleme seisukohal, et planeering võiks käsitleda ka -
Järelevalve Amet teiste kavandatavate meretuuleparkidega ning nende
perspektiivseid kaablikoridore, et vähendada arendaja
kulutusi ning riigiasutuste halduskoormust. Samuti on
oluline, et riigi eriplaneeringu käigus selguks ühtne
arusaam ülekandeliinide asukoha valikul arvestades ka
teiste kavandatavate meretuuleparkidega.
Küsimus 6. Kui RM-le arendaja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav asjaolude hindamiseks, siis palun andke teada
asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul täiendada tuleb.
Elering AS - -
Kaitseministeerium - -
Keskkonnaamet Keskkonnaameti hinnangul on taotlus asjakohane ja -
piisav.
Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeeriumi hinnangul on taotlus -
tervikuna asjakohane, planeeringualaga seonduvat on
kirjeldatud vastava küsimuse vastuses.
Maaeluministeerium - -
Majandus- ja - -
Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium - -
Transpordiamet Taotlusega sooviks saada infot tulevaste ühenduste Palume taotluses selgitada, millised muud ehitised
võimalike asukohtade kohta ja kas lisaks lisaks elektrikaablile on kavandatud ja/või
merekaablitele paigaldatakse merepõhja ka mõned vajalikud.
muud ehitised nagu nt alajaamad.
Tarbijakaitse ja Tehnilise - -
Järelevalve Amet
Rahandusministeeriumi ettepanekud taotluse täiendamiseks:
1. Tuua välja planeeringu ala suurus (ha);
AS Eesti Energia Teie 25.06.2021
[email protected] Meie 06.10.2021 nr 15-4/4843-2
Vastuskiri riigi eriplaneeringu
algatamise taotlusele
AS Eesti Energia esitas 25.06.2021 Rahandusministeeriumile taotluse algatada riigi
eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REPi eesmärgiks on
koostada planeering Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks Eleringi
põhivõrguga. REP hõlmab nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha
valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. Planeeringuala paikneb maismaal Pärnu
maakonnas ja merealal Pärnu lahes.
Rahandusministeerium pöördus esitatud Liivi lahe meretuulepargi elektriliini riigi
eriplaneeringu taotluse laekumise järgselt asjaomaste asutuste poole. Palusime asutuste ning
valitsemisala asutuste pädevusvaldkonnast tulenevalt esitada vastused
Rahandusministeeriumi poolt esitatud küsimustele, milles toodud teave on vajalik planeeringu
algatamise või algatamata jätmise üle otsustamiseks.
Käesoleva kirja lisaga edastab Rahandusministeerium AS Eesti Energia’le kokkuvõtte
laekunud ettepanekutest ning ettepanekud taotluse täiendamiseks.
Palume AS Eesti Energia’l REPi taotlust vastavalt ettepanekutele täiendada ning esitada
täiendatud taotlus Rahandusministeeriumile menetluse jätkamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa: Ettepanekud taotluse täiendamiseks
Siim Orav 611 3233
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272