dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele

Rahandusministeerium · 6. oktoober 2021
Viit
15-4/4843-2
Registreeritud
6. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Eesti Energia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2021
Vastutaja
Siim Orav (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)

Failid

  • 📎15-44843-2 06.10.2021 Väljaminev kiri.asice552 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium pöördus Eesti Energia poolt 25.06.2021 esitatud Liivi lahe meretuulepargi elektriliini riigi eriplaneeringu taotluse laekumise järgselt asjaomaste asutuste poole. Palusime asutuste ning valitsemisala asutuste pädevusvaldkonnast tulenevalt esitada vastused Rahandusministeeriumi poolt esitatud küsimustele, milles toodud teave on vajalik planeeringu algatamise või algatamata jätmise üle otsustamiseks. Allolevas tabelis esitame kokkuvõtte laekunud ettepanekutest ning ettepanekud taotluse täiendamiseks: Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud elektriliini asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Asjaomane asutus Kirja kuupäev Vastus küsimusele Ettepanek taotluse ja nr täiendamiseks Elering AS 20.07.2021 nr Eesti Energia on esitanud Eleringile tehniliste - 1.1- tingimuste saamise taotluse 2018 aastal Kilingi- 20/2021/597-2 Nõmme alajaama. Väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt hakkavad planeeritavad rajatised/ehitised kuuluma liitujale ning ei ole elektrituruseaduse mõistes põhivõrgu osa. Elering kohtleb potentsiaalseid liitujaid võrdse kohtlemise põhimõttel ning sellest tulenevalt Elering ei määra ega hinda, kas kõnealune projekt põhjustab riikliku või rahvusvahelist huvi. Kaitseministeerium 23.07.2021 nr - - 12-4/21/2531 Keskkonnaamet 01.09.2021 nr 6 Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast leiame, et Täiendada taotluse p 6. viidatud 5/21/16683 2 kavandatava tegevuse puhul on tuvastatav suur riiklik dokumentidega huvi, mis väljendub kasvuhoonegaaside heite vähendamises läbi taastuvenergeetika arendamise. Kavandatav tegevus võimaldab täita riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke vastavalt arengudokumentidele „Eesti 2035“ ja „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaministeerium 05.08.2021 nr 7- Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast Täiendada taotluse p 6. viidatud 12/21/3475-2 lähtuvalt leiame, et kavandatava tegevuse puhul on dokumentidega tuvastatav suur riiklik ja rahvusvaheline huvi, mis väljendub kasvuhoonegaaside heite vähendamises läbi taastuvenergeetika arendamise. Kavandatav tegevus võimaldab täita riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke vastavalt arengudokumentidele „Eesti 2035“ ja „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Rahvusvaheline huvi väljendub läbi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, kus on seatud eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning Pariisi kokkuleppe, millega liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida ülemaailmne temperatuuri tõus alla 2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C. Maaeluministeerium 04.08.2021 nr - - 6.2-15/1381-1 Majandus- ja 18.08.2021 nr Liivi lahe meretuulepargi elektriliini rajamiseks esineb Täiendada taotluse p 6. viidatud Kommunikatsiooniministeerium 1.10- suur riiklik huvi. Riigi eriplaneeringu algatamise dokumentidega 17/2021/4170-2 avalik huvi tugineb riigi energia- ja kliimapoliitika eesmärkidele ning nende täitmise vajadusele. Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 ning riiklikus energia- kliimakavas on seatud, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia osatähtsus tõusma vähemalt 42%-ni energia summaarsest lõpptarbimisest (50% energia lõpptarbimisest). Strateegiaga „Eesti 2035“ on Eestile võetud suund üleminekuks kliimaneutraalsele energia tootmisele ja tarbimisele (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises >55% aastaks 2035). Tuuleparkide (sh meretuuleparkide) rajamine on tõhusaks viisiks Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada. Siseministeerium 09.08.2021 - - Transpordiamet 02.08.2021 nr Planeeringualal toimub intensiivne riiklik ja ka Arvestada Transpordiameti kirjas 6.3-1/18692-2 rahvusvaheline laevaliiklus. Merekaabel piirab toodud võimalike ohtudega. kaitsevööndis tegevusi, mis võivad kaablit kahjustada. Sellisteks tegevusteks on nt traalimine, ankurdamine, ehitamine, navigatsioonimärkide paigaldamine. Laevad võivad hädaolukorras ankurdumisel vigastada merekaablit jm merepõhjas asetsevaid seadmeid. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 - 170,0“ määratud tee ja tee kaitsevööndi ning puhverala sisse kavandatud paralleelkulgemisega õhuliin võib avaldada olulist mõju teemaplaneeringu elluviimisele. Arvestades meretuulepargi ja põhivõrgu liitumispunkti eeldatavaid asukohti on mõju avaldumine vähetõenäoline, kuna riigitee ja õhuliini trassid ristuvad teineteisega. Kokkuvõtvalt arvame, et taotluses kirjeldatud elektriliini asukoha valimine omab riikliku huvi. Tarbijakaitse ja Tehnilise 31.08.2021 nr Tegemist on suure riikliku huviga objektiga, kuna 14.09.2021 Utilitas OÜ esitas Järelevalve Amet 16-7/21-08349- võimsus (4TWh/a), mida tahetakse maismaale merelt REPi algatamise taotluse. 002 tuua on suur ning sellest on mõjutatud kogu piirkonna elanikkond. Samas piirkonnas (merealal) on veel kavandatud meretuuleparke (nt Utilitas OÜ, Tuuletraal OÜ, Saare Wind Energy OÜ), millega TTJA arvates peaks juba kavandatava planeeringu käigus arvestama. Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava elektriliini ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Asjaomane asutus Vastus küsimusele Ettepanek taotluse täiendamiseks Elering AS Eleringile teadaolevalt soovib Eesti Energia liitumist - Kilingi-Nõmme alajaama ning sellest tulenevalt võib planeeringuala olla asjakohane. Kaitseministeerium - - Keskkonnaamet Lähtudes REP-i algatamise taotluse joonisest 1 võib - öelda, et planeeringuala on asjakohane kavandatava elektriliini ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeeriumi hinnangul on taotluses Palume taotlust parandada või selgitada millest esitatud planeeringuala asjakohane. Siiski palume tulenevalt on taotluses esitatud planeeringuala kuju täpsustada järgnevat. Eesti Energia AS soovib rajada valitud selline, et osa tuulepargi alast jääb Liivi lahte kuni 1000 MW võimsusega meretuulepargi planeeringualast välja. ning Keskkonnaministeerium kui antud keskkonnamõju hindamise (KMH) järelevalvaja kiitis 15.04.2021 kirjaga nr 7-12/20/12-30 heaks kavandatava tegevuse KMH programmi, milles on esitatud ka meretuulepargi eeldatav asukoht. Taotluse joonise 1 järgi on planeeringualas hõlmatud kavandatava meretuulepargi asukoht, välja arvatud selle lõuna- ning loodepoolne nurk (punane sõõr). Palume selgitada, mis on sellise lähenemise põhjuseks. Juhime tähelepanu sellele, et Eesti Energia AS meretuulepargi KMH programmis on esitatud ka erinevad alternatiivid merekaablite maismaale toomisel (joonis 2) ning muu hulgas on selgitatud, et „Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud.“. Samuti on taotluses öeldud, et „Seoses käimasoleva hoonestusloa menetluse ja KMH protsessiga tuleb hinnata ka alternatiivseid lahendusi tuulepargi elektrivõrguga liitumise elluviimiseks.“ ning „Kavandatav ehitus on oluline osa Liivi lahe meretuulepargist.“. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab REP-i koostamise ja KSH algatada, tuleb arvestada ka kõnealuste paralleelselt aset leidvate menetluste omavahelise koordineerimise vajadusega. Maaeluministeerium Maaeluministeerium on seisukohal, et enne Liivi lahes Võtta teadmiseks, et planeeringu ala paikneb Eesti kavandatava meretuulepargi Eleringi põhivõrguga rannapüügi seisukohalt ühes olulisemas ühenduse rajamise planeerimist tuleb välja selgitada kalapüügipiirkonnas. Kavandatava elektriliini kõige optimaalsemad lahendused, mis ei kahjustaks rajamisel tuleb vältida negatiivseid mõjusid kalavarusid ja sellest tulenevalt Eesti kalanduse kalavarudele ning see ei tohiks takistada kutselist jätkusuutlikku toimimist. Kavandatav Liivi lahe kalapüüki selles piirkonnas. meretuulepargi Eleringi põhivõrguga ühenduse rajamise ala hakkaks paiknema Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea ehk ICES) alarajoonis 28.1 ning sinna jääb statistiline püügiruut 45H4 ning väikesed püügiruudud 178, 179, 180, 181, 182, 188, 189, 195. Kavandataval planeeringu alal toimub aktiivne rannapüük, mis on Eesti rannapüügi seisukohalt üks olulisemaid kalapüügipiirkondi. Oleme seisukohal, et kavandatava elektriliini rajamisel tuleb vältida negatiivseid mõjusid kalavarudele ning see ei tohiks takistada kutselist kalapüüki selles piirkonnas. Majandus- ja Leiame, et taotluses esitatud planeeringuala on - Kommunikatsiooniministeerium asjakohane elektriliini ehitamiseks ja käitamiseks. Siseministeerium - - Transpordiamet Esitatud planeeringuala on asjakohane. - Tarbijakaitse ja Tehnilise Kavandatav planeeringuala on asjakohane, kuigi Palume taotlust parandada või selgitada millest Järelevalve Amet taotlusest ei tule välja, miks soovitakse läänepoolsesttulenevalt on taotluses esitatud planeeringuala kuju küljest kolmnurkne ala välja jätta. valitud selline, et osa tuulepargi alast jääb planeeringualast välja Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Elering AS - - Kaitseministeerium Riigikaitse seisukohalt on taotluses esitatud andmed - piisavad ning Kaitseministeerium ei esita selle osas täiendavaid tingimusi ega nõudmisi. Samuti ei ole teada asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Keskkonnaamet Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine hetkel Võtta teadmiseks algatatava planeeringu elluviimist ilmselgelt välistavaid asjaolusid. REP ja KSH koostamise protsessi käigus tuleb analüüsida kaasnevat mõju, mille raames selgub, kas saab kavandatavat tegevust ellu viia. Keskkonnaministeerium Lähtudes olemasolevast teabest ning Võtta teadmiseks Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine Keskkonnaministeeriumi hinnangul asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Teadaolevalt ei ole REP-i ja KSH algatamata jätmiseks ka muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust. Samas lisame, et REP-i koostamise käigus võivad ilmneda asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus (eelkõige uuringute ja mõju hindamise protsessi tulemusena). Maaeluministeerium Pärnu maakonnaga piirneva mereala Võtta teadmiseks, et elektrikaablite rajamine ei maakonnaplaneeringus on kirjas, et uute kaablite ja tohiks tekitada olulist häiringut kalade rännetele ega torujuhtmete kavandamisel uues asukohas tuleb kudealadele. Elektri- ja magnetväljade negatiivset keskkonnamõju hindamise protsessis hinnata mõju mõju kaladele saab leevendada kaablite matmisega kalandusele. Oleme seisukohal, et elektrikaablite merepõhja ning alalisvoolukaablite kasutamisega, rajamine ei tohiks tekitada olulist häiringut kalade millega tuleb kaabliühenduste planeerimisel rännetele (nt elektromagnetvälja tõttu) ega kudealadele. kindlasti arvestada. Kalanduse teabekeskuse poolt tellitud uuringust „Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele“ selgub, et elektri ja magnetväljade negatiivset mõju kaladele saab leevendada kaablite matmisega merepõhja ning alalisvoolukaablite kasutamisega, millega tuleb meie arvates kaabliühenduste planeerimisel kindlasti arvestada. Süvendustööde kavandamisel tuleks vältida nende teostamist moel ja ajal, mis tekitaks kalavarule olulist negatiivset mõju. Liivi lahe kõige kalarikkam osa on Pärnu laht, mille töönduslikult kõige tähtsama osa moodustab räim (u 90% rannakalanduse kogusaagist). Majandus- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Võtta teadmiseks Kommunikatsiooniministeerium hinnangul selliseid asjaolusid ei esine, kuid oluline on arvestada muuhulgas teiste käimasolevate planeeringutega ning asjakohaste õigusaktidega ning nende teadaolevate kavandatavate muudatustega. Siseministeerium Siseministeeriumil Liivi lahe meretuulepargi - elektriliini riigi eriplaneeringu taotluse osas märkused puuduvad. Transpordiamet Transpordiametile teadaolevalt selliseid asjaolusid ei - esine. Tarbijakaitse ja Tehnilise Kuna merealale on täna juba algatatud mitu - Järelevalve Amet hoonestusloa menetlust, siis maismaale kavandatav elektriliini kavandamine on kindlasti vajalik ning seetõttu on kavandatav planeering asjakohane ning vajalik. Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH algatada, siis: 1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus; 2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne planeerimistegevuse algatamist (nt puudulike algandmete kogumine, vms). Palun selgitage seire eesmärki ja vajalikkust; 3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks? Elering AS Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse elektrisüsteemi Esitatud nõuded ei ole riigi eriplaneeringu toimimise võrgueeskiri § 19 lõikele 1 tuleb uue algatamise kontekstis relevantsed. võrguühenduse loomiseks esitada liitujal võrguettevõtjale liitumistaotlusega järgmised dokumendid: 1) võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist võimaldava planeeringu kehtestamise otsus, projekteerimistingimused või ehitusluba, mille kohaselt on võrguga ühendatav elektripaigaldis kooskõlas planeeringu maakasutus- ja ehitustingimustega, projekteerimistingimustega või ehitusloaga; 2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud otsustaja tehtud otsus, mis tõendab, et keskkonnamõju on hinnatud, või mille kohaselt ei ole vaja keskkonnamõju hinnata; 3) dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel, kes soovib võrguga liituda, on õiguslik alus kasutada kinnistut või ehitist, millele võrguühendust soovitakse. Palume Teil toodud nõudeid riigi eriplaneeringu läbiviimisel arvestada. Kaitseministeerium - - Keskkonnaamet 1) Keskkonnaamet peab vajalikuks kaablitrasside Lisada taotlusesse võimalike uuringute peatükk. asukohas läbi viia kalastiku uuringud, et hinnata Kajastada Keskkonnaameti kirjas nimetatud trasside mõju kudealadele ning kuderännetele. Hinnata uuringud võimalike uuringute nimekirjas. tuleb kaablikoridoride väärtuslikust kudealana, kaardistada rändeteed ja hinnata elektromagnetvälja, kõrge temperatuuri, veealuse mürataseme ja vibratsiooni mõju. Lisaks on vajalik hinnata trasside mõju kalandusele ning püügivõimaluste kitsenemisele (traalimiskeeld, muud piirangud). Kalastiku uuringus on esmatähtis kudeaegne uuring, kuid referentsandmete saamiseks tuleb lisaks kevadisele uuringule teha ka sügissuvine uuring. Planeeritava ühenduse mõju kaitstavatele loodusobjektidele on väga asukoha- ja tehnilise lahenduse põhine. Kuna hetkel on määratletud vaid planeeringuala, ei ole eeldatavalt võimalik nimetada tingimata läbiviimist vajavaid uuringuid. Kuna planeeringualale jääv Pärnu lahe rannik on rändlinnustikule väga oluline rändeala, tuleb sinna uute kõrgepinge õhuliinide kavandamisel viia läbi rändlindude uuringud (kui võimalik tuleks rannikule uute õhuliinide rajamist vältida). Õhuliinis hukkumise riski hindamiseks võib olla põhjendatud ka teatud pesitsevate ohustatud linnuliikide (nt must-toonekurg, kassikakk) elupaigakasutuse uuringud. Laia raadatava kaitsevööndiga kõrgepingeliini rajamine võib oluliselt killustada maismaa elupaiku, mistõttu võib (sõltuvalt liini kulgemisest) kerkida vajadus uuringute järele, mille alusel on võimalik vastavat mõju hinnata (näiteks raadatava liinikoridori võimalik killustav mõju Lõuna-Pärnumaa metsamaastiku elustikule, sh metsise elupaikade sidususele). Veekeskkonna osas on vajalik selgitada potentsiaalsete kaablitrasside asukohakoridoride põhjasetete iseloom, põhjaelustiku levik ja rohkus, kaitstavate liikide esinemine; teostada hoovuste ja hüdrodünaamika uuring eelkõige kaablikoridorides (in situmõõtmised ja modelleerimine); tuulepargialadel jääkatte esinemise ja kuhjumise (rüsijää) modelleerimine (jääolud võivad mõjutada ka kaablitrasside asukohavalikut, uuring peab andma info, kas kaablid peab süvendama või võivad põhjale lebama jääda ning info tuulikute ja kaabliühenduste projekteerimiseks ja asukohavalikuks); teostada merepõhja setete geoloogiline uuring kaablitrassidel (määratakse põhjareljeef, sh hüdromorfoloogiline kirjeldus, setete liigid, paksused, lõimis, ka setete ohtlike ainete sisaldus -metallid, naftasaadused, settesse akumuleeruvad prioriteetsed ained vastavalt keskkonnaministri 24.07.2019 määrusele nr 284, et vältida ehitustööde kahjulikku mõju mereelustikule ning hinnata töödega tekkiva heljumi hulka). Hinnata teiste uuringute osana või eraldi kaabli rajamise tehnoloogiat (tehnoloogiat hinnata lähtuvalt geoloogilisest uuringust ja kaabli settesse süvendamise vajadusest, et leida kõige väiksema mõjuga teostatav variant - heljumi levikust, põhjaelustikust, süvenduspinnase paigutamise vajadusest lähtuvalt). REP ja KSH algatamisel tuleb arvestada REP ja KSH ning Liivi lahe tuulepargi KMH menetluse omavahelise koordineerimise vajadusega. 3) Keskkonnalubade osas uuringute tegemisel märgime, et sõltuvalt asukohast ja uuringu läbiviimise ajast võib kaitstavatel aladel vajalik olla liikumisluba. Teisi keskkonnalubasid eeldatavalt vaja ei ole. Keskkonnaministeerium REP-i koostamiseks ja KSH läbiviimiseks saab Kajastada Keskkonnaministeeriumi kirjas kasutada olemasolevat teavet planeeringuga hõlmatud nimetatud uuringud võimalike uuringute nimekirjas. maismaa ning mereala kohta. Täiendavate uuringute vajadus ja maksumus sõltub tervikuna olulisel määral vajalikust olemasolevast teabest või selle puudumisest, samuti konkreetsete uuringute metoodikast ning muudest erisustest. Geoloogia valdkonnas on võimalik kasutada olemasolevat teavet merepõhja geoloogilise ehituse kohta, samas kui vajaliku geoloogilise andmestiku puudumisel tuleb teostada vastavad uuringud. Enne planeerimistegevuse alustamist saab koguda andmeid olemasolevate merepõhja uuringute osas, et selgitada välja olulised keskkonnaaspektid, mis vajavad täiendavat seiret. Eelnevat tuleb vajadusel kaaluda. Üldgeoloogiline uuringuluba annab õiguse maismaa ja merepõhja geoloogise ehituse selgitamiseks, kui see peaks olema vajalik. Lisaks toome välja, et kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamisel Elering põhivõrguga tuleks nii mere- kui maismaakaabli ning maismaa elektriliini osas eelistada maa-alasid, mille puhul ei esine kattuvusi maardlate nimistus arvelevõetud maardlate ja mäeeraldistega. Tegevus peab olema kooskõlas maavarade kaitse ja säästva kasutuse põhimõttega. Eluslooduse valdkonnas on vajalikud planeeringuala elustiku (sh maismaa- ja merepõhjataimestik, kahepaiksed ja roomajad, maismaa- ja mereimetajad, merepõhjaelustik, mere- ja maismaaelupaigad, nahkhiired ning ränd- ja avamerelindude) uuringud, seisundihinnangud ning mõju analüüs. Eesmärgiks on tuvastada kavandatava tegevuse mõju mere- ja maismaaelustiku levikule ning seisundile, samuti kaitsealuste ja ohustatud liikide esinemise võimalikkus. Vajalik on teha alusuuringud mõjutatavate kaitstavate alade väärtuste seisundi osas (sh piirkonna loodusdirektiivi/Natura liikide-elupaikade seisund, võimalike HELCOM Red List liikide ja biotoopide esinemine projektiala piirkonnas), lisaks anda hinnang kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundile piirkonna kaitstavatel looduobjektidel ja Natura aladel ning ehitustööde ja toimimisaegse mõju hinnang. Hinnangud aitavad välja töötada trassialternatiivid ning leida sobivaim lahendusvariant. Uuringud on ka sisendiks ehitustööde planeerimisele ja nendele keskkonnanõuete seadmisel (nt ehituskeeluajad bioloogiliselt olulisel/tundlikul või rände ajal). Arvestades kavandatava tegevuse mastaape, ei ole võimalik siinkohal anda eelnevalt kirjeldatud uuringute täpset ajalist kestvust ega maksumust. Seire kontekstis tuleb varasemalt koguda teave trassialternatiivide mõjualasse jäävate kaitstavate objektide kaitse- eesmärkide ja Natura eesmärkide osas, st kas info on piisav või tuleb hankida uut ajakohast infot. Sõltuvalt asukohast ja uuringu läbiviimise ajast võib kaitstaval alal olla vajalik liikumisluba. Kalanduse valdkonnas tuleb kaablite merepõhja süvistamisel jms tegevuse puhul mõju hindamise protsessi käigus veenduda, et kalade koelmualadele ei kaasneks olulist ebasoodsat mõju. Mõju looduskeskkonnale on võimalik minimeerida, kavandades taristu väljapoole tundlikke alasid (nt kaitstavad alad, kalade koelmualad, väärtuslikud elupaigad jm), ajastades ehitustöid väljapoole tundlikku perioodi (nt kalade kudemisaeg jm) ning töötades välja sobivad tehnilised lahendused (nt kaablite matmine põhjasetetesse magnetvälja minimeerimiseks). Peab arvestama, et oluliste koelmualade korral tuleb valida alternatiivne trass. Kui potentsiaalsed trassid on välja valitud, saab hinnata, kui oluliste kalade kudealadega võib tegemist olla. Puudulike või ebapiisavate andmete korral tuleb läbi viia välitööd kalade kudeajal. Enamiku liikide puhul on selleks kevad, kuid merisiia koelmu puhul november. Hinnanguline koelmuala olulisuse uuringu maksumus konkreetse piirkonna kohta on 15 000 eurot. Kui uuring on aga vaja teha kevadel ja sügisel, siis eeldatavalt 30 000 eurot. Pikema kaablitrassi puhul, mis läbib mitmeid potentsiaalseid koelmuid, sõltub hind uuritavate alade arvust. Maaeluministeerium - - Majandus- ja KSH läbiviimiseks ja planeeringu koostamiseks on vaja Kajastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uurida ehitustööde aegset mõju Riia – Pärnu vahelisele Kommunikatsiooniministeerium kirjas nimetatud laevaliiklusele. Kui ehitusprotsessi käigus on vaja asjaolusid võimalike uuringute nimekirjas. ümber suunata laevaliiklust, siis tuleks hinnata, millises ulatuses ja kuidas mõjutab see laevade teekonnavalikut – kas kaabliehituse ajal jäetakse laevadele võimalus otsetee kasutamiseks või suunatakse nad ümber tuulikupargi sõitma ning mis sellega kaasneb: laeva kütusekulu muutus, ajaline mõõde (teekonna pikkuse muutusest või ehitustööde piirangutest tulenevalt) vms. Siseministeerium - - Transpordiamet 1) Veeliikluse ohutuse seisukohast ei ole planeeringu ja Kajastada Transpordiameti kirjas nimetatud KSH koostamiseks vaja otseselt teostada täiendavaid uuringud võimalike uuringute nimekirjas. uuringuid, kuid merekaablite jt merepõhjas asetsevate seadmete mõju laevaliiklusele tuleb meie hinnangul käsitleda meretuulepargi hoonestusloa menetluse käigus koostatavas navigatsiooniriski analüüsis. Navigatsiooniriski analüüs annaks sellisel juhul hea ülevaate kõigist meretuulepargi ja laevaliikluse vahel eksisteerivatest mõjudest ja riskidest. Lennuliikluse ohutuse seisukohalt on võimalik aeronavigatsioonilise ekspertiisi koostamise vajadus, et veenduda visuaallennu võimekuses. Ekspertiisi vajadus selgub eriplaneeringu ja KSH koostamise käigus, kui täpsustuvad võimalikud õhuliinide asukohad. Tarbijakaitse ja Tehnilise Oluline on, et planeeringu ja KSH tulemused annaksid - Järelevalve Amet suunised ja tingimused järgnevate lubade menetlemiseks. Lisaks on merekaablile vajalik taotleda hoonestusluba. Samuti on oluline hinnata kumulatiivseid mõjusid teiste kavandatavate meretuuleparkidega. Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada ainult teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Elering AS - - Kaitseministeerium - - Keskkonnaamet Keskkonnaameti hinnangul ei esine hetkel selliseid - tingimusi. REP-i ja KSH koostamisega seotud probleemid tuleb välja selgitada ja lahendada protsessi käigus. Läbi tuleb viia kõik vajalikud ja asjakohased uuringud, et REP-i eesmärke saavutada. Keskkonnaministeerium Lähtudes olemasolevast teabest ning - Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine Keskkonnaministeeriumi hinnangul selliseid tingimusi. Seoses võimalike riskidega, mida REP-i ja KSH algatamine võib kaasa tuua, märgime, et need tuleb välja selgitada uuringute ning mõju hindamise protsessi raames. Maaeluministeerium - - Majandus- ja - - Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium - - Transpordiamet Meretuulepargi ja maismaa ühenduse elektriliini - asukoht ei tohi halvendada laevaliikluse ohutust ega piirata esimeses küsimuses välja toodud tegevusi. KSH peab andma ülevaate piirkonna laevaliiklusest ja käsitlema võimalikke tegureid, millega meretuulepargi elektriliinid võivad laevaliikust mõjutada ning millised on võimalikud leevendusmeetmed. Maismaale planeeritavad paralleelkulgemisega trassikoridore ja teisi meretuuleparki teenindavaid ehitisi mitte kavandada teemaplaneeringuga määratud tee ja tee kaitsevööndi alasse nendes riigitee lõikudes, mille kohta pole veel koostatud teeprojekti. Paralleelkulgemisega trassikoridoride ja teiste meretuuleparki teenindavate ehitiste kavandamiseks teemaplaneeringuga määratud riigitee puhveralasse ning muude riigiteede kaitsevöönditesse palume taotleda Transpordiametilt nõusolekut eriplaneeringu eskiisi väljatöötamise ajal. Planeeritavate õhuliinide asukohad peavad arvestama Pärnu ja Ruhnu vahelise lennukoridoriga. Lennukoridor peab jääma takistustest võimalikult vabaks, et tagada visuaallendude võimekus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Oleme seisukohal, et planeering võiks käsitleda ka - Järelevalve Amet teiste kavandatavate meretuuleparkidega ning nende perspektiivseid kaablikoridore, et vähendada arendaja kulutusi ning riigiasutuste halduskoormust. Samuti on oluline, et riigi eriplaneeringu käigus selguks ühtne arusaam ülekandeliinide asukoha valikul arvestades ka teiste kavandatavate meretuuleparkidega. Küsimus 6. Kui RM-le arendaja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav asjaolude hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul täiendada tuleb. Elering AS - - Kaitseministeerium - - Keskkonnaamet Keskkonnaameti hinnangul on taotlus asjakohane ja - piisav. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeeriumi hinnangul on taotlus - tervikuna asjakohane, planeeringualaga seonduvat on kirjeldatud vastava küsimuse vastuses. Maaeluministeerium - - Majandus- ja - - Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium - - Transpordiamet Taotlusega sooviks saada infot tulevaste ühenduste Palume taotluses selgitada, millised muud ehitised võimalike asukohtade kohta ja kas lisaks lisaks elektrikaablile on kavandatud ja/või merekaablitele paigaldatakse merepõhja ka mõned vajalikud. muud ehitised nagu nt alajaamad. Tarbijakaitse ja Tehnilise - - Järelevalve Amet Rahandusministeeriumi ettepanekud taotluse täiendamiseks: 1. Tuua välja planeeringu ala suurus (ha); AS Eesti Energia Teie 25.06.2021 [email protected] Meie 06.10.2021 nr 15-4/4843-2 Vastuskiri riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele AS Eesti Energia esitas 25.06.2021 Rahandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REPi eesmärgiks on koostada planeering Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks Eleringi põhivõrguga. REP hõlmab nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. Planeeringuala paikneb maismaal Pärnu maakonnas ja merealal Pärnu lahes. Rahandusministeerium pöördus esitatud Liivi lahe meretuulepargi elektriliini riigi eriplaneeringu taotluse laekumise järgselt asjaomaste asutuste poole. Palusime asutuste ning valitsemisala asutuste pädevusvaldkonnast tulenevalt esitada vastused Rahandusministeeriumi poolt esitatud küsimustele, milles toodud teave on vajalik planeeringu algatamise või algatamata jätmise üle otsustamiseks. Käesoleva kirja lisaga edastab Rahandusministeerium AS Eesti Energia’le kokkuvõtte laekunud ettepanekutest ning ettepanekud taotluse täiendamiseks. Palume AS Eesti Energia’l REPi taotlust vastavalt ettepanekutele täiendada ning esitada täiendatud taotlus Rahandusministeeriumile menetluse jätkamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Ettepanekud taotluse täiendamiseks Siim Orav 611 3233 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel