Partnerluslepe
Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakendamiseks
perioodil 2021–2027
NB! Tegemist on dokumendi tööversiooniga, mis on esitatud avalikule
konsultatsioonile. Eelnõu täieneb vastavalt avalikul konsultatsioonil
esitatud ettepanekutele ning Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel
peetavatele läbirääkimistele.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Sisukord
1. Poliitikaeesmärkide ja JTF erieesmärgi valik ...............................................................3
2. Poliitikavalikud, koordineerimine ja vastastikune täiendavus ....................................10
2.1. Kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse
partnerlusleppega hõlmatud iga fondi puhul .........................................................10
2.2. Fondide koordineerimine, piiritlemine ja vastastikune täiendavus ning, kui see on
asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimine ...................12
2.3. Partnerlusleppega hõlmatud fondide, AMIFi, ISFi ja BMVI ning muude liidu vahendite
vastastikune täiendavus ja koostoime ....................................................................12
3. InvestEU raames eelarvelise tagatise vormis antav panus koos põhjendusega ..........14
4. ÜMBERPAIGUTAMISED ........................................................................................14
4.1. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised ................................................14
4.2. Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse
rahastamisvahenditesse ...............................................................................................14
4.3. Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse
....................................................................................................................................14
4.4 ERF ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine JTF täiendava toetusena, põhjendusega
....................................................................................................................................15
4.5. Ümberpaigutamised Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alt
tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki ......................................16
5. Tehnilise abi liidu osaluse vorm .................................................................................16
6. Valdkondlik keskendamine.........................................................................................17
6.1. Vastavus valdkondliku keskendumise reeglitele ........................................................17
7. Partnerlusleppega hõlmatud iga fondi rahaeraldised poliitikaeesmärkide, JTF erieesmärgi
ja tehnilise abi kaupa riiklikul ja asjakohasel juhul piirkondlikul tasandil ................18
8. Partnerlusleppega hõlmatud fondidest rahastatavate kavandatud programmide loetelu, kus
on esitatud asjaomased esialgsed rahalised eraldised fondide kaupa ja vastavad
liikmesriigi osalused piirkonnakategooriate kaupa ...............................................21
9. Kokkuvõte meetmetest, mida kavatsetakse võtta, et tugevdada haldussuutlikkust
partnerlusleppega hõlmatud fondide rakendamisel ....................................................23
10. Demograafiliste probleemide või piirkondade ja alade erivajadustega tegelemise
integreeritud käsitus ....................................................................................................24
11. Esialgne kliimaalase panuse eesmärk .........................................................................25
2
Tööversioon seisuga 1.10.2021
1. POLIITIKAEESMÄRKIDE JA JTF ERIEESMÄRGI VALIK
Tabel 1: Poliitikaeesmärgi ja JTF erieesmärgi valik koos põhjendusega
Valitud Programm Fond Poliitikaeesmärgi või JTF erieesmärgi valimise põhjendus
eesmärk
Strateegia „Eesti 2035“ üks viiest pikaajalisest strateegilisest eesmärgist on
Nutikam ERF
tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti majandus. 2035. aastaks
Eesti soovime saavutada ELi keskmise tööviljakuse taseme määra ja suurendada
(PO1) immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute osakaalu. Investeeringud
on suunatud strateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste ja eesmärkide täitmisse
ning valdkondlikus poliitikas ja arengudokumentides kirjeldatud eesmärkide
täitmisse, näiteks riiklik teadus-, innovatsiooni- ja arendustegevuse strateegia
ning ettevõtluse strateegia, mille eesmärk on luua konkurentsitingimused
teadmuspõhise tootlikkuse ja heaolu kasvuks ning tagada Eesti ühiskonna
kestlikkus läbi tõhusa ja tulemusliku poliitika, soodustades teadus- ja
arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust.
2018. aastal moodustas tööjõu üldine tootlikkus Eestis 77,2% ja töötlevas
tööstuses 50% ELi keskmisest. Riigi üldine innovatsioonisuutlikkus on
mõõdukas, pigem langustrendis, tööstussektor tugineb
kõrgtehnoloogiaettevõtete väiksele baasile ning kiiresti kasvavate ettevõtete
tööhõive osakaal innovaatilistes ja kõrge lisandväärtusega sektorites on
endiselt väike. See omakorda pärsib tootlikkuse kasvu ja konkurentsivõimet.
Murekohaks on ka ettevõtete ja teadusasutuste tagasihoidlik koostöö, kohalike
ressursside eksport toorainena, vähene teadmusmahukus ja tagasihoidlik
positsioon rahvusvahelises väärtusahelas. Ettevõtete teadus- ja
arendusinvesteeringute osakaal SKPs jääb Eestis alla EL keskmise
(2018. aastal moodustas see Eestis 0,61% SKPst, samal ajal kui EL keskmine
näitaja oli 1,43%) ja investeeritud summad on tagasihoidlikud (kokku 241,5
miljonit eurot 2019. aastal). Ettevõtlussektori teadus- ja arendustööga seotud
inimeste hulk on väike (2019. aastal umbes 2600 inimest) ning
digitehnoloogiate integreerituse tase ärisektoris on ülejäänud ELiga võrreldes
madal (Eesti oli 2020. aastal 16. kohal1).
Keskenduda tuleb teadus- ja arendustegevusse suunatud investeeringute
suurendamisele ning innovatsiooni edendamisele, teadmussiirdega seotud
suutlikkuse kasvatamisse ning ettevõtete ja teadusasutuste koostöö
edendamisele, mis võimaldab digitehnoloogiate ja automatiseerimise
suuremat rakendamist, aidates ettevõtetel kohaneda tööjõu vähenemisega.
Ekspordipotentsiaali edendamiseks tuleks kõrge ekspordipotentsiaaliga
ettevõtetele pakkuda koolitusi, nõustamist ja muid toetuste vorme, alates
prototüüpide kuni turustatava toote loomiseni. Ekspordi hõlbustamiseks on
vaja vahendada kontakte välispartneritega, leida uusi sihtturge ja toetada
ettevõtteid tugeva rahvusvahelise võrgustiku kaudu, mida mh saavad pakkuda
ka Eesti diplomaatilised esindused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väikestele
ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE), sh kultuuri-, loome- ja
turismisektori ettevõtetele, mis on olulised üldise lisandväärtuse ja tööhõive
seisukohast. Nende tootlikkuse kasv on endiselt suhteliselt aeglane ja
positsioneerimine üleilmsetes väärtusahelates nõrk. Ettevõtluse
edendamiseks on lisaks vaja pakkuda tugiteenuseid, teadmiste ja oskuste
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=ET
3
Tööversioon seisuga 1.10.2021
arendamist ning toetusi, sh dünaamilistele ja atraktiivsetele idufirmadele, et
tagada nende ärilahenduste elujõulisus ja vastupidavus.
Eestis pakutakse ligikaudu 27732 avaliku sektori digiteenust (2020), kuid
nende kvaliteet, juhtimine ja kasutajasõbralikkus on ebaühtlasel tasemel ning
ebapiisavalt on tähelepanu pööratud nutiseadmete kasutajatele mõeldud
teenuste arendamisele ja teenuste inimkesksusele (sh digiteenuste
kättesaadavus vaegnägijatele ja teistele erivajadustega inimestele). Olenemata
Eesti juhtivast positsioonist e-valitsemise valdkonnas takistab tööstussektori
ning VKE-de üleminekut uutele tehnoloogiatele ettevõtete väike
innovatsioonisuutlikkus ja ebapiisavad digioskused. Avalike teenuste
kvaliteedi ja hea ligipääsetavuse ühtlustamist toetavad ühised,
integreeritumad, koosvõimelised, usaldusväärsed ja tõenduspõhised
lahendused, mis on välja töötatud kasutajapõhist lähenemisviisi arvestades
ning mis panustavad teadustegevusse ja tõenduspõhisesse
poliitikakujundamisse.
Maapiirkondades on kiirele internetile ligipääs endiselt raskendatud. Samal
ajal vajavad hõredamalt asustatud piirkondades loodud uued ettevõtted ja
uued töövormid paremat juurdepääsu kiirele internetile, et luua toimiv äri- ja
töötamiskeskkond väljaspool linnapiirkondi. 2020. aastal moodustas 100
Mbit/s (või kiirem) ühendus kõigist interneti püsiühendustest vaid 26%.
Digiteenuste kättesaadavuse parandamiseks (kvaliteet), digilõhe kaotamiseks
linna- ja hõredamalt asustatud piirkondade vahel ning ettevõtete ja tööalaste
lahenduste toetamiseks hõredamalt asustatud piirkondades on vaja
investeeringuid uutesse väga suure suutlikkusega juurdepääsuvõrkudesse ja
5G-ühenduvusse.
Strateegia „Eesti 2035“ üks eesmärke keskendub elukeskkonnale – Eestis on
Rohelisem ERF, ÜF,
kvaliteetne elukeskkond, mis on kõigi vajadusi arvestav ja turvaline.
Eesti (PO2) EMKVF 2035. aastaks soovime suurendada inimeste rahulolu elukeskkonnaga ja
parandada kestliku arengu keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid.
Strateegia eesmärkide saavutamist toetatakse investeeringutega, mis
põhinevad alltoodud arenguvajadustel.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste näitajad on Eestis olnud stabiilsed. Eesti
kasvuhoonegaaside heitkogused, (v.a LULUCF), olid 2019. aastal 14 699,12 kt
CO2 ekvivalenti3. Eesti 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamisega seotud eesmärk on üks ELi ambitsioonikamaid (–70% vs
1990). Kuid seatud eesmärgi saavutamiseks on vaja teha täiendavaid
jõupingutusi, sh sektorites, mis ei kuulu heitkogustega kauplemise süsteemi.
Tööstus- ja põllumajandussektoris on kasvuhoonegaaside heitkogused
kasvanud. Lisaks avaldavad kliimale negatiivset mõju ka renoveerimata
küttesüsteemide ja hoonete kasutamisega seotud kõrged energiakulud.
Hoonete energiatarbimine moodustab Eesti energiabilansist märkimisväärse
osa (40–45%). Elamute energiatõhususe suurendamiseks planeeritavad
investeeringudpõhinevad dokumentidel „Eesti energiamajanduse arengukava
aastani 2030“ ja määratletud Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline
strateegia’’ Hoonefondi rekonstrueerimisega võib väheneda kuni 50%
hoonete soojusenergia vajadusest.
Jäätmekäitlussektoris ja ringmajanduses on üks peamisi probleeme
olmejäätmete ringlussevõtu määr, mis on Eestis 30,8%4 (2019), ELi keskmine
näitaja on 47,7%. Teine probleem on madal ressursitootlikkus (0,44 eurot
2 https://e-estonia.com/
3 Keskkonnaministeerium, 2019, „Kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis aastatel 1990–2019. Riiklik
inventuuriaruanne“, Tallinn, allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990-
2019_15.03.2021.pdf
4 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/t2020_rt120/default/table?lang=en
4
Tööversioon seisuga 1.10.2021
kilogrammi kohta 2018. aastal), kus on suur lõhe ELi keskmise näitajaga (1,91
eurot kilogrammi kohta 2018. aastal) Ettevõtluses tuleb suuremat rõhku
panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele, tõhusale tootmisele ja kohalike
loodusvarade loodavale väärtusele. Umbes 21% Eesti VKEdest rakendab
meetmeid energia säästmiseks, kuid ainult 8% säästab vett ja 9% minimeerib
jäätmeid. Eesti VKEd säästavad kõige vähem materjale (15%), rakendavad
ettevõttesiseselt materjali korduvkasutust või jäätmete ringlussevõttu (13%).
Jäätmekäitluse ja ringmajanduse kitsaskohti (sh jäätmetekke vältimine)
käsitletakse dokumendis „Riigi jäätmekava 2022–2028“.
Kliimamuutused mõjutavad Eestit juba rannikuerosiooni ja üleujutuste kujul,
mõjutades majandust ja kahjustades taristut. Taristu planeerimisel ja
linnakujunduses tuleb arvestada kliimamuutuste mõju ja seda ennetada
Kohalike omavalitsuste ja riigi valmisolek kriisidele reageerida on väike,
koostöö on kesine ja võimalikke kriise võidakse alahinnata. Riskide
hindamiseks ja ennetamiseks koostatakse riskianalüüs, mis põhineb „Eesti
tuleviku kliimastsenaariumidel aastani 2100“ ja milles käsitletakse kõiki
loodus- ja kliimamuutustest tulenevaid ohte.
Keskkonda ja õhukvaliteeti mõjutab suuresti transport. Eelistatakse kasutada
erasõidukeid (enamasti sõiduautod) ning seetõttu ei ole ühistranspordi
kasutajate hulksuurenenud. Sellel on otsene negatiivne mõju keskkonnale ja
inimeste tervisele (eriti linnapiirkondades). Transpordisektor on Tallinna
õhukvaliteedi halvenemise peamine põhjus. 2016. aastal põhjustas
kokkupuude tahkete peenosakestega (PM2,5) umbes 500 enneaegset surma.
Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite hulk on väike (2019. aastal 1,9%).
Samuti on oluline alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite sh ühistranspordi
kasutamine hõredalt asustatud piirkondades. Rattaradade võrgustik on
puudulik ja ebapiisav selleks, et märkimisväärselt motiveerida jalgratta
kasutamist igapäevase liikumisviisina. Puhta õhu tagamiseks linnakeskkonnas
tuleb samuti soodustada mittefossiilkütuseid kasutavate sõidukite
kasutuselevõttu, vaja on investeeringuid jalgrattateede võrku ja muid
terviklahendusi säästva liikuvuse edendamiseks. Õhusaaste vähendamiseks ja
tervise toetamiseks tuleb suurendada energiatõhusust ja
linnatranspordisüsteemide suutlikkust ning arendada keskkonnasõbralikke
tehnoloogiaid.
Kalandus- ja vesiviljelussektori arengu strateegilised eesmärgid on paika
pandud dokumendis „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava
aastani 2030“ (PõKa). Veekogude rohkus ja looduslikud tingimused Eestis
tagavad suhteliselt head ja mitmekesised kalavarud ning nende loodusliku
taastootmise. Keskkonnamuutuste ja inimtegevuse tõttu on kudemispaikade
arv siiski märkimisväärselt vähenenud ja suurel hulgal kasutatakse ka
majanduslikult olulisi kalavarusid, mis ei ole pikaajaliselt kestlik. Läänemere
traalimine on muutunud elujõuliseks tänu investeeringutele ja
tootjaorganisatsioonide asutamisele, kuid kitsaskohaks on laevade pikk
kasutuskestus. Kaugpüügi arengut piiravad nõrk püügivõimsus ja
püügilaevastiku vananemine. Kalatööstus on orienteeritud ekspordile –
külmutatud kala moodustab 65% kogu kalatoodete ekspordist. Magevee
vesiviljelus on killustatud, madalal tootmistasemel kasutatakse küll
mitmesuguseid tootmismeetodeid, kuid merevee vesiviljeluses nähakse uusi
arenguvõimalusi. Kogu sektori probleemiks on veel ka tööjõu vananemine,
spetsialistide ja oskustööliste nappus ning kalanduse vähene atraktiivsus
noorte jaoks. Kuigi kalapüügilubade ja andmevahetuse jaoks on loodud
erinevad digilahendused, mis tõhustavad järelevalvet, siis professionaalses
ranna- ja siseveepüügis kasutatakse digilahendusi veel tagasihoidlikult.
Innovatsiooni ja tootearendusse tehtavate erainvesteeringute tase on üldiselt
madal. Kõigis allsektorites tuleb tähelepanu pöörata loodusvarade, sealhulgas
energiatõhususe paremale kasutusele.
5
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Ühendatum ERDF, ÜF Pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ üks eesmärke on kvaliteetne elukeskkond,
Eesti mis on kõigi vajadusi arvestav ja turvaline. Elukeskkonnaga rahulolumäär on
84,54% (2020) ja ebaloomulike surmapõhjuste osakaal 100 000 elaniku kohta
(PO3)
oli 57,96 (2019). Investeeringutega toetatakse strateegia „Eesti 2035“
eesmärkide saavutamist ja need põhinevad allpool esitatud arenguvajadustel.
Eesti on hõredalt asustatud riik ELi äärealas ja paljud valdkonnad sõltuvad
hästitoimivast transpordisüsteemist. Ühendatusesse ja linnakeskkonda
tehtavate investeeringute kavandamisel tuleb arvesse võtta elanikkonna
vananemist ja linnastumist. Eesti elas linnades 2018. aastal 69,4%
elanikkonnast ja eakate elanike osakaal kasvab 2035. aastaks 25%ni. Selliste
muutustega kohanemiseks peavad riiklikud ja kohalikud investeeringud
olema jaotatud tasakaalustatult ning omavahel kooskõlastatult. Linnastumine
avaldab täiendavat survet kestlikule liikuvusele, ligipääsetavusele,
liiklusummikutele ja heitmetele. Sellistest suundumustest tulenevalt peab
teenuste hea kättesaadavuse tagamiseks rakendama universaalseid
planeerimisprintsiipe. Samuti on maapiirkondade jaoks vaja rohkem
investeeringuid, mis tagaks parema ühenduse selleks, et pakkuda inimestele
häid elamis- ja töötingimusi alternatiivina linnakeskkonnale.Statistiliste
andmete kohaselt on 25% kõigist avalikest teedest halvas või väga halvas
seisukorras. Maapiirkondades kasutatakse valdavalt sõiduautosid, mistõttu on
heal tasemel teehooldus väga oluline. Seetõttu on hädavajalik investeerida
üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu terviklikkuse
suurendamisse, kus Eesti on nii raudtee- kui ka teedevõrkude taseme poolest
üks kehvemaid ELis. Seepärast tehakse investeeringuid üleeuroopalisse
transpordivõrku kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3
punkti b ja artikli 39 lõike 2 punkti c nõuetega ning aidatakse kaasa põhivõrgu
ja selle juurdepääsude valmimisele , ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita
liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Investeeringute vajadus
transpordisektoris on kuni 2030. aastani hinnanguliselt 2 miljardit eurot
maanteevõrgule ja 2,4 miljardit eurot raudteevõrgule. Samuti on eesmärk
suurendada kaubavedu raudteel maanteetranspordi arvelt.
Ühistransport on maa- ja linnapiirkondades kättesaadav 76%-le Eesti
elanikkonnast, kuid ajakasutus, rongide, busside ja piletisüsteemide
ühildamatus ühistranspordi kasutajate hulga kasvu ei soosi. Hõredalt
asustatud piirkondades on eelkõige probleemiks kehvad teekatteolud,, mis
halvendab raskete ilmastikutingimuste korral läbitavust ja ligipääsu
ühistranspordile. Eestis on ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks ja sõiduaja
vähendamiseks vaja investeerida ühistranspordisüsteemi. Võttes arvesse Eesti
väikest asustustihedust , on vaja parandada ka avalikku teedevõrku, et tagada
ligipääsetavus ja vähendada transpordist tulenevat CO2-heidet.
Ühistranspordi kasutajate arv on võrreldes autokasutajatega langustrendis.
2019. aastal kasutas 2,6% inimestest ühistransporti, 15,6% liikles jalgsi ja
2,5% kasutas jalgratast (kõik kokku vaid 39%), ehkki ligipääs ühistranspordile
on 76%-l elanikkonnast. . Peamised takistused on erinevate sõitude
ühildamatus ja pikk sõiduaeg, mistõttu eelistatakse kasutada enamasti
sõiduautot. 94% transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogustest tekib
maanteetranspordis,sellest 67% on sõiduautode tekitatud . Raudtee võib küll
vähendada maanteetranspordi kasutust suuremate keskuste vahel, kuid selle
jaoks on vaja rohkem investeeringuid, et parandada sõiduaega ja suurendada
tõhusust (suurendades maksimaalset piirkiirust). Kavandatud on
raudteemeede, mis keskendub üksnes säästva transpordi arendamisele: sh
6
Tööversioon seisuga 1.10.2021
raudteede elektrifitseerimine ja kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus
suurendama rongi liikumiskiirust ja rongireisijate arvu.
Sotsiaalsem ERF, ESF, Pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihid on järgmised: Eestis elavad arukad,
Eesti EMKVF tegusad ja tervist hoidvad inimesed ning Eesti ühiskond on hooliv,
koostöömeelne ja avatud. 2035. aastaks soovime tõsta eeldatavaid tervena
(PO4) elatud eluaastaid ja elukestvas õppes osalemise määra, samuti tööturul ning
kultuuri-, spordi- ja vabatahtliku tegevuse valdkondades osalemise määra.
Meie eesmärk on tõsta ka inimeste hoolivuse ja koostöövalmiduse näitajat,
suhtarvu, millega mõõdetakse erinevate sotsiaalsete rühmade vahelist
suhtlust, samuti oluliste riskide näitajat. 5
Üldine töötuse määr Eestis on madal (6,8% 2020. aastal), kuid Ida-Virumaa
piirkond eristub selgelt teistest, seal on töötuse määr Eesti keskmisest koguni
kaks korda kõrgem (2020. aastal 12,3%). COVID-19 kriisi tagajärjel vähenes
Eestis tööhõive Euroopa riikide keskmisest rohkem, mis viitab sellele, et
ettevõtete reageerimine kriisile on olnud keskmisest tugevam, olenemata
töötukassa küllaltki ulatuslikust palgatoetusmeetmest. Samal ajal napib
sobivat tööjõudu tööstus-, teenindus- ja eelkõige IT-sektoris.
Tööjõupakkumine ei ole sammu pidanud majanduse muutuvate vajadustega ja
tööjõu oskused ei vasta tööturu vajadustele. Hiljutiste kutsehariduse ja -õppe
lõpetajate tööalane konkurentsivõime ei ole piisav. Õppurite osakaal, kes
lahkuvad varakult haridus- ja koolitussüsteemist ilma keskharidust
omandamata, on 9,8% (2019. aastal) 18–24-aastastest noortest (ELi keskmine
näitaja on 10,3%). Peale selle on COVID-19 kriisi mõjust majanduse ja tööturu
kiireks taastumiseks vaja pakkuda inimestele ümber- ja täiendõpet. Lisaks
haridussüsteemist varakult lahkumisele on kõrghariduses probleemiks
teadus- ja inseneriõppekavade väiksem populaarsus. Eesti ja vene
õppekeelega põhikoolide tulemuste vahe püsib ja suurendab piirkondlikke
erinevusi ning takistab keelebarjääri tõttu liikuvust kogu riigis. Teist emakeelt
kõnelevate õpilaste eesti keele oskus on endiselt kesine. Seetõttu tuleb
vähesest keeleoskusest tulenevate lünkade ületamiseks suurendada võimalusi
noores eas eesti keele õppimiseks. Ligi 30% Eesti elanikkonnast moodustavad
muust rahvusest inimesed, kelle emakeel on muu keel kui eesti keel. Nii suure
elanikkonnarühma integreerimine, et vähendada etnilist segregatsiooni
tööturul ja sotsiaal-majanduslikke lõhesid, on Eesti jaoks suur probleem.
Vajadus pakkuda kohanemis- ja integratsioonitoetusi (koostöömeetmed,
suhtlus, teabevahetus) uutele ja suurematele sihtrühmadele suureneb
sisserändajate ja tagasipöördujate arvu tõusu tõttu. Tööealine elanikkond
väheneb 2035. aastaks umbes 12% võrra ning 65-aastaste ja vanemate
inimeste osakaal kasvab 25%ni, mis toob kaasa kasvava nõudluse tööjõu
järele. Erinevate paindlike lahenduste, vanussurve vähendamise ja
elanikkonna tervise parandamisening vanurite ja elukestva õppe võimaluste
suurendamise, abil saab riik leevendada tööjõupuudust ja soodustada
pensionipõlves töötamist. Töötute või mitteaktiivsete inimeste toomine
tööturule ja kõige suuremate riskirühmade toetamine (nt vähenenud
töövõimega ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja mitteõppivad
noored, hoolduskoormusega inimesed, muukeelsed ja vanemad töötajad,
pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasvad noored emad, väheste või
vananenud oskustega töötajad vms) on hädavajalik. Riskirühmade positsiooni
parandamiseks tööturul, soolise palgalõhe vähendamiseks ja samal ajal
tööandjate ootuste täitmiseks on oluline pakkuda õppijakeskseid koolitusi ja
digioskuste edendamisvõimalusi, mis valmistavad töötajaid ette lahkumiseks
vananenud tehnoloogiaga majandussektoritest, toetada tööhõive edendamist
maapiirkondades ja aidata integreerida erivajadustega inimesi tööturule.
5 https://www.oecd.org/social/risks-that-matter.htm
7
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Oodatava eluea ja keskmiselt tervena elatud aastate pikendamiseks on oluline
toetada meetmeid, mis aitavad parandada elanikkonna tervisealaseid
teadmisi, vähendada tervisealast ebavõrdsust, täiustada integreeritud ja
inimkesksetele tervishoiuteenustele võrdset ja õigeaegset juurdepääsu ning
vähendada materiaalset puudust. Samuti on vaja tähelepanu pöörata turvalise
elu- ja töötamiskeskkonna loomisele ning töötervishoiu kvaliteedi tõstmisele.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata suurele hoolduskoormusele, mis takistab
tööturul osalemist ja suurendab vaesusriski. Vananeva elanikkonna ja
krooniliste haigustega inimeste osakaalu suurenemise tõttu on vaja
tervishoiuteenuste, sealhulgas pikaajalise hoolduse ja töötervishoiu kvaliteedi
ja kättesaadavuse tagamiseks nõuetekohaseid, asjatundlikke ja motiveeritud
tervishoiutöötajaid ja spetsialiste, keda toetavad nii teenusehaldus kui ka
uuenduslikud digilahendused.
Hoolekandesüsteemi arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise (DI)
põhimõttel. Praegu on Eestis 80 000 pikaajalist hooldatavat, kuid tegelikult
vajab pikaajalist hooldust hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimest. Vaja on
investeerida kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, teenusekeskustesse,
päevahoidu ja muude teenuste arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust
ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Pikaajalise hoolduse
korralduse muutmiseks on vaja toetada sekkumisi, mis aitavad kaasa
tervishoiu- ja hoolekandesektori integreerimisele. See hõlmab nii teenuste
arendamist kui ka investeeringuid sotsiaal ja tervishoiu sektori taristusse
deinstitutsionaliseerimise põhimõttest ning inimeste iseseisvat elu ja
toimetuleku igakülgset toetamisest lähtuvalt.
Varasematel programmiperioodidel on väikesemahulist ranna- ja
siseveekalandust tulemuslikult arendatud, kasutades kogukonna juhitud
kohaliku arengu lähenemisviisi, kuid keskmine sissetulek ja
investeerimissuutlikkus on vähese kalasaagi, madala kalahinna ning kalandus-
ja vesiviljelustoodete tootmis- ja töötlemissuutlikkuse alakasutamine tõttu
endiselt väikesed. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad jätkuvalt
investeeringuid, et täiustada taristut ja varustust ning edendada
multifunktsionaalsust.
Strateegia „Eesti 2035“ sihid on järgmised: ,,Eesti ühiskond on hooliv,
Inimestele ERF
koostöömeelne ja avatud’’, ,,Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
lähedasem kvaliteetne elukeskkond ning ,,Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja
Eesti inimesekeskne riik.’’ Rahulolu elukeskkonna ja kestliku arengu
keskkonnanäitajatega on 2035. aastal suurenenud. Kavandatud
(PO5)
investeeringud on kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ja vastavad
alltoodud arenguvajadustele. Samuti peaksid sekkumised allpool mainitud
probleemide lahendamiseks põhinema Euroopa sotsiaalõiguste samba
põhimõtetel.
Eestis on suured piirkondlikud erinevused elatustasemes ja töötuse määras.
2019. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 20,7 % elanikkonnast (ELi
keskmine näitaja on 17%), ja erisused on piirkondlikult suured – Lõuna-Eestis
elas suhtelises vaesuses 25%, Ida-Virumaal aga 29.3%. 2019. aastal oli töötus
Harjumaal 3,4% ja Tartumaal 4,1%, Ida-Virumaal oli see aga 8,7% ja Valgamaal
9,1%. Vaesus ja töötus on üksteisega seotud ning nende vastu võitlemise jaoks
on vaja piirkondlikke meetmeid, sh uute töökohtade loomise eesmärgiga
Atraktiivse piirkondliku ettevõtluskeskkonna loomiseks on oluline toetada
piirkonna vajadustest tulenevaid tegevusi integreeritult. Teiselt poolt on
oluline võimaldada töötutele ja mitteaktiivsetele töötajatele tugiteenuseid.
Linnastumise ja rahvastikumuutustega tegelemisel tuleb investeerida
ettevõtluse, hariduse ja muude oluliste valdkondade arendamisse, võttes
arvesse piirkondlikke eripärasid. Samuti on vaja kohalike omavalitsuste
8
Tööversioon seisuga 1.10.2021
suutlikkust toetavaid meetmeid, sh avalike teenuste arendamiseks ja
pakkumiseks.
Sissetulekutes on suuri piirkondlikke erinevusi, mis toob samuti kaasa
tervisealase ebavõrdsuse. Harjumaal, kus elab 45% Eesti elanikkonnast
(2020) ja luuakse 65% riigi SKPst (2018), on sissetulekud küll ELi keskmise
lähedal, kuid teistes piirkondades on need palju madalamad. Endiselt on
probleemiks ka sooline palgalõhe. Selgelt paistab soolise palgalõhe poolest
silma Ida-Virumaa seal on see 27,9% (2017), Eesti keskmine oli 2018. aastal
18,7%. Piirkondlike sissetulekute erinevus Harjumaa ja teiste piirkondade
vahel tuleneb elanikkonna kiiremast vähenemisest ja vananemisest teistes
piirkondades ning eelkõige noorte väljavoolust. Kõrgema kvalifikatsiooniga
töötajad ja töökohad on liikunud üksikutesse suurematesse
linnapiirkondadesse, mille tagajärjeks on madala sissetulekuga elanike ja
eakate suur osakaal väljaspool linnapiirkondi. Seetõttu valitseb tööandjate
hinnangul kvalifitseeritud tööjõu puudus, mistõttu tuleb tööjõupuuduse
probleemi lahendamiseks edendada vajaduspõhiseid ümberõppevõimalusi
või kasutada muid lahendusi.
Ida-Virumaa (ja vähemal määral ka Kagu-Eesti) eristub teistest Eesti
piirkondadest, sest seal valitsevad kõige suuremad piirkondlikud sotsiaal-
majanduslikud erinevused. OECD 2018. aasta andmete kohaselt oli Ida-
Virumaa OECD 395 piirkonnast viimase 20% hulgas, mis on kõige madalama
arengutasemega piirkonnad. Inimeste eeldatavad tervena elatud eluaastad
varieeruvad piirkondade lõikes – Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal on see näitaja
Põhja- ja Lääne-Eestiga võrreldes umbes 10 aastat lühem (2018), ning samuti
on see proportsionaalne sissetuleku suurusega. Füüsilisel ja sotsiaal-
majanduslikul elukeskkonnal on märkimisväärne mõju inimese tervisele ning
selle kujundamisel on oluline kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö.
Ettevõtlus on Ida-Virumaal Eesti madalaimal tasemel – Eesti keskmine näitaja
oli 2018. aastal 99,8 ettevõtet 1000 elaniku kohta, Ida-Virumaal oli aga
asjakohane näitaja 45,8 ettevõtet.
Linnapiirkondade arendamisel on riigi majandusarengus oluline roll. See on ka
Euroopa Komisjoni poolt esile tõstetud prioriteetne eesmärk. Suuremad
linnapiirkonnad seisavad silmitsi mitmete ebaühtlasekasvuga kaasnevate
probleemidega, nagu valglinnastumisega kaasnevad soovimatud
keskkonnamõjud, ühise probleemina muutuvad aina olulisemaks keskkonna-
ja kliimaküsimused. Nutikad linnakeskkonna lahendused pakuvad üha
suuremat võimalust probleemidega toimetulekuks. Ida-Virumaa
linnapiirkondade probleemid on seotud elukeskkonna vähese atraktiivsuse,
alakasutatud linnasiseste alade suure osakaalu ja elamufondi vajadustele
mittevastavusega.
2019. aastal liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks
Õiglane Õiglase
kliimaneutraalne Euroopa ja 2020. aastal Euroopa Komisjoni 2030. aasta
Üleminek ülemineku
kliimaeesmärgi kavaga, milles tehakse ettepanek vähendada
fond (JTF)
kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja
määratletakse Euroopa vastutustundlik tegevuskava selleks, et saavutada
2050. aastaks kliimaneutraalsus.
2019. aasta detsembris edastas Eesti Euroopa Komisjonile oma riikliku
energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles seatakse eesmärgid
vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja primaarenergia tarbimist ning
suurendada taastuvenergia osakaalu, säilitades samal ajal
energiavarustuskindluse.
Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab energeetikasektor,
see moodustas 2018. ja 2019. aastal vastavalt 68% ja 56% kasvuhoonegaaside
koguheitest. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud heitkogustest
põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse
tootmiseks. 2019. aastal oli primaarenergia pakkumine 218,9 PJ, millest
9
Tööversioon seisuga 1.10.2021
põlevkivi (mitte segi ajada põlevkiviõliga) moodustas 65%. Seetõttu mõjutab
energeetikasektori ja eriti põlevkivisektori ümberkujundamine kõige rohkem
Eesti edusamme kliimaneutraalsuse suunas. Teiselt poolt, näeme viimastel
aastatel toimunud energeetikasektori heitmete 12% langusest, et
energeetikasektoris on juba toimumas suured muutused.
Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Eesti Ida-Viru maakonda,
mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted toodavad üle 50% kogu
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu on kliimaneutraalsusele
üleminekul kõige suurem mõju, ja seda juba praegu, eelkõige sellele
piirkonnale.
Põlevkivisektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates
1920ndatest aastatest ja on olulisel määral mõjutanud Ida-Virumaa sotsiaal-
majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise
tippaeg oli Ida-Virumaal 1980ndatel aastatel, kui ainuüksi kaevandustes
töötas üle 14 000 inimese. Alates 1990ndatest aastatest on sektor olnud
languses ja praegune töötajate hulk kõikides sektori tuumikettevõtetes kokku
on ligikaudu 5000 inimest.
Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevate
ettevõttete töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud
moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit iseloomustab
maakonna ja Eesti keskmisest palgast märkimisväärselt kõrgem keskmine
palk, mis muudab töötajate liikuvuse raskeks. Põlevkivisektori
tuumikettevõtted on Ida-Viru maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui
ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele.
Et põlevkivist elektritootmist saaks õiglaselt järk-järgult lõpetada, on
üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist väljumise sotsiaal-
majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks.
2. POLIITIKAVALIKUD, KOORDINEERIMINE JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS
2.1. Kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse
partnerlusleppega hõlmatud iga fondi puhul
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel on 2021–2027 eelarveperioodil ja osana poliitikaeesmärgist „Nutikam
Eesti“ tehtud ettepanekteadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks töötada välja arengu stiimulid..
Toetusi suunatakse tehnoloogia- ja teadmusmahukate sektorite suunas liikumisele, suurendades ettevõtete vajaduste
ja teadusasutuste prioriteetide vahelist koostoimet, samuti investeeringuid organisatsioonide digitaliseerimiseks ja
automatiseerimiseks, et parandada tootlikkust, innovatsiooni ja edupotentsiaali nutika spetsialiseerumise sektorites.
ERFi ja nutika spetsialiseerumise raames Kavandatud sekkumiste tulemusena suureneb riikliku teadusuuringute,
tehnoloogiaarenduse ja innovatsioonisüsteemi kohalik mõju sotsiaal-majanduslikule valdkonnale, millega kaasneb
kasvuvaldkondade ettevõtete lisandväärtuse kasv. VKE-dele suunatud sekkumiste fookus on kasvupotentsiaali
suurendamine ja konkurentsivõime, toetades ekspordisuutlikkust, rahvusvahelistumist ja parandada positsiooni ka
globaalsetes väärtusahelates. Nende sekkumiste tagajärjel paranevad ettevõtete tõhusus ja ekspordisuutlikkus,
kasvab lisandväärtus, suureneb ettevõtlusega tegelemine Eesti elanike seas, kaasneb ärikasvupotentsiaali
realiseerimine ning VKEde jaoks kapitali kättesaadavuse arendamine.Internetipõhiste teenuste täiustamisega seotud
ERFi investeeringud on suunatud avaliku ja erasektori ühise teenindusruumi loomisele, , et toetada uusi interaktiivseid
veebilahendusi (sh valmisolek või loodavad tingimused võimaliku piiriülese suhtluse jaoks) ja nende rakendamist,
samas toetades endiselt meetmete järjepidevust, toimivust ja olemasolevate kohati aegunud süsteemide kestlikkust.
Eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames eraldatakse märkimisväärne osa ERFi vahenditest investeeringuteks hoonete
energiatõhususe parandamiseks ja selle kaudu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Samuti aidatakse kaasa säästva
energiatarbimise suurendamisele, moderniseerides kaugküttesüsteeme, rakendades säästvamaid küttelahendusi ja
edendades biometaani kasutust. Investeeringute kaudu suureneb energiatõhusate ja keskkonnasõbralike lahenduste
kasutus kohalikes taristutes (kaugküttesüsteemid) ning kaasneb taastuvenergia kogutarbimise osakaalu tõus kogu
10
Tööversioon seisuga 1.10.2021
energeetikasektoris Lisaks kasutatakse eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames ERFi toetusi kliimamuutustega seotud
riskide ennetamiseks, kliimamuutuste mõjudega tegelemiseks valmisoleku suurendamiseks ja kliimamuutuste
mõjude leevendamisele kaasaaitamiseks, sidudes CO2 märgalade kohal. Linnapiirkondade säästliku liikuvuse jaoks on
kavas taotleda ERFi rahalisi vahendeid tsentraalse rattateede võrgustiku rajamiseks, head avalikku ligipääsu
võimaldavate kogukondlike keskuste kavandamiseks ja Tallinna kergrööbastranspordivõrgu arendamiseks – need on
vaid mõned eesmärgid, et saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine kestlike ja elujõuliste
transpordiühenduste arendamise kaudu.
Eesmärgi „Nutikam Eesti“ raames suunatakse ERFi vahendid suure suutlikkusega lairibataristu arendamisse, et tagada
usaldusväärse ja kiire internetiühenduse kättesaadavus Eesti maapiirkondades, arendades 5G-võrku kõige
olulisemates transpordikoridorides, samuti elu- ja äripiirkondades, et luua ettevõtete ja inimeste jaoks tingimused 5G-
sideteenuste ja 5G kasutuseks, et arendada ettevõtete pakutavaid teenuseid. ERFi vahendid on seotud ka
poliitikaeesmärgiga „Sotsiaalsem Eesti“, mille raames investeeritakse avalikesse tervishoiuteenustesse ja
sotsiaalhoolekande taristusse, millega toetatakse teenuste kättesaadavuse parandamist, pikaajalist hooldust ja
integreeritud sotsiaalteenust deinstitutsionaliseerimise põhimõtete kohaselt.
Eesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ raames suunatakse ERFi rahalised vahendid linnapiirkondade terviklikku
sotsiaal- ja majandusarengusse, samuti kasutatakse neid atraktiivsete piirkondlike elu- ja äripiirkondade,
kättesaadavate avalike teenuste ja kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmisekskogu riigis. Selliste sekkumiste
tagajärjel saab piirkondlik ettevõtlussektor hoogu juurde ja loob lisandväärtust. Väheneb piirkondlik jõukuslõhe ja
elukvaliteet paraneb kogu Eestis: linnades, väikelinnades ja maapiirkondades.
Ühtekuuluvusfondi vahendeid on kavas poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames eraldada, valmisoleku
parandamiseks toimetulekuks kliimamuutuste mõjudega ja nendega kohanemiseks. Samuti on eesmärk minimeerida
kliimamuutusest tulenevaid ohte ja vähendada selle mõjudest tulenevat kahju majandusele ja loodusele. Samuti
soovitakseÜhtekuuluvusfondi toel parandada ringmajandust ja suurendada ettevõtete ressursitõhusust, et vähendada
jäätmeteket, suurendada jäätmete ringlussevõtu suutlikkust ning rakendada tootmis- ja tarbimismustreid, mis
põhinevad ringmajanduse põhimõtetel. Taristu puhul on kavas fondi vahendeid investeerida raudtee
elektrifitseerimisse, et vähendada sõiduaega ja süsinikdioksiidi heidet, seades prioriteediks säästvate
transpordiliikide arenduse. Lisaks sellele on fondi vahendeid kavas suunata teedevõrku, et täita 2030. Aastaks
üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaehitamise kohustus. Investeeringud on peamiselt suunatud
liiklusohutuse suurendamisele, sõitjate sõiduaja ja transpordikulude vähendamisele ning transpordi keskkonnamõju
leevendavate meetmete väljatöötamisele.
Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) vahendite abil tehakse ettepanek tegeleda Eesti peamiste arenguvajadustega sotsiaal-
, tervishoiu-, elukestva õppe ja tööturu sektoris. Keskendutakse mh laste ja noorte (sh tõrjutusriskiga noorte)
haridustee toetamisele, tööturule sisenemise võimaluste edendamisele, integratsiooni toetamisele, pikaajalise
hoolduse korraldamisele, inimeste tervena elatud eluea pikendamisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele,
töövõime kaotuse prognoosimisele ja töötervishoiu edendamisele, tööturu vajadustest lähtuva elukestva õppe
toetamisele ja puudust kannatavate inimeste aitamisele. Selliste sekkumiste tagajärjel suureneb sotsiaalne
ühtekuuluvus, sotsiaalne kaasatus, noorte osalus hariduses, tööhõive suurenemine, kuid samuti hooldusvajadustega
ja enim puudust kannatavate inimeste hulga suurnemeine tööturul. Eeldatav tulemus on tervem tööealine elanikkond,
vähem tervisekahjustusi ja osalise tervisekaotusega inimeste suurem osalemine tööhõives. Uus- sisserändajad teistest
riikidest, kes räägivad võõrkeelt, samuti Eesti alalised elanikud, kes ei oska eesti keelt, on lõimunud ja nad osalevad
aktiivselt tööhõivesektoris ja Eesti ühiskonnas laiemalt. Tööealiste elanike kvalifikatsioon ja oskused vastavad tööturu
nõudmistele ja need toetavad nende jätkuvat töötamist või tööturule sisenemist ning sellega kaasneb sissetuleku tõus.
Selliste sekkumiste tagajärjel paraneb raskustes olevate inimeste toimetulek ja samuti nende elukvaliteet.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF 2021–2027) vahendeid kasutatakse kooskõlas Euroopa ühise
kalanduspoliitika (ÜKP) keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega. Sekkumised on
suunatud heas seisundis kalavarude saavutamisele, kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkuse suurendamisele ning
arengule, mis tagab konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi, kõrgema lisandväärtuse, ekspordikasvu ja
keskkonnateadliku harrastuskalapüügi suurenemise. Sekkumiste tagajärjel on selgunud, et nii heas seisundis
kalavarude osakaal kui ka harrastuspüügi mõju majandusele on suurenenud. Soovitud tulemused on kalandus- ja
vesiviljelussektoris töötatavate inimeste keskmise vanuse vähenemine ning töötajate keskmise töötasu kasv.. Kasvab
ettevõtete kasum, lisandväärtus ja eksporditavate kaupade koguväärtus. Sekkumine võimaldab arendada
merekeskkonda kahjustamata kestlikku kalandus- ja vesiviljelussektorit, kohanedes kliimamuutuste mõjudega,
majanduslikult tasuvat töötlevat tööstust ning suurendada rannikualade kogukondade tööhõivet ja võimalusi.
Õiglase ülemineku fondi abil tegeleb Eesti kliimaneutraalsusele ülemineku majanduslike, sotsiaalsete ja
keskkonnamõjudega Ida-Viru maakonnas, kuhu on koondunud väga süsinikdioksiidimahukas põlevkivisektor.
11
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Avalikkuse teavitamise ja sihtuuringute tulemuste kohaselt ulatuvad üleminekumõjud alates mitmeastmelisest
majandusmõjust kogu piirkonna majandusele (mõjutades näiteks tööhõivet, ettevõtlust, karjääri- ja
koolitusvõimalusi) kuni piirkonna kohalike omavalitsuste suutlikkuseni osutada avalikke teenuseid. Nende põhjal
kaardistati kolm peamist arenguvajadust: 1) Ida-Viru maakonna majanduse ümberkorraldamine eesmärgiga seda
mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, 2) üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja
kogukondade toetamine ning 3) kaevandustegevuse ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnamõjude vähendamine.
Selliste arenguvajaduste rahuldamiseks on õiglase ülemineku fond Eestis jagatud kaheks peamiseks programmiliseks
tegevussuunaks: „majandus ja tööjõud“ ning „keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ (proportsionaalne jagunemine on
ligikaudu vastavalt 80% ja 20%). Sellest tulenevalt toetatakse hinnanguliselt üle 400 VKE, luuakse enam kui 2000 uut
töökohta ja ligikaudu 60 ha saastatud maad taastatakse kasutuseks rohealadena, arendusmaana jne.
2.2. Fondide koordineerimine, piiritlemine ja vastastikune täiendavus ning, kui
see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimine
2021–2027 perioodi partnerlusleppe ettevalmistamine ja a vahendite rakendamise planeerimine toimus koos riigi
pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisega, et ühendada struktuurifondide eesmärgid üleriigiliste ja
piirkondlike strateegiliste algatustega. „Eesti 2035“ , loomist, kui üldist katusstrateegiat, on ühiselt juhtinud
Rahandusministeerium ja Riigikantselei. Strateegias kaardistatakse Eesti eelseisvad arenguvajadused, seatakse
Eestile pikaajalised arengusuunad ja -eesmärgid ning määratletakse eesmärkide saavutamiseks vajalikud
muudatused. Strateegia on piirkondlike arengukavadealusdokument, ,, millega viiakse vastavusse riiklikud
planeerimisprotsessid, hõlmates kavandamist ja eelarvestamist, ELi vahendite planeerimistsh ühtekuuluvuspoliitika
rakenduskava koostamise. Strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisse, maakonna arengukavade, samuti
partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse on panustanud nii huvirühmad, laiem avalikkus kui ka kõik fondide
rakendamisega seotud ministeeriumid.
Siseministeerium, vastutab siseturvalisuse ja rändepoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest. See hõlmab ka
spetsiifiliste EL fondide [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
(BMVI) ning Sisejulgeolekufond (ISF)] rakendusasutuse ülesannete täitmist. Kaasatud on ka Maaeluministeerium,
mis koordineerib ja kavandab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondi ja nende rakendamist Eestis. Peale selle on protsessi kaasatud Rahandusministeeriumi
esindajad koos Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja mitmesuguste huvirühmadega, kes vastutavad õiglase ülemineku
kava koostamise ja selle elluviimise eest kogu Eestis. Lisaks strateegilisele tasemele on ulatusliku koostöö raames
toimunud põhjalikud arutelud rahaliste vahendite kasutamise teemal – kuidas parimal võimalikul moel 2021–2027
perioodil eesseisvaid probleeme ja arenguvajadusi lahendada. Aruteludest tulenevad kokkulepped ja meetmete
jaotus on sõnastatud rakenduskavas. Koostöö struktuurifonde haldavate asutuste vahel jätkub nii meetmete
väljatöötamise protsessis kui ka rakendamise ja järelevalve ajal, vajalike meetmete tingimuste koostamise protsessis
osalevad kõik asjaomased asutused ja peamised partnerid.
Peale igapäevase kaasamise, teabevahetuse ja koostöö, toetatakse fondide haldamisi ühiste elektrooniliste
infosüsteemidega. Need süsteemid on liidestatud ja jagatav teave on kõigile osapooltele kättesaadav.
2.3. Partnerlusleppega hõlmatud fondide, AMIFi, ISFi ja BMVI ning muude liidu
vahendite vastastikune täiendavus ja koostoime
Erinevate vahendite ja rakenduskavade kooskõlastamine, vastastikune täiendamine ja koostoime on tagatud ühtse
planeerimise ja mitmesuguste eelarvestamisega seotud protsesside sünkroniseerimise teel. Vahendite kasutamise
aluspõhimõtted ja strateegiline võrgustik baseerub „Eesti 2035“ pikaajalisel katusstrateegial ning uutel riiklikel
arengukavadel, milles määratletakse valdkondade arengusuunad ja prioriteetsed meetmed. Ühe- ja nelja-aastase
riigieelarve planeerimise raames tagab see suutlikkuse täiendada erinevaid vahendeid ja sünergiat, olenemata
allikast. Lisaks muudele alusdokumentidele kaalutakse nii Läänemere strateegia kui ka tegevuskava kasutamist, et
luua piiriüleste meetmete kaudu võimendus ja sünergia. Strateegia „Eesti 2035“ elluviimisel ja piirkondlikes
12
Tööversioon seisuga 1.10.2021
arengukavades eesmärkide saavutamise eelarve tegemise protsessis käsitletakse kõiki vahendeid ühiselt (sh
erinevad ELi fondid). Riiklik taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformiprogrammi „Eesti 2035“ lisa, mis hõlmab
taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavaid reforme ja investeeringuid ning täiendab ühtekuuluvuspoliitika ja
liidu rahalistest vahenditest rahastatavaid meetmeid. Rahastamise piiritlemine tagatakse Rahandusministeeriumi
juhitud ja valdkondlike ministeeriumidega kooskõlastatud eri fondide programmitöö protsessis ning samuti
meetmete kavandamise protsessis.
Eelarveperioodi 2021–2027 partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse on kaasatud ka muud ELi
rahastamisvahendid (sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö programmid, Euroopa ühendamise rahastu,
programm „Horisont 2020“, programm LIFE, siseküsimuste ja justiitsprogrammid, Euroopa Majanduspiirkonna ja
Norra rahastus, Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetuskava) ja aktiivsed asutused (nende hulgas Läänemere
strateegia riiklik kontaktpunkt ja töörühm). Koostöö on vajalik nii rahastatavate meetmete kattumise vältimiseks kui
ka sünergia suurendamiseks erinevaid allikaid hõlmavates piirkondades. Eesti ja ELi keskfondide kavandatud
vahendid (nt Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Horisont 2020“ erinevad meetmed, programm LIFE jt)
kooskõlastatud kasutuse saavutamiseks toimub fonde haldavate asutuste vahel koostöö ja teabevahetus, et
rakendada Eesti jaoks olulisi tegevusi ja edendada rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemist (nt programmiga
„Erasmus+“ koostööd tegevad ülikoolid; ettevõtjad konsortsiumides teadus- ja arendusasutusega programmi
„Horisont 2020“ rakendamisel; programmi LIFE eesmärkide täitmisega tegelevad keskkonnaalased
vabaühendused). Kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele suunatud meetmete kavandamise osana ja koostöös
rahastamisasutustega kaalutakse ka lubatud ELi-sisese kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute kauplemissüsteemi
tulude kasutust. Õiglase ülemineku fondi kasutamise kavandamisel võeti arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude
struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid tegevusi, sealhulgas REACT-EU,
taaskäivitamisrahastu ja HKSi kauplemistulu. Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kavaga tehakse ettepanek
rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või kui neil on analoogid, kuid
nende maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal.
Temaatiline kooskõlastamine, sealhulgas huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate
rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonide kaudu.
Selliste komisjonide koosseisu kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, huvirühmade esindajad ja eksperdid. Nende
ülesandeks on esitada kooskõlas valdkondlike arengukavadega ettepanekuid; anda aru, milliseid programme
algatada, mis aitavad kaasa valdkonnaeesmärkide saavutamisele; mida programmides muuta ja milliseid
programme lõpetada ning teha ettepanekuid hindamiste kohta ja tõhustamiskavade koostamiseks, sh
ühtekuuluvuspoliitikas rakendatavate programmidega seotud meetmete koordineerimine ja arengukavade
eesmärkide saavutamise jälgimine.
Rahastamisega tegelevad asutused jälgivad ja suunavad riigi eelarvestrateegia seireraamistikus ning igal aastal
riigieelarvealaste õigusaktide väljatöötamise ja nende rakendamise kaudu ELi muid rahastamisvahendeid ning
riigieelarve tuludest ja mitmesugustest vahenditest rahastatavate meetmete vastastikust täiendavust.
Näiteks käsitletakse transpordi rahastamise kavandamist selliselt, et võetakse arvesse nii kütuseaktsiisist kui ka ELi
vahenditest (sh fondidest ja Euroopa ühendamise rahastust) saadud kogutulu; keskkonnapoliitika kaudu
rakendatakse keskkonnatasudest laekuvaid rahalisi vahendeid, taastuvenergial põhinevate õigusaktide
täiustamiseks elektriturule suunatavaid vahendeid, samuti keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahendeid;
tööturupoliitikas rakendatakse töötukassa kaudu suunatavaid rahalisi vahendeid ja ressursse; teadus- ja
arendustegevuse ning kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks kasutatakse riigieelarve tulemuslepingutest
tulenevaid vahendeid, osalust programmis „Horisont 2020“, samuti Euroopa teadusruumi vahendeid. Riigi
eelarvestrateegias seatud eesmärkide saavutamise jaoks on eriti oluline rahaliste vahendite panus
konkurentsivõimelisse majanduskeskkonda, haridusse, tervesse tööturgu, sotsiaalkindlustusse ja heasse
rahvatervisesse, energeetikasse, transpordi- ja infoühiskonda, integratsiooni, keskkonnakaitsesse ning
piirkondlikku arengusse. Vabariigi Valitsusel on olemas eelarve täitmist käsitlevate regulaarsete ülevaadete
aruanded ELi rahaliste vahendite kasutuse kohta. See tagab, et valitsus saab osa ühisarutelust struktuurifondide,
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi , Sisejulgeolekufondi, Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, maaelu,
merendus- ja kalatööstussektorite ning nende toetuse ja muude ELi vahendite rakendamise üle koos tulemuste,
probleemide ja asjakohaste lahendustega. Kirjeldatud mehhanism annab võimaluse vajaduse korral kooskõlastada
rakenduskavade muutmist, töötada läbi muudatusettepanekuid ja sõnastada asjakohaseid otsuseid.
13
Tööversioon seisuga 1.10.2021
3. INVESTEU RAAMES EELARVELISE TAGATISE VORMIS ANTAV PANUS KOOS PÕHJENDUSEGA
Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet InvestEU-sse.
4. ÜMBERPAIGUTAMISED
Liikmersiik [ ] ümberpaigutamist piirkonnakategooriate vahel
taotleb
[ ] ümberpaigutamist eelarve otsese või kaudse täitmise all kuuluvatesse rahastamisvahenditesse
[x] ümberpaigutamist ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse
fondidesse
[ ] ERFi ja ESF+ vahendite ümberpaigutamist JTF täiendava toetusena
[ ] ümberpaigutamisi Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alt tööhõivesse ja majanduskasvu
investeerimise eesmärki
4.1. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised
Ei ole asjakohane: Eesti on üks NUTS2 regioon.
4.2. Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse
rahastamisvahenditesse
Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse
rahastamisvahenditesse.
4.3. Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse
fondidesse
Tabel 2: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse
(jaotus aastate kaupa)
Ümberpaigutamise Ümberpaigutamise
Jaotus aastate kaupa
allikas siht
Piirkonnak
Piirkon
ategooria
Fond nakateg Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
(asjakohas
ooria
el juhul)
14
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Ühtekuu Ei ESF+ Ülemineku 0 2 207 3 784 5 676 6 622 6 622 6 622 31 535 334
473 240 360 420 420 420
lvusfond kohalda piirkond
ta
Ühtekuu Ei ERDF Ülemineku 0 629 988 866 1 438 1 977 1 977 1 977 8 989 691
278 351 732 732 732
lvusfond kohalda piirkond
ta
Põhjendus
Fondide vaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud Eestile Euroopa Komisjoni poolt antud riigipõhised
soovitusi 2019-2020 ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia Eesti2035 eesmärkidega. Olulised
märksõnad arenguvajaduste osas on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (struktuurne probleem on kirde-
ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus võrreldes muude Eesti piirkondadega); sotsiaalse
turvavõrgu parandamine ja hoolekande teenuste kättesaadavuse tõstmine; haridussüsteemi paremasse
vastavusse viimine tööturu nõudlusega, samuti oskuste nappuse vähendamine.
ERFi suunatud vahendit on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtete arengu toetamisele, et vähendada
regionaalset ebavõrdust. Piirkonnas antakse täiendavat toetust VKEde tootlikele investeeringutele, et
kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse
ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi
ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist
erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiem kasutamine sotsiaalvaldkonnas).
ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja
vähendamist ning hariduse vastavusse viimisega tööturu nõudlusele. Lastele ja noortele on suunatud
sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse
tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine
tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Laste-
ja noortegarantii eesmärkidega kooskõlas on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist
väljalangemisega ning pakkuda erinevaid hariduslikke tugiteenuseid, samuti tugimeetmed mittetöötavate ja –
õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks.
Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning
sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja
hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud
4.4 . ERF ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine JTF täiendava toetusena,
põhjendusega
Ei ole asjakohane: Eesti ei tee täiendavat ülekannet ESF+ist või ERFist JTFi.
15
Tööversioon seisuga 1.10.2021
4.5. Ümberpaigutamised Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alt
tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki
Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg).
5. TEHNILISE ABI LIIDU OSALUSE VORM
Tehnilise abi liidu osaluse vormi valik [ ] Artikli 36 lõike 4 kohane tehniline abi*
[x] Artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi**
Programmiperioodil 2021-2027 soovib Eesti kasutada tehnilist abi ühtse määra alusel, kuna see toob kaasa olulise
rakendussüsteemi lihtsustamise vähendades seejuures arvestatavalt administratiivset koormust. Ühtse määra
alusel tehnilise abi kasutamine võimaldab keskenduda kõige olulisemale, st tulemuste saavutamisele, mitte
tekkinud kuludele.
Tehnilisest abist rahastatakse Rahandusministeeriumi (liikmesriik, auditeeriv asutus, rakendusasutus),
korraldusasutuse, vahendusasutuste (ministeeriumid rakendusasutustena ja rakendusüksused) ning uuena
partnerite Ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamisega seotud kulusid.
Tehnilisest abist toetatakse rakenduskava tõhusa ja tulemusliku elluviimisega seotud kulusid: toetuste
planeerimiseks, rakendussüsteemi ja õigusraami ettevalmistamiseks, projektide valikuks, taotluste ja
maksetaotluste menetlemiseks, kontrollideks ja rakendamiseks vajalikke tööjõukulusid, lähetuskulusid ja
koolituskulusid; seire ja seirekomisjoni tööga seotud kulusid; rakenduskava tulemuslikkuse hindamiste,
analüüside ja uuringute läbiviimise kulusid; auditeerimise, teavitustegevuste, vajalike IT süsteemide kohandamise
ja ülalpidamisega seotud kulusid ning keskse administratsiooni ja sihtrühma koolitamisega seotud kulusid.
Uudsena lisandub sotsiaalpartnerite ja partnerite katusorganisatsioonide ning vajadusel muude oluliste partnerite
suutlikkuse tõstmise rahastamine tehnilisest abist ning mõjude hindamise süsteemi arendamise, mõju-, tuleviku-
ja õigusanalüüside läbiviimise, sh uudsete lahenduste katsetamise, ning rakke- ja ekspertrühmade rahastamine
tehnilisest abist, mida eelmisel perioodil rahastati haldusvõimekuse prioriteetsest suunast. Partnerite
võimestamiseks toetatakse fondidega seotud seminaride, kohtumiste ja uuringute läbiviimist riigi reformide ja
poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse ja kaasumise suutlikkuse tõstmiseks; partnerorganisatsioonide
juhtide ja liikmete võimekuse tõstmist (sh täiendõpet), liikmehõive suurendamist ja mainekujundust.
Tehnilisest abist jätkatakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist
suurendamaks struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustamaks ja toetamaks nende põhimõtete arvestamist toetuse
andmise tingimuste väljatöötamisel ning rakendamisel.
Tehnilise abi kulude planeerimisel lähtutakse seotud asutustega kokku lepitavast eelarve jaotusvõtmest, mida
korrigeeritakse vajadusel riigi eelarvestrateegia protsessis kord aastas. Vahendid planeeritakse kokkulepitud
jaotusvõtme alusel seotud asutuste eelarvesse, eraldi taotlemist ja vahendite kasutamise aruandlust (üldjuhul) ei
toimu. Hindamiste eelarve planeerimisel lähtutakse hindamiste kavast, teavitamiste korral lähtutakse teavitamise
strateegiast, muude kulude korral lähtutakse valdkonna ekspertide prognoosidest ning täistööajale taandatud
ametikoha hüvitamisel eelmise struktuurivahendite rakendusperioodi keskmisest palgakulust, mida on
suurendatud 15% üldkulude ühtse määraga ning lisatud keskmine lähetus- ja koolituskulu ning inflatsioon.
Partnerite võimestamise rahastamisel lähtutakse toetuse andmise tingimustes fikseeritavatest aastastest lagedest
ning järgmise aasta eelarve ja tulemused lepitakse korraldusasutusega kokku eelmise aasta oktoobris, partneritele
16
Tööversioon seisuga 1.10.2021
tehakse väljamakseid kuni 2 korda aastas ning nad esitavad aruande seatud eesmärkide täitmise kohta kord
aastas.
6. VALDKONDLIK KESKENDAMINE
6.1. Vastavus valdkondliku keskendumise reeglitele
Liikmesriik otsustab [x] Järgida valdkondlikku keskendamist riiklikul tasandil
[x] Järgida valdkondlikku keskendamist piirkonnakategooria tasandil
[ ] Võtta valdkondliku keskendamise eesmärgil arvesse Ühtekuuluvusfondi
vahendeid
Tabel 3: Valdkondlik keskendamine ESF+is
Liikmesriik täidab valdkondliku 25% sotsiaalse kaasatuse puhul Kavandatud ESF+ programmid:
keskendamise nõudeid
Kavandatud ESF+ määruse artikli 1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide
4 erieesmärkide h-l raames rakenduskava perioodiks 2021-
2027
3 % enim puudust kannatavatele Kavandatud ESF+ programmid:
isikutele mõeldud toetuse puhul
1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide
Kavandatud ESF+ määruse artikli rakenduskava perioodiks 2021-
4 erieesmärgi m ja nõuetekohaselt 2027
põhjendatud juhtudel erieesmärgi
1 raames
… % noorte tööhõive jaoks ette Ei ole asjakohane N/A
nähtud toetuse puhulKavandatud
ESF+ määruse artikli 4
erieesmärkide a, f ja l raames
... % laste vaesuse vastu võitlemise ei rakendu
toetuse puhulKavandatud ESF+
määruse artikli 4 erieesmärkide f
ja h–l raames
... % sotsiaalpartnerite ja ei rakendu
valitsusväliste organisatsioonide
suutlikkuse suurendamise
puhulKavandatud ESF+ määruse
artikli 4 kõikide erieesmärkide
(välja arvatud m) raames
17
Tööversioon seisuga 1.10.2021
7. PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD IGA FONDI RAHAERALDISED POLIITIKAEESMÄRKIDE, JTF ERIEESMÄRGI JA TEHNILISE ABI KAUPA RIIKLIKUL
JA ASJAKOHASEL JUHUL PIIRKONDLIKUL TASANDIL
Tabel 4: Esialgsed rahaeraldised ERFist, Ühtekuuluvusfondist, JTFist, ESF+-ist, EMKVFist poliitikaeesmärkide, JTFi erieesmärgi ja tehnilise abi
kaupa
EMKVF
i jaotus
Poliitika ERF JTF** ESF+ Kokku
riiklikul
eesmärgi Ühtekuuluv
tasandil
d, JTFi us
erieesmä Jaotus fondi jaotus
Piirkonn JTFi JTFi Piirkonn
rk või Jaotus piirkonna riiklikul Jaotus Jaotus
a Jaotus määruse määruse a
tehniline riik tasandil riik piirkonna
riiklikul vahendid vahendid
abi likul kategooria likul kategooriate
kategoor tasandil artikli 3 artikli 4 kategoor
tasandil te tasandil lõikes
ia alusel alusel ia
lõikes
Poliitika Ülemine Ülemine
740 290 740 290 740 290
eesmärk kupiirko kupiirko
285 285 285
1 nnad nnad
Poliitika Ülemine Ülemine
541 210 541 210 239 028 780 239
eesmärk kupiirko kupiirko tbc
229 229 963 192
2 nnad nnad
Poliitika Ülemine Ülemine
521 200 521 200
eesmärk 0 kupiirko 0 kupiirko
000 000
3 nnad nnad
Poliitika Ülemine Ülemine
167 600 167 600 512 628 680 228
eesmärk kupiirko kupiirko 512 628 677
000 000 677 677
4 nnad nnad
Poliitika Ülemine Ülemine
192 906 192 906 192 906
eesmärk kupiirko kupiirko tbc
000 000 000
5 nnad nnad
JTFi
339 740 339 740
148 763 395 190 977 036
erieesmä 431 431
rk
18
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Ühissäte
te
määruse
artikli
36
lõike 5
Ülemine Ülemine
kohane 19 493 21 528 21 528 5 843 120 575
59 554 640 kupiirko 59554640 14 155 851 6 198 475 7 957 376 kupiirko
050 660 660 464 665
nnad nnad
tehniline
abi (kui
see
on
asjakoha
ne)
Ülemine Ülemine
1 701 561 1 701 561 779 722 353 896 534 157 97 391 3 466 727
Kokku kupiirko 154 961 870 198 934 412 kupiirko 534 157 336
154 154 013 282 336 060 846
nnad nnad
19
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Põhjendus:
Praegused investeeringud on suunatud arenguvajadustele ja eesmärkidele, mis on seatud meie pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. Samuti asjakohases valdkondlikus
poliitikas ja arengudokumentides (näiteks riiklik teadus- ja arendustegevuse strateegia ning ettevõtluse strateegia) kirjeldatud eesmärkides, mille otstarve on luua
konkurentsitingimused teadmuspõhise tootlikkuse ja heaolu kasvuks. Strateegia „Eesti 2035“ üks eesmärke keskendub elukeskkonnale – Eestis on kvaliteetne
elukeskkond, mis on kõigi vajadusi arvestav ja turvaline. See tähendab, et meie 2035. aasta eesmärk on suurendada inimeste rahulolu elukeskkonnaga ja parandada
kestliku arengu keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid. Mis puutub elukeskkonda, siis Eesti on hõredalt asustatud perifeerne riik ELis ja paljud
poliitikavaldkonnad sõltuvad hästitoimivast transpordisüsteemist. See tähendab, et maapiirkondade jaoks on vaja rohkem ühendatusealaseid investeeringuid, et
tagada head elamis- ja töötamisvõimalused linnakeskkonna alternatiivina. Seepärast tehakse investeeringuid üleeuroopalise transpordivõrguga vastavusse viimiseks
ning me panustame samuti põhivõrgu ja selle juurdepääsude lõpuleviimisesse, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Muudeks
takistusteks on erinevate vedude ja aeganõudva sõiduaja ühildamatus. Raudtee võib küll vähendada maanteetranspordi kasutust suuremate keskuste vahel, kuid selle
jaoks on vaja rohkem investeeringuid, et parandada sõiduaega ja suurendada tõhusust (suurendades maksimaalset piirkiirust). Kavandatud on raudteemeede, mis
keskendub üksnes säästva transpordi arendamisele: sh raudteede elektrifitseerimine ja kurvide sirgendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongi liikumiskiirust
ja rongireisijate arvu.
2035. aastaks soovime tõsta eeldatavaid tervena elatavaid eluaastaid ja elukestvas õppes osalemise määra. Oodatava eluea ja keskmiselt tervena elatud aastate
pikendamiseks on oluline toetada meetmeid, mis aitavad parandada elanikkonna tervisealaseid teadmisi, vähendada tervisealast ebavõrdsust ja parandada
tervishoiuteenustele võrdset ligipääsu. Sissetulekutes on suuri piirkondlikke erinevusi, mis toob samuti kaasa tervisealase ebavõrdsuse. Harjumaa ja teiste
piirkondade erinevus tuleneb elanikkonna kiiremast vähenemisest ja vananemisest teistes piirkondades ning eelkõige noorte väljavoolust. Seetõttu mängib
linnapiirkondade areng riigi majandusarengus olulist rolli. Suuremad linnapiirkonnad seisavad silmitsi mitmete ebaühtlase majanduskasvuga seotud probleemidega,
nagu äärelinnastumise ebasoovitavad keskkonnamõjud, ning keskkonna- ja kliimaküsimused muutuvad linnapiirkondade ühise probleemina aina olulisemaks.
Ida-Virumaa linnapiirkondade probleemid on seotud elukeskkonna vähese atraktiivsuse, alakasutatud piirkondade suure osakaalu ja hoonefondi tänapäeva
vajadustele mittevastavusega. Lisaks, kuna põlevkivisektor on suurel määral koondunud just Ida-Virumaale, toodavad seal piirkonnas asuvad põlevkiviga seotud
ettevõtted üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Mõned põlevkivisektori tuumikettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui ka suure
mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Et põlevkivist elektri tootmist saaks õiglaselt järk-järgult lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust
põlevkivist väljumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks.
20
Tööversioon seisuga 1.10.2021
8. PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD FONDIDEST RAHASTATAVATE KAVANDATUD PROGRAMMIDE LOETELU, KUS ON ESITATUD ASJAOMASED
ESIALGSED RAHALISED ERALDISED FONDIDE KAUPA JA VASTAVAD LIIKMESRIIGI OSALUSED PIIRKONNAKATEGOORIATE KAUPA
Tabel 5: Kavandatud programmide loetelu koos esialgsete rahaliste eraldistega
Liikmesriigiosa
Liidu osalus Kokku
lus
Nimetus [255] Fond Piirkonnakategooria Liidu osalus ühissätete
Liidu osalus, v.a ühissätete
määruse artikli 36 lõike 5
määruse artikli 36 lõike 5
kohaseks tehniliseks
kohane tehniline abi
abiks
Ühtekuuluvuspoliitika ERF Üleminekupiirkonnad 1 642 006 514 59 554 640 1 134 800 918 2 836 362 073
fondide rakenduskava
perioodiks 2021-
2027, Eesti
Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 760 228 963 19 493 050 249 766 182 1 029 488 196
ESF+ Üleminekupiirkonnad 512 628 677 21 528 660 217 393 659 751 550 995
21
Tööversioon seisuga 1.10.2021
JTF – eraldis
(artikkel 3, JTFi Ei kohaldata 148 763 395 6 198 475 98 847 406 253 809 276
määrus)
JTF – eraldis
(artikkel 4, JTFi Ei kohaldata 190 977 036 7 957 376 126 896 704 325 831 116
määrus)
ERF,
Kokku Ühtekuuluvusfond, 3 254 604 584 114 732 202 1 827 704 869 5 197 041 655
ESF+, JTF
Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi
EMKVF Ei kohaldata 91547597 5 843 464 41 739 026 139 130 086
rakenduskava
perioodiks 2021-
2027, Eesti
Kokku Kõik fondid 3 346 152 181 120 575 665 1 869 443 895 5 336 171 741
22
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 6: Kavandatud Interregi programmide loetelu
Programm 1 Eesti-Vene programm
Programm 2 Eesti-Läti programm
Programm 3 Kesk-Läänemere programm
Programm 4 Läänemere piirkonna
programm
Programm 5 Interreg Euroopa
programm
Programm 6 Interact programm
Programm 7 Espon programm
Programm 8 Urbact programm
9. KOKKUVÕTE MEETMETEST, MIDA KAVATSETAKSE VÕTTA, ET TUGEVDADA
HALDUSSUUTLIKKUST PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD FONDIDE RAKENDAMISEL
Rakenduskava eduka elluviimise kriitiliseks eduteguriks on süsteemsus ja läbimõeldud lähenemine. Olulisim on
tagada toimiv ning läbipaistev juhtimissüsteem, kus kõik osapooled teavad selgelt oma rolli ja vastutust, ning
leppida kokku info liikumine. Korraldusasutus on viimase kahe aasta jooksul reforminud toetuste andmise
korraldamist. Reformi peamiseks eesmärgiks oli luua uueks programmperioodiks lihtsam ja selgem
juhtimissüsteem ning vältida ülesannete dubleerimist. Info peab liikuma kiirelt ja operatiivselt ning juhtimisinfo
peab olema kvaliteetne.
Iganädalaselt toimuvad rakendussüsteemi osapooltega kohtumised, kus antakse ülevaade rakendamise
hetkeseisust ning väljakutsetest. Vajadusel kavandatakse ühiselt edaspidised tegevused.
Lähtutud on ACB roadmap seminaridelt saadud juhistest luua terviklikult toimiv süsteem.
Oluline on pöörata tähelepanu nii toetust andvate asutuste ja töötajate arendamisele, kui ka sellele, et toetuse
saajad oleksid võimelised toetusi rakendama ning tulemusi saavutama. Toetuse saajate võimekus on sageli
tulemusliku elluviimise võtmekohaks. Välja töötatud meetmed peavad olema ka rakendatavad. Oluline on jätkata
haldusvõimekuse tõstmist kõikidel tasanditel ning mitte keskenduda üksnes toetusi andvate asutuste võimekuse
tõstmisele.
Struktuurifondide rakendamine ja haldamine peab toimuma ladusalt ning selleks peab korraldusasutus toetama
kogu administratsiooni ning administratsioon omakorda peab toetama taotlejaid ja toetuse saajaid, pakkudes
pidevat nõustamist, juhendamist ja koolitusi. Selleks on loodud kesksed juhised ning kasutatakse ühte
infosüsteemi. Nii on toetuse saajal lihtsam kohaneda erinevate toetuse andmise infosüsteemide ja reeglitega.
Sihtgrupile esitatav info peab olema esitatud õigeaegselt ja asjakohasel vormil ning ei tohi toetuse saajaid liialt
koormata. Eraldi on tähelepanu pööratud nn „gold plating”-ule, et vältida ülereguleerimist ja hoida
rakendussüsteem, õigusraamistik ning juhendid võimalikult lihtsana. Lihtsam rakendussüsteem aitab vältida vigu,
23
Tööversioon seisuga 1.10.2021
saavutada tulemusi ja tõstab struktuurifondide mainet. Samuti väheneb toetuse saaja finantskorrektsioonide risk,
mis on sageil põhjustatud mitte pahatahtlikkusest vaid reeglite keerukusest.
Kliendi rahulolu mõõtmiseks on loodud süsteem, kus igakuiselt mõõdetakse toetuse saaja rahulolu e-toetuse
infosüsteemiga, reeglite selguse ja arusaadavusega ning koostöökogemust toetuse andjaga. Saadud tagasisidet
analüüsitakse süsteemselt.
Loodud on erinevate valdkondade võrgustikud: riigihanked, lihtsustamine, õigus, riskid, teavitamine, infosüsteem,
kliendikogemus, järelevalve ja finantsinstrumendid. Võrgustike kohtumised on regulaarsed ja iga kohtumise järel
küsitakse osalejatelt tagasisidet, mida analüüsitakse ja kasutatakse uute kohtumiste kavandamisel ühe sisendina.
Suurt tähelepanu pööratakse teenuse disainile. Riigi Tugiteenuste Keskusesse on loodud eraldi üksus, mis kasutab
meetmete väljatöötamisel teenuse disaini tööriistu (kliendi teekond, kliendi profiil, retrospektiiv jne). Meetmete
väljatöötamisse kaasatakse aktiivselt sihtgruppe.
Et sotsiaalpartnerid aitaksid välja töötada asjakohaseid meetmeid ja oleksid heaks partneriks riigile, on neile
võimekuse tõstmiseks ette nähtud eraldi vahendid. Kahe eelmise programmperioodi raames on
sotsiaalpartneritele vahendeid eraldatud ja käesoleva rakenduskava edukaks elluviimiseks on kavas sellega
jätkata.
Koolitusvajadusi ja arendustegevusi analüüsitakse, et selgitada välja nii administratsiooni kui ka sotsiaalpartnerite
vajadused. Osapoolte vahel lepitakse kokku koolitused ja tegevusplaan ning seatakse eesmärgid ja vastutajad. Välja
on töötatud tulemusjuhtimisega seotud hindamissüsteem, mille mõõdikuid juhid igakuiselt üle vaatavad. Vajadusel
nähakse ette täiendavad tegevused või vaadatakse üle tegevuskava asjakohasus. Tegevuskava ja selle täitmine on
seotud ka strateegiliste mõõdikutega.
Korraldusasutus viib iga-aastaselt läbi rakendussüsteemi toimimise analüüsi, mille põhjal luuakse konkreetne
tegevuskava süsteemi toimimise tagamiseks. Iga valdkonna koolitus- ja arendusvajadust analüüsitakse ning
kavandatakse järgmise perioodi tegevused. Rakendussüsteemi toimimise analüüsi tutvustatakse kogu
administratsioonile ning vajadusel viiakse tagasiside põhjal sisse parendused. Lisaks koostatakse kokkuvõte, mida
jagatakse avalikkusega, et tagada läbipaistvus.
Eespool nimetatud tegevused on vahendid, mis hoiavad rahastamise juhtimise ja kontrollisüsteemi asutusi ühtse
ja terviklikuna.
10. DEMOGRAAFILISTE PROBLEEMIDE VÕI PIIRKONDADE JA ALADE ERIVAJADUSTEGA TEGELEMISE
INTEGREERITUD KÄSITUS
Eesti regionaalpoliitika elluviimise eest vastutab Rahandusministeerium. Selle ülesanded hõlmavad
regionaalpoliitika koordineerimist ja suunamist vastavalt piirkondlikele probleemidele ja vajadustele.
Rahandusministeerium koordineerib regionaalhaldust ja kohalike omavalitsustega seotud poliitikakujunduse
väljatöötamist, ruumilist planeerimist ja toetab regionaalarengut regionaalpoliitika kujundamise kaudu.
Rakendadeskooskõla muude poliitikaeesmärkidega ning pidades silmas piirkondlikke probleeme ja kujundades
regionaalpoliitikat, tagatakse Eesti eri piirkondade tasakaalustatud üldine regionaalareng, mille tulemuseks on
erinevuste vähenemine piirkondade vahel ja väiksem mahajäämus. Rahandusministeeriumi peamised
koostööpartnerid regionaalpoliitika elluviimisel on ministeeriumid, ülikoolid, teaduskeskused, kohalikud
omavalitsused ja nende liidud, maakondlikud arendusorganisatsioonid, põhiseaduslikud institutsioonid ja
välispartnerid. Et tagada riiklike ja piirkondlike arenguprioriteetide tihe lõimumine, on oluline, et kõikidel
haldussüsteemi kuuluvatel ministeeriumidel oleksid piirkondlikud teadmised kõikide kohalike arenguvajaduste ja
tingimuste kohta ning et neid võetaks arvesse toetusmeetmete kavandamisel. Olulise panuse annavad siinkohal
maakonna arengustrateegiad ja koostöö piirkondlike partneritega.
Peale muude poliitikaeesmärkide kooskõlastatud rakendamise on kavandatud, et PO5 raames rakendatakse
täiendavaid integreeritud piirkondliku arengu toetusmeetmeid. Integreeritud lähenemisviisi kasutatakse
piirkondlike arenguprobleemide lahendamiseks maakonna ja linnapiirkonna tasandil. Integreeritud territoriaalse
lähenemisviisi aluseks on maakonna arengustrateegia, mis määratleb piirkondlikud prioriteedid erinevates
arenguvaldkondades. Maakonna arengustrateegiale tuginemine tähendab seda, et lähenemisviis erinevatele
piirkondadele ei ole ühtne, kuid sekkumiste kavandamisel võetakse arvesse piirkonna probleemide eripära ja
24
Tööversioon seisuga 1.10.2021
arengutingimusi. Enamiku Eesti piirkondade jaoks on üks suurimaid probleeme elanikkonna vähenemine ja
vananemine. See toob kaasa probleeme avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning piirkondliku tööhõive
säilitamisega, mis tagab elanike sissetuleku. Elanikkonna ja tööturu vähenemise tõttu väheneb ka omavalitsuste
tulubaas. Väike tulubaas piirab arendustegevusi, mis parandaks ettevõtluskeskkonda, samuti avalike teenuste
kvaliteeti ja kättesaadavust. Strateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste kohaselt on kõigist Eesti piirkondadest kõige
kõrgem töötuse määr, kõrgeim suhtelise vaesuse määr ja halvad tervisenäitajad Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa
piirkondades. Mõlemat piirkonda iseloomustavad piirkonnakeskustest eemal olevad hõredalt asustatud äärealad ,
mis võimendavad ülalnimetatud erinevusi teiste Eesti piirkondadega.
Kagu-Eestit iseloomustab keskmisest kiirem elanikkonna vähenemine. Statistikaameti rahvastikuprognooside
kohaselt elab piirkonnas 2040. aastaks 30% vähem inimesi, pensionäride osakaal elanikkonnas suureneb ja
tööealiste osakaal väheneb. Keskmine eluiga ja eeldatavad tervena elatud eluaastad on Eesti keskmisest
madalamad. Elanikkonnale on iseloomulik väljaspool kodumaakonda töötavate inimeste suur osakaal. Kagu-Eesti
tööjõu haridustase on Eesti keskmisega võrreldes madalam: vähem on kõrgema haridustasemega töötajaid ja
rohkem põhiharidusega töötajaid. Tööturu kahanemine ja sellega kaasnevad vähenenud valikud soodustavad
väljarännet või haritud tööjõu pendelrännet. Samas iseloomustab Kagu-Eestit ka hõredalt asustatud ja reljeefne
maastik ning puutumatu loodus, mis edendab turismi ja puhkemajandust. Piirkonnal on potentsiaali muutuda
atraktiivseks nii digi- kui ka kaugtöötajate jaoks. Hajaasustusega piirkondadel on aga piiratud juurdepääs kiirele
internetiühendusele, mistõttu on kohaliku omavalitsuse ja ettevõttete jaoks võimaluste arendamine
problemaatiline. Kagu-Eesti taristut iseloomustab kruusateede suur osakaal. Hõre asustus ja kattega teede vähesus
suurendavad sõiduaega, rohkem kulub aega bussidega sõitmisele, mis on ühtlasi ka piirkonna peamine
ühistranspordivõimalus. Sellest tingituna on eelistatuim transpordivahend isiklik sõiduauto, mis aga omakorda
piirab liikuvust – kui töötajad pääsevad oma töökohtade juurde üksnes autoga, kulub palju suurem osa palgast
transpordikuludele.
Ida-Virumaad iseloomustab püsivalt kõrge töötuse määr, ettevõtlusaktiivsuse madal tase ja tööstussektori
(põlevkivitööstus) sõltuvus nafta maailmaturu hindadest. Piirkonnale on iseloomulik ka end eestlaseks pidavate
elanike väike osakaal, mis kajastub nii elanikkonnas kui ka kultuurilistes erinevustes – maakonna elanikkonnast
moodustavad eestlased 17,5% (2019. aastal). Suhteliselt väike eesti keelt kõnelevate inimeste arv ja kultuurilised
erinevused avaldavad mõju piirkonna tööturu näitajatele – väiksem tööjõus osalevate naiste hulk ja piiratud
töökohtade valik eesti keele oskamatuse tõttu. Samuti on Ida-Virumaa üks kiiremini kahaneva ja vananeva
elanikkonnaga maakond Eestis. Statistikaameti andmetel väheneb 2040. aastaks elanikkond 27%. Ida-Virumaal on
alla 14-aastaste laste ja noorte osakaal 14% elanikkonnast kogu Eesti madalaim ja Statistikaameti prognoosi
kohaselt võib see 2040. aastaks kahaneda 10%-ni. See toob kaasa olukorra, kus tööturult lahkub rohkem inimesi
kui sinna siseneb – iga 10 pensionile jääva inimese kohta on 6 uut tööealist inimest. Tööealiste inimeste arvu
vähenemine toob kaasa sõltuvusmäära kasvu ja probleemid tööjõudu kasutavate ettevõtetele.
Ida-Virumaa tööjõud on enamasti kohalik ja töötuse määr oli 2019. aastal 8,7%. Piirkonda kimbutab aga
tööjõupuudus - 25% tööstussektori tööandjatest (domineeriv sektor Ida-Virumaal) ja 28% teenindussektori
tööandjatest olid 2019. aasta esimeses kvartalis seisukohal, et nende äritegevust pärsib sobiva tööjõu puudus. Ida-
Virumaa haridusväljavaadetele avaldab peamiselt mõju ebapiisav eesti keele oskus. Suur osa õpilastest, kes ei
tunne, et nad oskaks piisavalt eesti keelt, suundub kutsekoolidesse, kus nende keeleoskus märkimisväärselt ei
parane.
Võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, on Eestis vaja fondide, sealhulgas PO5 toetusmeetmete koordineerimist, et
tagada ühtlane piirkondlik areng ja konkurentsivõime kasv.
11. ESIALGNE KLIIMAALASE PANUSE EESMÄRK
Fond Esialgne kliimaalane panus
ERF 30%
Ühtekuuluvusfond 37%
25
Tööversioon seisuga 1.10.2021
,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027’’
Lisa 1.
Õiglase ülemineku territoriaalne
kava
NB! Tegemist on dokumendi tööversiooniga, mis on esitatud avalikule
konsultatsioonile. Eelnõu täieneb vastavalt avalikul konsultatsioonil
esitatud ettepanekutele ning Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel
peetavatele läbirääkimistele.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Sisukord
1. Ülevaade üleminekuprotsessist ja kõige negatiivsemalt mõjutatud
territooriumide määramine liikmesriigis ............................................................................. 3
1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu
kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade............. 3
1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine ................. 8
2. Üleminekukatsumuste hindamine iga määratud territooriumi puhul ................... 10
2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku,
sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine...................................................................... 10
2.2. Arenguvajadused ja –eesmärgid 2030.aastaks, pidades silmas liidu
kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050.aastaks.............................................. 14
2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete
strateegiate või kavadega ......................................................................................................... 16
2.4. Kavandatud tegevuste liigid .................................................................................................... 18
3. Juhtimismehhanismid ................................................................................................................ 23
3.1. Partnerlus ....................................................................................................................................... 23
3.2. Seire ja hindamine ....................................................................................................................... 24
3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) ........................................................................................ 24
4. Programmipõhised väljund- või tulemusnäitajad .......................................................... 24
Liide 1: Suurettevõtete võimalikud tulusad investeeringud ....................................................... 26
Tööversioon seisuga 1.10.2021
1. ÜLEVAADE ÜLEMINEKUPROTSESSIST JA KÕIGE NEGATIIVSEMALT MÕJUTATUD
TERRITOORIUMIDE MÄÄRAMINE LIIKMESRIIGIS
1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja
2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava
protsessi ülevaade
Kehtiv strateegiline raamistik
Eesti ühines ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga (ingl lühend UNFCCC) 1994. aastal,
paar aastat pärast iseseisvuse taastamist ja ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. aastal (link).
2019. aastal liitus Eesti ka ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne
Euroopa ning 2020. aastal Euroopa Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga.
Eesti kliimapoliitika peamised põhimõtted on kindlaks määratud 2017. aastal Riigikogus vastu
võetud dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (link). Dokumendis seatakse
eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks ligikaudu 80% võrra
võrreldes 1990. aasta tasemega ning määratakse nii üldised kui ka valdkondlikud
poliitikasuunised selle eesmärgi saavutamiseks. Samal aastal võttis Eesti valitsus vastu ka
„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (link), milles esitatakse
tegevuskava kliimamuutustest tulenevate riskide leevendamiseks, ja „Energiamajanduse
arengukava aastani 2030“ ehk ENMAKi (link).
2019. aasta detsembris teatas Eesti vastavalt määruse (EL) nr 2012/2018 artikli 3 lõikele 1
Euroopa Komisjonile oma dokumendist „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“
(REKK 2030) (link), mis täiendab ENMAKi, ja milles määratletakse järgmised peamised
eesmärgid:
• kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2050. aastaks 80% võrra võrreldes
1990. aasta tasemega (2019. aastaks on juba saavutatud –64% vähenemine);
• jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika,
põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030
võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%;
• taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030. olema vähemalt
42%;
• energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a;
• primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga);
• energiajulgeoleku tagamine.
Seega on REKK 2030 kooskõlas Euroopa Liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega,
nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 lõikes 11.
Ajakohastatud kohustused
Ehkki ülalkirjeldatud strateegiad ja kavad aitavad kaasa Pariisi kokkuleppest tulenevate
kohustuste täitmisele, 2050. aastaks Euroopas kliimaneutraalsuse saavutamisele ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele 2030. aastaks vähemalt 55% võrra, mitmed
strateegilised dokumendid on hetkel ülevaatamisel, et võtta arvesse Eesti suurenenud
kliimaeesmärke.
Eesti Vabariigi Riigikantselei tegi 2019. aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna
Keskusele ülesandeks analüüsida samme, mida riigil tuleb järgmise kolme aastakümne jooksul
võtta kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Tulemuseks olevas aruandes „Eesti
kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ (link) esitatakse analüüs
sektorispetsiifiliste aspektide kohta, millega Eestil tuleb tegeleda teel kliimaneutraalsuse poole,
tehakse kokkuvõte seotud meetmetest ning rõhutatakse kliimaneutraalsuse saavutamise jaoks
Tööversioon seisuga 1.10.2021
iseloomulikke olulisi poliitika- ja ettevõtlusvõimalusi. Aruandes jõutakse järeldusele, et
kliimaneutraalsuse saavutamine on „võimalik ning strateegiliselt tarkade investeeringute
korral potentsiaalselt pikaajaliselt tulutoov“. Samuti määratakse aruandes kindlaks
kasvuhoonegaaside heitkoguste maksimaalne tase, mis võimaldaks Eestil kliimaneutraalsuse
saavutada: 2,25 miljonit tonni aastas (2019. aastal oli Eesti heitkogus 14,7 miljonit tonni CO2
ekv).
Ülalmainitud aruanne andis sisendit Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
väljatöötamisele, mille riigikogu kiitis heaks 12. mail 2021. Strateegias on selgelt sõnastatud
Eesti eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja on mainitud ka erilise tähelepanu
pööramise vajadust piirkondadele, mida üleminek mõjutab kõige rohkem (link, lk 15, 25).
Eesti uus valitsus, mis vannutati ametisse 26. jaanuaril 2021, on lubanud lõpetada täiendavaid
investeeringuid fossiilsetesse kütustesse. Valitsus on samuti lubanud väljuda põlevkivielektri
tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt
aastaks 2040. Seda silmas pidades leppis valitsus kokku „Tegevuskavas kliimaneutraalsuse
saavutamiseks aastaks 2050“, mis hõlmab järgmist:
2021. aasta novembriks „Energiamajanduse arengukava kuni aastani 2030“ ajakohastamise
algatamine, võttes arvesse roheüleminekut, kliimaneutraalsust ja digitaliseerimist;
2022. aasta novembriks „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“
läbivaatamise algatamine;
2023. aasta märtsiks „Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“ vahearuande ja
2023. aasta juuniks selle ajakohastatud versiooni esitamine Euroopa Komisjonile kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artiklitega 7 ja 14.
Praegu on ülevaatamisel ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Muutmisakt on kavas
vastu võtta 2022. aasta kevadel.
Üleminekuprotsess kliimaneutraalse majanduse suunas
Eesti on edukalt teel kliimaneutraalse majanduse poole. 2019. aastal ulatus taastuvenergia
osakaal kogu energia lõpptarbimises 31,9%ni, ületades tublisti 2020. aastaks seatud eesmärki
(25%). 2020. aastal langes põlevkivielektri osakaal tarbimises 31,5%-ni (2018. aastal
moodustas see ~80%), samal ajal kui taastuvenergia tarbimine kasvas 26%ni. Viimase
kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt vähenesid 2019. aastal Eesti kasvuhoonegaaside
heitkogused 64% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega (arvestades LULUCFi sektoriga –63%).
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Joonis 1. Kasvuhoonegaaside heitkogused sektorite kaupa perioodil 1990-2019, kt CO2 ekv
Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab energeetikasektor: 2018. ja
2019. aastal moodustas ta vastavalt 68% ja 56% kasvuhoonegaaside koguheitest. Ühelt poolt
on selle sektori ümberkujundamisel, võttes arvesse selle suurt osakaalu üldistes heitkogustes,
kõige suurem mõju Eesti kliimaneutraalsuse saavutamisele; teiselt poolt näeme viimastel
aastatel toimunud 12% heitkoguste langusest, et selles sektoris on juba praegu toimumas
suured muutused.
Joonis 2. Energeetikasektori heitkogused võrreldes 2019. aasta koguheitega, protsentides
Märkimisväärse osa energeetikaga seotud heitkogustest põhjustab fossiilkütuste, eelkõige
põlevkivi (keemiline nimetus kerogeen) ulatuslik tarbimine elektri- ja soojusenergia
tootmiseks: 65% kogu primaarenergiaga varustusest (218,9 PJ) 2019. aastal. Viimastel aastatel
Tööversioon seisuga 1.10.2021
on aga põlevkivielektri järkjärguline kasutuse lõpetamine olnud märkimisväärne: kui
2018. aasta kogu elektritootmine Eestis oli 10,58 TWh, millest kohalikest taastumatutest
energiaallikatest toodetud elektrienergia moodustas 8,9 TWh, siis 2020. aastaks oli kohalikest
taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal Eesti energeetikasektoris
vaid 2,5 TWh.
Joonis 3. Primaarenergiaga varustamise struktuur Eestis 2019. aastal, protsentides
See edasiminek on EL heitkogustega kauplemise süsteemis (ETS) CO2 hinna ning riiklike
meetmete kombineeritud tulem. Viimaste aastate järsk ETS ühikute hinnatõus muudab
põlevkivielektri Põhjamaade energiaturul konkurentsivõimetuks. Peale selle on põlevkivi
töötlemiseks kasutatavate seadmete kasutuskestus järk-järgult lõppemas, mis vähendab veelgi
põlevkivist toodetava elektri konkurentsivõimet.
Lisaks otsesele põletamisele elektri tootmise eesmärgil, kasutatakse põlevkivi ka
naftakeemiatööstuse toorainena. Suurem osa selle tööstussektori praegusest toodangust on
keskendunud toornaftale analoogse põlevkiviõli tootmisele, mida Euroopa kaubanduslike
keemiliste ainete loetelus kirjeldatakse kui „keerukat süsivesinike segu, mis on saadud
kerogeeni termilisel lagundamisel (temperatuuril 399 °C (750 °F) või rohkem). See koosneb
süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest, mis sisaldavad lämmastikku, väävlit või
hapnikku“ (Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu nr 68308-34-9). Peale selle saab
põlevkivi kasutada ka vaikude, alküülresortsinooli, peenkemikaalide jms tootmiseks.
Eesti üleminek kliimaneutraalsele energiasüsteemile põhineb tulevikus neljal sambal:
1. Põlevkivipõhise elektritootmise järkjärguline kaotamine. Vastavalt „Eesti elektrisüsteemi
varustuskindluse aruandele 2020“ (link, lk 84–87) oli aastal 2020. Eesti elektrijaamade
summaarne installeeritud netotootmisvõimsus 3041 MW, millest 1949 MW põhineb põlevkivil.
Pärast mitmeid seiskamisi lähima 10 aasta jooksul, 2031. aastaks jääb ainsaks põlevkivil
töötavaks elektrijaamaks Auvere elektrijaam (netotootmisvõimsus 272 MW, tootmisvõimsus
250 MW), kus saab kütusena kasutada ka biomassi (praegu kuni 50%);
2. Taastuvenergia tootmise suurendamine. 2021. aasta seisuga on Eestil kokku 175 MW
biomassienergia, 164 MW päikeseenergia ja 329 MW maismaa-tuuleenergia võimsust. Järgmise
kolme aasta jooksul korraldatakse taastuvenergia vähempakkumisi, et tuua turule 1115 GWh
rohkem taastuvelektrienergiat. 2030. aastaks on kavas paigaldada kokku 1200 MW
tuuleenergiat ja 415 MW päikeseenergiat tootvaid rajatisi. Biomassil põhinev võimsus ei muutu
märkimisväärselt. Uued tehnoloogiad, nagu näiteks kütuseelemendid, superkondensaatorid,
automatiseerimine ja virtuaallahendused, koos energiatõhususe meetmetega integreeritakse
Tööversioon seisuga 1.10.2021
praegusesse energiajuhtimissüsteemi madalama süsinikdioksiidiheitega lahenduste
pakkumiseks;
Juhitamatud (päike, tuul) Juhitavad (biogaas, jäätmed, gaas, põlevkivi, puit)
46% 42%
49% 50% 52% 55%
59% 60%
66%
74%
84%
54% 58%
51% 50% 48% 45%
41% 40%
34%
26%
16%
2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040
Joonis 4. Prognoos kontrollitavate ja muutlike elektriallikate võimsuste osakaalu kohta Eesti
elektritootmises, lähtudes „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 2030“
3. Energiajulgeoleku tagamine. Uus tuule- ja päikeseenergia võimsus on muutlik, seetõttu tuleb
välja töötada energiavarustamise tasakaalustamise lahendused. Tavapärane elektritarbimine
Eestis on umbes 900 MW, kuid talvel külmades tingimustes saavutab see tipptaset, mis on
ligikaudu 1500 MW. 2020. aastal importis Eesti ~ 42,5% tarbitud elektrist – see näitaja jääb
tõenäoliselt püsima kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku vältel. Ülekandevõimsused
meie ELi naabritega (~ 2500 MW) ületavad meie tipptarbimist suurel määral. Käimasolev
protsess Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks ELi võrkudega 2025. aastaks
suurendab veelgi meie energiajulgeolekut. Tootmise piisavusega seotud probleeme saab
lahendada spetsiaalse võimsusmehhanismi abil, eelistades turupõhiseid lahendusi;
4. Innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, sh uuringud ja pilootprojektid järgmistes
valdkondades: energiatõhusus, kliimaneutraalsed elektrisüsteemid, süsinikuneutraalsed
kütte- ja jahutussüsteemid, gaasisüsteemide süsinikuheite vähendamine, vesiniku potentsiaali
uurimine, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise või kasutamise tehnoloogiate katsetamine,
tarbimiskajale reageerimine jms .
Kliimaneutraalsusele ülemineku kontekstis on oluline mainida veel kahte aspekti:
1. Ehkki kaevandatava põlevkivi mahud on aastate jooksul vähenenud (2013.–2019. aastal
kaevandati keskmiselt 75% põlevkivi lubatud aastasest kogusest, samal ajal kui 2019. aastal
vaid 60%), on Ida-Virumaa territoorium kaetud mitme põlevkivi kaevandamise loaga, millest
mõned on välja antud varem ja on hetkel ootel (nt Uus-Kiviõli), teised aga veel menetlemisel (nt
Ahtme II, Ojamaa, Sompa);
2. Eesti riiklik energiaettevõte Eesti Energia on hiljuti teada andnud oma eesmärgist saavutada
kliimaneutraalsus 2045. aastaks. Oma 2021. aasta juunis avaldatud pikaajalise strateegia
kohaselt (link) lõpetab Eesti Energia 2030. aastaks täielikult põlevkivielektri tootmise, mis on
5 aastat varem, kui valitsuse poolt väljakäidud tähtaeg. Samuti, plaanib Eesti Energia
2035. aastaks kujundada oma põlevkiviõli tootmisüksused ümber plastjäätmetel ja vanadel
rehvidel töötavateks käitisteks. Aastaks 2024. kavatseb ettevõte rajada Ida-Virumaale uue
põlevkiviõli tootmisüksuse (investeering oli siseriiklikult kokku lepitud enne uut mitmeaastast
finantsraamistikku; õiglase ülemineku fondi kaudu pole sellele toetust ette nähtud), mis kaitseb
Tööversioon seisuga 1.10.2021
piirkonnas umbes 500 otsest ja kaudset töökohta. Uue rajatise heitkogused moodustavad
umbes 0,5 miljonit tonni CO2 ekv aastas, kuid need heitkogused kompenseeritakse täielikult
põlevkivielektri tootmise järkjärgulise lõpetamisega (vt eespool). Tulemusena saavutatakse
CO2 heitme neto vähendamine ja püsitakse teel kliima neutraalsuse poole.
1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine
Eesti põlevkivisektor on suurel määral koondunud Eesti idapoolsemasse Ida-Viru
maakonda (lühidalt: Ida-Virumaale), mistõttu tootsid seal asuvad põlevkiviga seotud
ettevõtted 2019. aastal üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest.
Joonis 5. Ida-Virumaa paiknemine suuremas Ida-Balti kontekstis, sealhulgas vahemaad
regionaalsetest keskustest
Ida-Virumaa „faktileht“
Rahvaarv oli 2019. aastal 136 240 inimest, ning mis vananeb ja väheneb kiiresti. Praeguste
suundumuste jätkudes väheneb 2045. aastaks Ida-Virumaa elanike arv tänasega võrreldes
ligi 50 000 inimese võrra. Naiste arv väheneb Ida-Virumaal kiiremini (–25%) kui meeste
oma (–19%).
Eesti keelt räägib emakeelena üksnes 17,5% maakonnas elavatest inimestest. Enamasti
räägitakse vene keelt.
Piirkonna majandus sõltub 5900 ettevõttest, mille kvartali kogukäive on 505 miljonit eurot
ja mis annavad tööd 40 800 inimesele (hõivatute arv maakonnas kokku, sh mujal
registreeritud ettevõtetes, on u 55,500; 2020. aastal). Piirkonnas tegutseb 15 tööandjat,
kelle juures töötab enam kui 250 töötajat; neist 11 tööandjat on äriettevõtted ja neist
omakorda 67% on põlevkivisektori ettevõtted.
Sissetulekud on Ida-Virumaal kogu riigi madalaimate seas ning moodustavad keskmiselt
1161 eurot kuus (võrreldes Eesti keskmisega 1448 eurot kuus 2020. aastal), välja arvatud
põlevkivisektor, kus keskmine palk on 1663 eurot kuus. Piirkonna väljakujunenud madal
palgatase ja töövõimaluste puudus väljaspool energeetikasektorit on oluliseks põhjuseks,
Tööversioon seisuga 1.10.2021
miks teistest Eesti piirkondadest pärit inimesed tihti ei soovi kaaluda Ida-Virumaale
elamaasumist; sama kehtib ka piirkonna noorte kohta.
Tööturu tõrgetel on Ida-Virumaa elanikkonnale halvav mõju. Esimene neist on tööjõulõhe
eestlaste ja mitte-eestlaste vahel, mis on tingitud viimaste ebapiisavast eesti keele oskusest.
2018. aastal oli riiklikul tasandil eestlaste töötuse tase peaaegu kolm korda madalam (4,4%)
võrreldes muukeelsete mitte-eestlastega (13,0%). Teine suurem erinevus on sooline
palgalõhe, mis on Ida-Virumaal Eesti suurim (2019. aasta seisuga 27,9%).
Töötuse määr on Ida-Virumaal pikka aega olnud Eesti keskmisest kõrgem. Enne COVID-
19 pandeemiat 2019. aastal oli Ida-Virumaa töötuse määr 10,2%, ehk kaks korda kõrgem
kui Eestis tervikuna (5,3%). 01.01.2021 seisuga on töötuse määr 13,9%.
Suhteline vaesus on igapäevane reaalsus 35% maakonna elanikkonna jaoks (vs Eesti
keskmine 21%) ja see näitaja on viimase kümnendi jooksul pidevalt kasvanud. 2018. aasta
seisuga on suhteline vaesuspiir 576 eurot kuus leibkonnaliikme kohta.
Ida-Virumaa põlevkivitööstus
Põlevkivisektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920ndatest
aastatest ja see on märkimisväärselt mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke
ja keskkonnatingimusi. 2019. aastal moodustas põlevkivitööstus hinnanguliselt 5%
siseriiklikust majandusest ja u 2,5% kogu tööhõivest. Sektori töötajad moodustavad 13%
piirkonna ettevõtetes töötavatest töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud
moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest.
Sektoris on juba pikkalt toimumas transformatsioon. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise
tippaeg oli Ida-Virumaal 1980ndatel aastatel, kus ainuüksi kaevandustes töötas üle 14 000
inimese. Alates 1990ndatest aastatest on sektor languses (vt joonist 7 allpool). 31.12.2019
seisuga töötas Ida-Virumaal põlevkivisektoris 5813 inimest. 2020. aasta jooksul lõpetas
neist töö 1033 ja veel 43 lepingut on peatatud.
Sektori suurim tööandja on riiklik energiaettevõte Eesti Energia ja sellega seotud ettevõtete
kontsern, kus töötab kokku ligi 3500 inimest.
Äriühingu nimi EMTAK Asukoht Riiklikud maksud Tööjõumaksud Käive Töötajate
kood (€) (€) (€) arv
Eesti Energia AS 35141 11 891 758 4 029 647 926
Tallinn
Elektrilevi OÜ 35131 3 475 426 2 373 666 704
Enefit Energiatootmine 35111 Narva-
2 223 741 2 188 325 212 976 622 762
AS Jõesuu
Enefit Kaevandused AS 6101 2 157 012 2 306 393 856
Jõhvi
Enefit Solutions AS 33121 2 376 517 2 549 902 990
Viru Keemia Grupp AS 70101 281 056 296 670 101
Kohtla-Järve
Viru RMT OÜ 33201 292 292 314 926 130
VKG Elektrivõrgud OÜ 35131 Narva 135 335 96 117 36
VKG Energia OÜ 35301 284 067 255 671 99
48 778 354
VKG Kaevandused OÜ 6101 1 532 346 1 647 124 474
VKG Logistika OÜ 52219 Kohtla-Järve 229 388 246 402 128
VKG Oil AS 19201 1 774 459 1 605 088 625
VKG Soojus AS 35301 44 334 47 122 17
Kiviõli Keemiatööstuse 35301
Lüganuse - 36 853 5
OÜ 6 189 715
vald
KKT Oil OÜ 19201 814 157 871 067 539
Silpower AS 35301 Sillamäe - 289 369 2 313 201 139
KOKKU 27 511 886 19 154 342 270 257 892 6 531
KOKKU, kohandatud Ida-Virumaa töötajatele 20 291 943 14 765 835 200 756 554 5 148
Osakaal Ida-Virumaa kõikidest ettevõtetest 27% 25% 40% 13%
Joonis 6. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete profiil (2020. a III kvartali seis)
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Joonis 7. Käimasolev üleminek: Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötavate inimeste arv (1995–
2020)
Ülalpool esitatud teabe põhjal on selge, et kliimaneutraalsusele üleminekul saab olema, ja on
juba praegu, suurim mõju just Eesti Ida-Viru maakonnale. See vastab Euroopa Komisjoni
dokumendi „2020. aasta aruanne Eesti kohta“ D lisas esitatud järeldusele (link, lk 62).
2. ÜLEMINEKUKATSUMUSTE HINDAMINE IGA MÄÄRATUD TERRITOORIUMI PUHUL
2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku
majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine
Majanduslik mõju
Põlevkivisektori ettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui ka suure mõju poolest
neist sõltuvatele ettevõtetele. Kõige paremini saame kirjeldada väheneva põlevkivisektori
majandusmõju Ida-Virumaa majandusele Poliitikauuringute Keskus Praxis poolt teostatud uuringus
„Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ (link) toodud
mõjutasandite kirjeldusega:
I tasand – põlevkivisektori tuumikettevõtted;
II tasand – tuumikettevõtetest otseselt sõltuvad majandusüksused, mille teenused või tooted on
suurel määral suunatud põlevkivisektori tuumikettevõtetele või mis saavad sealt olulist sisendit,
näiteks lõhkeainete tootjad, termomehaaniliste ja naftakeemiaseadmete koostajad jne. Tulenevalt
selliste ettevõtete spetsiifilistest tegevusvaldkondadest on neil põlevkivisektori hääbumise tõttu
keeruline ümberprofileeruda;
III tasand – kaudselt sõltuvad majandusüksused, mille jaoks on kasulik nii I ja II tasandi ettevõtete
kui ka nendega seotud tööstusliku taristu lähedus, ning millega kaasneb teatud (mastaabi) efekt,
näiteks: piirkondlikud kaubasadamad, tööriiete tootjad, mitmesuguste tööstusseadmete
paigaldajad ja hooldajad, ohtlike jäätmete käitlejad jne;
IV tasand – muud kaudselt sõltuvad majandusüksused, nagu näiteks teenindussektori ettevõtted
ja väikese- ja keskmise suurusega ettevõted (VKEd). Põlevkivisektori vähenemine mõjutab
selliseid ettevõtteid peamiselt töötajate kaudu, sest põlevkivisektori töötajad ja nende
majapidamised tarbivad IV tasandi ettevõtete tooteid ja teenuseid;
V tasand – muud majandusüksused, näiteks mitmesugused valitsusvälised organisatsioonid,
valitsus- ja riigiasutused, jms.
On selge, et lisaks põlevkivisektori tuumikettevõtetele on üleminekust kõige rohkem ohustatud II ja
III tasandi majandusüksused.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
„Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatu 2019“ (link) kohaselt oli 2019. aastal põlevkivisektori
ettevõtete koondtulu u 725 miljonit eurot. Sektori tuumikettevõtete aastaaruannete põhjal võime
eeldada, et vähemalt 10% eelnimetatud tulust kulus toodete või teenuste hankimisele kohalikelt
ettevõtetelt. Võttes arvesse seda, et tööhõive standardkordaja on Eestis 6,2 töökohta iga 1 miljoni
euro müügi kohta, tooks põlevkivisektori tegevuse lõpetamine ainuüksi põlevkivi tuumikettevõtete
otsestes partnerettevõtetes kaasa 450 töökoha kohese kaotamise.
Ka KPMG Balticsi 2020. aastal tehtud uuringu „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik
rikkus“ (link) kohaselt toob üks töökoht põlevkivisektoris kaasa 1,3–3,9 kaudset töökohta teistes
sektorites. See tähendab, et 2021. aasta jaanuaris põlevkivisektoris eksisteerinud 4737 töökohta
võivad kaudselt mõjutada veel 6158–18 474 töökohta piirkonnas. Võttes arvesse, et kogu Ida-
Virumaa töötava elanikkonna moodustab umbes 55 500 inimest, võib põlevkivisektor mõjutada 20–
42% kõigist Ida-Virumaal hõivatutest.
Lisaks, Eestis saavad kohalikud omavalitsused suurt osa oma tuludest nende territooriumil elavate
inimeste üksikisiku tulumaksust. Ida-Virumaal moodustab üksikisiku tulumaks keskmiselt 46%
omavalitsuste tuludest. 2019. aastal saadi keskmiselt u 14% sellest summast põlevkivisektori
töötajate eest makstud tulumaksust. Peale selle saavad omavalitsused põlevkivisektorist kasu
kaevandamise ja vee erikasutuse eest makstavate tasude kaudu, mis moodustavad keskmiselt vaid
4% omavalitsuste tulust kahe tähelepanuväärse erandiga: Alutaguse vald – 42% ja Narva-Jõesuu linn
– 11%. Seetõttu vähendab põlevkivisektori vähenemine Ida-Viru omavalitsuste kogutulu u 10% võrra
(üksikute omavalitsuste korral vahemikus 5–45%), millel on tõsised tagajärjed Ida-Viru
omavalitsuste suutlikkusele tagada vajalikud teenused oma elanikele, nagu näiteks sotsiaalteenused,
kohalik transport, jäätmekäitlus ja avaliku taristu korrashoid.
Sotsiaalne mõju
Üleminek süsinikuneutraalsele majandusele Ida-Virumaal saab olla õiglane ja jätkusuutlik ainult siis,
kui see hõlmab ulatuslikumat haridus- ja sotsiaalsüsteemi arendamist, sest sellest sõltub, kas
inimesed tajuvad seda piirkonda elamiseks, töötamiseks ja investeerimiseks sobiva kohana.
Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud 221 807 inimeselt 1990. aastal 133 888 inimeseni
2020. aastal, mis on riigi suurim rahvastiku vähenemine. See on viinud tööealise elanikkonna
vähenemiseni ja ülalpeetavate osakaalu suurenemiseni. Seepärast paistab Ida-Virumaa silma
halvemate sotsiaal-majanduslike näitajate poolest (näiteks suhteline vaesus, tervisealase ja sotsiaalse
kuuluvuse parameetritel põhinev ebavõrdsus – sugu, vanus, puue jne). Sellele tuleb seetõttu rohkem
tähelepanu pöörata ESF+ ja muude sotsiaalse ja territoriaalse kaasatuse alaste fondide kaudu.
Käimasolev üleminek võib seda olukorda veelgi süvendada.
Ülemineku sotsiaalne mõju avaldub eelkõige põlevkivisektori töötajate ja nende perede heaolus.
Põlevkivisektoris on keskmine tööstaaž 10 aastat, keskmine kuu sissetulek 1663 eurot (mediaanpalk
1470 eurot) ning töötajate keskmise vanus on 47 aastat. See kõik muudab sektori töötajate tööjõu
liikuvuse keeruliseks.
Oluliseks suundumuseks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris. Alla 35-aastaste
inimeste osakaal on praegu 16% ja viimase viie aasta jooksul on alla 35-aastased moodustanud ainult
30% uutest töötajatest. Sektori töökohtade atraktiivsust on vähendanud nii ELi kliimapoliitika kui ka
Eesti deklaratsioon kliimaneutraalsuse saavutamise kohta 2050. aastaks. Selline noorte väljavool
väljendab ka ulatuslikumat probleemi: piirkonnas väljakujunenud madal palgatase ja heade
töövõimalustee puudus väljaspool energeetikasektorit on oluliseks põhjuseks, miks Ida-Viru noored
ei soovi oma kodumaakonda elukohana kaaluda. Selleks, et motiveerida neid jääma, tuleb luua uued
loomingulised ja noorte ootustele vastavad töökohad.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Vanus Haridus
BA/ rakenduskõrg-
haridus, 11%
46-55;
56-65;
32% Kutsekesk- või
23%
keskeriharidus
66 ja vanem; Magister või
; 54%
2% kõrgem; 11%
36-45; 18-25; 3%
26-35; Üldkesk
23% Põhiharidus või
17% haridus;
madalam; 4%
20%
Töökohtade asukohad Ametirühmad Lihttöölised; 3%
Sillamäe; 135 Juhid; 6%
Narva- Tippspetsialistid;
Jõesuu Lüganuse 10%
; 1669 vald; 591
Seadme- ja
masinaoperaatorid Tehnikud ja
Jõhvi vald; 331 ning koostajad; 37% keskastme
Alutaguse spetsialistid; 13%
vald; 1404 Kohtla-
Narva ; Kontoritöötajad ja
Järve
400 Oskus- ja klienditeenindajad; 3%
linn;
käsitöölised;
1283 27% Teenindus- ja
müügitöötajad; 1%
Joonis 8. Põlevkivisektori tuumikettevõtete töötajate profiil
Põlevkivisektoris töötavates leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised,
kusjuures 34%’s leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja. Põlevkivisektori vähenemise kontekstis
on umbes 8000 inimesel otsene oht langeda alla vaesuspiiri.
Nagu eespool on selgitatud, tähendab põlevkivisektori vähenemine ka üha suuremat survet kohalike
omavalitsuste eelarvele, mis ei võimalda neil oma kogukondadele piisavaid teenuseid pakkuda.
Ülemineku tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arvu suurenemine toob kohalike omavalitsuste
jaoks kaasa lisaprobleeme, sest nende sotsiaalabiteenuste osutamise võime on piiratud ning
sotsiaalprojektide kaudu rahastamise taotlemiseks puudub sageli suutlikkus.
Ülemineku varjatud aspekt on ka selle mõju piirkonna identiteedile ja kultuuripärandile.
Põlevkivitööstus on kohaliku kogukonna jaoks olnud uhkuse allikaks alates 1920ndatest aastatest
ning see on suuresti määranud kohalike elanike väärtuseid, hoiakuid ja püüdlusi. Põlevkivisektori
tegevuse järkjärgulise lõpetamise kontekstis tuleb säilitada põlevkivikogukondade identiteet ja
kaitsta nende järjepidevust, sh pöörates tähelepanu materiaalsele ja immateriaalsele
tööstuspärandile ja kultuurile.
Keskkonnamõju
Põlevkivi kasutusel on piirkonnas olnud märkimisväärne keskkonnamõju, millele tuleb tähelepanu
pöörata.
Ida-Virumaal on põlevkivi kaevandatud kokku ~ 450 km2 alal, millest 300 km2 asub maa all. Vanade
ja madalate (< 15 m) kaevanduskohtade varisemine on viimasel ajal sagenenud, põhjustades ohtlikke
ja ootamatuid muutusi pinnases. Madalam põhjaveetase kaevanduspiirkondades avaldab ka mõju
veerežiimile, õõnestades ordoviitsiumi põhjaveekihti (sulfaadid, karedus) ja muutes sellistes
Tööversioon seisuga 1.10.2021
piirkondades pinnavee joogikõlbmatuks. See mõjutab veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal
on peamiselt märgalad.
Samuti toodab põlevkivitööstus ligi 90% kõigist jäätmetest Eestis. Ehkki kaevandamisel tekkiv
jäätmekivim on tänapäeval enamasti inertne, on vanad jäätmekivimimäed jääkreostuse allikateks.
Põlevkivijäätmete korduskasutuse määr on suhteliselt väike: 60% jäätmekivimist suunatakse küll
kasutusse, kuid 97,6% uuest põlevkivituhast suundub siiski tuhamägedele.
Joonis 9. Ida-Virumaa põlevkivi kaevanduspiirkondade ja Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise
süsteemis (EU ETS) osalevate ettevõtete kaart
See kõik avaldab mõju mitte ainult looduslikele süsteemidele ja elupaikadele, vaid ka Ida-Virumaa
elanike tervisele. Esimesed uuringud põlevkivi tervisemõju kohta, mis on tehtud 30 aastat tagasi,
näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike metaboliitide suurenenud taset
põlevkivisektori töötajate ja elanikkonna seas. 2014.–2015. aastal korraldati esialgne
„Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“, mis andis kinnitust, et Ida-Viru maakonna elanike tervislik
seisund on mitmes mõttes halvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on põlevkivisektorist
tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik terviseuuring.
Võimalikud kasvuvaldkonnad
Kuna Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, mille inimestel on tööstusettevõtetes
töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused, peaks piirkonna majanduse
restruktureerimise korral olema keskne roll töötleva tööstuse toetamisel. Uute ettevõtete korral on
ülitähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ja aitab Eestil saavutada
kliimaeesmärke, nagu näiteks keskkonna- ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, taastuvenergia,
ringmajandussektor, vesiniku tootmine vms. Samuti on oluline säilitada olemasolevad tööstusharud,
mis omavad pikaajaliste traditsioonide, kvalifitseeritud tööjõu ja taristu tõttu endiselt
kasvupotentsiaali, näiteks kemikaalide, plasti, metalltoodete, tekstiili ja rõivaste, elektriseadmete ja
elektroonika, laevavarustuse tootmine ning maavarade kaevandamine.
Teiseks prioriteediks peab olema IKT-sektori areng, mis tagab suureneva automatiseerimise ja
digitaliseerimise kontekstis kohalike ettevõtete konkurentsivõimet.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tuleb toetada ka muid sektoreid, mis mitmekesistaksid veelgi Ida-Virumaa majandust ja edendaksid
selle mainet: turism, ehitus, tervishoid ja sotsiaaltöö, kultuurisektor ja loomemajandus, sealhulgas
filmitööstus, mis on piirkonnas juba olemas ja mida saab ainulaadse eelisena kasutada tegevuse
lõpetanud kaevandus- ja tööstuskohtades.
Kõik see tagab elanikele mitmesugused töötamisvõimalused, meelitab ligi erinevaid talente, parandab
piirkonna atraktiivsust ja kindlustab selle majanduse tuleviku. Tasakaalustatud arengu huvides on
samuti oluline kogu Ida-Virumaa piirkonna atraktiivsuse parandamine.
Ümberkvalifitseerumisvajadused
Lähtudes erinevate ametirühmade riskiteguritest (vt joonist 8), vajab umbes 49% kogu
põlevkivisektori tööjõust väljaõpet või ümberõpet, et toetada selle üleminekut uutesse
valdkondadesse. Ülejäänud 51% ei vaja põhjalikku täiendus- ega ümberõpet, kuna nende oskused on
hõlpsasti rakendatavad teistes valdkondades; nad võivad siiski vajada täiendavat tuge tööotsingutel.
Ümberõppe vajadus on suurim juhtivatel ametikohtadel: kõrgharidustasemel on ümberõpet
peamiselt vaja juhtidel ja tippspetsialistidel (2% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest) ja
kutseõppetasemel eriti tehnikutel ja keskastmespetsialistidel (13% kogu täiendus- ja ümberõppe
vajadusest). Ümberõppe asendamine täienduskoolitusega on võimalik eelkõige keemia- ja
kütusetehnoloogia valdkonnas, kuna piirkonnas on selles valdkonnas vaja asjaomaseid spetsialiste
tänu keemiatööstuse arengule muudes valdkondades kui põlevkivikeemia. Kaevandusvaldkonna
spetsialistide korral saab ümberõppe asendada täiendusõppega, kui piirkonnas tekivad uued
võimalused teiste maavarade kaevandamiseks.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata oskustöölistele ja masinaoperaatoritele, et toetada nende üleminekut
teiste tööstusharude spetsiifikale või rakendada oskusi võimalikes kasvuvaldkondades.
Täienduskoolitusest peaks enamikul juhtudel piisama, kuid oskuste ülepakkumise korral võib tekkida
vajadus ka täieliku ümberõppe järele või kui on soov end uuel alal rakendada. Sellisel juhul, suur
potentsiaal on töökohapõhise õppe rakendamisel, mis võimaldab omandatud oskusi kohe
töötamiskohal rakendada.
Kuigi piirkonna koolituspakkumine on juba praegu mitmekesine, on oluline arvesse võtta võimalikke
uusi kasvuvaldkondi Ida-Viru maakonnas. Põlevkivisektori potentsiaalne täiendus- ja ümberõppe
sihtrühm ületab kutsekoolide praegust suutlikkust, mistõttu on oluline haridusasutusi ette
valmistada kasvavaks koolitusnõudluseks, eelkõige võimalikes kasvuvaldkondades.
Olenemata ametirühmast on oluline tagada venekeelsete õppekavade pakkumine, et toetada
täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida tuttavas keelekeskkonnas. Õpinguid peaks toetama eesti
keele süvaõpe ja vajaduse korral erialane keeleõpe (sh inglise keele õpe), et arendada valmisolekut
töötada erinevates keelekeskkondades.
2.2. Arenguvajadused ja –eesmärgid 2030.aastaks, pidades silmas liidu
kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050.aastaks
Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava üldeesmärk on võimaldada üleminekut
kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal sellisel viisil, mis tagab kohaliku kogukonna heaolu,
toetades samal ajal ettevõtjaid üleminekuga seotud uute ärivõimaluste väljaselgitamisel ja
rakendamisel.
Selle saavutamiseks on ülemineku esimene ja peamine väljakutse Ida-Viru maakonna majanduse
ümberkujundamine eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti.
Nii ülalnimetatud Poliitikauuringute Keskuse Praxise analüüsis kui ka Ida-Virumaa „Äriplaanis“ (vt
peatükki 2.3) leitakse, et aastakümneid kestnud tööstusarengust, vastupidavatest
taristuvõrgustikest, rohketest hoonestamata ja mahajäetud tööstusalade arenduspiirkondadest ning
tugevate teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika alaste oskustega töökast tööjõust tulenevalt
Tööversioon seisuga 1.10.2021
peaks nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine olema Ida-Virumaa jaoks esmatähtis
kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis.
Samal ajal juhitakse mõlemas uuringus tähelepanu sellele, et edukas majanduse ümberkujundamine
seisneb mitmekesistamises nii eespool võimalike kasvuvaldkondadena esitatud valdkondades kui
ka Eesti oma nutika spetsialiseerumise strateegias valitud fookusvaldkondades (vt peatükki 2.3
allpool), samuti abivaldkondades. Olenemata tegevusvaldkonnast peab eesmärk olema kõrgema
lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamine, mis omakorda loob töökohti, mille palgatase
ületab asjaomaste sektorite keskmist. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kasutada kohalike
teadusasutuste asjatundlikkust, et suurendada kohalike ettevõtete tehnoloogiateadlikkust ning
toetada neid omaenda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisel.
Mitmekesistamine ei ole midagi, mis võiks eeldatavalt iseenesest toimuda, seepärast on piirkonna
majanduse terviklikul üleminekul tähtis mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja
muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekke jaoks spetsiaalse tugitaristu loomine. Sellise
ülemineku edendamiseks peame tegelema kapitali kättesaadavusega seotud turutõrgetega, mis on
pikaajaliselt olnud kohalike VKEde probleemiks.
Teine suurem üleminekuga seotud probleem on üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja
kogukondade toetamine.
Õiglase ülemineku fondi kaudu peame tagama turvavõrku neile, kelle jaoks saab üleminek alguse
sissetuleku kaotamisega. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama
tõhusat ümberprofileerimist ja pakkuma ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi
põlevkivisektori töötajatele.
Sotsiaalsed probleemid, millega Ida-Virumaal tuleb silmitsi seista, on juba praegu ulatuslikud ja
kliimaneutraalsusele üleminek suurendab neid tõenäoliselt veelgi. Seega tuleb ajakohastada
kohalikke sotsiaalteenuseid, et edukalt toime tulla nende eeldatava nõudluse kasvuga. Täpsemalt
on vaja tervishoiu- ja hoolekandeteenuste paremat integreeritust, sest need kaks valdkonda on
tavaliselt tihedalt seotud. Tuleb tegeleda ka jätkuvalt väljakutseks oleva kvalifitseeritud
tervishoiutöötajate Ida-Virumaale meelitamisega.
Aastakümneid kestnud keskendatus tööstussektorile on avaldanud mõju ka Ida-Virumaa inimeste
ettevõtlikusele, mis on Eesti üks madalamaid, ning on võõrandanud piirkonna noori (vt 3. peatükki
allpool). Seetõttu tuleb lisaks põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimisele välja töötada ka
ulatuslikum koolituspakkumine, mis oleks tihedalt seotud võimalike kasvuvaldkondadega, pakuks
õpilastele põhjalikke keele-, digi- ja ettevõtlusoskusi ning suurendaks entusiasmi nende rolli suhtes
oma kodupiirkonna ümberkujundamisel.
Olenemata asjaolust, et naised moodustavad üle poole Ida-Virumaa elanikkonnast, moodustavad nad
täna vähem kui pool piirkonna töötajatest. Põlevkivisektoris on 34% leibkondadest ainult üks
palgatulu saaja ja enamikul juhtudel on ta meessoost (u 80%). Seega on oluline naiste võimekuse
suurendamine loomingulise ja sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse arendamise kaudu, ning
naistele vajaliku toetuse pakkumine selliste probleemide lahendamiseks, mis on neid seni tööturult
eemal hoidnud. Naiste toetamine on oluline tagamaks, et üleminek toetab ulatuslikumat sotsiaal-
majanduslikku muutust.
Kohaliku elanikkonna ja omavalitsuste eelarve vähenemise kontekstis tuleb kohalikele
omavalitsustele eraldada täiendavaid vahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides
nende hoonefondi energiatõhusust. Ida-Virumaa suuremate omavalitsuste jaoks tuleb samuti välja
töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed küttelahendused, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks
kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Põlevkivi töötlemise tervise- ja
keskkonnamõjudele tuleb tähelepanu pöörata saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkuse
taastamise ja ennistamise kaudu, suurendades seega ka piirkonna ringmajandusalast suutlikkust
(arendades seda samal ajal osana majanduse restruktureerimisest), ja suurema teadlikkuse kaudu
põlevkivi töötlemise tervisemõjude kohta.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Oluline on meeles pidada, et inimesed ei ole mitte ainult ülemineku subjektid, vaid ka selle elluviijad.
Ida-Virumaa kohalik kogukond ei ole veel täielikult taastunud identiteedikriisist ja emotsionaalsest
traumast, mis järgnes nõukogudeaja tööstuse kokkuvarisemisele umbes kolmkümmend aastat tagasi,
seepärast on esmatähtis tagada kohalikule kogukonnale selle järjekordse ülemineku korral nö
omanikutunne. Seda saab kõige paremini saavutada kogukonnapõhiste rohujuuretasandi
algatuste toetamise abil, mis tõstavad esile kohalikku tööstuspärandit ja kultuuri ning soodustavad
inimeste individuaalset tegutsemist. See omakorda eeldab üleminekust teavitamist kohalikule
elanikkonnale arusaadavas ja vastuvõetavas keeles ning kogukondade suutlikkuse suurendamist.
Reageerimisel ülalmainitud arenguvajadustele tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste
mõjudega (nt tööjõutoetuste kavad) kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste
struktuurimuutustega (nt majanduse mitmekesistamine, haridus, tervishoid).
2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete
strateegiate või kavadega
Peale eespool mainitud Eesti kliima- ja energiaalaste strateegiate, mis annavad üldise raamistiku Eesti
üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, on Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava
strateegiline raamistik paika pandud kahes strateegiadokumendis: riiklik „Ida-Virumaa tegevuskava
2015–2030“ ja piirkondlik „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+“. Tähelepanu. Mõlemat
dokumenti muudetakse samaaegselt Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava valmimisega, seetõttu
võib osa allpool esitatud teavet olla aegunud ja seda ajakohastatakse Eesti õiglase ülemineku
territoriaalse kava lõplikul valmimisel. Dokumentides esitatud üldine lähenemisviis ja struktuur siiski
kehtib.
„Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2030“ on riiklik strateegiline dokument, mille eesmärk on
toetada Ida-Virumaa kui Eesti jaoks majanduslikult ja strateegiliselt olulise piirkonna arengut.
Arenguvajaduste kaardistusest tulenevalt on tegevuskava eesmärgiks kontekstualiseerida
mitmesuguseid riiklikke strateegiaid Ida-Viru maakonna situatsiooni kohaselt, ja kavandada
konkreetseid meetmeid riiklikul tasandil. Peamiselt, tegevuskava eesmärki saavutatakse
ministeeriumide meetmete väljatöötamisega piirkonna arengu kiirendamiseks ja regionaalarengu
strateegia rakendamise toetamiseks, uute piirkonnapõhiste sekkumiste kavandamisega ning riiklike
või ELi vahendite kasutustingimuste kohandamisega. Tegevuskava aluseks olevate strateegiate
hulgas on „Eesti regionaalarengu strateegia“ ja Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. Ida-
Virumaa tegevuskava on hetkel ülevaatamisel, kuna lähiaastatel ajakohastatakse ka mitut riiklikku
valdkondlikku strateegiat.
Õiglase ülemineku mehhanismi rakendamine (edaspidi: ÕÜM) hõlmab ainult osa Ida-Viru
tegevuskavast. Õiglase ülemineku fondi investeeringud täiendavad ülejäänud rakenduskava ja need
on suunatud konkreetselt Ida-Virumaale.
Tegevuskava koostamise, edenemise jälgimise ja ajakohastamise eest vastutab
Rahandusministeerium.
„Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+“ (link) on piirkondlik strateegiadokument,
mille koostab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit tihedas koostöös kohalike sidusrühmadega ja mis on
„territoriaalne strateegia“ uue ühissätete määruse artiklis 23 osutatud tähenduses (edaspidi: ÜSM).
Strateegias määratletakse kohalik visioon Ida-Virumaa arenguks ja tuuakse välja kõige olulisemad
arenguprioriteedid kuni 2030. aastani. See strateegia on aluseks maakonna kaheksa kohaliku
omavalitsusüksuse ja nende koostööpartnerite ühistegevuste loomiseks, ülemaakonnaliste
ühisinvesteeringute kavandamiseks ja selliste investeeringute jaoks toetuse taotlemiseks. Strateegias
esitatud visiooni kohaselt saab Ida-Virumaast 2030. aastaks majanduslikult hästi arenenud piirkond,
kus on kiired transpordiühendused ja hinnatud elukeskkond, ning mis on osa arenevast Soome lahe
Tööversioon seisuga 1.10.2021
majanduspiirkonnast. Selle visiooni saavutamiseks määratletakse strateegias valdkondlikud
eesmärgid. Strateegia sisaldab ka valdkondlike allkavade süsteemi:
plaan B – piirkondlik äriplaan ettevõtluse arendamiseks ja investeerimiseks;
plaan C – piirkondlik süsinikdioksiidi kasutuse plaan;
plaan G – piirkondlik roheplaan rohe-, bio-, sini- ja ringmajanduse sektorite edendamiseks;
plaan E – piirkondlik haridusplaan.
Maakonna arengustrateegias on kõige suuremaks probleemiks välja toodud see, kuidas tagada
väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnas kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus,
majandusareng ja elanikkonna heaolu. Olles ELi piiriregioon, sõltuvad Ida-Viru maakonna
arengustrateegias kavandatud meetmed ja eeldatavad tulemused suurel määral muutuvast
väliskeskkonnast, sealhulgas ELi suhetest Venemaaga.
„Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+“ on praegu läbivaatamisel ja Ida-Viru maakonna
kohalikel omavalitsustel tuleb see vastu võtta 2022. aastal.
Joonis 10. Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava strateegiline raamistik
Kontseptuaalselt on Eesti õiglase ülemineku territoriaalne kava kahe eelmainitud
strateegiadokumendi tulem. Õiglase ülemineku territoriaalse kava koostamiseks leitakse kahe
eelmainitud strateegiadokumendi ühisosi ning neid käsitletakse konkreetselt kliimaneutraalsele
majandusele ülemineku perspektiivist. Kuigi üleminekuprotsess ise on väga pikaajaline,
keskendutakse õiglase ülemineku territoriaalses kavas ajavahemikule, mis kestab kuni 2030. aastani.
Õiglase ülemineku territoriaalset kava koostamist toetab ka „Ida-Viru maakonnaplaneering
2030+“. Maakonnaplaneering hõlmab kogu Ida-Virumaa territooriumi ja annab kohalikele
strateegiadokumentidele ruumilise mõõtme, määratledes Ida-Virumaa põhilisi ruumilisi
arengusuundi ning olles aluseks konkreetsete omavalitsuste üldplaneeringute väljatöötamisel.
Maakonnaplaneeringus määratletakse laias laastus piirkonna maakasutus, tööstuspiirkondade ja
muude arenguvõimalustega alade asukohad, olemasolevale ja kavandatavale taristule eraldatud
koridorid, kultuuri- ja keskkonnaväärtuslikud objektid ja maastikud jms.
Lisaks eelnimetatud dokumentidele laieneb Ida-Virumaale ka Eesti nutika spetsialiseerumise
strateegia, mis praegu hõlmab nelja fookusvaldkonda:
Tööversioon seisuga 1.10.2021
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite;
tervisetehnoloogiad ja -teenused;
ressursside väärindamine;
nutikad, säästvad ja kliimaneutraalsed energialahendused.
Kuna Eesti tervikuna moodustab üht ainsat NUTS 2 piirkonda, kehtivad riiklikud strateegiad kogu
Eesti territooriumil, sealhulgas Ida-Viru maakonnas.
2.4. Kavandatud tegevuste liigid
Õiglase ülemineku territoriaalses kavas kavandatud ja allpool üksikasjalikult kirjeldatud sekkumiste
eesmärk on kõige tõhusamalt leevendada ainulaadseid probleeme, millega Ida-Viru maakond seisab
silmitsi üleminekul süsinikuneutraalsele majandusele, ning võtta arvesse nii võimalikke
kasvuvaldkondi kui ka piirkondlike arenguvajadusi (vt eespool).
Kontseptuaalselt on Eesti õiglase ülemineku fond jagatud kaheks tegevussuunaks. Esimene
tegevussuund kannab nimetust „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada ülemineku
peamine probleem: kohaliku majanduse ja tööjõu ümberkorraldamine ja mitmekesistamine. Esimese
tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise
määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud tegevustele. Teine tegevussuund
kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid,
keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed
vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides d, e, f, g,
h, i, j ja o kirjeldatud tegevustele.
Enamiku sekkumiste korral on rahastamise taotlemise protsess konkurentsipõhine, tuginedes avatud
voorudele. Meetme jaoks kehtestatakse nõuetepakettid, mille alusel saab esitada projektiideid;
seejärel hinnatakse esitatud ideid vastavalt kehtestatud nõuetele ja, nõuete edukal täitmisel, neile
võimaldatakse rahastamine.
Kõik meetmed peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) nr 2020/852 artiklis 17 sätestatud
põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“.
Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava keskmes on VKEde kasvu, mitmekesistamise ja
konkurentsivõime toetamine. Võttes arvesse asjaolu, et suurem osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest
ongi VKEd, tuleb Eesti puhul ÕÜF tugimehhanismide kujundamisel rakendada granulaarsemat
lähenemisviisi, mis võimaldaks adekvaatselt arvestada ettevõtete erisusi.
Tulemuseks olev õiglase ülemineku fondi struktuur on järgmine:
Sekkumise nimetus Lühikirjeldus
Tegevussuund nr 1: majandus ja tööjõud
Ida-Viru ettevõtluse Selle meetme eesmärk on piirkonna majanduse mitmekesistamine,
investeeringute toetades uusi suuremahulisi tootlikke investeeringuid kõrgema
toetus (sh tööstus) lisandväärtusega töökohtadega ettevõtetesse. Projektid võistlevad
rahastamise eest kahes kategoorias: a) keskmise suurusega uued
projektid, mille investeeringute kogusumma jääb alla 50 miljoni euro,
b) suured uued projektid üle 50 miljoni euro. Meede on kättesaadav nii
VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele (vt allpool esitatud
soovituslikku loetelu), kui need vastavad õiglase ülemineku fondi
asutamise määruses sätestatud nõuetele, samuti ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi ja riigiabi nõuetele. Rahastust jagatakse avatud
konkursside kaudu.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Ida-Viru ettevõtluse Sekkumisel on kaks eesmärki:
teadmusmahukuse 1) toetada ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning
kasvatamise toetus innovatsioonitegevust, mille eesmärk on kõrgema lisandväärtusega
toodete ja teenuste väljatöötamine ning seeläbi töökohtade loomine,
mille palgatase on asjaomaste sektorite keskmisest kõrgem.
Sekkumine on kättesaadav eraettevõtetele, nii VKEdele kui ka
suurematele ettevõtetele, tingimusel et need vastavad õiglase
ülemineku fondi asutamise määruses sätestatud nõuetele. Rahastust
jagatakse avatud konkursside kaudu.
2) võimestada kohalikke haridus- ja teadusasutusi, näiteks toetada
teadus- ja arendustegevust kohalike ettevõtete vajadustega seotud
valdkondades, eriotstarbeliste laborite loomist, teadustöötajate
palkamist jms. Teadusuuringute valdkondi rahastatakse
uurimistoetuste kaudu.
Ettevõtluse Sekkumine hõlmab nõustamis- ja arendusteenuseid, mis toetavad uute
mitmekesistamise ettevõtete asutamist ja parandavad olemasolevate ettevõtete
tugiteenused ja suutlikkust, elavdavad piirkondlikku ettevõtluskeskkonda (sealhulgas
-taristu iduettevõtete, turismi ja loomemajanduse ökosüsteemi arendamist)
ning tutvustavad piirkonda välisinvesteeringute, turismi ja elamise
jaoks sobiva kohana. Rahastamist jagatakse programmipõhise
tegevus- ja investeerimiskava kaudu kaheaastaste kiirmeetmetena
kohalike strateegiliste partnerite, näiteks regionaalsete
arendusorganisatsioonide kaudu. See sekkumine omab eriti olulist
mõju kohalike noorte ja naiste võimekuse suurendamiseks.
Väikeettevõtluse Selle sekkumise eesmärk on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate
toetus väike- ja mikroettevõtjate pikaajalist konkurentsivõimet ja
ekspordisuutlikkust, toetades uuenduslike, ringmajanduslike ja
kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste, tehnoloogiate ja
protsesside arendamist või suurendades piirkonna väikeettevõtjate
struktuuri- ja inimkapitali. Selle meetme kohaselt välja töötatud teenus
või protsess ei pea olema turule orienteeritud, vaid see võib olla
suunatud ka ettevõtte sisemise suutlikkuse suurendamisele uute ja
suurema lisandväärtusega toote või teenusega seotud protsesside
väljatöötamiseks ja juurutamiseks, sealhulgas personaliarendus, müük
ja turundus, tootmis- ja teenindusprotsessid jms. Rahastamist
jagatakse avatud konkursside kaudu.
Töölt-tööle liikumise Sekkumine koosnevad kahest meetmest:
ning töötajate 1) ajutine sissetulekutoetus põlevkivisektori töötajatele, kes siirduvad
ümberprofileerimise uutele töökohtadele. Meetme eesmärk on ajutiselt vähendada
toetused põlevkivisektorist lahkuvate töötajate eelneva ja uue
põlevkivisektori sissetulekutaseme erinevusi. See motiveerib neid kiiremini uut tööd
töötajatele leidma, aidates ära hoida pikaajalist töötust. Toetusmeetme
põhikomponent on põlevkivisektori endiste töötajate palgavahe
osaline kompenseerimine teatud ajavahemiku jooksul;
2) ümber- ja täiendusõppeprogrammid, mis hõlmavad paremat
täiendus-, ennetus- ja ümberõppepakkumist, toetades
põlevkivisektorist teistesse valdkondadesse lahkuvate inimeste
sujuvat üleminekut või nende ümberprofileerimist samas ettevõttes.
Meede on peamiselt suunatud põlevkivisektori praegustele ja endistele
Tööversioon seisuga 1.10.2021
töötajatele.
Rahastust jagatakse programmiliselt.
Ida-Viru Sekkumise eesmärk on arendada hariduspakkumist Ida-Viru
täiendkoolituse maakonnas, sh integreerides paremini formaalset ja mitteformaalset
mahu suurendamine õppimist, pakkudes inimestele võimalikes kasvusektorites vajalikke
ning uute oskuste omandamist, arendades digipädevust, rakendades elukestvat
tasemeõppe õpet, sidudes hariduse tõhusamalt ettevõtlusega jms. Meetme eesmärk
õppekavade on tagada õppijatele keeleoskused, digipädevus ja ettevõtlik
arendamine ja suhtumine. Meetme sihtrühmaks on inimesed, kes lahkuvad
käivitamine kutse- ja põlevkivisektorist, aegunud või puuduvate oskustega inimesed
kõrghariduses (sealhulgas tulevased ja praegused üliõpilased), samuti praegu
töötavad inimesed. Rahastust jagatakse programmiliselt.
Alusprogrammi hallatakse koos kohalike sidusrühmadega äri-,
koolitus- ja haridussektorist.
Tegevussuund nr 2: keskkond ja sotsiaalne kaasatus
Kaugkütte lahti Ida-Virumaa on Eestis viimane piirkond, kus kaugküttes kasutatakse
sidumine põlevkivist ulatuslikult fossiilkütuseid, kuna põlevkivitööstuse ja elektritootmise
jääksoojust kasutatakse hoonete kütmiseks. Põlevkivisektori
vähenemise olukorras võivad Ida-Viru omavalitsused jääda
lähitulevikus ilma elujõuliste küttelahendusteta. Käesolev sekkumine
toetab investeeringuid kaugkütte lahutamisse põlevkivist, sealhulgas
biomassil põhinevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade
ehitamist, taastuvatele energiaallikatele üleminekut jms. Rahastamine
jaotatakse konkurentsipõhiselt kohalike ja uute soojusenergia
pakkujate vahel.
Põlevkivi Sekkumise eesmärk on leevendada põlevkivi ekspluateerimisest
kaevandamise ja tulenevaid keskkonnamõjusid, luues seeläbi tingimused saastatud
töötlemisega seotud alade korduskasutuseks, näiteks metsamajandusmaana,
keskkonna- tööstusaladena jms. Meede koosneb kolmest tegevusest: a)
probleemide mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine
lahendamine ja ja/või nende looduslikkuse taastamine, b) kohalike ohtlike jäätmete
tervisekahjude töötlemise ja ringmajandusalase suutlikkuse parandamine, c)
vähendamine pikaajalise uuringu korraldamine kohalike inimeste kokkupuute kohta
looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töötamiskeskkonnas ning
nende mõju hindamine inimeste tervisele ja heaolule (asjaomane
erialatermin on biomonitooring). Rahastust jagatakse programmiliselt.
Ühiskondlikku Võttes arvesse õiglase ülemineku fondi kohaldamisala ja vastastikust
muutust toetavate täiendavust muude riiklike ja Euroopa Liidu programmidega,
sotsiaal- ja keskendub see sekkumine kolmele konkreetsele tegevusele, mis
terviseteenuste täiendavad üldisi riiklikke jõupingutusi Eesti (sh Ida-Viru maakond)
arendamine heaolusüsteemi ajakohastamisel:
a) integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused)
kättesaadavuse parandamine Ida-Viru maakonnas, mille tulemiks on
katkematu teenus klientide jaoks;
b) motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande
spetsialistide jaoks;
c) innovatsiooni- ja arendusfondi loomine, et arendada ja katsetada
Ida-Viru sotsiaalsete probleemide lahendamiseks innovaatilisi
Tööversioon seisuga 1.10.2021
lahendusi.
Rahastust jagatakse programmiliselt.
Kohalike Sekkumise eesmärk on leevendada ülemineku negatiivset mõju Ida-
omavalitsuste Virumaa kohalikele omavalitsustele, nimelt aidata omavalitsustel
investeeringud vähendada oma püsikulusid, toetades sh energiatõhususe meetmeid.
õiglase ülemineku Rahastust jagatakse avatud konkursside kaudu.
toetuskõlbulikes
valdkondades
Piirkondlike Kuna õiglase ülemineku fond on kavandatud piirkondade ja inimeste
algatuste toetus jaoks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjude
õiglaseks käsitlemiseks, on selle sekkumise eesmärk anda inimlik mõõde ja
üleminekuks konstruktiivne emotsionaalne taust üleminekuprotsessile, toetades
kohalikke rohujuure tasandi algatusi, mis aitavad kaasa õiglase
ülemineku fondi üldmissioonile. Toetatavate tegevuste seas võivad olla
järgmised algatused: kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse
kaasatuse alased algatused; noortele suunatud ja noorte algatatud
tegevused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajandusalaste tavade
edendamine; sotsiaalne, kultuuriline ja muu innovatsioon; kohaliku
tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine
jms. Selle meetme positiivseks kõrvalmõjuks on kodanikuühiskonna
kasv, piirkonnas elavate inimeste kuuluvustunde paranemine,
piirkonna atraktiivsuse suurendamine ja sotsiaalse ettevõtluse
arendamine. Rahastust jagatakse avatud konkursside kaudu.
Eeldatav panus ülemineku mõju leevendamisse
Õiglase ülemineku fondi kogueraldis Eestile on praegu 353,90 miljonit, sealhulgas 14,16 miljonit
tehnilist abi. Võttes arvesse, et Ida-Viru maakonna elanike arv NUTS 3 kohaselt on praegu 136 240
inimest (2019), on sellest tulenev abi osakaal 2 598 eurot inimese kohta.
Mõned eespool nimetatud meetmete eeldatavad tulemid on järgmised:
> 400 VKEd, mida toetatakse mitmesuguste sekkumiste kaudu;
> 2000 uut töökohta, mis on loodud toetatud ettevõtetes;
> 300 miljoni euro väärtuses on rakendatud täiendavaid erainvesteeringuid;
> 11 000 osalejat koolituskursustel, lähtudes tööandjate oskustealastest nõuetest;
60 ha taastatud maad, mida kasutatakse rohealade jaoks, majanduslikul või muul otstarbel.
Tulusate investeeringute soovituslik loetelu muudele ettevõtetele kui VKEd
Vastavalt õiglase ülemineku fondi asutamise määrusele, õiglase ülemineku territoriaalses kavas peab
eraldi välja tooma ning põhjendama võimalikke investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd.
2021. aasta jaanuari seisuga oli Eesti põlevkivisektoriga Ida-Virumaal seotud 4 737 otsest töökohta,
ning veel 6 158–18 474 kaudset töökohta abistavates sektorites.
2017. aastal prognoosis Sihtasutuse Kutsekoda poolt teostatud OSKA analüüs, et aastaks 2028 kaotab
Ida-Virumaal töökohta ligikaudu 2 000 inimest võrreldes 2021. aastaga. Selline prognoos oli suuresti
tingitud põlevkivisektori kahanemisest ja kasvavates sektorites (IKT, tervishoid jne) tegutsevate
ettevõtete puudusest Ida-Virumaal. Analüüs viidi läbi enne Euroopa rohelist kokkulepet ja Eesti
suurenevaid kliimaeesmärke. Võttes arvesse valitsuse poolt võetud kohustust loobuda
energeetikasektoris põlevkivi kasutusest täielikult 2040. aastaks, võib õiglase ülemineku fondi
rakendamise lõpuks töökohtade kadu sektoris (prognoosituna lineaarselt ja arvestamata kaudset
mõju) hõlmata enam kui 2 000 inimest.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Seega, eeldatavalt kaob maakonnas järgmise 8 aasta jooksul umbes sama arv töökohti, kui praegu
loodetakse luua õiglase ülemineku fondi rakendamise kaudu. Arvestades aga ELi suurenenud
kliimaeesmärke, kaotatavate töökohtade arv saab tõenäoliselt olema suurem ja üleminekuga seotud
protsess järsem nii põlevkivisektoris endas kui ka abisektorites.
Seepärast, õiglase ülemineku fondi vahenditest on põhjendatud muude ettevõtete kui VKEd
toetamine.
Selleks, et tagada õiglase ülemineku territoriaalse kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise
läbipaistvust, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorjet. Selle
tulemusena saadud loetelu võimalikest tulusatest investeeringutest on esitatud käesoleva õiglase
ülemineku territoriaalse kava lisas A.
Lisas A esindatus ei taga projektiideede automaatselt rahastamist ning neil tuleb siiski asjakohaste
sekkumiste kaudu taotleda rahastamist konkurentsipõhiselt. Lisas A esitatud projektiideesid
kontrolliti ainult nende vastavuse suhtes määruses, millega asutatakse õiglase ülemineku fond,
sätestatud nõuetele; neid ei hinnatud nende võimaliku väärtuse põhjal.
Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamisele suunatud investeeringute ammendav loetelu
Vt palun lisa A.
Koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega
Õiglase ülemineku fondi kavandamisel on võetud arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude
struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid meetmeid, sealhulgas REACT-EU,
ümberkorraldamisrahastu ja heitkogustega kauplemise süsteemi kauplemistulu. Käesolevas õiglase
ülemineku territoriaalses kavas tehakse ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel
puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või analoogide maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast
üleminekut Ida-Virumaal. Kõikide eri rahastamisallikatega hõlmatud meetmete, sealhulgas muudest
allikatest rahastatavate erilahenduste ja Ida-Virumaale suunatud suurprojektide kumulatiivne mõju
kajastub Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2030 rakenduskavas.
Koostoime ja vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi teiste sammastega
Eesti kaalub võimalust kasutada õiglase ülemineku mehhanismi II samba vahendeid (programm
„InvestEU“), et lahendada kapitali kättesaamatuse probleemi, mis on pikaajaliselt takistanud VKEde
arengut Ida-Viru maakonnas. Õiglase ülemineku mehhanismi II sammas võiks tagada, et
olemasolevatel ja uutel kohalikel VKEdel oleks juurdepääs nende ümberkujundamiseks vajalikule
kapitalile, muuhulgas selleks, et suurendada omafinantseeringut, mida on vaja õiglase ülemineku
mehhanismi I samba raames kavandatud sekkumistes ja programmides osalemiseks.
Samuti kaalutakse avaliku sektori laenurahastu (õiglase ülemineku mehhanismi III sammas)
kasutamist.
Õiglase ülemineku mehhanismi II ja III samba alusel toetatavad sektorid ja valdkonnad
Toetust tuleks kaaluda kõigile õiglase ülemineku mehhanismi II ja III samba kohaselt
toetuskõlblikutele sektoritele (sh jätkusuutlik taristu, turismitaristu, teadustegevus, innovatsioon ja
digitaliseerimine jne). Praegu ei ole sektoritele ega valdkondadele mingeid piiranguid ette nähtud.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
3. JUHTIMISMEHHANISMID
3.1. Partnerlus
Kooskõlas uue ühissätete määruse artikliga 6 on Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava
ettevalmistamisel kavandanud ja rakendanud laiaulatuslikku partnerlust, võttes arvesse õiglase
ülemineku fondi eripära.
Riiklikul tasandil moodustas Rahandusministeerium õiglase ülemineku territoriaalse kava
ettevalmistamise ja järelevalve jaoks juhtkomisjoni. Juhtkomisjoni kuulub 18 peamist sidusrühma:
asjaomased ministeeriumid, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL) ja muud piirkondlikud asutused,
tööandjate, töötajate, VKEde, keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide, ülikoolide jms
esindajad. Juhtkomisjon tegutseb ka seirekomisjoni töörühmana (kooskõlas komisjoni delegeeritud
määruse 240/2014 artikliga 15). Piirkondlikul tasandil rajas IVOL piirkondliku õiglase ülemineku
platvormi, mis ühendab 52 piirkondlikku ja muud sidusrühma. Peale selle annavad nii õiglase
ülemineku territoriaalsesse kavasse kui ka maakonna arengustrateegiasse panuse muud nn pehmed
võrgustikustruktuurid (Ida-Viru teadusnõukogu, haridus- ja turismiklastrid jne).
Kavatseme integreerida õiglase ülemineku fondi nii partnerite kui ka abisaajate jaoks vajalikud
suutlikkuse suurendamise meetmed peatükis 2.4 loetletud sekkumistesse. Siiski on mitmeid
haldussuutlikkusega seotud vajadusi, mida kavatseme õiglase ülemineku fondi tehnilise abi raames
toetada, nimelt:
venekeelsetele abisaajatele ja kogukonnale keskenduv kommunikatsioon;
peamise piirkondliku koordineeriva asutuse (IVOL) toetamine tõhusate teabevoogude tagamiseks
ja abisaajate abistamiseks projektide ettevalmistamisel ja koordineerimisel ning üleminekuga
seotud teadmiste suurendamiseks piirkondlike partnerite seas;
IVOLile ja abisaajatele võimaluste pakkumine, et osaleda üleeuroopalistes õiglase ülemineku
teemalistes võrgustikes, parimate tavade jagamises ja oskuste arendamisega seotud meetmetes;
suuremate ühiskondlike sidusrühmade (ametiühingud, äri- ja keskkonnaorganisatsioonid)
suutlikkuse suurendamine aktiivseks osalemiseks õiglase ülemineku protsessis.
Avaliku konsulteerimise tulem
Lisaks juhtkomisjoni ja piirkondliku õiglase ülemineku platvormi loomisele toimus õiglase ülemineku
territoriaalse kava ettevalmistamise käigus mitmekesine avalik konsultatsioonitegevus, sh
avalikud seminarid, kirjalikud konsultatsioonid, teemarühmad, arutelud sidusrühmadega, üldsusele
kommunikeerimine ja teabe levitamine jms.
2020. aasta suvel korraldati avaliku arvamuse küsitlus, mille eesmärk oli hinnata kohalike elanike
rahulolu piirkonna praeguse olukorraga ja saada kinnitust tulevaste arenguvajaduste kohta. Küsitluse
käigus koguti üle 1500 vastuse. Küsitluse kohaselt olid u pooled vastanutest rahul Ida-Virumaa
looduskeskkonna ja külastuskohtade mitmekesisusega; peaaegu üks kolmandik oli rahul ka piirkonna
kultuurilise mitmekesisuse, avalike ruumide, haritud ja töökate inimeste ning transpordiühendusega.
Kõige sagedamini mainitud arenguvajadused olid töökohtade loomine, ettevõtluskeskkonna
arendamine ja konkurentsivõimelised palgad. Uuele majandusele üleminekul peeti kõige
olulistemaks fookusvaldkondadeks mahajäetud kaevandus- ja tööstusaladele uue kasutuse leidmist,
tööstussektori arendamist ja uute ettevõtete loomist.
Küsitluse kohaselt erinevad noortelt (alla 30-aastased isikud) saadud vastused Ida-Virumaa
arenguvajaduste ja -eesmärkide tavapärasest käsitlusest: nad on vähem rahul piirkonna
vaatamisväärsuste, haritud ja töökate inimeste, kultuurilise mitmekesisuse ja avalike ruumidega ning
rohkem rahul aktiivse ja kokkuhoidva kohaliku kogukonna ning kohalike avalike teenustega.
Arengueesmärkide prioriseerimisel peavad noored oluliseks investeerida taastuvenergiasse, samal
ajal aga näivad tööstusareng, uute maavarade kasutamine, põlevkivitööstuse kaasajastamine ja uute
Tööversioon seisuga 1.10.2021
ettevõtete loomine neile vähem olulised. Konkreetsete teemarühmade korral ilmnes, et noored
peavad Ida-Viru inimtekkelist keskkonda aegunuks ja aktiivsete transpordiliikidega seotud võimalusi
puudulikuks; nad väärtustavad sõbralikkust ja lahkust – omadusi, mida nad näevad praeguses
vanemas põlvkonnas raskusega – ning näevad oma tulevikku töökohtadel, mis eeldavad inimestega
suhtlemist või mis on loomingulised (sh IT-sektor).
3.2. Seire ja hindamine
Õiglase ülemineku fondi sekkumisi jälgitakse kogu rakendusperioodi jooksul pidevalt vastavalt
peatükis 4 esitatud näitajatele.
Samuti tehakse kaks üldhindamist: vahehindamine töötatakse välja 2023. aastal ja viiakse ellu
2024. aastal; lõpphindamine töötatakse välja 2029. aastal ja viiakse ellu 2030. aastal. Mõlemal
hindamisel käsitletakse õiglase ülemineku fondi edusamme, kuid võetakse arvesse ka õiglase
ülemineku mehhanismi II ja III samba projekte, poliitikaeesmärgi nr 5 (inimestele lähedasem Eesti)
projekte, mida viiakse konkreetselt ellu Ida-Virumaal, samuti muid konkreetselt Ida-Virumaale
suunatud meetmeid. See lähenemisviis tagab, et õiglase ülemineku fondi analüüsitakse vastastikuse
täiendavuse alusel teiste meetmetega.
3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id)
Eesti õiglase ülemineku fondi korral on rakendusasutused (st 2. tasandi vahendusasutused)
samad, mis struktuurifondide sekkumiste puhul, seega on õiglase ülemineku fondi rakendamise
koordineerimise ja järelevalve eest vastutav struktuurifondide rakenduskava seirekomisjon.
Seirekomisjoni kuuluvad kõik asjaomased ministeeriumid ja peamised riiklikud
katuspartnerorganisatsioonid (ametiühingud, ettevõtlusorganisatsioonid,
keskkonnaorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste liit, akadeemilised ringkonnad jne).
Õiglase ülemineku fondi juhtkomisjon (mida on kirjeldatud eespool) tegutseb seirekomisjoni
alluvuses töörühmana.
4. PROGRAMMIPÕHISED VÄLJUND- VÕI TULEMUSNÄITAJAD
Programmipõhised näitajad on ette nähtud ainult meetmete jaoks, mis on seotud kohalike
omavalitsuste investeeringutega õiglase ülemineku fondi toetusõiguslikesse aladesse ja piirkondlike
algatuste toetuseks, et võimendada õiglast üleminekut. Mõlemad meetmed võimaldavad taotlejatel
valmistada ette ulatuslikumat tegevust ja seetõttu on vaja programmipõhiseid näitajaid, et vältida
mitmekordset kohaldamist väga piiratud arvu tegevuste korral, mis vastavad igale väljundile või
tulemusnäitajale.
Tabel 1: Väljundnäitajad
Erieesmärk ID Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus
eesmärk (2029)
(2024)
JTF RCO 01 toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 40 108
JTF RCO 02 toetust saavad ettevõtjad ettevõtjad 20 78
JTF RCO 04 mitterahalist toetust saavad ettevõtjad 20 30
ettevõtjad
Tööversioon seisuga 1.10.2021
JTF RCO 15 loodud ettevõtlusalase inkubatsiooni ettevõtjad 10 40
suutlikkus
JTF VVV672 osaluskordade arv osaluskord 4402 14 798
JTF RCO 22 täiendav võimsus taastuvenergia MW 0 75
tootmiseks
JTF RCO 34 täiendav jäätmete ringlussevõtu tonne aastas 0 10 000
suutlikkus
JTF RCO 38 toetatava taastatud maa pindala ha 20 100
JTF RCO 01 toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 40 108
Tabel 2: Tulemusnäitajad
Sihtväärtus
Mõõtühik
Andmete
Baas- või
eesmärk
võrdlus-
Vaatlus-
väärtus
Näitaja
(2029)
allikas
aasta
Eri-
ID
JTF RCR 01 toetust saavates ettevõtetes lo FTE- 0 2021 1 135 SFOS /
odud töökohad de arv projekti
aruanded
JTF RCR 10 toetust saanud ettevõtetes loo FTE- 0 2021 40 SFOS /
2 dud teadus- de arv projekti
arendustööga hõivatud töötaja aruanded
te arv
JTF RCR 02 erasektori investeeringud, euro 0 2021 168 000 SFOS /
mis täiendavad riigi toetusi 000 projekti
aruanded
JTF RCR 03 toote- või protsessiinnovatsio ettevõtjad 0 2021 30 SFOS /
oni kasutusele võtvad VKEd projekti
aruanded
JTF RCR 04 turundus- või organisatsioonii ettevõtjad 0 2021 20 SFOS /
nnovatsiooni kasutusele võtva projekti
d VKEd aruanded
JTF VVT67 osalejad, kes said lahkudes kv osalejate a 0 2021 11 475 SFOS
2 alifikatsiooni rv / projekti
aruanded
JTF EECR 0 pärast programmist lahkumist osalejate a 0 2021 1 077 SFOS /
4 tööle läinud, sh füüsilisest isik rv Statistikaa
ust ettevõtjana tegutsema asu met
nud osalejad
JTF RCR 18 VKEd, kes kasutavad ettevõtlu ettevõtjai 0 2021 40 SFOS /
sinkubaatori teenuseid pärast d aastas projekti
inkubaatori asutamist aruanded
JTF RCR 29 hinnangulised t 1 701 2018 1 523 000 SFOS /
kasvuhoonegaaside CO2 ekv/a 000 projekti
heitkogused aruanded
JTF RCR 52 taastatud maa, mida ha 0 2021 60 SFOS /
kasutatakse rohealade, projekti
sotsiaaleluruumide, aruanded
majandusliku või muu
kasutuse jaoks
Tööversioon seisuga 1.10.2021
LIIDE 1: SUURETTEVÕTETE VÕIMALIKUD TULUSAD INVESTEERINGUD
Selgitus: Vastavalt õiglase ülemineku fondi reeglitele, peab õiglase ülemineku kavas eraldi välja
tooma nimekirja kaalumisel olevatest suurettevõtete projektidest Ida-Virumaal.
Selleks, et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvust,
korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje. Selle tulemusena saadud
loetelu võimalikest tulusatest investeeringutest on koondatud käesolevasse õiglase ülemineku kava
liidesesse. Rahandusministeerium kontrollis esitatud projektiideede vastavust õiglase ülemineku
fondi määruses sätestatud nõuetele (sh fossiilkütuste välistus), samas projektiideid ei hinnatud
nende võimaliku väärtuse või muude kriteeriumite põhjal.
Käesolevas lisas ära nimetamine ei tähenda automaatselt suurettevõtete projektiideede
finantseerimist või eelistamist väljaspool konkurssi ega too kaasa kohustust meetmete avamisel
toetust taotleda, vaid annab suurettevõtetele võimaluse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
kõrval õiglase ülemineku fondi raames ettenähtud toetustele kandideerida teiste projektiideedega
ühtsetel alustel; kavas kajastamata jäämisel ei oleks see võimalik.
Ettevõtte nimi Plaanitava Plaanitava tegevuse lühikirjeldus
tegevuse nimetus
AS Sillamäe Sadam Reisilaevade kai Lühikirjeldus: Reisilaevade kai ehitamine Sillamäele, mis võimaldaks
rajamine taasavada Sillamäe ja Kotka (FI) vahelise regulaarse parvlaevaliini ning
teenindada ka Sankt Peterburgi (RU) külastavaid kruiisilaevu. Tegevus
muudaks kogu Kirde-Eesti avatumaks maailmale, motiveeriks ettevõtluse
arendamist, suurendaks tööhõivet, lihtsustaks kaubavahetust, parandaks
elanike elukvaliteeti ning pidurdaks nende väljarännet.
Panus 2050. a eesmärki: Aitab reprofileerida Ida-Viru majandust loodus-
ja puhketurismi suunas, mille mõju kliimale on märgatavalt väiksem, kui
põlevkivi baasil funktsioneerival majandusel.
Loodavad / säilitatavad töökohad: u 40 uut otsest töökohta (sadamas,
PPAs ja MTAs koos) ning hinnanguliselt 1 000+ kaudset töökohta.
Investeeringu maht: ~15 mln €.
EU ETS käitis: ei.
Kiviõli Keemiatööstuse Lühikirjeldus: Projekt kasutab põlevkivi uuendusliku keemilise protsessi
Keemiatööstuse OÜ põhikemikaalide sisendina, millega ei kaasne fossiilkütuste teket. Projekti eesmärgiks on
sh plastmasside ja põlevkivi jääkideta kasutamine, kaasaarvatud põlevkivi mineraalosa, ilma
ehituskemikaalide fossiilkütuste tootmiseta: põlevkivi orgaaniline osa muundatakse
lähteainete keemiatööstuse põhikemikaalideks – dikarboksüülhapeteks ja
tootmine otse anorgaaniline osa talveteede hooldusvahendiks ja kruusateede
põlevkivist tolmutõrjevahenditeks. Tehnoloogiline lahendus oli väljatöötatud
Archimedese programmi raames koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga,
finantseeritud Struktuurifondist „ERDF“ ning Kerogen OÜ poolt; patent
kuulub Kerogen OÜ’le; tehnoloogia on piloteerimise faasis. Saadud toodete
hind ületab põlevkiviõli hinda 10 kuni 500 korda.
Panus 2050. a eesmärki: Lumetõrje- ja tolmutõrje vahendid asendavad
kasutatavaid keskkonnavaenulikke kloriide. Tootmine osaliselt võib
asendada õlitootmist põlevkivist.
Loodavad / säilitatavad töökohad: u 40 uut otsest töökohta.
Investeeringu maht: N/A.
EU ETS käitis: täpsustamisel.
Waste2Oil Lühikirjeldus: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja VKG koostöös arendatav
tehnoloogia plastijäätmete keemiliseks taaskasutuseks: plastjäätmete
pürolüüsi (muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta)
Tööversioon seisuga 1.10.2021
(koostöös Viru tulemusel saadakse õliaurud, millede puhastamisel ja kondenseerimisel
Keemia Grupp saadakse pürolüüsiõli ja -gaas. Tehnoloogia on hetkel väljatöötamisel, kuid
AS’iga) baseerub täna põlevkiviõli tootmiseks kasutatava tahke soojuskandja
tehnoloogia edasi arendamisel. Kemikaalide tootmisel ei kasutata
täiendavaid fossiilkütuseid (sh põlevkivi), soojuskandjaks on tuhamägedel
eelnevalt ladestatud poolkoks ja/või tuhk.
Panus 2050. a eesmärki: Tootmisprotsess põhineb ringmajanduse
põhimõtetel. Tootmine asendab õlitootmist põlevkivist, mille kliima
jalajälg (CO2 heide) on kuni 2-4 korda suurem kui loodava tööstuse toime.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Säilitatakse üle 200 töökoha; luuakse
54 uut otsest töökohta.
Investeeringu maht: 66 mln €.
EU ETS käitis: jah.
Eesti Energia AS Auvere Lühikirjeldus: Tõstetakse Auvere elektrijaama võimekust põletada
elektrijaama jäätmepuitu praeguselt 50%-lt 100%-le. Aastani 2035 säilitatakse
üleviimine võimekus kasutada üleminekukütusena 50% põlevkivigaasi. Selliselt
jäätmepuidule muutub Eesti kõige võimsam elektrijaam täielikult taastuvelektrit
tootvaks.
Panus 2050. a eesmärki: Projekt omab otsest mõju kasvuhoonegaaside
vähendamisele, 10 aasta jooksul ca 9 Mt.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Säilitatakse u 100 töökoha; luuakse u
10 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 80 kaudset töökohta
kohalikus metsandussektoris.
Investeeringu maht: 50-80 mln €.
EU ETS käitis: ei.
Balti elektrijaama Lühikirjeldus: Tõstetakse Balti elektrijaama 11 ploki võimekust põletada
11. ploki jäätmepuitu praeguselt 30%-lt 100%-le. Selliselt muutub Eesti üks
konverteerimine võimsamaid elektri- ja soojatootmise plokke täielikult taastuvelektrit
jäätmepuidule tootvaks.
Panus 2050. a eesmärki: Projekt omab otsest mõju kasvuhoonegaaside
vähendamisele, 10 aasta jooksul ca 9 Mt.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Säilitatakse u 200 töökoha; luuakse u
10 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 140 kaudset töökohta.
Investeeringu maht: 60-100 mln €.
EU ETS käitis: ei.
Enefit Lühikirjeldus: Projekti käigus arendatakse välja võimekuse
õlitootmiskomplek olemasolevates põlevkiviõli tehastes kasutusele võtta põlevkivi kõrval
si konverteerimine toorainena jäätmeplastikud: leitakse sobivad jäätmeplastikute segud,
jäätmeplastide nende osakaalud toormes, viiakse läbi katsetused ja ümberehitused
taaskasutuskomple tehases, otsitakse lahendus jäätmeplastikust toodetud kütuse
ksiks suunamiseks keemiatööstuse sisendiks jne.
Panus 2050. a eesmärki: Esialgsed katsetused näitavad, et
jäätmeplastikutest saadav õlisaagis on suurem kui põlevkivil ning
jääkproduktina tekkiv poolkoksi kogus väiksem, seega väheneb sama
koguse õli tootmisel emiteeritav CO2 heide. Lisaks, õli kasutamisel
keemiatööstuse toormena seotakse süsinik toodetesse.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Säilitatakse u 300 töökoha õlitööstuses.
Investeeringu maht: N/A.
EU ETS käitis: jah.
Estonia Lühikirjeldus: Eesmärgiks on kuni 50 MW nimivõimsusega ning kuni 500
pumphüdroelektrij 000 m3 mahtuvusega energiasalvestusüksuse (pumphüdroelektrijaama)
aama rajamine rajamine. Rajamisel kasutatakse inimtekkelisi pinnavorme sh Estonia
kaevanduskäike ning ülemise veereservuaari. Projekti kontseptsiooni
oleme välja töötanud koostöös AFRY Austria GmbH-ga.
Panus 2050. a eesmärki: Estonia pumphüdroelektrijaam vähendaks õhku
paisatava CO2 kogust aastas kuni 200 000 t võrreldes põlevkivi energiaga.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Estonia pumphüdroelektrijaam vähendab oma ehituse perioodil Eesti
jäätmeteket taaskasutades aherainet ning võtab taaskasutusse Estonia
kaevanduskäigud ja tööstusterritooriumi.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Uued ajutised töökohad ehitamise
perioodil (u 3 aa): u 400. Uued püsivad töökohad (võimalik olemasoleva
personali ümberõpe): u 25.
Investeeringu maht: N/A.
EU ETS käitis: ei.
Taastuvenergia Lühikirjeldus: Taastuvenergia korrashoiukeskus luuakse arvestades
korrashoiukeskus taastuvenergeetika tootmisvarade prognoositavat hüppelist kasvu Eestis
ja lähi piirkonnas. Taastuvenergia korrashoiukeskuse eesmärk on
pakkuda oma klientide varade halduseks terviklikke ja efektiivsust
tõstvaid lahendusi. Keskuse teenuste hulka hakkavad kuuluma
taastuvenergia varade plaaniline hooldus, riketele reageerimine, seadmete
remont, mitmesugused eriinspektsioonid, demontaaž ja muud teenused.
Panus 2050. a eesmärki: Projektiga tagatakse klientide taastuvenergia
varade efektiivsust ja pikendatakse nende eluiga, kasvatatakse ettevõtte
tegevuse kaudu valdkonna spetsialistide hulka, mille kaudu paraneb
valdkonna jätkusuutlikus.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 45 uut otsest töökohta.
Investeeringu maht: N/A.
EU ETS käitis: ei.
Vesiniku tootmine Lühikirjeldus: Projekti eesmärgiks on toota keskkonnasõbraliku
ja lõppkasutamine rohevesinikku Ida-Virumaal ja olla osa erinevates transpordisektori
gaasitaristus ja vesinikuprojektides ning toota vesinikku ka asendamaks maagaasi
rasketranspordis gaasitaristus.
Panus 2050. a eesmärki: Rohevesiniku kasutus diislikütuse asemel aitab
rasketranspordis vähendada CO2 heidet.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 20 uut otsest töökohta ning
hinnanguliselt u 40 kaudset töökohta.
Investeeringu maht: N/A.
EU ETS käitis: ei.
NPM Silmet OÜ RE magneti tehas Lühikirjeldus: Eesmärgiks on rajada Sillamäele RE magnetite
tootmistehase tootmisvõimsusega 5000 tonni aastas, et rahuldada
taastuvenergeetika ja autotööstuse jaoks vajalike magnetite rohepöördest
tekitatud suurenevat nõudlust. Magnetitehas saab olema esimene
omataoline täistsükliga ettevõte- alustades muldmetallide tootmisest
maagi kontsentraadist ja lõpetades magnetite valmistamisega. 100%
tootmisjäätmetest taaskasutatakse ettevõttesiseselt. Antud tehas
võimaldab ümbertöödelda juba kasutuses olnud magneteid, millega
asutakse pika sammu magnetite ringmajanduse suunas. Silmet on ainus
tööstuslikult muldmetalle tootev ettevõte Euroopas. Planeeritud tehas on
NPM Silmeti oluline laiendusprojekt, mis aitab 2035. aastaks rahuldada
10,5% EL-i magnetite nõudlusest. Seoses kasutatava tehnoloogia
uudsusega, tehas pakub võimalust kohalikel noortel rakendada oma
potentsiaali kaasaaegsete tehnoloogiate rakendamisel.
Panus 2050. a eesmärki: Tehas on süsinikdioksiidi net negatiivne ning
aitab märkimisväärselt kaasa Roheleppe eesmärkide täitmisele, kuna RE
magnetid on keskkonnasäästliku tehnoloogia põhikomponendid. Nt
elektrisõidukitesse ja tuulikutesse paigaldatud 5000 tonni magneteid
vähendavad süsinikdioksiidi heitmeid 8–15 Mt/a.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 1 000+ uut otsest töökohta.
Investeeringu maht: N/A.
EU ETS käitis: täpsustamisel.
VIRU KEEMIA Puidukeemia Lühikirjeldus: Projekti peamiseks eesmärgiks on Ida-Virumaal
GRUPP AS toodete tootmine madalakvaliteetsest paberipuidust puidukeemiatoodete tootmine. Tehase
Tööversioon seisuga 1.10.2021
toodang leiab kasutust paberi-, tekstiili- ja keemiatööstuses s.h.
farmaatsia-, toiduaine-, värvitööstuse- ja kosmeetikatoodetes ning
biokomposiitidel põhinevates materjalides. Lisaväljundina on biomassil
põhineva taastuvelektrienergia tootmine, mille tarnitakse avatud turule ja
soojusenergiat piirkonna kaugküttevõrkudele ja tööstustarbijatele.
Panus 2050. a eesmärki: Taastuvast allikast toodetud keemiatooted
asendavad nafta baasil toodetud kemikaale, vähendades keemiatööstuse
sõltuvust fossiilsetest kütustest. Tootmine on negatiivse CO2 heitmega.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 250 uut otsest töökohta ning
hinnanguliselt u 1 000 kaudset töökohta; lisaks 500 töökohta ehituse ajal.
Investeeringu maht: ~800 mln €.
EU ETS käitis: ei.
Biopolüoolide Lühikirjeldus: Eesmärgiks on biopolüoolide tootmine rapsiõlist või
tootmine tallõlist. Harilikult toodetakse polüooli nafta baasil ning kasutatakse
polüuretaani (maailmas levinumaid polümeermaterjale) tootmisel. Üha
enam suureneb aga nõudlus taastuval toorainel põhineva biopolüooli
järele. VKG vaikude sünteesi baasilt arendatakse biopolüooli tootmine
mahus 12 000 t/a.
Panus 2050. a eesmärki: Projekti tulemusel asendatakse nafta baasilt
toodetud polüoolid looduslikust toorainest toodetud biopolüooliga, mille
tulemusena fossiilse tooraine tarbimine väheneb.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 50 uut otsest töökohta ning
hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta.
Investeeringu maht: 0,1 mln € arendustegevuses, 10 mln € tehase
rajamisel.
EU ETS käitis: ei.
Päikesepargi Lühikirjeldus: Aidu ja Ahtme päikeseparkide rajamine koguvõimsusega 35
rajamine MW, mis võimaldab lisaks taastuvenergia tootmisele kasutusele võtta
Ahtme endise prügila väheväärtusliku maa ja Aidu karjääris taaskasutada
elektrijaama alustarindi rajamisel aheraine killustikku.
Panus 2050. a eesmärki: Tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2
heitmete vähendamisel. Võimaldab võtta kasutusse väheväärtuslikku
maad ja taaskasutada aheraine killustikku.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 15 uut otsest töökohta ning
hinnanguliselt u 50 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel.
Investeeringu maht: 0,15 mln € arendustegevuses, 25 mln € päikesepargi
rajamisel.
EU ETS käitis: ei.
Tuulikupargi Lühikirjeldus: Lüganuse valda tuulikuparkide rajamine 50 MW, mis
rajamine võimaldab toota konkurentsivõimelist taastuvenergiat.
Panus 2050. a eesmärki: Tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2
heitmete vähendamisel.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 20 uut otsest töökohta ning
hinnanguliselt u 100 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel.
Investeeringu maht: 0,5 mln € arendustegevuses, 65 mln € tuulikupargi
rajamisel.
EU ETS käitis: ei.
Aquaphor Uue Lühikirjeldus: Aquaphor arendab ja toodab joogi- ja kodu veepuhatus-
International OÜ veepuhastussüstee ning tööstuslikke, kaubanduslikke ja meditsiinilisi veepuhastussüsteeme.
mide tehase ehitus Kliima soojenemise, mikrobioloogilise saaste, rannikualade soolase vee,
plastist ühekordsetest toodetest loobumise jm aspektide tagajärjena
kasvab koduvee puhastamise ja kõrgtehnoloogilise veepuhastusturg
eeldatavasti hüppeliselt kuni 2035. aastani. Aquaphor International OÜ
plaanib turule tuua uue põlvkonna äri- ja tööstuslikud POE-klassi
veepuhastussüsteemid, millega seoses on tekkinud vajadus laiendada
ettevõtte tootmisvõimsusi ~ 110 000 ruutmeetri suuruse tehase võrra.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Panus 2050. a eesmärki: Tegevus aitab kaudselt leevendada
kliimamuutuste tagajärge.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 700 uut otsest töökohta ning
hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta tarneahelas.
Investeeringu maht: u 160 mln €.
EU ETS käitis: ei.
Jeldwen Eesti AS Saeveski loomine Lühikirjeldus: Eesmärgiks on ehitada täiesti uus täis-automaatne saeveski
Ida-Virumaale Ida-Virumaale, kus teisi saeveskeid pole. Väljundtoodangu koguvõimsus u
150 000 m3.
Panus 2050. a eesmärki: Uute töökohtade loomine Ida-Virumaal.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 30-50 uut otsest töökohta,
perspektiiviga tõsta töökohtade arvu kuni u 150.
Investeeringu maht: u 40 mln €.
EU ETS käitis: ei.
Põllumeeste ühistu Heinatehase Lühikirjeldus: Eesmärgiks on rajada Ida-Virumaale heinatehas, kus
KEVILI rajamine kuivatada ja pakkida ekspordiks rohelist haljasmassi, pressida looduslikult
kuivatatud heina, paigaldada söödapelleti tootmisliin ja seda toodangut
samuti eksportida. Haljasmassi kuivatite jaoks vajalikku soojusenergiat
toodetakse biomassi kateldega. Kirjeldatud tehas töötab täna Lääne-Viru
maakonnas, Roodeväljal, kus tänastest toormetarnijatest ca 50% on Ida-
Virumaa põllumajandusettevõtted. Tegu on tootmise laiendamisega.
Panus 2050. a eesmärki: Heintaimedest toorme tootmine on
keskkonnasõbralik tegevus.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 15 uut otsest töökohta.
Investeeringu maht: N/A.
EU ETS käitis: ei.
Utilitas Tallinna Elektri ja soojuse Lühikirjeldus: Biomassist soojuse tootmine Narva Soojusvõrkudele ja
Elektrijaam OÜ koostootmisjaama elektri tootmine müügiks börsile või otseliinidega kohalikele tarbijatele.
rajamine Panus 2050. a eesmärki: Investeering asendab põlevkivist toodetud suure
KHG emissiooniga soojusenergia biomassist toodetud CO2 vaba energiaga.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 35 uut otsest töökohta.
Investeeringu maht: N/A.
EU ETS käitis: jah.
Ragn-Sells AS Kliimaneutraalse Lühikirjeldus: Projekti eesmärgiks on toota kliimaneutraalset kõrge
ülipuhta puhtuseastmega sünteetilist kaltsiumkarbonaati (PCC), mida kasutatakse
kaltsiumkarbonaa erinevates materjalitööstustes. Toormaterjalina kasutatakse keskkonda
di tootmine jäätmetena ladestatud põlevkivi elektritootmise tuhka, mida on
põlevkivituhast praeguseks akumuleerunud hinnanguliselt kuni 600 miljonit tonni. Täna
suuremahuliste maailmas toodetav PCC saadakse lubjakivi kaevandamise ja põletamise
materjalitööstuse teel, mille tootmise jalajälg on võrreldav tsemenditööstusega. Ragn-Sellsi
tarbeks tehnoloogias põletamisprotsessi ei kasutata, selle asemel rakendatakse
põlevkivituha jäätmete töötlemisel leostamisprotsessi, kusjuures
kasutatav vesi on ringluses. Ühtlasi seotakse tootesse CO2, mille maht on
suurem kui kogu toomisprotsessi vältel emiteeritav CO2 kogus. Eelistatult
pärineb PCC tootmise käigus seotav CO2 biomassil põhinevast elektri- ja
soojusenergia sektorist, alternatiivina kaalume liitumist Northen Light
projektiga, mille raames atmosfäärist Rootsis kokku kogutud CO2
transporditakse Eestisse. Tulemuseks on kliimapositiivne toode.
Esimeses faasis 2025-2035 on planeeritud ümber töödelda 1 mln t
põlevkivituha, millest saadakse 0,5 mln t PCC. 2035. a on planeeritud
tootmismahu suurendamine kuni 7,5 mln t PCC aastas, milleks kasutatakse
vastavalt 15 mln t põlevkivituhajäätmeid.
Projekti tulemusena rajatav tehas ei ole ETS käitis.
Panus 2050. a eesmärki: Tehnoloogia baseerub ringmajanduspõhimõtetel,
aitab oluliselt vähendada PCC tootmise ökoloogilist jalajälge ning uhiuute
Tööversioon seisuga 1.10.2021
materjalide kaevandamisest tekkivat jalajälge, sidudes tootmisprotsessi
käigus tootesse rohkem CO2, kui emiteeritakse.
Loodavad / säilitatavad töökohad: Esimeses etapis luuakse u 50-70 uut
otsest töökohta ning hinnanguliselt u 300-400 kaudset töökohta
tarneahelas.
Investeeringu maht: u 250 mln €.
EU ETS käitis: ei.
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava perioodiks 2021-2027
Euroopa Regionaalarengu Fond
Ühtekuuluvusfond
Euroopa Sotsiaalfond+
Õiglase Ülemineku fond
NB! Tegemist on dokumendi tööversiooniga, mis on esitatud avalikule
konsultatsioonile. Eelnõu täieneb vastavalt avalikul konsultatsioonil
esitatud ettepanekutele ning Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel
peetavatele läbirääkimistele.
1
Tööversioon seisuga 1.10.2021
1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED....... 5
1.1. TÖÖHÕIVESSE JA MAJANDUSKASVU INVESTEERIMISE EESMÄRGI JAOKS: .......................................................................... 14
2. PRIORITEEDID ...................................................................................................................................................32
2.1 MUUD PRIORITEEDID KUI TEHNILINE ABI........................................................................................................................... 32
2.1.1. Nutikam Eesti ............................................................................................................................................ 32
Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu
arendamine ja suurendamine ................................................................................................................................................33
2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori
asutuste jaoks ........................................................................................................................................................................39
2.1.1.3. Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade
loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu ...........................................................................................................41
2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine ..............45
2.1.2. Digitaalse ühenduvuse arendamine .......................................................................................................... 48
2.1.1.5 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine ..............................................................................................49
2.1.3. Rohelisem Eesti ......................................................................................................................................... 51
2.1.2.1 Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine .....................51
2.1.2.2 Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles
sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega ...............................................................................................................................56
2.1.2.3 Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime
edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.......................................................................................58
2.1.2.4 Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine ..............................................62
2.1.4. Säästev linnaline liikumine ........................................................................................................................ 66
2.1.2.5 Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-
neutraalsele majandusele ......................................................................................................................................................66
2.1.5. Ühendatum Eesti....................................................................................................................................... 69
2.1.3.1 Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise
üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine ...........................................................................................................70
2.1.3.2 Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi,
piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese
liikuvuse parandamine ...........................................................................................................................................................73
2.1.6. Sotsiaalsem Eesti....................................................................................................................................... 76
2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult
eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja
aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu,
ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu ...................................................76
2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja
tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske ...................................79
2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule
vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste,
2
Tööversioon seisuga 1.10.2021
sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe
kasutuselevõttu .....................................................................................................................................................................82
2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele
ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni
kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist,
sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks ...........................................................86
2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja
ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi
tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ...........................89
2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja
aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet ...........92
2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele
teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu
kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist
tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse
teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet ...........................................97
2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele
võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses
kaug- ja e-õppe ja -koolitusega ............................................................................................................................................100
2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate
rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu
hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu .......................................................................................................................103
2.1.7. Materiaalse puuduse vähendamine ........................................................................................................ 105
2.1.7.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust
kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset
kaasamist 106
2.1.8. Inimestele lähedasem Eesti ..................................................................................................................... 107
2.1.8.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri,
looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades ..................................................................107
2.1.8.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri,
looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades ..................................................112
2.1.9. Õiglane üleminek .................................................................................................................................... 116
2.1.9.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide
saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,
tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega ........................................................................................................116
3. RAHASTAMISKAVA .........................................................................................................................................121
3.1. ÜMBERPAIGUTUSED JA PANUSED ......................................................................................................................... 121
3.2. JTF: ERALDISED PROGRAMMIS JA ÜMBERPAIGUTAMISED .......................................................................................... 122
3.3. RAHALISED ASSIGNEERINGUD AASTATE KAUPA ........................................................................................................ 123
3.4. KÕIK RAHALISED ASSIGNEERINGUD FONDIDE JA RIIKLIKE KAASRAHASTAMISTE KAUPA....................................................... 125
4. EELTINGIMUSED .............................................................................................................................................128
3
Tööversioon seisuga 1.10.2021
4.1. TEMAATILISED EELTINGIMUSED ERF, ESF+ JA ÜF KASUTAMISELE............................................................................... 128
4.2. HORISONTAALSED EELTINGIMUSED ....................................................................................................................... 149
5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED .............................................................................................................155
6. PARTNERLUS ..................................................................................................................................................155
7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS .......................................................................................................................157
8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA
RAHASTAMISE KASUTAMINE ...................................................................................................................................159
LIIDE 1. LIIDU PANUS, MIS PÕHINEB KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISEL ..........................................................160
LIIDE 2. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA ............................................165
LISA 1. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (LISATUD ERALDI FAILINA) ..................................165
4
Tööversioon seisuga 1.10.2021
1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED
LAHENDUSED
Horisontaalsed aspektid
Eesti makromajanduslik keskkond
Valitsemissektori kulud Eestis (2018. aastal 39,3% SKPst) on alla ELi keskmise (45,7% SKPst 2018. aastal).
Samuti on Eesti avalike teenuste kulud (33,8% SKPst 2018. aastal) või valitsemissektori kulud, millest on
maha arvatud investeeringud, alla ELi keskmise (43,0% SKPst 2018. aastal) – Eestis on avaliku teenuse
kogukulud ELis neljandal kohal. Eesti riigieelarve on kestlik ja makromajanduslikult tasakaalus, kuid SKP
kasvuprognoos järgmiseks kaheks aastaks on madal ning 2030. aastaks langeb majanduskasvu potentsiaal
tööealise elanikkonna vähenemise tõttu alla kahe protsendi. Vastavalt Eesti Riigirahanduse
väljavaatele 20701 on lähikümnenditel Eesti makromajandust mõjutavad kõige olulisemad tegurid
demograafilised muutused – vähenev ja vananev rahvastik. Kuigi rahvastiku vähenemine pärsib
majandusarengut, tasakaalustab seda kättesaadava kapitali ja tööviljakuse suurenemine. Eeldatakse, et
tööviljakuse kasv ületab 2035. aastani palgakasvu, kuid pärast 2035. aastat peaksid need võrdsustuma.
Tööhõive määr peaks 2070. aastani langema ja väheneb 2035. aastaks 4% võrra. Prognooside kohaselt
väheneb töötajate arv 2070. aastaks 25% võrra, mis tähendab, et tööturul on 135 000 inimest vähem.
Teisest küljest vähendab tööealise elanikkonna vähenemine töötuse määra 2035. aastaks 5,1%ni. Eeldades,
et poliitika ja suundumused jäävad praegusele tasemele, prognoositakse, et Eesti majanduskasv on järgmise
15 aasta jooksul ligikaudu 2,1%. 2019. aasta andmete põhjal prognoositakse majanduskasvu
langustendentsi, mis jõuab 2050. aastaks 1%ni, misjärel toimub rahvastikudünaamikast tulenev ajutine kasvu
kiirenemine, kuid perioodi lõpuks toimub taas kasvu aeglustumine 1,2%-ni.
Eesti esmase arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise
käigus, võttes arvesse ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja praegust olukorda Eestis.
Nutikas valitsemine
Teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks väga vähe. Teadlastel
puuduvad vahendid ja motivatsioon poliitika kujundamisse panustamiseks. OECD hinnangu kohaselt on
poliitika mõju hindamise süsteemi rakendamine Eestis problemaatiline. Valitsusasutuste vaheline
teabevahetus on puudulik ja ebatõhus. Näiteks 418 ettepanekust sisemise bürokraatia vähendamiseks
on rakendatud vaid 192. OECD andmetel on valitsusasutuste töö keskpärane, mitte ootustele vastav. Ava-
ja suurandmeid ei ole märkimisväärselt kasutatud lisaväärtuse loomiseks. Lisaks on avalike teenuste
kvaliteet ja kättesaadavus ministeeriumide ja piirkondade lõikes erinev. E-teenuste arendamisel peab Eesti
keskenduma olemasolevate teenuste parandamisele ning kohalike omavalitsuste pakutavatele e-teenustele
teenuste kvaliteet on erinev, mõned teenused ei ole veebis kättesaadavad ja teisi on raske leida. IMD
World Talent Ranking, mis mõõdab riikide võimet hoida talente ja neid ligi meelitada, on asetanud Eesti
63 arenenud riigi seas 28. kohale, mis tähendab, et on vaja täiendavaid investeeringuid
programmidesse, mis toovad Eestisse talente ja välisinvesteeringuid (nt reklaamides Eesti pakutavaid
võimalusi). Eesti on tööjõukulude ning energia- ja toorainehindade tõusu tõttu muutunud välisinvestorite
jaoks vähem atraktiivseks. Õigussüsteem ja maksukeskkond ei ole piisavalt paindlikud, et võimaldada
muudatusi, mida nõuavad uued ärimudelid ja innovatsioon eri valdkondades. Strateegilisi eesmärke
takistavad erihuvid ja riigieelarve paindlikkuse puudumine (nt ligikaudu 80% eelarvest on eraldatud
õigusaktide alusel). Eri tasandite vahel killustunud strateegiline planeerimine ei toeta ulatuslikku ja
kriitilist otsuste tegemist riigi tasandil. See teeb keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rollijaotuse eri
1
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigirahanduse_pikk_vaade_aastani_2070_1.pdf
5
Tööversioon seisuga 1.10.2021
vastutusvaldkondades ebaselgeks. Strateegilisel juhtimisel tuleb seada prioriteedid avaliku sektori
vahendite võimalikult tõhusaks haldamiseks, mida toetab pikaajalise strateegia väljatöötamine riigi
tasandil. Teadmistepõhise poliitikakujundamise edendamiseks on vaja kasvatada ametnike
pädevust teadusuuringute tellimiseks, tulemuste tõlgendamiseks ja rakendamiseks. Otsused tuleb muuta
läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Ministeeriumide teadus- ja arendustegevused on killustunud ja riigi
teadus- ja arendustegevuse strateegiline juhtimine on lünklik. Oluline on parandada teabe
kättesaadavaust ja liikumist ning tõsta eri osapoolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloome
võimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Piirkondliku arengu
suunamiseks ja läbiviimiseks tuleks parandada koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste ning kogukondade
vahel. Tuleks välja töötada kasutajakeskse disainiga paremini integreeritud lahendused, et
võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust. Õigus- ja maksukeskkonna arendamisega
tegelevad avaliku sektori asutused peaksid muutma oma struktuuri ja töökorraldust, et olla paremini ette
valmistatud uute ettevõtlus- ja töövormide jaoks ning neid kiiremini kohandada. Sotsiaalse
ühtekuuluvuse ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks on vaja investeerida toetussüsteemidesse, et
kaasata kodanikuaktivistid kohalikesse omavalitsustesse ühiste eesmärkide saavutamiseks. See sõltub
noorte teadlikkuse suurendamisest ja osalusdemokraatia edendamisest noorte seas. Eesti rahvusvahelise
positsiooni säilitamiseks ja parandamiseks on vaja investeeringuid mainekujundusse (rõhutades Eesti
tugevaid külgi) ning olemasolevate lahenduste kasutamist majanduse ja muude valdkondade
edendamiseks (nt e-residentsuse programm).
Nutikam Eesti
Nutika majanduskasvu ja ettevõtluse eeltingimuste loomine
2019. aastal oli Eesti tööviljakus 78,8% ELi keskmisest ja 2020. aasta eesmärk (80%) on endiselt
täitmata. 2017. aasta andmetel moodustab tootmissektor 19% töökohtadest ja 15,7% SKPst, samas on selle
sektori tootlikkus vaid 50% ELi keskmisest. See tähendab madalat positsiooni rahvusvahelises
väärtusahelas ja selle sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT-
ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamise võime on suurenenud, kuid
ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Väike osa ettevõtetest investeerib teadus- ja
arendustegevusse (286 ettevõtet 2019. aastal) ja investeeritud summad ei ole suured – kokku
246,8 miljonit eurot 2019. aastal. Peamised põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri,
on riskikartlikkus, pikad tasuvusperioodid ja üldine huvipuudus. Eesti erasektori suhtelised teadus-
ja arendustegevuse kulud (2019. aastal 0,88% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha ning ettevõtete ja
teadusasutuste vaheline koostöö on vähene. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega
võrreldes väike (2018. aastal ELis 1000 töötaja kohta keskmiselt 6,3, Eestis 3,4). Teadussüsteem on tugevalt
orienteeritud akadeemilistele tulemustele nagu teadusartiklite publitseerimine ja nende tsiteeritavus,
samal ajal on uute patentide ja litsentside arv väike. Teadus- ja arendustegevuse teenuste turg on väike ja
killustunud. Kohalike ressursside, näiteks puidu, toidu, mineraalide ja teisese toorme väärindamine on
piiratud, neid eksporditakse sageli väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui
Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas Euroopas juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia
integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Tootlikkust saab parandada hästikavandatud
investeerimistoetustega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et vähendada riske ja parandada
positsiooni üleilmses väärtusahelas. Digitehnoloogia ja automatiseerimise toetamine võib aidata
toime tulla suureneva tööjõupuudusega. Selleks, et soodustada erasektori teadus- ja arendustegevuse
mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada teadus- ja
arendustegevusele tuginevaid ärimudeleid ning toetada suure ekspordipotentsiaaliga
ettevõteteinvesteeringuid valdkondades, mis ulatuvad prototüübi loomisest tootearenduseni.
Erasektori ja teadusasutuste vahelise koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada
kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Lisaks tuleb parandades ettevõtete juurdepääsu teadusinfole,
uurimisandmetele ja -tulemustele ning arendustööks vajalikele teadustaristu teenustele. Välismaal
konkureerimiseks on vaja tugevat välisvõrgustikku, et aidata Eesti ettevõtetel uutel turgudel areneda.
Lisaks tuleks pakkuda mitmesuguseid koolitusvõimalusi ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks.
Usaldusväärse ja kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja
hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Kuna ettevõtlus ja ettevõtte asutamine võivad olla väljaspool
6
Tööversioon seisuga 1.10.2021
suuremaid linnu rasked (kapitali- ja tööjõupuudus), tuleks nõustada uusi ja väljakujunenud
piirkondlikke ettevõtteid ning viia ellu tegevusi, et suurendada ettevõtlusalast teadlikkust (nt idufirmade
toetamise kaudu). Innovatiivsed idufirmad peavad kiiresti kasvama ja oma ideid katsetama, seega vajavad
nad eelseemne- ja seemnefaasi investeeringuid. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019. aasta
riigipõhise soovitusega nr 3, eelkõige ettepanekuga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, arvestades
piirkondlikke erinevusi. Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni suurendavad tootlikkust ja
võimaldavad kohalikel tootjatel väärtusahelas tõusta
Samal ajal nõuab erasektori innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamine asjakohast ning
paindlikku nõudlusest lähtuvat teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumist. See
hõlmab piisava hulga pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist
valdkondades, mis vastavad erasektori praegustele ja tulevastele vajadustele. Vaatamata Eesti teadustöö
kõrgele kvaliteedile on teadussüsteemi ning majanduse ja ühiskonna vajaduste vahel ebakõla.
Teadusasutuste teadus- ja arendustöö arvestab liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika
spetsialiseerumise strateegiaga. Teadusasutuste- ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde alane
võimekus vajab parandamist, arendada tuleb teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi
ja teenuseid ning kasvatada teadus- ja kõrgharidusasutuste võimekust leida koostöös erasektoriga
toimivaid lahendusi Eesti ees seisvatele arenguvajadustele ning tõsta Eesti ettevõtete teadmusmahukust ja
lisandväärtust.
Analüüside ja hindamiste kohaselt esineb puudusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonidepõhise
innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema juhirolli võtmist struktuursete muutuste
esilekutsumiseks majanduses. Vaja on kasvatada ministeeriumide, rakendusasutuste, teadusasutuste,
ettevõtete ja teiste osapoolte koosloome võimekust, sealhulgas ettevõtliku avastusprotsessi kaudu. Avaliku
sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse ning
kujundada selleks soodne keskkond, peab kasvama. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata Eesti
innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste
ringkondade vaheliste sidemete tugevdamisele. Kõiki eelnevalt nimetatud probleeme adresseerib uus
riiklik teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Nutika
spetsialiseerumise riiklik juhtimine kujundatakse ümber ja integreeritakse riikliku teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üldisesse juhtimissüsteemi.
Olulised õppetunnid varasematest kogemustest näitavad, et vaatamata Eesti teadustöö ja teadustaristu
kõrgele tasemele ja soodsale ettevõtluskeskkonnale valitseb teadussüsteemi ja ühiskonna ning majanduse
arenguvajaduste vahel ebakõla. Et ebakõla vähendada, ei piisa ainult sektorisisestest arengutest
akadeemilises ja ettevõtlusvaldkonnas, vaid on vaja süsteemseimaid muutusi, sealhulgas
sektoritevahelist koostööd ja nn innovatsiooni „surmaoru“ ületamist nii nõudluse kui pakkumise
poolt. Senine kogemus on ühtlasi näidanud, et avalik sektor peab kandma olulisemat juhtrolli uute
arengute esilekutsumisel ja turu loomisel innovatiivsete toodete ja teenuste jaoks. See omakorda tähendab
vajadust senisest tugevamalt keskenduda sihistamisele ja valikute tegemisele ning teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika temaatiliste prioriteetide rakendamist selleks, et
paremini adresseerida Eesti arenguvajadusi ja viia ellu Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia
sihte.
Rohelisem ja ühendatum Eesti
Mitmekesise looduskeskkonna säilitamine
Eestis on ELi tasandil määratletud 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 looduse direktiivi lisades loetletud
liiki. Pool elupaikadest ja kolmandik liikidest on ohustatud ning nende ellujäämine Eestis ei ole tagatud.
Eesti majandus tekitab kolm korda rohkem kasvuhoonegaase kui ELis keskmiselt ühe euro kohta
SKPst (2019. aasta andmed). 2018. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 19,97 kt CO 2
ekvivalenti, kasvuhoonegaaside heide on vähenenud 0,9 kt CO2 ekvivalendi võrra. Samal ajal kui suured
energiatootjad vähendavad oma heitkoguseid, on tööstuse ja põllumajanduse heitkogused üldiselt
suurenemas. Inimeste keskkonnateadlikkus on tõusuteel, nagu ka keskkonnateadlik käitumine, kuid need
keskkonnahoidlikumad väärtused ja hoiakud ei ole tarbijakäitumist mõjutanud. Võrreldes
2000. aastaga on jäätmeteke Eestis suurenenud peaaegu kaks korda. Kuigi üldiselt on jäätmete
7
Tööversioon seisuga 1.10.2021
taaskasutamise määr tõusuteel, on see endiselt ebapiisav (13% 2000. aastal võrreldes 38%ga 2018. aastal),
sest 2018. aastal võeti ringlusse vaid 28% kodumajapidamisjäätmetest, 50% ülejäänud
kodumajapidamisjäätmetest põletati energia saamiseks ja 10% ladestati prügilatesse. Madal ringlussevõtu
määr suurendab Eestis keskkonnakoormust. Punktreostus ja hajareostus mõjutavad veeökosüsteeme.
Saastatust võib süvendada üha intensiivsem põllumajandus, mis mõjutab pinnase ja vee elurikkust. Eestis
on 45% pinnaveekogumitest (2019. aasta andmed) ja 26% põhjaveekogumitest (2020. aasta
andmed) vähem kui heas seisukorras, rannikuvetest ei ole ükski heas või suurepärases seisundis –
enamik neist on halvas seisundis. Nende seisundit mõjutavad tegurid on peamiselt invasiivsed liigid,
ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Läänemeri on tiheda liiklusega piirkond, mistõttu
on mere- ja kaldapuhastusvõime säilitamine eluliselt tähtis. Linnastumine, transport ja tootmine
mõjutavad õhukvaliteeti ja kasvuhoonegaaside heidet Eesti eri piirkondades. Paljudes
linnapiirkondades ületab kütteperioodil peenosakeste ja benso(a)püreeni tase sageli piirväärtusi.
Õhusaaste mõjutab tervist ja põhjustab hingamisteede haigusi, põhjustades Eestis l krooniliste haiguste ja
haiguspäevade arvu suurenemisest tingitud väliskuludesuurenemist ja ligikaudu 600 varajast surma
aastas. Keskkonnateadliku käitumise ja väärtuste edendamiseks tuleks inimesi teavitada ja harida ning
parandada keskkonnaandmete kättesaadavust. Loodusvarade kasutamisel tuleks eelistada
keskkonnasõbralikke alternatiive, võttes arvesse kõiki võimalikke keskkonnamõjusid ja viies läbi
keskkonnamõju hindamisi (avaliku sektori otsused). Toetada tuleks uute keskkonnahoidlike
tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist. Ringmajanduse edendamiseks ja prügilasse ladestamise
vähendamiseks on vaja integreeritud planeerimist ja arendamist kõigil ringmajandusega seotud tasanditel
– riigil, omavalitsustel, tootjatel, kauplejatel ja tarbijatel. Otsuste tegemisel tuleks arvesse võtta ELi ja
ülemaailmseid suundumusi, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja
kliimaneutraalsuse saavutamisega. Koos teiste Läänemere-äärsete riikidega tuleks teha jõupingutusi
mere keskkonnaseisundi parandamiseks. Nõukogu 2019. aasta riigipõhises soovituses rõhutatakse, et Eesti
peab keskenduma säästvale transpordi- ja energiataristule, sh ressursi- ja energiatõhususele, mis on seotud
õhus levivate heitkoguste vähendamise ja keskkonnasõbralike meetmete rakendamisega.
Ühiskonna vajadustele vastavate kvaliteetsete ruumide ja taristute arendamine
Avaldatud rahvastikuprognooside kohaselt on Eesti rahvaarv vähenemas, välja arvatud juhul, kui
praegused suundumused muutuvad. Koos vananemise ja linnastumisega toob see kaasa elamuarenduste
kasvu suurte keskustega piirnevatel aladel. 2020. aastal elas 69,2% Eesti elanikkonnast linnades ja
Eesti on üks kiiremini linnastuvaid OECD riike. Sellele vaatamata ei kooskõlastata investeeringuid riigi
ja kohalike omavalitsuste vahel ning ruumilisel planeerimisel eeldatakse piirkondades kasvu
arvestamata reaalprognoosi või linnastumise trende. Ehitus- ja taristuarendajad ei ole vananeva
elanikkonna jaoks olulist ligipääsetavuse põhimõtet ega kliimamuutustega seotud riske enamasti arvesse
võtnud. Eestis moodustab hoonetes tarbitav energia üle 50% energia kogutarbimisest, mis on 10%
rohkem kui ELi keskmine. Kodumajapidamiste energiakasutus moodustab üle 40% Eesti energia
kogutarbimisest. Viimastel aastatel on Eesti kohalike transiidivõrkude ühendamine üleeuroopalise
transpordivõrguga (TEN-T) järk-järgult paranenud, kuid täiendav investeerimisvajadus säilib
Arendatud on Tallinna Lennujaama ja sellega ühenduvust (trammiliini pikendamine lennujaamani),
kavandamisel on Rail Baltic (sh Ülemiste mitmeliigiline rongijaam lennujaama vahetusse lähedusse) ja
parandatud ühendust vanasadamaga (valminud on Reidi tee, RRFi toel rajatakse 2026. aastaks
trammiühendus Tallinna sadamaga) ning maantee kaubaveo pudelikaela (Tallinna ringtee).
Rahvusvahelistumine ja konkurentsivõime sõltuvad suuresti ühendustest teiste Euroopa keskustega ning
Tallinna lennujaama eesmärk on otseühenduste arvu kasvatada . Ettevõtted vajavad häid ühendusi ja
konkurentsivõimelisi logistikaahelaid (kiirus, hind ja vastastikune seotus). Raudteedel ja sadamate kaudu
toimuv kaubavedu on viimastel aastatel säilinud või mõõdukalt suurenenud, maanteekaubavedu väheneb.
Eesti teedevõrk hõlmab ligikaudu 40 000 kilomeetrit üldkasutatavaid teid. Riigimaanteede teekatte
seisukord on ajas paranenud, kuid siiski on 25% riigimaanteedest 2020. aasta andmete kohaselt halvas
või väga halvas seisukorras. Hajaasustusega piirkondades kasutab enamik inimesi igapäevasteks
sõitudeks isiklikku autot – viimastel aastatel on vähenenud ühistranspordi kasutajate arv (tööl käimiseks
kasutas 2020. aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 36,9% inimestest). 76% maa- ja
linnaelanikest on ligipääs ühistranspordile, kuid ajalised ja ruumilised vahemaad ning transpordiliikide
nõrk omavaheline ühendatus (sh ühtse piletisüsteemi puudumine) ei soodusta ühistranspordi
kasutamist. Investeeringuid vajab ühistranspordi ja rattakasutuse ühendamine, viimasel on suur
kasvupotentsiaal linnades. Hübriidsõidukite (nii tava- kui ka maagaasi hübriidid), maagaasil töötavate
autode ja elektriautode osakaal sõidukipargis on väike (1,8%). Energia-, veevarustus- ja internetitaristud
8
Tööversioon seisuga 1.10.2021
on problemaatilised. Eesti energiavarustuse kindlus väheneb ja energiatootmine põhineb suurel määral
ühel ressursil – erinevate energiaallikate kasutamine ei ole ikka veel piisav energiajulgeoleku tagamiseks.
Energiaallikate mitmekesistamist piiravad võrgu võimsus ja taristu üldine seisund. Ühisveevärgid ei
vasta 1% tarbijate standarditele ning reovee kogumine ja puhastamine ei vasta standarditele 9%
kogukondades, kus elab 2000 või rohkem inimest. Väiksemates kogukondades lahendusi ei pakuta.
Väljaspool linnapiirkondi puudub endiselt juurdepääs kiire interneti püsiühendusele. Teisest küljest on
kasvav nõudlus suure kiirusega internetitaristu järele, mis on vajalik uutele ettevõtetele ja eri liiki
kaugtöö tegemiseks. 2020. aastal kasutas 26% Eesti majapidamistest internetiühendust kiirusega
vähemalt 100 Mbs. Laiaulatuslik ruumiline planeerimine nõuab üldist planeerimise ja riiklike
arengukavade süsteemi, milles võetaks arvesse ühiskonna vajadusi ja kliimamuutusi. See võimaldaks
arengut kooskõlas kohalike huvide ja riigi strateegiliste vajadustega. Lisaks tuleb ELi 2030. aasta
kliimaeesmärkide saavutamiseks vähendada kodumajapidamiste, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja
transpordi (v.a lennundus) CO2-heidet 13% võrra. Kuna isikliku auto kasutamine on üks peamisi
saasteallikaid, on vaja arendada säästlikku ja nutikat liikuvuskeskkonda – ühist piletisüsteemi ja
nõudetransporti maapiirkondades. Transpordiühenduste parandamine nõuab koostööd peamiste
partnerite ja turgudega, et parandada lennuühendusi ja kaubavedu, ning üleeuroopalise transpordivõrgu
(TEN-T) väljaehitamist. Kliimaeesmärke toetab ka alternatiivkütuste taristu loomine transpordile ja
taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine, sh sektorite üleselt. See panustab
energiajulgeolekusse , mis nõuab lisaks elektrivõrgu arendamist, ELi tasandi koostööd ja alternatiivsete
(sealhulgas taastuvate) energiaallikate kasutamise toetamist, et vähendada elektrienergia tootmise ja
tarbimise ökoloogilist jalajälge. Elukeskkonna planeerimisel tuleb eelistada tervislikke keskkondi ning
kestlikke, arukaid ja uudseid lahendusi – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade
kasutamist, bioloogilist mitmekesistamist, vihmavee taaskasutamist, veetaristu väljaehitamist
(veekvaliteet), jalgratta- ja jalakäijate radade ehitamist, pakiroboteid, autonoomseid sõidukeid. Uudsete
tehnoloogiliste lahenduste toetamiseks on vaja paindlikku õiguskeskkonda. Universaalse disaini
kohaldamine tagaks, et teenused, ruumid ja hooned jäävad elanikkonna vananedes kogu Eestis
kasutatavaks ja ligipääsetavaks. Lisaks on vaja rajada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud ning
arendada 5G-taristut, et parandada e-teenuste kättesaadavust ja toetada ettevõtjaid hõredalt asustatud
piirkondades. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhistes soovitustes
keskenduda investeeringutele järgmistes valdkondades: säästev transpordi- ja energiataristu ning ressursi-
ja energiatõhusus, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi.
Ohutus ja turvalisus
Kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja maakondlikud asutused ei ole kriisideks, sealhulgas
kliimamuutustest tulenevatest , piisavalt hästi ette valmistatud. Puudub kriisiolukorraks valmisolek
ning teadmised, mida ja kuidas käituda – näiteks mida teha pikaajalise elektri- või veekatkestuse korral
ja kuidas selleks valmistuda. Täiendav oht on nende kalduvus alahinnata kriise, mis võivad tegelikus kriisis
põhjustada suuremat kahju. Hõredalt asustatud piirkondades võib turvalisuse tagamine olla kulukas
ja keeruline, mis nõuab kogukondadega tehtava koostöö edasiarendamist. Eestis on endiselt suur
sotsiaal-majanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus, mistõttu ei pruugi kogukonna toetus olla tegelikus
hädaolukorras usaldusväärne ega tõhus. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal oli 2019. aastal Harju
maakonnas 15,7% (absoluutne 2,1%) ja Valga maakonnas 30,3%. Linnades on ühiskondlikus elus osalevate
inimeste osakaal väiksem ning ühiskonna süvenev polariseerumine võib kaasa tuua
väärtuskonfliktide eskaleerumise, sealhulgas piirialade destabiliseerimise. Tehnoloogia arengu
tempo, digiüleminek ja e-teenuste arvu suurenemine ning mitmesugused küberohud nõuavad suuremaid
investeeringuid küberkaitsevõimesse ja e-teenustesse (elutähtsad süsteemid ja teenused). Eesti
piirkondlike iseärasuste tõttu tuleks kogukondi julgeoleku tagamise eest suurema vastutuse võtmisel
toetada. See tähendab vabatahtlike suuremat kasutamist julgeoleku tagamiseks ja paremat koostööd
valitsustasandite vahel. Kogukondliku turvalisuse toimimiseks on oluline hõlbustada erinevate
kogukonnarühmade integreerimist avatud kultuuriruumi kaudu. Samuti on sisejulgeoleku tagamiseks
vaja paremini valmistuda väliste tegurite, näiteks ilmastikunähtuste või võimaliku rändesurve
leevendamiseks. Vajadust parandada kogukondade integratsiooni turvalisuse suurendamiseks on
9
Tööversioon seisuga 1.10.2021
nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse sotsiaalse turvavõrgu ja
sotsiaalteenustele juurdepääsu piisavuse olulisust.
Sotsiaalsem Eesti
Edukas kohanemine rahvastikudünaamikaga
Statistikaameti hinnangul väheneb Eesti rahvaarv 2035. aastaks ligikaudu 1,3 miljoni elanikuni. Eakate
osakaal suureneb 25%-ni ja tööealine elanikkond väheneb 100 000 inimese võrra. Üldine sündimus on
suurenenud, kuid 2035. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt langeb 14-aastaste ja nooremate inimeste
osakaal 14,6%-le (2018. aastal 16,3%). Riigisisene linnastumine (eriti noorte hulgas) mõjutab oluliselt
piirkondliku tööturu potentsiaali. Näiteks kui Tartu maakond säilitab oma vanuseprofiili järgmise 10 aasta
jooksul, siis Ida-Viru ja Hiiu maakonnas on 10 uue pensionäri kohta vähem kui 6 tööealist inimest.
Rahvastikumuutused mõjutavad kõige enam Ida-Viru maakonda, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest
kaugemal asuvaid maapiirkondi. Vähenev ja vananev elanikkond mõjutab otseselt Eesti majanduse
konkurentsivõimet ja haldussuutlikkust. Suurenev tööjõupuudus on probleem nii era- (eelkõige
tootmissektoris) kui ka avalikus sektoris (nt haridus ja tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja õiguskaitse).
Suuremat tähelepanu tuleks pöörata rühmadele (nt kõrgharidusega naised), kellel on keskmisest suurem
erinevus soovitud ja tegeliku laste arvu vahel. Muud olulised meetmed hõlmavad peredele mõeldud
tugiteenuste arendamist ning uusi viise töö- ja pereelu ühitamiseks ning positiivsete lapsevanemaks
olemise põhimõtete edendamist. Elanikkonna vananemise tõttu tuleks keskenduda eakatele võimaluste
pakkumisele (nt elukestva õppe meetmed). Põlvkondadevahelise koostöö edendamine ja eakate
suurem kaasamine (nt vabatahtlikus töös ja kogukonna tegevuses) aitab ära kasutada nende küpsust
ja elukogemust. Lisaks aktiveerimismeetmetele tuleb veelgi parandada eakate hoolekande taristut. Vaja on
investeerida paindlikesse toetavatesse sotsiaalteenustesse, keskendudes toetatud iseseisvat elu
võimaldava keskkondna loomisse investeerimisele ja ühiskonnaelu osalemise võimaldamisse üldiselt (nt
kodupõhiste sotsiaalteenuste ja ligipääsetavuse suurendamine). Paindlikud teenused,
tervishoiuinvesteeringud ja vanussurve vastased jõupingutused võivad aidata edendada pensionäride
jätkuvat tööhõivet. Oluline on parandada tervist (eriti keskealiste ja eakate meeste hulgas), et vähendada
enneaegset haigestumist, suremust ja töövõimetust ning nendega seotud töötuse riski. Tööealise
elanikkonna vähenemise tõttu tuleks prioriteediks seada meetmed, millega aidatakse töötutel või
mitteaktiivsetel rühmadel (vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja
mitteõppivad noored, hoolduskoormusega inimesed) tööturule siseneda. Oluline on võimestada ja kaasata
noori, toetades nende arengut ja võimaldades neil kujundada oma elu, edendades avaliku sektori ja
kodanikuühiskonna tegevust ning aidates vältida noorte sotsiaalset tõrjutust (muutumist mittetöötavateks
ja mitteõppivateks noorteks). Töötuse (sh pikaajalise töötuse) praegune madal tase (2019. aastal 4,4%) on
suuresti tingitud praegusest majanduskasvu perioodist, mis varjab tööturu olemuslikke probleeme.
Piirkondlikult paistab Ida-Viru maakond selgelt silma töötusega (8,7% 2019. aastal), mis on Eesti
keskmisest kaks korda kõrgem. Töötajate arvu prognoositavat vähenemist 2035. aastaks saab
leevendada, toetades uute põlvkondade ligipääsu haridusele enne tööealiseks saamist, tõstes veelgi
pensioniiga ning edendades eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive taseme võrdsustamist. Need kolm meedet
võivad koos leevendada töötajate arvu vähenemist kuni 43 000 inimese võrra. See näitab, kui oluline on
eesti keelt mittekõneleva elanikkonna edukas integreerimine ja sihipärased meetmed, et kõrvaldada
takistused, mis ei lase eesti keelt mittekõnelevatel inimestel tööturule siseneda (eesti keele ebapiisav
valdamine, väiksem osalemine elukestvas õppes, tasakaalu puudumine eri piirkondade vahel,
ühiskondlikud hoiakud). Veel üks küsimus, mida arutada, on see, mil määral saaks võõrtööjõudu kasutada
tööjõupuuduse leevendamiseks teatavates sektorites. Rakendada tuleks arukat ja integratsioonikeskset
rändepoliitikat, mis keskenduks mitte ainult välismaa kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata tööjõule, vaid
toetaks ka Eesti kodanikke, kes soovivad tagasi pöörduda. Tehnoloogia areng ja muutuvad ärimudelid
pakuvad võimalusi kasutada mitmesuguseid digilahendusi (meelelahutustööde automatiseerimine,
digiplatvormid) ja uusi töötamise viise (nt kaugtöö, nn digitaalne ränne). Digilahenduste laialdasem
rakendamine aitab edendada tööhõivet maapiirkondades ja tuua tööturule erivajadustegainimesi. See
arenguvajadus on seotud nõukogu 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 2 ja selles esile toodud
probleemidega, eelkõige oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavusega ning tööturu
10
Tööversioon seisuga 1.10.2021
suundumuste ja tööealise elanikkonna vähenemisega, mis kujutavad endast haridussüsteemile pikaajalisi
väljakutseid.
Ebavõrdsuse vähendamine
2018. aastal oli suhtelise vaesuse üldine määr Eestis 21,7% (ligikaudu 295 000 inimest), kellest 50%
olid eakad (suhtelise vaesuse määr 47,5%) või töötud (suhtelise vaesuse määr 52,3%) ja 15,9% lapsed (0–
17-aastased). See on seotud eri piirkondade vahelise ebavõrdusega (sh maakondades) – Põhja-Eestis oli
suhtelise vaesuse määr 15,8%, Kirde-Eestis 35%. 2018. aasta lõpus oli Eestis 156 729 puudega inimest,
kellest 46,6% elas 2017. aastal suhtelises vaesuses. Sama näitaja osalise töövõime kaotusega inimeste
hulgas oli 35,1%. 2017. aastal elas 44 000 inimest absoluutses vaesuses. Tervisenäitajad erinesid
piirkonniti ning sugude ja hariduse lõikes – 2017. aastal ületasid naiste eeldatav eluiga ja eeldatavad
tervena elatavad eluaastad meeste näitajaid vastavalt 8,7 aasta ja 4,5 aasta võrra ning piirkondlikul tasandil
oli Lõuna-Eesti ja Ida-Viru maakonna oodatav eluiga ülejäänud Eestiga võrreldes 10 aastat lühem.
Algharidusega isikute keskmine eeldatav eluiga on 8,4 aastat lühem kui kolmanda taseme haridusega
inimestel. Suurim lõhe tööturul on eestlaste ja mitte-eestlaste vahel viimaste ebapiisavate eesti keele
oskuste tõttu. 2018. aastal oli kodakondsusel põhinev tööhõive määra erinevus meestel 4,3% ja naistel
8,6%. Eesti keelt kõnelevate mitte-eestlastega võrreldes (7,4%) oli töötuse määr peaaegu kaks korda
madalam (4,4%) ja peaaegu kolm korda madalam eesti keelt mittekõnelevate mitte-eestlastega võrreldes
(13,0%). Juhtivatel ametikohtadel ja vanemspetsialistidel oli 1,6 korda rohkem kohalikke eestlasi kui
kohalikke venelasi. Elukestvas õppes osalemises on sarnased erinevused: 2018. aastal osales 22,4%
eestlastest ja 14,1% mitte-eestlastest. Piirkondlikud töötuse määrad on väga erinevad: 2018. aastal olid
need madalaimad (4,4%) Harju ja Tartu maakonnas ning kõrgeimad Ida-Viru ja Valga maakonnas (vastavalt
11,1% ja 9,1%). Eestis on suur sooline palgalõhe (17,19% 2019. aastal), millel on palju põhjuseid (sh
haridus- ja tööturuvalikute sooline segregatsioon, ebavõrdne esindatus otsustustasanditel ja
hoolduskoormuse jagamisel, diskrimineerivad tavad töökohal jne), kuigi see on viimase kuue aasta jooksul
mõnevõrra vähenenud. Piirkondlikul tasandil on sooline palgalõhe suurim Ida-Viru maakonnas (27,9%)
ning sektorite puhul on palgalõhe suurim rahanduse ja kindlustuse valdkonnas. Tegemist on vanuselise
diskrimineerimisega, mille puhul üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt 20% vähem kui
nooremad töötajad. 36% ennetähtaegselt pensionile jäänud inimestest ütleb, et see oli tingitud sellest, et
nad kaotasid töö ja ei suutnud leida uut tööd. Puudega inimeste puhul on ilmajäetuse määr
(2018. aastal 18,6%) peaaegu kaks korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal (2018. aastal 9,9%).
Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et erivajadustega inimestel ei ole piisavat ligipääsu
avalikele teenustele (nt sotsiaaltransport, tööle ligipääsu teenused, tugiisikute puudus, perekonnale
suunatud toetusmeetmed). Eesti 2016. aasta sotsiaaluuringu kohaselt abistas või hooldas
leibkonnaliiget ligikaudu 65 000 inimest. Ligikaudu 5 500 pereliiget, keda abistati või keda hooldati, olid
alla 18-aastased ja 59 500 pereliiget olid 18-aastased või vanemad. Ligikaudu 20 000 inimest hooldas
pereliikmeid (last või täiskasvanut) ulatuslikult (20 või rohkem tundi nädalas). Pereliikmeid
hooldavate isikute hoolduskoormus on suur nii oma jõupingutuste kui ka õendus- või isikuhooldusteenuste
tasumisenäol. Omavalitsused pakuvad abivajajatele vajalikku abi ja sotsiaalteenuseid, kuid asjaomaste
kohalike teenuste tase ja kättesaadavus on piirkonniti erinev. Sotsiaalteenuste osutamise, täiustamise ja
vajaliku taristusse investeerimise toetamine on äärmiselt oluline mitte ainult mitteametlike hooldajate, vaid
ka laiema elanikkonna ja tasakaalustatud piirkondliku arengu jaoks. Töötuse ja sellega seotud probleemide
(vaesus, majanduslik kihistumine, sotsiaalne ebavõrdsus) leevendamiseks tuleks stimuleerida
piirkondlikku ja kohalikku ettevõtlust ning arendada pädevus- ja/või tootearendus- ning
inkubatsioonikeskusi, et stimuleerida uute ettevõtete loomist ja seega uute töökohtade loomist.
Ettevõtjatele suunatud tugi- ja nõustamisteenused motiveerivad ja aitavad neil luua maapiirkondades
uusi ettevõtteid. Kaugtöö võimaluste loomine hõredalt asustatud piirkondades, digiplatvormidel jne aitab
vähendada piirkondlikke erinevusi. Oluline on võimestada töötuid ja majanduslikult mitteaktiivseid
inimesi Tööhõive määra suurendamise ja piirkondliku tasakaalustamatuse vähendamise võimalikud
meetmed hõlmavad piirkondlikke rahalisi stiimuleid töökohtade loomiseks, piirkondlikke
koolitusprogramme ja mitmesuguseid mobiilsusmeetmeid. Selleks et toetada eakate osalemist tööturul,
tuleks välja töötada meetmed tööandjate hoiakute muutmiseks ja sotsiaalpartnerite võimekuse
tõstmiseks. Soolise ebavõrdsuse vähendamine nõuab paremat teadlikkust soolise ebavõrdsuse
11
Tööversioon seisuga 1.10.2021
olemusest, selle põhjustest ja sellega kaasnevatest probleemidest ning vajadusest ja võimalustest
edendada soolist võrdõiguslikkust tööandjate seas, aga ka valitsuse ja omavalitsuse tasandi
poliitikakujundajate seas ning haridusasutustes ja meedias. Soolise tasakaalu parandamiseks kõikidel
tasanditel ja soolise segregatsiooni vähendamiseks, eelkõige teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja
matemaatika valdkonnas ning hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas, on vaja haridusasutuste,
tööhõiveasutuste ja tööandjate vahelist teadmistepõhist koostööd, samuti uusi meetmeid, et edendada
muutusi inimeste hoiakutes ja käitumises ning toetada sooliste stereotüüpide leviku vähendamist.
Ebapiisava eesti keele oskusega isikud peaksid saama täiendavat tuge, näiteks töökohapõhist keeleõpet,
mentorlust ja nõustamisteenuseid. Erivajadustega inimeste toetamisel tuleks keskenduda
lahendustele, mis toetavad nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja majanduslikku iseseisvust
(nt tööturuteenused), ning neid tuleks eelistatavalt pakkuda nii isiklikul kui ka kogukonna tasandil.
Integreeritud lähenemisviis, milles kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi ja universaaldisaini, aitab
suurendada positiivset mõju. Halduskoormuse vähendamine ja ennetusmeetmete rakendamine nõuab
otsustavalt kogukonna võimestamist ja hooldajate teadlikkuse suurendamist ning täiendavat
toetust investeeringutele uutesse tehnoloogiatesse ja uuenduslikesse lahendustesse. Need meetmed
aitaksid parandada hooldusteenuste kvaliteeti tervikuna ja deinstitutsionaliseerida teenuseid. Hooldajate
tugisüsteem ja nõustamine aitaks hooldajaid tööturule tagasi tuua. See arenguvajadus on seotud
nõukogu 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 2 ja eelkõige ettepanekuga parandada sotsiaalse turvavõrgu
piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele, kus esineb suuri
piirkondlikke erinevusi. Edasine arenguvajadus puudutab soolist ja vanuselist diskrimineerimist,
sealhulgas soolist palgalõhet, mis on seotud riigipõhises soovituses nr 2 esitatud ettepanekuga vähendada
soolist palgalõhet ja parandada palkade läbipaistvust.
Tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine
Eesti eeldatav tervena elatud aeg on märkimisväärselt alla Euroopa keskmise ja Eestil on tervisenäitajates
Euroopas üks suurimaid sooliseid erinevusi. Tähelepanu tuleb pöörata ka olulistele piirkondlikele
erinevustele Eestis – tervena elatud eluiga Lõuna-Eestis ja Ida-Viru maakonnas on peaaegu 10 aastat
väiksem kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Haridustase mõjutab märkimisväärselt tervisekäitumist – 2017. aastal
oli algharidusega meeste eeldatav eluiga 9,5 aastat madalam kui kolmanda taseme haridusega meestel;
naiste puhul oli erinevus 7,2 aastat. Enneaegse suremuse ja haigestumuse üks peamisi põhjuseid on
riskantne või hooletu tervisekäitumine – 2017. aastal oli peaaegu 53% kõigist enneaegse suremuse ja
haigestumuse juhtudest tingitud välditavatest riskiteguritest või riskikäitumisest. Üle poole Eesti
elanikkonnast, sealhulgas veerand 1. klassi õpilastest, on tasakaalustamata toitumise ja ebapiisava
kehalise koormuse tõttu ülekaalulised. Halb terviseteadlikkus ja ebatervislikud valikud panevad
lisakoormuse nii Eesti tervishoiu- kui ka sotsiaalhoolekandesüsteemile. Võrreldes ülejäänud Euroopaga
esineb Eestis palju vaimse tervise häireid. Nii lastel kui ka täiskasvanutel sagenevad meeleolu- ja
ärevushäired. Tööõnnetuste arv on viimase viie aasta jooksul suurenenud 25%. Haridussüsteemil,
noortepoliitikal ning spordil ja kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste teadlikkusele ja väärtustele,
millel on oluline roll ebatervisliku käitumise vähendamisel. Lisaks tuleks vaimset tervist ja heaolu
edendada nii koolis kui ka tööl. Ebatervislike valikute ennetamine, haiguste varajane avastamine ja
ebatervisliku käitumise peatamine nõuab integreeritud ja tõhusat multidistsiplinaarset
lähenemisviisi, juhtumipõhist toetust, eraldi koordineeritud teenuste osutamist, ennetust toetavaid
õigusakte ja uuenduslikke lahendusi, et aidata inimestel elada pikaajalist ja tervislikku elu ning
vähendada ennetatavatest haigustest tulenevat koormust tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemile.
Lisaks isiklikele valikutele käitumise ja tarbimise osas on peamised tervisetegurid loodus- ja
tehiskeskkond. Oluline on arvesse võtta ümbritsevat keskkonda (sealhulgas töökohti ning vee ja õhu
kvaliteeti), samuti kliimamuutuste võimalikku mõju inimeste tervisele. Tuleks luua taristu, et toetada
tervislikku eluviisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähenenud töövõime ja puude ennetamisele, pakkudes
ohutut töökeskkonda ja tõhusaid töötervishoiuteenuseid. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole
piisavalt integreeritud ega kooskõlastatud ning nende kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti väga
erinev. Hooldusteenuste omaosalus ja puudega pereliikmete eest hoolitsevate inimeste töökoormus on
ebaproportsionaalselt suur. Lisaks seisab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor silmitsi kvalifitseeritud
töötajate puudusega, mis on eriti terav teatavates piirkondades. Tervishoiuteenused, sotsiaalteenused ning
12
Tööversioon seisuga 1.10.2021
laste ja noorte puhul haridusalased tugiteenused vajavad tihedamat integratsiooni. Tervishoiusüsteemi
eri tasandite vahelise koostöö parandamine aitaks parandada meditsiiniteenuste kvaliteeti ja
kättesaadavust. Tervishoiutaristu võrgustik vajab täiendavat kohandamist demograafiliste muutustega, et
pakkuda tõhusalt kvaliteetseid meditsiiniteenuseid. Jätkuvalt on vaja investeerida erinevate
terviseteabesüsteemide integreerimisse ja sisemiste andmete kvaliteedi parandamisse, et veelgi
suurendada tervishoiusüsteemide haldamise tõhusust. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu
2019. aasta riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalse turvavõrgu
piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele.
Paindlike ja vajadustel põhinevate elukestva õppe võimaluste loomine
Eesti seisab silmitsi väljakutsega, mis on seotud eri või kutsealase hariduseta inimeste suure
osakaaluga ning 18–24-aastaste noortega, kellel on madal haridustase ja kes ei õpi. Eesti ühiskonna
jaoks toob haridussüsteemist väljalangemise kõrge määr kaasa pikaajalised sotsiaalsed riskid ja raiskab
väärtuslikku inimkapitali. See viitab ka probleemile , et õpilasi ei toetata sisuliste valikute tegemisel ja
haridustasemete vahelistel üleminekute. Praegune haridussüsteem ei ole piisavalt paindlik ja õpp
ijakeskne ning kesk-, kutse ja kõrghariduse õpiteede valikul on suured piirkondlikud ja soolised
erinevused, eriti kutsekeskhariduses on oluline keskenduda õppijakeskse ja individuaalselt
paindlikkust võimaldava haridussüsteemi tagamisele ning personaliseeritud hariduse arendamisele.
Suurepärane hariduse- ja õppekavavälise tegevuse süsteem koos haaravate noorsootöö tegevustega
arendaks järgmise põlvkonna sotsiaalset kapitali ja tulevast konkurentsivõimet ning oleks oluline
tegur, mis kujundab nende väärtussüsteemi. Oluline on aktiivselt kaasata noori ühiskonda,
suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada nende seotust Eestiga. Kuigi Eesti haridusnäitajad
võrreldes teiste riikidega üldiselt suurepärased, on nii piirkonniti kui ka eesti ja vene
õppekeelegakoolide vahel märkimisväärseid erinevusi. Polariseerumise vähendamiseks on väga oluline,
et praegune haridussüsteem kujundataks ümber ühisõppe kooliks, mis edendab integratsiooni ja
ühtekuuluvust alates varasest lapsepõlvest. Eesti tööturgu iseloomustab nii struktuurne töötus kui ka
struktuurne tööjõupuudus, mis ei tulene üksnes piirkondlikest erinevustest, vaid ka tööotsijate
kvalifikatsioonidest ja pädevustest, mis ei vasta tööandjate vajadustele. Tööandjate sõnul on erasektoris
puudu kvalifitseeritud tööjõust, mis on osaliselt piirkondlik probleem. Ühelt poolt on see tingitud
jäigastharidussüsteemist, mis ei vasta kiiresti muutuvale nõudlusele tööturul. Teisest küljest on
väiksemates linnades ja ka maapiirkondades raske leida oskustöölisi. Kõrg- ja kutsehariduse
omandanute oskused ei vasta jätkuvalt tööandjate ootustele ning väljalangemise määr on endiselt
kõrge, eriti kutsehariduses ja -koolituses (kõrghariduses on koolist väljalangemise määr 14,5%, aga
kutsehariduses 19,2% ehk ligikaudu 5 000 õpilast aastas). Lisaks osalevad õppes vähem
sotsiaaldemograafilised rühmad, kes vajavad elukestvat õpet kõige rohkem , nimelt madalama
haridustasemega ja vanemad inimesed. Paindliku elukestva õppe rakendamine koos jätkuva
tööhõivega on tulevikus hariduse oluline tugisammas. Kuigi elukestvas õppes osalemine on Eestis
märkimisväärselt suurenenud, tuleb rohkem tähelepanu pöörata erinevate paindlike lahenduste
pakkumisele nii kõrghariduses kui ka kutsehariduses ning töökoha põhise õppe võimalustele. Töökoha
põhise õppe ja ümberõppe edendamine ja ulatuslik pakkumine aitavad vähendada töötajate töötuse riski
ning sotsiaalset, piirkondlikku, riiklikku ja soolist ebavõrdsust. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise,
digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse suunas ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt
eeldavad täiskasvanute koolituse täiendavat toetamist. Seega vajavad kõik inimesed juurdepääsu oskuste
parandamiseks, kombineerides digioskusi erialaspetsiifiliste rohe- ja ülekantavate oskustega. See nõuab
pideva elukestva oskuste täiendamise võimalusi ja elukestva õppe väärtustamist ühiskonnas.
Kõrghariduses on vaja suurendada suutlikkust valdkondades, kus tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi
andmeil tekib lähiajal tööjõupuudus . Lisaks koolitusmahu suurendamisele on vaja parandada ka
õppekavade paindlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. Kõrgema taseme oskuste ja doktoriõppe osas
peaksid nii teadusuuringud kui ka õppekavad olema paremini kooskõlas majanduse ja ühiskonna
vajadustega. Doktoriõppe kavade eesmärk peaks olema nii avaliku kui ka erasektori teadlaste, õppejõudude
ja tippekspertide uue põlvkonna ettevalmistamine. Seni on väljaspool teadusasutusi olnud vähe nõudlust
doktorikraadiga spetsialistide järele. Doktoriõppekavade ja teadusuuringute parem lõimimine erasektori
vajadustega nõuab süstemaatilist valdkondadevahelist koostööd, paremat liikuvust ja suuremaid
13
Tööversioon seisuga 1.10.2021
stiimuleid. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhises soovituses nr 2, milles
rõhutatakse vajadust tegeleda oskuste nappusega ning parandada haridussüsteemi suutlikkust ja vastavust
tööturu vajadustele.
1.1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi jaoks:
Tabel 1
Poliitikaeesmärk Erieesmärk või Põhjendus
või JTF spetsiaalne prioriteet
erieesmärk
Nutikam Eesti i) teadus- ja Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning
(PO1) innovatsioonivõimekuse innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele
ning kõrgetasemeliste ning innovatsiooni edasisele levitamisele ühiskonnas, aidates
tehnoloogiate kaasa riiklikus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
kasutuselevõtu ettevõtluse arengukavas ja arengustrateegias “Eesti 2035”
arendamine ja määratletud eesmärkide elluviimisele, arvestades riiklikke
suurendamine nutika spetsialiseerumise prioriteete. Valdkonna probleeme
käsitletakse kolmes suunas :
1. Erasektori innovatsioonivõimekus ning nõudlus teadus-
ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele
– Eesti ettevõtete suutlikkus rakendada uusi teadmisi ja
tehnoloogiaid on praegu ebapiisav.
– Eesti innovatsioonisüsteemi suutlikkus ja tulemuslikkus on
endiselt ebapiisav, seetõttu on teadus- ja tehnoloogiamahukus
ettevõtetes väike. Enamik Eesti ettevõtteid on väikesed ja üsna
noored, mistõttu neil ei ole piisavalt innovatsioonialast
võimekust ja teadus- ja arendusmahukuse kasvatamise
suutlikkust.
– Kuigi Eestis asub seitse ükssarvikut, mis on märkimisväärne
tulemus elanike arvu kohta, valitseb endiselt lõhe kõige
innovaatilisemate ettevõtete, kes on oma väärtusahelas kõrgel
kohal, ja enamiku Eesti ettevõtete vahel, mistõttu erasektori
üldine tootlikkus ja positsioonid ülemaailmsetes
väärtusahelates on madalad.
2. Asjakohase ja paindliku nõudlusest lähtuva teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine
– Teadus- ja arendus ning kõrgharidusasutuste suutlikkus
rahuldada nõudlusest tulenevaid ühiskonna ja ettevõtete
vajadusi on väike. Teadustegevus ja uurimisteemad ei ole
kooskõlas ettevõtlussektori vajadustega, teadlikkus
akadeemilise ja ettevõtlussektori ühishuvidest on madal.
– Eesti pikaajalise arengustrateegiaga ”Eesti 2035” ja ÜRO
kestliku arengu eesmärkidega seotud ühiskondlikud
väljakutsed ja nutikas spetsialiseerumine tuleks paremini
integreerida Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi.
Vähesed teadus- ja arendus- ning innovatsioonialased
tegevused on temaatilise suunitlusega ja teadus- ja
kõrgharidusasutused ning ettevõtted teevad vähe koostööd, et
luua eeliseid tekkivatel uutel turgudel ja tehnoloogiates.
– Teadus- ja arendusalaste teenuste turg on väike ja
killustunud. Teaduse tippkeskuste ja teadustaristu teenuste
14
Tööversioon seisuga 1.10.2021
kasutamine ja kättesaadavus väljaspool akadeemilisi ringkondi
on piiratud.
3. Hästitoimiv teadmussiirde süsteem
- Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline suhtlus ja
koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja
koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel
„teadmiste turul“ osalemise potentsiaali ei ole ära kasutatud.
- Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja
arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse,
sealhulgas võtta juhtroll innovaatiliste lahenduste
rakendamisel ja innovatsiooninõudluse loojana, on piiratud.
- Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid
eksperimente ja muid nõudlusest lähtuvaid
innovatsioonipoliitika , instrumente kasutatakse vähe selleks,
et Soodustada innovatsiooni ettevõtluses ja toetada
akadeemilise ja ärisektori koosloomet. Eesti pikaajalises
arengustrateegias „Eesti 2035“ ja teadus- ja arendustegevuse-,
innovatsiooni- ning ettevõtluse arengukavas käsitletavate
arenguvajaduste rahuldamiseks on ulatuslikum uute teadmiste
ja innovatiivsete lahenduste kasutamine vältimatu.
Kavandatud sekkumiste mõju:
- erasektori teadusmahukus suureneb, teadusasutuste
võimekus teha suuremas mahus ja kvaliteetsemat nõudlusega
kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd kasvad, paraneb uute
tehnoloogiate kasutuselevõtt, kindlustatakse teadmistepõhise
ühiskonna arenguks vajalik teadus- ja arendustöötajate
juurde- ja järelkasv, hoogustub innovatiivsete , äri- ja
teenusemudelite kasutuselevõtt, mis toob kaasa tõusu
väärtusahelas, suurema tootlikkuse ning tõhusamad ja
tulemuslikumad tooted ja teenused;
- avaliku sektori suurenenud nõudlus teadus- ja
tehnoloogiamahukate innovaatiliste toodete ja teenuste järele
hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni
erasektoris ning laiem avalikkus saab kasu parematest
lahendustest ühiskondlikele väljakutsetele.
Nutikam Eesti (ii) digitaliseerimisest Riigiaruande lisa D kohaselt on Eesti avaliku sektori e-teenuste
kasu toomine kodanike, kasutajasõbralikkus ning andmete kasutamine ja kvaliteet
(PO1)
ettevõtjate, endiselt puudulik. Samuti on esile tõstetud valitsusasutuste
teadusasutuste ja digitaristu ja -süsteemide tehnilise kestlikkuse probleeme (nt
avaliku sektori asutuste Riigikontrolli iga-aastane ülevaade 2019).
jaoks
Lisaks on murekohaks:
- Valitsusasutuste ja avalike e-teenuste kasutajate
vajadused muutuvad üha kiiremini, sealhulgas iga
poliitika- või õigusreformi puhul. Digilahendusi tuleb
pidevalt ümber ehitada, ümber kujundada või võtta
kasutusele uusi lahendusi. Selline pidev edasiarendus
ja uue kasutuselevõtt ongi innovatsioon.
- Tehnoloogia areneb muudkui edasi, luues uusi
võimalusi avalike teenuste ja halduse paremaks
osutamiseks. Nende eeliste kasutamiseks on vaja kiiret
innovatsioonisuutlikkust (katsetamine, teadus- ja
arendustegevus jne).
- Küberriskide skaala ja ulatus kasvab ning neid on
keerulisem hallata, uued lahendused tekitavad ka
uusi riske. Eestis on digiteerimise süvendamise
15
Tööversioon seisuga 1.10.2021
jätkamiseks vaja suurendada küberjturvalisuse
võimekust.
- Omavalitsuse tasandil on digitaalse arengu ja
digitaalteenuste tase väga ebaühtlane ja enamasti
madal. Valitsusvälised organisatsioonid ei paku ka
lahendust – digiteerimine ei ole veel jõudnud
kolmandasse sektorisse. Oluline probleem kohalikele
omavalitsustele on küberturvalisus (mida on
rõhutanud ka Riigikontroll). Selle valdkonna reform
muudaks (digitaalsed) avalikud teenused kogu riigis
võrdselt kättesaadavaks.
- Nagu näitas OECD 2020. aasta digitaalse valitsemise
indeks, ei ole Eesti digitaalne valitsemine olnud
piisavalt küps digitaalse koordineerimise, oskuste
ja hoobade osas. Seega on vajalik vastava suutlikkuse
suurendamine.
Peame tagama, et Eesti digiriik vastab kasutajate vajadustele ja
on tehnoloogiliselt uuenduslik, olles samal ajal turvaline. Sel
viisil investeerime oma riikliku tugevuse täiendavasse
tugevdamisse.
Digiriigi arendamine on osa ELi digitaalarengu tegevuskavast,
nagu on sätestatud 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku
kujundamine“. Kavandatud sekkumised ja vajadus nende järele
tulenevad otseselt uuest riiklikust digiühiskonna tegevuskavast
aastani 2030 (vastuvõtmisel).
Nutikam Eesti (iii) VKEde kestliku Kõigist uutest ettevõtetest on vaid vähesed innovatiivsed,
majanduskasvu ja teadmistepõhised ja keskenduvad suure lisaväärtuse
(PO1)
konkurentsivõime andmisele. Selliste ettevõtete osakaalu suurendamine eeldab
tõhustamine ning teadmisi ja oskusi, kuid ka ökosüsteemi, mis soodustab
VKEdes töökohtade paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid ja
loomine, muu hulgas kättesaadavaid teenuseid. Kavandatud teenused annaksid
tootlike investeeringute VKEdele konkurentsivõimelised pädevused ning oleksid
kaudu keskselt hallatavaks koostööplatvormiks nii sektorite sees kui
ka nende vahel. Eritoetust on vaja ka idufirmadele, et nad
saaksid kasvada, ja idufirmade ökosüsteemile.
Eesti võib olla digitaalmajanduse teerajaja, kuid digiteenuste
kasutamise ja rakendamise poolest on Eesti ettevõtted ELis
19. kohal. See lõhe on osaliselt tingitud sellest, et ettevõtetel
puuduvad teadmised digiteerimise juhtimise kohta ja et
digipädevuse tase on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon
ülemaailmsetes väärtusahelates, sealhulgas loomemajanduses
ja turismis, on madal. Tegeleda tuleb VKEde konkurentsivõime
ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat
pealinnapiirkonda.
69% Eesti ettevõtete investeeringutest kulutatakse
materiaalsele põhivarale ja vähem kui kolmandik
immateriaalsele varale. Tegeleda tuleb uute tehnoloogiate
kasutuselevõtuga ja VKEde investeeringutega tehnoloogia
ajakohastamisse, pidades eelkõige silmas tööstuslikku
üleminekut. Eesti majandust iseloomustab ka suure
lisandväärtusega toodete ja teenuste vähene eksport, vähene
rahvusvaheline tunnustus ja marginaalne positsioon
ülemaailmses kaubanduses.
Eesti kaupade ekspordihinnad ei ole Euroopa keskmisega
võrreldes piisavalt tõusnud. Ligikaudu 98% Eesti ettevõtetest
on VKEd, seetõttu on enamikul neist piiratud ressursid ekspordi
strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks.
Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge
16
Tööversioon seisuga 1.10.2021
rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtetele.
Juurdepääs kapitalile on problemaatiline, eriti väljaspool suuri
linnu.
Nutikam Eesti (iv) nutika Innovatsiooni leviku vältimatuks eelduseks on vastavate
spetsialiseerumise, teadmiste ja oskustega inimeste olemasolu. Selleks on vaja
(PO1)
tööstusliku ülemineku ja kasvatada teadmussiirde, kommertsialiseerimise ja
ettevõtluse oskuste innovatsioonialast pädevust teadmussiirde protsessidega
arendamine seotud võtmeisikute seas. Sekkumistega adresseeritakse
järgmisi probleeme valdkonnas:
- Enamus Eesti ettevõtteid on väikesed ja noored, seetõttu on
ettevõtete innovatsioonivõimekus ja teadusmahukus piiratud ja
puudulikud on ettevõtjate oskused teadustulemusi oma ärile
sobivaks kohandada ja kasutusele võtta.
- Ettevõtetel ja avalikul sektoril napib teadusuuringute,
tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni ning tootearenduse
oskuste ja kogemustega töötajaid.
- Teadmust ja tehnoloogiaid vahendavate üksuste ja
organisatsioonide (nt ülikoolide tehnosiirdekeskused ja
arendusosakonnad, maakondlikud arenduskeskused)
töötajatel napib oskusi ja kogemusi teadustulemuste
kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, sh intellektuaalomandi,
patenteerimise ja litsentseerimise alaseid oskusi.
- Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde
alane võimekus, sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks
vajalikud oskused, pädevus arendada vajalikke teenuseid ning
osaleda ettevõtlikus avastusprotsessis on väike.
- Probleemiks on teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni
juhtimis- ja koordineerimisvõimekus. Selleks, et avalik sektor
suudaks võtta aktiivsema juhirolli struktuursete muutuste
esilekutsumiseks majanduses, kujundada missioonidepõhist
innovatsioonipoliitikat ning rakendada ettevõtlikku
avastusprotsessi, napib avaliku sektori juhtidel ja töötajatel
vajalikke kompetentse ja kogemusi. Eesti avaliku sektori juhtide
suutlikkus tellida ja integreerida teadus- ja arendustegevuse
tulemusi riiklikku poliitikasse ja riigi kavandatavatesse
sekkumistesse on piiratud. Koostöö teadusasutustega on
ebapiisav ning vastastikuste vajaduste ja huvide mõistmine
vähene.
- Nutika spetsialiseerumise ja rohepöörde teemad on
teadmistemahukad ja komplekssed. Selleks, et tellida
vastavasisulisi uuringuid ja käivitada projekte, vajavad nii juhid
kui spetsialistid sellealaseid teadmisi. Projektide edukaks
käivitamiseks on vajalik koostöö keskvalitsuse ja kohalike
omavalitsuste vahel.
Kavandatud sekkumiste tulemus:
Erinevate nutikat spetsialiseerumist, innovatsiooni levikut,
teadmus- ja tehnoloogiasiiret ja ettevõtluskoostööd toetavate
kompetentside ja võimekuse paranemine erasektoris,
teadusasutustes ja avalikus sektoris. Kompetentside ja
võimekuse paranemine hõlmab nii innovatsioonialaseid,
juhtimisalaseid ja administratiivseid, ettevõtlusalaseid, koostöö
ja koosloome alaseid (sh osalemine ettevõtlikus
avastusprotsessis) kui muid oskusi, mis toetavad riiklikke
nutika spetsialiseerumise sihte, tööstuslikku üleminekut, digi-
ja rohepööret ning ettevõtlust.
17
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Nutikam Eesti (v) digitaalse Eesti üleüldine lairibaühenduvuse tase on hea, kuid digilõhe
ühenduvuse linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel nii katvuse kui ka
(PO1)
suurendamine kasutuselevõtu osas on endiselt olemas. Ülikiire lairibavõrgu
kaetus hõredalt asustatud piirkondades on 32,8%. Vaatamata
võrkude kättesaadavusele on kiire (45%) ja ülikiire (19%)
lairibaühenduse kasutuselevõtt alla ELi keskmise (vastavalt
50% ja 32%). 5G-võrkude tõhus kasutuselevõtt aitab samuti
kaasa usaldusväärse ja kiire ühenduvuse tagamisele.
Investeerimisvajaduste kaardistamise kohaselt on Eestis ikka
veel ligikaudu 65 000 asukohta nn valgetes turutõrgetega
piirkondades, kus puudub juurdepääs väga suure
läbilaskevõimega lairibataristule, millest 17% asub Kagu-
Eestis. Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G leviala
puudumine avaldab negatiivset mõju piirkondlike erinevuste
vähendamisele ja häirib nüüdisaegsete teenuste
kättesaadavust. Uued lairibatehnoloogiad piirkondades
võimaldavad uuendusi kommunikatsiooni- ja infosisuteenustes
elanikele ja ettevõtjatele.
Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud
maapiirkondade baasvõrkude arendamisse juba üle 80 miljoni
euro. Selle tulemusena on rajatud ligikaudu 7 000 km pikkune
kiudoptiline võrk, mis hõlmab Eesti peamisi transporditeid, mis
on 5G arendamiseks kindel alus. Kuid täiendavaid
investeeringuid on vaja turutõrgetega seotud valdkondades:
väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ehitamine; 5G-
tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine; 5G leviala suurtes
transpordikoridorides, elamu- ja äripiirkondades.
Kavandatud investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna-
ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele
ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja
kasutamiseks.
Rohelisem Eesti (i) energiatõhususe Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu
edendamine ja energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas
(PO2)
kasvuhoonegaaside rekonstrueeritakse vähem kui 1% (hoonete energiatõhususe
heitkoguste direktiivis soovitatakse 3%) elamufondist. Enamik hooneid
vähendamine (umbes 80%) ehitati enne 1990. aastat. Eluasemesektori
peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja
piirkondlikest erinevustest: elamute halb kvaliteet,
rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene
energiatõhusus; energiatõhusate ja hea sisekliimaga
eluasemete piiratud kättesaadavus; eluasemeturu piiratud
areng väljaspool suuremaid keskusi ja väljaspool aktiivseid
kinnisvarapiirkondi.
Kaugkütte ettevõtjate ja eramajade omanike motivatsioon
aidata kaasa energiatõhususele ja taastuvenergia
kasutuselevõtule on madal, sest sellised investeeringud ei ole
tavaliselt majanduslikult elujõulised. See kehtib ka sotsiaalse
taristu, näiteks tervishoiuasutuste energiatõhususe kohta.
Erieesmärgi nr 1 meetmed on suunatud ( lisa D kohaselt)
energiatõhususe meetmete edendamisele, et edendada
rekonstrueerimist ja üleminekut taastuvatele kütustele
kooskõlas riikliku energiamajanduse arengukavaga
aastani 20302, riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 20303,
hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 4, Euroopa
2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
3 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
4 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
18
Tööversioon seisuga 1.10.2021
rohelise kokkuleppe ning Euroopa Komisjoni
renoveerimislaine strateegiaga.
Selleks et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ja
vähendada olulisi terviseriske, on väga oluline vähendada
õhusaasteaineid, kasvuhoonegaase (nagu CH4 kehvast
põlemisprotsessist) ja lühiajalise kliimamõjuga saasteaineid.
Välisõhu puhul on teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 kokku
lepitud meetmed kõigi seotud sektorite (energia, elamu- ja
kaugküte jne) jaoks. Õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside
hindamine linna- ja tööstuspiirkondades on vahend, mille abil
hinnata meetmete tulemuslikkust ja tegelikku mõju ning
keskkonnapoliitika tõhusust, samuti suurendada üldsuse
teadlikkust.
Rohelisem Eesti (ii) taastuvenergia Taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevalt on riigil
edendamine kooskõlas kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu
(PO2)
direktiiviga (EL) transpordisektoris (aastaks 2020 10% ulatuses ning aastaks
2018/2001, sealhulgas 2030 14% ulatuses) ning vähendada sektorite põhiselt CO2
selles sätestatud jalajälge. Ühtlasi on seatud aastaks 2030 ka transpordisektori
säästlikkuse sisene alameesmärk ka täitustatud biokütustele (jäätmetest ja
kriteeriumidega jääkidest jms toodetud biokütused, vastavalt direktiivi lisa 9
osale A). Eesti transpordisektor on Euroopa üks
energiamahukaimaid, mistõttu on ka CO2 jalajälg üsna suur.
CO2 jalajälje vähendamiseks, transpordikütuste portfelli
mitmekesistamiseks ja taastuvenergia transpordieesmärgi (sh
täiustatud biokütuste alameesmärgi) täitmiseks on riik võtnud
Biometaan on kodumaine keskkonnasõbralik kütus, sest selle
tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja
põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri
eralduv metaan ning CO2 püütakse kinni ning puhastatakse ära.
Biometaaniga sõites atmosfääri vabanev CO2 loetakse nulliks
(CO2 eralduks looduslike protsesside käigus ilma kinni
püüdmiseta ja korduvkasutamiseta (rohegaasi näol) atmosfääri
niikuinii).
Selleks, et edendada biometaani tarbimist (see suurendab ja
motiveerib korrelatsioonis ka kodumaist biometaani tootmist),
et ära täita ülal välja toodud eesmärke, on mõistlik motiveerida
läbi toetuse nn suurtarbijaid (ühistransporti), kelle tarbimine
avaldab suuremat mõju kui väiketarbijad (erasõidukid).
Meetme eesmärk on vanade liiniveolepingute lõppemisel
ühistransporditeenuse pakkumisel asendada vanad
diiselbussid biometaani bussidega, mis liinivedu teostades
tarbivad suures mahus biometaani, ühtlasi toetatakse meetme
alt ka biometaani tarbimiseks vajaliku tankimistaristu loomist).
Rohelisem Eesti (iv) kliimamuutustega Vastavalt 2019. aasta riigiaruande lisale D, milles käsitletakse
kohanemise ja kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti
(PO2)
katastroofiriski rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis kahjustavad taristut.
ennetamise ning Vaja on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide
vastupanuvõime ennetamisse ja katastroofidele vastupanu võimesse.
edendamine, võttes Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on äärmiselt
arvesse oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude
ökosüsteemipõhiseid põhjustatud hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega
lähenemisviise ning tagada üleujutusriski parem maandamine ja
sadeveesüsteemide toimimine sagedasemate vihmade
tingimustes. Üleujutusriskiga on tegemist siis, kui vihmavee
pinnasesse imbumist on märkimisväärselt vähendanud halvasti
juhitud või mittejuhtivad pinnakatendid. Seetõttu on oluline
19
Tööversioon seisuga 1.10.2021
kliimamuutustest tingitud täiendavate hüdrauliliste
koormustega vastu luua kaasaegsed sadeveesüsteemid, et
vältida sademevee põhjustatud üleujutusi ja leevendada
kuumalainest põhjustatud soojussaare efekti. Investeeringud
meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku
ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja
ajakohastamiseks tagavad, et asjakohastel institutsoonidel
oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde läbiviimiseks ning
ennetusmeetmete väljatöötamiseks.
Tormilised jäävabad talved on osutunud kiiresti kasvavaks
ohuks sadamarajatistele ja eri laevade ohutule teenindamisele.
Sadama kaitserajatiste puudumine viib sadamarajatiste
kasuliku tööea kiire lühenemiseni.
Elurikkuse säilitamine on ökosüsteemipõhise lähenemise
aluseks ja seetõttu oluline vahend kliimamuutuste mõju
leevendamiseks. Toimivad ökosüsteemid on kliimamuutuste
kahjulikule mõjule vastupidavamad ja olulised süsinikuvaru
säilitamiseks. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb
parandada kliimatundlike märgalade seisundit.
Eestlaste teadlikkus kliimamuutustest (2019. aastal 59%) jääb
alla ELi keskmise (79%). Siseturvalisuse arengukava eesmärk
on suurendada 2030. aastaks inimeste teadlikkust
hädaolukordadest ja kriisiolukordadest. Üldsus vajab hästi
väljaarendatud vahendeid, et mõista võimalikke ohte, tagajärgi
ja enesekaitse meetmeid.
Rohelisem Eesti (vi) ring- ja Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise
ressursitõhusale ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud
(PO2)
majandusele ülemineku meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud
edendamine järgmistele teemadele:
i) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses,
ii) madal ressursitootlikkus ja
iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad
konkurentsivõimet
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust
vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja
keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm.
Väljakutsete ja sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050.
aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele
ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus
ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.
Eesti peab oluliselt parandama ressursitootlikkust (0,64
eurot/kg, EL 2,33 eurot/kg). Ringmajandusele üleminekuks on
vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise
ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe
parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku
ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on
ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini
edendamine ning ettevõtete energia- ja ressursitõhususe
tõstmine. Meil on olemas juba eelmise perioodi kogemusi ja
uuringuid ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmete kohta.
Eesmärk on, et aastaks 2035. on juurdunud ringmajandusel
põhinev ettevõtlusmudel.
Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad Riigi Jäätmekava ja
jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja
pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja
keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Eesti on
olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude osas veel kaugele maha
20
Tööversioon seisuga 1.10.2021
jäänud, 2019. aastal võeti Eestis ringlusse 31% jäätmetest
(eesmärk on 2025. aastaks 55%). Tuleb arendada tõhusat ja
tulemuslikku jäätmekäitlust, sealhulgas kõrget liigiti kogumise
määra ja sobivate ringlussevõtuvõimsuste olemasolu.
Rohelisem Eesti (viii) säästva Eesti elanikkond on koondunud linnapiirkondadesse, mis
mitmeliigilise linnalise põhjustab probleeme seoses juurdepääsetavuse,
(PO2)
liikumiskeskkonna liiklusummikute ja heidetega. Igapäevaste pendelrändajate arv
edendamine osana avaldab suurt survet olemasolevale taristule ja suurendab
üleminekust CO2- vajadust arendada edasi inimmõõtmelist ja kestlikku
neutraalsele linnatranspordisüsteemi. Kavandatud meetmed on suunatud
majandusele nende oluliste probleemide lahendamisele:
sõiduaegade ja -kulude suurenemine;
suurenev sõltuvus isiklikust autost ja sellest tulenev
ebavõrdsus;
säästlike liikumisviiside osakaalu vähenemine
(ebaatraktiivsed tänavad, laste iseseisva liikumise
vähenemine, killustatud ühistransporditeenused);
transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2-heite
suurenemine;
suurenev negatiivne mõju tervisele;
maakasutust ja transpordi planeerimist ei ole piisavalt
integreeritud.
Suurimat mõju on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu
linnapiirkondades. Tallinna piirkonnas elab pool Eesti
elanikkonnast ning seal on suurim transpordikoormus ja kõige
ulatuslikum pendelrändeliiklus. Pool Eesti CO2-heitest tuleb
Tallinna piirkonnast – 1 400 000 tonni CO2-heidet aastas
(eesmärk 930 000 tonni 2030. aastaks).
Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas ei ole jalgrataste kasutamine
igapäevase liikumisviisina kaugeltki oma potentsiaali
saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus
nendes linnades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli
omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või
ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja
parkimisvõimalused.
Nendes piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka
ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse
terviklikkusele ning konkurentsivõimele seoses eraautodega.
See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse
sõlmpunkte, mis soodustaksid erinevate liikumisviiside
kombineerimist.
Tallinna piirkonnas on väga oluline arendada uusi
trammiühendusi, mis on väärtuslik suure läbilaskevõimega ja
keskkonnasõbralik ühistranspordiliik.
Kavandatud meetmed on kooskõlas riikliku transpordi ja
liikuvuse arengukavaga 2021–2035 (koostamisel
Ühendatum Eesti (i) kliimamuutuste Hõredalt asustatud riigina sõltub Eesti toimivast
suhtes transpordisüsteemist. Paraku on Eesti TEN-T põhivõrgu
(PO3)
vastupanuvõimelise, väljaehitamisel saavutanud vaid vähest edu. Transpordisektori
intelligentse, turvalise, investeerimisvajadused kuni 2030. aastani suurenevad.
kestliku ja mitmeliigilise Vajadus on ajakohastada põhimaanteid, et need vastaksid
üleeuroopalise määruse (EL) nr 1315/2013 nõuetele. Liiklusohutust on vaja
transpordivõrgu (TEN- suurendada , sest Eesti on maanteede ohutuse poolest alla ELi
T) arendamine keskmise. Jalakäijate ja jalgratturite ohutust parandatakse
kõnniteede ja tunnelite abil. Lisaks on vaja rohkem
investeeringuid keskkonnaga seotud leevendusmeetmetesse.
21
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Kõik direktiivi 2014/94/EL kohased kohustused on täidetud,
teede laadimistaristut täiustatakse pidevalt.
Eesti sisetranspordi väliskulud kokku on hinnanguliselt
1,5 miljardit eurot aastas, mis vastab 5,3%-le Eesti SKPst,
millest 51% moodustavad keskkonnakulud (ELi keskmine on
44%). Koostamisel on uus transpordi ja liikuvuse arengukava
2021–2035, milles võetakse arvesse keskkonnamõju ning
keskendutakse säästva liikuvuse ja selle taristu arendamisele.
Pidades silmas 2020. aasta Euroopa poolaasta riigiaruannet, on
kavandatud raudteemeede, mis keskendub säästva transpordi
arendamisele: raudteede elektrifitseerimine, kurvide
õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongide kiirust
ja kasvatama rongireisijate arvu. Rail Balticu tõhususe
maksimeerimiseks ning selleks, et tagada sünergia Euroopa
ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi Rail Balticu vahel,
ehitatakse kohalikud peatused Tallinna ja Ikla vahele.
Kavandatud meetmed aitavad kaasa ELi säästva ja aruka
liikuvuse strateegia eesmärkide saavutamisele.
Digitaalne taristu peab saama liikuvusteenuse ja -taristu osaks,
et kiirem andmeside võimaldaks intelligentsete
transpordisüsteemide sektoril arendada, luua ja katsetada uusi
juhtimis-, teabe- ning liikuvusteenuseid.
Ühendatum Eesti (ii) säästva, Regionaalarengu edendamiseks on vaja lahendada
kliimamuutuste suhtes kitsaskohad, mis takistavad inimestel jalgsi liikumist ja
(PO3)
vastupanuvõimelise, jalgratta kasutamisest või igapäevaseks pendelrändeks eri
intelligentse ja transpordiliikide kombineerimise, ning parandada
mitmeliigilise riigi, ühistranspordi ja teenuste paremaks ligipääsuks olulist taristut,
piirkondliku ja kohaliku mis on hädavajalik ühistranspordile ja -teenustele
tasandi liikuvuse juurdepääsuks aktiivsete transpordiliikide abil.
arendamine ja
Meede aitab luua ohutuid ja säästvaid liikuvusvõrgustikke,
edendamine, sealhulgas
edendades jalgratta- ja/või kõnniteede arendamist väljaspool
TEN-T võrgule
suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Nende
juurdepääsu ja piiriülese
radade arendamine peaks tagama parema ja kestlikuma
liikuvuse parandamine
juurdepääsu teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu
kohalikud peatused) ja töökohtadele. Selliste paremini välja
arendatud jalgrattasõidu/jalakäijate liikuvuse võrgustikel on
potentsiaal märkimisväärselt suurendada raudtee kasutamist,
suurendada ühistranspordi kasutamist ja kestlikkust tervikuna
ning vähendada sõltuvust eraautodest ja seega vähendada
riiklikul tasandil kasvuhoonegaaside heidet. Sekkumine aitab
arendada integreeritud transpordisüsteeme, sealhulgas toetada
jalgrattasõidu ja jalgsi käimise üldvõrkude loomist ning
mugavama elektriraudteejaama kasutatavust. Eeldatakse, et
investeeringutel on soodne mõju kliimamuutuste
vähendamisele.
Selleks et COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule
Sotsiaalsem Eesti (a) parandada kõigi
kiiresti taastuda ning toetada majanduses toimuvaid
tööotsijate, eelkõige
(PO4) struktuurimuutusi, vajavad tööotsijad, sealhulgas töötud,
noorte ja pikaajaliste
mitteaktiivsed ja töötavad tööotsijad, aktiivsete
töötute ning tööturult
tööturumeetmete sihipärast paketti. Eri rühmad seisavad
eemalejäänud ja tööturul
silmitsi erinevate probleemidega tööturule sisenemisel,
ebasoodsas olukorras
tööturule naasmisel ja seal püsimisel või üleminekul eri oskusi
olevatesse rühmadesse
vajavatele töökohtadele. Tööturg on horisontaalselt ja
kuuluvate isikute
vertikaalselt eraldatud soo, vanuse, töövõime ja kodakondsuse
töölesaamise võimalusi
alusel. Stereotüübid on endiselt probleemiks. Need probleemid
ja aktiveerimismeetmete
ei takista mitte ainult soolist võrdõiguslikkust ja edusamme
kättesaadavust nende
jaoks, tehes seda noorte
22
Tööversioon seisuga 1.10.2021
puhul eelkõige soolise palgalõhe kaotamisel, vaid takistavad ka oskustel ja
noortegarantii vajadustel põhinevat tööjõu liikuvust.
rakendamise kaudu,
Kuigi eestlased, eelkõige naised, on hästi haritud, töötavad
ning füüsilisest isikust
inimesed sageli töökohtadel, mis jäävad allapoole nende
ettevõtjana tegutsemise
omandatud haridus- või oskuste taset. 2016. aasta andmete
ja sotsiaalmajanduse
kohaselt (PIAAC) töötab 36,1% töötajatest – ligikaudu 200 000
edendamise kaudu
– töökohal, mis nõuab madalamat haridustaset. OECD andmetel
moodustab töötaja töötunni tootlikkus umbes 73% EL 28
keskmisest töötajast, mille põhjus on madal haridustase ning
vananenud haridus ja oskused. Vananenud oskuste või madala
haridustasemega inimestel on vähe vahendeid oskuste
uuendamiseks ja nad on tööturul haavatavamas olukorras,
lisaks on tööandjate huvi nendesse investeerimise vastu
väiksem. Noorte töötuse määr on kõrgem kui üldine töötuse
määr, eriti kriisiolukorras (kasv 6,9%-lt 2019. aastal 12,6%-le
2020. aasta II kvartalis). Noored vajavad töökogemuse
puudumise, madalama hariduse, piirkondlike erinevuste,
keelebarjääride või muude takistuste tõttu intensiivsemat
toetust.
Esineb erinevaid sotsiaal-majanduslikke ja piirkondlikke
erinevusi, mis põhjustavad täiendavaid struktuurseid erinevusi.
Takistuseks on endiselt ka hoolduskoormus ja
terviseprobleemid. Tööturul esineb märkimisväärne
kodakondsusel põhinev segregatsioon, mis väljendub eelkõige
palgalõhe ja töötuse (2019. aastal 1,5-kordne erinevus töötuse
määras) ning tööhõive (69,6% vs. 66% 2019. aastal) näitajates.
Selle kõige tõttu on märkimisväärne osa elanikkonna
tööturupotentsiaalist endiselt ebapiisavalt ära kasutatud.
Kiireks taastumiseks COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja
tööturule , ning majanduses toimuvate struktuurimuutuste
toetamiseks vajavad tööotsijad, sh töötud, mitteaktiivsed ja
töötavad tööotsijad, aktiivsete tööturumeetmete sihipärast
paketti. Eri rühmad seisavad silmitsi eri probleemidega
tööturule sisenemisel, naasmisel ja seal püsimisel või liikumisel
teistsuguseid oskusi vajavatele töökohtadele. Tööturg on
horisontaalselt ja vertikaalselt segregeerunud soo, vanuse,
töövõime ja kodakondsuse alusel. Stereotüübid on endiselt
probleemiks, mis takistavad lisaks soolise võrdõiguslikkuse
edendamise ja palgalõhe kaotamise kõrval ka oskustel ja
vajadustel põhinevat tööjõu liikuvust.
Kuigi eestlased, eelkõige naised, on hästi haritud, töötavad
inimesed sageli töökohtadel, mis ei vasta nende omandatud
haridus- või oskuste tasemele. 2016. a PIAAC andmete kohaselt
töötab 36,1% töötajatest (ca 200 000) töökohal, mis eeldab
madalamat haridustaset. OECD andmetel moodustab töötaja
töötunni tootlikkus umbes 73% EL 28 keskmisest ja see on
põhjustatud madalast haridustasemest, vananenud haridusest
ja oskustest. Vananenud oskuste või madala haridusega
inimestel on vähe vahendeid oskuste uuendamiseks ja nad on
tööturul haavatavamavad, lisaks on tööandjate huvi nendesse
investeerida väiksem. Noorte töötuse määr on üldisest kõrgem,
seda eriti kriisiolukorras (kasv 6,9%-lt 2019. a 12,6%-le 2020.
a II kv). Nad vajavad töökogemuse puudumise, madalama
hariduse, piirkondlike erinevuste, keelebarjääri või muude
takistuste tõttu suuremat toetust.
Erinevad sotsiaal-majanduslikud ja piirkondlikud takistused, sh
näiteks hoolduskoormus, terviseprobleemid jne, põhjustavad
täiendavaid struktuurseid erinevusi. Märkimisväärne on ka
kodakondsusel põhinev segregatsioon, mis väljendub eelkõige
23
Tööversioon seisuga 1.10.2021
palgalõhe, töötuse (2019. a 1,5-kordne erinevus) ja tööhõive
(69,6% vs. 66% 2019. a) näitajates. Eelnevast tulenevalt on
märkimisväärne osa elanikkonna tööturu potentsiaalist
endiselt ebapiisavalt rakendatud
Järgmisel kümnendil on Eesti üks suurimväljakutse leida viis,
Sotsiaalsem Eesti (d) edendada töötajate,
kuidas hoida inimesi tööturul tervena ja nii kaua kui võimalik.
ettevõtete ja ettevõtjate
(PO4) Tuleb parandada töötervishoidu ja tööohutust. Tööõnnetuste
kohanemist muutustega
arv on viimase viie aasta jooksul suurenenud 25%, suurendades
ning aktiivse ja tervena
töötajate, tööandjate ja riigi kulusid. Töösuhted ja töövormid
vananemist ning
mitmekesistuvad, tuues kaasa uued riskid ja töötajate suurema
tervislikku ja hästi
vastutuse. Tööõnnetuste vältimiseks ja töötajate töövõime
kohandatud
säilitamiseks on vaja suurendada teadlikkust töökeskkonna
töökeskkonda, kus
ohtudest ja riskidest. Töövõimet mõjutavad ka uute tööviiside,
ohjatakse terviseriske
sealhulgas kaugtöö ja muu paindliku korra kasutuselevõt.
Parandada tuleb füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide
kindlakstegemise ja mõõtmise süsteemi töökohal.
Vähene järelevalve töökeskkonna üle ning piiratud teenustega
töötervishoiusüsteemi halb kvaliteet ja kestlikkus takistavad
tööga seotud terviseprobleemide ennetamist ja nende varajast
avastamist. Ajutise töövõimetuse korral ei sekkuta töövõime,
tööalase konkurentsivõime ega oskuste säilitamisse. Selle
perioodi toetussüsteem on ebatõhus ja võib põhjustada osalise
või püsiva töövõimekaotuse. Inimesed lahkuvad ka seetõttu, et
pensionisüsteem tagab soodsatel tingimustel vanaduspensioni,
mis kipub motiveerima ennetähtaegset pensionile jäämist.
Samuti lahkutakse tööandjate suhtumise ja terviseprobleemide
tõttu.
Tervisekaotuse peamised põhjused on südame-veresoonkonna
haigused, pahaloomulised kasvajad ja vigastused, mida
mõjutavad suuresti elustiil ja keskkond. Tervist mõjutavate
tegurite (alkohol, tubakas, uimastid, toitumine, kehaline
aktiivsus) peamisi riskitegureid ei ole tõhusalt ennetatud.
Lisaks on nõustamis- ja raviteenused killustatud, halvasti
integreeritud esmatasandi arstiabi teenustega ja neid ei pakuta
piisavalt. Samuti ei leevendata piisavalt vaimse tervisega seotud
riske. Vajaka on koostööst eri sektorite (tervis, haridus,
sotsiaalvaldkond, õigus, sisejulgeolek jne) ja eri tasanditel (riik,
kohalik tasand, kolmas ja erasektor) vahel.
Eesti haridussüsteem ei vasta piisavalt tööturu vajadustele ning
Sotsiaalsem Eesti (e) muuta haridus- ja
oskuste nappus ja mittevastavus j nõudlusele suurenevad.
koolitussüsteemid
(PO4) Tagatud ei ole piisaval arvul haridustöötajaid. Õpetajte oskusi
kvaliteetsemaks,
on vajalik täiendada, mh seoses eeldatava üleminekuga
kaasavamaks,
keskkonnahoidlikumale ja digitaalsemale majandusele.
tõhusamaks ja tööturule
vastavamaks, muu Ei ole juurdunud personaliseeritud ja individualiseeritud
hulgas mitteformaalse ja õpetamine ja õppimine i ning õpimotivatsiooni arengule
informaalse õppimise toetamine. 18–24-aastaste vanuserühmas on mitteõppivate
valideerimise kaudu, noorte osakaal endiselt liiga suur, samuti keskhariduseta
toetamaks noorte osakaal, eriti nooremates vanuserühmades. Soolised
võtmepädevuste, erinevused põhihariduses on samuti murettekitavad. Tulevikus
sealhulgas ettevõtlus- ja vajalike üldoskuste ja võtmepädevuste arendamist ja hindamist
digioskuste omandamist, ei peeta piisavalt oluliseks, sidusus ja järjepidevus eri
ning edendades haridustasemete ja -liikide vahel ei ole piisav ning kaasava
duaalkoolitussüsteemide hariduse põhimõtteid ei ole rakendatud nii palju kui on
ja õpipoisiõppe eeldatud. Õpingud ei ole piisavalt seotud tulevase karjääri ja
kasutuselevõttu tööga. Haridusasutuste koostöö ettevõtetega on ebapiisav, et
muuta õpe praktilisemaks ja siduda seda enam tegeliku eluga.
Üldine teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni rakendamisest on madal. Õpetajate ja
koolijuhtide oskused õppeprotsessi ja -keskkonna
24
Tööversioon seisuga 1.10.2021
kujundamisel on ebaühtlased, sh digitaalsete lahenduste
potentsiaali ei kasutata maksimaalselt õppimise ja õpetamise
edendamiseks. Kasutatavad õpetamismeetodid ja -vahendid on
mõnikord aegunud ning arvesse ei võeta kõigi õppijate
individuaalsust ja hariduslikke erivajadusi. Puudub suutlikkus
õppekavade teaduspõhiseks ja kaasavaks väljatöötamiseks
jarakendamiseks. Õppijate õpitulemuste ning haridusasutuste
sise- ja välishindamise tulemuste tagasisidestamine ei ole
piisavalt sidus. Formaalharidussüsteem seisab jätkuvalt silmitsi
õpetajaskonna vananemisega ja sellest tuleneva vajadusega
tagada uute õpetajate järelkasv. Noorsootöötajatest on
kõrgharidusega ligikaudu 90%, samas; 60%-l ei ole erialast
haridust või noorsootöötaja kvalifikatsiooni ning sektorit
iseloomustab tööjõu voolavus.
Õppimisvõimalused ja üliõpilaste valikud ei ole piisavalt
kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega.
Nagu Euroopa Komisjon 2019. aastal riigipõhistes soovitustes
märkis, peab Eesti parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja
tõhusust ning vastavust tööturu vajadustele ja toetama
võtmepädevusi, sealhulgas digi- ja valdkonnaüleseid oskusi
ning innovatsiooni juhtimist kõikidel haridustasanditel.
Õpirajad keskhariduse tasemel ei taga piisavaid valikuid,
paindlikkust või individualiseeritust ning kutseharidus on
endiselt vähepopulaarne. Tööjõu ja oskuste suur puudus
mitmes sektoris (sh IKT, inseneriteadus, sotsiaal- ja
tervishoiusektor ning muud kasvuvaldkonnad, sh teadus,
tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on tõusuteel ja see
takistab edasist majandusarengut ning Eesti jõudmist
järgmisesse arenguetappi. Nende õppevaldkondade
atraktiivsus tulevaste kutseõppijate ja üliõpilaste jaoks on
väike, mitmes valdkonnas ei vasta lõpetajate arv tööturu
vajadustele. Näiteks ainuüksi info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia sektoris on puudu üle 14 000
inimese. Üks probleem, millega tuleb tegeleda, on soolised
stereotüübid poiste ja tüdrukute õppekavade valikul. Lisaks
sektoripõhisele lähenemisviisile on vaja ka piirkonnapõhist
lähenemisviist, et paremini tegeleda tööturu jaoks vajalike
oskuste ja oskuste tasemetega. Õppijate haridus- ja
karjäärivalikud ei vasta hinnangulistele tööjõuvajadustele ning
kutse- ja kõrgharidusest väljalangemise määr on kõrge. Seoses
töökohal toimuva õppega (töökohapõhine õpe, sh õpipoisiõpe)
on väljakutseks VKEde motivatsioon ja suutlikkus pakkuda
õppimisvõimalusi ja kaasata õppesse kuni 25-aastasi noori
(ilma eelneva töökogemuseta) ning hariduslike erivajadustega
õppijaid.
Keerulisemates oludes kasvavad lapsed ja mitteaktiivsed
Sotsiaalsem Eesti (f) edendada eelkõige
noored, nende kõrvalejäämine hariduse omandamisest,
ebasoodsas olukorras
(PO4) tööturult ja noorsootöö pakutavatest võimalustest on tõsine
olevate rühmade võrdset
sotsiaalne probleem. Kuna tööturul suureneb kvalifitseeritud
juurdepääsu
tööjõu puudus, on väga oluline kaasata noori tööturule või tõsta
kvaliteetsele ja
nende kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu.
kaasavale haridusele ja
koolitusele alates 2020. aastal oli Eestis 15–29-aastaste vanuserühmas 24 300
alusharidusest ja noort, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (nn NEET-noored),
lapsehoiust läbi üld- ja s.o 11,7% vanuserühmast. Võrreldes 2019. aastaga on
kutsehariduse ja -õppe mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv suurenenud ja
kuni kolmanda taseme tõusnud tasemele, kus see püsis aastatel 2016–2018 (20 700
hariduseni, samuti ehk 9,8% 2019. aastal). Peame keskenduma ennetavatele
täiskasvanuharidusele ja sekkumistele noorsootöö ja formaalhariduse kaudu ning
-koolitusele, ning sellise töötama välja tõhusamaid meetmeid ja laiemat teavitustegevust
25
Tööversioon seisuga 1.10.2021
hariduse ja koolituse mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jaoks tugevama
läbimist, sealhulgas partnerluse kaudu (riigi, kohalikul ja perekonna tasandil), et
hõlbustada õpirännet tugevdada noortegarantiid koos tööturumeetmetega.
kõigile ja ligipääsetavust Konkurentsivõime ja oskuste valdkonnas tuleks tagada
puuetega inimeste jaoks praktika.
Noorte vajadustele vastavate teenuste mõju ja kvaliteedi
kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on vaja
arendada ja edasi arendada noorte seire- ja analüüsisüsteemi.
Koolist väljalangemise ja tõrjutuse ohu vähendamiseks peavad
lastele ja noortele olema kättesaadavad kvaliteetsed haridus-
ning tugiteenused, olenemata nende elukohapiirkonnast,
emakeelest või võimalikest erivajadustest.
Sotsiaalsem Eesti (g) edendada elukestvat Inimesed vajavad juurdepääsu paljudele oskustele,
õpet, eelkõige kõigile kombineerides digioskusi tööspetsiifiliste ja valdkonnaüleste
(PO4)
kättesaadavaid oskustega. Eesti ettevõtete arengut takistav peamine tegur on
paindlikke oskuste oskustööjõu puudus. Selleks, et COVID-19 kriisi mõjust
täiendamise ja majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja toetada
ümberõppe võimalusi, inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine toob
võttes arvesse suurt kasu majanduse taastamisel kestlikule majanduskasvule,
ettevõtlus- ja digioskusi, et säilitada ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja
paremini prognoosida konkurentsivõimelist majandust ning heaolu.
muutusi ja uusi vajalikke
OECD 2018. aasta andmed näitavad, et Eesti töötaja tootlikkus
oskusi tööturu vajaduste
moodustab umbes 73% EL 28 töötaja keskmisest töötunni
põhjal, hõlbustada
tootlikkusest. Selle lõhe peamiseks põhjuseks on vananenud
karjäärialaseid
haridus ja oskused. Suure osa inimeste haridustase on madal
üleminekuid ning
(ligikaudu 84 000 inimest vanuses 25–64) ja neil puudub
soodustada ametialast
erialane haridus (2020. aastal 26%). Ka kutsehariduses ja
liikuvust
mittestatsionaarses üldhariduses on koolist väljalangemise
määr kõrge. Hoolimata elukestvas õppes osalemise üldisest
kasvust (2019. aastal 20,2%), on see eakate, madalama
hariduse ja oskustega inimeste, eesti keelt mittekõnelevate
inimeste ja meeste hulgas endiselt madal.
Koolitusturu killustatus ja kvaliteedihindamissüsteemi
puudused muudavad mitteformaalse koolituse pakkumise
keeruliseks.
Üliõpilaste heterogeensus ja vajadus tasakaalustada õpinguid
töötamisega suurendavad vajadust paindlike ja kvaliteetsete
õppimisvõimaluste järele. Puudub teave mitteformaalse õppe
võimaluste kohta ning kasutajasõbralik viis teabele
juurdepääsuks.
Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA on edukalt
käivitanud, kuid kutsekvalifikatsioonisüsteemi reformimiseks
on vaja täiendavaid reforme ja koostööd. Stiimulid ja
koostöövormid haridusasutuste ning tööandjate koostöö
korraldamiseks ja sisu ajakohastamiseks peaksid olema
oluliselt tõhusamad.
Oskuste hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt
ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid
õpingute ja karjääri kavandamisel. Oskuste kirjeldused,
klassifikatsioonid ja andmebaasid ei sobi kokku ega anna
võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest.
Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda
tõhusalt tööturu vajadustele reageerimist.
26
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Sotsiaalsem Eesti (h) soodustada aktiivset Lapsed ja noored on täiskasvanutest oluliselt vastuvõtlikumad
kaasamist, et edendada erinevatele keskkonnateguritele ja sekkumistele. See tähendab,
(PO4)
võrdseid võimalusi, et ebarahuldavates tingimustes kasvamine vähendab lapse
diskrimineerimiskeeldu arengupotentsiaali, soodustab riskikäitumist ja vaimse tervise
ja aktiivset osalemist, probleeme. Laste abistamise eest vastutavad kohalikud
ning parandada eelkõige omavalitsused ja riik, kuid süsteem ei vasta vajadustele.
ebasoodsas olukorras Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad tegelevad igal aastal
olevate rühmade ligikaudu 10 000 abivajava lapsega, st lastega, kes kogevad
tööalast seksuaalset, vaimset ja füüsilist vägivalda; kellel on tõsiseid
konkurentsivõimet käitumis- ja vaimse tervise probleeme ning kellel ei ole piisavat
vanemapoolset hooldust. Hetkel ei pakuta abivajavatele lastele
kvaliteetseid ja ligiääsetavaid teenuseid. See põhjustab
probleemide kuhjumist ja süvenemist. Kitsaskohtadeks on
abivajaduse hiline kindlakstegemine, vajaduste hindamise
killustatus ja toetuse andmine eri süsteemide – sotsiaal- ja
tervishoiu-, haridus- ja õiguskaitsesüsteemide – vahel. Lõpuks
kasvavad paljud neist lastest selle asemel, et saada
sotsiaalsetest panustajatest ja lisaväärtuse loojatest,
täiskasvanuks, kes vajavad abi. See nõiaring läheb edasi põlvest
põlve, hävitades potentsiaalse inimkapitali. Riskide ennetamine
ja ohjamine varases lapsepõlves on noorte edasise edu alus.
Tegevused, mille eesmärk on parandada laste ja noorte heaolu
ning arengut, näiteks kodanikuhariduse edendamine ja aktiivse
osalemise hõlbustamine, võivad aidata ennetada sotsiaalset
tõrjutust ning toetada laste ja noorte täiskasvanueluks
ettevalmistamist. Oluline on anda panus ulatuslikesse
meetmetesse, mis toetavad Euroopa Lastegarantii rakendamist,
sealhulgas tervikliku lastekaitsesüsteemi loomine, eri tasandite
ja sektorite vahelise koostöö edendamine, meetmed laste ja
noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamiseks,
kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamine jne.
Ligi 30% Eesti elanikkonnast on mõne muu etnilise rühma
esindajad ega räägi eesti keelt esimese keelena ning viimase
kümne aasta jooksul on ränne suurenenud (2020. aastal on
lisaks tagasipöördujatele asunud Eestisse elama 4 710 inimest
kolmandatest riikidest ja 3 724 ELi kodanikku).
Keeleoskuse, vanuse ja tervisenäitajate osas valitsevad
silmnähtavad sotsiaalmajanduslikud lüngad ning tugev sooline
ja rahvuslik segregatsioon tööturul. Uuringute kohaselt on
rahvuslik segregatsioon alates 1990. aastate algusest kasvanud,
st etnilised vähemused elavad koos etniliste vähemustega ja ei
suhtle eestlastega. Lisaks on Ida-Virumaal kõige halvemad
integratsiooninäitajad võrreldes teiste piirkondadega, kus elab
samuti etnilisi vähemusi. Seetõttu on koostöö kohalike
omavalitsustega ja nende suutlikkuse arendamine lõimumis-,
sh kohanemisprobleemide lahendamiseks kohalikul tasandil
väga oluline.
Teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad ja Eestisse
tagasipöördujad võivad jääda ebapiisavast eesti keele oskusest
tingitud sotsiaal-majanduslike probleemide tõttu Eestis
isoleerituks osalemaks tööturul, elukestvas õppes jne
Ebapiisavast eesti keele oskusest tingitud probleemid on seotud
mitmete sotsiaal-majanduslike valdkondadega - tööturg,
haridus, kontaktid eestlastega, osalemine kultuurielus, meedia
tarbimine, kodanikuühiskonnas osalemine, avatus ja hoiakud
Eesti ühiskonnas.
Eesti vajab rohkem lõimumist, sh kohanemist toetavaid
teenuseid, et kõik elanikud oskaksid eesti keelt tasemel, mis on
27
Tööversioon seisuga 1.10.2021
vajalik hariduse omandamiseks, tööturul ja ühiskonnas
tervikuna osalemiseks. On oluline, et elanikel oleks ühine
inforuum ja nad tunneksid end täielikult ühiskonda lõimununa.
Ühtne lähenemisviis on hädavajalik, et käsitleda kõiki
probleeme, mis on seotud teisest rahvusest püsielanike,
uussisserändajate ja tagasipöördujatega, et edendada nende
aktiivset kaasamist ja osalemist, parandada nende tööalast
konkurentsivõimet ja tagada neile võrdsed võimalused.
Sotsiaalsem Eesti (k) parandada võrdset ja Pikaajalise hoolduse süsteem on killustatud valitsemistasandite
õigeaegset juurdepääsu ja sektorite vahel. Kuna kohalike omavalitsuste suutlikkus
(PO4)
kvaliteetsetele, investeerida kodu- ja institutsioonipõhistesse pikaajalise
kestlikele ja hoolduse teenustesse on ebavõrdne, sõltub ligipääs nendele
taskukohastele teenustele suuresti isiku elukohast. Vaatamata Eesti
teenustele, sealhulgas hoolekandepoliitika üldisele eesmärgile pakkuda teenuseid,
teenustele, millega mis toetavad iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui
parandatakse eluaseme võimalik, on koduteenused kättesaadavad vaid 15% ulatuses
ja isikukeskse hoolduse, kogunõudlusest, samas on institutsionaalsete teenuste osakaal
sealhulgas tervishoiu suurenenud. Uuringud näitavad, et 16–23% hooldust vajavatest
kättesaadavust; eakatest vajab oma igapäevaelus rohkem abi, kui praegune
ajakohastada süsteem suudab pakkuda. Dementsus on tugevalt
sotsiaalkaitsesüsteeme, aladiagnoositud, olles ligikaudu 12 korda madalam kui eeldatav
sealhulgas parandada 7% tase 60+ rühmas. Umbes 45% üldhooldusteenuste saajatest
juurdepääsu kannatavad ka dementsuse all . Teenuseid, mis toetavad
sotsiaalkaitsele, iseseisvat elamist kodus, pakutakse märkimisväärselt harvem
pöörates erilist kui vaja. Selle tulemusena on perekondadel nii hoolduse kui ka
tähelepanu lastele ja teenuste eest maksmise seisukohast suur koormus. Umbes
ebasoodsas olukorras 60 000 inimesel on hoolduskohustused, sh üle 8 100 inimesel,
olevatele rühmadele; kes ei tee selle tõttu tasustatavat tööd, ja umbes 6500 inimest,
parandada kes on olnud sunnitud tegema osalise tööajaga tööd.
tervishoiusüsteemide ja Elanikkonna vananemine suurendab veelgi abi ja hoolduse
pikaajalise hoolduse vajadust.
teenuste kättesaadavust
Suurema hooldusvajadusega inimesed on sagedamini
(sealhulgas puuetega
ühiskonnast ja perekonnast füüsiliselt eraldatud, mis piirab
inimeste jaoks), tõhusust
nende sõltumatust ja võimet olla kogukonna täisliige. Hoolduse
ja vastupanuvõimet
pakkumisel on vaja rakendada uusi tehnoloogilisi lahendusi,
teenusemudeleid ja mentaliteeti, mis võiksid toetada inimeste
võimet kodus toime tulla ning aidata suurendada nende ohutust
ja elukvaliteeti. Pikaajalise hoolduse süsteemi parandamine
peab käima käsikäes tööjõu arenguga. Hinnangud näitavad, et
Eestis puuduvad kaasaegsete ja inimkesksete teenuste
arendamiseks ja pakkumiseks vajalikud oskused (sh
digioskused). Pikaajalise hoolduse ümberkorraldamine toob
kaasa vajaduse uute pädevuste järele ja suurendab
sotsiaalkaitsesektori tööjõuvajadust.
Demograafilised muutused ja linnastumine nõuavad pidevaid
Sotsiaalsem Eesti (ii) hariduse, koolituse ja
jõupingutusi koolivõrgustiku ümberkorraldamiseks ning
elukestva õppe
(PO4) kaasavale ja kvaliteetsele haridusele juurdepääsu
valdkonna kaasavatele ja
parandamiseks. Esmatähtsad investeerimisvajadused
kvaliteetsetele
taristusse ja innovatsiooni juhtimisse peaksid edendama
teenustele võrdse
koostööd haridusasutuste vahel ning vähendama piirkondlikke
juurdepääsu
erinevusi kvaliteetsele ja kaasavale haridusele juurdepääsul.
parandamine, arendades
juurdepääsetavat Koolikohustuslike õpilaste arv väheneb järgmise 10 aasta
taristut, sealhulgas jooksul 4% (kasvutendents ainult Tallinnas, Harjumaal ja osal
tugevdades Tartumaast, teistes maakondades 5–25%, suurim langus
vastupidavust seoses toimub Ida-Viru- ja Valgamaal). Pikemas perspektiivis muutub
kaug- ja e-õppe ja - langus tõenäoliselt veelgi olulisemaks enamikus maakondades
koolitusega ning koos vananevate haridusvaldkonna töötajatega tekib
probleem kvaliteetse ja kaasava hariduse kestlikule
pakkumisele piirkondades, kus elanikkond väheneb ja vananeb.
28
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Venekeelsetes piirkondades ja madala tihedusega piirkondades
on õpilaste tulemused halvemad, sõltumata õpilase
sotsiaalmajanduslikust taustast. Samuti esineb piirkondlikke
erinevusi nii põhiharidusest keskharidusse ülemineku kui ka
keskhariduse omandamise edukuse määra osas ning on vajadus
parandada hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele.
Eri haridusvormide (formaalne, mitteformaalne, informaalne)
koostöö ning ressursside ja teenuste taristu ristkasutus ei ole
optimaalne. Õpikeskkonna sidusus füüsilise ruumi, väljaspool
ametlike õppesüsteemide õppimise võimaluste ja virtuaalsete
õppekeskkondade kombinatsioonina ei ole piisav –
tehnoloogiasse, digitaalruumi ja noorsootöö
juurdepääsetavusesse, sh hobiõppesse tehtud investeeringud
võivad jääda täies mahus realiseerimata. Sageli ei toeta
õpikeskkond hariduspoliitikaga seotud eesmärkide
saavutamist, nt õppele ja õpetamisele koostööl põhineva
lähenemisviisi kasutuselevõtmine, keskendudes selgelt
võtmepädevustele, suurem keskendumine tööturul vajalikele
oskustele ja pädevustele jne. Erivajadustega õpilaste kaasava
hariduse edendamiseks tuleb jätkata füüsilise ruumiga seotud
programme, parandada tuleb juurdepääsu koolirajatistele,
hankida asjakohased seadmed, varustus ning õpetamis- ja
õppevahendid.
Kohalike omavalitsuste haldus- ja haridusasutuste peamine
edutegur on tõhus innovatsioon ja kvaliteedijuhtimine, mis loob
raamistiku muutuste juhtimiseks ja õppeprotsessi
täiustamiseks, et ennetada ja lahendada madalaid saavutusi
kohalikul ja kooli tasandil. Tuleb välja töötada paindlik ja tõhus
positiivse sekkumise ja innovatsiooni juhtimise mudel, võttes
arvesse konkreetse kooli eripära, mis olukorra analüüsi, toetava
juhtimise, eksperdiarvamuste ning koostööl põhineva
kvaliteedijuhtimise kaudu aitaks luua kestlikult toimivat
haridusprotsessi, eriti raskustes või hiljuti loodud koolides.
2040. aastaks suurenebeakate ja puuetega inimeste osakaal
Sotsiaalsem Eesti (iii) tõrjutud
vastavalt 19,8%-lt 25,6%-le ja 11,9%-lt 17%-le. Umbes1/3 üle
kogukondade, madala
(PO4) 65-aastastest on teatanud, et nende igapäevane tegevus on
sissetulekuga
terviseprobleemide tõttu piiratud ning nad vajavad abi
leibkondade ja
igapäevases tegevuses ja enesehoolduses. Samal ajal tõrjuti
ebasoodsas olukorras
8 000 inimest tööturult hoolduskoormuse tõttu. Kvaliteetsete
olevate rühmade,
ja taskukohaste sotsiaalteenuste osutamine on paranenud, kuid
sealhulgas
erinevused kohalike omavalitsuste vahel on säilinud ning kuigi
erivajadustega inimeste
astutakse samme tugevama silla loomiseks sotsiaal- ja
sotsiaal-majandusliku
tervishoiusüsteemi vahel, on sujuv lõimimine endiselt
kaasamise edendamine
väljakutse, mida ei ole võimalik lahendada üksnes teenuste
integreeritud meetmete,
osutamise mudeli parandamisega, vaid vaja on investeerida ka
muu hulgas eluaseme- ja
taristusse.
sotsiaalteenuste kaudu
Sotsiaalsüsteemi arendamine põhineb
deinstitutsionaliseerimise põhimõttel. Praegu on 80 000
pikaajalist hooldust saavat inimest, kuid tegelik vajadus on
hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimest. Vaja on investeerida
kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse,
teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste
arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks
inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Hooldussektor
peab sammu pidama ka tehnoloogilise ja digitaalse arenguga,
suurendama oma innovatsioonisuutlikkust ja toetama
tehnoloogia kasutuselevõttu. Investeeringuid on vaja ka
tervishoidu, eriti väiksemates maakondades ja äärealadel.
Maakondades asuvate suurte haiglate taristu ei toimi
29
Tööversioon seisuga 1.10.2021
integreeritud hoolduse eesmärgil ega ole ressursikasutuse
seisukohast tõhus.
Pikaajalise hoolduse reformi edukaks rakendamiseks ning
tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimiseks tehtavad
investeeringud peavad tuginema deinstitutsionaliseerimise
põhimõttel ning toetama täielikult inimeste iseseisvat elu ja
toimetulekut. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide
kestlikkuse tagamiseks ja inimestele igakülgse abi osutamiseks
on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektoris
institutsioonipõhiselt lähenemiselt integreeritud koostööle ja
koordineerimisele.
Sotsiaalsem Eesti (m) vähendada Hoolimata olukorra paranemisest on vaesus, sotsiaalne tõrjutus
materiaalset puudust, ja sissetulekute ebavõrdsus Eestis suured. 2018. aastal elas
(PO4)
andes toidu- ja/või 21,7% Eesti elanikkonnast vaesuse ohus ja 2,4% absoluutses
esmast materiaalset abi vaesuses.
enim puudust
Vaesuse oht vähenes üksikleibkondades, st üksi elavate
kannatavatele isikutele,
inimeste hulgas, samuti üksikvanemate hulgas.
sealhulgas lastele, ning
võtta kaasnevaid Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära
meetmeid, mis toetavad hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid arvesse võtmata
nende isikute sotsiaalset oleks 39,1% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,7%
kaasamist absoluutses vaesuses.
Vaesuse oht püsis 16–24-aastaste noorte seas 20,9% tasemel.
Alla 18-aastaste laste hulgas suurenes vaesusriski määr
2018. aastal 1,9 protsendipunkti 17,1%-ni. Samal ajal langes
laste absoluutne vaesuse määr 2,5%-lt 2017. aastal 1,6%-le
2018. aastal. Vaesuse ohus elavate eakate osakaal on
vähenenud – 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal vähenes
46,4%-lt 2017. aastal 43,1%-le 2018. aastal.
2019. aastal elas 7,6% Eesti elanikkonnast puuduses. Puuduse
määr oli kõrgeim eakate seas (vähemalt 65-aastased) (10,4%)
ja madalaim 18–24-aastaste hulgas (5,3%).
Inimestele (i) tervikliku ja kaasava Linnapiirkondade arendamisel on oluline roll riigi majanduse
sotsiaalse, majandusliku arengus, see on ka prioriteetne sihtvaldkond, millele Euroopa
lähedasem Eesti
ja keskkonnaalase Komisjon on tähelepanu juhtinud ja mille jaoks on vaja eraldada
(PO5) arengu, kultuuri, vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalistest
looduspärandi, säästva vahenditest. Suurematel linnapiirkondadel on mitmeid
turismi ja julgeoleku probleeme, mis tulenevad ebaühtlasest kasvust, näiteks
soodustamine valglinnastumisega kaasnev soovimatu keskkonnamõju,
linnapiirkondades ebaratsionaalne maakasutus, ebapiisav tehniline ja
teenustetaristu, suurenenud pendelrändest põhjustatud
liiklussageduse kasv ja õhusaaste , elurikkuse vähenemine,
avaliku linnaruumi ebaühtlane kvaliteet jne.
Linnapiirkonna jaoks valitud sekkumised kajastavad
piirkondlikes ja kohalikes arengukavades kirjeldatud
väljakutseid ja eesmärke, kuna kohaliku elukeskkonna kvaliteet
on linnapiirkondade jaoksläbivalt väga oluline.
Linnapiirkondade üha olulisem ühine väljakutse seisneb
keskkonna- ja kliimaküsimustes. Pärnu linnapiirkond ja Ida-
Virumaa linnapiirkonnad seisavad koos maapiirkondadega
silmitsi sarnaste probleemidega nagu kirjeldatud SO2
poliitikaeesmärgis nr 5. Erilist tähelepanu tuleb pöörata
elukeskkonna vähesele atraktiivsusele Ida-Viru
linnapiirkondades. Suur alakasutatud linnapiirkondade
osakaal, tänapäevastele vajadustele mittevastav elukondlik
kinnisvara, vähene rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega
ning vähem võimalusi vabaaja- ja kultuuriüritustel osalemiseks
30
Tööversioon seisuga 1.10.2021
on väljakutsed, , millele peab poliitikaeesmärk nr 5 raames
tähelepanu pöörama.
Poliitikaeesmärgi nr 5 raames kavandatud sekkumised
täiendavad teiste poliitikaeesmärkide, eelkõige
poliitikaeesmärgi nr 2 tegevusi, mis keskenduvad säästva
linnatranspordi arendamisele ja kliimamuutustega seotud
küsimustele linnapiirkondades. Nende väljakutsete
lahendamiseks on kasvav potentsiaal, innapiirkondade arukate
ja uuenduslike lahenduste arendamisel, mille rakendamine on
Eestis veel endiselt piiratud. Poliitikaeesmärkide nr 2 ja 5
raames linnapiirkondades kavandatud meetmete ühine
eesmärk on parandada elukeskkonna kvaliteeti
linnapiirkondades, suurendades linnade konkurentsivõimet ja
vähendades CO2-heidet. Ida-Viru linnapiirkonna kestliku
elukeskkonna toetamine täiendab teiste poliitikaeesmärkides ja
õiglase ülemineku fondi sekkumisi, mis on suunatud peamiselt
sotsiaalsele ja majanduslikule üleminekule järgmistel aastatel.
Vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest
suunatakse kestlikule linnaarengule poliitikaeesmärkides nr 2
(erieesmärk viii) ja nr 5 (erieesmärk i) ning neid rakendatakse
„muu territoriaalse vahendi“ vormis.
2020. aasta riigiraportis rõhutatakse mitmeid Eesti
Inimestele (ii) tervikliku ja kaasava
regionaalarengu väljakutseid, mis on samuti PO5 raames
sotsiaalse, majandusliku
lähedasem Eesti kavandatud sekkumiste fookuses.
ja keskkonnaalase
(PO5) kohaliku arengu, Sotsiaal- ja majandusnäitajate vahe pealinnapiirkonna
kultuuri, looduspärandi, ja riigi ülejäänud osa vahel on suurenenud.
säästva turismi ja Erinevused SKPs elaniku kohta kajastuvad ka
julgeoleku soodustamine piirkonniti erinevas tööviljakuses. SKP oli 2018. aastal
mujal kui ELi keskmise lähedal pealinnapiirkonnas Põhja-Eestis
linnapiirkondades (97% ELi keskmisest), jäädes ülejäänud NUTS3
piirkondades 52% ja 59% vahele ELi keskmisest.
Praegune riiklik toetus innovatsioonitegevusele ei
vasta piirkondlikele ega ettevõtete vajadustele,
mistõttu tuleb suurendada toetust mahajäänud
piirkondadele.
Muudest piirkondadest pealinna kolivate inimeste arv
on vähenenud, kuid pendelrändajate arv on
suurenenud. Riigisisene liikuvusliikuvus muude
suuremate linna- ja funktsionaalsete linnapiirkondade
suunas on intensiivne.
Eesti rahvastik väheneb kõikjal, välja arvatud kahes
linnapiirkonnas. Lisaks majanduslikule järelejõudmisele esitab
see väljakutseid, ka kohaliku tasandi teenuste osutamisele,
tugevate kogukondade säilitamisele, atraktiivsele
elukeskkonnale ja üldisele ruumi kasutamisele. Praegune
teenuste osutamise mudel ja vajalik taristu on välja töötatud
suurema arvu elanike jaoks, kui rahvastiku prognoosid ette
näevad, Kohaliku tasandi teenuste nõudluse struktuuri
muudavad ka demograafilised protsessid. Elanike lahkumisel
kaovad ka teenused ja hooned jäävad tühjaks , väheneb
ettevõtlus ja seetõttu ka töövõimalused. Vajadust
rahvastikumuutustega edukalt kohaneda kirjeldatakse ka kui
pikaajalise strateegia Eesti 2035. üht arenguvajadust. Kuna
poliitikaeesmärgi nr 5 puhul algatavad projektide valimise
piirkonnad ja kavandatud projektid põhinevad integreeritud
piirkondlikel strateegiatel, tuleb toetada ja tugevdada kohalike
omavalitsuste suutlikkust töötada välja asjakohased
piirkondlikud strateegiad ning hinnata ja valida projekte.
31
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2019. aastal liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada 2050.
Õiglane Üleminek Võimaldada
aastaks kliimaneutraalne Euroopa ja 2020. aastal Euroopa
piirkondadel ja inimestel
(JTF) Komisjoni 2030. aasta kliimaalase eesmärgi kavaga, milles
tegeleda liidu 2030.
tehakse ettepanek vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid
aasta energia- ja
2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja kus määratletakse
kliimaeesmärkide
Euroopa vastutustundlik tegevuskava 2050. aastaks
saavutamise ja Pariisi
kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
kokkuleppe alusel 2050.
aastaks liidu 2019. aasta detsembris esitas Eesti Euroopa Komisjonile oma
kliimaneutraalsele riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles
majandusele ülemineku seatakse eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside
sotsiaalsete, heitkoguseid ja primaarenergia tarbimist ning suurendada
tööhõivealaste, taastuvenergia osakaalu, säilitades samal ajal
majanduslike ja energiavarustuskindluse.
keskkonnamõjudega
Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab
energeetikasektor. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud
heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine
elektrienergia ja soojuse tootmiseks. Seetõttu mõjutab Eesti
edusamme kliimaneutraalsuse suunas kõige rohkem
energeetikasektori, eriti põlevkivisektori ümberkujundamine .
Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Eesti Ida-Viru
maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted
toodavad üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest.
Seetõttu, kliimaneutraalsusele üleminekul saab olema, ja on
juba praegu, suurim mõju just Eesti Ida-Viru maakonnale.
Põlevkivisektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt
tähtis alates 1920ndatest aastatest ja see on märkimisväärselt
mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnatingimusi.
Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas
tegutsevatest ettevõtete töötajatest, kuid nende eest makstavad
tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest.
Põlevkivisektorit iseloomustab märkimisväärselt kõrgem
keskmine palk kui maakonna ja Eesti keskmine palk.
Põlevkivisektori ettevõtted on Ida-Viru maakonna majanduse
nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele
ettevõtetele.
Et põlevkivist elektritootmist saaks õiglaselt järkjärguliselt
lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust
põlevkivist väljumise sotsiaal-majanduslike ja
keskkonnamõjude vähendamiseks.
2. PRIORITEEDID
2.1 Muud prioriteedid kui tehniline abi
2.1.1. NUTIKAM EESTI
See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,
mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m
32
Tööversioon seisuga 1.10.2021
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,
mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki
Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning
kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja
suurendamine
2.1.1.1.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Sekkumisloogika järgib süsteemset lähenemisviisi, mis põhineb riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta
investeerimissuuniste riigipõhistel soovitustel ning Eesti teadus-, arendus-, innovatsioonisüsteemi
rahvusvahelise hindamise tulemustel. Sekkumistega toetatakse uue riikliku teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava (2021–2035) rakendamist.
Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju
suurendamisele ning innovatsiooni levitamisele ühiskonnas kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga.
Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda:
1. erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse
suurendamine;
2 nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise
tagamine;
3. teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine tõhusate
teadmussiirde mehhanismide kaudu, sealhulgas arvestades avaliku sektori aktiivsemat rolli teadmussiirde
protsessis.
Võrreldes varasema perioodiga nihkub sekkumiste fookus teadmussiirde edendamisele (sh tehnosiirdele)
ja teadussüsteemi ning ettevõtlussektori koostöö toetamisele, arendades nõudlusest lähtuvaid teadus- ja
arendus- ning innovatsiooniteenuseid era- ja avalikule sektorile (teadustaristu ja tippkeskuste teenused, teadus-
ja kõrgharidusasutuste teadmussiirdevõimekus) ja toetades akadeemilise, era- ja avaliku sektori koostööd ja
koosloomet (temaatilised teadus- ja arendusprogrammid, avaliku sektori teadus- ja innovatsioonimahukuse
kasvatamine). Kavandatakse uusi sekkumisi teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse toetamiseks ning
Eesti osalemiseks Euroopa Teadusruumi algatustes. Toetatakse teadmiste ja teadustöötajate vaba liikumist
kooskõlas Euroopa Teadusruumi põhimõtetega. Teadus- ja kõrgharidusasutuste institutsionaalsel arendamisel
keskendutakse teadmus- ja tehnoloogiasiirdealaste teenuste ja kommertsialiseerimissüsteemide
arendamisele.
1. Erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse
suurendamine
Sekkumismeetmed hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks
ettevõtete ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu,
suurendades ettevõtete teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt
nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastusedjne); suutlikkuse suurendamise meetmed ja töötajate toetamine,
sealhulgas (välis-) tippspetsialistide ligimeelitamine. Rakendusuuringute ja tootearenduse programmi
rakendamisel lähtutakse ettevõtete vajadustest (teadus- ja arendustegevus, mida saab ettevõtluses rakendada).
Sekkumised hõlmavad ka toetust suurema lisaväärtusega investeeringutele, mis põhinevad teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni suutlikkusel (arenduskeskused, olemasolevate investeeringute laiendamine
arendustegevusele, idufirmad), pakkudes teadus- ja arendustegevuse vautšereid ja kasutades tehnoloogia
arenduskeskuste potentsiaali; ettevõtete osalemise edendamine ja toetamine rahvusvahelistes teadus- ja
arendustegevuse programmides, partnerlustes, võrgustikes (nt digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik ja
Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik), organisatsioonides (nt CERN, ESA, EUROSTARS jne) ja
33
Tööversioon seisuga 1.10.2021
väärtusahelates strateegilist ühist huvi pakkuvates valdkondades; toetus Eestis välja töötatud tehnoloogiate
laiendamiseks rahvusvahelistele turgudele (sealhulgas keskkonnahoidliku tehnoloogia ja innovatsiooni
turulähedaste lahenduste kasutuselevõtt, mis võimaldab järgida Euroopa rohelist kokkulepet ning minna üle
vähese CO2-heitega ja ringmajandusele) ning selliste investeeringute heakskiitmine, mis toetavad ettevõtteid
üleminekuprotsessis. Samuti toetatakse tegevusi, mis tugevdavad riigi rolli teadus- ja arendustegevuse aktiivse
kasutajana ja innovatsiooninõudluse eelkäijana, sealhulgas innovatiivsed riigihanked, avalikust sektorist lähtuv
arendustegevus ettevõtetele, avalike teenuste kavandamine, avaliku ja erasektori partnerlus, näidisprojektid
ning selleks vajalikud taristu- ja infotehnoloogilised lahendused.
2. Nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
pakkumise tagamine
2.1. Teadus- ja arendusteenuste ja institutsioonaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja
arendusasutustes ja kõrgkoolides
Sekkumismeetmed hõlmavad terviklikku tegevuste paketti teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele
institutsionaalse teadmus- ja tehnosiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja pakkumise arendamiseks, et
paremini vastata ühiskonna ja ettevõtete nõudlusele ning aidata kaasa teadustulemuste kiiremale
kasutuselevõtule väljaspool akadeemilist sektorit. Sekkumistega toetatakse nii asutusepõhiseid kui asutuste
ühistegevusi. Toetatakse asutustes tõhusa teadushalduse ja teadmussiirde teenuste arendamist, sealhulgas
hargettevõtluse mudelite arendamist, partnerlusprogrammide arendamist teadusasutuste ja ettevõtete
ühisprojektideks, teadlaste ja ettevõtete mentorlusprogramme, koosloomeplatvorme, hackatone, kiirendeid,
intellektuaalomandi ja ärivormide alast nõustamist, asutuste teadustulemuste ja teenuste tutvustamist
potentsiaalsetele huvilistele jms. Panustatakse kvaliteetsete teenuste pakkumiseks vajalike test- ja
demokeskkondade, laborite, platvormide jms arendamisesse. Olulisel kohal on kõrge potentisaaliga
teadustulemuste arendamine erainvestorite või ettevõtjate jaoks atraktiivsesse vormi
eksperimentaalarendusgrantide (proof-of-concept) ja teiste tugimeetmete kaudu. Soodustatakse teadusasutuste
ning kõrgkoolide ühistegevusi (nt ettevõtlussektorile teenuste ühisarendamine, Adapter-tüüpi tegevused,
ühislaborid jms). Sekkumised hõlmavad ka kasutajakesksete lahenduste väljatöötamist Eesti
teadusinfosüsteemis (ETIS) ja avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et tagada potentsiaalseltele era- ja
avaliku sektori kasutajatele parem juurdepääs olemasolevatele teadusressurssidele, sh teadusandmetele ja -
infole, ja nende parem rakendatavus uute toodete ja teenuste arendamiseks. See hõlmab muu hulgas paremat
ülevaadet teadlaste ja teadusrühmade uurimisprofiilidest ja pädevustest, kasutajasõbralikke lühikokkuvõtteid
käimasolevatest ja lõppenud teadusprojektidest, koostööpakkumisi ettevõtlusele jms.
2.2. Nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine TAIE fookusvaldkondades
Tegevus keskendub kvaliteetse ja asjakohase teadus- ja arendustegevuse ja teadlaste hulga kindlustamisele TAIE
fookusvaldkondades, et tõsta uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid
uurimisküsimusi ja pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Sekkumise raames toetatakse rakendus- ja
vajadusel alusuuringuid, uute uurimisuundade väljaarendamist, toetatakse teadus- ja arendustöötajate
järelkasvu, arendatakse teadus- ja arendustööks vajalikku labori- ja uurimistaristut, siseriiklikku ja
rahvusvahelist koostööd, toetatakse tipptasemel teadlaste värbamist, valdkonna teadustulemuste
kommertsialiseerimist, valdkonna teadus- ja arendustegevuse populariseerimist ja kommunikeerimist ja muid
valdkonna teadus- ja arendustegevuseks vajalikke tegevusi. Uurimissuunad, -eesmärgid ja -küsimused ja selleks
vajalikud tegevused kavandatakse temaatilistes programmides koostöös ettevõtlussektori esindajatega, järgides
ettevõtliku avastusprotsessi ja koosloome põhimõtteid
2.3. Tipptasemel teadmiste ja teadustaristu teenuste pakkumise parandamine, era- ja avaliku sektori nõudlusest
tulenevate vajaduste rahuldamiseks TAIE fookusvaldkondades
Sekkumise keskmes on praeguseks välja arendatud tipptasemel teadusvõimekuse mõju ja kättesaadvuse
kasvatamine väljaspool akadeemilist sektorit, sh ettevõtluse ja avaliku sektori nõudlusest lähtuvate teenuste
arendamise ja pakkumise toetamine TAIE fookusvaldkondades. Sekkumised hõlmavad kahte olulist suunda: 1)
tippkeskuste tegevuste ja teadusuuringute tulemuste kättesaadavaks ja kasutatavaks tegemine era- ja avaliku
sektori nõudluspõhiste vajaduste rahuldamiseks ning 2) teadustaristu teenuste avamine kasutamiseks väljaspool
akadeemilisi ringkondi. Sekkumiste eesmärk on saavutada märkimisväärne majanduslik ja ühiskondlik mõju,
sidudes nn eesliiniuuringud ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega. Toetatavad tegevused hõlmavad
teadmiste ja tehnoloogia ülekandmist ettevõtetele patentide, litsentside ja oskusteabe kaudu, ettevõtlussektorile
suunatud teadus- ja arendustöötajate ettevalmistamist, ettevõtlussektori vajadustel ja potentsiaalil põhinevat
teadustegevust (sh nõudlusest lähtuvaid alusuuringuid) jne. Teadustaristuga seotud sekkumised hõlmavad
toetust turu vajadustest lähtuvate teadus- ja arendusteenuste arendamiseks era- ja avalikule sektorile, tuginedes
olemasolevale taristule TAIE fookusvaldkondades.
34
Tööversioon seisuga 1.10.2021
3. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine
teadmussiirde mehhanismidega
3.1. Teadmusvõrgustike ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheliste sidemete arendamine teadus. Ja
arendustöötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel
Uut tüüpi sekkumise eesmärk on soodustada isiklike kontaktide ja võrgustike tekkimist ja arenemist
akadeemilise, era- ja avaliku sekotri vahel. Sekkumised hõlmavad eri liiki teadus-, arendus- ja
innovatsioonivaldkonna töötajate liikumise toetamist eri sektorite vahel, sealhulgas teadlaste ja teiste teadus-,
arendus- ja innovatsioonivaldkonna spetsialistide lühi- ja pikaajalise liikuvuse toetamist nii erasektorisse kui
erasektorist akadeemiasse (sh professuuride jm kaudu), teadmussiirde doktorantuuri toetamist ettevõtetes ja
avalikus sektoris (doktoriõpingud läbitakse töökohaga seonduvalt tööandja ja ülikooli koostöös), koostöö- ja
võrgustikutegevusi jne.
3.2. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine: osalemine rahvusvahelisel teadmisteturul
Sekkumises toetatakse Eesti teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste osalemist
Euroopa Teadusruumi tegevustes, et panustada tegevuste koordineerimise ja ressursside koondamise kaudu
Euroopa Teadusruumi eesmärkide saavutamisesse, sh teadmiste ja teadlaste vabasse ringlusse, teadustaristu
ühisarendustesse ja -kasutusse ning Euroopa ja globaalsete väljakutsete lahendamisesse. Tegevus hõlmab Eesti
osalemist EL raamprogrammi, partnerlustes, missioonides, teaming tegevustes ja teistest Euroopa Teadusruumis
algatustes, rahvusvaheliste teadusprojektide ettevalmistamise ja konsortsiumide arendamise toetamist, toetust
teadusuuringute rahvusvahelisele turundustegevusele, teadlasmobiilsuse (sh noorteadlaste mobiilsuse)
toetamist, toetust Euroopa Teadusruumi õppetoolidele. Toetust kavandatakse kooskõlas Eesti nutika
spetsiliseerumise starteegiaga. Tegevuste rahastamisel rakendatakse sobival võimalusel nn EL raamprogrammi
kvaliteedimärgist (Seal of Excellence)
3.3. Riigi kui targa tellija ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eestvedaja võimekuse arendamine
Sekkumised kasvatavad avaliku sektori nõudlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele, mis
omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Riigi võimekust toimida
innovatsiooniliidrina arendatakse järgmiselt: 1) toetatakse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovaid
strateegilisi sektoriteülesed ja interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid; 2) astutakse samm kaugemale,
toetades teadus- ja arendusmahukaid innovatsiooniprojekte, uute meetodite ja töövahendite arendamist selleks,
et suurendada avaliku sektori TAI-nõudlust ja -mahukust (nt juhendid, juhtumianalüüsid, erinevate
ministeeriumiteüleste koostöövormide eksperimenteerimine, lahenduste testimine, eksperimendid ja
prototüüpimine uute toodete ja teenuste arendamiseks, mida saab eksporditurgudele skaleerida). Toetatavad
tegevused võimaldavad avaliku, era- ja akadeemilise sektori koostöös leida ja katsetada uusi lahendusi ühiselt
määratletud väljakutsete ja vajaduste adresseerimiseks; 3) arendatakse ministeeriumide ja ettevõtete
haruliitude teadus-, arendus- ja innovatsiooninõunike koostöövõrgustikke ja ühistegevusi informeeritud ja
asjatundliku nõudluse arendamiseks. Tegevuste rahastamisel arevstatakse Eesti nutika spetsiliseerumise
strateegiaga, kus see on asjakohane ja võimalik.
Peamised sihtrühmad
Nii uued kui ka olemasolevad ettevõtted, kes on huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite
väljatöötamisest; kes juba tegelevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide
saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; kes praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma
majandustulemusi veel ei paranda; kellel on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioonid ja suutlikkus
ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa
kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased,
uurimisrühmad, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal, teadmussiirde üksused teadus-
ja arendustegevuse ning kõrgharidusasutustes, ettevõtete ja erasektori ühendused, ministeeriumid ja muud
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused,
munitsipaalüksused), tippkeskused, teadustaristute omanikud, valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja
kohaliku omavalitsuse asutused.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Meetmed hõlmavad
järgmist: kandidaatidele esitatavate nõuetega ja tingimustega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs,
35
Tööversioon seisuga 1.10.2021
komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse
mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Kogu Eesti
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid rahastatakse peamiselt kahe meetmega:
– temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine, et edendada akadeemilise, era- ja avaliku sektori
koostööd ja koosloomet nutika spetsialiseerumise valdkondades, kus muude tegevuste hulgas toetatakse
rahvusvahelist koostööd, osalemist projektides, programmides ja partnerlustes jms tegevusi, mis on vajalikud
valdkondade arendamiseks;
– teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamise meede on täielikult pühendatud rahvusvahelisele
koostööle, eelkõige osalemisele Euroopa teadusruumis, rahvusvahelistes teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse
ja innovatsiooni võrgustikes, partnerlustes, EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades, ühisprogrammides,
Euroopa raamprogrammis „Horisont 2020“ jne.
Rahvusvahelise koostöö osa on aga kaasatud ka muudesse sekkumistesse, näiteks teadus- ja arendusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse kasvatamise meetmesse, toetades muu hulgas osalemist
rahvusvahelistes teadmussiirde- ja koostöövõrgustikes, õppekülastusi ja töökogemuse omandamist välismaal
asuvates kõrgetasemelistes teadmussiirdekeskustes jne.
Sekkumised panustavad EL Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ja katavad Eesti teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika
spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi nagu innovatsioon, aga ka energia,
tervishoid, toitained, biomajandus jne.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane
2.1.1.1.2 Näitajad
Tabel 2: Väljundnäitajad
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
konna
Vahe-
kate-
Fond
Siht-
Piir-
Eri-
ID
1 (i) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõ 590 1935
ettevõtjad (millest: tjad
mikro-, väikesed,
keskmise
suurusega ja
suured ettevõtjad)
1 (i) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõ 90 460
toetatavad tjad
ettevõtjad
1 (i) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõ 550 1750
toetust saavad tjad
ettevõtjad
1 (i) ERF Ülemineku RCO07 Koostööprojektides Teadu 6 18
osalevate sasutu
teadusasutuste arv s
36
Tööversioon seisuga 1.10.2021
1 (i) ERF Ülemineku RCO10 Teadusasutustega Ettevõ 80 355
koostööd tegevad tjad
ettevõtjad
1 (i) ERF Ülemineku PSO01 Toetust saanud Innova 8 56
innovatiivsed tiivsed
projektid projek
tid
1 (i) ERF Ülemineku PSO02 Mobiilsusskeemide Osalej 1200 3100
s osalejate arv a
1 (i) ERF Ülemineku PSO03 Euroopa Liidu Organi 100 350
raamprogrammide satsioo
tegevustes nid
osalevate
organisatsioonide
arv
Tabel 3: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
[200]
Fond
ID
1 (i) ERF Ülemin PSR01 Ettevõtetega Euro 0 2020 18 000 Baasfina
eku sõlmitud teadus- 000 ntseerim
ja arendusalaste ist
lepingute maht saavate
asutuste
andmed
1 (i) ERF Ülemin PSR02 Tippkeskuste ja Euro 0 2020 4 500 000 SFOS,
eku teadustaristute projektiar
teenuste uanded
pakkumisest
saadud tulu
1 (i) ERF Ülemin RCR02 Erasektori Euro 0 2021 94 136 SFOS,
eku investeeringud, 035 taotluse
mis täiendavad rahuldam
ise
avaliku sektori
otsused
toetust (sellest:
toetused,
rahastamisvahen
did)
1 (i) ERF Ülemin RCR05 Ettevõttesisese Ettevõt 0 2021 40 SFOS,
eku innovatsiooniga jad projektiar
tegelevad VKEd uanded
1 (i) ERF Ülemin RCR08 Toetatud Publik 0 2020 800 SFOS,
eku projektide atsioon projektiar
publikatsioonid id uanded,
veebialli
kad
1 (i) ERF Ülemin PSR05 Uued, kasutusele Uued 0 2020 22 SFOS,
eku võetud lahend projektiar
lahendused ja used uanded
algatused Eesti
arenguvajaduste
lahendamiseks
37
Tööversioon seisuga 1.10.2021
1 (i) ERF Ülemin RCR25 VKEd, kellel on Ettevõt 0 2021 560 SFOS,
eku suurem jad Äriregist
lisandväärtus er
töötaja kohta
1 (i) ERF Ülemin RCR10 Toetatud Täistö 0 2020 50 SFOS,
eku 2 üksustes loodud öaja projektiar
teadus- ja ekvival uanded
arendustegevuse ent
ga seotud
töökohtade arv
1 (i) ERF Ülemin PSR04 Toetatud Projekt 0 2020 15 SFOS,
eku innovatsioonipro projekti
jektide arv aruande
d
1 (i) ERF Ülemin PSR03 Eesti osalemine Mln 0 2020 44 Horizon
eku Euroopa eurot Europe
teadusruumi elaniku andmed:
tegevustes: kohta e-Corda;
panus Eurostat
rahvusvaheliselt
koordineeritud
TA-tegevustesse
2.1.1.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 4: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku i 010 37 361 920
1 ERF Ülemineku i 011 4 030 080
1 ERF Ülemineku i 012 118 200 031
1 ERF Ülemineku i 027 1 968 000
1 ERF Ülemineku i 028 75 740 000
1 ERF Ülemineku i 029 95 000 000
Tabel 5: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku i 01 332 300 031
Tabel 6: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku i 33 332 300 031
Tabel 7: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku i 03 332 300 031
38
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks
2.1.1.2.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Sekkumiste teravik on suunatud Eesti avaliku sektori digimuutuste süvendamisele, investeerides Eestile,
konkreetsele valdkonnale või organisatsioonile uuenduslike lahenduste väljatöötamisse ja kasutuselevõttu iisil,
mis märkimisväärselt uuendab olemasolevaid digiteenuseid ja digiriiki Eestis (võttes arvesse eespool
põhjenduses esile tõstetud probleeme).
• Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris
Erilist tähelepanu pööratakse valdkondlikele digimuutustele ja reformiprogrammidele poliitikakujundamise,
avalike teenuste ja avaliku halduse alal, eelkõige valdkondades, kus digitaalne küpsus või „ärimudeli“
ümberkujundamine on seni olnud väiksem (nt kohtusüsteemi elutsükli digiteerimine, digitaalne tervishoid,
integreeritud sotsiaalteenused, digitaalne kultuuripärand jne).
Täiendavad sihid:
• suurendada avalike teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kasutajasõbralikkust ning vähendada
kodanike ja eelkõige ettevõtjate halduskoormust kõigil valitsustasanditel;
• suurendada riigiasustustes andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise suutlikkust,
sealhulgas andmeteaduse (sh suurandmed) kasutamist, andmete kvaliteedi parandamist ja avatud
andmete kättesaadavust;
• soodustada uudsete lahenduste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamistja laiemat kasutuselevõttu
(alustades tehisintellektist), sealhulgas edendades rakenduslikku teadus- ja arendustegevust ja
suutlikkust digiriigi ja küberturvalisuse valdkonnas ning tõhustades innovatsioonialast koostööd
erasektoriga.
• järgmise põlvkonna digitaristu ja platvormiteenuste arendamine ja kasutuselevõtt, mis toetab avaliku
sektori digilahendusi (sh pilvandmetöötlus, ühised küberturvalisuse platvormid jne);
• küberturvalisuse võimekuse suurendamine asutustes ja üleriiklikult;
• pädevuste, koostöö ja koordineerimise arendamine digiriigi valitsemise, küberturvalisuse ja
digitaalteenuste arendamise valdkonnas, et viia digiriigi juhtimise küpsus uuele tasemele;
• kohalike omavalitsuste digitaliseerimise ja valitsusvälistes organisatsioonides digilahenduste
kasutuselevõtu hoogustamine, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste osutamise uuendamisele,
tõugates tagantkohaliku tasandi IT-korralduse reformi ja suurendades küberturvalisust.
Sekkumistega toetatakse 2017. aasta Tallinna (ministrite) e-riigi deklaratsioonis kokku lepitud suuniseid ja
võetud kohustusi, toetades ka teenuste piiriülest osutamist ja tugevdades asjakohast koosvõimet ning vajaduse
korral Euroopa ühiste digitaristute kasutuselevõttu või kohandamist.
Sekkumised täiendavad riikliku taaste- ja vastupidavuskava digiriigi investeeringuid, mis on suunatud
prioriteetsetele digiteenuste kvaliteedi arenguhüppe programmidele ja digivalitsuse taristu reformile. Peamine
eraldusjoon on see, et riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu rahastatavaid tegevusi ei rahastata samal
perioodil rakenduskavast. Vajaduse korral võib, pärast riikliku taaste- ja vastupidavuskava perioodija rahaliste
vahendite lõppemist rakenduskava kasutada täiendavateks uuendusteks ning riikliku taaste- ja
vastupidavuskava reformivaldkondade jätkuvaks arendamiseks.
Eespool nimetatud sekkumiste tulemusena paraneb avalike (digitaalsete) teenuste kvaliteet: kasutajate rahulolu
suureneb, teenuseprotsesside kulutasuvus paraneb, protsesside kestus lüheneb, kasutajad säästavad rohkem
aega teenuste kasutamisel ja avalik sektor pakub tõhusamalt (digitaalseid) teenuseid. Samuti suureneb avalike
(digitaalsete) teenuste turvalisust – suuri küberriske ei realiseeru ja vahejuhtumeid esineb harvem.
Peamised sihtrühmad
Kõik avaliku teenuse osutajad, osaliselt erasektor (kui nad loovad tasuta lahendusi avalikuks kasutamiseks),
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja selle allüksused, muud kohalikud ja avaliku sektori asutused,
kelle suhtes kohaldatakse küberturvalisuse seadust – teenuseosutajad.
39
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Kogu Eesti (piirkonnapõhist lähenemisviisi ei ole kavandatud, sest Eesti suuruses riigis ei ole see praktiline ega
vajalik digitaalsete valitsuslahenduste puhul).
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Kui seda peetakse asjakohaseks seoses eespool kirjeldatud sekkumisloogikaga, võivad sekkumised hõlmata
toetust sihipärastele piirkondadevahelistele ja riikidevahelistele meetmetele (nt digitaalsete lahenduste
väljatöötamine halduskoormuse vähendamiseks piiriüleses ettevõtluses).
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.1.2.2 Näitajad
Tabel 8: Väljundnäitajad
Piir-konna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
Vahe-
kate-
Fond
Siht-
Eri-
ID
1 (ii) ERF Ülemineku RCO14 Avaliku sektori Avaliku 20 50
asutused, keda sektori
toetatakse asutused
digiteenuste, -
toodete ja -
protsesside
väljatöötamiseks
Tabel 9: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
Fond
ID
1 (ii) ERF Üle RCR11 Uute ja uuendatud Kasuta 0 2020 5 000 SFOS,
min avalike digiteenuste, jaid/aa 000 projektiaru
eku -toodete ja - stas anded
protsesside
kasutajad
40
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.1.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 10: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku ii 016 154 065 048
Tabel 11: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa
number kategooria (eurodes)
1 ERF Ülemineku ii 01 154 065 048
Tabel 12: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku ii 33 154 065 048
Tabel 13: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku ii 03 154 065 048
2.1.1.3. Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime
tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike
investeeringute kaudu
2.1.1.3.1 Fondide sekkumine
Seonduvate meetmete liigid
Sekkumised keskenduvad ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule,
suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile ning investeeringutele Eesti kõikidesse
piirkondadesse. Sekkumised aitavad kaasa aruka spetsialiseerumise valdkondadele (IKT,
tervishoiutehnoloogiad ja -teenused; ressursside ümberkujundamine; arukad ja säästvad energialahendused).
Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda:
1. Ettevõtluse kasvu toetamine, ettevõtluse alustamine, idufirmade ökosüsteemi arendamine ning
ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike arendamine Eesti eri piirkondades
2. VKEde konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordi loomise suutlikkuse
suurendamine
3. VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele (kapitalile), sealhulgas piirkondades
Sekkumismeetmed hõlmavad ettevõtluse toetamist ja ettevõtte loomist. Toetatakse uute ärimudelite,
sealhulgas ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist; tugiteenused
tehnoloogilise innovatsiooni, parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise, parema juhtimise ja
põlvkondade vahetuse soodustamiseks. Toetatakse digitaalkaubanduse (e-kaubandus, platvormimajandus,
koostöömajandus) kasutuselevõttu, et parandada Eesti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
konkurentsivõimet, ning reaalajalise majanduse arendamist ja rakendamist. Ettevõtetes tuleks rohkem
kohaldada automatiseerimis-, sealhulgas digitaliseerimis-, standardimis-, tehisintellekti- ja
41
Tööversioon seisuga 1.10.2021
robootikatehnoloogiaid. Sekkumisega toetatakse ka idufirmade ökosüsteemi suuremat konkurentsivõimet ning
rohkem teadus- ja arendustegevusemahukaid idufirmasid. Eesmärk on muuta Eesti atraktiivsemaks selliste
kasvavate ettevõtete asutamiseks, kellel on üleilmne ulatus. Tehnoloogiaettevõtete arendamiseks sobiva
keskkonna loomist soodustatakse avaliku ja erasektori partnerlusena, mis põhineb idufirmade ökosüsteemi
praegustel väljakutsetel ja ülemaailmsetel arengutel selles valdkonnas. Suurendatakse idufirmade
konkurentsivõimet, et säilitada ja arendada talente pikas perspektiivis ning edendada mitmekesisust (sooline
ja ealine mitmekesisus, erineva haridustasemega inimeste kaasamine). Teadus- ja arendustegevusemahukates
valdkondades tegutsevatele idufirmadele ja kasvufirmadele luuakse paindlikud ja kestlikud
rahastamisvahendid. Lisaks eraldatakse kapitali olemasolevatele edukatele Eesti loodud riskikapitalifondidele
kõigis kasvuetappides (sealhulgas jätkuinvesteeringud alustavatele ettevõtetele) ning uutele
riskikapitalifondidele, kes investeerivad teistesse esilekerkivatesse valdkondadesse, näiteks idufirmad, kes on
teadus- ja arendustegevuses intensiivsemad (keskkonnahoidlikud tehnoloogiad jne).
Meetmed, millega suurendatakse VKEde konkurentsivõimet ning suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja
eksporti, hõlmavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi
kasvu toetamist, parandades nende paigutamist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Sekkumine keskendub
teenuste osutamisele, mis jagunevad kolme põhikategooriasse – turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks
teave ja kontaktid, mis on kõige olulisemad); turuteadlikkus (kasvuprogrammid ja koolitus turulepääsu
ettevalmistamiseks ja toetamiseks) ja turu nähtavus (ühised kaubandusstendid, B2B kaubandusmissioonid,
sektoripõhine turundustoetus). Sellised teenused võimaldavad jõuda suurema osa rahvusvahelistumise toetust
vajavate ettevõteteni ja pakuvad erinevaid koostöövorme (nt kaubandusmesside või -missioonide kulude
jagamine, rahvusvahelistumisega seotud tegevuste hanked, mida ettevõtted viivad ellu ühiselt). Kirjeldatud
lähenemisviis on seega suunatud kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on
tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku
puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Investeerime
väärtusahelapõhiste koostöömudelite väljatöötamisse ning loome vahendid teadmiste ja tehnoloogia tõhusaks
ülekandmiseks teadusasutustelt ettevõtetele. Toetust antakse muu hulgas inkubatsiooni- ja
kiirendusprogrammide, koolituste, meistrikursuste, mentorlus- ja arenguprogrammide, konsultatsioonide ning
rahvusvahelise ja sektoritevahelise koostöö arendamise edendamise kaudu. Toetatakse tehnoloogia- ja
arendusmahukate investeeringute kaasamist, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Lisaks toetatakse
teenuseid, mis on vajalikud VKEde innovatsioonivõime suurendamiseks. Eespool nimetatud meetmete
rakendamiseks käivitatakse VKEde arenguprogramm, sealhulgas selleks, et toetada tööstuslikku üleminekut ja
uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, investeeringuid tehnoloogiasse, digiteerimisse ja tootearendusse (sh
prototüüpide loomisse). Lisaks hõlbustatakse ja toetatakse VKEde koostööd olemasolevate klastrialgatuste ja
uute võrgustikutegevustega. Ettevõtete kasvu ja laienemise toetamine olemasolevatel ja uutel
eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise,
konsultatsioonide, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise
kaudu. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada
turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid. Suurendatakse ettevõtete suutlikkust
integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt seminaride, koolituste
ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu. Käsitletakse Eesti ettevõtete rahvusvahelise nähtavuse
suurendamist, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase reklaami ja turunduse kaudu.
Eesti ettevõtete konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev. Piirkondlikud erinevused on olulised
lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas.
Kagu-Eestis antakse täiendavat toetust VKEde tootlikele investeeringutele, et kiirendada uute tehnoloogiate
kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta.
Toetus VKEde juurdepääsu parandamiseks rahastamisele (kapitalile) hõlmab siiski tegevust
konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomiseks kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas
sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu.
Peamised sihtrühmad
Ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd (sealhulgas Kagu-Eesti VKEd) mitmesugustes sektorites,
sealhulgas loovmajandus ja turism; idufirmad, sealhulgas tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja
väljakujunenud piirkondlikud ettevõtted.
42
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Terve Eesti, Kagu-Eesti
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Põhjamaades ja Balti riikides töötatakse eelolevateks perioodideks välja reaalajas majanduse tegevuskavasid ja
projekte paralleelselt Eestiga. Seetõttu on väga oluline, et Eesti teeks Balti riikide ja Põhjamaadega aktiivselt
koostööd ja lepiks kokku, et sünkroniseerida nende meetmed ühiste standardite ja majandustehingute andmete
semantika väljatöötamiseks. Koostöö nende riikidega aitab Eesti ettevõtjatel teha piiriüleseid tehinguid
lihtsamalt ja tõhusamalt, kusjuures tugifunktsioonid toimivad suures osas automaatselt, ilma liigse
sekkumiseta, nagu on kavandatud riigisiseselt.
Kavandatud sekkumised aitavad saavutada ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärke ning hõlmavad mitut
kindlaksmääratud poliitikavaldkonda, nagu innovatsioon, aga ka turism ja kultuur. Piirkondade- ja
riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus kohalike omavalitsuste jalgratta- ja kõnniteedesse tehtavate
investeeringute mõõtmisel sõltub kohalike omavalitsuste arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Piirialad
teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt Valga-Valka ja Narva-Ivangorodi sõpruslinnad), et lahendada
vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Läänemere keskosa
programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm, Eesti-Venemaa programm.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Rakendatakse laenude ja tagatiste vormis rahastamisvahendeid.
2.1.1.3.2 Näitajad
Tabel 14: Väljundnäitajad
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
väärtus
eesmär
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
konna
Vahe-
ID [5]
[255]
kate-
Fond
Siht-
Piir-
Eri-
k
1 (iii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad Ettevõtjad 1950 9840
(millest: mikro-,
väikesed, keskmise
suurusega ja suured
ettevõtjad)
1 (iii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad Ettevõtjad 80 820
ettevõtjad
1 (iii) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahenditest Ettevõtjad 50 300
toetatavad ettevõtjad
1 (iii) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust Ettevõtjad 2430 9450
saavad ettevõtjad
1 (iii) ERF Ülemineku RCO05 Toetatavad uued Ettevõtjad 210 1090
ettevõtjad
43
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 15: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
Fond
ID
1 (iii) ERF Ülemineku RCR17 Uued ettevõtjad, Ettev 0 2021 275 SFOS,
mis endiselt õtjad Äriregister
tegutsevad
1 (iii) ERF Ülemineku RCR25 Töötaja kohta Ettev 0 2021 4300 SFOS,
kasvanud õtjad Äriregister
lisandväärtusega
VKEde arv
2.1.1.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 16: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku iii 010 17 540 000
1 ERF Ülemineku iii 013 10 314 632
1 ERF Ülemineku iii 014 1 126 068
1 ERF Ülemineku iii 021 118 033 276
1 ERF Ülemineku iii 023 613 900
1 ERF Ülemineku iii 024 11 586 124
1 ERF Ülemineku iii 025 7 016 000
1 ERF Ülemineku iii 026 770 000
1 ERF Ülemineku iii 027 7 505 206
1 ERF Ülemineku iii 029 5 000 000
Tabel 17: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku iii 01 161 965 206
1 ERF Ülemineku iii 03 7 016 000
1 ERF Ülemineku iii 04 10 524 000
Tabel 18: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku iii 28 7 505 206
1 ERF Ülemineku iii 33 162 000 000
Tabel 19: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku iii 03 179 505 206
44
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku
ja ettevõtluse oskuste arendamine
2.1.1.4.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Sekkumisloogika järgib riigiaruande lisa D ja Euroopa Semestri investeerimissuuniseid ning Eesti teadus-,
arendus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise tulemusi. Sekkumistega toetatakse riikliku
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021–2035)5 ja Eesti pikaajalise
arengustrateegia “Eesti 2035”6 rakendamist.
Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju
suurendamisele ning innovatsiooni levitamisele ühiskonnas kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga.
Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda kooskõlas erieesmärgi “(i) teadus- ja innovatsioonivõimekuse
arendamise ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine” all kirjeldatud lähenemisega:
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse, pakkumise ja teadmussiirde võimekuse
toetamine. Sekkumised on suunatud nimetatud võimekuste suurendamiseks vajalike kompetentside
kasvatamisele. See hõlmab nii innovatsioonialaseid, juhtimisalaseid ja administratiivseid, ettevõtlusalaseid,
koostöö- ja koosloomealaseid (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui ka muid oskusi, mis toetavad
riiklikke nutika spetsialiseerumise sihte, tööstuslikku üleminekut, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust.
Innovatsiooni levikuks ja süsteemsete muutuste toimumise vältimatuks eelduseks on inimressurssi ja vastavate
komptentside olemasolu. Selle tõttu keskenduvad sekkumised teadmussiirde- ja innovatsioonialastele oskuste,
sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalike oskuste parandamisele teadmussiirde protsessidega
seotud võtmeisikute seas: ettevõtjad, teadusasutuste ja kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal,
avaliku sektori juhid ja spetsialistid.
1. Erasektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused
Sekkumised hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks ettevõtete
ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu, suurendades
ettevõtete teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt nõustamine,
konsultatsioonid, õppekülastused). Samuti hõlmavad sekkumised töötajate pädevuste arendamise toetamist, sh
(välis-)tippspetsialistide kogemuse ja kompetentside kaasamise kaudu. Suurendatakse ettevõtete TAI
võimekust, sh innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise kaudu; arendatakse ettevõtjate võimekust
juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride,
koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sh arvestades e-kaubanduse võimalusi. Pakutakse tuge
ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Toetatakse ettevõtete olemasolevate ja uute
tehnoloogiate, toodete, teenuste, protsesside ja personali arendamise, tootmise innovatsiooni, müügi- ja
turundustegevusega seotud kompetentside arendamist. Soositakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja
vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris mh teavitustöö ja
koolitustegevuse kaudu. Tõstetakse ettevõtjate teadlikkust nn digi- ja rohepöördest ning ettevõtete
üleminekust ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike
tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust.
2. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud
pädevused
Teadmussiirde- ja innovatsioonivõimekuse toetamiseks luuakse teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolevale
akadeemilisele ja tugipersonalile (sh teadmussiirdeüksuste ja arendusosakondade töötajad) võimalused oma
teadmussiirdealaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Selle tulemusel tõuseb teadus- ja arendusalaste ja
teadmussiirdega seotud teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteet, suutlikkus osaleda
ettevõtluskoostöös ja ettevõtlikus avastusprotsessis ja seda rakendada oma asutuse teadmussiirde võimekuse
laiendamisel. Sekkumised hõlmavad mh enesetäiendamise võimalusi spin-off-ettevõtluse ja teadmuse
jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamiseks ning intellektuaalomandi kaitse
võimaluste ja võimekuse parandamiseks, kvaliteetsete teadushalduse ja vastavate tugiteenuste arendamiseks,
koostöö juhtimiseks ettevõtliku avastusprotsessi vaimus, teadusandmete ja -info paremaks kasutamiseks jne.
5 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035
6 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
45
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuse omandamist võrgustikutegevuste
kaudu (sh osalemine ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes,
siseriiklikus ja rahvusvahelises koostöös, ettevõtliku avastusprotsessitegevustes jms võrgustikutegevustes).
Kompetentside arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud,
stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine jms, arvestades ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi
kaasamise mõõdet (nt oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide jt tipptasemel
teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel
osalemine, välisekspertide koolitused jms). Toetatakse nii asutusepõhiseid kui asutuste ühistegevusi.
3. Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused
Sekkumiste kaudu suurendatakse avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning
sektoriteülese koostöö loojatena. Sekkumiste tulemusena kasvab sihtrühma kompetentsus nutika
spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaalsete teenuste valdkonnas; samuti paraneb nende suutlikkus tellida
nendes valdkondades teadusmahukaid uuringuid ja projekte ning võimekus neid edukalt ellu viia.
Sekkumised keskenduvad avaliku sektori juhtide innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri ja selleks vajalike
kompetentside arendamisele. Juhtidele luuakse võimalused täiendada oma teadmisi ja kogemusi nutika
spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaliseerumise valdkondades nii individuaalsete kui ka grupiviisiliste
arendustegevuste kaudu (arenguprogrammide, õppekäikude, stažeerimiste, konsultatsioonide, nõustamiste
jmt vormis). Sektoriteüleste koostööformaatide kaudu parandatakse koostööd teadus-arendusasutuste,
ettevõtete ja avaliku sektori vahel, luues sel moel eeldused efektiivsete lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks.
Temaatilistes ühisprojektides töötatakse välja lahenduste või avalike teenuste prototüüpe. Võrgustike
arendamise, konverentside ja seminaridega luuakse eeldused ja võimalused kogemuste jagamiseks ja
vastastikuseks õppimiseks. Vajadusel kaasatakse arendustegevuste sihtrühma kohalike omavalitsuste ja
erasektori juhte.
Peamised sihtrühmad
Ettevõtjad, teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, sh
doktorandid/noorteadlased, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde üksused, ministeeriumid ja muud
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused,
munitsipaalüksused)
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Meetmed hõlmavad
järgmist: kandidaatidele esitatavate nõuetega ja tingimustega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs,
komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse
mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Kogu Eesti
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse toetamiseks vajalike oskuste täiendamine
hõlmab mh koolitustel, seminaridel, õppevisiidid, mentorluses, töövarjutamisel, praktikal vms osalemist,
arvestades seejuures rahvusvahelist mõõdet (nt täiendamine välismaal, välisekspertide ja koostööpartnerite
kogemuse kaasamine, koostöö rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide
teadmussiirdeüksuste jt partneritega, võrgustikutegevused, kogemuste jagamine ja parimate praktikate
vahetamine jms).
Sekkumised panustavad EL Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ja katavad Eesti teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika
spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi nagu innovatsioon, aga ka energia,
tervishoid, toitained, biomajandus jne.
46
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane
2.1.1.4.2 Näitajad
Tabel 20: Väljundnäitajad
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
väärtus
eesmär
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
konna
Vahe-
ID [5]
[255]
kate-
Fond
Siht-
Piir-
Eri-
k
1 (iv) ERF Ülemineku RCO101 VKEd, kes Ettevõtjad 2250 7900
investeerivad aruka
spetsialiseerumise,
tööstusliku ülemineku
ja ettevõtlusega seotud
oskustesse
1 (iv) ERF Ülemineku PSO04 Nutikat Organisatsioonid 35 70
spetsialiseerumist,
tööstuslikku
üleminekut ja
ettevõtlust
toetavatesse
oskustesse
investeerivad
organisatsioonid
Tabel 21: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
Fond
ID
1 (iv) ERF Ülemineku RCR98 VKEde töötajad, Osalejad 0 2021 23 700 SFOS,
kes läbivad projekt
koolituse aruka iaruan
spetsialiseerumise ded
, tööstusliku
ülemineku ja
ettevõtlusega
seotud oskuste
arendamiseks
(oskuste liigiti:
tehnilised,
juhtimis-,
ettevõtlusalased,
keskkonnahoidlik
ud jm oskused)
1 (iv) ERF Ülemineku PSR06 Nutikat Töötajad 0 2020 680 SFOS,
spetsialiseerumist, projekt
tööstuslikku iaruan
üleminekut ja ded
ettevõtlust
toetavate oskuste
(tehnilised,
47
Tööversioon seisuga 1.10.2021
juhtimis-,
ettevõtlusalased,
rohepööret
toetavad jm)
omandamisele
suunatud
tegevuses
osalenud töötajad
2.1.1.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 22: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku iv 023 5 800 000
1 ERF Ülemineku iv 028 4 900 000
Tabel 23: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku iv 01 10 700 000
Tabel 24: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku iv 33 10 700 000
Tabel 25: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
1 ERF Ülemineku iv 03 10 700 000
2.1.2. DIGITAALSE ÜHENDUVUSE ARENDAMINE
See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki
48
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.1.5 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine
2.1.1.5.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Toetust väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks antakse hõredalt asustatud piirkondades,
kus ettevõtted ei suuda või ei soovi ise investeerida, sealhulgas kirde- ja kagupiirkondades.
Eesti on investeerinud 7000 km tagasiühenduse võrkude ehitamisse hõredalt asustatud piirkondades, mis on
väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude loomise eeltingimus. Siiski on nn valgetes turutõrgete
piirkondades ligikaudu 65 000 aadressi. Aadressid või nn valged piirkonnad kaardistatakse üksikasjalikult enne
toetuse andmist (2021–2022). Prioriteediks seatakse piirkonnad, mis on kõige mahajäänumad ja eeldavad
nõudluse kasvu, et tagada lairibateenuste tõhusus ja kasutuselevõtt.
5G leviala jaoks vajaliku taristu arendamist toetatakse suuremates transpordikoridorides ning elamu- ja
äripiirkondades. 5G-võrkude laialdane kasutuselevõtt nõuab erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid
mitte ainult 5G-spetsiifilisse taristusse, vaid ka tagasiühenduse võrgu ja tugijaamade katvuse suurendamisse.
5G-tehnoloogia potentsiaali vallandamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult katseprojektina,
vaid ka suuremas ulatuses, kui äriinvesteeringud ei ole kasumlikud. 7000 km pikkune tagasiühenduse võrk
annab hea võimaluse investeerida 5G-taristusse ja teenustesse. 5G-koridorid ja turutõrkega alad määratakse
kindlaks enne riigiabi andmist (2022–2023).
Investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua
ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks.
Peamised sihtrühmad
Peamine sihtrühm on kiire lairibaühenduse ja 5G-teenuse võimalik lõppkasutaja – kodumajapidamised
(elanikud), ettevõte või avaliku sektori organisatsioon, kellel puudub juurdepääs järgmise põlvkonna lairiba- ja
5G-võrkudele või kes asub nõrga ühendusega piirkonnas.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Sekkumisi
valmistatakse ette koostöös erasektori turuteenuste osutajate ja kohalike omavalitsustega. Turutõrgete
piirkonnad määratakse kindlaks sekkumiste käigus enne toetuse andmist – piirkondlike erinevuste
vähendamisel eelistatakse mahajäänud territooriume.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Kogu riik, kuid rohkem tähelepanu on pööratud mahajäänud piirkondadele, nagu Kagu- ja Kirde-Eesti.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
5G piiriülesed koridorid Läti ja Leeduga
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane
49
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.1.5.2 Näitajad
Tabel 26: Väljundnäitajad
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
väärtus
eesmär
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
konna
Vahe-
kate-
Fond
Siht-
Piir-
Eri-
ID
k
2 (v) ERF Ülemineku RCO41 Lisandunud elamud, Eluruumid 3000 14 500
millel on juurdepääs
ülikiirele
lairibaühendusele
2 (v) ERF Ülemineku RCO42 Lisandunud ettevõtjad, Ettevõtjad 200 500
kellel on juurdepääs
ülikiirele
lairibaühendusele
2 (v) ERF Ülemineku PSO06 Rajatud 5G mastid Mastid 0 200
Tabel 27: Tulemusnäitajad
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Andmete
Näitaja
(2029)
allikas
Fond
ID
2 (v) ERF Ülemineku RCR5 Elamud, kus on Eluruu 0 2020 4800 SFOS,
3 tellitud mid projektiar
lairibaühendus uanded
väga suure
läbilaskevõimega
võrku
2 (v) ERF Ülemineku RCR5 Ettevõtjad, kes on Ettevõt 0 2020 200 SFOS,
4 tellinud jad projektiar
lairibaühenduse uanded
väga suure
läbilaskevõimega
võrku
2 (v) ERF Ülemineku PSR08 5G levialaga kaetud Transp 0 2021 5 SFOS,
transpordikoridori ordiko projektiar
d ridorid uanded
2.1.1.5.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 28: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
2 ERF Ülemineku v 032 17 000 000
2 ERF Ülemineku v 034 45 000 000
2 ERF Ülemineku v 036 1 720 000
50
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 29: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
2 ERF Ülemineku v 01 63 720 000
Tabel 30: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
2 ERF Ülemineku v 31 45 000 000
2 ERF Ülemineku v 33 18 720 000
Tabel 31: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
2 ERF Ülemineku v 03 63 720 000
2.1.3. ROHELISEM EESTI
See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki
2.1.2.1 Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähendamine
2.1.2.1.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Rekonstrueerimise toetamisel toetuste ja rahastamisvahendite kaudu on vahetu positiivne mõju elanikele.
Elamute põhjalik rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb oluliselt ning elutingimused
paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile, näiteks tänu ligipääsetavusele.
Rekonstrueerimisel on oluline mõju ka maapiirkondades, kus esinevad turutõrked, sest rekonstrueerimise
toetamine loob konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid eluasemeid, vähendades linna- ja maapiirkondade vahelist
lõhet.
1. Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks
51
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eestis elab 70% elanikkonnast korterelamutes. Kui korterelamute rekonstrueerimine ei kiirene, elab ligikaudu
200 000 elanikku eluruumides, mis on jõudnud 2030. aastaks oma eeldatava eluea lõpuni. Meedet rakendatakse
kõikides piirkondades, kuid toetusi diferentseeritakse nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate
kinnisvarahindadega piirkondadesse (turutõrgetega piirkondadesse). Rekonstrueerimise toetusmeetme
statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on esitatud
vähe taotlusi.
Korterelamute rekonstrueerimist ergutatakse toetuste ja laenudega, mis võimaldab saavutada eluasemete
energiatõhususe ja sisekliima parandamisega seotud eesmärke. Laene antakse olukorras, kus krediidiasutused
ei paku korteriühistutele laene või annavad laene turu keskmisega võrreldes ebamõistlikel tingimustel.
Laenuvõimalus on mõjus turutõrke piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja
krediidiandjad peavad riske liiga kõrgeks. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, sh eluaseme
investeeringute fondi kontseptsioon kombineeritud toetusmeetmete rakendamiseks. Ühtlasi toetatakse
korterelamute rekonstrueerimist ka taasterahastust (RRF), et tagada rekonstrueerimisturul stabiilne rahastus
üleminekul struktuurivahenditest avanevatele uutele toetusskeemidele.
2. Toetus äärealade korterelamute etapiviisiliseks rekonstrueerimiseks
Aastaks 2030 on Eestis ligikaudu 1000 probleemset, osaliselt asustatud korterelamut. Osaliselt asustatud
korterelamud (korteriühistud) ei ole kulude jaotuse tõttu võimelised hoonet hooldama. Äärealadel on vaja
rakendada toetusmeedet, mis jagab tervikliku rekonstrueerimise väiksemateks tööpakettideks, mille eesmärk
on energia säästmine ja hoonete etapiviisilise rekonstrueerimise hõlbustamine, et vältida nende seisukorra
edasist halvenemist. Hoonete rekonstrueerimispassiga tagatakse korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise
järjepidevus, mis on tervikrekonstrueerimise aluseks. Üleminek säästvamale energiatarbimisele soojuse
tootmisel ja jaotamisel katelde kaudu ning soojustorustiku renoveerimine on oluline meede energiatõhususe
suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. Samuti aitab see kaasa õhusaasteainete ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele energiasektoris. See võimaldab vähendada õhusaasteainete ja
kasvuhoonegaaside heidet ning parandada välisõhu kvaliteeti linnades ja vähendada selle mõju inimeste
tervisele.
Rekonstrueerimismeetmetega toetatakse paremat elatustaset vanades korterelamutes, tuginedes
tänapäevastele kvaliteedikriteeriumidele – madalamad energiakulud, parem sisekliima, parem
juurdepääsetavus ning korterelamute edasise halvenemise välistamine. Rekonstrueerimissmeetmed annavad
eluruumidele parema kvaliteedi, mis omakorda annab kohalikele ettevõtetele parema juurdepääsu ka tööjõule,
kuna hea elukeskkond mõjutab positiivselt kohaliku elukeskkonna atraktiivsust.
Kohaliku küttesektori puhul on oluline edendada uusi tehnoloogiaid ja võimaluse korral toetada eramajade
ühendamist kaugküttevõrguga ning asendada olemasolevad kodumajapidamises kasutatavad kütteseadmed
uute taastuvenergial töötavate kütteseadmetega, mis vastavad rangematele heite piirnormidele. Sellise meetme
väljatöötamine aitaks otseselt kaasa õhusaaste vähendamisele linnades ning seda tuleks esmalt rakendada
piirkondades, kus õhukvaliteedi piir- ja/või sihtväärtused on ületatud.
Peamine vahend õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhususe ja üldise
keskkonnapoliitika kontrollimiseks on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii
ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Integreeritud hindamine võimaldab anda ühiskonnale selge
põhjenduse rakendatud meetmete asjakohasuse kohta ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist
inimeste terviseriskidega. Erasektori kasvuhoonegaaside ja saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga
üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Selle läbi on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt
muutes nende kütmisharjumusi), mis vähendab eramajade kütmisel tekkivaid heitkoguseid ning
energiatõhusust ja kasvuhoonegaaside heidet.
Toetatavad valdkonnad:
1) üleminek säästvamale energiatarbimisele (energiatõhusus, taastuvenergia) soojuse tootmisel ja
jaotamisel katlaüksuste ja soojustorustiku rekonstrueerimise teel. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis
ei hõlma fossiilkütuseid;
2) vananenud tahkekütuse-kütteseadmete asendamine keskkonnanõuetele vastavate kütteseadmetega
tihedalt asustatud piirkondades ja ühendamine kaugküttevõrguga. Toetust antakse ainult investeeringutele,
mis ei hõlma fossiilkütuseid;
3) õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside seirevõrgu arendamine ning seireandmete parem jaotamine, et
hinnata rakendatud meetmete tõhusust ja teavitada elanikkonda;
4) asukohapõhise terviseriski hindamise süsteemi loomine ja elanikkonna teavitamine õhukvaliteedist
tulenevatest terviseriskidest.
52
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Sekkumised aitavad saavutada 2050. aastaks seatud renoveerimismahu eesmärke. Elanikud on vähendanud
energiatarbimist ja kulutusi, mis toob kaasa üldise positiivse mõju Eesti majandusele.
Fossiilkütusekatlad renoveeritakse taastuvate energiallikatel töötavateks katlamajadeks maksimaalselt 21 MW
ulatuses, kaugküttetorustik renoveeritakse maksimaalselt 55 km ulatuses. Üleminek fossiilkütuste
kasutamiselt kaugkütteks taastuvate energiaallikate kasutamisele ja vanade kaugküttetorude asendamine uute
energiatõhusate torudega aitab kaugküttesüsteeme tulevikukindlamaks muuta, tehes need tulevastele
muutustele vastupidavamaks (fossiilkütuse hinnatõus ning kliimamuutustest (nt üleujutustest või tormidest)
tulenevad riskid). Samuti aitab see saavutada meie energia- ja kliimaeesmärke. Tihedalt asustatud piirkondades
toetatatakse ligikaudu 1 850 eramajas vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle
ühendamist kaugküttevõrku. Kütteseadmed peavad vastama õiguslikele ja säästvuse nõuetele, st
energiatõhusad seadmed peavad olema vastavad ökodisaini ja energiamärgistuse standarditele.
Sekkumise tulemusena on ajakohastatud riiklikku seirevõrgustikku ja see võimaldab hinnata õhusaasteainete
ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) tasemeid.
Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise lahutusvõimega hinnata
vastavate ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil.
Tiheasustusaladel on välisõhu keskmine saasteainete sisaldus vähenenud kuni 20%. Lühiajalise kliimamõjuga
õhusaasteainete koguheide välisõhku on Eestis vähenenud 10% võrra. Välisõhu saasteainete sisaldusest
tingitud surmajuhtumite arv on vähenenud 20% võrra.
3. Tervishoiusektori taristu energiatõhusus
COVID-19 kriis on toonud teravama rõhuasetuse tervishoiutaristule. Eesti maakonnahaiglate taristu on
aegunud. Maakonnahaiglad ehitati 1950. ja 1970. aastatel, mitmes maakonnas isegi varem (nt 1906. ja
1938. aastal jne). Hooned on sageli liiga suured, neid kasutatakse ebatõhusalt ja need suurendavad püsikulusid.
Maakonnahaiglate taristu energiatõhususe suurendamine aitab saavutada suuremat kulutõhusust, säästa
halduskulusid, parandada energiatõhusust ja kaotada liigset ruumi, mis mõjutab üldiselt tervishoiusektori
jätkusuutlikkust. Energiatõhususe arendamine maakonnahaiglates käib käsikäes tervishoiu- ja sotsiaalsfääri
integreerimiseks vajalike investeeringutega ning maakonna heaolukeskuste loomisega, mida toetatakse
Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest poliitikaeesmärgi nr 4 raames.
Peamised sihtrühmad
Korteriühistud, kohalikud omavalitsused, tihedalt asustatud piirkondades asuvad eramajad/kortermajad, kus
kasutatakse tahkeküttuse kütteseadmeid, kaugkütteettevõtted, integreeritud sotsiaalkeskused,
poliitikakujundajad, linnaõhu saasteainetega kokkupuutuvad elanikud, üldsus.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Eluasemesektori energiatõhususe meetmete puhul keskendutakse eluasemete parandamiseks tasakaalustatud
meetmete pakkumisele kõigis piirkondades, et vältida ebavõrdsust, sealhulgas energiaostuvõimetust. Kuna
maapiirkondades on tervikrekonstrueerimise läbiviimiseks korteriühistute finantsvõimekus madal, siis
töötatakse välja etapipõhine rekonstrueerimise meede, mis võimaldab korterelamu rekonstrueerida pikema aja
jooksul hajutades võetud kohustusi. Maapiirkondadesse ehitatakse või on ehitatud uusi ligipääsetavaid
korterelamuid vähe ja seetõttu suureneb korterelamute rekonstrueerimise tulemusel ka kergemini
ligipääasetavate eluruumide arv. Ligipääsetavus on eriti oluline seetõttu, et ühiskonnas kasvab eakate ja
erivajadustega inimeste osakaal.
Samuti kaasati hoonete rekonstrueerimise riiklikku pikaajalisse strateegia väljatöötamisse asjaomased
sidusrühmad, et kaaluda ettepanekuid, mis tagaksid laiema kasu energiatõhususe, ligipääsetavuse, ohutuse ja
piirkondade tühjenemise seisukohast.
Meetmed taastuvenergiaallikate osakaalu ning taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks kaugküttes
ja –jahutuses töötatakse välja kaasates asjaomaseid sektoreid (st kaugkütteettevõtteid). Meetmed tehakse
kõigile turuosalistele avalikult kättesaadavaks.
53
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Kogu Eestis pööratakse erilist tähelepanu suure piirkondliku/maapiirkonna kasu tagamisele. Kuna seni on üle
60% toetustest jaotatud Tallinnas ja Tartus ning nende naaberpiirkondades, keskendutakse järgmisel
programmi perioodil rohkem piirkondlikule mõõtmele ja suurem osa toetustest suunatakse madalama
kinnisvarahinnaga turutõrke piirkondadesse. See saavutatakse peamiselt sellega, et piirkondadele eraldatakse
teatav rahasumma, mis põhineb keskmistel kinnisvaratehingute hindadel ja korterelamute hulgal piirkonna
kohta.
Elamute ühendamine kaugküttevõrkudega või tahkekütuse kütteseadme renoveerimine: tihedalt asustatud
piirkonnad suurtes linnades.
Kaugküttesüsteemide ja katlamajade renoveerimise ja ehitamise toetamine (sh investeeringud keskmise
võimsusega põletusseadmetesse): kogu Eesti.
Õhuseirevõrgu ja õhusaasteainete modelleerimise süsteemi täiustamine ja ajakohastamine hõlmab kogu Eestit.
Sotsiaalsesse taristusse investeerimine ja konkreetsed investeerimisobjektid valitakse piirkondlike ja sotsiaal-
majanduslike profiilide alusel, eelistatades kõige ebasoodsamas olukorras asuvaid objekte.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Eluasemesektori energiatõhususe parandamise rahastamisvahendeid kasutatakse piirkondlike erinevuste
vähendamiseks ja finantsinstrumentide pakkumiseks nendes piirkondades, kus esineb turutõrkeid.
Laenuvõimaluse rakendamiseks töötatakse välja investeerimisfond, mis pakub eluasemete
rekonstrueerimiseks sobivaid intressimäärasid ja tagasimaksetähtaegu. Planeeritakse kombineeritud
toetusmeetmete rakendamist (finants- ja toetusmeetmed).
2.1.2.1.2 Näitajad
Tabel 32: Väljundnäitajad
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
Vahe-
ID [5]
[255]
Fond
Siht-
Eri-
2 i ERF Ülemineku RCO18 Suurema energiatõhususega Eluruumid 13 800 32 000
elamud
2 i ERF Ülemineku PSO01 Parendatud korterelamutes Eluruumid 3 600 8 100
asuvate eluruumide arv
2 i ERF Ülemineku RCO22 Lisandunud võimsus MW 7 21
taastuvenergia tootmiseks
(millest: elektrienergia,
soojusenergia)
2 i ERF Ülemineku RCO20 Äsja ehitatud või täiustatud Km 15 55
kaugkütte- või
kaugjahutusvõrgud
2 i ERF Ülemineku PSO05 Paranenud küttesüsteemiga Elamud 230 1 850
elamud
54
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2 i ERF Ülemineku PSO06 Õhukvaliteedi hindamiseks Arv 4 16
kasutatavad hindamis- ja
seiresüsteemid
2 i ÜF - RCO19 Suurema energiatõhususega Ruutmeetrid 0 40 000
üldkasutatavad hooned
Tabel 33: Tulemusnäitajad
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Näitaja [255]
allikas [200]
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Andmete
(2029)
ID [5]
Fond
2 i ERF Ülemineku RCR26 Primaarenergia MWh/aas 3 100 000 2020 2 978 000 SFOS,
aastane tarbimine tas projekti
(sellest: elamud, aruand
üldkasutatavad ed
hooned, ettevõtted,
muu)
2 i ERF Ülemineku RCR29 Hinnangulised Tonni 2 168 000 2018, 2 138 230 SFOS,
kasvuhoonegaaside CO2 2020 projekti
heitkogused ekv/a aruand
ed
2.1.2.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi
järgi
Tabel 34: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ERF Ülemineku i 041 85 200 000
3 ERF Ülemineku i 042 280 800 000
3 ERF Ülemineku i 044 16 200 000
3 ERF Ülemineku i 045 6 300 000
3 ERF Ülemineku i 077 10 000 000
3 ÜF - i 044 30 000 000
Tabel 35: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ERF Ülemineku i 01 346 800 000
3 ERF Ülemineku i 03 70 200 000
Tabel 36: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ERF Ülemineku i 33 402 000 000
3 ERF Ülemineku i 32 15 000 000
55
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 37: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ERF Ülemineku i 03 28 500 000
3 ÜF - i 03 388 500 000
2.1.2.2 Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas
direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud
säästlikkuse kriteeriumidega
2.1.2.2.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevalt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu
transpordisektoris (aastaks 2020 10% ulatuses ning aastaks 2030 14% ulatuses) ning vähendada sektorite
põhiselt CO2 jalajälge. Ühtlasi on seatud aastaks 2030 ka transpordisektori sisene alameesmärk täiustatud
biokütustele (jäätmetest ja jääkidest jms toodetud biokütused, vastavalt direktiivi lisa 9 osale A). Eesti
transpordisektor on Euroopa üks energiamahukaimaid, mistõttu on ka CO2 jalajälg üsna suur. CO2 jalajälje
vähendamiseks, transpordikütuste portfelli mitmekesistamiseks ja taastuvenergia transpordieesmärgi (sh
täiustatud biokütuste alameesmärgi) täitmiseks on riik võtnud prioriteetseks suunaks biometaani kasutuse
suurendamise transpordisektoris.
Biometaan on kodumaine keskkonnasõbralik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse
biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO 2 püütakse
kinni ning puhastatakse ära. Biometaaniga sõites atmosfääri vabanev CO2 loetakse nulliks.
Selleks, et edendada biometaani tarbimist (see suurendab ja motiveerib korrelatsioonis ka kodumaist
biometaani tootmist), et täita ülal välja toodud eesmärke, on mõistlik motiveerida läbi toetuse nn suurtarbijaid
(ühistransporti), kelle tarbimine avaldab suuremat mõju kui väiketarbijad (erasõidukid). Meetme eesmärk on
vanade liiniveolepingute lõppemisel ühistransporditeenuse pakkumisel asendada vanad diiselbussid
biometaani bussidega, mis liinivedu teostades tarbivad suures mahus biometaani, ühtlasi toetatakse meetme
alt ka biometaani tarbimiseks vajaliku tankimistaristu loomist.
Oluline on silmas pidada, et taastuvenergia transpordieesmärk lähtub tarbitud (mitte toodetud) kütuste mahust
ning sellest tulenevalt on peamine prioriteet just tarbimist suurendada, lisades sellega ka sektorisse
investeerimiskindlust. Selleks laiendatakse käesoleva meetme raames aktiivselt üle-eestilist biometaani
tanklate võrku ning toetatakse ja motiveeritakse kohalikke omavalitsusi avalike liinivedude korraldamisel
biometaanibussidele üle minna.
Kokku võetakse kasutusele 260 bussi, mis meetme tulemusena võiksid kasutada taastuvkütust – biometaani.
Umbes 260 biometaanil töötava bussi kasutuselevõtt toob endaga kaasa 55 GWh mahus biometaani tarbimist
transpordisektoris. Eeldatakse, et selline tarbimine nõuab korrelatsioonis vastava koguse biometaani tootmist.
Meetme tulemusena tuleks luua kuni 10 täiendavat biometaani tanklat, et varustada neid busse biometaaniga.
Peamised sihtrühmad
Avaliku liiniveo ettevõtted (biometaani busside pool) ja kütuse tarnijad (biometaanitankla taristu pool).
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Töötatakse välja asjakohane meede biometaani osakaalu suurendamiseks transpordisektoris. Meedet välja
töötades kaasatakse huvitatud osapooli ning turuosalisi ning seotud ministeeriume, sh meede tehakse kõigile
turuosalistele avalikult kättesaadavaks.
56
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Biometaani tarbimise hõlbustamine: maapiirkonnad, kus kehtivad liiniveolepingud lõppevad, hangitakse uute
lepingute teenindamiseks biometaanibussid ning rätseplahedusena luuakse busside tankimiseks samasse
piirkonda biometaani tanklaid (nt Valga, Põlva, Rapla).
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane
2.1.2.2.2 Näitajad
Tabel 38: Väljundnäitajad
Eri-eesmärk
Siht-väärtus
kate-gooria
Piir-konna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
Näitaja
(2024)
(2029)
Vahe-
ID [5]
[255]
Fond
2 (ii) ERF Ülemineku RC059 Alternatiivkütuste Tankimis-/ 3 10
taristu (tankimis- laadimis-
/laadimispunktid) punktid
Tabel 39: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Näitaja [255]
Erieesmärk
kategooria
Sihtväärtus
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
ID [5]
(2029)
[200]
Fond
2 (ii) ERF Üle PSR01 Transpordis GWh 63 2019 118 SFOS,
min täiendavalt kasutusse projektia
eku võetud biometaani ruanded
aastane kogus
2.1.2.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 40: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
2 ERDF Transition ii 049 12 000 000
Tabel 41: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
2 ERDF Transition ii 01 12 000 000
57
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 42: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
3 ERF Ülemineku ii 28 12 000 000
Tabel 43: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
3 ERF Ülemineku ii 03 12 000 000
2.1.2.3 Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski
ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse
ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise
2.1.2.3.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
1) Üleujutuseriskide maandamiskava meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud
riskipiirkondades ja hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine
hõlmab kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatamise
süsteeme. Toetused investeeringuteks, mis vähendavad rannikualade erosiooni, üleujutuste ja veepuuduse
ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja jõekallastel.
2) Märgalade, jõgede, järvede ja sootide, sealhulgas halvas seisukorras veekogude taastamine, et suurendada
valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial,
Kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030, Natura 2000 proriteetsete tegevuste tegevuskaval
(PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi. Viimati
nimetatud eesmärk on ka suurendada elurikkust linnapiirkondades.
3) Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine, et lahendada sadeveeprobleeme tiheasustusaladel.
4) Päästevõimekuse suutlikkuse ja valmisoleku suurendamine äärmuslike ilmastikuoludega toimetulekuks. See
hõlmab järgmist: suurendada inimeste teadlikkust, merepäästet, metsatulekahjude kustutamist, otsingu- ja
päästetöid, aga ka kriisiohjesuutlikkust ja suutlikkust, mis on vajalik päästekeskustele ka üldisteks
päästeoperatsioonideks, mis põhinevad Päästeameti riskianalüüsil. Päästeteenistused peavad olema valmis
hädaolukordadele igal ajal reageerima, mistõttu peame tagama ka päästesuutlikkuse, nagu hooned ja side. See
sekkumine põhineb siseturvalisuse arengukaval aastateks 2020–2030 ja riiklikul kohanemisstrateegial, millel
on alleesmärk 1 (täiustatud päästevõimekus ning inimeste võime kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud
kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile) ning meetmel 1.2, mis on seotud päästevõime
suurendamisega.
5) Sadamate akvatooriumiala kaitsmine ja rannikumeres asuvate laevateede rekonstrueerimine, et kindlustada
avalik parvlaevaliiklus. Sadamate akvatooriumialade kaitsmine kliimamuutuste mõjude eest – tormide
sagenemine, muudatused rannikutuule suunas ja pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega
kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja üleujutused – näeb ette lainemurdjate ehitamise sadamatesse,
mis tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi Eesti saartele. Kliimamuutuste mõjud on
halvendanud ka veeteede navigatsioonitingimusi madalates rannikumeredes. Selleks et vältida häireid avalikus
parvlaevaliikluses, tuleb rekonstrueerida olemasolevad veeteed ja ehitada alternatiivsed läbipääsud avaliku
liiniveo tagamiseks. Seoses äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemisega on oluline ajakohastada avalikke
sadamaid ja veeteid, et need oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised, et tagada saartel elavate Eesti
elanike parem kohanemine kliimamuutustega.
58
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Kõige enam kliimamuutusest mõjutatud piirkond on Eesti läänerannik ja saarestik. Rohuküla ja Heltermaa
sadamates on vahetu vajadus lainemurdjate järele, et kindlustada avalik parvlaevaliiklus Eesti suuruselt teisele
saarele Hiiumaale. Nende sadamate vahelised veeteed tuleb rekonstrueerida, et need vastaksid
meresõiduohutuse tingimustele (Rukki kanal, Heltermaa kanal, Kuivarahu läbisõit).
Väikestel kaugetel saartel on vaja täiendavaid lainemurdjaid sadamates, mis kindlustavad ühenduse Ruhnu
(Ringsu sadam) ja Kihnuga (Kihnu sadam). Saartele ühistranspordi tagamine ja avaliku parvlaevaliikluse
häirete vältimine on oluline, et säilitada ja soodustada saartel püsivat elamist ja teenuseid.
Investeeringud meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku
arendamiseks ja ajakohastamiseks. Selleks et vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile, on vaja
investeerida ka keskkonnaseiresüsteemidesse (nii kohapealsesse kui ka kaugseiresse (meteoroloogilised
radarid), et koostada/tagada usaldusväärsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste
kohta. Ilmaprognooside ja hoiatuste aluseks on meteoroloogia ja hüdroloogilise seire võrgustikult saadud
andmed. Lisaks saab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid kasutada teadusuuringuteks ja muudeks uuteks
digitaalteenusteks.
6) Teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Kliimamuutuste alase
teadlikkuse suurendamine kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade
ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka kohalike omavalitsuste maakasutuse,
planeerimisspetsialistide, planeerijate ja arhitektide hulgas.
Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning kliimariskide juhtimise
ja operatiivse valmisoleku tagamine.
Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada kliimamuutuste mõju majandusele ja
looduskeskkonnale. On rakendatud üleujutustega seotud riskide maandamiskava meetmeid. Üleujutuste mõju
vähendamine 16 üleujutusriskiga piirkonnas ja uute üleujutusriskiga alade tekkimise ärahoidmine.
Märgalade taastamine, kliimamuutuste leevendamine ja kohanemisvalmiduse suurendamine, sealhulgas
üleujutusohu ja metsatulekahjude vähendamine. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab
kliimamuutusi (nt ühe hektari soo taastamine neelab umbes 800 kg süsinikku aastas), samuti vähendab soode
taastamine tuleohtu ja aitab säilitada puhta vee varusid. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine
vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia taastamine vähendab põua ajal
veepuuduse probleemi ja parandab veekogude ökoloogilist seisundit.
Halvas seisundis veekogumite seisundi parandamine:
a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamine ja sette kasutuselevõtu toetamine, sealhulgas järvemuda
väärindamise tehnoloogiate väljatöötamise toetamine;
b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamine vastavalt
hüdromorfoloogilisele koormusele, sealhulgas jõgede looduslike sängide taastamine, sootide avamine ja muud
maastikukujundusega seotud tegevused;
c) veevahetuse parandamine veekogudes, biomanipulatsioon ja muud tehnilised tegevused, mille tulemuseks
on veekogumi hea seisund.
Märgalade taastamise ja veekogude seisundi parandamise geograafiline ulatus on Eesti väikese ja tiheda
pinnaveevõrgu tõttukogu Eesti territoorium.
Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust, mis lõppkokkuvõttes
tähendab veeteenuste hinna langust lõppkasutajale. Sadevee üleujutuste väiksem mõju tihedalt asustatud
aladele, vähemalt 10 eraldi kanalisatsioonisüsteemi rajamine.
Tõhustatud päästekorraldus ja valmisolek tulla toime äärmuslike ilmastikutingimustega.
Peamised sihtrühmad
Kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtted ja ettevõtjad,
valitsusvälised organisatsioonid, äriühingud, sealhulgas vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% ulatuses kohalikule
omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti
elanikkond.
59
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Üleujutusriskiga piirkonnad (Pärnu linn; Võiste alevik; Häädemeeste alevik; Virtsu alevik; Kuressaare linn ja
Nasva alevik; Kärdla linn, Haapsalu linn, Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn, Tallinna linn (Haabersti, Põhja-
Tallinn, kesklinn ja Pirita), Kiisa alevik ja Maidla küla, Maardu linn, Paide linn, Sindi linn, Raasiku alevik), Saared
ja rannikualad.
Muu tegevus: kogu Eesti.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Rahvusvahelisel tasandil püüame tugevdada koordineerimist ja paremat teadmiste vahetamist Balti riikide
vahel seoses kliimamuutustega seotud katastroofide ennetamise valmisoleku ja neile reageerimisega. Lisaks
toetame pidevalt Eesti ülikoolide osalemist erinevates ELi Läänemere piirkonna strateegia projektides.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.2.3.2 Näitajad
Tabel 44: Väljundnäitajad
Prioriteet
Mõõtühik
väärtus
eesmär
eesmärk
(2024)
(2029)
Vahe-
Siht-
Näitaja
gooria
konna
k
ID [5]
[255]
kate-
Fond
Piir-
Eri-
3 iv ERF Ülemineku RCO25 Uued või tugevdatud rajatised km 1 7
üleujutuste vastu
kindlustamiseks rannikuribal,
jõe- ja järvekallastel
3 iv ÜF - PSO07 Seisundi parandamiseks ha 500 11 400
toetust saanud elupaikade
pindala
3 iv ÜF - RCO26 Kliimamuutustega ha 100 350
kohanemiseks rajatud uus või
uuendatud roheline taristu
3 iv ÜF - PSO02 Kohalike omavalitsuste arv, Kohalikud 7 60
kus on toimunud koolitused, omavalitsused
seminarid ja infopäevad ja/või
kus on rakendatud kliima
kohanemise ja leevendamise
meetmeid.
3 iv ÜF - RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 3 500 000 5 220
uuendatud 000
looduskatastroofiohu seire,
katastroofideks valmisoleku,
nende eest hoiatamise ja neile
reageerimise süsteemidesse
3 iv ÜF - PSO03 Veekogumi tervendamiseks ha 0 300
rakendatud tegevustega
hõivatud pindala
3 iv ÜF - RCO28 Ala, mis on hõlmatud ha 720 000 1 200
kaitsemeetmetega metsa- või 000
60
Tööversioon seisuga 1.10.2021
maastikutulekahjude
ennetamiseks
3 iv ÜF - PSO04 Sadamate arv, kus on Sadamad 2 4
rakendatud kliimamuutuste
mõjude suhtes
kaitsemeetmeid
Tabel 45: Tulemusnäitajad
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Näitaja [255]
allikas [200]
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Andmete
(2029)
ID [5]
Fond
3 iv ERF Ülemineku RCR35 Üleujutuste vastu Inimesed 0 2021 35 000 SFOS,
kindlustamiseks rahvastik
võetud uregister
meetmetest kasu
saav elanikkond
3 iv ÜF - RCR35 Üleujutuste vastu Inimesed 0 2021 65 000 SFOS,
kindlustamiseks rahvastik
võetud uregister
meetmetest kasu
saav elanikkond
3 iv ÜF - PSR02 Osakaal % 59 2019 85 Eurobaro
inimestest, kes meeter
on
kliimamuutuste
mõjudest
teadlikud ja
tegutsevad.
3 iv ÜF - RCR96 Muude kui Inimesed 0 2021 200 000 SFOS,
kliimaga seotud projektiar
loodusriskide ja uanded
inimtegevusega
seotud riskide
vastu
kindlustamiseks
võetud
meetmetest kasu
saav elanikkond
3 iv ÜF - PSR03 Veekogumite arv, Veekogumid 0 2021 2 SFOS,
mille seisund on projektiar
paranenud uanded
mitteheast
heasse
seisundisse
3 iv ÜF - PSR04 Alade arv, kus Alad 0 2020 60 SFOS,
elupaikade ja projektiar
liikide seisund uanded
on toetuse abil
paranenud
3 iv ÜF - RCR36 Metsa- või Inimesed 0 2020 400 000 SFOS,
maastikutulekahj rahvastik
ude vastu uregister
kindlustamiseks
võetud
meetmetest kasu
saav elanikkond
3 iv ÜF - PSR05 kasulik eluiga 25 2020 50 SFOS,
Liinivedusid aastates projektiar
teenindavate uanded
sadamate
61
Tööversioon seisuga 1.10.2021
pikaajaline
toime-kindlus
2.1.2.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 46: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ERF Ülemineku iv 058 16 210 229
3 ÜF - iv 058 34 400 000
3 ÜF - iv 059 27 450 000
3 ÜF - iv 060 13 600 000
3 ÜF - iv 064 4 000 000
3 ÜF - iv 078 16 000 000
3 ÜF - iv 079 2 550 000
Tabel 47: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ERF Ülemineku iv 01 16 210 229
3 ÜF - iv 01 98 000 000
Tabel 48: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ERF Ülemineku iv 33 16 210 229
3 ÜF - iv 30 9 500 000
3 ÜF - iv 33 88 500 000
Tabel 49: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ÜF - iv 3 98 000 000
3 ERF Ülemineku iv 3 16 210 229
2.1.2.4 Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku
edendamine
2.1.2.4.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki
tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse
kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid.
62
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Sekkumisi on viis:
1. Toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning toodete korduskasutuseks
Vastavalt ringmajanduse põhimõtetele peaksid need olema esmatähtsad. Tegevused aitavad vähendada
kasvuhoonegaaside heidet, kuna vähendavad vajadust toota uusi materjale ja tooteid. Sihtrühm on
korduskasutuskeskused, korduskasutamisega tegelevad ettevõtted, nt paranduskohvikud, ettevõtjad,
pakendamise vähendamist ja muud jäätmetekke vältimist praktiseerivad ettevõtted ning need, kes soovivad
oma lahendusi katsetada või selliste lahenduste kasutamist märkimisväärselt laiendada. Meetmed sidustatakse
tarbijate rollile suurema rõhuasetuse seadmisega ning ärimudelitega, mis toetavad just ressursside kasutamise
ahela esimestes etappides kestlikuma tootepoliitika rakendamist.
2. Toetus ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks, vastavate ekspertide
koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks
Teiseste toorainete osakaalu on vaja suurendada, luues ringmajanduse koostöö projekte, et kasutada
tõhusamalt ettevõtetevahelise koostöö ressursse ning tööstussümbioosi, kasutades ühe ettevõtte
tootmisprotsessis tekkivaid tootmisjääke teise ettevõtte tootmisprotsessi sisendina. Biomajandusel on
potentsiaali toota väärtuslikke kemikaale, kavandada uuenduslikke puittooteid ja biotooraineid ning tervislikke
ja kestlikke toidusüsteeme. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme
hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus, samuti tööstussümbioosi kaudu juba tekkinud
kahjude likvideerimist ning toormeallikate taastamist. Sekkumised peavad parandama regionaalset ja
tööstusparkide arengut. Üks osa teisese toorme kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks
hüljatud toormeallikate korrastamine, alustades aladest, mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade tervisele või
avaldavad otsest negatiivset mõju looduskeskkonnale ning mis aitaks piirkondadel, mida need mõjutavad ja mis
võivad olla ka vähem arenenud, olla tootjatele ja elanikele atraktiivsemad.
Samuti on oluline suurendada teadlikkust kestlikest tootmis- ja tarbimistavadest ja -käitumisest ning et oleks
olemas asjakohased eksperdid, kes pakuksid ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele täiendavat tuge, et
pakkuda piisavat oskusteavet, pöörates erilist tähelepanu vähem arenenud piirkondadele. Seetõttu liigume juba
koolitatud ressursitõhususe ekspertidelt üle ringmajanduse ekspertide koolitamisele. Pädevad eksperdid, kes
abistavad ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi nende tegevuse terviklikus ja tehnilises analüüsis, on
ringmajanduse põhiste tootmis- ja arendusmudelite väljatöötamise eeltingimus. Ringmajandus on integreeritud
materjaliringluse kontseptsioon, mis ühendab erinevaid tegevusvaldkondi, ning selle terviklik rakendamine
nõuab ekspertide suuremat pädevust ringmajandusega hõlmatud valdkondades. Kohalikud omavalitsused
saaksid oma piirkondlike kavade jaoks soovitusi ringmajandusega seotud investeeringute kohta.
3. Toetus tööstus- ja teenindussektori energia- ja ressursitõhususele ning ressursitõhususe auditite tegemiseks
Jätkame ressursitõhususe, sealhulgas energiatõhususe parendamist. Majandusliku konkurentsivõime
parandamiseks tuleks keskenduda siiski laiemalt ringmajandusele. Olemas on pädevad ressursitõhususe
spetsialistid (audiitorid) ja ettevõtete ressursitõhususe alane teadlikkus on suurenenud. Ettevõtted on
näidanud üles suurt huvi meetme vastu ja on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, mis põhinevad valminud
ressursiaudititel. Meedet arendatakse edasi ja sihtrühma laiendatakse lisaks tööstussektorile ka
teenindussektorile. Samuti on see rohkem seotud energiatõhususe, digiteerimise ja automatiseerimisega.
Selline kombineerimine suurendab toetusmeetmete omavahelist seotust ja tõhusust. Meede aitab kaasa
kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmisele Eestis ja Eesti ressursitootlikkuse suurendamisele.
Meetmete kavandamisel on oluline, et see põhineks keskkonnaga seotud kasudel ja oleks kooskõlas antud
prioriteetse suuna eesmärkidega ning et muid uuenduslikke ja tarku lahendusi toetataks mujal. Suuremahulised
ressursitõhususe projektid toetatakse taaste- ja vastupidavuskava raames.
4. Toetus liigiti kogumise taristule
Uute ärimudelite jaoks on vaja teiseste toorme kvaliteeti ning see nõuab materjalide liigiti kogumise ja
käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi, sealhulgas
digilahenduste kasutamise eeltingimus. Kohalikud omavalitsused on riigi peamine partner olmejäätmete
valdkonnas. Tagasisidest nähtub, et lähitulevikus on endiselt suur vajadus olmejäätmete käitluskohtade,
konteinerite, kompostrite ja muude arukate kogumislahenduste järele, mida ei saa katta püsikuludest. On ka
muid suuremahulisi jäätmevooge, mis vajavad ulatuslikku kogumissüsteemi. Riiklik prioriteet on arendada
täielikult välja kogu jäätmekäitlustaristu ning see nõuab märkimisväärseid investeeringuid aruka ja tõhusa
taristu arendamisse. Tuleb parandada kohalike omavalitsuste suutlikkust, sealhulgas ohtlike jäätmete liigiti
kogumist jäätmekogumispunktide ja kokkukogumisringide kaudu. Koolitatud eksperdid nõustaksid kohalikke
omavalitsusi ning annaksid soovitusi, mis sobivad nende piirkondade ja omapäraga. Keskkonnaministeerium
on alustanud külastustega jäätmevaldkonna inimeste poolt ning koostanud juhised ja soovitused.
5. Toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjalide ringluseks
63
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Erilist tähelepanu pööratakse jäätmekäitluslahenduste ja valdkondliku innovatsiooni toetamisele.
Jäätmekäitlussuutlikkuse puudumise tõttu tekitavad raisatud teisesed materjalid kogu ELis probleemi.
Ringlussevõtu eeltingimus on jäätmete kogumise taristu ning jäätmetes leiduvate ohtlike ainete tuvastamine ja
käitlemise võimekuse toetamine, et tagada materjalide ohutu ringlus ja edendada tootearendust ohtlike ainete
asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Meetmed toetavad käitlemistehaseid liigiti kogutud jäätmete
korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks piisava võimekuse loomisel.
Sekkumismeetmed toetatavad tervikuna ning on kooskõlas strateegiaga „Eesti 2035“ ja uue Riigi Jäätmekavaga,
milles keskendutakse neljale peamisele sambale: kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine, jäätmetekke vältimise
ja jäätmete korduskasutamise edendamine, sealhulgas riiklik jäätmetekke vältimise programm, ohutu
materjaliringluse suurendamine ning jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka
looduskeskkonnale tervikuna.
Sekkumiste tulemusena on Eestis ettevõtteid, kes kasutavad ressursse tõhusamalt ning on ülemaailmsel turul
jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised. Eestil on ettevõtteid, kes praktiseerivad uusi ringmajanduse
ärimudeleid. Toimib jäätmete liigiti kogumine ja jäätmekäitluses seatud sihtarvud on täidetud. On rohkem
ringmajanduse eksperte, kes abistavad nii avalikku kui ka erasektorit. Jäätmekäitluse suutlikkus on suurenenud
jäätmehierarhia kõrgemal tasandil ja teisese toorme kasutamine tootmises on suurenenud.
Investeeringud loovad ettevõtetes, sealhulgas tootmis- ja jäätmekäitlussektoris, rohkem väärtust.
Loodusvarasid kasutatakse tõhusamalt, vähendades survet keskkonnale. Sekkumised vähendavad ka
piirkondlikke erinevusi, kuna maapiirkondade ettevõtetel on keeruline saada täiendavat erasektori poolset
rahastamist, sest maa väärtus on väike. Toetust saavad ka vähem arenenud omavalitsused, kuna nende
investeerimissuutlikkus on piiratud.
Vajaduse korral julgustame keskkonnahoidlikke riigihankeid.
Peamised sihtrühmad
VKEd, suurettevõtted (peamiselt väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad), valitsusvälised
organisatsioonid, korduskasutuskeskused, ringmajanduse ja ressursitõhususe eksperdid, kohalikud
omavalitsused, kohalike omavalitsuste ühendused, jäätmekäitlusettevõtted, tootmisettevõtted, kes kasutavad
tootmises rohkem jäätmeid ja vähem kemikaale. Ringmajandusele üleminek nõuab panust kõigilt
sidusrühmadelt, seepärast on kavas toetada ka suuri ettevõtteid, peamiselt väikeseid keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kellel oleks suurem mõju teiste osaliste mõjutamisele ja kes seaksid
kestliku tootmise normiks.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Kogu Eestis, keskendudes tasakaalustatud piirkondlikule arengule ja pidades silmas vajadust tagada meetmed
erineva suutlikkusega piirkondade toetamiseks. Kuna Eesti on väike, tuleks lahendusi edendada kogu Eestis.
Vajaduse korral eelistatakse projekte pigem vähem arenenud piirkondades. Ringmajandusel põhinevate
tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine, sealhulgas parandamine ja korduskasutus, jäätmete liigiti
kogumise praktikad, kohalikud jäätmekäitluslahendused (nt kompostimine) ja varasemast saastest tuleneva
kahju vähendamine või keskkonnaseisundi halvenemise mõju leevendamine, sealhulgas kaevandamine.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Eestil ja Lätil on Interregi (Eesti-Läti) projekt PACKGDEPO (2021–2022), et soodustada pandipakendi
süsteemide täiustamist ja piiriülest koostööd. Samuti on arutatud võimalikku koostööprojekti Läti, Leedu ja
Eesti vahel ohtlike jäätmete piiriülese liikumise ja aruandluse ühtlustamiseks. Ringmajandus ja selle
lahendused on uuel perioodil erinevate Interregi programmide oluline osa.
64
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Kuna ärimudelid ja ringmajandusel põhinevate kvaliteetsete ressursivoogude arendamine kujutavad endast
investeeringute puhul endiselt suuremaid riskimarginaale ja neil võib olla tavapärasemate projektidega
võrreldes pikem tasuvusperiood, oleme hinnanud, et rahastamisvahendid ei lahenda turutõkkeid piisava
hooga, et stimuleerida meetmete võtmist, milleks on toetused. Samuti näeme, kuidas koroonaviirus on
viimasel ajal investeeringuid takistanud, põhjustades turgudel veelgi suuremat ebakindlust.
Keskkonnahoidliku ja ringmajandusele suunatud majanduse elavdamiseks on oluline pakkuda võimalikult
kiiresti piisavaid stiimuleid keskkonnahoidlikule majandusele üleminekuks. Viiakse läbi uuring, et hinnata
rahastamisvahendite kasutamise võimalust.
2.1.2.4.2 Näitajad
Tabel 50: Väljundnäitajad
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
konna
Vahe-
ID [5]
[255]
kate-
Fond
Siht-
Piir-
Eri-
3 vi ÜF - PSO08 Ringmajanduses toetatavad Ettevõtjad 20 150
ettevõtjad
3 vi ÜF - RCO107 Investeeringud jäätmete liigiti Euro 16 000 53 293 463
kogumise rajatistesse 000
Tabel 51: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Näitaja [255]
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
(2029)
ID [5]
[200]
Fond
3 vi ÜF - RCR1 Liigiti kogutud Tonni/aa 0 2021 45 000 SFOS,
03 jäätmed stas projektiaru
anded
3 vi ÜF - PSR0 Esmase toorme Tonni/aa 0 2021 80 000 SFOS,
6 sääst stas projektiaru
projektidega anded
2.1.2.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 52: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ÜF - vi 067 35 528 963
3 ÜF - vi 069 35 000 000
3 ÜF - vi 071 6 000 000
3 ÜF - vi 075 24 500 000
3 ÜF - vi 076 10 000 000
65
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 53: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ÜF - vi 01 111 028 963
Tabel 54: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ÜF - vi 33 111 028 963
Tabel 55: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
3 ÜF - vi 3 111 028 963
2.1.4. SÄÄSTEV LINNALINE LIIKUMINE
See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki
2.1.2.5 Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna
edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele
2.1.2.5.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Investeeringuid säästvasse linnalisse liikuvuskeskkonda toetatakse kolme liiki meetmetega: jalgrattateede
põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine, mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede
arendamine ja trammiliikluse arendamine. Tegevused on rahastamiskõlblikud Tallinna, Tartu ja Pärnu
funktsionaalsetes linnapiirkondades (trammiliiklus ainult Tallinnas), sest kitsaskohtade kõrvaldamisel nendes
piirkondades on kõige suurem mõju (kõige probleemsemad piirkonnad). Lisaks on rattateede arendamine Ida-
Viru linnapiirkondades samuti rahastamiskõlblik poliitikaeesmärgi nr 5 raames.
Toetatakse terviklike jalgrattateede põhivõrkude ehitamist kesklinna piirkondades, sh
rattaparkimisvõimaluste parandamist, et edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist
linnapiirkondades. Aastatel 2021–2027 ehitatavate jalgrattateede pikkus sõltub suurel määral taristu
ümberkorraldamisega kaasnevatest vajadustest, millest sõltub ka jalgrattatee 1 km arendamise maksumus.
Näiteks on kavandatud jalgrattateede põhivõrgu hinnanguline kogupikkus 165 km Tallinnas, umbes 40 km
66
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tartus jne ning vajadus uute jalgrattateede järele neis kolmes linnapiirkonnas kokku kuni 150 km. Terviklike
jalgrattateede põhivõrkude välja arendamine ja uute rattatee lõikude ühendamine olemasolevate
jalgrattateedega (sh üsna hästi arendatud ühendused naaberomavalitsustest linnapiirini) on tervikliku
piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisel otsustava tähtsusega. Tallinnas ja Tartus on hiljuti välja
töötatud jalgrattstrateegiad, mida võetakse arvesse sekkumiste kavandamisel (Tallinna rattastrateegia 2018–
20287, Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019–20408, Pärnu strateegiline dokument on
koostamisel).
Toetatakse mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmpunktide (liikuvuskeskuste) arendamist, sh on tähelepanu
“Pargi ja Reisi” teenusel, turvalistel jalgrattaparklatel ja reaalajainfoga platvormidel. Pakkudes häid lahendusi
nn esimese ja viimase kilomeetri liikuvusele, aitab see suurendada ühistranspordi teeninduspiirkonda ning
parandada linnakeskuste ja ümbritsevate piirkondade vahelisi ühendusi, mille tulemuseks on ohutumad ja
kiiremad teekonnad ning tõhusam inimeste kodude ja töökohtade ühendamine, parandades seeläbi
keskkonnahoidlike transpordiliikide konkurentsivõimet ja aidates vähendada autosõltuvust. Mitmeliigiliste
sõlmpunktide arendamine on vajalik eri transpordiliikide ja liikumisviiside sujuvaks ühildumiseks. Tallinna
olemasolevad „Pargi ja Reisi“ parklad on ülekoormatud ning koos ühistranspordi arenguga (sh trammiliiklus)
muutuvad sellised lahendused atraktiivsemaks ja vajalikuks ka väljaspool Tallinna linna.
Tallinna trammiliikluse arengut toetatakse ühistranspordikasutuse osakaalu suurendamiseks (autokasutuse
vähendamine, sh pendelrändes), laiendades trammiteede võrku. Marsruutide valik põhineb
kergrööbastranspordi teostatavuse ja tasuvuse analüüsidel Tallinnas ja Harju maakonnas. Tervikliku
trammivõrgu arendamine eeldab rahastamise kombineerimist ja võimalike ehitatavate lõikude loetelu on
järgmine: Põhja-Tallinn (Kalaranna, Pelguranna), Rae/Peetri, kesklinn (Liivalaia), Lasnamäe (Tallinna Haigla),
Tondi-Järve. Hinnanguline keskmine hind on ligikaudu 2,5 miljonit eurot (lihtsamad lõigud) kilomeetri kohta.
Keerulisemates lõikudes (ristmikud, südalinn) võib hind olla kuni 10 miljonit kilomeetri kohta. Pärast seda, kui
on sõlmitud raamkokkulepe trammiteede meetme osas, saab linn hakata projekte ette valmistama ja
kavandama hankeid. Pärast ettevalmistamist võib sõltuvalt marsruudist kuluda projekti realiseerumiseks kuni
5 aastat. Linn peab välja pakkuma kõige elujõulisemad marsruudid, võttes samal ajal arvesse nii ühistranspordi
kasutajate osakaalu tõstmise eesmärki kui fiskaalseid, ajakava (st vahendite kasutamise ajakava) ja muid
piiranguid. RRFi toel rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin, mis ühendab Vanasadama ja Rail Balticu
rahvusvahelise terminali.
Kavandatavad meetmed peavad olema kooskõlas riigi transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021–
2035 9(koostamisel) ja kohaliku liikuvuse strateegiatega, mida täpsustatakse üksikasjalikumate valdkondlike
arengukavadega (näiteks Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035 10“ ja Tallinna piirkonna säästva
linnaliikuvuse strateegia 2035 11; Tartu linna arengukava 2018-2025 12ja Tartu linna üldplaneering 2030+ 13.
Kavandatud meetmed on osa üleminekust süsinikdioksiidiheitevabale majandusele, millel on positiivne mõju
juurdepääsetavuse, liiklusummikute ja heidetega seotud probleemidele. Eraldatud jalgrattateede arendamine,
uute trammiühenduste loomine ja mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede rajamine on kõik säästva
mitmeliigilise linnalise liikuvuskeskkonna edendamise olulised osad, mis aitavad parandada aktiivsete
liikumisviiside kasutamist ning ühistranspordi tõhusust ja kiirust ning selle konkurentsivõimet võrreldes
sõiduautodega. Selle tulemusena on nendel sekkumistel positiivne mõju sõiduaegade ja -kulude vähenemisele,
sõltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsusele, säästvate liikumisviiside kasutamisele,
transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2-heite vähenemisele, samuti negatiivsete tervisemõjude
vähendamisele ning maakasutuse ja transpordi planeerimise paremale integreerimisele.
Peamised sihtrühmad
Eesti elanikud, turistid, ettevõtjad, Tallinna linnapiirkonna elanikud
7 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-Rattastrateegia-2018-2028
8https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline%20tegevuskava_Final_22042
019.pdf
9 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/transport/transpordi-ja-liikuvuse-arengukava-2021
10 https://strateegia.tallinn.ee/
11 https://www.tallinn.ee/est/liikuvuskava2035/
12 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/AK2025_dets2020.pdf
13 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/Tartu_yldplaneering_2017.pdf
67
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Üleminek
säästvamale transpordile võib tuua märkimisväärset kokkuhoidu, eriti madala sissetulekuga leibkondadele,
parandades samal ajal liikuvust (sh transporditeenuse kättesaadavust) ja turvalisust ühiskonna kui terviku
jaoks (sealhulgas haavatavamate rühmade, näiteks eakate, laste, puudega inimeste jt jaoks). Näiteks
moodustavad iga-aastased kulud, mis on seotud jalgratta omamise ja kasutamisega, vaid umbes 5% või 10%
(elektrijalgrataste puhul) auto omamise ja kasutamisega seotud kuludest. Pakkudes soodsaid
transpordivõimalusi ja alternatiive autosõidule (jalgrattasõit, ühistransport, kõndimine), saame parandada
ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade juurdepääsu töökohtadele ja ühiskondlikus elus osalemisele.
Säästvate liikumisvõimaluste arendamine toob kasu ka soolisele võrdõiguslikkusele (teadusuuringud näitavad,
et naised kasutavad rohkem ühistransporti või kalduvad rohkem kasu saama suuremast jalgrattasõidust
osakaalust).
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsed linnapiirkonnad ning nende linnakeskuste ja eeslinnade vahelised
ühendused, samuti ümbritsevad kohalikud omavalitsused.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.2.5.2 Näitajad
Tabel 56: Väljundnäitajad
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
väärtus
eesmär
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
konna
Vahe-
ID [5]
[255]
kate-
Fond
Siht-
Piir-
Eri-
k
4 viii ERF Ülemineku RCO55 Uute trammi- ja metrooliinide Km 0 3
pikkus
4 viii ERF Ülemineku RCO54 Uued või ajakohastatud Mitmeliigilised 0 1
mitmeliigilised ühendused ühendused
4 viii ERF Ülemineku RCO58 Toetatav sihtotstarbeline Km 0 10
jalgrattataristu
4 viii ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 1
territoriaalse arengu strateegiad strateegiatesse
Tabel 57: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Sihtväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Näitaja [255]
(2029)
Erieesmärk
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
ID [5]
[200]
Fond
4 viii ERF Ülemineku PSR07 Uute või Kasutajaid 0 2020 540 000 SFOS,
ajakohastatud /aastas projektiar
mitmeliigiliste uanded
ühenduste
68
Tööversioon seisuga 1.10.2021
kasutajate arv
aastas
4 viii ERF Ülemineku RCR64 Toetatud Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS,
sihtotstarbelise /aastas projketiar
jalgrattataristu uanded
kasutajate arv
aastas
4 viii ERF Ülemineku RCR63 Uute või Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS,
ajakohastatud /aastas projektiar
trammi- ja uanded
metrooliinide
kasutajate arv
aastas
2.1.2.5.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 58: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
4 ERF Ülemineku viii 081 54 000 000
4 ERF Ülemineku viii 083 42 000 000
Tabel 59: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
2 ERF Ülemineku viii 01 96 000 000
Tabel 60: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
2 ERF Ülemineku viii 19 96 000 000
Tabel 61: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
2 ERF Ülemineku viii 03 96 000 000
2.1.5. ÜHENDATUM EESTI
See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki
69
Tööversioon seisuga 1.10.2021
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki
2.1.3.1 Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse,
turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-
T) arendamine
2.1.3.1.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Raudteetaristu arendamine, rongide sõidukiiruste tõstmine ja reisirongiliikluse tihendamine on oluline
raudteetaristu kasutuse kasvatamiseks ning reisi- ja kaubaliikluse suunamiseks maanteelt raudteele.
Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates
nõudlust säästvale ja ohutumale liikumisviisile. Prioriteetsed projektid raudteetaristu arendamiseks on
nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas
tegevuskavas [1].
Ettevalmistused raudtee elektrifitseerimiseks algasid 2019. aastal. Praegu saab sõita elektrirongiga Tallinnast
Turbasse, Paldiskisse ja Aegviitu. 2029. aasta lõpuks laiendatakse elektrivõrku Narva, Tartusse, Koidulasse ja
Valka. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse Tallinnast ida ja kagu suunda uus 25 kV õhuliin ja uued
veoalajaamad. Tallinnast lääne suunas jääb kasutusele olemasolev 3 kV elektrisüsteem. Projekti eesmärk on viia
raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja oluliselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades
raudteetranspordis taastuvenergiat, ning luua raudteetaristu, mis võimaldab rongidel saavutada kiiruse kuni
160 km/h (see aitab saavutada Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärke). Kuna Eesti tegutseb Põhjamaade avatud
elektriturul, toodavad taastuvelektrit kõik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad riigid,
seda ostetakse vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele ning see on vajaduse korral kättesaadav. See annab
võimaluse kasutada raudteetranspordisüsteemis taastuvenergiat ja vähendada keskkonnamõju. Raudtee
elektrifitseerimine avaldab otsest mõju CO2-heite vähendamisele.
Selleks et suurendada raudtee-reisijateveo ohutust ja tõsta kiirus 160 km/h Tallinnast Narva ja Tartusse ning
135 km/h teistesse suundadesse, uuendatakse liikluskorraldussüsteemi (seda ei tehta Ühtekuuluvusfondist).
Raudtee õgvendamine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel:
Tallinna-Tartu linnadevaheliste rongide ühendusaja märkimisväärseks lühendamiseks 1 tunni ja 36 minutini
on vaja raudteeliin õgvendada ja kohandada rööbastee geomeetriat vastavalt kiirusepiirangu suurenemisest
tulenevatele nõuetele. Raudteeliini õgvendatakse projektijärgse kiiruse 160 km/h alusel ligikaudu 28 kohas.
Tallinna-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude rekonstrueerimine:
Raudtee ja rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja
toimivust, et need vastaksid projektkiirusele kuni 160 km/h. Tallinna-Tapa-Tartu raudteeliini
investeerimisprojekti alustati 2018. aastal ja seda rahastati riigieelarvest. Projekti teise etapi eesmärk on
rekonstrueerida need lõigud, mida esimene etapp ei hõlmanud.
Tallinna-Lelle lõigu suutlikkuse suurendamine ja rekonstrueerimine:
Tallinna-Rapla-Lelle (TEN-T üldraudteevõrk) on oluline raudteetrass säästva ühistranspordi arendamiseks
Tallinnas ning seda ümbritsevates Harju ja Rapla maakondades. See on kiire ühistransport Tallinnasse
sisenemiseks. Nõudlus selle raudteeliini järele kasvab ning võimalus pakkuda tihedamat ja kvaliteetsemat
ühistransporti on väga oluline, et pakkuda autodele head alternatiivi. Võrgu läbilaskevõime suurendamiseks ja
sagedasema rongiliikluse pakkumiseks tuleb ehitada raudtee möödasõidukohad.
Rail Baltic
Rail Balticu tõhususe maksimeerimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi vahelise
koostoime tagamiseks ehitatakse kohalikud peatused RB Tallinna ja Ikla vahelisele raudteelõigule. Investeering
aitab kaasa piirkondlikule arengule ja vähendab CO2-heidet, võimaldades igapäevast pendelrännet
elektrikiirrongiga. Kohalike peatuste asukohad on osalusprotsessi raames määratletud
maakonnaplaneeringutes. Kohalikud peatused ühendavad sisemaad linnakeskustega, aidates vähendada
liikluskoormust maanteedel. Kohalikest peatustest saavad väikesed mitmeliigilised reisiterminalid. Peatustel
70
Tööversioon seisuga 1.10.2021
on hea ligipääs ka olemasolevale teede- ja jalgratta- ning kõnniteetaristule, need varustatakse jalgrataste ja
autode parkimiskohtadega (sh elektrisõidukite laadimisvõimalustega), bussipeatusega ja muude vajalike
rajatistega. Kohalike peatuste rajamine RB raudteemarsruudile täiendab poliitikaeesmärgi nr 2 raames
kavandatud investeeringuid, mis on suunatud isiklike autode kasutuse suurenemisest ning säästvate
transpordiliikide kasutamise vähenemisest tekkinud probleemide ja väljakutsete lahendamisele.
Rail Balticul, Balti riikide suurimal uuel raudteel, on Eesti territooriumil kaks rahvusvahelist reisijaama –
Ülemiste ja Pärnu. Mõlema jaama raudteetaristu ehitamiseks kasutatakse Euroopa ühendamise rahastu toetust.
Pärnu reisiterminal ja selle ümbrus moodustavad Pärnu peamise transpordisõlme, aidates kaasa
ühistranspordi kasutamise suurendamisele piirkonnas; investeeringuga parandatakse ka jaama
ligipääsetavust, kuna terminalihoone juurde rajatakse ühistranspordipeatused ja parkimisalad ning
renoveeritakse ka ümbritsevad peatust teenindavad tänavad. Rahastamise seisukohast nähakse ette koostoime
Euroopa ühendamise rahastu, Ühtekuuluvusfondi ning taaste- ja vastupidavusrahastu (Ülemiste terminali
ehitamise rahastamisallikas) kasutamisel.
Rail Balticu projekteerimine ja ehitamine muudab maastikku Eestis kõigis kolmes puudutatud maakonnas.
Uued lineaarsed ruumiobjektid nagu kiirraudtee toovad endaga kaasa vajaduse kujundada ümber ja uuesti
ehitada olemasolevad ühendused (teed ja rohekoridorid), mis tuleks raudteetammi tõttu ära lõigata. Selleks
tuleb Kangrusse (Harju maakond) ja Kohilasse (Rapla maakond) ehitada uued liikluslahendused. Lisaks
raudteeületuskohtadele, mida rahastatakse Rail Balticu projekti raames Euroopa ühendamise rahastust,
ehitatakse struktuurivahenditest kuni 10 uut eritasandilist liitumist (sh maantee-raudtee ristumised, jalakäijate
ülepääsud ja ristumised maanteede vahel) koos juurdepääsuteede ja rampidega.
Investeeringud maantee transporditaristusse on olulised majanduskasvu ja tööhõive hoogustamise
võimaldajad. Peamised eelised on liiklusohutuse [2] parandamine, sõiduaja vähendamine ning inimeste ja
ettevõtjate ühenduvuse edendamine. Samuti aitab see parandada maakasutuse tõhusust, kaasata
piirkondadesse nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid (logistikaparkide arendamine,
elamuehitusprojektid ja muud kinnisvarainvesteeringud), vähendada keskkonnakulusid (müra, CO2, looduslike
liikide rändetingimuste parandamine jne), arendada intelligentseid transpordisüsteeme ning sellel on nii otsene
kui ka kaudne mõju tööhõivele. Prioriteetsed projektid maanteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Teehoiukavas [3].
TEN-T maantee transpordiühendused on endiselt ebapiisavad ja takistavad reisimist (bussireisid) või kaupade
transporti hõlmavate sektorite arengut, samuti on vajaka jäämisi liiklusohutuse tagamisel. Seetõttu on tehtavad
investeeringud peamiselt seotud liiklusohutusega (sh intelligentsete transpordisüsteemidega), sõiduaja
vähendamisega, teekasutajate kuludega ja keskkonnaalaste leevendusmeetmete väljatöötamisega. Teedevõrgu
intensiivne arendamine on vajalik ka seoses TEN-T põhivõrgu välja ehitamise kohustusega 2030. aastaks. TEN-
T põhivõrgu E263 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest on valmis ehitatud 22% (hõlmab 64 km 2+2 ja 2+1
teelõiku, kokku 283 km). 2019. aasta lõpuks vastas 19% TEN-T põhimaanteest E67 Tallinna-Pärnu-Ikla (hõlmab
34 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 179 km) määruses nr 1315/2013 sätestatud liiklusohutus- ja
keskkonnanõuetele. TEN-T E20 Tallinna-Narva maanteest on nõuetele vastavalt välja ehitatud 38% (80 km 2+2
maanteelõigust, kokku 209 km).
Liiklusohutuse tagamiseks ehitatakse ohtlikud ühetasandilised ristmikud eritasandiliseks, paigaldatakse
nõuetekohane valgustus ning rajatakse ohutud parkimisalad. Olemasolevad maanteed läbivad mitmeid asulaid
ning tänu rajatavatele ümbersõitudeedele, tõuseb liiklusohutus, paraneb asulate elu- ja liikluskeskkond ning
paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite tingimused ohutuks liiklemiseks. Keskkonnanõuete tagamiseks
paigaldatakse müratõkked ning loomadele rajatakse piirdeaiad ning ökoduktid ja -tunnelid (ja muud
alternatiivsed nutikad lahendused). Negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeks kasutatakse haljastamist.
Teelõikude projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga. Toetust kasutatakse kooskõlas
määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punkti c nõuetega ning need aitavad
kaasa TEN-T põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus-
ja keskkonnanõudeid.
Peamised sihtrühmad
Rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
71
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus,
e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et
parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb
toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Tallinna-Narva raudteelõigu elektrifitseerimine ja Tapa-Narva raudteelõigu tugevdamine vähendavad Narva ja
pealinna Tallinna aegruumilist vahemaad.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad Pärnu-Ikla (Via Baltica) piiriala
avalike teede rekonstrueerimist. Samuti hõlmavad need Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude raudteede
rekonstrueerimist ning Rail Balticu – Balti riikide suurima uue raudtee – ehitamist.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.3.1.2 Näitajad
Tabel 62: Väljundnäitajad
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
väärtus
eesmär
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
konna
Vahe-
kate-
Fond
Siht-
Piir-
Eri-
ID
k
5 i ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või km 19 41
ajakohastatud teede pikkus
– TEN-T
5 i ÜF - RCO49 Rekonstrueeritud või km 20 105
ajakohastatud rööbaste
pikkus – TEN-T
5 i ÜF - RCO53 Uued või ajakohastatud Raudteejaamad 0 13
raudteejaamad ja peatused ja peatused
5 i ÜF - PSO01 Elektrifitseeritud raudteede km 50 450
pikkus – TEN-T
Tabel 63: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
Fond
ID
5 i ÜF - PSR01 Hukkunute arv hukkunut/ 1,2 2019 0,84 SFOS,
uutel ja aastas projektiaruanded,
rekonstrueeritud Transpordiamet
maanteelõikudel
5 i ÜF - PSR03 Raudteede mln 5,98 2020 15 Statistikaamet
kasutajate arv reisijat/aastas
aastas
72
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.3.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 64: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
5 ÜF - i 087 134 100 000
5 ÜF - i 088 25 000 000
5 ÜF - i 096 129 697 000
5 ÜF - i 097 71 054 000
5 ÜF - i 100 113 124 000
5 ÜF - i 101 28 225 000
Tabel 65: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
5 ÜF - i 01 501 200 000
Tabel 66: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
5 ÜF - i 33 501 200 000
Tabel 67: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
5 ÜF - i 03 501 200 000
2.1.3.2 Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise,
intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi
liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule
juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine
2.1.3.2.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Paremad ühendused väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi
Väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi toetatakse omavalitsuste investeeringuid aktiivsete
liikumisviiside taristusse, mis tagab ohutu ja mugava juurdepääsu avalikele teenustele, töökohtadele ja
ühistranspordile (sh Rail Balticule). Investeeringud aitavad kaasa regionaalarengule ja vähendavad CO2-heidet,
võimaldades igapäevaste teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga
aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sealhulgas kombineeritud liikumisviiside, üldist
kasutamist. Projektivaliku aluseks on kohalikele omavalitsustele suunatud avatud taotlusvoorud.
73
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid ja muudavad tööle ning kooli mineku
lihtsamaks ja vähendavad pendelrännet ning sõidule kuluvat aega.
Eesti liikuvuspoliitika keskne eesmärk on vähendada inimeste sõltuvust isikliku auto kasutamisest.
Omavalitsused saavad anda oma panuse jalgrattasõidu ja jalgsikäimise edendamisega, sealhulgas jalgratta-
ja/või jalgteede ehitamisega, et tagada parem ja ohutu juurdepääs teenustele ning transpordile. Meetme
eesmärk on suurendada omavalitsuste motivatsiooni leida lahendusi liikluses ohtlikele teelõikudele, mis
takistavad igapäevast liikuvust (jalgrattasõit või kõndimine), et tagada parem juurdepääs teenustele,
ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikesse peatustesse) ja töökohtadele väljaspool suurimaid linnapiirkondi
(Tallinn, Tartu ja Pärnu). Rail Balticu projekti raames ehitatakse ühendused kohalikest peatustest ainult lähima
avaliku maanteeni. Meede aitab omavalitsustel ühendada jalgratta- ja/või kõnniteed Rail Balticu kohaliku
peatuse lähimast üldkasutatavast maanteest ülejäänud jalgrattavõrgustikuga omavalitsusüksustes. Seega
võimendab meede ka keskkonnasõbraliku ühistranspordi positiivset mõju, sealhulgas kiiret ja ohutut
raudteeühendust Eestis ning Eesti ühendamist Kesk-Euroopa, Lääne-Euroopa ja naaberriikidega.
Meetme peamine tegevusala on jalgratta- ja/või kõnniteede ehitamine koos tugitaristuga (valgustus,
jalgrattaparklad, pingid ja väikevormid).
Poliitikaeesmärgi nr 2 meetme eesmärk on jalgratta- ja/või kõnniteede arendamine suurimates
linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmel on sama eesmärk kui
poliitikaeesmärgi nr 3 meetmel, kuid see algab varem. Taaste- ja vastupidavusrahastu (5 miljonit eurot) ja
Ühtekuuluvusfondi poliitilise eesmärgi nr 3 (20 miljonit eurot) investeeringute kasutamine annab
omavalitsustele võimaluse luua ulatuslikumad jalgratta- ja kõnniteede võrgustikud.
Erieesmärgi ja projekti tasandil on välistatud topeltrahastamine ja näitajate topeltarvestus: toetust sama
jalgratta- ja/või jalgtee ehitamiseks antakse ainult ühe meetme alusel ja seda võetakse näitajana arvesse ainult
üks kord. Taaskäivituskava 5 miljoni euro suurune avatud taotlusvoor peaks algama varem kui
Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgi nr 3 kohane 20 miljoni euro suurune taotlusvoor.
Peamised sihtrühmad
Elanikud, turistid, ettevõtjad.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Need võivad olla
kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne
peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust
ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste
ligipääsetavuse nõudeid.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Kogu riik.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
74
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.3.2.2 Näitajad
Tabel 68: Väljundnäitajad
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
Vahe-
Fond
Siht-
Eri-
ID
5 ii ÜF - PSO02 Toetatud jalgratta- ja/või jalgteede km 10 76
infrastruktuur
Tabel 69: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
Fond
ID
5 ii ÜF - PSR02 Toetatud jalgratta- Kasutajaid 0 2020 600 SFOS,
ja/või jalgteede aastas 000 projektiaruanded
infrastruktuuri
kasutajate arv
aastas
2.1.3.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 70: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
-
5 ÜF ii 083 20 000 000
Tabel 71: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
5 ÜF - ii 01 20 000 000
Tabel 72: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
5 ÜF - ii 32 20 000 000
Tabel 73: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
5 ÜF - ii 03 20 000 000
75
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.6. SOTSIAALSEM EESTI
See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki
2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste
töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras
olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja
aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul
eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana
tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu
2.1.4.1.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Erinevad suundumused (automatiseerimine, digiteerimine, uute tehnoloogiate kasutamine, üleminek
kliimaneutraalsusele, pikaajaline eeldatav eluiga, vananev elanikkond jm) muudavad üha olulisemaks
mitmekülgsemate ja aktiivsemate tööturumeetmete pakkumise kõikidele sihtrühmadele, sealhulgas
haavatavamatele rühmadele, kelle hulgas on vähenenud töövõimega ja terviseprobleemidega inimesed,
madalama kvalifikatsiooni või vananenud oskustega inimesed, suure töötuse või kliimaeesmärkide tõttu
suurema töötuse riskiga piirkondades elavad inimesed, kelle hulgas on ka mitte-eestlaste suur osakaal; noored
(eelkõige mittetöötavad ja mitteõppivad noored), aga ka inimesed, kellel on kõrge kvalifikatsioon, kuid mis ei
vasta tööturu vajadustele.
Sekkumised käsitlevad takistusi ja puudusi parema positsiooni saavutamisel tööturul, sujuvamat tööalast
liikuvust või konkurentsivõimelisust tööturul.
Sekkumised:
• Töötatakse välja paindlikud ja mitmekesised tööturumeetmed ning tugiteenused, et edendada sotsiaal-
majandust ja kõrvaldada tööturutõkked töötute ja tööturult eemalejäänud isikutele ning suure töötuse riskiga
rühmadele.
• Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse
nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi
paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas.
Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele.
• Piirkondlike ja sotsiaalmajanduslike erinevuste vähendamiseks töötatakse välja ja pakutakse suure
tööpuudusega piirkondades tööturumeetmeid, milles võetakse arvesse kohalikke ja piirkondlikke olusid ning
kliimaeesmärke.
Rändetaustaga noorte, eelkõige vene keelt kõnelevatest piirkondadest pärit noorte karjäärivõimaluste
parandamiseks töötatakse välja lisategevusi, et suurendada nende võimalusi sobiva töökoha leidmiseks (nt
töövarjuprogramm, teabe- ja motivatsiooniüritused). Rändetaustaga täiskasvanutele, eriti neile, kelle seotus
76
Tööversioon seisuga 1.10.2021
tööturuga on nõrk, pakutakse täiendavat sihipärast toetust, milles on ühendatud erinevad elemendid, nt
teavitustegevus, nõustamine, koolitused ja järelmeetmete raames antav tugi.
• Valmistatakse ette ja töötatakse välja tööturumeetmed (sh meetmed tööoskuste omandamise
toetamiseks), et toetada terviseprobleemidega isikute (sh piiratud töövõimega isikud) jätkuvat aktiivset
töötamist ja tööturule siirdumist.
• Töötatakse välja meetmed eakate inimeste tööturul osalemise toetamiseks, muutes tööandjate ja
töötajate stereotüüpset suhtumist.
• Tagamaks, et tööjõu oskused on kooskõlas COVID-19-järgse kriisi ja majanduse elavdamise ning tööturu
vajadustega, pakutakse oskuste täiendamist ja toetust paindlike täiendus- ja ümberõppe koolitusprogrammide
ning piirkondlike meetmete kaudu. Nende kaudu pakutakse töötuse ohus olevatele rühmadele juurdepääsu
õppimisvõimalustele, rahalist toetust (nt kraadiõppetoetus, stipendium, transpordi- ja majutustoetus jne) ning
muid tugiteenuseid. See hõlmab ka aktiivse tööturupoliitika täiustamiseks vajalikke süsteemiarendusi.
Sekkumised kavandatakse koostöös tööandjate ja sidusrühmadega, võttes arvesse tööjõunõudlusega sektorite
vajadusi ning pidades silmas piirkondlike erinevuste ja segregatsiooni vähendamise eesmärki. Samuti
käsitletakse takistusi või tõkkeid, mis takistavad sihtrühmade osalemist (takistuste näideteks on
hoolduskoormus, tervisega seotud piirangud, keelebarjäärid ja digioskuste madal tase, NEET-noorte olukord).
Eesmärk on tõhus ja sujuv üleminek uutele töökohtadele, tööjõu mittevastavuse leevendamine ning
piirkondlike ja sotsiaalmajanduslike erinevuste vähendamine.
Peamised sihtrühmad
Haridusasutused, tööandjad, töötajad, värbamis- ja karjäärispetsialistid, poliitikakujundajad, õpilased ja
üliõpilased, haridustöötajad, töötajad, ühiskond tervikuna, haavatavamad rühmad (sh NEET-noored, ebapiisava
eesti keele oskusega isikud, piiratud töövõimega ning madala või aegunud haridusega isikud, vanemaealised),
sotsiaalpartnerid (ametiühingud, tööandjad), valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused,
ettevõtted, riigiasutused, eakad, kõrge töötuse määraga piirkondades elavad töötajad (tööealine elanikkond, sh
riskirühmad ja sidusrühmad), piirkonnas töökohtade loomisest huvitatud ja tööturu arengust mõjutatud
ettevõtted, tööturu vajadustele mittevastavate oskustega isikud või madala kvalifikatsiooniga isikud,
tööturuteenuseid osutavad organisatsioonid, Eesti Töötukassa, piiratud töövõimega inimesed ja teenuseid
osutavad organisatsioonid.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Kogu Eesti
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed [2000 tähemärki]
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine [1000 tähemärki]
Ei ole asjakohane.
77
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.4.1.2 Näitajad
Tabel 74: Väljundnäitajad
eesmärk
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
väärtus
(2024)
(2029)
eesmärk
Vahe-
Siht-
Näitaja
gooria
kate-
Fond
Eri-
ID
6 a ESF+ Ülemineku Osalejate arv Number 8901 23356
Tabel 75: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
Sihtväärtus
võrdlusväärtus
(2029)
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
Fond
ID
6 a ESF+ Ülemineku Osalejad, Osalejate 0 2020 8363
kelle olukord arv
tööturul on
kuue kuu
jooksul pärast
programmist
lahkumist
paranenud
2.1.4.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 76: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku a 134 54 930 270
Tabel 77: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku a 01 54 930 270
Tabel 78: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku a 33 54 930 270
Tabel 79: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku a 05 54 930 270
78
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 80: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku a 02 54 930 270
2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist
muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi
kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske
2.1.4.2.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Meetmete üldeesmärk on edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning toetada
aktiivsena ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonna loomist, kus ohjatakse
terviseriske. Pikaajalise ja tervisliku tööelu säilitamiseks töötatakse välja töötervishoiu ja tööohutuse meetmed,
võttes arvesse ka ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia. See hõlmab ka meetmeid sotsiaalpartnerite
võimekuse suurendamiseks, järelevalve tõhustamiseks ja nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmiseks.
Ettevõtete tööohutust toetatakse kvalifitseeritud spetsialistide abiga ning valdkonnaga tegeletakse erinevate
uuringute ja koolituste raames. Töötatakse välja töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete
koolituskava ning rakendatakse koolitusprogramm, mis hõlmavad e-õppe võimaluste arendamist ja edendamist
ning sektoripõhise ja töökeskkonnapõhise riskipõhise koolituse kavandamist.
See sekkumine on seotud muude sekkumismeetmetega, mille eesmärk on vähendada tööturu struktuurseid
probleeme, töötada välja pikaajalise hoolduse süsteem, investeerida integreeritud heaolukeskuste loomisesse,
ning sekkumisega, mis on suunatud lastele ja noortele. Samuti mõjutab see sekkumist, mis on suunatud enim
puudust kannatavatele isikutele.
Töötatakse välja meetmed, et varakult avastada ja ennetada töövõime kaotust ja tervise halvenemist, toetades
ohutu ja tervist säilitava töökeskkonna arendamist ning selliste teenuste väljatöötamist, mis edendavad
tervislikke eluviise kogu elu jooksul.
Kavas on töötada välja meetmed tööga seotud tervisekahjustuste varajaseks avastamiseks ja diagnoosimiseks,
sealhulgas töötervishoiuteenuste reformimine. Samuti on fookuses meetmed, mille eesmärk on parandada
institutsionaalset suutlikkust jälgida töötingimuste täitmist; paindlike töömeetodite edendamine, töö
korraldamise uuenduslike viiside edendamine ning ametiasutuste, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja muude
töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega tegelevate esindusorganisatsioonide võimekuse
tõstmine.
Töökeskkonna kõrval võetakse fookusesse ka elukeskkond ja selle füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste
riskide kindlakstegemise ning mõõtmisega seotud süsteemi vajakajäämiste kaardistamine, selle pinnalt
süsteemi parandamiseks meetodite ning vajalike vahendite ja mudelite väljatöötamine, katsetamine ning Eestis
vastava pädevuse ja suutlikkuse suurendamine.
Eraldi võetakse fookusesse ajutise töövõimetusega inimesed ja nende töövõime säilimiseks selliste meetmete
väljatöötamine, katsetamine ja rakendamine, mis aitaksid neil säilitada oma töökohta ja vältida püsiva
töövõimetuse tekkimist.
Terviseedendamiseks analüüsitakse hetkel eri sektorites (tervishoid, haridus, sisejulgeolek, tööturg,
sotsiaalkaitse) ja eri tasanditel pakutavate killustatud teenuseid, töötatakse välja täiustatud integreeritud
mudelid ning peamisi töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide (südame-veresoonkonna haigused, vaimse
tervise probleemid, sealhulgas ainete kuritarvitamine, luu- ja lihaskonna haigused, vähktõbi jne) maandamise
ja tegelemisega seotud meetmed. Samuti tegeletakse sekkumise raames krooniliselt haigete isikute ja sõltlaste
konkurentsivõime parandamiseks vajaliku toe tagamisega. Terviseedendamisega seotud meetmed hõlmavad
nii terviseriskide varajast avastamist ja sekkumist, nõustamist, ravi ja eri asutuste poolt pakutavat
rehabilitatsiooni (sh töötervishoiu- ja esmatasandi tervishoiusüsteemis). Analüüsitakse ka teenuste vajaduse
hindamist, teenuse pakkumisega seotud osapoolte praeguseid oskusi, huvi ja valmisolekut uusi meetmeid ja
mudeleid.
Sekkumise raames panustatakse ka tööturu osapoolte ja tööandjate teadlikkuse suurendamisse
tööohutusnõuete täitmisel ning toetatakse sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmade võimekuse tõstmist.
79
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Sekkumise raames võetakse fookusesse soodustingimustel vanaduspensionisüsteemi ja töötatud aastatel
põhinevate pensionite süsteemi reformimine, võttes arvesse teiste riikide häid tavasid. Töötatakse välja
tugistruktuur süsteemi ümberkorraldamiseks ja parandamiseks; kavandatakse ja pakutakse sihtrühmale
teenuseid, mis hõlmavad teabevahetust, erinevaid tööturuteenuseid, ümberõpet ja koolitusprogramme.
Ligikaudu 45% programmi toetusest suunatakse töötervishoiu ja tööohutuse teenuste arendamiseks, 47%
püsiva töövõimetuse ennetamiseks ja 8% haiguste ennetamise meetmete kättesaadavuse parandamiseks.
Tööalalase ohutuskultuuri edendamise, nõustamise ja teiste teenuste arendamise ning pakkumise juures
võetakse arvesse sihtrühma vajadusi ning panustatakse järelevalve parandamisse.
Teenuste osutamine ja kättesaadavus kavandatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, võttes arvesse
piirkondlikke erinevusi. Asjakohasema tulemuse saavutamiseks kaasatakse asjakohaste meetmete
väljatöötamisse kohalikud omavalitsused ja kogukonna esindajad, aga ka kõik teised asjaomased
sotsiaalpartnerid. Meetmete detailsemal kavandamisel kaalutakse sotsiaalsete ettevõtete suuremat kaasamist.
Peamised sihtrühmad
– Töötajad ja tööandjad, sh VKEd (sotsiaalsed ettevõtted), spetsialistid ja organisatsioonid, kes tegelevad
töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega, sealhulgas sotsiaalpartnerid ja muud
esindusorganisatsioonide töötajad, tervishoiuteenuste osutajad, arendajad ja tööjõuga seotud õigusraamistiku
rakendajad;
– töötajad ja tööandjad, partnerorganisatsioonid, poliitikakujundajad ja rakendajad tööjõu valdkonnas;
– tervise edendamise eest vastutavad isikud, esmatasandi tervishoius ja töötervishoiusüsteemis töötavad
tervishoiutöötajad;
– terviseriskide ja riskikäitumisega inimesed ja nende pereliikmed, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad,
ennetamise, nõustamise, ravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutajatega seotud riigiasutused, elanikkond,
töötajad, tervishoiupoliitika kujundajad ja rakendajad.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Eesti, piirkondlik tasand
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.4.2.2 Näitajad
Tabel 81: Väljundnäitajad
kate-gooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
Vahe-
Fond
Siht-
Eri-
ID
6 d ESF+ Ülemineku Töötingimuste, töötervishoiu- ja Nr 6 12
ohutuse alaste arendatud
lahenduste arv
80
Tööversioon seisuga 1.10.2021
6 d ESF+ Ülemineku Püsiva töövõimekao N/A 1 1
väljakujunemise ennetamise ja
ajutise töövõimetusega inimeste
tööhõives püsimise
toetussüsteemi loomine
6 d ESF+ Ülemineku Püsiva töövõimekao Nr 0 37 700
väljakujunemise ennetamise ja
ajutise töövõimetusega inimeste
tööhõives püsimise
toetussüsteemi kasutajate arv
Tabel 82: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
Fond
ID
6 d ESF+ Ülemineku Uute osalise ja puuduva % 1,12 2019 1,11
töövõimega inimeste osakaal
tööealisest rahvastikust
6 d ESF+ Ülemineku Tervislikel põhjustel tööhõivest % 12 2019 12
väljalangenute osakaal (15
aastase ja vanemad)
2.1.4.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 83: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku d 144 38 050 000
Tabel 84: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku d 01 38 050 000
Tabel 85: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku d 33 38 050 000
Tabel 86: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku d 05 38 050 000
Tabel 87: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku d 02 38 050 000
81
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks,
kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja
informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas
ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja
õpipoisiõppe kasutuselevõttu
2.1.4.3.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Kiiresti muutuvas maailmas peavad õppimisvõimalused olema mitmekesised, kättesaadavad, tulevikku
suunatud ning vastama õppija võimetele ja huvidele. Sekkumised peavad samas aitama viia õppimisvõimalusi
vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandama võrdseid võimalusi. Sekkumiste tõhusust
toetab ühine sekkumisloogika, mida kohaldatakse formaalse ja mitteformaalhariduse suhtes ning mis põhineb
järgmistel vajadustel:
• toetada nüüdisaegset õpikäsitust formaalhariduse kõikide haridustasemete lõikes, võtta kasutusele
teadusuuringutel põhinev ja kaasaegne lähenemisviis õpetamise ja õppimise individualiseerimisele ning
õpimotivatsiooni ja õpioskuste arendamisele õppija elu jooksul;
• tagada kvalifitseeritud haridustöötajate olemasolu ning toetada nende kutsealast arengut;
• luua kättesaadavad ja valikurohked õpivõimalused, mis võimaldavad sujuvat üleminekut
formaalhariduse ühelt haridustasemelt teisele;
• luua tingimused õppekavade kaasavaks ja teaduspõhiseks väljatöötamiseks ning rakendamiseks
formaalhariduse eri tasemetel, eesmärgiga viia õppekavad vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega,
edendades õppekavade sidusust haridustasemete ja -liikide lõikes, sealhulgas võimaldades võtta
formaalhariduses arvesse mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi;
• tagada hariduse ja koolituse vastavus tööturu vajadustele;
• suurendada majanduse rohe- ja digimuutusega seotud õppesuundade alast teadlikkust ja atraktiivsust.
Meetmed õppekavade arendamiseks, õpingute korraldamiseks ning haridus töötajatega kvalifikatsiooni ja
juurdekasvu tagamiseks
Õppijakesksete õppekavade väljatöötamine ja rakendamine on sekkumise kaudu varasemast paremini seotud
õpetajakoolitusega, õpitulemuste hindamise ja jälgimisega ning õppematerjalidega. Eri haridustasemete ja -
liikide puhul kavandatakse meetmed, millega toetatakse õppekavade keskendatust, olulistele teemadele
võtmepädevusi, tulevikuoskusi ja olulisi valdkondi (nt võõrkeeled; teadus, tehnoloogia, inseneeria ja
matemaatika; digioskused; ettevõtlus; karjäärivõimalused, kestlik areng; sotsiaalsed oskused ja
suhtlemisoskused) koostöös haridusväliste huvirühmadega (sh teiste ministeeriumide, tööandjate ja
koolidega) ning nende pädevust kasutades. Ettevõtlus- ja karjääriõppe toetamine ning ettevõtlikkuse
arendamine üld-, kutse- jakõrghariduses ning noorsootöös aitab tõsta õppijate teadlikkust oma annetest ja
võimalusi arendada neid andeid ning luua tugevam seos õpingute ja iga õppija tulevase karjääri vahel.
Toetatakse erinevate võimete ja võimalustega õppijate tipptasemel oskuste (sealhulgas digioskuste)
arendamist, et õppijad saaksid osaleda talente arendavates projektides ja praktilises tegevuses. Tagatakse, et
õppekavad toetavad õppijakeskset lähenemisviisi ja praktiliste oskuste omandamist ning et õpingute sisu
vastab paremini ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.
Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad suurendada metoodikat ja didaktikaalast pädevust, et rakendada
õppijakeskset lähenemisviisi, sealhulgas toetada erineva emakeelega õppureid ja hariduslike erivajadustega
õppureid. Toetatakse uuenduslike õpimeetodite rakendamist, töötatakse välja õppematerjalid ja tagatakse
nende kättesaadavus, samuti lõimitakse õppesse paremini digitaalpedagoogika, et tagada õppimise ja
õpetamise suuremat diferentseerimist ja personaliseerimist. Toetatakse uuenduslike õppematerjalide loomist,
sealhulgas hariduslike erivajadustega lastele. Õppematerjalide koostamisel võetakse arvesse õpingute eripära
ning vajadust toetada eri vanuses ja eri vajadustega õppijate, sealhulgas erineva emakeelega õppijate
põhipädevusi ja tulevikuoskusi ning kasutada erinevaid õpikeskkondi. Toetatakse mitteformaalsete ja
informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses, et tagada paremad
võimalused iga õppija arengu toetamiseks ning nende tulevase karjääri ja elukestva õppega seotud valikute
kujundamiseks.
82
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Toetatakse teadusuuringutel ja tõenditel põhineva kvaliteedihindamise ja arenguvajaduste seire
kasutuselevõttu ning pikemaajalisi ja ulatuslikumaid haridusteadusteadusuuringuid, võttes arvesse piirkonna
arenguvajadusi. Rakendusuuringud (nt PIAAC) annavad tõenduspõhise panuse õpetajakoolitusse ning poliitika
kujundamisse ja/või aitavad reageerida sotsiaal- ja hariduspoliitikaga seotud probleemidele. Õppekavade
väljatöötamise ja riiklike õpieesmärkide saavutamise toetamiseks tagatakse haridusasutustele toetus
nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise ja aineülese didaktika valdkonnas. Nüüdisaegsete õppekavade
rakendamiseks luuakse seiresüsteem ja -vahendid. Õpitulemuste hindamisel luuakse lisaks ainespetsiifiliste
teadmiste hindamisele ka võimalusi anda tagasisidet tulevikuoskuste ja võtmepädevuste kujunemise kohta.
Kehtestatakse tingimused, mille alusel hinnatakse haridusasutuste tegevuse tõhusust ja kvaliteeti, sealhulgas
õpianalüütikat, et toetada õppe personaaliserimist.
Sekkumismeetmed on kavandatud ka hariduse kvaliteedi ja teadmistepõhise arengu soodustamiseks
teadushariduse ja teaduskommunikatsiooni kaudu. See populariseerib õppijate seas vajalikke valdkondi (sh
teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkond) ning seostab tööandjate vajadustega, toetab
kõrgetasemeliste (tulevaste) spetsialiste jõudmist tööturule eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsioonimahukate ettevõtete jaoks ning toetab teadmistepõhise hariduse ja teadus- ja arendustegevuses
ning innovatsioonimahuka ühiskonna arengut laiemalt. Meetmed hõlmavad eri vanuserühmadele ja
haridustasemele suunatud kodanike teadusalgatusi ning teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatusi, ning
teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna algatusi, et suurendada teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni ligitõmbavust ning teadustulemuste kasutamist. Toetatavad tegevused aitavad tagada
(teadus) hariduse kõrge kvaliteedi ja selle vastavuse Eesti tööturu vajadustele.
Toetatakse kutsehariduse ajakohastatud kvaliteedihindamise rakendamist, et hindamistulemusi saaks
kasutada haridusasutuste tegevuse parandamiseks, asjakohase kvaliteedikultuuri arendamiseks ja
strateegiliseks juhtimiseks, samuti selleks, et teavitada huvirühmi kutsehariduse vastavusest riiklikele
nõuetele, asjaomaste arengukavade eesmärkidele, tööturu vajadustele ja õppijate ootustele.
Selleks et tagada tööjõud hariduse valdkonnas, luuakse sekkumise kaudu paindlikud võimalused
tööleasumiseks, toetus alustajatele ja kutsealase arengu võimalused kogu karjääri jooksul. Töötatakse välja
meetmed nii valdkonnasisese kui ka -välise liikuvuse suurendamiseks ning asjaomase kutseala
populariseerimiseks. Haridusasutuste juhtidel ja kohalike omavalitsuste ametnikel on õigus levitada ja
rakendada innovatsiooni hariduses ning luua koostööl põhinev koolikultuur.
Noorsootöö kvaliteedi parandamiseks tuleb suurendada asjakohase erialase haridusega noorsootöötajate arvu
ning levitada süstemaatilisemalt parimaid tavasid. Noorsootöötajatele pakutakse täienduskoolitust
prioriteetsetel teemadel (nt nurikas noorsootöö, noorte vaimne tervis, erivajadustega noorte osalemise
toetamine, 19–26-aastaste noorte kaasamine), luuakse platvorm parimate tavade jagamiseks ja üksteiselt
õppimiseks. Lisaks pakutakse noorsootöötajatele intervjuu- ja protsessipõhist töönõustamist kui tõhusa
enesetäiendamise ja arengu vormi.
Kõrgkoolide õpetamissuutlikkuse ja -paindlikkuse parandamine ning õppevalikute suunamine
kutsehariduses ja kõrghariduses
Meetmed, millega toetatakse õppekorralduse ajakohastamist ja õppekorralduse parendamist, et parandada
kõrghariduse, sealhulgas doktoriõppe kvaliteeti ja paindlikkust. Toetatakse digiõpet, et suurendada õppimise
paindlikkust ja digipädevuste kaasamist eri õppevaldkondadesse. Doktoriõppes toetatakse ülikoolidevahelist
koostööd, et tõsta kvaliteeti. Valitud valdkondades pööratakse tähelepanu kõrghariduse õpetamise suutlikkuse
suurendamisele, sealhulgas akadeemiliste töötajate liikuvuse toetamisele ja täiendavate õppejõudude
palkamisele, kui õppekohtade kvaliteet või arv ei vasta ühiskonnaprobleemidele või tööturu vajadustele.
Käivitatakse meetmed, et viia kutse- ja kõrgharidus paremini vastavusse tööandjate ja tööturu vajadustega ning
suurendada nõutava kvalifikatsiooniga lõpetajate arvu. Toetatakse kutseühingute või tööandjate
katusorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd, õppekavade ajakohastamist ja õpingute, sealhulgas
doktoriõppe kvaliteedi parandamist, et tutvustada õppijatele vajalikke valdkondi ja viia õpingud vastavusse
tööandjate vajadustega. Keskendutakse valdkondadele, kus tööturul esineb lünki, näiteks IKT-oskustele,
sealhulgas õpingute ajakohastamisele, ning digipädevuse kasutuselevõtule kõrghariduses ja kutsehariduses (IT
ja mehhatroonika/tööstusinformaatika), sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele. Toetatakse ka eri haridusasutuste
vahelist koostööd, et hõlbustada üleminekut ühelt haridustasemelt teisele ja luua sünergiat. Stipendiumide
pakkumine majanduskasvu valdkonnas motiveerib õppureid valima nende valdkondade õppekavu, toetab
õpingute edukat lõpuleviimist ning motiveerib õppureid tegema koostöös ettevõtetega uuringuid ja projekte,
võttes arvesse ettevõtete huve. Antakse eritoetust IKT-oskuste arendamiseks kõigil formaalhariduse tasemetel.
Kutse- ja kõrghariduse kohandamine tööturu vajadustega (PRÕM+)
Sekkumisega laiendatakse töökohapõhist õpet prioriteetsetele valdkondadele ja sihtrühmadele (eelkõige
noored). Tagatakse praktika ja töökohapõhise õppe protsessi kvaliteet ning juurdepääsetavus (sh ettevõtete ja
83
Tööversioon seisuga 1.10.2021
koolide juhendajate koolitamine, koolide ja ettevõtete koostöö praktika ja töökohapõhise õppe arendamisel ja
rakendamisel, teaduspõhine ja koostöine õpe (võrdlev õppimine), arendustegevus). Toetatakse tööandjate ja
haridusasutuste koostööd praktikasüsteemi ja töökohapõhise õppe arendamisel. Katsetatakse erinevaid
töökohapõhise õppe mudeleid, nt valdkondades, mis on koolide, väikeettevõtete ja kutseliitude vahelises
koostöös esmatähtsad. Korraldatakse riiklikke kutsemeistrivõistlusi, samuti arendusprogramme võistlejatele
ja koolitajatele ning suurendatakse juhendajate ringi, et tagada edukamad tulemused rahvusvahelises
konkurentsis.
Peamised sihtrühmad
- Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid),
noorsootöötajad, praktikajuhendajad, ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud,
poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav asutus, hindajad, ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed
õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase sektori õppekavade alusel,
haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus;
- teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete
pilased, üldsus;
- kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate
organisatsioonid ja kutseliidud;
- õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused,
kõrgharidusasutused.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Sekkumised aitavad viia õppimisvõimalused vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning
parandada võrdseid võimalusi. Nn õppijakeskne lähenemisviis hõlmab kõiki õpilasi, eelkõige kõige
haavatavamaid õpilasi, kellel on erinev emakeel ja madalam sotsiaal-majanduslik taust. Vajaduse korral
võetakse konkreetseid meetmeid, et toetada konkreetseid rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja
tegevused, haavatavatele rühmadele või ohustatud piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele
olukorrale ja analüüsidele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad arendada nende metoodika ja
didaktika alast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, sealhulgas toetada hariduslike
erivajadustega õppijaid, erineva emakeelega õppijaid jne. Meetmetes käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasamist
ja mittediskrimineerimist, kehtestades osalejatele nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs),
valikuasutuste/komiteede koosseis (nt sooline tasakaal asutuste/komisjonide koosseisus), hindamis- ja
valikuprotseduurid (projektide hindamise ja valiku mittediskrimineerivad põhimõtted ning menetlused).
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Kogu Eesti
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
84
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.4.3.2 Näitajad
Tabel 88: Väljundnäitajad
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
Vahe-
kate-
Fond
Siht-
Eri-
ID
6 e ESF+ Ülemineku Koolitustel (maht vähemalt 32
ak tundi) osalenud haridus- ja osalemiskord
noortevaldkonna töötajate arv 3800 16 750
6 e ESF+ Ülemineku õppesuundade 2 3
Toetatud prioriteetsete
arv (ISCED
õppesuundade arv
2013))
6 e ESF+ Ülemineku Õppe kvaliteedi arendamise 13 13
õppeasutuste
projektides osalenud
arv
kõrgharidusasutuste arv
6 e ESF+ Ülemineku Töökohapõhises õppes 800 3000
osaleja
osalenute arv
Tabel 89: Tulemusnäitajad
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Andmete
Näitaja
(2029)
allikas
Fond
ID
6 e ESF+ Ülemineku Osalejad, kes said osalejad 70% 2020 12560
koolituse lõppedes (75%
kvalifikatsiooni. kõigist
osalejatest)
6 e ESF+ Ülemineku Prioriteetsetes % kõigist 22,5% 2020 >25%
õppesuundades õppijatest
õppivate õppijate
osakaal
6 e ESF+ Ülemineku Õppe kvaliteedi õppeasutuste 0 NA (uus 13
arendamise arv tegevus)
projektid lõpetanud
kõrgharidusasutuste
arv
6 e ESF+ Ülemineku Osalejad, kes said osalejad 69% 2020 2250 (75%
tegevuse lõppedes kõigist
kvalifikatsiooni (2) osalejatest)
2.1.4.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 90: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
6 ESF+ Ülemineku e 145 15 690 673
6 ESF+ Ülemineku e 148 9 628 666
6 ESF+ Ülemineku e 149 57 771 997
6 ESF+ Ülemineku e 150 48 499 339
Tabel 91: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku e 01 131 590 675
85
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 92: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku e 01 131 590 675
Tabel 93: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku e 02 15 790 881
6 ESF+ Ülemineku e 10 115 799 794
Tabel 94: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku e 03 131 590 675
2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade
võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates
alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda
taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise
hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja
ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks
2.1.4.4.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Sekkumise eesmärk on järgida Eestile esitatud riigipõhiseid soovitusi (2019)
Rahvastik väheneb ja vananeb. Demograafiliste muutuste tõttu suureneb surve tööturule, tervishoiule
ja sotsiaalsüsteemile. Madala sündimuse ja tööealise elanikkonna vähenemise kontekstis on
inimressursi kvaliteet Eesti konkurentsivõime ja kestlikkuse seisukohast võtmetähtsusega. Olukorras,
kus tööturule on sisenemas väikesearvulised põlvkonnad, on vaja tagada, et nad saaksid ühiskonna- ja
tööelus maksimaalselt osaleda.
Koolist väljalangemise ennetamine ning puuetega laste ja noorte kaasava hariduse toetamine ning
sellega seotud teenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamine
Osalemise suurendamine aktiivsetes ja ennetavates tööturumeetmetes.
Tegevused hõlmavad märkimisväärset osa Eesti elanikkonnast: 2019. aasta jaanuari seisuga oli Eestis 374 811
last ja noort (0–26-aastased), mis moodustab 28,3% kogu elanikkonnast. Sekkumine on seotud laste ja noorte
sotsiaalse kaasatusega, mida käsitletakse erieesmärgis (h).
Võttes arvesse ESF+ prioriteete, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte ees seisvaid probleeme,
kavandatakse meetmeid järgmistes valdkondades.
I Noorsootöö meetmed tööturule sisenemise toetamiseks koostoimes noortegarantiiga
Selleks et vähendada noorte riskikäitumist ja ennetada tõrjutuse ohtu, toetatakse piirkondliku juurdepääsu
parandamist noorsootööle ja noorte kaasamist noorsootöösse. 1) Toetatakse kohalikke omavalitsusi
noorsootööteenuste ühisel kavandamisel, sealhulgas kohalike omavalitsuste strateegilise planeerimise
suutlikkuse tõstmisel, rakendusmudelite loomisel ning parimate tavade jagamisel, võrgustike loomisel ja
ühisteenuste pakkumisel. 2) Noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks,
rakendamiseks ja hindamiseks toetatakse noorteseire- ja analüüsisüsteemi toimimist ja edasiarendamist3)
Noorte konkurentsivõime toetamiseks ja tööhõiveks valmisoleku parandamiseks toetatakse noortele suunatud
ja peamiselt sotsiaalsele ettevõtlusele keskenduvate uuenduslike programmide rakendamist.
86
Tööversioon seisuga 1.10.2021
II Toetusmeetmete pakkumine mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele
Noorsootöö asutustele täiendava toe pakkumine mittetöötavate ja mitteõppivate noortele (NEET- staatuses
noored) abistamiseks. Tugiteenuse eesmärk on leida üles mittetöötavad ja mitteõppivad noored, motiveerida
neid ja aktiveerida nad, pakkudes neile individuaalseid tugiteenuseid. Täiendavad vahendid eraldatakse
mobiilseleks noorsootööks (st tänavatööle), mille raames luuakse esmane kontakt noortega ja millest sõltub
noorte esialgne kaasamine programmi tegevustesse. Ka see meede panustab koostoimes teiste noortele
suunatud sekkumistega noortegarantiisse.III Hariduse tugiteenused
Hariduse tugiteenuste süsteemi edasiarendamine. Riik toetab kohalikke omavalitsusi hariduse tugiteenuste
korraldamisel ja tagab Rajaleidja keskuste võrgustiku toimimise. Rajaleidja võrgustiku eesmärk on toetada kõigi
laste (alates lasteaiast, so vanusest 1,5 a) ja noorte arengut ja õppimist ning edendada kaasava hariduse
põhimõtteid. Rajaleidja võrgustik pakub teenuseid lastele, õppijatele, nende vanematele, õpetajatele,
tugispetsialistidele jne. Teenused põhinevad ühtsetel standarditel, nende osutamine on kooskõlas 2035. aastaks
seatud haridus- ja oskustealaste eesmärkidega hariduse ja oskuste ala ning kohandatud piirkondlike ja kohalike
vajadustega.
Lastele ja noortele suunatud sekkumismeetmed, mis aitavad võidelda koolist väljalangemisega ja seega vältida
sotsiaalset tõrjutust, toetavad Euroopa lastegarantii eesmärke ja põhimõtteid. Lapsi ja noori, kes on haridusest
ja tööturult kõrvale jäänud ning kes soovivad teha teadlikke valikuid tulevikuks, tuleb toetada ja võimestada.
Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega
(kohalikud omavalitsused, avalikud tööturuasutused, valitsusvälised organisatsioonid jne).
Rakendades asjakohaseid sekkumisi,
1) pakutakse kõikide piirkondade noortele mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (sh
noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini
eluks ette;
2) aidatakse mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel naasta kooli või tööturule, et nad saaksid end parimal
võimalikul viisil ise ellu viia;
3) tegeleme laste ja noorte tõrjutusega nii varakult kui võimalik, keskendudes tõrjutuse ja koolist
väljalangemise riski varajasele avastamisele, ennetamisele ja sellele reageerimisele; paraneb ligipääs hariduse
tugiteenustele nii lastel kui ka nende vanematel.
Peamised sihtrühmad
- 1,5–7-aastased lapsed; formaalõppes osalevad õppijad, koolist väljalangemise ohus olevad õpilased;
vanemad; haridusasutuste juhid; õpetajad; tugispetsialistid; noorsootöötajad ja muud kohaliku
omavalitsuse spetsialistid ja juhid.
- 10–19-aastased noored (sealhulgas mittetöötavad ja mitteõppivad noored), üldhariduskoolides õppivad
lapsed ja noored, ohustatud lapsed ja noored, vanemad, õpetajad; 10–14-aastased noored, kõik laste ja
noortega tegelevad kohalikud omavalitsused, kohalike asutuste esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide
esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumised aitavad otseselt edendada võrdseid võimalusi, tagades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja
toetatud õppele, et vähendada koolist väljalangemist ja maksimeerida iga inimese potentsiaali. Erieesmärgi alt
toetavate teenustega luuakse võrdsemad tingimused ebasoodsas seisundis lastele ja noortele, panustades
niiviisi Euroopa sotsiaalõiguste sambasse ning Euroopa lastegarantiisse. Sekkumiste tulemusena on noortele
tagatud kõikides Eesti piirkondades võrdsemad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ning vajaliku
toetuse ja teenuste saamiseks. Edendatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse riski, et
noored jäävad kõrvale ja üksi. Konkreetsete olukordade analüüsi põhjal võetakse vajaduse korral erimeetmeid
spetsiifiliste rühmade toetamiseks (nt meetmed ja tegevused, mis on suunatud haavatavatele rühmadele või
riskipiirkondadele). Lisaks spetsiifilistele meetmetele käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasatust ja
mittediskrimineerimist horisontaalselt, kehtestades nt osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused teenustele
juurdepääsul, projektide hindamis- ja valikumenetlustes lähtutakse mittediskrimineerivatest põhimõtetest jne.
87
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Terve Eesti
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.4.4.2 Näitajad
Tabel 95: Väljundnäitajad
Piirkonna
eesmärk
Prioriteet
Mõõtühik
väärtus
(2024)
(2029)
eesmärk
Vahe-
Siht-
Näitaja
gooria
kate-
Fond
Eri-
ID
6 f ESF+ Ülemineku Õppenõustamisteenuseid 7500 30000
Nõustamis-
saanud laste ja õppijate
juhtum
arv
6 f ESF+ Ülemineku 19 600 136 900
Noorsootöö teenustes (sh 2100 (sh 10
osalemiskord
osalenute koguarv NEET) 000
NEET)
Tabel 96: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Sihtväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
(2029)
Erieesmärk
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
Fond
ID
6 f ESF+ Ülemineku Õppenõustamistee soovitusind 75% 2019 75% Toetus
nuse eks (%) e saaja
klienditagasiside aruand
ed
6 f ESF+ Ülemineku Tugimeetmetes % 68% (2016- 65% Toetus
osalenud NEET osalejatest 2020) e saaja
noorte osakaal, aruand
kes 6 kuud peale ed
tegevusest
lahkumist on
väljunud NEET
noore staatusest
2.1.4.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 97: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku f 136 8 846 597
88
Tööversioon seisuga 1.10.2021
6 ESF+ Ülemineku f 152 20 642 061
Tabel 98: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku f 01 29 488 658
Tabel 99: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku f 33 29 488 658
Tabel 100: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku f 10 29 488 658
Tabel 101: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku f 03 29 488 658
2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid
paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse
ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi
tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning
soodustada ametialast liikuvust
2.1.4.5.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Selleks, et COVID-19 ja muude võimalike kriiside mõjust majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja
toetada inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine aitab taastada kestliku majandus ning säilitada
ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. ELi liikumine
ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse suunas ning tehisintellekti ja
robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad inimeste oskuste uuendamist ning ning täiskasvanute koolituse
märkimisväärset toetamist. koolitamisele. Inimesed vajavad võimalusi mitmekesiste oskuste omandamiseks.
Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on kasvanud. Arvestades tööturu suundumusi ja tulevikus vajaminevaid
oskusi, ei pakuta täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet aga paindlikult ja vajalikus mahus. Samuti on koolitustes
osalemises suur sooline ja piirkondlik ebavõrdsus ning vanemaealised on elukestvast õppest vähem huvitatud.
Seetõttu on esmatähtis arendada ja pakkuda kvalitateetseid ning paindlikke elukestva õppe võimalusi.
Koolitusturu killustatus, teabe puudumine mitteformaalse õppimisvõimaluste kohta, kasutajasõbralike
võimaluste puudumine koolitusteabele juurdepääsuks ning puudused kvaliteedi hindamise süsteemis on
peamised väljakutsed kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumisel. Täiskasvanud õppijate sihtgrupp on
heterogeenne. Vajadus leida õppimise ja töö vahelise tasakaa suurendab vajadust paindlike ja kvaliteetsete
õppimisvõimaluste järele.
Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA kutsekvalifikatsioonisüsteemi osana on edukalt käivitunud, kuid
kutsete süsteemi ümberkujundamiseks on vaja täiendavaid reforme ning arendus- ja koostööd. Oskuste
kirjeldused ja kvalifitseerimine on riiklikes andmebaasides erinev ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna
vajaminevatest oskustest. Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele
89
Tööversioon seisuga 1.10.2021
reageerimist. Haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid peaks arenema ning oskusprofiilide
ja kutsestandardite sisu peaks olema märkimisväärselt tõhusam.
Omandatud oskuste (enese) hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase
kvaliteediga ega ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel, samuti ei ole mikrokvalifikatsioone
(mikrokraade) veel välja arendatud.
Uuendusliku tehnoloogia, automatiseerimise, digiteerimise ja oodatava eluea pikenemise tõttu on üha olulisem
pakkuda täiskasvanutele rohkem täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning mittestatsionaarset formaalharidust.
Sekkumisega toetatakse haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkuse arendamist, tööturu vajadustega kooskõlas
oleva kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumist ning tagatakse, etkoolitused on kaasaegsed, kvaliteetsed
ja paindlikud. Täiskasvanuhariduses tuleb arvesse võtta piirkondlikke erinevusi ning käsitleda eri
vanuserühmade ja ka mitte-eestlastest elanikkonna vajadusi. Kavandatud meetmed peavad tagama, et
täiskasvanud elanikkonna oskused vastavad koroonajärgse ühiskonna vajadustele, elavdades majandust ning
tööturu lühi- ja pikaajalisi arenguid. Rakendatakse täiskasvanutele suunatud teadlikkuse suurendamise,
teavitus- ja populariseerimismeetmeid, et suurendada osalemist elukestvas õppes, parandada õppimisega
seotud hoiakuid ning tõsta teadlikkust elukestvast õppest ja enesetäiendamise tähtsusest. Parandatakse
täiendus- ja ümberõppe võimalusi käsitleva teabe kättesaadavust.
Töötavatele täiskasvanutele, kelle oskusi on vaja ajakohastada või kelle oskused on vananenud, pakutakse
tänapäevast kvaliteetset paindlikku mitteformaalset täiendus- ümberõpet j, milles võetakse arvesse OSKA-
süsteemi prognoositud oskuste nõudlust ning mis on kooskõlas majanduse ja tööturu vajadustega,
võttesarvesse piirkondlikke ja riskirühmade vajadusi.
Oskuste täiendamise peamised sihtrühmad on eelkõige tööealine elanikkond, sh ilma erialase hariduseta,
väheste või vananenud oskustega töötavad täiskasvanud ja täiskasvanud, kes vajavad oma töö lisaväärtuse
suurendamiseks erioskusi ning täiskasvanute koolitajad.
Toetatakse madala haridustaseme ja väheste oskustega täiskasvanuid, et nad jätkaksid õpinguid
mittestatsionaarses formaalhariduses, tagamaks, et nende oskused vastaksid edasiste karjääri- ja
õppimisvõimaluste nõuetele.
Meetmete eesmärk on arendada ka haridusasutuste suutlikkust pakkuda kvaliteetset koolitust (sealhulgas uute
õppekavade väljatöötamine, mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) ja koolitajate oskuste arendamine).
Käivitatakse meetmed mitteformaalõppe kvaliteediraamistiku edendamiseks. Viiakse läbi mitteformaalõppe
pakkujate kvaliteedi hindamine. Töötatakse välja ja rakendatakse mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide)
põhimõtteid ja nõudeid, et viia täiendus- ja ümberõpe paremini vastavusse praegu ja tulevikus vajaminevate
oskustega.
Paindlike õppeviiside toetamiseks suurendatakse võimalusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise
süsteemi (VÕTA) kohaldamiseks haridus- ja kutsekvalifikatsioonide süsteemis. Õppenõustamise suutlikkust
parandatakse täiskasvanute õppe nõustajatele ja hindajatele koolituse pakkumisega. Kaasatakse
sotsiaalpartnereid ja tööandjaid, luues ja rakendades kaasamistavasid mitteformaalsete ja informaalsete
õpingute tunnustamisel ja valideerimisel. Arendatakse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist ning
vastavate juhendamis- ja hindamismaterjalide ning muude vahendite väljatöötamist. Toetatakse digitaalsete
lahenduste väljatöötamist elukestva õppe ja koolitusajaloo dokumenteerimisel.
Käivitatakse kutsekvalifikatsioonisüsteemi reform, et majanduse oskusnõudeid paremini kvalifikatsioonides
kajastada. Oskuste klassifikatsiooni ajakohastatakse, oskuste kirjeldused ühtlustatakse kutsekvalifikatsioonide
andmebaasides ja eespool nimetatu sidustatakse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa
klassifikaatoriga (ESCO). Arendatakse edasi oskuste prognoosimise ja seire süsteemi OSKA, et paremini jälgida,
analüüsida ja prognoosida oskuste nõudlust ja tööjõu pakkumist tööturul. OSKA jälgib ka oskuste ja tööjõu
kättesaadavuse parandamiseks tehtud ettepanekute rakendamist. OSKA meetodid hõlmavad täiendavate
andmeallikate kasutamist (suurandmed ja andmekaeve). Laiendatakse ja parandatakse OSKA tulemuste ja
oskuste nõudluse ja pakkumisega seotud teabe esitlemist ja jagamist eri sihtrühmadele.
Peamised sihtrühmad
Tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, täiskasvanud õppijad, koolitusasutused, täiskasvanud
õppijate õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid.
90
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Vajaduse korral
võetakse kasutusele konkreetseid meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased
meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud
meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmetes rakendamisel
lähtutaksevõrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele
võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt
sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad
põhimõtted projektide hindamisel ja valikul).
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Eesti, piirkonnad
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.4.5.2 Näitajad
Tabel 102: Väljundnäitajad
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
Vahe-
kate-
Fond
Siht-
Eri-
ID
6 g ESF+ Ülemineku Täiskasvanute 16500 66 000
täienduskoolitusel osalemiskord
osalenute arv
6 g ESF+ Ülemineku Täiskasvanute 1250 5000
tasemeharidusse
tagasitoomise osaleja
tegevustes osalejate
arv
Tabel 103: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
Fond
ID
6 g ESF+ Ülemineku Osalejad, kes osalejad 93% 2020 56 000
said koolituse (85%
lõppedes osalejatest)
kvalifikatsioo
ni
91
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.4.5.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 104: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku g 151 81 939 502
Tabel 105: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku g 01 81 939 502
Tabel 106: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku g 33 81 939 502
Tabel 107: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku g 10 81 939 502
Tabel 108: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku g 03 81 939 502
2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid
võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada
eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet
2.1.4.6.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitsealased probleemid on
omavahel seotud ja neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kõige kulutõhusam viis,
kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi märkimisväärseid probleeme, mis on seotud majanduse, tööhõive,
sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga. Need valdkonnad on seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja
noorsootööga, mida käsitletakse erieesmärgis f.
Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste
edendamisele, toetades aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike
kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise abil. Lastega seotud meetmete planeerimisel ja disainimisel on
aluseks Lastegarantii.
Võttes arvesse ESF+ prioriteete, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte inimeste ees seisvaid probleeme,
kavandatakse meetmeid kahes järgmises valdkonnas.
1) Lastele ja noortele suunatud sekkumised, mis ennetavad sotsiaalset tõrjutust. Oluline on pakkuda lastele ja
noortele ning nende vanematele kvaliteetseid teenuseid, mis põhinevad asjaomaste sihtrühmade vajadustel,
parandades ka nendega töötavate spetsialistide pädevust. Laste ja noorte sihtrühmas on üha olulisemad vaimse
tervisega seotud teemad. Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja ja neid rakendatakse koostöös
kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Noorte
92
Tööversioon seisuga 1.10.2021
süstemaatiline ja võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade mõjuvõimu suurendamine nõuab
kodanikualgatuse arendamist ja rakendamist.
2) Tervikliku lastekaitsesüsteemi loomine, sealhulgas koostöö eri tasandite ja sektorite vahel. Lastele ja
noortele suunatud teenuste korraldamine ja integreerimine, võrgustike ja juhtumite haldamise mudelite ning
teenuste korraldamise süsteemide väljatöötamine laste ja noorte toetamiseks, sealhulgas kohalike
omavalitsuste toetamine teenuste korraldamisel.
Asjakohaste meetmete rakendamisega toetame Euroopa lastegarantii rakendamist:
1) ennetame vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise põhjuseid noortel ning neil noortel, kes osalevad
pidevates õigusrikkumistes;
2) pakume kõigile noortele mitmekülgseid, arenevaid ja huvitavaid tegevusi (sh noorsootöö võimalusi), mis
toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette;
3) tagame lastele ja noortele sobivad teenused ning piisava toetuse nende füüsilisele ja vaimsele tervisele
ning intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule;
4) loome aluse kodanikuühiskonna järgmise põlvkonna juhtidele ja osalejatele;
5) arendame valdkonnaülest koostööd lastekaitse valdkonnas ja toetame erivajadustega laste
toetussüsteemi uuendamist.
Kohalike omavalitsustega seotud tegevusi kavandatakse ühiselt kolme ministeeriumi raames. Kohalikud
omavalitsused saavad meetmete rakendamiseks toetust riiklikult tasandilt. See hõlmab rahalist toetust ja
kohalike omavalitsuste spetsialistide nõustamist, metoodiliste juhendmaterjalide ja hindamisvahendite
väljatöötamist ning koolitust, järelevalvet ja võrgustike loomist.
Edukas lõimumine, sh kohanemine, tööturule integreerimine ning uussisserändajate, teisest rahvusest
püsielanike ja tagasipöördujate osalemine ühiskonnaelus toetab Eesti ühiskonna turvalisust ning
majandusarengut - väheneb sotsiaalsüsteemi koormus ning julgeoleku, sotsiaalse tõrjutuse, etniliste
konfliktide, radikaliseerumisega jne seotud riskid. Mida paremini lõimuvad, sh kohanevad teisest rahvusest
püsielanikud, uussisserändajad ja kodumaale tagasipöördujad, seda suurem on nende heaolu Eestis ja sidusam
on Eesti ühiskond.
Sekkumised toetavad Eesti (kui vastuvõtva ühiskonna) suutlikkust kultuurilise mitmekesisusega toime tulla
ning sihtrühmade lõimumist, sh kohanemist, pannes rõhku piirkondlikele aspektidele. Eesti rahvusvähemuste
valdav enamus elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sealhulgas Tallinnas (26% Eesti kogurahvastikust).
Planeeritakse järgmisi integreeritud meetmeid kaasates kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda:
1. Strateegiline kommunikatsioon rände, kohanemis- ja kodakondsusteemade ning lõimumise valdkonnas,
et mõista rändeprotsesse ja kujundada välja objektiivne arvamus. Strateegilise kommunikatsioonita võivad
tekkida rahvuste ja kogukondade vahelised konfliktid. Lisaks takistavad kallutatud teave ja väärarusaamad
sihtrühmade edukat tööhõivet ja tööturule integreerumist. Oluline on leida ühiskonnas toimuva avatud arutelu
kaudu konsensuslik tasakaal rände, kohanemis-, sh ja lõimumis- ning kodakondsusteemadega seotud
küsimustes.
2. Piirkondliku võimekuse arendamine kohalike omavalitsuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide,
sealhulgas kultuuri ja spordiga seotud institutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide seas lõimumise,
sh kohanemise ja kodakondsuse valdkonnas. Kohalikud omavalitsused osutavad sisserändajatele oma
pädevuse piires kohalikke teenuseid, kuid neil puudub siiski strateegiline arusaam oma rollist, funktsioonist,
lahendustest ja ootustest kohanemis- ja kodakondsusteema toetamisel ja uussisserändajate pikaajalisel
lõimumisel. Samal ajal suureneb Eestis uussisserändajate ja tagasipöördujatega omavalitsuste arv, suuremate
keskuste kõrvale kerkivad uued sihtkohad (nt Pärnu). Sekkumise raames saavad piirkondlikud omavalitsused,
näiteks Narva ja Ida-Virumaa (Kirde-Eesti), Tartu ja Tartumaa (Kagu-Eesti), Tallinn ja Pärnu (Edela-Eesti)
toetust kohaliku tasandi lõimumisstrateegiate ja -tegevuste väljatöötamiseks. Toetades kohalikke omavalitsusi,
avaliku ja erasektori organisatsioone ning valitsusväliseid organisatsioone, aitame neil iseseisvalt pakkuda
sisserändajatele laiemas ulatuses täiendavaid lõimumis-, sh kohanemis- ja kodakondsusteemalisi
lõimumisteenuseid.
3. Keeleõppevõimalusi tuleks pakkuda mitte ainult formaalses haridussüsteemis, võttes arvesse sihtrühma
asjakohaseid vajadusi, vaid ka mitteformaalses õppes ja muude uuenduslike keeleõppemeetodite kaudu, mis
toetavad igapäevaelus suhtlemisoskuste arendamist.
Tööalase eesti keele arendamiseks ja harjutamiseks ning eesti keelt kõnelevas keskkonnas töötamiseks
valmisoleku parandamiseks on tõhus pakkuda keeleõppevõimalusi ja keeletuge tööturumeetmete abil,
93
Tööversioon seisuga 1.10.2021
võimaldades noortel ja täiskasvanutel, kelle emakeel ei ole eesti keel, osaleda töökohaga seotud
vahetusprogrammides ja kasutada mentori abi eestikeelses töökeskkonnas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka
kinnipeetavatele, et edendada nende integreerumist. Lisaks keeleõppele tuleb luua keelekeskkond, mis toetab
keelepraktikat kogukondadevaheliste kontaktide kaudu erinevatel kultuuri- ja spordiüritustel, keelekohvikutes
ja kultuuriklubides. Lisaks keeleõppele pakutakse asjakohase teadlikkuse tõstmiseks ka kodanikuõpetuse ning
riigikaitsega seotud õppimisvõimalusi.
Alushariduse raames tuleb lasteaedades välja töötada varase keeleõppe metoodika ning tagada eesti keele
õpetamise professionaalsete meetodite katkematu säilimine põhihariduses. Kutsehariduses ning keskhariduses
tuleks välja töötada ja rakendada kompensatsioonimeetmed õppijate keeleoskuse parandamiseks. Tuleks
tegeleda eesti keele õpetajate ja koolitajate nappusega ning kvaliteetsete õppe- ja õppematerjalide
puudumisega ning edendada koostööd haridus- ja teadusasutuste (ülikoolide) vahel, et parandada keeleõppe
metoodilist kvaliteeti.
4. Kohanemisprogramm, mis võimaldab hiljuti Eestisse elama asunud välismaalastel ja tagasipöördujatel
iseseisvalt toime tulla, leida vajalikku teavet ning edukalt osaleda tööturul, elukestvas õppes ja ühiskonnas,
sealhulgas kodanikuühiskonnas laiemalt. Kohanemisprogramm toetab sotsiaalse ühtekuuluvuse tekkimist ning
vähendab uussisserändajate ja kodumaale tagasipöördujate lõimumis-, sh kohanemisraskuste riski Eesti
ühiskonnas, suurendab uussisserändajate aktiivset osalemist tööturul, pakub vajalikku teavet ja vahendeid
juurdepääsuks haridusele. Kohanemisprogramm annab uussisserändajatele põhiteadmised Eesti riigi ja
ühiskonna toimimise, igapäevaelu korralduse, töö ja ettevõtluse, õppimise, teaduse ja pereelu kohta.
Uussisserändajad (sh lühiajalised töötajad ja nende pereliikmed) saavad mh tööga seotud teavet ja nõustamist
seoses Eesti tööturuga, et tagada uussisserändajatele kõrge tööhõive ja aktiivne osalemine Eesti tööturul.
Eeltoodud sekkumised, mis soodustavad aktiivset kaasamist ja osalemist, parandavad tööalast
konkurentsivõimet ning tagavad võrdsed võimalused uussisserändajatele, tagasipöördujatele ja teisest
rahvusest püsielanikele, täiendavad mitut muud kavandatud meedet ning aitavad kaasa muudele ESF+
erieesmärkidele, näiteks tööturu probleemide leevendamisele, sotsiaal-majandusliku integratsiooni
edendamisele, tööturule ja sotsiaalteenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamisele, mitteaktiivsete
inimeste kaasamise edendamisele ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamisele.
Samuti tagatakse hea koostoime ESF+ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahel (AMIF). ESF+
raames rakendatavate meetmete eesmärk on edendada uussisserändajate ja alaliste elanike ning kodumaale
tagasipöördujate sotsiaal-majanduslikku integratsiooni. AMIF keskendub varajase sekkumise meetmetele ning
esmasele ja kiirele reageerimisele, toetades lõimumist, sh kohanemist ühtse kontaktpunkti põhimõttel kohe
pärast kolmandate riikide kodanike Eestisse saabumist, nt tugiteenused, teabe- ja osalustegevus, nõustamine,
lahkumiseelsed meetmed jne, eritähelepanu pööratakse rahvusvahelise kaitse saanud isikutele. AMIF
rakenduskava koostamine toimub paralleelselt ESF+ planeerimisega, seetõttu on võimalik vältida
topeltrahastamist ja tagada vastastikune täienduvus.
Peamised sihtrühmad
- Lapsevanemad, lapsed ja tõsise traumaatilise kogemusega noored; laste asendushooldus,
asendushooldusteenuste osutajad; kasuperesse astunud noored; laste olukorra hindamisega tegelevad
isikud, lastega töötavad spetsialistid, kohalikud omavalitsused; laste ja noortega töötavad spetsialistid ning
neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, asjaomane kutseliit; noored, sh mittetöötavad ja mitteõppivad
noored
- Kahtlustatavad ja süüdistatavad, kriminaalhooldusametnikud, kuni 29 aasta vanused kinnipeetavad, kes on
kaasatud kriminaalõigussüsteemi. Kriminaalõigussüsteemis osalevate laste ja noortega tegelevad
spetsialistid
- Ohustatud lapsed ja noored, vanemad, kõik kohalikud omavalitsused, kes tegelevad laste ja noortega,
kohalike asutuste esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja
kogukonnad
ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored, sealhulgas ajutiselt Eestis viibivad
lapsed ja perede noored; formaalhariduses alalised elanikud, kelle esimene keel ei ole eesti keel; kohalikud
omavalitsused (lasteaedade, lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; õpetajatele ja
teistele haridusasutuste rühmade liikmetele alushariduses ja lapsehoius; kutseharidus ja -koolitus,
üldkeskharidus, teadlased ja õpetajate koolitajad; täiskasvanud õppijad ja eesti keele teise keele õpetajad,
õpetajate koolitajad; teadlased, ülikoolide ja kõrgharidusasutuste töötajad; kinnipeetavad; üksikisikud, kelle
esimene keel ei ole eesti keel; tööandjad; uued sisserändajad, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, ELi
kodanikud ja nende pereliikmed; kohalik elanikkond; avalik-õiguslikud, eraõiguslikud ja kolmanda sektori
94
Tööversioon seisuga 1.10.2021
asutused, kes puutuvad kokku uute sisserändajatega; muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse
kuuluvad isikud, kes elavad Eestis.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Laste ja noorte
valdkonnas hõlmavad kavandatud sekkumised nii üldisi kui ka sihipäraseid tegevusi. Meetmed on suunatud eri
sihtrühmadele, võttes arvesse nende eripära.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Viidates asjakohasele sekkumisloogikale, on meetmed suunatud 1) kogu Eestile (mitmekesistamisega seotud
ühiskondliku suutlikkuse parandamine). 2) Arvestades sisserändajate ja teiste rahvuste alaliste elanike
geograafilist paiknemist (peaaegu 30% Eesti kogurahvastikust), pööratakse erilist tähelepanu Ida-Viru ja Harju
maakonnale, sh Tallinnale, kus elab enamik sihtrühma esindajaid (vastavalt 8,8% ja 17% kogurahvastikust).
Meetmed on suunatud ka mujale, kus sihtrühma esindajad moodustavad olulise osa kohaliku omavalitsuse
(Tartu, Pärnu, Valga jne) elanikkonnast.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.4.6.2. Näitajad
Tabel 109: Väljundnäitajad
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
Vahe-
Fond
Siht-
Eri-
ID
6 h ESF+ Ülemineku Keeleõppe ja lõimumisega osaluskord 2500 10000
seotud koolitustel (maht
vähemalt 32 ak tundi)
osalenute arv
6 h ESF+ Ülemineku Loodavate e-keeleõppe uus teenus 1 4
teenuste arv
6 h ESF+ Ülemineku Lastekaitse korraldusmudeli Mudel 0 1
väljatöötamine
6 h ESF+ Ülemineku Riskis olevatele Sekkumiste 2 5
lastele/noortele sekkumiste arv
väljatöötamine
6 h ESF+ Ülemineku Osalejate koguarv osalejad 1500 6000
95
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 110: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Märkused
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
Fond
ID
6 h ESF Ülemineku Osalejad, kes osale 70% 202 7500 (75% keeleõppe
+ said koolituse jad 0 osalejatest) ja/või
lõppedes integratsi
kvalifikatsiooni ooniga
seotud
koolituse
d
6 h ESF Ülemineku Osakaal % 74 202 80
+ meetmest 0
kasusaajatest,
kes on
sihtgrupile
suunatud
tegevused
läbinud et
group
6 h ESF Ülemineku Lastekaitse 0 2020 1 4
+ korraldusmude
li rakendamine
6 h ESF Ülemineku Riskis olevatele 0 2020 5 4
+ lastele/noortel
e sekkumiste
rakendamine
2.1.4.6.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 111: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi
Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku h 152 102 420 255
6 ESF+ Ülemineku h 154 8 428 729
6 ESF+ Ülemineku h 158 2 195 788
Tabel 112: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi
Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku h 01 113 044 772
Tabel 113: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi
Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku h 33 113 044 772
Tabel 114: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad
Prioriteedi
Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku h 05 31 748 316
96
Tööversioon seisuga 1.10.2021
6 ESF+ Ülemineku h 06 33 547 670
6 ESF+ Ülemineku h 07 1 330 848
6 ESF+ Ülemineku h 08 5 799 208
6 ESF+ Ülemineku h 09 40 618 729
Tabel 115: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi
Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku h 02 42 472 834
6 ESF+ Ülemineku h 03 70 571 938
2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele,
kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega
parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu
kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada
juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas
olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise
hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks),
tõhusust ja vastupanuvõimet
2.1.4.7.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Sekkumine hõlmab selliste tegevuste arendamist, mis toetavad iseseisvat elu ja kohalike kogukondade
võimekuse suurendamist, eri poliitikavaldkondade koordineerimist ja integreerimist, et hõlbustada ligipääsu
kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ning suurendada sotsiaaltöötajate ja muu tööjõu pädevust ja oskusi.
Sekkumise eesmärk on töötada välja terviklik pikaajalise hoolduse süsteem, mis ennetaks, vähendaks ja aitaks
tulla toime hooldusvajadustega, edendaks inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning toetaks hooldajaid.
Sellise süsteemi nurgakivid on:
1) hea üldine koordineerimine;
2) hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas;
3) hästi toimivad ja piirkondlikult kättesaadavad sotsiaalteenused;
4) professionaalsed sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalises hoolduses;
5) mida toetatakse investeeringutega kaasaegsesse sotsiaalteenuste taristusse (vt taristusse tehtavaid
investeeringuid käsitlev peatükk).
Hea üldine koordineerimine ning hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas
Pikaajalise hoolduse oluline osa on tervikliku hindamissüsteemi loomine, mis hõlmab vajalikke
andmeladusid, andmevahetussüsteeme ja -vahendeid. Praegu on puudu sektorisisesest koostööst,
riikliku ja kohaliku tasandi ning sotsiaal- ja tervishoiusektori vahelisest koordineerimisest ning
innovatsioonist.
Toimiva süsteemi loomiseks on vaja suurendada poliitikakujundajate suutlikkust nii riiklikul kui ka
kohalikul tasandil ning arendada teenuseosutajaid, samuti koostööd kohalikul tasandil.
Toetatavate meetmete üks eesmärk on suurendada kogukondade, klientide ja nende
katusorganisatsioonide võimekust. Selleks on vaja suurendada nende teadlikkust ja toetada meetmeid,
mis suurendavad uuenduslike digitaalsete ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Edu
saavutamiseks on otsustava tähtsusega avaliku sektori, aga ka era- ja mittetulundussektori ning
haridusasutuste kaasamine.
97
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Uuenduslike lahenduste kasutamise toetamine hõlmab erinevate tugitehnoloogiate laialdasema
kasutamise võimaldamist nii kodukeskkonnas kui ka erinevate teenuste osutamisel. Samuti tuleb
toetada meetmeid, mis edendavad kvaliteeti, kättesaadavust ja tõhusat järelevalvet.
Hästi toimivad ja piirkondlikult juurdepääsetavad sotsiaalteenused
Eesti sotsiaalpoliitika eesmärk on luua tingimused ja toetada väärikat elu, iseseisvat toimetulekut,
kodus elamist ning vaimsete erivajadustega inimeste ja eakate osalemist ühiskonnas nii kaua kui
võimalik. Eesti on loonud uued teenused (nt intervallteenused), katsetab kohalikele omavalitsustele
suunatud teenusemudeleid ja loob kaitstud töökoha teenuse. Iseseisva elu eeltingimus on kvaliteetse
sotsiaalse taristu olemasolu ja selliste sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis aitavad vältida
institutsionaliseerimist.
Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu suurendamiseks on vaja toetada kohalikke algatusi. See aitab
parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; teenuste integreerimine ja koordineerimine;
isikukeskne teenuste osutamine; inimeste igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamine nende kodus;
uued toetusmeetmed eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi,
uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismiga inimesed jne), mis
võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke
töötingimusi; tervena ja aktiivsena vananemise toetamine; keerukate probleemide tõhusam
lahendamine; täiendavate vahendite mobiliseerimine sotsiaalküsimustega tegelemiseks.
Üks eesmärk on toetada teenuste arendamist ja osutamist dementsuse all kannatavatele inimestele.
Toetatakse kogukonna juhitud kohaliku arenguga seotud projekte, et suurendada kogukonna kaasatust
ning aidata kogukondadel lahendada piirkonna probleeme ja edendada uuenduslikke lahendusi.
Kutselised sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalise hoolduse valdkonnas. Muudatused
teenustes toovad samuti kaasa vajaduse uute oskuste järele. Selleks et rahuldada sotsiaalkaitsesektoris
nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele, on vaja kaasata sektorisse täiendavaid spetsialiste ja tõsta seal
juba töötavate inimeste oskusi. Hetkel osutatakse pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi enam kui
80 000 teenuse osutamise kohas, samas on tegelik vajadus vähemalt 132 000 kohta. See tähendab, et
tööjõu nõudlus on isegi suurem kui 2016. aastal OSKA aruandes prognoositi.
On vaja välja töötada õppeprogrammid. See hõlmab formaalharidust, täiendusõpet, töökohapõhist õpet
jne, sealhulgas valdkonnas töötavatele inimestele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ja juba
töötavate inimeste pädevuste suurendamine (koolitused, õppematerjalide väljatöötamine jne). Erilist
tähelepanu pööratakse lastega töötavatele spetsialistidele. Toetatavad tegevused hõlmavad
spetsialistide põhikoolitust ja täiendusõpet.
On vaja populariseerida töökohti sotsiaalhoolekandesektoris ja toetada sektorisse sisenemist.
Probleem seisneb selles, et suur osa inimestest õpib sotsiaalvaldkonnas, kuid ei jätka pärast ülikooli
lõpetamist seal töötamist. Vastavalt uuringule, milles analüüsiti nende inimeste edukust, kes
omandasid kutse- ja kõrghariduse tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, töötas neist hiljem
sektoris ainult 54% ja 58%. Sotsiaal- ja käitumisteadused annavad üliõpilastele universaalsed oskused,
mida saab rakendada eri sektorites, seega ei saa eeldada, et isegi kui nende tööhõive määr on kõrge,
lähevad nad otse tööle inimestega, kes vajavad teenuseid. Sotsiaalhoolekande populariseerimine peab
toimuma koostöös ülikoolide ja tööandjatega ning tuleks võtta muid toetavaid meetmeid, nagu
järelevalve, nõustamine ja muud töökohapõhised meetmed.
Meede „Haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, kaasavuse, tõhususe ja tööturu vajadustele
vastavuse parandamine, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kaudu,
põhipädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamise toetamine ning
duaalõppesüsteemide ja õpipoisiõppe edendamine“ ei hõlma sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooni
parandamisega seotud tegevusi. Tuleb arvesse võtta, et sotsiaaltöötajate kvalifikatsioonibaas algab
õppekavadest ja koolitusest, mis vastavad tööturu vajadustele, st kvaliteetsest täiendusõppest.
Sotsiaalvaldkond võib aidata eelkõige leida erikoolituse pakkujaid ja vajaduse korral saada koolitust
teemadel, mis on omased või oma olemuselt kitsamatele sihtrühmadele ning mida ei ole otstarbekas
arendada näiteks kõrghariduse raames.
Muutused teenustes toovad samuti kaasa vajaduse uute oskuste järele. Puudub sektorisisene koostöö,
koordineerimine riikliku ja kohaliku tasandi, sotsiaal- ja tervishoiusektori vahel, ning innovatsioon.
Kaasaegsete ja inimkesksete teenuste arendamiseks ja pakkumiseks ei ole piisavalt oskusi, sealhulgas
puuduvad digipädevused. Selle tulemusena ei suuda sektor, sealhulgas kohalikud omavalitsused, pakkuda
inimestele kvaliteetseid teenuseid ning seetõttu suureneb pidevalt surve sotsiaalkaitse kuludele. On vaja välja
töötada õppeprogrammid. See hõlmab formaalharidust, täiendusõpet, töökohapõhist õpet jne, sealhulgas
valdkonnas töötavatele inimestele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ja juba töötavate inimeste pädevuste
98
Tööversioon seisuga 1.10.2021
suurendamine (koolitused, õppematerjalide väljatöötamine jne). Erilist tähelepanu pööratakse lastega
töötavatele spetsialistidele. Toetatavad tegevused hõlmavad spetsialistide põhikoolitust ja täiendusõpet.
Peamised sihtrühmad
erivajadusega inimesed; hooldusvajadusega inimesed; dementsuse all kannatavad inimesed ja nende
pereliikmed; hoolduskoormusega või hoolduskoormuse tekkimise potentsiaaliga inimesed; kohalikud
omavalitsused ja kogukonnad; Sotsiaalkindlustusamet; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiupoliitika kujundajad;
sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiutöötajad ning teenuseosutajad; sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja
tervishoiusektor; (tehnoloogia)ettevõtted; eestkostesüsteemi osalised, eraõiguslikud ja mittetulunduslikud
organisatsioonid
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Eesti
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.4.7.2. Näitajad
Tabel 116: Väljundnäitajad
Piir-konna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
gooria
Vahe-
kate-
Fond
Siht-
Eri-
ID
6 k ESF+ Ülemineku 900 11 100
Hoolekandeteenuste
Arv
saajate arv
Tabel 117: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
Fond
ID
6 k ESF+ Ülemineku Osalejate arv, kelle Arv 0 2020 8500
toimetulek paranes
või säilis
6 k ESF+ Ülemineku Osalejate arv, kelle Arv 0 2020 3600
hoolduskoormusega
seotud olukord
paranes
99
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2.1.4.7.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 118: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku k 161 48 160 000
Tabel 119: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku k 01 48 160 000
Tabel 120: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku k 33 48 160 000
Tabel 121: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku k 10 48 160 000
Tabel 122: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ESF+ Ülemineku k 02 48 160 000
2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja
kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades
juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja
e-õppe ja -koolitusega
2.1.4.8.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Sekkumisloogika on kooskõlas erieesmärgi (e)vmitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu,
toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades kooli- ja
töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu” “ raames kavandatud sekkumistega ja täiendab neid ning
aitab lahendada selliseid probleeme nagu haridustöötajate nappus ning hariduse ja koolituse ebapiisav
vastavus muutuvate oskuste vajadustele. Kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste ressursitõhusa
võrgustiku ja taristu tagamiseks on vaja võtta arvesse piirkondlikke demograafilisi muutusi ning vaadata läbi
hariduse sisu ning haridussüsteemi osaliste ülesanded ja rollid.
Kavas on arendada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, mis ühelt poolt soodustab
koostööd üld-, kutse- ja kõrghariduse ning teiselt poolt hariduse ja töömaailma vahel. Rahvastiku vähenemisest
ja vananemisest tingitud muutustel on suurim mõju Ida-Virumaale, Kagu- ja Kesk-Eestile ning keskustest
kaugemal asuvatele piirkondadele. Piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on keskmisest halvem,
rahvaarv väheneb ja kus elab palju teisest rahvusest alalisi elanikke, on vaja leida erilahendusi, milles võetakse
arvesse piirkonna kultuurikeskkonda ja arengutausta. Investeerimisvajadusi kujundavad järgmised
tegevussuunad.
1) Investeeringud, millega toetatakse erinevate haridusasutuste, sealhulgas kutseharidusasutuste,
üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja kõrghariduse (sh näiteks ülikoolide piirkondlikud
100
Tööversioon seisuga 1.10.2021
kolledžid) vahelist koostööd. Projektid valitakse välja partnerlusel põhineva hariduskonsortsiumi
kontseptsiooni alusel ning täielikus kooskõlas piirkondlike ja kohalike oludega. Projektid peaksid pakkuma
kvaliteetseid keskhariduse õppekavasid vähemalt kesk - ning üldkeskharidusasutuste koostöös, kaasates
vajaduse korral ka kõrgharidus- ja mitteformaalse õppe pakkujaid ning põhikoole (kui see on vajalik, et
hõlbustada üleminekut põhikooli kolmandast astmest keskharidusse). Väikesemahulised investeeringud
suunatakse nüüdisaegse kvaliteetse õppe- ja õpetamiskeskkonna loomisele, sealhulgas digiõppe taristu
loomisele, samuti juba olemasoleva taristu ümberehitamisele ja ajakohastamisele, mis on vajalik kvaliteetse
keskhariduse pakkumiseksmitme haridusasutuse koostöös. Sekkumine aitab vähendada hariduslikku
kihistumist ja piirkondlikke erinevusi. Eelistatakse projekte piirkondades, kus on suur teisest rahvusest alaliste
elanike osakaal ja kus noorte koolist väljalangemise oht on suurem, ning projekte, millel on positiivne mõju
innovatsiooni edendamisele ning koolide ja ettevõtete vahelisele koostööle, et parandada töökohapõhise õppe
ja õpipoisiõppe tüüpi koolituse kvaliteeti.
2) Investeeringud põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldab uuendada haridustaristut, et
korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste
muutuste mõju piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on alla keskmise ning enamik elanikkonnast
väheneb ja vananeb, keskendudes hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele kõigile õpilastele. Toetuse
saamiseks peavad projektid olema pikas perspektiivis kestlikud (vastavalt õppekohtade prognoosile
aastani 2035), aitama tõsta hariduse kvaliteeti, sealhulgas avaldama mõju haridustöötajate töötingimustele
ning õppekeskkonna kvaliteedile, ning toetama formaal hariduse, mitteformaalse ja informaalse õppe vahendite
ja taristu ristkasutamist noorte ja täiskasvanute poolt, et teha koostööd hariduskeskustega, eelkõige põhikooli
kolmandas astmes. Projektide tulemusena tuleks saavutatakse seatud ressursitõhususe kriteeriumid, võttes
arvesse piirkondade haridusasutuste võrku tervikuna ning muud taristut, mida kasutatakse mitteformaalse ja
informaalse õppe pakkumiseks kogukonna noortele ja täiskasvanud õppijatele. Kõik selle tegevussuuna raames
ehitatud või rekonstrueeritud ehitised ja rajatised vastavad ligipääsetavuse, energiatõhususe ja muudele
horisontaalsetele kriteeriumidele.
3) Investeeringud, mis võimaldavad ning toetavad erivajadustega inimeste ligipääsu ja kaasamist
üldhariduskoolidesse, kutseharidusasutustesse ning noorsootööasutustesse. Toetatakse investeeringuid
õppekeskkonda, et hõlbustada kaasava hariduse põhimõtete rakendamist hariduses ja noorsootöös.
4) Eespool nimetatud sekkumismeetmete rakendamist toetatakse meetmetega, millega edendatakse hariduse
kvaliteedi hindamist ning kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimist. Toetatakse koolivõrgu ja koolide juhtimisele
keskendunud kompleksse ja tervikliku teenuse väljatöötamist ja juurutamist. Teenus põhineb tõenduspõhise
kooli/koolivõrgukvaliteedijuhtimise metoodikal, mis sobib erinevatesolukordades kasutamiseks. See on
teadmistepõhine viis pakkuda kohalikele omavalitsustele tööriistakasti, mis võimaldab kavandada tegevusi
koolivõrgu ajakohastamiseks ning õpetamise ja õppimise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks ning seirata
nende tegevustega seotud sisendit, protsesse ja mõju.
Peamised sihtrühmad
õpilased, õpetajad, kohalikud omavalitsused, riik; kohalikud omavalitsused, koolijuhid, haridusasutused
(koolijuhid, õpetajad).
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Sekkumine loob paremad võimalused kaasava hariduse põhimõtete edendamiseks koolides. Kõik
investeeringud hoonetesse ja õpikeskkonda peavad vastama puuetega inimeste juurdepääsetavuse
kriteeriumidele. Koolipidajad saavad eritoetust väikelahendusteks, et tuge vajavaid lapsi saaks hõlpsamini
tavakoolidesse kaasata.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Põhikoolide võrgustiku arendamisse investeerimisel keskendutakse väheneva ja vananeva elanikkonnaga
piirkondadele, kus on suur osa rändetaustaga ja madalama sotsiaal-majandusliku taustaga elanikkonnast.
Selline lähenemisviis tagab kaasamise ja võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele.
Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad on põhikoolide võrgustiku toetusmeetmetest välja jäetud.
101
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.4.8.2 Näitajad
Tabel 123: Väljundnäitajad
Piir-konna
eesmärk
Prioriteet
Mõõtühik
väärtus
(2024)
(2029)
eesmärk
Vahe-
Siht-
Näitaja
gooria
kate-
Fond
Eri-
ID
6 ii ERF Ülemineku Kaasajastatud pind ruutmeetrid 3000 25000
Tabel 124: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Sihtväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
(2029)
Erieesmärk
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
Fond
ID
6 ii ERF Ülemineku Ruutmeetreid õpilase m2/õpilane 8,3 ( 2020 <=11,5
kohta haridusvõrgu 2020
korrastamisel toetust aastaks)
saanud objektidel
2.1.4.8.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 125: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ERF Ülemineku ii 122 72 000 000
Tabel 126: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ERF Ülemineku ii 01 72 000 000
Tabel 127: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ERF Ülemineku ii 31 67 000 000
6 ERF Ülemineku ii 33 5 000 000
Tabel 128: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ERF Ülemineku ii 09 N/A
102
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 129: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ERF Ülemineku ii 03 72 000 000
2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja
ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste
sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu
hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu
2.1.4.9.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Üheks suureks väljakutseks sotsiaalsektoris on pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse, piisavuse ja
kvaliteedi tagamine, teenuseosutajate valiku laiendamine, tööjõu kvalifikatsiooni ja motivatsiooni parandamine
ning pikaajalise hoolduse rahalise kestlikkuse parandamine. Selgelt joonistub välja vajadus suurendada
pikaajalise hoolduse riiklikku rahastamist, rakendada kulutõhusamat lähenemisviisi ja suurendada kohalike
omavalitsuste võimekust pakkuda kodus osutatavaid pikaajalise hoolduse teenuseid. Nö pehmete sekkumiste:
süsteemi arendamine ja ümberkorraldamine, rahastusmudelite uuendamine, uute teenuste disainimine ja
pakkumine jne kõrval on vajalik tegeleda ka pikaajalise hoolduse jaoks vajaliku taristuga sh nii sotsiaalkaitse
sektoris kui ka tervishoius, et tagada inimkesksete ning integreeritud teenuste pakkumine.
Partnerite, sidusrühmade ja ekspertide koostöös välja töötatud pikaajalise hoolduse mudel näeb ette, et
teenuste osutamine toimub riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riik võtab suurema vastutuse selliste
pikaajalise hoolduse teenuste arendamise eest, mida ei ole mõistlik igal omavalitsusel eraldiseisvalt välja
arendada, samal ajal kui kohalik tasand teab kõige paremini oma abivajajaid ning saab seetõttu pakkuda
parimat abi. Pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise õnnestumiseks – teenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parendamiseks - tuleb suurendada riigi ja kohalike omavalitsuste panust.
Sekkumise eesmärk on toetada tegevusi ja taristuinvesteeringuid, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse
reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist. Sekkumise lähtekohaks on
deinstitutsionaliseerimise põhimõte ja eesmärgiks on toetada inimeste iseseisvat elu ning toimetulekut niipalju
kui võimalik ning säilitada inimeste sidet kogukonnaga. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse
tagamiseks ja inimkeskse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorite
institutsionaalsest hooldusest integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Sekkumisel on kaks peamist
tegevussuunda, mis on üheks osaks pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise tervikpaketist.
Esimene tegevussuund on suunatud sotsiaalhoolekandesektorile. Põhitegevus on seotud investeeringutega, mis
võimaldavad pakkuda täiendavaid kogukonna- ja kodupõhiseid teenuseid kõrvalabi vajadusega inimestele. Tegevus
hõlmab nii uut tüüpi teenuste (nt kogukonna majad vanemaealistele või isikukeskse erihoolekande teenusmudeli
rakendamiseks kohalikus omavalitsuses teenuskohade jms) loomist kui olemasolevate teenuste ümberkujundamist (sh
abitehnoloogiate, nutilahenduste kasutamine, jms) toetamaks inimeste iseseisvust ja vältimaks institutsionaliseerimist.
Erihoolekandeteenuse ümberkorraldamisel kohaldatakse koduläheduse põhimõtet. Teenuste ja taristu arendamisel on
esmatähtis säilitada kontakt perega ning võimaldada inimestel saada toetust oma perekondadelt ja minna üle
kergematele kogukonnapõhistele teenustele, kui inimene on valmis väiksemaks abiks ja suuremaks sõltumatuseks.
Samuti toetatakse tegevusi, mille eesmärk on julgustada era- ja mittetulundussektorit investeerima sotsiaalhoolekande
valdkonda; soodustatakse tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laialdasemat kasutamist sotsiaalkaitse valdkonnas nii
selleks, et parandada ligipääsu kohalikele omavalitsustele, riiklikele teenustele ning haridus- ja teadusasutustele, kui
ka erasektori kaasamiseks.
Teine tegevussuund on suunatud tervishoiusektorile ning selle eesmärk on luua maakondlikud integreeritud
heaolukeskused, mis ühendavad endas nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi
tervishoid, ja üldhaigla, eriarstiabi ja muud ühiskondlikud teenused; kodu lähedal osutatavad
sotsiaalhoolekandeteenused). Viljandi maakonnas on käimas esimese integreeritud heaolukeskuse loomine,
kuid selliste keskuste loomine on mõistlik ka teistes maakondades. 2015. aastal tellis Eesti Haigekassa
Maailmapangalt uuringu, mille tulemusena koostati koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi haiglaga
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projekt. Projekti tulemusena loodi haigla-, esmatasandi
tervishoiu- ja sotsiaalsektori vaheline piirkondlik koostöömudel, mida saab rakendada mujal Eestis. Projekti ja
103
Tööversioon seisuga 1.10.2021
ka Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastamise tulemusena on Viljandi Eestis esimene, kes ehitab uue
maakondliku integreeritud tervise ja heaolukeskuse, mis vastab tänapäevastele vajadustele ja on
majanduslikult elujõuline, vastupidiselt praegusele olukorrale teistes maakondades, kus kasutusel olev
haiglahoone on liiga suur, ebatõhusa planeeringuga ning mille püsi- ja halduskulud on kõrged. Eesmärk on
saavutada sama tulemus ka teistes maakondades ning pakkuda seeläbi inimestele õigeaegseid ja tõhusaid
teenuseid. Ressursside piiratuse tõttu ei ole võimalik paralleelselt alustada integreeritud tervise ja
heaolukeskuste loomist kõikidesse Eesti maakondadesse, mistõttu lähtutakse konkreetsete objektide valikul
põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse investeeringud nendesse maakondadesse, mis oma
sotsiaalmajandusliku või geograafilise positsiooni tõttu on teistest kehvemal positsioonil. Investeeringud
moodustavad tervikpaketi poliitikaeesmärk II raames tehtavate investeeringutega maakonnahaiglate
energiatõhususe suurendamiseks.
Tervishoidu tehtavad investeeringud põhinevad inimesekesksel integreeritud haigla üldkaval, mis töötatakse
välja struktuursete reformide tugiprogrammi toel.
Peamised sihtrühmad
- Hooldamist vajavad isikud, sealhulgas eakad, kognitiivsete häiretega inimesed ja sotsiaalse
toimetulekuraskustega isikud
- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, erasektor, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
osutajad, k.a spetsiaalne tööjõud), hooldust vajavate isikute pereliikmed, st võimalikud isikud, kelle suhtes
hoolduskoormust kohaldatakse
- Tervishoid ja sotsiaalvaldkond (teenuseosutajad, sh spetsiaalne tööjõud)
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Eesti
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Ei ole asjakohane.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.4.9.2 Näitajad
Tabel 130: Väljundnäitajad
kategooria
eesmärk
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
väärtus
(2024)
(2029)
Vahe-
eesmärk
Siht-
Näitaja
Fond
Eri-
ID
6 iii ERF Ülemineku Kaasajastatud haiglate arv arv 0 2
6 iii ERF Ülemineku Loodud või kohandatud elu- ja 0 4695
arv
teenuskohtade arv
104
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 131: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Sihtväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
(2029)
Erieesmärk
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
Fond
ID
6 iii ERF Ülemineku Uue või Kasutajaid/aastas 0 2020 3756
ajakohastatud elu- ja
teenuskohtade
kasutajate arv
2.1.4.9.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 132: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ERF Ülemineku iii 127 95 600 000
Tabel 133: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ERF Ülemineku iii 01 95 600 000
Tabel 134: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ERF Ülemineku iii 33 95 600 000
Tabel 135: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ERF Ülemineku iii 09 N/A
Tabel 136: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
6 ERF Ülemineku iii 03 95 600 000
2.1.7. MATERIAALSE PUUDUSE VÄHENDAMINE
See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,
mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,
mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l
105
Tööversioon seisuga 1.10.2021
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki
2.1.7.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast
materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning
võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist
2.1.4.10.1 Fondide sekkumine
Toetuse liigid
Rahalisi vahendeid kasutatakse sihtrühmale toidu ja esmase materiaalse abi andmiseks, toiduannetuste
kogumiseks annetamiseks ja kaasnevate meetmete pakkumiseks. Hoolimata olukorra paranemisest on vaesus,
sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus Eestis suured. 2018. aastal elas 21,7% Eesti elanikkonnast
vaesuse ohus ja 2,4% absoluutses vaesuses. Võrreldes 2017. aastaga vähenes vaesuse ohus elavate inimeste
osakaal 0,2 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal 0,3 protsendipunkti võrra.
Vaesuse oht vähenes üksikleibkondades, st üksi elavate inimeste hulgas, samuti üksikvanemate hulgas.
Vanuserühmade lõikes on lõhe kõige väiksem vanemaealiste (65-aastaste ja vanemate) hulgas, kuigi viimasel
kümnendil on see igal aastal veidi suurenenud. Vanuserühmade lõikes on lõhe kõige väiksem vanemaealiste
(65-aastaste ja vanemate) hulgas, kuigi viimasel kümnendil on see igal aastal veidi suurenenud.
Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid
arvesse võtmata oleks 39,1% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,7% absoluutses vaesuses.
Vaesuse oht püsis 16–24-aastaste noorte seas 20,9% tasemel. Alla 18-aastaste laste hulgas suurenes vaesusriski
määr 2018. aastal 1,9 protsendipunkti 17,1%-ni. Samal ajal langes laste absoluutne vaesuse määr 2,5%-lt
2017. aastal 1,6%-le 2018. aastal. Vaesuse ohus elavate eakate osakaal on vähenenud – 65-aastaste ja vanemate
inimeste osakaal vähenes 46,4%-lt 2017. aastal 43,1%-le 2018. aastal.
2019. aastal elas 7,6% Eesti elanikkonnast puuduses. Puuduse määr oli kõrgeim eakate seas (vähemalt 65-
aastased) (10,4%) ja madalaim 18–24-aastaste hulgas (5,3%).
Peamised sihtrühmad
Absoluutses vaesuses elavad inimesed, kodutud ja vaesuse ohus olevad inimesed.
Riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus
Sekkumise üldeesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse
kaotamisele Eestis. Täpsemalt antakse enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja esmast materiaalset abi
ning sotsiaalse kaasamise meetmeid. Toidu pakkumine võimaldab luua paremat kontakti abivajava isikuga ja
seega kaasata ta muudesse teenustesse ja/või tugiteenustesse, sealhulgas näiteks aktiivsetele
tööturuteenustesse, sotsiaalhoolekandeteenustesse, haridusele ja koolitusele juurdepääsule, mis pikemas
perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust.
Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused. 1) Toidu ja esmase materiaalse abi
kättesaadavaks tegemine sihtrühmale ning 2) toiduannetuste kogumine ja jaotamine, mis vähendab ka toidu
raiskamist. Esimeses punktis osutatud tegevus hõlmab toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmist keskselt ja
jaotamist kohalikul tasandil või sihtrühma vautšerite pakkumist, mis võimaldab neil otse osta/saada esmast
toiduabi ja materiaalset abi.
Meetmed viiakse ellu koostöös selliste partneritega nagu valitsusvälised organisatsioonid, toidukauplused ja
hulgimüüjad, kohalikud omavalitsused jne. Vastastikune õppimine, võrgustike loomine ja sotsiaalse vastutuse
edendamine toiduainesektoris aitab kaasa sekkumise tõhususele.
Mõlemat tegevust täiendavad mõned kaasnevad meetmed, mille eesmärk on leevendada enim
puudustkannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust. Need meetmed hõlmavad näiteks nõuandeid ja teavet
toitumise ning toiduretseptide kohta, olemasolevate sotsiaalteenuste või muud liiki avaliku ja erasektori abi
106
Tööversioon seisuga 1.10.2021
kohta, aktiivsete tööturumeetmete, mõne põhilise nõustamistegevuse ja seminaride kohta, nt leibkonna eelarve
haldamise, toiduvalmistamise klasside jms kohta. Osa neist meetmetest eraldatakse otse muudest ESF+
meetmetest, mille eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja vähendada ebavõrdsust. Kõige vaesemad
lapsed suunatakse täiendavatele teenustele, nagu tasuta alusharidus ja lapsehoid, tasuta haridus ja tasuta
tervishoid.
Tegevuste valimise kriteeriumid
Rakendamise kavandamise lähtepunkt on jõuda võimalikult laia sihtrühmani, pöörates samal ajal tähelepanu
toidu toiteväärtusele ja kvaliteedile ning toetusesaajate väärikusele.
2.1.4.10.2 Näitajad
Tabel 137: Väljundnäitajad
Prioriteet Erieesmärk Fond Piirkonna- ID Näitaja Mõõtühik
kategooria
7 m ESF+ Ülemineku Jagatud toidu ja kauba 17 138 667
rahaline koguväärtus eur
Tabel 138: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
Võrdlusväärtus
Võrdlusaasta
Erieesmärk
kategooria
Piirkonna-
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
Fond
ID
7 m ESF+ Ülemineku Toiduabi lõppsaajate arv arv 2020
2.1.8. INIMESTELE LÄHEDASEM EESTI
See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki
2.1.8.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja
keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku
soodustamine linnapiirkondades
2.1.5.1.1 Fondide sekkumised
107
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Seonduvate meetmete liigid
Abi antakse toetustena. Funktsionaalsetelt linnapiirkondadelt oodatakse sekkumiste valikul keskendumist
piiratud arvule arenguväljakutsetele, mis vajavad oodatud tulemuste saavutamiseks kompleksseid ja
integreeritud tegevusi. Projektide suurema mõju saavutamiseks tuleks luua integreeritum lähenemisviis,
laiendades toetusõiguslike organisatsioonide (erasektor, valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtjad,
eraisikud) ringi.
Tegevused valitakse välja linnapiirkonna strateegia ja tegevuskava koostamise käigus, mis lisatakse maakonna
arengustrateegia struktuuri. Strateegiad töötatakse välja koostöös kohalike omavalitsuste ja asutustega
kasutades alt üles lähenemisviisi. Maakonna arengustrateegia linnade osa koostavad asjaomased linnalised
omavalitsused ja linna sidusrühmad. Maakonna arengustrateegia ja linnapiirkonna tegevuskava peavad heaks
kiitma vastava linnapiirkonna kohalikud omavalitsused. Linnapiirkonna tasandil korraldatakse
projektitaotluste kogumiseks avatud konkursid. Asjaomaste linna sidusrühmade esindajad vastutavad
piirkondlike valikukomisjonide vormis projektide valimise eest. Kõik projektid peavad olema kooskõlas
strateegiatega. Projektide valiku tulemuste põhjal koostatakse tegevuste loetelu sisaldavad linnade
tegevuskavad. Maakonna arengustrateegia koos koostatud linnade tegevuskavaga esitatakse
korraldusasutusele arvamuse saamiseks enne heakskiitmist linnapiirkondade omavalitsustes, et tagada
vastavus ühissätete määruse artiklis 29 sätestatud miinimumnõuetele.
Projektide valikule kaasa aitamiseks ja projektide loetelu sisaldava linnade tegevuskava koostamiseks luuakse
üksikasjalikud suunised ja võrgustikud. Vajalike analüüside rahastamine tehakse kättesaadavaks ka kõigile
linnade asjaomastele osapooltele. Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks projektide
väljatöötamisel koordineeritakse ja toetatakse nõustamist ja koolitust tsentraalselt.
Poliitikaeesmärkide nr 2 ja 5 meetmed, mis on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, on kavandatud
integreeritud viisil, ühendades sekkumised iga funktsionaalse linnapiirkonna konkreetsete probleemide
lahendamiseks meetmetega, mis on suunatud keskkonna- ja säästva liikuvuse kitsaskohtadele suuremates
linnapiirkondades. Sünergia teiste poliitikaeesmärkide ja erieesmärkidega saavutatakse maakondlike
strateegiate rakendamisega. Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamisega seotud
sekkumismeetmeid kavandatakse poliitikaeesmärgi nr 2 raames. Poliitikaeesmärgi nr 5 kohane
linnapiirkondade erieesmärk keskendub üldistele elukeskkonnaga seotud takistustele ja arenguvõimalustele,
mis on kindlaks määratud territoriaalsete strateegiate ajakohastamise käigus.
Nutikad lahendused (sealhulgas rohelahendused)
Seni ei ole suured funktsionaalsed Eesti linnapiirkonnad teenuste osutamiseks, transpordikorralduse
muutmiseks ega linnaruumi atraktiivsemaks muutmiseks piisavalt digitaalseid ja muid nutikaid lahendusi
kasutanud. Tänu uuenduslike ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste olemasolule on linnad hea keskkond
uuenduslike lahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks. Selliste lahenduste katsetamine võimaldaks
lahendada linnade jaoks aktuaalseid arenguprobleeme, toetades samal ajal nende rahvusvahelist
konkurentsivõimet. Toetust antakse linnades pakutavate nutikate teenuste ja lahenduste arendamiseks,
katsetamiseks ja rakendamiseks (nt uued e-teenused, suur- ja avaandmete kasutatavus, e-
demokraatia/kaasamislahendused, intelligentsed süsteemid (sh seireks) ja nutivõrgud (liiklus, valgustus jne)).
Neid sekkumisi täiendab ka poliitikaeesmärgi nr 1 sekkumisloogika, mille kohaselt toetatakse ettevõtteid
teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavates investeeringutes ja toetatakse innovatsiooni ning
teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostoimet. Rohelahenduste projektide eesmärk on
suurendada linnaruumi elurikkust, muutes linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja
inimestele elamisväärseks. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja
projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veekogude
rajamist jne. Need sekkumised on suunatud kõigile linnapiirkondadele.
Ida-Viru linnapiirkonna taaselustamine
Ida-Viru linnapiirkonnas tuleb erilist tähelepanu pöörata alakasutatud linnaaladele. Nagu on märgitud
vahehindamise aruandes, on säästvate linnameetmete raames võetavad sekkumised Ida-Viru maakonna
mahajäänud ja alakasutatud linnapiirkondade uuendamiseks olnud selgelt ebapiisavad. Ida-Viru maakonna
puhul on oluline jätkata linnakeskkonna arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku
taristu (sh jalgrattataristu) renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks
kvalifitseeritud tööjõule ja kohaneda rahvastiku vähenemisega. Täiendavat tähelepanu tuleb pöörata
eluasemete tühjenemisega seotud probleemidele, mis toovad endaga kaasa vajaduse linna kompaktsemaks
muuta. Need sekkumised on suunatud ainult Ida-Virumaal asuvatele linnapiirkondadele.
108
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused
Need meetmed on suunatud Ida-Virumaal ja Pärnu funktsionaalses linnapiirkonnas asuvatele
linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.5.2).
Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus
Need meetmed on suunatud kõigile linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme. (vt
kirjeldus peatükis 2.5.2).
Meetmete mõju kodanikele ja ettevõtjatele on peamiselt seotud linnakeskkonna paranemisega, muutes
linnapiirkonnad elu- või majandustegevuse jaoks atraktiivsemaks ja mugavamaks.
Linnataristusse või nutikate lahenduste arendamisse tehtud investeeringute rakendamisel võetakse arvesse
ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid.
Peamised sihtrühmad
Kohalikud omavalitsused, ühistranspordikeskused, ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid ja sihtasutused,
teadus- ja arendusasutused.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Linnataristusse
või nutikate lahenduste arendustesse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse
juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid.
Funktsionaalse linnapiirkonna strateegia ettevalmistamisel kaasatakse asjakohased linnapiirkonna partnerid,
sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös sotsiaalministeeriumiga kavandatakse projektide valikukriteeriumid
võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks.
Linnataristusse või nutikate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse
võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peavad olema kättesaadavad suunised
ja parimad praktikad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peavad olema kergesti ligipääsetavad 8–80
põhimõtte tähenduses, nii et igas vanuses inimesed saaksid seal iseseisvalt ja turvaliselt liikuda. Toetuse
andmise otsuses tuleks selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Nii poliitikaeesmärgi nr 2 (erieesmärk viii säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine) kui
ka poliitikaeesmärgi nr 5 (erieesmärk i) meetmete kaudu eraldatakse vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu
Fondi vahenditest säästvale linnaarengule.
Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalne vahendi, millega toetatakse liikmesriikide kavandatud algatusi“
vormis vastavalt ühissätete määruse artikli 28 punktile c. Eelmise perioodi õppetundide näitel on leitud, et
säästva linnaarengu küsimuste integreerimisel olemasolevasse strateegiliste kavade raamistikku võiks olla
lisaväärtus funktsionaalsete piirkondade tervikliku planeerimise tähenduses. Seetõttu lisatakse
olemasolevatele maakondlikele strateegiatele eraldi linnapiirkondi käsitlev osa, milles keskendutakse
konkreetse linnapiirkonna erinevaid valdkondi hõlmavatele arenguprobleemidele ja vajadustele ning tuuakse
välja asjakohased arengueesmärgid- ning lahendused (sh majanduse, kliima ja keskkonna, liikuvuse,
demograafia -ja sotsiaalvaldkonnas) Riikliku määrusega kehtestatakse alasuunast toetatavate tegevuste kohta
rakendamise tingimused, muuhulgas sätestatakse linnapiirkonna tegevuskava koostamise põhimõtted ning
linnapiirkonna asjaomaste osapoolte roll ja ülesanded tegevuste valikuks. Projektide rahastamist haldab keskne
rakendusüksus.
Funktsionaalne linnapiirkond (käesoleva erieesmärgi sihtpiirkond) hõlmab nii keskuslinna kui ka sellega
lähedalt seotud tiheasustusega ala. Lähitagamaad defineeritakse kui keskuslinna ümbritsevat katkematu
asustusega valglinnastunud ala, mida seob keskuslinnaga igapäevane tihe pendelränne. Toetus on suunatud
funktsionaalsetele linnapiirkondadele, mille elanikkond ületab 50 000 inimest – suuremad funktsionaalsed
linnapiirkonnad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe
linnastud). Linnapiirkondade geograafiline mõõde on kooskõlas metoodikaga, mille on välja töötanud
Statistikaamet, kasutades sarnase rahvastikutihedusega asustusklastreid ja kohandades laialdaselt kasutatavat
109
Tööversioon seisuga 1.10.2021
OECD linnapiirkonna määratlust Eesti territooriumi suurust silmas pidades. Linnapiirkonna võimaliku
määratlemise üle võivad otsustada linna ametiasutused, võttes arvesse funktsionaalseid seoseid, nagu
igapäevane pendelränne või ühiselt korraldatavad teenused. Konkreetne geograafiline sihtpiirkond võib
sõltuvalt sekkumisest erineda.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Võimalikud seosed linnaarengu erinevate sekkumismeetmete vahel tehakse kindlaks maakonna
arengustrateegiates, piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete puutumus ja ulatus sõltub konkreetse
linnapiirkonna arengustrateegiast ja tegevuste valikust. Potentsiaalselt võivad kõik sekkumised täiendada
piirkonnaüleste (INTERREG, URBACT) programmide tegevusi, kuna linnapiirkondade arenguväljakutsed on
olulised nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.5.1.2 Näitajad
Tabel 139: Väljundnäitajad
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
Vahe-
Fond
Siht-
Eri-
ID
8 i ERF Ülemineku RCO114 Avalik ruum, mis on m2 0 80 000
linnapiirkondades loodud või
taastatud
8 i ERF Ülemineku RCO36 Roheline taristu, mida toetatakse ha 10 40
muudel eesmärkidel kui
kliimamuutustega kohanemine
8 i ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse arengu Projektid 6 26
projektid
8 i ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 1 1
territoriaalse arengu strateegiad strateegiatesse
8 i ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse arengu Inimesed 678 678
strateegiate raamistikku 588 588
kuuluvate projektidega hõlmatud
elanikkond
8 i ERF Ülemineku PSO01 Uute ja uuendatud korraldusega Teenused 1 6
teenuste arv
110
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 140: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
Erieesmärk
Sihtväärtus
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
(2029)
Fond
ID
8 i ERF Ülemineku PSR02 Arendatud avalikust Inimesed 0 2021 232 SFOS,
linnaruumist kasu 000 Statisti
saanud elanike arv kaamet
8 i ERF Ülemineku RCR11 Uute ja täiendatud Kasutajate 0 2021 128 SFOS,
avalike digitaalsete arv aastas 000 projekt
teenuste, toodete ja iaruan
protsesside kasutajate ded
arv
8 i ERF Ülemineku PSR03 Projektide arv, milles Projektid 0 2021 6 SFOS,
teenustega seotud projekti
pinnakasutus / aruand
e
halduskulud on
vähenenud vähemalt
20%
8 i ERF Ülemineku PSR04 Integreeritud Organisatsio 0 2021 16 SFOS,
projektidest kasu onid projekti
saanud aruand
e
organisatsioonide arv
2.1.5.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 141: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
8 ERF Ülemineku i 168 21 516 000
8 ERF Ülemineku i 083 2 000 000
8 ERF Ülemineku i 079 4 000 000
8 ERF Ülemineku i 018 8 000 000
8 ERF Ülemineku i 158 6 000 000
8 ERF Ülemineku i 170 200 000
Tabel 142: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
8 ERF Ülemineku i 01 41 716 000
Tabel 143: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
8 ERF Ülemineku i 33 41 716 000
111
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 144: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
8 ERF Ülemineku i 3 41 716 000
2.1.8.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja
keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja
julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades
2.1.5.2.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Abi antakse toetustena. Projektid valitakse välja avatud taotlusvoorudes, kus projektivaliku protsessi on
kaasatud erinevad kohaliku tasandi osapooled. Projektid peavad olema kooskõlas maakonna
arengustrateegiaga. Toetuse saajad peaksid oma tegevused fokusseerimakõige olulisematele väljakutsetele,
tulemuste saavutamiseks rakendama kompleksseid ning integreeritud tegevusi.
Positiivne näide territoriaalse ja integreeritud lähenemisviisi kasutamisest perioodil 2014–2020 on
piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks. Selle tegevuse jaoks koostati kõigi oluliste
kohalike ja regionaalsete organisatsioonide koostöös pikaajalised tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise
kavadmaakonnas. Sama lähenemist kasutati ka investeeringumeetme puhul, kus projektid valiti välja
maakonnas, kaasates erinevaid osapooli. Eelmisest perioodist saadud positiivne õppetund on see, et piirkonna
väljakutsed ja integreeritud lahendused oli võimalik läbi mõelda maakonnas kohapeal ja seetõttu on nimetatud
meetmed olnud tõhusad. Selleks et tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust projekte koostada ja ellu viia
ning kaasata kõiki vajalikke osapooli, koordineeritakse keskselt nõustamised ja koolitused käesoleva
erieesmärgi osana.
Kuna paljude Eesti piirkondade rahvastik väheneb ja vananeb ning teistes piirkondades kasvab, tuleks
kohalikes omavalitsustes arendada kaasaegset ja eesmärgile suunatud teenuste arendamise suutlikkust,
sealhulgas suutlikkust arendada tarkasid teenuseid ja digilahendusi. Vähene kohaliku tasandi arengusuutlikkus
takistab toetusmeetmete, reformide ja poliitikameetmete edukat rakendamist. Territoriaalse haldusreformiga
on loodud eeldused arenguhüppeks kohaliku omavalitsuse tasandil, kuid ilma suutlikkuse suurendamiseta
jätkavad kohalikud omavalitsused vana teed ja arengutempo ei muutu.
Kui 2010. aastal tuli 69,9% riigi SKPst Harju- ja Tartumaalt, siis 2017. aastal oli see juba 74,4%, mis on samal
ajal 0,2% vähem kui aasta varem. Piirkondadest ületab SKP elaniku kohta riigi keskmist ainult Harju maakond
(143%), samas on see mõnes maakonnas alla 50% riigi keskmisest. Kuigi ettevõtlustegevus on kõigis
maakondades alates majanduskriisist pidevalt kasvanud, on see olnud kiirem kõige suurema
majandustegevusega Tallinna ja Tartu linnapiirkondades ning aeglasem kõige väiksema ettevõtlusaktiivsusega
piirkondades. Samuti esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi juurdepääsul kapitalile ja
kvalifitseeritud töötajatele. Lisaks Hiiumaale on Ida-Viru maakonnas endiselt kõige aeglasem kasv ja madalaim
ettevõtlusaktiivsuse tase.
Mitmed analüüsid on näidanud, et ekspordi kasv toob kaasa brutopalga tõusu. Seepärast on oluline, et
innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamine ning muu ettevõtluse arendamist toetav tegevus
(sealhulgas poliitikaeesmärgi nr 1 raames) aitaks piirkondlikel ettevõtetel muutuda ekspordile
orienteeritumaks ning liikuda edasi väärtusahelas ja tõhususes, lisades kohalikele ressurssidele suuremat
väärtust. Ida-Viru maakond erineb ülejäänud Eestist, sest töötuse määr on jätkuvalt kõrgem, baasitaristut ei
olepiisavalt arendatud, piirkonnas on suur hulk kasutuseta hooneid ja tööstuslikku tühermaad ning
elamukinnisvaral on madal väärtus. Euroopa Komisjoni käivitatud õiglase ülemineku fond täiendab selles
piirkonnas investeeringuid, mida on juba kavandatud teiste poliitikaeesmärkide ja riiklike toetusmeetmetega.
Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond:
Ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on piirkonniti väga erinev: väljaspool pealinnapiirkonda elanikkond vananeb
ja väheneb, tuues kaasa kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja kinnisvara madala väärtuse ning takistades kohalike
ettevõtete juurdepääsu kapitalile, kes sooviksid investeerida toodete/teenuste lisandväärtuse suurendamisse.
Kohalike omavalitsuste potentsiaali on atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamisel alakasutatud. Avaliku
sektori toetus ettevõtluskeskkonna soodustamisel, arendus- ja innovatsioonivõimekuse arendamisel ning
112
Tööversioon seisuga 1.10.2021
piirkonnaspetsiifiliste tugiteenuste pakkumine muudab ettevõtted väljaspool pealinnapiirkonda
konkurentsivõimelisemaks ja võimaldab saada poliitikaeesmärgist nr 1 rohkem kasu. Selleks et tugevdada
kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ja suurendada piirkondliku ettevõtluskeskkonna
atraktiivsust, on vaja toetada erinevaid tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad olla turismiedendus ja
kohaturundus, ettevõtlusvõrgustike, piirkonnaspetsiifiliste kompetentsikeskuste ja klastrite arendamine
ettevõtlikkuse ja kaugtöö edendamine, ettevõtete diagnostika, koolitusted ja muud maakonna
arengustrateegias kavandatud tegevused. Samuti võib vajadusel kombineerida tegevusisihistatud
investeeringutega (külastusobjektid, tööstusalade ja muu ettevõtluseks vajaliku tehnilise taristu (nt
juurdepääsuteed) parem kasutamine, avalik linnaruum, sealhulgas linnakeskuste elavdamine ja ehituspärandi
taaskasutusele võtt, tootearendus- ja koostöö keskused või inkubaatorid).
Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused:
Selleks et tagada juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, pakuvad meetmed piirkonnas tegutsevatele
teenuseosutajatele võimalusi kavandada integreeritud tegevusi, mis on vajalikud oodatavate tulemuste
saavutamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata avalike teenuste arendamist (paranenud teenusekvaliteet ja
uuenduslikud viisid teenuste osutamiseks, nt e-teenused, mobiilsed teenused, kohalike omavalitsusega
koostöös osutatavad teenused, kogukonnateenused, mitmesugused pilootprojektid) ning avalike teenuste
taristu kohandamisega seotud tegevusi (multifunktsionaalsed teenusekeskused või taristuvõrgustiku terviklik
väljaarendamine, säästva veemajanduse edendamine).
Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus:
On vaja arendada kohaliku ja piirkondliku tasandi suutlikkust (kohalikud omavalitsused, kohalike
omavalitsuste liidud, maakondlikud arenduskeskused jne) rakendada maakonna arengustrateegiaid ja
koostada suure mõjuga projekte. Vajalikud sekkumised hõlmavad järgmist:
Majandusarengut ning teenuste disaini ja teenusvõrgustike kavandamist toetavad uuringud, analüüsid,
ekspertiisid, nõustamised;
Arendussuutlikkust toetavad ja tõstvad arendus- ja koolitusprogrammid kohalikele ja piirkondlikele
võtmeosapooltele (keskendudes teenustele, ettevõtlusele, tööturule, oskustele ja majandusarengule);
Võrgustike töö toetamine (piirkondlike võtmeosapoolte esindajaid hõlmavad rakke- ja
eksperdirühmad kindla eesmärgi saavutamiseks).
Uuringute, analüüside ja ekspertiiside eesmärk on aidata ette valmistada teisi projekte ja parandada projektide
kvaliteeti. Koolitused ja toetav võrgustikutöö koordineeritakse keskselt ja on kättesaadav kõigile olulistele
osapooltele kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
Toetatud tegevused tagavad elanikele kättesaadavaid ja kvaliteetseid teenuseid ning paremaid tööhõive ja
ettevõtluse arendamise võimalusi väljaspool pealinnapiirkonda.
Oodatavad tulemused on järgmised:
piirkondlike ettevõtete teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamine ning parem koostöö
teadus- ja arendusorganisatsioonidega;
piirkondliku ettevõtluse suurem lisandväärtus;
hästi tasustatud töökohtade lisandumine;
parem juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele;
alakasutatud hoonete ja alade pindala vähenemine linnakeskustes;
kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid;
kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus rakendada strateegiaid, koostada ja rakendada projekte;
teenuste võrgustik ja korraldus vastavad kahaneva elanikkonna vajadustele.
Peamised sihtrühmad
Kohalikud omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused ja muud piirkondlikud organisatsioonid, VKEd,
valitsusvälised organisatsioonid, piirkondlikud vee-ettevõtted.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
113
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Taristusse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini
põhimõtteid. Teenuste arendamisel võetakse arvesse mittediskrimineerimist ja juurdepääsetavuse
põhimõtteid. Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamisel võetakse arvesse võrdsuse ja
mittediskrimineerimise põhimõtteid.
Sekkumise kavandamise ettevalmistamisse tuleks kaasata asjakohased sotsiaalpartnerid, sh
kodanikuorganisatsioonid. Koostöös sotsiaalministeeriumiga (https://kompetentsikeskus.sm.ee/vorgustik/)
kavandatakse projektide valiku kriteeriumid, täpsustatakse ja vajadusel kohaldatakse võrdõiguslikkuse,
kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Erieesmärgi nr 2 „kohalike omavalitsuste paremat
suutlikkust“ käsitlev meede integreerib võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mittediskrimineerimise lähenemisviisi
koolitusteemadesse, õpetades, kuidas tagada võrdõiguslikkus, kaasamine ja mittediskrimineerimine projekti
eri valdkondades. Taristusse või arukate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb
arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peaksid olema kättesaadavad
suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peaksid olema kergesti ligipääsetavad 8–80
põhimõtte tähenduses. Toetuse andmise otsuses tuleks selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või
järelevalvekohustused.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis ja see põhineb maakondlikel
arengustrateegiatel, milles kirjeldatakse piirkonnale omaseid väljakutseid ja arenguvajadusi erinevates
valdkondades.
Eesti puhul on funktsionaalsed piirkonnad arenenud linnade võrgustiku alusel. Iga selline linn tegutseb
ümbritsevate maapiirkondade keskusena, pakkudes teatud teenuseid, töökohti (kui tööjõuareaali keskus) ja
transpordiühendusi teiste linnadega. Eesti funktsionaalsed piirkonnad (pendelrände andmetel) kattuvad
suuresti maakonnapiiridega. Maakonnad on Eestis kõige levinum koostööpiirkond avalike teenuste osutamisel,
ühistranspordi korraldamisel ja ettevõtetele tugiteenuste osutamisel. Pärast haldusreformi koostati kõigis Eesti
maakondades arengustrateegiad.
Erieesmärk on suunatud kõikidele funktsionaalsetele piirkondadele Eestis, kuid toetuse saajatena on välistatud
erieesmärgi 1 sihtpiirkonnaks olevad suuremad linnad oma linnalise territooriumi ulatuses.
Erilist tähelepanu pööratakse Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale, et toetada järelejõudmist ülejäänud riigile.
Väiksemate linnakeskuste elavdamisel pööratakse erilist tähelepanu muinsuskaitse alla jäävatele keskustele.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Piirkondadevaheliste ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus sõltub arengustrateegiatest ja valitud
tegevustest. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt Valga-Valka kaksiklinnad), et lahendada
vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Kesk-Läänemere programm,
Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm, Eesti-Vene programm.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Ei ole asjakohane.
2.1.5.2.2 Näitajad
Tabel 145: Väljundnäitajad
kategooria
eesmärk
Piirkonna
väärtus
Prioriteet
Mõõtühik
(2024)
(2029)
Vahe-
eesmärk
Siht-
Näitaja
Fond
Eri-
ID
8 ii ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 38 127
arengu projektid
8 ii ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad (millest: Ettevõtjad 15 160
mikro-, väikesed, keskmise
suurusega ja suured ettevõtjad)
114
Tööversioon seisuga 1.10.2021
8 ii ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad Ettevtõjad 0 10
8 ii ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust saavad Ettevõtjad 15 150
ettevõtjad
8 ii ERF Ülemineku PSO02 Uute arenguprogrammide arv Programmid 8 20
8 ii ERF Ülemineku PSO01 Uute ja uuendatud korraldusega Teenused 9 64
teenuste arv
8 ii ERF Ülemineku RCO75 Integreeritud piirkondliku Panused 1 1
arengu strateegiad strateegiatesse
8 ii ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Inimesed 0 475
arengu strateegiate raamistikku 000
kuuluvate projektidega hõlmatud
elanikkond
Tabel 146: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Sihtväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
(2029)
Erieesmärk
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
Fond
ID
8 ii ERF Ülemineku RCR02 Erasektori euro 0 2021 9 300 SFOS,
investeeringud, mis 000 taotluse
täiendavad avaliku rahulda
sektori toetust mise
(sellest: toetused, otsused
rahalised vahendid)
8 ii ERF Ülemineku PSR03 Projektide arv, projektid 0 2021 44 SFOS,
milles teenustega projektia
seotud pinnakasutus ruande
/ halduskulud on
vähenenud vähemalt
20%
8 ii ERF Ülemineku PSR05 Terviklikult teenusvõr 0 2021 20 SFOS,
arendatud gustikud projektia
teenusevõrgustike ruande
arv
8 ii ERF Ülemineku PSR04 Integreeritud organisat 0 2021 254 SFOS,
projektidest kasu sioonid projektia
saanud ruande
organisatsioonide
arv
8 ii ERF Ülemineku PSR06 Arenguprogrammi osalejad 0 2021 2 000 SFOS,
läbinud osalejate arv projektia
(ametialase ruande
kompetentsi
tõstmiseks)
2.1.5.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 147: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
8 ERF Ülemineku ii 169 83 890 000
8 ERF Ülemineku ii 158 64 000 000
8 ERF Ülemineku ii 170 3 300 000
115
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 148: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
8 ERF Ülemineku ii 01 151 190 000
Tabel 149: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
8 ERF Ülemineku ii 20 151 190 000
Tabel 150: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
8 ERF Ülemineku ii 3 151 190 000
2.1.9. ÕIGLANE ÜLEMINEK
See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi
kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki
See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b
alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki
2.1.9.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta
energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050.
aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,
tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega
2.1.6.1.1 Fondide sekkumised
Seonduvate meetmete liigid
Üleminekuprobleemide lahendamiseks ja õiglase ülemineku territoriaalses kavas kirjeldatud arenguvajaduste
rahuldamiseks on õiglase ülemineku fondi rakendamisel Ida-Virumaal ette nähtud kaks sekkumisvaldkonda. See
lähenemisviis on valitud selleks, et kõige tõhusamalt leevendada Ida-Viru maakonna ainulaadseid probleeme
seoses üleminekuga CO2-neutraalsele majandusele 2050. aastaks. Fondi rakendamisel tuleb tõhusalt tegeleda nii
ülemineku otseste mõjudega kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuurimuutustega.
Esimene tegevussuund on „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada see, mida enamik kohalikke
sidusrühmi ja Ida-Viru elanikkond tajub ülemineku peamise väljakutsena: vajadus mitmekesistada kohalikku
116
Tööversioon seisuga 1.10.2021
majandust ja ümberkorraldada tööjõudu. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas
õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud meetmetele.
Ülemineku peamine väljakutse on Ida-Viru maakonna majanduse ümberkujundamine eesmärgiga seda
mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Seetõttu on esimese tegevussuuna põhirõhk suurte
investeeringute toetamisel, suhteliselt suurte tööstusarengute ligimeelitamisel ja uute, suurema lisandväärtusega
töökohtadega ettevõtete loomisel. Lisaks põhivarasse tehtavatele investeeringutele on ette nähtud ka toetus
ettevõtete teadmusmahukuse suurendamiseks. See ei hõlma üksnes ettevõtetesisest teadus-, arendus- ja
innovatsioonitegevust, vaid ka kohalike haridus- ja teadusasutuste võmekuse suurendamist, et saavutada
piirkonnas pikaajaline positiivne mõju. Kuna majanduse mitmekesistamist peetakse üleminekuprotsessis
oluliseks arenguvajaduseks, on piirkonna majanduse terviklikuks ümberkujundamiseks ülimalt oluline
spetsiaalse tugitaristu loomine mikroettevõtete, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade
aktiivse ökosüsteemi tekkeks. Sel põhjusel on plaanis pakuda täiendavaid majanduse mitmekesistamist
toetavaid teenuseid ja VKEde investeerimistoetusi.
Teine suurem üleminekuga seotud probleem on üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade
toetamine. Õiglase ülemineku fondi kaudu peame tagama turvavõrgustiku neile, kelle jaoks üleminek saab alguse
sissetuleku kaotamisega. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat
ümberprofileerimist ja pakkuma põlevkivisektori töötajatele ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi.
Ette on nähtud tööturumeetmed, näiteks ajutine sissetulekutoetus töötajatele, kes lähevad üle uuele tööle, ning
põlevkivitööstuse töötajate ümberõppe- ja täiendusõppeprogrammid. Selleks et vastata piirkondade uute
ettevõtete ja uusi ärimudeleid viljelevate ettevõtete vajadustele, vajab piirkond ka ulatuslikumat
koolituspakkumist, mis tagab kasvuvaldkondades tegelevatele ettevõtetele nende vajadustele vastava
oskusteprofiiliga tööjõudu. Seepärast on üleminekuprotsessi positiivsete tulemuste saavutamiseks vaja
suurendada ka täiendusõppe, kutse- ja kõrghariduse pakkumist.
Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid,
keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures
osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides d, e, f, g, h, i, j ja o kirjeldatud
meetmetele.
Põlevkivist väljumise kontekstis tuleb Ida-Virumaa suuremate omavalitsuste jaoks välja töötada alternatiivsed
kliimaneutraalsed küttelahendused, kuna varasemalt on neid köetud elektritootmise ja põlevkiviõli tootmise
kõrvalproduktina tekkiva soojuse ja gaasiga. Sellepärast kavandatakse Ida-Viru maakonna suuremates linnades
sekkumist kaugkütte lahtisidumiseks põlevkivist.
Ülemineku ajal peame tegelema põlevkivi kaevandamise järelmõjuga keskkonnale ja tervisele, taastades ja
ennistades saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkust, suurendades piirkonna ringmajandussuutlikkust
(arendades seda majanduse ümberkorraldamise osana) ja mõistes paremini põlevkivi töötlemise mõju tervisele.
Toetatakse põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonna- ja tervisemõju leevendamist, et luua eeltingimused
saastunud alade taaskasutamiseks teiste sektorite, nt metsanduse, tööstusalade arendamise jm vajadusteks.
Põlevkivi töötlemise tervisemõjude paremaks mõistmiseks viiakse läbi biomonitooring, mis on üks tõhusamaid
meetodeid inimeste kokkupuute hindamiseks looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töökeskkonnas.
Üleminekuprotsessi jaoks on samuti oluline suurendada inimeste heaolu Ida-Virumaal. Sellepärast töötatakse
fondi raames välja sotsiaalset muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise meede, et tagada
sotsiaal- ja tervishoiusektori areng, luua piirkonnas ühtne ja kergesti juurdepääsetav teenuste võrgustik,
arendada paremaid sidemeid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi, sealhulgas lastekaitse vahel, ning
toetada sotsiaal-majanduslikku arengut, aidates seeläbi kaasa õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal.
Kohalikel omavalitsustel on piirkonnas oluline roll üleminekumõju leevendamisel ja üleminekuprotsessi
kiirendamisel. Kuna omavalitsused peavad samal ajal toime tulema survega oma eelarvetele, mis on tingitud
põlevkivisektori vähenemisest, õiglase ülemineku fondist toetatakse investeeringuid, mis leevendavad
ülemineku mõjusid kohalikele omavalitsustele. Näiteks, plaanis on toetada omavalitsusi sotsiaal- ja
hooldusteenuste osutamise valdkonnas (kuna varem võisid paljusid selliseid tegevusi teostada
põlevkivimajapidamiste töötud liikmed), ning energiatõhususe valdkonnas, mis võimaldab neil vähendada oma
püsikulusid.
Samuti, oluline on meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt üleminekuprotsessi subjektid, vaid selle aktiivsed
osalejad ja kujundajad. Oluline on tagada, et kohalik kogukond tunneb oma kaasvastutust kliimaneutraalsusele
ülemineku eest, seega peab julgustama inimeste individuaalseid pingutusi selles protsessis. Kogukondadele ja
mittetulundusorganisatsioonidele antakse toetust piirkondlike algatuste läbiviimiseks, mis võimendavad õiglast
üleminekut, ehk tulenevad kliimaneutraalsusele üleminekust või aitavad sellele kaasa. Sellisteks tegevusteks
võivad olla nt kogukonnapõhised haridusalased ja sotsiaalse kaasamise algatused; keskkonnateadlikkuse ja
117
Tööversioon seisuga 1.10.2021
ringmajanduse edendamine; sotsiaalne, kultuuriline ja muu innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi
säilitamine, arendamine ja tõlgendamine; noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused jne.
Peamised sihtrühmad
Nii uued kui ka olemasolevad ettevõtted (peamiselt VKEd), kes on huvitatud töökohtade loomisest ning
teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas, teadus- ja arendusasutused,
kõrgharidusasutused, piirkondlikud organisatsioonid, omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused,
kaugkütte pakkujad, üleminekuprotsessi keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest mõjutatud elanikkond,
põlevkivisektori töötajad, täiskasvanuhariduse omandajad.
Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja
mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
Teave õiglase ülemineku protsessi ja toetusmeetmete kohta tehakse kättesaadavaks eesti ja vene keeles kogu
rakendamisprotsessi vältel. Ida-Virumaal on Eesti suurim sooline palgalõhe ning eestlaste ja mitte-eestlaste vahel
on märkimisväärne tööalane lõhe viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. Et toetada täiskasvanute õppijate
valmisolekut õppida, koolitustegevuses on oluline tagada vene keele õppekavade pakkumine koos põhjaliku eesti
keele õppega, et, ühelt poolt pakkuda võimalust õppida tuttavas keelekeskkonnas, kuid samal ajal kindlustada
õpijate laiemad karjäärivõimalused eestikeelses keskkonnas.
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud
kasutamine
Õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond, kuna see on Eesti piirkond, mida kliimaneutraalsele
majandusele üleminek kõige rohkem mõjutab.
Territoriaalsete vahendite kasutamist õiglase ülemineku fondi raames ei kavandata, kuid kõik sekkumised
töötatakse välja tihedas koostöös piirkondlike organisatsioonidega.
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed
Piirkondadevahelised ja riikidevahelised meetmed ei ole sekkumistega otseselt hõlmatud, kuid plaanis on
toetada Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu osalemist üle-euroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, et
hõlbustada teadmiste omandamist üleminekuprotsessist ja kogemuste vahetamist teiste samasugust
üleminekut läbivate ELi piirkondadega.
Ida-Viru maakond on piiriala, mis teeb koostööd naaberpiirkondadega (näiteks Narva-Ivangorodi kaksiklinnad;
Soome rannikualad üle Soome lahe), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes
programmides, nagu Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Vene programm.
Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine
Õiglase ülemineku fondi sekkumistes ei kavandata finantsinstrumentide kasutamist. Vastastikune täiendavus
õiglase ülemineku mehhanismi sambade vahel on selgitatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas.
2.1.6.1.2 Näitajad
Tabel 151: Väljundnäitajad
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
eesmärk
eesmärk
väärtus
Näitaja
(2024)
(2029)
Vahe-
Fond
Siht-
Eri-
ID
9 JTF JTF Ülemineku RCO 01 Toetatavad ettevõtjad 40 108
ettevõtjad
9 JTF JTF Ülemineku RCO 02 Toetust saavad ettevõtjad 20 78
ettevõtjad
9 JTF JTF Ülemineku RCO 04 Mitterahalist toetust ettevõtjad 20 30
saavad ettevõtjad
118
Tööversioon seisuga 1.10.2021
9 JTF JTF Ülemineku RCO 15 Loodud ettevõtjad 10 40
ettevõtlusalase
inkubatsiooni
suutlikkus
9 JTF JTF Ülemineku VVV672 Osaluskordade arv osaluskord 4402 14 798
9 JTF JTF Ülemineku RCO 22 Täiendav võimsus MW 0 75
taastuvenergia
tootmiseks
9 JTF JTF Ülemineku RCO 34 Täiendav jäätmete tonne/aastas 0 10 000
ringlussevõtu
suutlikkus
9 JTF JTF Ülemineku RCO 38 Toetatava taastatud ha 20 100
maa pindala
Tabel 152: Tulemusnäitajad
Andmete allikas
võrdlusväärtus
Sihtväärtus
Lähtetase või
Võrdlusaasta
(2029)
Erieesmärk
kategooria
Piirkonna
Prioriteet
Mõõtühik
Näitaja
Fond
ID
9 JTF JTF Ülemineku RCR 01 Toetust saavates ett FTE- 0 2021 1 135 SFOS /
evõtetes loodud töö de arv projekti
kohad aruanded
9 JTF JTF Ülemineku RCR 10 Toetust saanud ette FTE- 0 2021 40 SFOS /
2 võtetes loodud tead de arv projekti
us- aruanded
arendustööga hõivat
ud töötajate arv
9 JTF JTF Ülemineku RCR 02 Erasektori investeer euro 0 2021 168 SFOS /
ingud, 000 projekti
mis täiendavad riigi 000 aruanded
toetusi
9 JTF JTF Ülemineku RCR 03 Toote- või protsessii ettevõtj 0 2021 30 FOS /
nnovatsiooni kasutu ad projekti
sele võtvad VKEd aruanded
9 JTF JTF Ülemineku RCR 04 Turundus- või organ ettevõtj 0 2021 20 SFOS /
isatsiooniinnovatsio ad projekti
oni kasutusele võtva aruanded
d VKEd
9 JTF JTF Ülemineku VVT67 Osalejad, kes said la osalejat 0 2021 11 475 SFOS /
2 hkudes kvalifikatsio e arv projekti
oni aruanded
9 JTF JTF Ülemineku EECR 0 Pärast programmist osalejat 0 2021 1 077 SFOS /
4 lahkumist tööle läin e arv Statistikaa
ud, sh füüsilisest isik met
ust ettevõtjana tegut
sema asunud osaleja
d
9 JTF JTF Ülemineku RCR 18 VKEd, kes kasutavad ettevõtj 0 2021 40 SFOS /
ettevõtlusinkubaato aid projekti
ri teenuseid pärast i aastas aruanded
nkubaatori asutamis
t
9 JTF JTF Ülemineku RCR 29 Hinnangulised t 1 701 2018 1 523 SFOS /
kasvuhoonegaaside CO2 ekv 000 000 projekti
heitkogused /a aruanded
119
Tööversioon seisuga 1.10.2021
9 JTF JTF Ülemineku RCR 52 Taastatud maa, ha 0 2021 60 SFOS /
mida kasutatakse projekti
rohealade, aruanded
sotsiaaleluruumide,
majandusliku või
muu kasutuse jaoks
2.1.6.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi
Tabel 153: Mõõde 1 – sekkumise valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
9 JTF Ülemineku JTF 002 30 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 003 50 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 004 10 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 010 72 500 000
9 JTF Ülemineku JTF 011 22 500 000
9 JTF Ülemineku JTF 012 15 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 013 3 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 020 20 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 021 12 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 023 5 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 027 3 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 044 5 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 046 16 740 431
9 JTF Ülemineku JTF 054 20 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 070 3 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 073 6 160 000
9 JTF Ülemineku JTF 121 6 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 127 4 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 140 3 500 000
9 JTF Ülemineku JTF 146 1 500 000
9 JTF Ülemineku JTF 149 6 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 150 9 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 151 10 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 152 1 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 158 1 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 159 1 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 160 840 000
9 JTF Ülemineku JTF 162 1 000 000
9 JTF Ülemineku JTF 163 1 000 000
Tabel 154: Mõõde 2 – rahastamise vorm
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
9 JTF Ülemineku JTF 01 339 740 431
Tabel 155: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus
Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number kategooria
9 JTF Ülemineku JTF 32 339 740 431
120
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tabel 156: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond
Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)
number
9 JTF Ülemineku JTF 01 339 740 431
3. RAHASTAMISKAVA
3.1. Ümberpaigutused ja panused
Tabel 157: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse (jaotus
aastate kaupa)
Ümberpaigutamiste Ümberpaiguta
Jaotus aastate kaupa
allikas miste siht
Piirkon
Piirkonna Fon na
Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
kategooria d katego
oria
2 3 5 6 6 6
Ei ole ESF Ülemine 31
ÜF 207 784 676 622 622 622
asjakohane + ku - 535
473 240 360 420 420 420
334
1 1 1 1
Ei ole Ülemine
ÜF ERF 629 988 438 977 977 977 8 989
asjakohane ku -
278 866 351 732 732 732 691
Tabel 158: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuulusfondi vahel või muusse fondi või muudesse
fondidesse (kokkuvõte)
ERF ESF+ ÜF EMFAF AMIF ISF BMVI Kokku
Ülemineku Ülemineku
ERF Ülemineku -8 989 0 0 0 0 -8 989
691 691
ESF+ Ülemineku -31 535 0 0 0 0 -31 535
334 334
121
Tööversioon seisuga 1.10.2021
ÜF N/A 8 989 691 31 535 334 0 0 0 0 40 525
026
EMFAF N/A 0 0 0 0 0 0 0
Kokku 8 989 691 31 535 334 - 40 525 0 0 0 0 0
026
Ümberpaigutuste põhjendus
Fondide vaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud Eestile Euroopa Komisjoni poolt antud riigipõhised
soovitusi 2019-2020 ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia Eesti2035 eesmärkidega. Olulised
märksõnad arenguvajaduste osas on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (struktuurne probleem on kirde-
ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus võrreldes muude Eesti piirkondadega); sotsiaalse
turvavõrgu parandamine ja hoolekande teenuste kättesaadavuse tõstmine; haridussüsteemi paremasse
vastavusse viimine tööturu nõudlusega, samuti oskuste nappuse vähendamine.
ERFi suunatud raha on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtete arengu toetamisele, et vähendada regionaalset
ebavõrdust. Piirkonnas antakse täiendavat toetust VKEde tootlikele investeeringutele, et kiirendada uute
tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse ERFi lisandunud
vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada
tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist erihoolekandeteenust,
tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiem kasutamine sotsiaalvaldkonnas).
ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja
vähendamist ning hariduse vastavusse viimisega tööturu nõudlusele. Lastele ja noortele on suunatud
sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse
tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine
tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Laste-
ja noortegarantii eesmärkidega kooskõlas on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist
väljalangemisega ning pakkuda erinevaid hariduslikke tugiteenuseid, samuti tugimeetmed mittetöötavate ja –
õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks.
Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning
sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja
hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud.
3.2. JTF: eraldised programmis ja ümberpaigutamised
Ei ole asjakohane – Eesti ei plaani teha ülekandeid ESF+ist ja ERFist JTFi.
122
Tööversioon seisuga 1.10.2021
3.3. Rahalised assigneeringud aastate kaupa
Tabel 159: Rahalised assigneeringud aastate kaupa
2026 2027
Rahaline Rahaline
Fond Piirkonna kategooria 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku
Kohandatav Kohandatav
ilma ilma
summa summa
kohandatava kohandatava
summata summata
ERF Ülemineku 227 232 236 241 246 125 690 966 125 690 128 208 625 128 208 1 692 571
650 210 860 605 445 966 625 463
471 021 767 635 388
Kokku 227 232 236 241 246 125 690 966 125 690 128 208 625 128 208 1 692 571
650 210 860 605 445 966 625 463
471 021 767 635 388
ESF+ Ülemineku 67 68 70 71 73 37 325 304 37 325 304 38 073 167 38 073 167 502 622
601 955 337 746 184 002
378 717 146 594 226
Kokku 67 68 70 71 73 37 325 304 37 325 304 38 073 167 38 073 167 502 622
601 955 337 746 184 002
378 717 146 594 226
JTF JTFi määruse artikli 3 20 21 21 22 22 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 154 961
kohased vahendid 844 261 686 120 562 870
224 109 331 057 459
JTFi määruse artikli 4 38 79 80 198 934
kohased vahendid 848 250 835 412
307 547 558
123
Tööversioon seisuga 1.10.2021
2026 2027
Rahaline Rahaline
Fond Piirkonna kategooria 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku
Kohandatav Kohandatav
ilma ilma
summa summa
kohandatava kohandatava
summata summata
JTFi määruse artikli 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
kohased vahendid
(mis on seotud JTFi
määruse artikli 3
kohaste vahenditega)
JTFi määruse artikli 7 0 0 0 0
kohased vahendid
(mis on seotud JTFi
määruse artikli 4
kohaste vahenditega)
Kokku 59 100 102 22 22 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 353 896
692 511 521 120 562 282
531 656 889 057 459
Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 110 112 114 117 119 60 908 293 60 908 293 62 126 458 62 126 458 820 247
333 539 790 086 428 039
034 694 488 298 024
Kokku 465 514 524 452 461 235 431 416 235 431 240 145 241 240 145 3 369
277 217 510 558 620 416 241 336 786
414 088 290 584 097
124
Tööversioon seisuga 1.10.2021
3.4. Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa
Tabel 160: Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa
Liidu Liikmesriigi osaluse
Kaasra
osalus esialgne jaotus
Liikmesri hastam
Prioriteet Kokku
igi osalus ise
Liidu osaluse jaotus määr
Liidu
Poliitik toetuse
aeesmä arvutamis (a)=(b)+( Avalikud
eraallikad
rk/ e alus c)+(i)+(j) allikad
JTFi (rahastam Piirkon
eriees iskõlbliku na (d)=(e)+(f (h)=(a)/
Fond (e) (f) (g)=(a)+(d)
märk d kulud katego ) (g)
numbe või oria
r või avaliku Liidu osalus Kohandatav summa
tehnili sektori
ne abi osalus Artikli Ilma
Ilma
kokku) 36 lõike artikli Artikli
artikli 36
5 36 lõike 36 lõike
lõike 5
kohase 5 5 kohase
kohase
tehnilis kohase tehnilise
tehnilise
e abi tehnilis abi jaoks
abita
jaoks e abita
(b) (c) (i) (j)
125
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Avalik ERF
Ülemine 1 701 1 395 50 246 921 8 1 129 405 521 724 2 831
Prioriteet 1 sektor/ 60%
ku 561 154 084 898 598 934 616 955 706 767 956 965 245 991 329 111
kokku
Avalik ESF+
Ülemine 534 433 18 78 3 217 215 673 1 751
Prioriteet 2 sektor/ 71%
ku 157 336 922 718 213 727 705 958 314 933 393 659 659 720 000 550 995
kokku
JTF määruse artikli
154 961 126 449 5 268 22 314 98 847 9 603 89 243 253 809
3 kohased 929 754 61%
870 304 721 091 406 784 621 276
vahendid
J
JTFi määruse
Prioriteet 3 T 198 934 190 977 7 957 126 896 12 328 114 567 325 831
artikli4 kohased 61%
F 412 036 376 704 989 715 116
vahendid
353 896 317 426 13 226 22 314 225 744 21 932 203 811 579 640
Kokku 929 754 61%
282 340 097 091 110 773 337 392
Avalik ÜF
Ei 779 722 648 655 16 632 111 573 2 860 249 766 176 456 73 309 1 029 488
Prioriteet 4 sektor/ 76%
kohaldu 013 230 185 733 865 182 621 561 196
kokku
Prioriteet 5
Ühissäte
ERF või ESF+
te
või JTF või
määruse Ei
Ühtekuuluvu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0%
artikli 37 kohaldu
sf
kohane
ond
tehniline
abi
126
Tööversioon seisuga 1.10.2021
ERF kokku
Ülemin 1 701 1 395 50 246 921 8 1 129 405 521 724 2 831
60%
eku 561 154 084 898 598 934 616 955 706 767 956 965 245 991 329 111
ESF+ kokku
Ülemin 534 433 18 78 3 217 215 673 1 751
71%
eku 157 336 922 718 213 727 705 958 314 933 393 659 659 720 000 550 995
JTFi määruse
artikli 3 154 961 126 449 5 268 22 314 98 847 9 603 89 243 253 809
929 754 61%
kohased 870 304 721 091 406 784 621 276
vahendid
JTF kokku
JTFi määruse
artikli 4 198 934 190 977 7 957 126 896 12 328 114 567 325 831
61%
kohased 412 036 376 704 989 715 116
vahendid
Ühtekuuluvu 779 722 648 655 16 632 111 573 2 860 249 766 176 456 73 309 1 029 488
76%
sfond kokku 013 230 185 733 865 182 621 561 196
3 369 336 2 795 089 98 670 459 515 16 061 1 822 671 819 585 1 003 5 192 008
Kogusumma 60%
786 185 944 399 258 907 018 086 889 693
127
Tööversioon seisuga 1.10.2021
4. EELTINGIMUSED
4.1. Temaatilised eeltingimused ERF, ESF+ ja ÜF kasutamisele
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
1.1 riikliku ERF 1) teadus- ja JAH Nutika spetsialiseerumise strateegiat 1. JAH „Teadus- ja Kriteeriumid on täidetud uue „Teadus- ja
ja innovatsioonisuutl (strateegiaid) toetavad: 2. JAH arendustegevuse, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
piirkondliku ikkuse 1. probleemide, sealhulgas innovatsiooni innovatsiooni ning (TAIE) arengukavaga 2021–2035“, mille valitsus
nutika arendamine ja 3. JAH ettevõtluse (TAIE)
leviku kitsaskohtade analüüs; kiitis heaks 15. juulil 2021.
spetsialiseer suurendamine 4. JAH arengukava 2021–
umise ning 2. pädeva piirkondliku/riikliku institutsiooni 2035“ https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arenguka
või asutuse olemasolu, mis vastutab nutika 5. JAH
strateegia kõrgtehnoloogia https://www.hm.ee/et va_kinnitatud_15.07.2021.pdf
spetsialiseerumise strateegia elluviimise 6. JAH
hea kasutuselevõtt /TAIE-2035
valitsemine eest; 7. JAH
3. seire- ja hindamisvahendid tulemuslikkuse
1. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi
hindamiseks strateegia eesmärkide
vastastikune eksperdihinnang:
saavutamisel;
4. sidusrühmade koostöö toimimine (nn Eesti valitsus taotles eritoetust „Horisont 2020“
ettevõtjalik avastamisprotsess); poliitika toetusvahendi kaudu, et toetada Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja
5. vajaduse korral vajalikud meetmed riiklike
Teadusministeeriumi tööd ühise teadus-, arendus-,
või piirkondlike teadus- ja
innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia
innovatsioonisüsteemide täiustamiseks;
ettevalmistamisel ajavahemikuks 2021–2027 ning
6. vajaduse korral meetmed tööstussektori edaspidi läbi teadus- ja innovatsioonisüsteemi
ülemineku toetamiseks; tõhususe üldhindamise ning teadus- ja
7. meetmed nutika spetsialiseerumise innovatsioonisüsteemi poolse lisandväärtuse
strateegia toetatavates prioriteetsetes loomise rolli ja mõju üksikasjalikuma hindamise
valdkondades koostöö tugevdamiseks edendamisel.
väljaspool konkreetset liikmesriiki asuvate
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
partneritega.
ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vastastikune
vastutus; teadus- ja arendustegevuse seaduse
muutmise järgselt moodustatakse juhtkomisjon
(TAIE juhtkomisjon). Kuni seaduse muutmise ja
juhtkomisjon kinnitamiseni, täidab selle ülesandeid
Teaduspoliitika Komisjoni ja Innovatsioonipoliitika
Komisjoni ühendkomisjon, mille baasilt luuakse
TAIE juhtkomisjon.
3. Esitatakse aastaaruanded; samuti korraldatakse
regulaarselt juhtkomisjoni koosolekuid, et jälgida
128
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
strateegia edenemist. Kavandatud on vähemalt kaks
vahehindamist. Samuti valmib 2021. aasta sügiseks
uuring nutika spetsialiseerumise poliitika
juhtimismudeli ja seiresüsteemi uuendamiseks
Eestis.
4. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“
kohaselt võetakse kasutusele uus juhtimis- ja
rakendusmudel, sealhulgas uuendatud
sidusrühmadega tehtava koostöö protsess TAIE
fookusvaldkondade raames.
5. 2021. aastal käivitati ümberkujundatud
rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
programm.
6. TAIE kohaselt toetatakse üleminekut lineaarselt
majandusmudelilt ringmajandusele, ettevõtete
ärimudelite kohandamist vähese
süsinikdioksiidiheitega, ringmajandust soosiva,
kestliku ja keskkonnasäästliku tehnoloogia
arendamiseks ja rakendamiseks.
7. TAIE-s on kavandatud meetmed ja neid
rakendatakse rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks
prioriteetsetes valdkondades (nt temaatilised
teadus- ja arendusprogrammid, teadus- ja
arendustegevusega seotud institutsioonide ja
ettevõtete osalemine rahvusvahelistes algatustes ja
võrgustikes jne).
1.2 Riiklik ERF v) digitaalse Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH Riiklik lairibakava koostatakse 2021. aasta lõpus
või ühendatuse lairibakava, mis hõlmab järgmist: 1a. pärast „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“
piirkondlik parandamine 1. investeerimispuudujäägi hinnang, TÄITMIN vastuvõtmist.
lairibakava millega tuleb tegeleda, et tagada E MITTE 1a. Üksikasjalik kaardistamine väga suure
kõigile liidu kodanikele juurdepääs HILJEM läbilaskevõimega võrkudes tehakse 2021. aasta
KUI septembriks (enne riigiabi andmist).
2021. AA 1b. Konsultatsioon kavandatud investeeringute
STAL kohta väga suure läbilaskevõimega võrkudesse
1b. korraldatakse 2021. aasta septembriks.
MITTE
129
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
väga suure läbilaskevõimega HILJEM 2. Asjakohased riiklikud sekkumistingimused
võrkudele14, põhinedes järgneval: KUI toetuste taotlemiseks kehtestatakse ministri
a) a) hiljutine olemasoleva 2021. AA määrusega.
era- ja avaliku taristu ning STAL 2a. Eestis on hõredalt asustatud piirkondades umbes
teenusekvaliteedi 2. JAH 60 000 majapidamist, kus väga suure
kaardistamine15 lairiba 2a. JAH läbilaskevõimega võrkude rajamiseks on vaja
kaardistamise riigiabi. 5G-koridoride ja piirkondade turutõrked
2b. JAH määratakse kindlaks riiklikus lairibakavas.
standardnäitajate abil;
b) b) konsultatsioon 2c. JAH https://www.netikaart.ee
kavandatavate 3. JAH 2b. Konsultatsioonid huvirühmadega parima
investeeringute üle
4. JAH investeerimismudeli leidmiseks kestsid 2021. aasta
vastavalt riigiabi nõuetele. suveni. Nende tagajärjel jõuti järeldusele, et
2. Kavandatud riikliku sekkumise 5. JAH
rahalised vahendid tuleks eraldada lairibavõrkude
selgitus jätkusuutlike katvuse piirkondlike erinevuste põhjal. Rahaline abi
investeerimismudelite alusel, mis: jätkub tõenäoliselt eraettevõtjate jaoks
a) a) suurendab kapitalitoetuse vormis.
taskukohasust ja ligipääsu 2c. Tulevased riigiabimeetmed hõlmavad kõiki
avatud, kvaliteetsele ja sobivaid saadaolevaid rahastamisallikaid.
tulevikukindlale taristule ja
3. ELi direktiivi kiire elektroonilise side võrkude
teenustele;
kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta
b) b) kohandab finantsabi
võeti Eesti siseriiklikusse õigusesse üle 2016. aastal.
võimalusi kindlaks tehtud Bürokraatiaga seotud kulude vähendamiseks tehti ka
turutõrgetega; täiendavaid muudatusi asjakohastes õigusaktides.
c) c) võimaldab ELi, riiklikest Näiteks uute fiiberoptiliste kaablite paigaldamise
või piirkondlikest allikatest korral olemasolevatele elektripostidele ei ole vaja
pärit erinevate kohalikult omavalitsuselt täiendavaid lube taotleda,
rahastamisvormide ning kui rajatakse kaabelliin, mis ühendab
täiendavat kasutust. lairibavõrgu lõpp-punkti ja lõpp-kasutajate ruumes
3. Meetmed väga suure läbilaskevõimega asuvat pääsupunkti, ei ole vaja kohalikku
võrkude nõudluse ja kasutuse omavalitsust teavitada.
toetamiseks, sealhulgas meetmed
4. Lairiba kompetentsi büroo ülesandeid täidab
nende kasutuselevõtu hõlbustamiseks,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis
eelkõige ELi direktiivi kiire
rakendab kooskõlastustegevust koos teiste
elektroonilise side võrkude
asjaomaste asutustega: Rahandusministeerium
14 Kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud eesmärgiga, mis on koostoimes põhjendusega 24 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik].
15 Kooskõlas artikliga 22 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik].
130
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
kasutuselevõtukulude vähendamise (regionaalareng, riigiabi, Euroopa struktuuri- ja
meetmete kohta16 tõhusa rakendamise investeerimisfondide vahendid jne),
kaudu. Maaeluministeerium (maaelu areng), riigi reguleeriv
4. Tehnilise abi ja ekspertide nõustamise asutus (kaardistamine, turuanalüüs, juurdepääsu
mehhanismid, näiteks reguleerimine).
lairibakompetentsi büroo, et 5. Eesti riigi reguleeriv asutus haldab andmebaasi,
tugevdada kohalike sidusrühmade kus saab jälgida lairibaühenduse kiiruse
suutlikkust ja nõustada projekti aadressitaseme andmeid (www.netikaart.ee).
elluviijaid.
5. Seiremehhanism, mis põhineb lairiba
kaardistamise standardnäitajatel.
2.1 ERF ja i) JAH 1. Vastavalt direktiivi 2018/844 (millega 1. JAH „Hoonete 1. 9.07.2020 võeti vastu riiklik hoonete
Strateegilin Ühtek energiatõhususe muudetakse direktiivi 2010/31/EL 1a. JAH rekonstrueerimise rekonstrueerimise strateegia, millest teavitati
e uuluv edendamine ja hoonete energiatõhususe kohta ja pikaajaline Euroopa Komisjoni (energiatõhususe direktiivi
1b. JAH
poliitikaraa usfon kasvuhoonegaasi direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe strateegia“ 2012/27/EL artikkel 4 ja Eesti energiamajanduse
mistik d (ÜF) de heitkoguste kohta) nõuetele on vastu võetud riiklik 1c. JAH (https://ec.europa.e korralduse seaduse § 4).
elamute ja vähendamine hoonete rekonstrueerimise pikaajaline 2. JAH u/energy/sites/ener 1a. Strateegia sisaldab energiatõhususe direktiivi
mitteeluho strateegia elamute ja mitteeluhoonete /files/documents/ee 2018/844/EL artikli 1 lõike 2 punkti 2a nõudeid.
onete riikliku elamufondi rekonstrueerimise _ltrs_2020.pdf) Vajalik analüüs on osaliselt kirjas Eesti
energiatõh toetamiseks, mis: „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“.
ususe a. hõlmab soovituslikke vahe-eesmärke „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“
„Energiamajanduse
kordasead 2030., 2040. ja 2050. aastaks; alapeatükis 7.1 on määratletud eesmärgid
arengukava aastani
mise olemasolevale hoonefondile (2030. aastal 22%,
b. annab soovitusliku ülevaate 2030“
toetamisek 2040. aastal 64% ja 2050. aastal 100%).
rahalistest vahenditest strateegia (https://www.mkm.
s 1b. Nõue on täidetud „Hoonete rekonstrueerimise
rakendamise toetamiseks; ee/sites/default/file
s/enmak_2030.pdf) pikaajalise strateegiaga“ (alapeatükid 7.2 ja 10.5).
c. määratleb tõhusad mehhanismid Rahalised vahendid strateegia elluviimiseks
hoonete rekonstrueerimisse lepitakse kokku iga-aastase riigieelarve strateegia
tehtavate investeeringute Riigieelarve strateegia protsessi käigus.
edendamiseks. protsess – 1c. Nõue on täidetud uue „Hoonete
2. Energiatõhususe parandamise meetmed (https://www.mkm.ee/ rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“.
vajaliku energiasäästu saavutamiseks et/tegevuspohine- Tõhusaid mehhanisme investeeringute
eelarve) edendamiseks on kirjeldatud 10. peatükis.
2. Nõue on täidetud energiamajanduse korralduse
seaduse
(https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009) 8.
peatükis. Valitsuse meetmed energiatõhususe
16 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/61/EL (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0061&from=ET).
131
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
edendamisel ja energiateenuste arendamisel ning
„Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“
10. peatükk. Meetmed
(https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/docume
nts/ee_ltrs_2020.pdf).
2.2 ERF ja i) JAH „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Nõuded on täidetud „Eesti riiklikus energia- ja
Energiasekt ÜF energiatõhususe aastani 2030“ teavitatakse komisjoni ja kliimakava aastani kliimakavas aastani 2030“, mis esitati Euroopa
2. JAH
ori edendamine ja vastavalt määruse (EL) 2018/199917 artikli 3 2030“ Komisjonile 2019. aasta detsembris.
haldamine kasvuhoonegaasi sätetele ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe https://ec.europa.eu 2. Riiklik energia- ja kliimakava sisaldab eesmärke
de heitkoguste kohaste kasvuhoonegaaside heitkoguste /energy/sites/ener/ ja meetmeid vähese süsinikdioksiidiheitega energia
vähendamine vähendamise pikaajaliste eesmärkidega ning files/documents/ee_ edendamiseks 3. peatüki. „Poliitikasuunad ja
see hõlmab järgmist: final_necp_main_en.p meetmed“ ja alapeatüki 5.3 „Investeerimisvajaduste
1. kõik selle lisas I esitatud vormis df ülevaade“ kohaselt.
nõutavad elemendid18;
2. ülevaade kavandatud
rahastamisvahenditest ja
mehhanismidest vähese
süsinikdioksiidiheitega energia
edendamiseks.
2.4 Tõhus ERF ja iv) JAH Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH 1. Hädaolukorra 1. EK otsuse nr 1313/2013/EL kohane riiklik
katastroofi ÜF kliimamuutusteg katastroofide riskijuhtimiskava, mis on 2. JAH riskihindamise hädaolukorra riskihindamise koondanalüüs
de a kohanemise, koostatud riskihinnangute põhjal, võttes koondanalüüs - esitati EK-le 2020.a detsembris.
riskijuhtimi katastroofiohtud nõuetekohaselt arvesse kliimamuutuste 3. JAH https://www.siseminis 2014.a koostas Eesti Keskkonnaagentuur
se e ennetamise ja võimalikku mõju ja olemasolevaid teerium.ee/sites/defaul kliimakriteeriumite aruande, milles määratleti
raamistik vastupanuvõime kliimamuutustega kohanemise strateegiaid, t/files/disaster_risk_m kliimaohtudena tormid, ulatuslikud metsa- ja
edendamine, ning see hõlmab järgmist: anagement_summary
maastikutulekahjud, äärmuslikud temperatuurid
võttes arvesse 1. peamiste ohtude kirjeldus, mida on
_of_estonia_2020_fin
ja üleujutused tiheasustatud piirkondades.
ökosüsteemil hinnatud vastavalt otsuse nr
al.pdf
2020.a koostati kooskõlas riikliku hädaolukorra
põhinevaid 1313/2013/EL19 artikli 6 lõike 1 seadusega (HOS) ja võttes arvesse
lähenemisviise sätetele, kajastades praegust ja kliimamuutustega kohanemise arengukava
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL
ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL
ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013.
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1313/2013 liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta.
132
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
muutuvat riskiprofiili. Hinnang põhineb „Kliimamuutustega aastani 2030 uued hädaolukorra lahendamise
kliimaohtudest tulenevalt kohanemise plaanid, mis on üksnes asutusesiseseks
kliimamuutuste prognoosidel ja arengukava aastani kasutuseks. Üldsusele avaldatakse riskianalüüsi
stsenaariumidel; 2030“ osana riskiankeet.
2. katastroofide ennetamise, valmisoleku ja https://envir.ee/kliima
reageerimismeetmete kirjeldus muutustega-
kohanemise- 2. HOS kohaselt koostatakse riskianalüüs ning
tuvastatud peamiste ohtude loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest
arengukava
kõrvaldamiseks. Meetmeid sündmustest.
prioriseeritakse proportsionaalselt
ohtude ja nende majandusmõjuga, Hädaolukorra lahendamise plaanid hõlmavad mh
Riiklik hädaolukorra hädaolukorra ohu vähendamist (ennetus-,
suutlikkuse puudujääkide20, seadus - valmisoleku- ja reageerimismeetmed).
tulemuslikkuse ja tõhususega, võttes https://www.riigiteataj
arvesse võimalikke alternatiive; Üldsusele suunatud käitumisjuhised on
a.ee/akt/11806202100
avaldatud veebisaidil
3. teave ennetamise, valmisoleku ja 3
https://www.rescue.ee/et/metsa-ja-
reageerimisega seotud käitus- ja 2. Tihedalt asustatud maastikutulekahju.
hoolduskulude katmiseks saadaolevate piirkonnas tormi
rahastamisvahendite ja -mehhanismide põhjustatud üleujutuse
kohta. riskiankeet - 3. Hädaolukordade ennetamise, ettevalmistamise
https://www.rescue.ee ja reageerimise tegevus- ja hoolduskulud
/files/2021- kaetakse riigieelarvest. Suuremate
01/riskiankeet- hädaolukordade korral taotletakse toetust EL
uuendatud-vorm- Solidaarsusfondist.
ueleujutus.docx?ac46
1b61a1
Suurõnnetuse ohuga
ettevõtte riskiankeet -
https://www.rescue.ee
/files/2021-
01/riskiankeet-
uuendatud-vorm-
doomino.docx?25424
8f0e1.
20 Otsuse 1313/2013 artikli 6 punktis b nõutava riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohaselt .
133
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
2.6 ÜF vi) JAH Jäätmekava(d) on kehtestatud vastavalt 1. JAH „Riigi jäätmekava 1. Kriteerium on täidetud pikendatud riigi
Jäätmekäitl ringmajandusele direktiivi 2008/98/EÜ (muudetud 2. JAH 2014–2020“ ja jäätmekava ja uue strateegilise lähenemisviisi
use ülemineku direktiiviga EL 2018/851/EL) artiklile 28 ja täitmise aruanne kaudu. Täpsemalt: Eesti jäätmekäitlustrendid 2014–
3. JAH vahearuanne „Eesti
ajakohastat edendamine see hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi https://www.envir.ee/ 2018, Maailmapanga
ud ning see sisaldab järgmist: 4. JAH et/eesmargid- olmejäätmete käitlussüsteemi ülevaade“, „Riigi
kavandami 1. jäätmekäitluse hetkeolukorra analüüs tegevused/jaatmed/rii jäätmekava 2014–2020“ rakendusaruanne.
ne asjaomases geograafilises üksuses, gi-jaatmekava-2014- Jäätmekava pikendati 2022 lõpuni, kuna käimas on
sealhulgas tekkivate jäätmete liik, 2020 2 analüüsi: Maailmapanga „Jäätmesüsteemi
kogus ja allikas ning nende edasise https://www.envir.ee/ analüüs” ja Technopolis Group „Eesti
arengu hindamine, võttes arvesse sites/default/files/lisa_ jäätmevaldkonna uuring”, mis valmivad 2021.
väljatöötatud jäätmetekke vältimise 1_riigi_jaatmekava_2 aastal.
programmis sätestatud meetmete 014- Jäätmekava käsitleb ka jäätmete raamdirektiivi
eeldatavat mõju vastavalt direktiivi 2020_taitmise_aruann artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi
2008/98/EÜ, mida on muudetud e.pdf kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka
direktiiviga 2018/851/EL, artiklile 29; Jäätmeseaduse ja korduskasutamist soodustavaid meetmeid.
2. olemasolevate pakendiseaduse Praeguse jäätmekava analüüsis jõuti järeldusele, et
jäätmekogumissüsteemide analüüs, muutmine selles seatud eesmärgid on asjakohased. Vaja on
sealhulgas liigiti kogumise https://www.riigiteataj arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh
materjaliline ja territoriaalne katvus, a.ee/akt/10505202100 kõrget liigiti kogumise määra ja sobiva
ning meetmed selle toimimise 1 ringlussevõtu suutlikkuse olemasolu.
parandamiseks, samuti uute Eesti jäätmekäitluse Uus jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt
kogumissüsteemide vajadus; trendid november 2022.
3. investeeringute puudujäägi analüüs, https://jats.keskkonnai Eesti Keskkonnaagentuuri tegi ülevaate
milles on põhjendatud olemasolevate nfo.ee/failid/Jaatmeka jäätmekäitlustrendidest 2014-2018.
jäätmekäitluskohtade sulgemise itluse_trendid_2014- 2. Kriteerium on täidetud pikendatud riigi
vajadust ja täiendavat või 2018.pdf jäätmekava ja uue strateegilise lähenemisviisi
ajakohastatud jäätmetaristut, Mereprügi plaan kaudu. Täpsemalt: Maailmapanga vahearuanne
sisaldades teavet käitus- ja „Eesti olmejäätmete käitlussüsteemi alusülevaade“
hoolduskulude katmiseks saadaolevate https://www.envir.ee/
sites/default/files/new ja „Riigi jäätmekava 2014–2020“ rakendusaruanne;
tuluallikate kohta;
s-related- Jäätmekava pikendati 2022 lõpuni, kuna käimas on
4. teave selle kohta, kuidas määratletakse files/mereprugi_plaan 2 analüüsi: Maailmapanga „Jäätmesüsteemi
tulevased jäätmekäitluskohad ja _.pdf analüüs” ja Technopolis Group „Eesti
tulevaste jäätmekäitlusrajatiste jäätmevaldkonna uuring”, mis valmivad 2021.
suutlikkus. aastal.
Jäätmekava käsitleb ka jäätmete raamdirektiivi
artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi
kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka
korduskasutamist soodustavaid meetmeid.
134
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
Praeguse jäätmekava analüüsis jõuti järeldusele, et
selles seatud eesmärgid on asjakohased. Vaja on
arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh
kõrget liigiti kogumise määra ja sobiva
ringlussevõtu suutlikkuse olemasolu.
Uus jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt
november 2022.
3. Kriteerium on täidetud pikendatud riigi
jäätmekava ja uue strateegilise lähenemisviisi
kaudu. Täpsemalt: 2020. aasta analüüsid –
korraldatud jäätmeveo olukorra kohta
omavalitsustes (Keskkonnaamet) ja omavalitsuste
jäätmekäitluse ülevaade (Keskkonnaministeerium);
Jäätmekava pikendati 2022 lõpuni, kuna käimas on
2 analüüsi: Maailmapanga „Jäätmesüsteemi
analüüs” ja Technopolis Group „Eesti
jäätmevaldkonna uuring”, mis valmivad 2021.
aastal.
Jäätmekava käsitleb ka jäätmete raamdirektiivi
artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi
kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka
korduskasutamist soodustavaid meetmeid.
Praeguse jäätmekava analüüsis jõuti järeldusele, et
selles seatud eesmärgid on asjakohased. Vaja on
arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh
kõrget liigiti kogumise määra ja sobiva
ringlussevõtu suutlikkuse olemasolu.
Uus jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt
november 2022.
Lisaks tehti 2020 mitmed jäätmekäitluse ülevaated
kohalikul tasandil.
4. Kriteerium on täidetud pikendatud riigi
jäätmekava ja uue strateegilise lähenemisviisi
kaudu. Täpsemalt: „Riigi jäätmekava 2014–2020“
rakendusaruanne ja jäätmekava pikendamine, mida
toetab tulevase jäätmeraamistiku analüüs
(Maailmapanga „Jäätmesüsteemi analüüs” ja
Technopolis Group „Eesti ringmajanduse ja
135
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
jäätmevaldkonna hetkeolukorra,
tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring“).
Jäätmekava pikendati 2022 lõpuni, kuna käimas on
2 mainitud analüüsi, mis valmivad 2021. aastal.
Jäätmekava käsitleb ka jäätmete raamdirektiivi
artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi
kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka
korduskasutamist soodustavaid meetmeid.
Praeguse jäätmekava analüüsis jõuti järeldusele, et
selles seatud eesmärgid on asjakohased. Vaja on
arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh
kõrget liigiti kogumise määra ja sobiva
ringlussevõtu suutlikkuse olemasolu.
Uus jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt
november 2022.
3. Põhjalik ÜF ii) kestliku, JAH Olemasolevate ja kavandatavate taristute 1. JAH „Transpordi ja 1. ITF/OECD uuring (mida finantseerib komisjoni
sobival kliimamuutuste mitmeliigiliste liikumisvõimaluste 2. JAH, liikuvuse arengukava struktuurireformi tugiteenistus) Eesti „Transpordi ja
tasemel suhtes kaardistamine, välja arvatud kohalikul eeldatava 2021–2035“ – liikuvuse arengukava 2021–2035“ sisendina
transpordi vastupanuvõimel tasandil, kuni 2030. aastani on olemas ning: lt võetakse eeldatavasti hõlmab strateegilise poliitikamudeli loomist kogu
kavandami ise, aruka, 1. sisaldab kavandatavate investeeringute 2021. aas vastu 2021. aasta Eesti jaoks, kajastab kõiki transpordiliike ja aitab
ne turvalise ja majanduslikku hinnangut, mida tal lõpuks. Eesti poliitikakujundajatel mõista peamisi
ühendvedu transporditegevuse käivitajaid Eestis ja teha
toetavad nõudlusanalüüs ja liikluse 3. JAH,
https://www.mkm.ee/
võimaldava tõenduspõhiseid otsuseid oma transporditaristu
modelleerimine, mis peaks võtma eeldatava
sites/default/files/mk
üleeuroopalise arvesse raudtee liberaliseerimise m_transpordi_ja_liiku edasise arendamisel. Seda kasutatakse riikliku
transpordivõrgu lt arengukava väljatöötamise jaoks (esitatud
eeldatavat mõju; 2021. aas
vuse_arengukava_202
(TEN-T) 0_a4_web_small.pdf Riigikogule 19.04.2021 ja valitsus võtab selle vastu
2. on kooskõlas riiklike energia- ja tal 2021. aasta lõpuks,
arendamine
kliimakavadega; 4. JAH, https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transp
iii) kestliku,
3. hõlmab investeeringuid TEN-T eeldatava Praegu kehtiv ordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a4_web_smal
kliimamuutuste
põhivõrgukoridoridesse, nagu on lt „Transpordi l.pdf )
suhtes
määratletud [määruse ettepanekus, 2021. aas programm aastateks Modelleerimisvahend võimaldab prognoosida
vastupanuvõimel
millega luuakse Euroopa ühendamise tal 2021–2024“ liiklusvoogude arengut ning hinnata
ise, aruka ja
rahastu ning tunnistatakse kehtetuks 5. – https://mkm.ee/sites/d transpordipoliitika ja investeeringute mõju. Seda
ühendvedude
määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr efault/files/transpordi kavandatakse strateegiliste otsuste tegemise
alase riikliku, 6. JAH,
283/2014] kooskõlas asjaomaste TEN-T _programmi_2021- vahendina, mille kavandamise periood on 2050.
piirkondliku ja eeldatava
võrgukoridoride töökavadega; 2024_kinnitamine.pdf aasta.
kohaliku lt
liikuvuse 4. TEN-T põhivõrku mittehõlmavate 2021. aas
arendamine ja investeeringute jaoks tagab vastastikuse tal
136
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
täiustamine, täiendavuse, võimaldades piirkondade 7. JAH, ITF/OECD uuring: https://www.itf-
sealhulgas ja kohalike kogukondade piisavat eeldatava oecd.org/sites/default/files/docs/passenger-
parem ühendatust TEN-T põhivõrguga ja selle lt mobility-goods-transport-estonia.pdf
juurdepääs TEN- sõlmedega; 2021. aas 2. Uus „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–
T-le ja piiriülene 5. vajaduse korral aruanded ERTMSi tal 2035“ on kooskõlas riiklike energia- ja
liikuvus juurutamise kohta vastavalt komisjoni 8. JAH, kliimakavadega.
5. jaanuari 2017. aasta eeldatava 3. Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas
rakendusmäärusele EL 2017/6 Euroopa lt visandatakse investeerimisalaste prioriteetide
raudteeliikluse juhtimissüsteemi 2021. aas üldsuund kooskõlas TEN-T võrgukoridoride
Euroopa arenduskava kohta; tal plaanidega. Investeerimiskavasid käsitletakse
6. edendab mitmeliigilist transporti, 9. JAH, üksikasjalikult nelja-aastastes
tuvastades mitmeliigilist transporti eeldatava transpordiprogrammides, mida vaadatakse läbi igal
võimaldavate või ümberlaaditava lt aastal, ning taristuga seotud investeerimiskavasid
kauba- ja reisiterminalide vajadused; 2021. aas vaadatakse üksikasjalikult läbi igas asjaomases
tal ametiasutuses (nt Maanteeamet ja Eesti Raudtee).
7. sisaldab taristu kavandamise seisukohast Kehtiv „Transpordi programm aastateks 2021–
olulisi meetmeid, mille eesmärk on 2024“:
edendada alternatiivkütuseid kooskõlas https://mkm.ee/sites/default/files/transpordi_progra
asjakohaste riiklike mmi_2021-2024_kinnitamine.pdf, „Riigiteede
poliitikaraamistikega; teehoiukava 2021–2030“:
8. esitab liiklusohutusriskide https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
koondanalüüsi kooskõlas olemasolevate editors/Failid/thk_2021-2030.pdf.
riiklike liiklusohutusstrateegiatega koos 4. Arengukavaga tagatakse vastastikune täiendavus.
mõjutatud teede ja lõikude
5. Ei kohaldata, ERTMSi juurutamist ei kavandata.
kaardistamise ning asjaomaste
investeeringute prioriteetidega; 6. See sisaldub arengukavas, mitmeliigiline
transport on arengukavas keskne põhimõte – seetõttu
9. annab teavet rahastamisvahendite
on seda käsitletud arengukava kõigis peatükkides.
kohta, mis vastavad kavandatavatele
investeeringutele ning mis on vajalikud 7. See on lisatud arengukavasse ja seda käsitletakse
olemasoleva ja kavandatud taristu kõikide transpordiliikide korral ning ka üldiselt
käitus- ja hoolduskulude katmiseks. taristut käsitlevas peatükis.
8. See sisaldub strateegilisel tasandil arengukavas,
transpordiprogrammide põhisuundades ja
üksikasjalikult liiklusohutuse strateegia meetmetes.
Strateegilisel tasandil on liiklusohutuse
riskihindamine osa transpordi arengukavast ja
täpsemaid tegevusi on kirjeldatud
„Liiklusohutusprogrammis 2016–2025“.
Rahastatakse liiklusohtlike kohtade ohutuse
valdkonda ja liiklusohtlike kohtade valimise
metoodikat.
137
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
Metoodika: https://www.mkm.ee/sites
/default/files/riigiteede_teehoiukava_2020-
2030.pdf.
9. Teave investeeringutele vastavate
rahastamisvahendite kohta saab olema taristu
investeerimiskavas
(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3200/4202/100
2/VV_k93_lisa_145k.pdf#) ja
transpordiprogrammides
(https://mkm.ee/sites/default/files/transpordi_progr
ammi_2021-2024_kinnitamine.pdf), mis on
kooskõlas arengukavaga. Käitus- ja hoolduskulud
kaetakse strateegilisel tasandil
transpordiprogrammidega ja üksikasjalikult iga
konkreetse asutuse asjakohastes taristuhalduse
kavades (nt Transpordiamet
https://transpordiamet.ee –
https://www.transpordiamet.ee/en/media/156/downl
oad ja Eesti Raudtee https://www.evr.ee –
https://www.mkm.ee/sites/default/files/avaliku_rau
dteeinfrastruktuuri_arendamist_._19.02.docx.pdf).
4.1 Aktiivse ESF a) Kõigi JAH Vastu on võetud aktiivse tööturupoliitika 1. JAH „Heaolu arengukava Aktiivse tööturupoliitika strateegiaraamistikku on
tööturupoli tööotsijate, eriti strateegiline poliitikaraamistik, pidades 2. JAH 2016–2023“ kirjeldatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“
itika noorte, silmas tööhõivesuuniseid, ja see hõlmab (https://www.sm.ee/si (https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-
3. JAH 2023). „Heaolu arengukava 2016–2023“ sisaldab
strateegilin pikaajaliste järgmist: tes/default/files/conte
e töötute, 4. JAH nt- kõiki tööhõivealaseid eesmärke.
1. meetmed tööotsijate profiilide
poliitikaraa ebasoodsas koostamise ja nende vajaduste 5. JAH editors/eesmargid_ja_ 1. Eesti Töötukassa korraldab teenuseid vastavalt
mistik olukorras hindamise jaoks;
tegevused/Sotsiaalse_ tööturuteenuste ja -toetuste seadusele:
olevate rühmade turvalisuse_kaasatuse
https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021022 § 10.
2. teave vabade töökohtade ja
ja mitteaktiivsete _ja_vordsete_voimalu
Individuaalne tööotsimiskava
töötamisvõimaluste kohta, võttes
inimeste ste_arengukava_2016
arvesse tööturuvajadusi; Tööhõiveprogramm 2021-2023:
tööhõivele _2023/heaolu_2016-
juurdepääsu 3. meetmed, mis tagavad, et selle 2023_juhtkomitee.pdf https://www.riigiteataja.ee/akt/108052021006
parandamine kavandamine, rakendamine, seire ja ) Programmi üldeesmärk on lühendada töötuse kestust
ning füüsilisest läbivaatamine toimuks tihedas ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on
isikust koostöös asjaomaste sidusrühmadega; „Eesti Töötukassa pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu
ettevõtjana 4. meetmed aktiivse tööturupoliitika arengukava 2020– raskendatud, samuti leevendada tööjõupuudust ja
tegutsemise ja jälgimise, hindamise ja läbivaatamise 2023“ ennetada töötust.
sotsiaalmajandus jaoks; (https://www.tootukas Eesti tööjõudu jälgitakse pidevalt Eesti tööjõu-
e edendamine; sa.ee/sites/tootukassa. uuringu kaudu
138
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
5. noorte tööhõivealaste sekkumiste ee/files/arengukava_2 (https://www.stat.ee/index.php/et/avasta-
korral on tõenduspõhised ja 020-2023.pdf) statistikat/metoodika-ja-
sihtotstarbelised võimalused kvaliteet/statistikatood/2020/40701
mittetöötavate, hariduse või ). Uuringu eesmärk on hinnata tööturu olukorda ning
koolituseta noorte jaoks, sealhulgas omada ülevaadet majandustegevusest (tööhõive,
teavitamismeetmed, ja tuginedes töötus) ja töötingimustest.
kvaliteedinõuetele võetakse arvesse 2. OSKA (https://oska.kutsekoda.ee) analüüsi
kvaliteetse töökohapõhise õppe ja tehakse pidevalt, et analüüsida Eesti
õppepraktika kriteeriume, sealhulgas majandusarengu jaoks vajalikke tööjõuvajadusi ja
noortegarantii kavade rakendamise oskusi järgmise 10 aasta jooksul. Analüüsi
kontekstis. korraldatakse koostöös järgmiste Eesti
ministeeriumidega: Haridus- ja
Teadusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium.
Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste online
andmebaas:
https://www.tootukassa.ee/toopakkumised,
https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood
3. „Heaolu arengukava 2016–2023“ juhtkomiteesse
kuuluvad lisaks ministeeriumidele ka mitmesuguste
sotsiaalpartnerite esindajad
(https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalse_turvalis
use_kaasatuse_ja_vordsete_voimaluste_arengukava
_2016_2023/heaolu_2016-2023_juhtkomitee.pdf).
Heaolu arengukava juhtkomisjoni moodustamise
käskkiri:
https://www.sm.ee/sites/default/files/hea_juhtkomis
joni_moodustamine_kk_0.pdf
Töötukassa nõukogu moodustatakse järgmiselt:
valitsus nimetab ühe liikme; Ametiühingute Keskliit
ja Töötajate Ametiühingute Liit nimetavad mõlemad
ühe liikme; Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks
liiget. Valdkonna eest vastutav minister on
ametialaselt nõukogu liige.
4. „Heaolu arengukava 2016–2023“ eesmärkide
täitmise kohta koostatakse igal aastal aruanne, mis
esitatakse heaolu arengukava juhtkomiteele.
139
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
Vastavalt „Eesti Töötukassa arengukavale 2020–
2023“ hindab nõukogu arengukava ja aastaplaani
elluviimist nõukogule esitatud aruannete põhjal.
https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast
Töötukassa arengukava 2021-2024:
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/
arengukava_2021_2024.pdf
Arengukava on töötukassa strateegiline dokument,
mis on aluseks aastaplaani koostamisele.
Arengukava ja aastaplaan on aluseks töötukassa
eelarve koostamisele.
Arengukava täitmist korraldab ja selle eest vastutab
töötukassa juhatus. Nõukogu hindab arengukava ja
aastaplaani täitmist (tegevustulemusi) kord aastas
aruannete põhjal.
Arengukava uuendatakse igal aastal ning sh
arvestatakse teiste riiklike strateegiatega.
5. Noorte tööhõivepoliitika on adresseeritud läbi
noortegarantii tegevuskava, kuhu on koondatud
olulisemad noorte töötust leevendavad ja ennetavad
meetmed. Meetmed on planeeritud tuginedes
parimatele praktikatele ja uuringutele, sh võetakse
arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi ja
kvaliteedijuhiseid. Noorte tööhõivepoliitika on
valdkondadeülene ehk kaasatud on nii haridus-,
tervise-, sotsiaal- kui ka töövaldkond. Tugevdatud
noortegarantii tegevuskava valmistatakse hetkel ette
ja saab valitsuses kinnitatud hiljemalt 2022 aasta II
kvartaliks.
Tegevuskava:
Sisaldab tegevusi, mis aitavad kaasa
noorte oskuste arendamisele.
Kirjeldab tegevused, mis aitavad ennetada
ja tegeleda noorte töötuse ja NEET-
olukorras olevate noorte probleemiga
Kirjeldab tegevuskava rakendamise
võtmeosapooled
140
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
Tegevuskava rahastatakse riigieelarvest, RRF-ist ja
ESF-ist.
4.3 ERF ja ii) taristu JAH A national or regional strategic policy 1. JAH „Haridusvaldkonna „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ (võtab
Haridus- ja ESF arendamise framework for the education and training arengukava 2021– vastu valitsus 2021. aastal kooskõlas kõikehõlmava
2. JAH
koolitussüs kaudu kaasavate system is in place and includes: 2035“ strateegiaga „Eesti 2035“)
teemi kõiki 3. JAH
ja kvaliteetsete Kasutusele on võetud riiklik ja piirkondlik (https://www.hm.ee https://www.hm.ee/et/kaasamine-
tasandeid teenuste 4. JAH osalemine/strateegiline-planeerimine-aastateks-
haridus- ja koolitussüsteemi strateegiline /et/kaasamine-
hõlmav kättesaadavuse 2021-2035 hõlmab haridus- ja koolitussüsteemi
poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: 5. JAH osalemine/strateegil
strateegilin parandamine poliitikaraamistikku.
1. tõenduspõhised süsteemid oskuste 6. JAH ine-planeerimine-
e haridus-, „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ (link)
ennetamiseks ja prognoosimiseks; 7. JAH aastateks-2021-
poliitikaraa koolitus- ja on haridusvaldkonna terviklik strateegia (kõik
2035)
mistik elukestva õppe 2. koolilõpetajate seiremehhanismid ning 8. JAH tasemed, formaalne, mitteformaalne ja informaalne
valdkondades; teenused kvaliteetse ja tõhusa õppimine). Strateegia eesmärgi ja alameesmärkide
juhendamise jaoks igas vanuses saavutamise jaoks on olemas programmid, mis
õppijatele; koostatakse ja mida muudetakse riigi
ESF
3. meetmed võrdse juurdepääsu eelarvestrateegia ja riigieelarve raames.
e) haridus- ja tagamiseks kvaliteetsele, asjakohasele ja 1. OSKA süsteem (https://oska.kutsekoda.ee) on
koolitussüsteemi kaasavale haridusele ja koolitusele, tööturu jälgimise ja tulevikuoskuste prognoosimise
de kvaliteedi, selles osalemiseks ja selle süsteem. OSKA analüüse tehakse pidevalt, et
tõhususe ja lõpuleviimiseks ning põhipädevuste analüüsida ja prognoosida Eesti majandusarengu
tööjõuturu omandamiseks kõikidel tasanditel; jaoks vajalikke tööjõuvajadusi ja oskusi erinevates
vajadustele valdkondades järgmise 10 aasta jooksul.
4. koordineerimismehhanism, mis hõlmab
vastavuse Karjäärispetsialistid kasutavad süsteemide
kõiki haridus-ja koolitustasemeid, ning
parandamine, et sektorianalüüse, et tagada igas vanuses õppijatele
selge vastutuse kindlaksmääramine
toetada kvaliteet ja tõhus juhendamine. OSKA analüüsid ja
asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike
põhipädevuste, prognoosid annavad HTMile ja õppeasutustele
asutuste vahel;
sealhulgas väärtusliku sisendi õppe sisu ja koolitusmahu
digioskuste 5. strateegilise poliitikaraamistiku seire, kavandamisele ning koolituskohtade kavandamine
omandamist; hindamise ja läbivaatamise kord; toimub koostöös sotsiaalsete partnerite ja koolide
6. sihtmeetmed väheste oskuste ja madala nõunike kogudega. Majandus- ja
kvalifikatsiooniga täiskasvanute ning Kommunikatsiooniministeeriumi ning OSKA
f) kvaliteetse ja
ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus prognoosimetoodikate baasil töötatakse välja ja
kaasava hariduse
olukorras olevate inimeste jaoks ning käivitatakse terviklik OSKA+ tööjõu ja oskuste
ja koolituse
oskuste täiendamise meetmed; keskpika vajaduse prognoosisüsteem, kus senise
võrdse
7. meetmed õpetajate, koolitajate ja valdkondliku lähenemise asemel saab keskseks
kättesaadavuse
akadeemilise personali toetamiseks osaks üldprognoos ning OSKA seotakse rohkem
ja läbimise
seoses asjaomaste õppemeetodite, Töötukassa baromeetriga, arvestamaks
soodustamine,
regionaalseid vajadusi.
eriti ebasoodsas
olukorras
141
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
olevate rühmade põhipädevuste hindamise ja 2. Seiratakse kutse- ja kõrghariduse lõpetanute
jaoks, alates kinnitamisega; seisundit tööturul, analüüsides eri registrite andmete
alusharidusest ja 8. meetmed õppijate ja töötajate liikuvuse põhjal nende hõivet, sissetulekut ja tegevusala
hooldusest kuni ning haridus- ja koolitusteenuse (regulaarne uuring „Edukus tööturul“). „Edukus
üld- ja osutajate riikidevahelise koostöö tööturul“ andmestik kombineerib Eesti hariduse
kutsehariduse edendamiseks, sealhulgas õpiväljundite infosüsteemi, Maksu- ja Tolliameti,
ning rahvastikuregistri, kaitseväekohuslaste registri,
ja kvalifikatsioonide tunnustamise
kõrghariduseni, Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa andmed.
kaudu.
samuti Uuringu tulemusi kasutatakse laiema avalikkuse
täiskasvanuharid informeerimiseks, aga ka riigi tasandil ja
use ja -õppe haridusasutustes andmepõhiste otsuste tegemiseks.
edendamine, Näiteks poliitikakujundamises kasutatakse neid
sealhulgas andmeid poliitikanalüüsides, mõju ja tulemuslikkuse
õpirände hindamisel ning kutse- ja kõrgkoolidele
hõlbustamine tulemusrahastuse määramisel. Uuring on üheks
kõigi jaoks; sisendiks oskuste ja tööjõu vajaduse
prognoosimisse. Statistika ja uuringud on leitavad
Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel:
g) elukestva https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-
õppe, eelkõige statistika-0.
paindlike
täiendus- ja 3. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035
ümberõppe üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide
võimaluste elluviimiseks luuakse igal aastal programm, mis
koostatakse ja mida muudetakse riigi
edendamine
eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise raames.
kõigi jaoks,
Strateegia rakendamise jaoks on minister heaks
võttes arvesse
kiitnud „Haridus- ja noorteprogrammi, mis
digioskusi,
kinnitatakse igal aastal järgmiseks 4-aastaseks
paremini
perioodiks ning mis hõlmab kõiki haridustasemeid
prognoosides
ja -valdkondi. Programmis on kavandatud
muutusi ja
erimeetmed ja tegevused ning eraldatud vahendid, et
tööturu tagada kvaliteetse hariduse ja koolituse võrdne
vajadustest kättesaadavus kõigile, selles osalemine ja selle
lähtuvaid uusi lõpuleviimine kõikidel tasanditel. Võrdse
oskustealaseid juurdepääsu tagamiseks eri haridusliikidele on
nõudeid, programmis nt kehtestatud tegevused 1.2 – 1.4 ning
hõlbustades 3.3. Võrdsete võimaluste ja kaasatuse tagamiseks
karjäärivahetust (alates alusharidusest) on programmis eraldi tegevus
ja edendades 2.2. Võtmepädevuste omandamise tagamisega on
tööalast seotud ennekõike tegevus 2.1 ehk õppekava ja
liikuvust; koolikorralduse arendustegevused. Täiskasvanute
142
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste
arendamiseks pakutakse täiendus- ja
ümberõppevõimalusi ning arendatakse
mitteformaalõppe kvaliteeti (tegevus 3.3).
Programmidokumendi link:
https://www.hm.ee/sites/default/files/haridus_ja_
noorteprogramm_2021_2024.pdf.
4. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ning
Haridus- ja noorteprogramm hõlmavad kõiki
haridus- ja koolitustasemeid ja -valdkondi, seavad
neile aluspõhimõtted, eesmärgid ja mõõdikud ning
juhtimisstruktuuri. Arengukava rakendamise
koordineerimist on kirjeldatud peatükis
„Arengukava juhtimine ja elluviimine“.
Koordineerimismehhanism, sh asjaomaste riiklike
ja/või piirkondlike asutuste vastutusalade jaotus on
tsentraalselt reguleeritud järgmiste haridussüsteemi
korraldavate õigusaktidega:
https://www.hm.ee/et/eesmargid-
tegevused/oigusloome .
Eesti Vabariigi haridusseadus hõlmab kõiki
haridustasemeid ja -asutusi ning määrab
haridussüsteemi üldised eesmärgid ja korralduse;
hariduse tasemed ja ülesanded, Riigikogu, kohaliku
omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi
haridusalased ülesanded, õppeasutuste liigid ja
nende tegevuse üldised põhimõtted ning Eesti
Hariduse Infosüsteemi alused.:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020003.
5. Riiklik seiresüsteem. Haridusvaldkonna
arengukava täitmise kohta antakse aru iga-aastaselt
tulemusvaldkonna aruandluse raames programmide
kaupa ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu.
Arengukava eesmärkide täitmist hinnatakse
sõltumatute ekspertide poolt vähemalt kaks korda
arengukava elluviimise perioodil, sh viimane
vahehindamine mitte hiljem kui kolm aastat enne
arengukava lõppu. Arengukava elluviimist ja
aruandlust toetab laiapõhjaline juhtkomisjon.
Komisjon annab nõu ministrile, toetab arengukava
143
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
elluviimisel valdkondadevaheliste seoste ja mõjude
arvessevõtmist ning analüüsib tulemusaruandeid ja
hindab arengukava eesmärkide suunas liikumist.
Juhtkomisjon annab tulemusaruannete põhjal
soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks ja
lõpetamiseks. Vt peatükk „Arengukava juhtimine ja
elluviimine“.
6. Täiskasvanuhariduse arengusuunad on toodud
Haridusvaldkonna arengukava strateegilises
eesmärgis 3. “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja
tööturu arenguvajadustele“, ennekõike
tegevussuunas 3.2. Haridus- ja noorteprogrammis
vastab sellele tegevus 3.3 „Täiskasvanuhariduse
arendamine, õppimisvõimaluste loomine ja
täiskasvanuõppe populariseerimine“. Sh juba
toimuvad tegevused haridustee katkestanud
täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse
ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse
täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd (sh
regionaalselt) ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist
elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest.
Populaarsed on aegunud oskustega täiskasvanutele
suunatud tasuta koolituskursused. Töökohtadega
seotud kursusi võimaldatakse riikliku täiendusõppe
pakkumise kaudu, kursused on suunatud peamiselt
madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega
täiskasvanutele.
https://www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuharidus
/tasuta-kursused
Samuti arendatakse piirkondlikku koostööd
keskkooli- ja kutsehariduseta madala
kvalifikatsiooniga täiskasvanute formaalhariduse
juurde toomiseks.
7. Õpetajakoolituse arengusuunad on toodud
Haridusvaldkonna arengukava strateegilises
eesmärgis 2. “ Eestis on pädevad ja motiveeritud
õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond
ning õppijast lähtuv õpe“, tegevussuunas 2.4.
Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus
144
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
2.1. „Õppekava ja koolikorralduse
arendustegevused, õpetajate täiendkoolitused ja
järelkasv“, millega on eraldatud vahendid õpetajate,
koolitajate ja akadeemilise personali toetamiseks
asjakohaste õppemeetodite omandamisel. „Juba
käimasolevatest tegevustest nt Euroopa
Sotsiaalfondi rahastatav ÕKPATi programm
(https://www.innove.ee/opetaja-ja-koolijuhi-
areng/okpat/), TALIS (rahvusvaheline õpetamise ja
õppimise uuring), ITEL (innovatiivne õpetamine
tõhusa õppimise toetamiseks).
8. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ja
riigi eelarvestrateegia programmid sisaldavad
meetmeid õppijate ja töötajate liikuvuse, haridus- ja
koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö
edendamiseks. Haridusvaldkonna arengukavas on
sellele pühendatud strateegilise eesmärgi 1 all eraldi
tegevussuund 1.3. „Õpivõimaluste
mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks
ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks
edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet“.
„Haridus- ja noorteprogrammis 2021–2024“ on
kavandatud tegevused (meede 1, tegevus 1.5
„Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime
edendamine“) ja eraldatud vahendid liikuvuse ning
haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise
koostöö toetamiseks. Tegevused aitavad kaasa
hariduse rahvusvahelistumisele, sh rahvusvaheline
haridusturundus, kutse- ja kõrghariduse alase
rahvusvahelise koostöö arendamine. On juba olemas
tegevused, mis pakuvad stipendiumiprogramme, et
hõlbustada õpirännet ning korraldada välisriigis
omandatud hariduskvalifikatsioonide hindamist;
teabe ja tugiteenuste pakkumine välisriigis
omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks.
4.4 Riiklik ERF iii) Tõrjutud JAH Sotsiaalse kaasamise ja vaesuse 1. JAH „Heaolu arengukava Strateegiaraamistikku on kirjeldatud “Heaolu
või kogukondade, vähendamiseks on vastu võetud riiklik või 2016–2023“ arengukavas 2016-2023" ja vastavalt sellele on
ja ESF 2. JAH
piirkondlik rändajate ja piirkondlik strateegiline poliitikaraamistik (https://www.sm.ee koostatu neli programmi - “Töötuturuprogramm
sotsiaalse 3. JAH 2020-2023", “Sotsiaalkindlustuse programm 2020-
ebasoodsas või õigusraamistik, mis hõlmab järgmist: /et/heaolu-
kaasamise olukorras 4. JAH arengukava-2016- 2023”, “Hoolekandeprogramm 2020-2023" ning
1. vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse
ja vaesuse olevate rühmade 2023) “Laste ja perede programm 2020-2023"
tõenduspõhine hindamine, sealhulgas
145
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
vähendami sotsiaal- laste vaesus, juurdepääs (https://www.rahandusministeerium.ee(et/riigieelar
se majandusliku alusharidusele ja kvaliteetsele „Tööturuprogramm ve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia).
strateegilin integratsiooni hooldusele, kodutus, ruumiline ja 2020–2023“ 1. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse hindamine,
e suurendamine hariduslik segregatsioon, piiratud (https://www.sm.ee sealhulgas laste vaesus, juurdepääs
poliitikaraa integreeritud juurdepääs esmateenustele ja - /sites/default/files/l kvaliteetsele hooldusele, kodutus, piiratud
mistik meetmete, taristule ning igas vanuses haavatavate isa_8_tooturuprogra juurdepääs esmatasanditeenustele ja taristule
sealhulgas inimeste erivajadused; mm.pdf) ning igas vanuses haavatavate inimeste
eluaseme ja 2. meetmed segregatsiooni ennetamiseks erivajadused on hõlmatud ülalnimetatud
sotsiaalteenuste ja selle vastu võitlemiseks kõikides strateegilistes dokumentides. Heaolu
kaudu valdkondades, sealhulgas „Sotsiaalkindlustuse arengukava eesmärk sotsiaalse ebavõrdsuse ja
programm 2020– vaesuse vähendamine ning sotsiaalse kaasatuse
h) aktiivse sotsiaalkaitse, kaasavad tööturud ja
2023“ suurendamine.
kaasamise haavatavate inimeste, sealhulgas
(https://www.sm.ee 2. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja
edendamine rändajate ja pagulaste juurdepääs
/sites/default/files/l nende vastu võitlemise meetmeid käsitletakse
võrdsete kvaliteetsetele teenustele;
isa_5_sotsiaalkindlus tööturu, sotsiaalkindlustuse- ja hoolekande
võimaluste ja 3. meetmed üleminekuks tuse_programm.pdf) programmides. Tööturule sisenemisega seotud
aktiivse institutsionaalselt hoolduselt
osalemise tõkete vähendamiseks suurendatakse
kogukonnapõhisele hooldusele; tööandjate teadlikkust ja vähendatakse
edendamise teel „Hoolekandeprogra
4. asjakohased meetmed, et selle eelarvamusi erinevate sihtrühmade suhtes (nt
ning tööalase mm 2020–2023“
kavandamine, rakendamine, seire ja vanemad inimesed, muukeelsed inimesed,
konkurentsivõim (https://www.sm.ee
läbivaatamine toimuks tihedas vähenenud töövõimega inimesed). Tööandjate
e parandamine; /sites/default/files/l
koostöös asjaomaste sidusrühmadega, oskused mitmekesisuse haldamiseks ja
isa_4_hoolekandepro
sealhulgas sotsiaalpartnerite ja organisatsioonis võrdse kohtlemise tagamiseks
asjaomaste kodanikuühiskonna gramm_2020_2023.p on paranenud. Pensionäride töötamise
organisatsioonidega. df) edendamiseks pakutakse neile
„Laste ja perede tööturuteenuseid. Parandatakse iseseisvat
programm 2020– toimetulekut toetavate hooldusvõimaluste
2023“ kättesaadavust ja kvaliteeti, sh pereliikmete ja
(https://www.sm.ee lähedaste hoolduskoormuse leevendamiseks.
/sites/default/files/l Erinevate sihtgruppide kvaliteetsetele teenustele
isa_7_laste_ja_perede juurdepääsu tagamiseks tõsttakse teenuse pakkujate
_programm_2020_20 kui ka kogukondade teadlikkust, arendatakse
23.pdf) vajalikke oskusi, tegeletakse eelarvamuste
vähendamisega ühiskonnas ning tugevdatakse
huvikaitset. Vanemaealiste ja erivajadustega
inimeste ühiskonnaelus osalemise toetamiseks
rakendatakse kohalikul tasandil vabatahtlike
kaasamist.
4. „Heaolu arengukava 2016–2023“ juhtkomisjoni
kuuluvad valdkondadega kõige tihedamalt seotud
146
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
partnerid ning ekspertkogusse muud arengukava
valdkondadega seotud organisatsioonid
(https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-
2023). Arengukava toetavate programmide kohta
koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis
esitatakse Rahandusministeeriumile
(https://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-
valitsemisala-tegevuspohine-eelarve).
4.6 ESF k) kvaliteetsete, JAH Kasutusele on võetud riiklik või piirkondlik 1. JAH „Heaolu arengukava Kehtestatud on kaks riiklikku strateegiat : „Heaolu
Tervishoiu- jätkusuutlike ja tervishoiuvaldkonna strateegiline 2016–2023“ arengukava 2016–2023“ ja „Rahvastiku tervise
ja taskukohaste 2. JAH arengukava 2020–2030“. 2022. aastal valmib uus
poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: (https://www.sm.ee/et
pikaajalise teenuste võrdse 3. JAH /heaolu-arengukava- „Heaolu arengukava 2023-2030“
hoolduse ja õigeaegse 1. tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse 2016-2023)
teenuste kättesaadavuse vajaduste kaardistamine, sealhulgas 1. Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse vajadusi koos
strateegilin parandamine; meditsiini- ja hoolduspersonali vajadus, „Rahvastiku tervise asjaomaste poliitikameetmetega käsitletakse
e sotsiaalkaitsesüs et tagada jätkusuutlikud ja arengukava 2020– „Heaolu arengukavas 2016–2023“, „Heaolu
poliitikaraa teemide kooskõlastatud meetmed; 2030“ arengukava 2023-2030“ ja „Rahvastiku tervise
mistik ajakohastamine, (https://www.sm.ee/et arengukavas 2020–2030“. Elanikkonna vähenemise
2. meetmed tervishoiu- ja pikaajalise /rahvastiku-tervise- ja vananemise kontekstis seisab tervishoiusektor
sealhulgas hoolduse teenuste tõhususe,
sotsiaalkaitse arengukava-2020- silmitsi tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide
jätkusuutlikkuse ja kättesaadavuse 2030) puudusega. Koolitussuutlikkust tuleb suurendada
kättesaadavuse tagamiseks, sh pöörates erilist
edendamine, peamiselt õenduse valdkonnas. Pikas perspektiivis
tähelepanu tervishoiu- ja pikaajalise on probleemiks ka ebapiisav koolitussuutlikkus
tervishoiusüstee hoolduse süsteemidest välja jäetud
mide ja „Hoolekandeprogram proviisorite ja arstide tagamiseks ning vananevad
isikutele; m 2020–2023“ meditsiinitöötajad. Tõsine probleem on perearstide
pikaajalise
(https://www.sm.ee/si puudus, eriti maa- ja hõredalt asustatud
hoolduse 3. meetmed kogukondlike ja perepõhiste
tes/default/files/lisa_4 piirkondades. Vananevat elanikkonda silmas
teenuste teenuste edendamiseks
_hoolekandeprogram pidades suureneb vajadus pikaajalise hoolduse ning
kättesaadavuse, deinstitutsionaliseerimise, sealhulgas
m_2020_2023.pdf) seda toetavate meetmete väljatöötamise järele.
tõhususe ja ennetamise ja esmatasandi tervishoiu,
Sotsiaalvaldkonnale täiendava tööjõu tagamiseks
vastupidavuse koduhoolduse ja kogukonnapõhiste
ning olemasoleva toetamiseks ja arendamiseks on
parandamine; teenuste kaudu. 2022. aastal valmimas uus „Heaolu arengukava“,
mis sisaldab pikaajalisi eesmärke ning nende
elluviimiseks meetmeid. Aluseks on 2021. aasta
lõpuks valmiv OSKA tööjõu vajaduste analüüs.
2. Meetmed tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse
teenuste tagamiseks on välja töötatud järgmistes
dokumentides – „Heaolu arengukava 2016–2023“,
„Heaolu arengukava 2023-2030“ ja
„Hoolekandeprogramm 2020–2023“. Pikaajalise
147
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
hoolduskoormuse vähendamiseks ja vältimiseks, et
võimaldada hoolduskoormusega pereliikmete
töötamist ja ühiskonnas osalemist, sotsiaalsete
tagatiste pakkumiseks ja leibkondade toimetuleku
toetamiseks, kus on pikaajalisi ülalpeetavaid,
realistlikud sekkumised jätkusuutliku rahastamise
kaudu, eriti sotsiaal-, tervisehoiu- ja
töövaldkondades ning nende vastastikuses toimes.
Jätkatakse ka sotsiaalteenuste, sealhulgas
uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel põhinevate
sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, et
vähendada hoolduskoormust. Esmatähtsaks
peetakse mitme kohaliku omavalitsuse koostöös
rakendatavate lahenduste väljatöötamist.
Poliitikavahendiga kujundatakse ümber
erihoolekandeteenuste struktuur, muudetakse
teenuste kasutust ja korraldust paindlikumaks,
korraldatakse ümber erihooldustaristu ning
parandatakse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.
3. Kogukonnapõhiseid teenuseid edendavad
meetmed on hõlmatud „Heaolu arengukava 2016–
2023“, „Heaolu arengukava 2023-2030“ ja
„Hoolekandeprogrammiga 2020–2023“. Uus
Heaolu arengukava võtab arvesse DI printsiipe,
mille eesmärk on pakkuda teenuseid, mis toetavad
kodus elavaid inimesi ja pakkuda võimalusi
kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste
saamiseks. Täiustatakse teenindussüsteemi ja
korrastatakse kogukonnapõhiste teenuste järjekordi,
et tagada olemasolevate erihoolekandeteenuste
kättesaadavus ja ligipääsetavus. Praeguste
erihoolekandeteenuste rahastamine muudetakse
tegevuspõhiseks ja kasutajatele kättesaadavaks.
Korraldatakse ümber suured (üle 30 koha)
ööpäevaringsed hoolekandeasutused ja hangitakse
kogukonnas elavate inimeste jaoks eluase, mille
tagajärjel väheneb suurtes üksustes tegutsevate
ööpäevaringsete erihoolekandeasutuste hulk ja
suureneb kogukonnapõhiste asutuste hulk.
Pikemaajalisem eesmärk on anda toetavate
erihoolekandeteenuste korraldamine üle kohalikele
148
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus
sed muse mide dokumentidele
täitmine täitmine
omavalitsustele. DI eesmärkide saavutamisele aitab
kaasa hoolduskoordinatsiooni ja teenuste
integratsiooni juurutamine.
4.2. Horisontaalsed eeltingimused
Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus
mused muse mide asjakohastele
täitmine täitmine dokumentidele
Tõhusad JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis Riigihangete 1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest
järelevalv hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende 1. JAH register vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete keskportaalis
emehhani hankeid fondidest kooskõlas ELi hankeõigusega. 2. a. JAH (https://riigihan „Riigihangete register“ (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab
smid Selleks on vaja järgmist: ked.riik.ee) Rahandusministeerium kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta
riigihang 2. b. JAH rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab
1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja
ete turu usaldusväärsete andmete kogumise Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt
jaoks riigihankemenetluste kohta, mis ületavad direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99
ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud
2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning andmetel.
direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus
tuleneva aruandluskohustusega; avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate vormis vastavalt
2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele (EL) 2015/1986.
järgmiste aspektide jaoks: 2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust
a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui
võitnud pakkujate nimed, esialgne otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu sõlmimise teates –
pakkujate arv ja lepinguline 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris.
maksumus; 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium.
b. teave lõpliku hinna kohta pärast Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve
valituks osutumist ja VKEde kui eest vastutavad 4 inimest ja üks inim6ene vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi
otsepakkujate osalemise kohta, kui eest.
sellist teavet pakuvad riiklikud 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on kättesaadavad
süsteemid; Rahandusministeeriumi veebilehel
3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-
andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad statistilised andmed riigihangete kohta
direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja ja andmeanalüüs on samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel
direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted).
149
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus
mused muse mide asjakohastele
täitmine täitmine dokumentidele
4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks 5. Teabevahetuse osas on Konkurentsiametiga sõlmitud mitteametlik kokkulepe.
tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud
artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des
artikli 99 lõikega 3; 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku korruptsioonijuhtumi
5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle
võimalikule pakkumismahhinatsioonile, teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus.
edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas
direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja
direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2.
Vahendid JAH Korraldusasutustel on vahendid ja suutlikkus 1. JAH Teatavat liiki abi 1. Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133 § 3 lõike 2 p. 3 seatakse
ja kontrollida riigiabi eeskirjade järgimist: 2. JAH tunnistamine tingimuseks, et taotlejad ei ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes ettevõtjad,
suutlikku 1. raskustes olevate ja tagasinõudmisele siseturuga kui nad on riigiabi saajad.
s riigiabi kuuluvate ettevõtjate korral; kokkusobivaks Rakendusüksused (RÜ) järgivad raskustes olevate ettevõtjate määratlust, mis on
eeskirjad ELi aluslepingu esitatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ja 2014. a teatises
e 2. juurdepääs kohalike ja riigiasutuste artiklite 107 ja
riigiabiekspertide pakutavale spetsiaalsele „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja
tõhusaks 108 alusel ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil saavad RÜd
kohaldam riigiabialasele nõustamisele ja suunistele.
(https://eur- kontrollida taotlejate maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti (https://www.emta.ee)
iseks lex.europa.eu/le andmebaasi ja e-äriregistri kaudu (https://www.rik.ee/et/e-ariregister). RÜdel on
gal- e-äriregistri kaudu juurdepääs majandusaasta aruannetele ning
content/ET/TXT kontrollküsimustikud, et kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes ettevõtjad.
/PDF/?uri=CELE Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri kaudu kontrollida
X:32014R0651&f ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud tagasinõudmist.
rom=ET)
2. RM riigiabi koordineerijana annab nõu ja suuniseid abiandjatele.
Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on konkurentsiseaduse 6. peatükis. Vastavalt
Ühenduse §-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, mis on kasutusel
suunised aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese tähtsusega abi ja riigiabi Eestis, välja arvatud
raskustes olevate põllumajandus- ja kalandusvaldkond. Registrit kasutatakse vähese tähtsusega abi
äriühingute nõuete täitmise kontrollimiseks. RM vastutab registri kaudu tehtavate riigiabi ja
päästmiseks ja vähese tähtsusega abi aruandluskohustuste eest.
ümberkorraldam
iseks antava Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab teha veebisaidil:
riigiabi kohta https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi, kus on ka teave riigiabi kohta,
(https://ec.euro viited Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja RM riigiabi käsiraamat.
pa.eu/competitio On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub umbes 90 inimest, mille eesmärk on
n/state_aid/legis kiiresti jagada riigiabialast teavet ja kogemusi. Igal riigiabi andjal on vähemalt üks
lation/rescue_re töötaja, kes tunneb põhjalikult riigiabialaseid regulatsioone.
sctructuring_com
munication_en.p
df)
150
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus
mused muse mide asjakohastele
täitmine täitmine dokumentidele
Rahandusministe
eriumi teave
riigiabi kohta
(https://www.ra
handusministeer
ium.ee/et/riigiab
i)
Euroopa JAH Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise 1. JAH ÜRO, ühine
1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud mehhanism
Liidu tagamiseks on olemas tõhusad mehhanismid, 2. JAH põhidokument,
inimõiguste, sealhulgas EL põhiõiguste harta järgimise tagamiseks.
põhiõigus mis hõlmavad järgmist: mis on osa
te harta 1. kord, mis tagab fondidest toetatavate osalisriikide Fondidest toetatavate programmide vastavus ja nende rakendamine ELi harta sätete
tõhus programmide vastavuse ja nende aruannetest – kohaselt tagatakse harta põhimõtete lõimimise kaudu strateegia „Eesti 2035“
kohaldam rakendamise harta asjakohaste sätete Eesti aluspõhimõtetesse ja strateegilistesse sihtidesse, valdkondlikesse arengukavadesse,
ine ja kohaselt; (https://tbintern projektide valikukriteeriumidesse ja meetmepõhistesse õigusaktidesse. Põhiõiguste
rakenda et.ohchr.org/_lay kaitsmisega seotud institutsioonid (sh soolise võrdõiguslikkuse volinik ja Eesti
mine 2. aruandekord seirekomisjonile juhtumitest, outs/15/treatyb Puuetega Inimeste Koda) on juhtkomiteede ja seirekomisjonide liikmed ning
mis on seotud fondide toetatavate tegevuste odyexternal/Do kaasatud strateegiate ja õigusaktide väljatöötamisse ja meetmete rakendamisse
hartaga mittevastavusega. wnload.aspx?sy (https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-
mbolno=HRI%2f 2035/kontakt-ja-osalus). Rakenduskava panustab „Eesti 2035“ eesmärkidesse ja
CORE%2fEST%2 näitajatesse. Projektide valikukriteeriumid sisaldavad määruse 2021/1060 artiklis
f2015&Lang=en) 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Programmide rakendamisel tagatakse
vahendusasutustele, taotlejatele ja toetuse saajatele vajalik tugi ELi harta
põhimõtetega arvestamiseks. Näiteks Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse
Eesti Vabariigi kompetentsikeskus nõustab ja koolitab soolõime, mittediskrimineerimise ja
põhiseadus erivajadustega inimestele ligipääsu tagamise osas programmide ja projektide
(https://www.rii kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23, 25
giteataja.ee/akt/ ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi.
115052015002)
Soolise Iga ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.
võrdõiguslikkuse 2021+ hindamiskava sisaldab 2021/1060 artiklis 9 sätestatud põhimõtete
seadus rakendamise tulemuslikkuse hindamisi.
(https://www.rii
giteataja.ee/akt/ 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja kelle ülesandeks
126042013009) on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel probleemid
seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti
Puuetega Inimeste Koda, Õiguskantsler jne.).
Võrdse
Seirekomisjonil on suhtluseks eraldi e-post ja komisjoniliikmete nimekiri on
kohtlemise
kättesaadav struktuurifondide kodulehel https://www.rtk.ee/seire-ja-
seadus
151
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus
mused muse mide asjakohastele
täitmine täitmine dokumentidele
(https://www.rii seirekomisjonid#seirekomisjoni-koosseis; https://www.rtk.ee/seire-ja-
giteataja.ee/akt/ seirekomisjonid#seirekomisjoni-liikmed.
106072012022)
Kõigil komisjoniliikmetel on võimalik avada arutelu e-posti loendi abil või lisada
Õiguskantsler arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum,
https://www.oig mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes
uskantsler.ee/et) kahtluse korral, et vaatamata kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele võib
esineda harta mittejärgimist.
Lasteombudsma
n
http://lasteomb
udsman.ee/et/w
elcome
Puuetega Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 1. JAH „Heaolu 1. „Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate strateegiate ja
inimeste rakendamise tagamiseks on olemas riiklik 2. JAH arengukava valdkondlike arengukavade vahel. (nt strateegia „Eesti 2035“). Strateegia
õiguste raamistik, mis hõlmab järgmist: 2016–2023“ puuetega inimeste õiguste kaitse poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas
konventsi 1. mõõdetavate tulemustega eesmärgid, (https://www.s 2016–2023“. Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja
ooni andmekogumise ja -seire mehhanismid; m.ee/et/heaolu- asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud „Heaolu arengukava 2016-2023“
kohaldam arengukava- erinevates programmides. Näiteks „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020-2023“
ine ja 2. meetmed, et tagada ligipääsetavuspoliitika, 2016-2023). koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks
rakenda õigusaktide ja standardite nõuetekohane lahendusteede pakett. „Hoolekandeprogramm 2020-2023“ keskendub
mine arvessevõtmine programmide Ligipääsetavuse sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, teenuste
kooskõlas väljatöötamisel ja rakendamisel. nõukogu arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, ning põhiõiguste kaitsmisele.
nõukogu (https://www.s Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti
otsusega m.ee/et/ligipaas Sotsiaaluuringu, Eesti Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna eelarve
2010/48/ etavuse- uuringu kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja pensoniteemaliste
EÜ JAH noukogu) uuringutega link . Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande
statistikat ja vajaduse korral viib läbi konkreetseid uuringuid (Nt link).“
Ligipääsetavuse 2. „Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline eesmärk ja aluspõhimõte PIK
rakkerühm konventsiooni artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika
https://www.rii väljatöötamiseks.loodi Vabariigi Valitsuse poolt 2019 Valitsuse Ligipääsetavuse
gikantselei.ee/lig rakkerühm. Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik
ipaasetavus koordinaator ja edendaja: toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd; tellides analüüse
ja uuringuid („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs“. „Laste
ligipääsetavuse uuring“); koordineerides ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882
Õiguskantsleri ülevõtmist; korraldades 2018.–2022. sotsiaaltranspordi katseprojekti.
seadus Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab nõustamis- ja koolitusüksusena nõu ja
(https://www.rii jälgib nõuete täitmist meetmete põhistes õigusaktides korraldus- ja
giteataja.ee/akt/ rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste aspektides. 2018. aastal
jõustusid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrused: „Puudega inimeste
152
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus
mused muse mide asjakohastele
täitmine täitmine dokumentidele
12788991?leiaK erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1.
ehtiv) jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Puudega 3. „Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste õiguste
inimeste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 moodustati
erivajadustest õiguskantsleri juurde puuetega inimeste nõukoda. Puuetega inimeste nõukoja
tulenevad eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse
nõuded ehitisele ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste
(https://www.rii konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. Struktuurifondide korral on arutelude
giteataja.ee/akt/ kontaktpunktiks seirekomisjon. Komisjon koosneb asjaomastest
131052018055) katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab liikmesriik partnerite
nimekirja. Seirekomisjoni liige (seirekomisjoni kuuluvad puuetega inimeste vaatest
Eluruumile EPIK, Õiguskantsler, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) võib teha
esitatavad seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni
nõuded kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks
(https://www.rii ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega
giteataja.ee/akt/ inimeste õiguste konventsioonile.
103072015034?l
eiaKehtiv)
WCAG 2.0
rakendusjuhised
https://www.mk
m.ee/et/wcag-
20-
rakendusjuhised
Sotsiaalkindlustu
se programm
https://www.sm.
ee/sites/default/
files/lisa_5_sotsi
aalkindlustuse_p
rogramm.pdf
Hoolekandeprog
ramm
https://www.sm.
ee/sites/default/
153
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus
mused muse mide asjakohastele
täitmine täitmine dokumentidele
files/lisa_4_hoole
kandeprogramm
_2020_2023.pdf
Soolise
võrdõiguslikkuse
programm
https://www.sm
.ee/sites/default
/files/lisa_6_sool
ise_vordoiguslik
kuse_programm.
pdf
154
Tööversioon seisuga 1.10.2021
5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED
Tabel 161: Programmi haldavad asutused
Programmi haldavad
Asutuse nimetus Konktakti nimi E-post
asutused
Korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus Martin Karro
[email protected]
Auditeerimisasutus Rahandusministeerium Kaur Siruli
[email protected]
Asutus, kellele laekuvad Rahandusministeerium Marge Kaljas
[email protected]
komisjoni maksed
Kui kohaldatav, asutus või Rahandusministeerium Marge Kaljas
[email protected]
asutused, kellele laekuvad
komisjoni maksed ühissätete
määruse artikli 36 lõike 5
kohase tehnilise abi puhul
Raamatupidamisülesanne, kui Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane
selle ülesande täitmine on
antud asutusele, mis ei ole
korraldusasutus
Tabel 162. See osa ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsendimääradest, mis hüvitatakse
asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul
(protsendipunktides)
Rahandusministeerium 100 protsendipunkti
6. PARTNERLUS
Sarnaselt teiste riigi arengule suurt mõju omavate dokumentidega on ka 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika vahendite
partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel järgitud kõigile soovijatele igakülgse ja võrdse koostöövõimaluste
pakkumist ning tiheda ja sisulise dialoogi loomist partnerite, huvirühmade esindajate ning ekspertidega.
Partnerite kaasamise põhimõtted on sätestatud Eesti riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ osalemiskavas ning 2021-2027
Struktuurivahendite partnerlusleppe ja rakenduskava kaasamisplaanis, mis lähtub Ühissätete määruse artiklist 8, Euroopa
Partnerluse käitumisjuhendist ning riigiasutuste kaasamise heast tavast.
Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel ning edaspidisel rakendamisel on seatud oluliseks eri tasandite partnerite
osalus, tagamaks et olukorra analüüs, seatavad eesmärgid ja kavandavad lahendused oleksid maksimaalselt asjakohased ja
mõjusad. Partnerlus toimib mitmetasandilise valitsemise põhimõttega alt üles lähenemisviisiga, seda koordineerivad
Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös ministeeriumidega. Kaasamine on kolmes etapis:
„Eesti 2035“ strateegia ühisloome 2018-2020,
valdkondlikud konsultatsioonid ning arutelud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel 2020-2021,
rakenduskava elluviimisega seotud koostöö alates 2022.
Lisaks on partnereid põhjalikult kaasatud toetuste rakendamisega seotud arengukavade koostamisse, valdkondlike
tegevuste planeerimisse.
Partnerlusleppe kaasamine algas koos „Eesti 2035“ loomega 2018. a, koondades võimalikult paljude riigi käekäigust
huvitatute arvamusi ning ekspertide teadmisi. Koostöö hõlmas globaalsete trendide, riigi arenguvõimaluste kaardistamist,
arenguteede, eesmärkide seadmist, vajalike reformide ja muudatuste selekteerimist. Ühtlustati toetuste ja riigieelarve
prioriteete. „Eesti 2035“ koostamisse kaasatud huvirühmasid ja eksperte on hoitud regulaarselt infoväljas ning kaasatud
ka partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse. Partnerite alla kuuluvad katusorganisatsioonid, valdkondlikud partnerid
ja eksperdid ning koostööpartnerid. Strateegia koostamise raames on korraldatud arvukalt seminare ja arutelupäevi
155
Tööversioon seisuga 1.10.2021
nii eesti kui vene keeles, pealinnas ja väljaspool. Suurimaks algatuseks oli riigi arengusihtide seadmine läbi üle-
eestilise ideekorje, kus osales üle 14 000 inimese.
Teise etapina toimusid valdkondlikud konsultatsioonid ning laiapõhjalised arutelud uue perioodi
ettevalmistamiseks. 2020. a märtsis toimus üle-eestiline partnerite ja huvirühmade arutelupäev, et anda strateegiasse
viimased täiendused ning arutada ühtekuuluvuspoliitika vahendite fookust ja jaotust. Toimusid arutelud ja seminarid
ministeeriumide, erinevate asutuste ning Riigikogu liikmetega, käsitleti teemasid arvamusfestivalil.
2021. a alguses viidi ministeeriumide vedamisel läbi kahepoolsed kohtumised valdkondlike partneritega, fookusega
partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel. Ühe suurema algatusena korraldati 2021. a märtsis virtuaalne
seminarinädal, mida Rahandusministeeriumi eestvedamisel aitasid läbi viia ministeeriumid. Sellele eelnes
arvamuskorje olulisemate probleemkohtade ja arutamist vajavate teemade selekteerimiseks. Partnerid, eksperdid ja
huvirühmade esindajad said viiel päeval kaasa rääkida 46 virtuaalses töötoas, osavõtjaid oli ca 1000. Käsitleti teemasid
alates toetuste jagamise põhimõtete lihtsustamisest konkreetsete poliitikaeesmärkide sisustamise, eelarve jaotuse ja
tingimuste seadmiseni. Kirjalikud kokkuvõtted on kättesaadavad struktuuritoetuste kodulehel. Seminarinädala järel sai
esitada kirjalikke kommentaare, jätkusid konsultatsioonid, tehti täiendavaid ettepanekuid.
2021. a aprillis toimusid virtuaalselt eesti ja vene keeles „Ida-Virumaa õiglase ülemineku visioonipäevad“. Ürituse
eesmärgiks oli tutvustada laiale avalikusele õiglase ülemineku eesmärke ja vahetulemusi ning inspireerida osalisi Ida-
Virumaal avanevatest võimalustest osa võtma. Esimese päeva avasid president ja riigihalduse minister, õiglase ülemineku
strateegilise raamistiku tutvustavate ettekannetele järgnesid modereeritud arutelud Ida-Viru tuleviku visiooni üle, milles
osalesid põlevkivisektori tööandjate ja ametiühingute esindajad, ettevõtjad, kultuuritegelased, teadlased, noored jpt. Teisel
päeval toimusid õiglase ülemineku sekkumiste lauaarutelud, ühiselt analüüsiti üleminekufondi kavandatavaid meetmeid
ning nende sobivust. Visioonipäevad tõid kokku üle 450 osaleja, kohalikud moodustasid üle 40%, üritust jälgiti ka teistest
riikidest. Tagasiside on integreeritud õiglase ülemineku meetmete kujundamisse.
Lisaks visioonipäevadele korraldati õiglase ülemineku kava koostamise algusfaasis 2020. a suvel ka avalik arvamuskorje
kohaliku elanikkonna seas, kaardistamaks olulisi valupunkte ning arenguvajadusi. Kogu kava ettevalmistamise vältel on
korraldatud hulgaliselt seminare, tutvustusi, kohtumisi huvigruppidega jms.
2021. teises pooles algatatakse partnerlusleppe ja rakenduskava avalik konsultatsioon läbi ametliku eelnõude infosüsteemi,
osalusveebi, partnerite listi ning teemat käsitletakse Linnade ja Valdade Päeval. 2022. a on kavas korraldada regionaalseid
infoseminare huvigruppidele, partneritele ja kasusaajatele erinevates Eesti paikades.
Kaasamise protsessi käigus on siht- ja sidusrühmadele tehtud kättesaadavaks võimalikult mitmekesiseid
suhtluskanaleid, arvestades inimeste erinevaid ligipääsu võimalusi ja tarbimisharjumusiKoostööformaadid
hõlmasid silmast-silma arutelusid ja kohtumisi, aga ka e-tagasiside vorme ja ametlikke kooskõlastuskanaleid.
Aruteluseminarid on toimunud lisaks pealinnale ka teistes regioonide, eraldi tähelepanu on suunatud Ida-Viru regiooni
kaasamisele, kus emakeeleks on valdavalt vene keel. Regulaarsed dialoogi võimaldavad kanalid ja formaadid on olnud
järgnevad:
Kõik „Eesti 2035“, 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava puudutavad
materjalid on koondatud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Riigikantselei kodulehtedele 21.
Loodud on infolistid ettepanekute, tagasiside ning kommentaaride esitamiseks, kuhu saadetakse ka regulaarselt
infokirju.
Arutelud, seminarid, ümarlauad jm üritused, kus osalejad on saanud ülevaate strateegia ning partnerlusleppe ja
kava loomise seisust ning võimaluse kaasa rääkida.
Eelnõude avalikud konsultatsioonid eelnõude infosüsteemi, osalusveebi ja kodulehe kaudu.
Rakenduskava edenemise jälgimiseks moodustatavas seirekomisjonis osalevad seotud ametkondade kõrval partnerite
katusorganisatsioonid, kes esindavad rakenduskava elluviimisest mõjutatud huvirühmi. See võimaldab partnerite
esindajail jälgida nii sekkumiste väljatöötamist ja elluviimist kui vajadusel teha ettepanekuid sekkumiste tulemuslikkuse
suurendamiseks.
2014–2020 programmperioodil kuulusid seirekomisjoni koosseisu Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Rektorite Nõukogu, Vabaühenduste Liit ja Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik. Katuspartnerite ringi on kavas järgmisel perioodil laiendada, kutsudes osalema partnereid, kelle
valdkondadeks on mh laste ja noorte õigused ning inimõiguste kaitse, samuti regionaalset vaadet esindavad partnerid.
Õiglase ülemineku suunamiseks on riigihalduse ministri käskkirjaga loodud nn õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon,
21 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/koosloome ; https://rtk.ee/toetusfondid-ja-
programmid/euroopa-liidu-valisvahendid
156
Tööversioon seisuga 1.10.2021
kuhu on kaasatud ministeeriumite esindajad, Ida-Viru Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda jt organisatsioonid.
Seirekomisjoni moodustamisel lähtutakse ametiasutuste ja partnerorganisatsioonide tasakaalustatud esindatuse
põhimõttest ja rakenduskava eesmärkidest. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Rahandusministeerium ning selle
koosseis ja koosolekute kokkuvõtted avalikustatakse struktuurifondide veebilehel. Lisaks osalevad huvirühmade esindajad
ja eksperdid valdkonna arengukava juhtkomisjonide töös, mille moodustab valdkonna arengukava eest vastutav minister.
Partnerite kaasamine siseriiklikku meetmete planeerimisse on loonud ja loob edaspidi olulist lisandväärtust tegevuste
elluviimisele. Partnerite initsiatiivi ja koosloome võimestamist peetakse oluliseks ka toetuse andmise tingimuste
kujundamisel ja meetmete rakendamisel.
Sotsiaalpartnerite ja partnerite katusorganisatsioonide kaasarääkimise ja rakendamise võimekuse tagamist ning
suurendamist toetatakse poliitikaeesmärkide sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti, Õiglase Ülemineku Fondi ning
tehnilise abi eelarvest. Toetatakse töökeskkonna ja töötingimuste kaasajastamist, töökeskkonnast tulenevate
tervishoiuriskide vähendamist ja tööelu edendamist, inimkesksete ja integreeritud teenuste arendamist ja osutamist, elu-
ja ettevõtluskeskkonna arendamist, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist, kohalike omavalitsuste
võimekuse tõstmist. Õiglase Ülemineku Fondi raames toetatakse huvigruppide, rakenduspartnerite ja Ida-Virumaa
omavalitsuste suutlikkuse tõstmist ning põhjalikku kommunikatsiooni sihtpiirkonnas. Tehnilisest abist jätkatakse soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist, sotsiaalpartnerite rahastamist, keskset eri
sihtrühmade koolitamist, analüüse, rakke- ja ekspertrühmasid ning toetuse saajate ringi laiendatakse ka muudele olulistele
katusorganisatsioonidele. Partnerite võimestamiseks toetatakse tehnilisest abist fondidega seotud seminaride, kohtumiste
ja uuringute läbiviimist riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamiseks, kaasamise
suutlikkuse tõstmiseks ning täiendõpet, liikmehõive suurendamist ja mainekujundust.
7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS
Teabevahetustegevuse eesmärk
Struktuurifondide 2021.–2027. aasta kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada sihtrühma teadlikkus ELi
struktuuritoetuste kohta igakülgse, avatud ja asjakohase teabevahetuse ning ELi rahaliste vahendite positiivse
mõju kaudu. Suurem teadlikkus ELi struktuuritoetuste otstarbest, tagajärgedest ja mõjust Eesti arengule
saavutatakse, teavitades sihtrühmi struktuuritoetuste alastest eesmärkidest, sealhulgas planeerimine,
ühtekuuluvuspoliitikast üldiselt, samuti rakenduskava valdkondadest, ning tagades toetatud projektide
nähtavuse ja toetuste kaudu Eestis ellu viidud muudatuste reklaamimise.
Eesmärki toetavad alameesmärgid:
· ELi panuse Eesti majanduskasvu ning digi- ja rohepöörde saavutamisse tähtsuse tunnustatuse
suurendamine, keskendudes ka transpordile ja digiühendustele ning kvaliteetse tööhõive,
hariduse, tervishoiu, kohaliku arengu ja kestliku linnaarengu toetamisele;
· toetuste taotluste kvaliteedi ja huvi parandamine selgete ja lihtsate teavitustegevuste ja -nõuete
abil ning tagades, et teave oleks kõikidele huvitatud isikutele selges ja lihtsas keeles kättesaadav;
· ELi toetatavate projektide nähtavuse tagamine (nt reklaamid, logod, üritused, meediasuhted,
veebilehed jne);
· toetuste andmise läbipaistvuse parandamine.
Sihtrühmad ja sidusrühmad
- Üldsus:
o Eestikeelne elanikkond;
o Venekeelne elanikkond.
- Meedia
- Taotlejad ja potentsiaalsed taotlejad
- Kasusaajad:
o otsesed kasusaajad;
o kaudsed kasusaajad (st kogukonnad, piirkonnad).
- Sidusrühmad:
o katusorganisatsioonid (sh valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud jne);
o poliitikakujundajad;
o avalik sektor.
157
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Peamised kanalid
Meedia, nt:
- üleriigilised ja kohalikud ajalehed;
- veebiportaalid;
- televisioon ja raadio.
Veebisaidid, nt:
· avatud taotlusvoorude ülevaated;
· edulood Eesti kaardil;
· kasulikud materjalid potentsiaalsetele toetuse saajatele ja näpunäited abikõlblik projekti
koostamiseks;
· ELi logo kasutamine (plakatigeneraator, KKK-d logo kasutamise kohta jne).
Sotsiaalmeedia (korraldusasutus, koostöö ministeeriumide ja rakendusasutustega), nt:
Facebook, nt:
· teave avatud taotlusvoorude ja teabepäevade kohta;
· väljavalitud edulood;
· videosisu edulugudest (vähemalt 5 videot aastas).
Instagram/Messenger, nt:
- reklaamid;
- mängud;
- lood.
Vähem teadlikele sihtrühmadele suunatud tegevused
Iga-aastase riikliku Euroopa fondide teadlikkuse alase uuringu põhjal on fondide positiivsest mõjust vähem
teadlikud sihtrühmad noored ja venekeelne elanikkond.
Teismelised ja noored täiskasvanud, nt:
- sotsiaalmeedia kaudu kaasamine (teismeliste ja noorte täiskasvanute jaoks kõige olulisemate
sotsiaalvõrgustike iga-aastane ülevaatamine);
- õpilaste jaoks mõeldud tasuta vihiku meelelahutuslik sisu (st mängud, ristsõnad, graafika).
Venekeelne elanikkond, nt:
- pressiteated ja artiklid meedias saavutuste kohta;
- teave Euroopa rahastusvõimaluste kohta dubleeritakse vajaduse korral vene keelde.
Hindamine
Eesmärkide saavutamise hindamiseks kasutatakse järgmisi allikaid:
- iga-aastased struktuuritoetuste teadlikkuse alased uuringud;
- meediakajastuse analüüs (struktuuritoetuste nähtavuse ja dünaamika jälgimine);
- taotlejate rahulolu regulaarne seire;
- veebisaidi liikluse jälgimine (külastused);
- sotsiaalmeedia jälgimine (kaasatuse arv).
Näitajad:
- üldine teadlikkus Euroopa rahastamisest 73%-lt 80%-le;
- teadlikkus ELi kaasrahastatud piirkondlikest projektidest 42%-lt 45%-le;
- noorte (18–24-aastased) teadlikkus 52%-lt 55%-le; venekeelse elanikkonna teadlikkus 51%-lt 55%-
le;
- ühtekuuluvuspoliitika fondide positiivne mõju Eesti arengule – positiivse hinnangu sama taseme
säilitamine (80% vastustest).
Programmi kommunikatsioonijuhi vastutusalad
- üldsusele mõeldud teavitustegevused traditsiooniliste ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu (nt telesaated,
spetsiaalsed ajalehed, raadiointervjuud, artiklid, üritused, seminarid jne);
- mõjuhindamise toetamine ja nõustamine teavitustegevusest tulenevalt;
158
Tööversioon seisuga 1.10.2021
- asjaomase veebisaidi ajakohastamine, et pakkuda meediale, poliitikakujundajatele, toetusesaajatele ja
-taotlejatele kasulikku teabematerjali;
- Facebooki lehe „Eurotoetus“ haldamine, et reklaamida avatud taotlemisi ning taotlemiste ja projektide
tulemusi;
- uute taotlusvoorude info avaldamise laialdane levitamine;
- osalemine riiklikus suhtlusvõrgustikus ja ELi kommunikatsioonialgatustes;
- teavitusalase koostöö tugevdamine kohalike omavalitsustega, et teha koostööd kohalike taotlejatega ja
leida tõhusamaid võimalusi nendeni jõudmiseks.
8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA
SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE
Tabel 163: Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata
rahastamise kasutamine
Ühissätete määruse artiklite 94 ja 95 kavandatud kasutamine JAH EI
Programm kasutab alates vastuvõtmisest prioriteedi raames liidu osaluse [ ] [x]
hüvitamist ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määrade
alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 94 (kui jah, täitke 1.liide]
Programm kasutab alates vastuvõtmisest liidu osaluse hüvitamist [x] [ ]
kuludega sidumata rahastamise alusel vastavalt ühissätete määruse
artiklile 95 (kui jah, täitke 2.liide]
159
Tööversioon seisuga 1.10.2021
LIIDE 1. LIIDU PANUS, MIS PÕHINEB KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISEL
Andmete esitamise vorm komisjonile kaalumiseks
(ühissätete määruse artikkel 95)
Ettepaneku esitamise kuupäev pp.kk.aaaa
Täidetakse esitamise päeval
A. Põhielementide kokkuvõte
Priori Fon Alaeesmärk Valdkonn Kuludega Hõlmatud tegevuste liigid Täidetavad tingimused ja Näitaja Täidetavate Kavandatav
teetsu d a sidumata saavutatavad tulemused, tingimuste ja hüvitamismee
s kategoori rahastamis millega kaasneb komisjoni saavutatavate tod, mida
a est kaetud hüvitis tulemuste kasutatakse
summa (millega abisaajale või
kaasneb abisaajatele
komisjoni hüvituse
hüvitamine) pakkumiseks
mõõtühik
Kood Kirjeldus Kood Kirjeldus
22 23
PO4 – ESF a) parandada kõikide Üleminek 60,6 miljonit 134 Meetmed tööhõive 1. tingimus. EECO0 Osalejate Konkreetne Ühekordne
sotsiaa tööotsijate, eriti noorte eurot 144 kättesaadavuse Hindamiskomisjon on heaks 1, koguarv toetusõiguslik summa
lsem (eelkõige noortegarantii parandamiseks; kiitnud esimese rakendamise EECO0 isik, kes osaleb
Eesti rakendamise kaudu), eduaruande. 3, Näitaja on meetmetes/teen
pikaajaliste töötute ja meetmed tervisliku ja 2. tingimus. EECO0 seotud ustes, mille
tööturul olevate hästi kohandatud Hindamiskomisjon heaks 4 eesmärgiga eesmärk on
ebasoodsas olukorras töökeskkonna kiitnud teise rakendamise pakkuda parandada
olevate rühmade ning loomiseks, kus eduaruande. kõikidele juurdepääsu
mitteaktiivsete inimeste tegeletakse 3.–8. tingimus. Kumulatiivsed tööotsijatele tööhõivele,
juurdepääsu tööhõivele ja terviseriskidega, kvantifitseeritud paremaid osalejatele
aktiveerimismeetmetele, sihtväärtused 37%, 65%, töövõimalusi. suunatud
22 Selle all mõeldakse sekkumisvaldkonna ulatuse koodi ühissätete määruse I lisa tabelis 1 ja EMKVFi määruse IV lisas .
23 Selle all mõeldakse kohaldatavuse korral üldnäitaja koodi.
160
Tööversioon seisuga 1.10.2021
sealhulgas füüsilisest sealhulgas kehalist 75%, 84%, 94%, 100% on Näitaja hõlmab täiendus- ja
isikust ettevõtjana aktiivsust edendades. saavutatud. töötuid, ümberõppemeet
tegutsemise ja mitteaktiivseid meid ning
sotsiaalmajanduse ja tööga tööturuteenuseid
edendamise kaudu; hõivatud tööle saamiseks,
isikuid, töökoha
d) edendada töötajate, sealhulgas säilitamiseks,
ettevõtete ja ettevõtjate vähenenud paremale
muutustega kohanemist, töövõimega töökohale,
aktiivsena ja tervena inimesi, sealhulgas
vananemist ning ebasoodsas paremat
tervislikku ja hästi olukorras kvalifikatsiooni
kohandatud olevaid rühmi nõudvale tööle
töökeskkonda, kus ja pikaajalisi suundumiseks.
tegeletakse töötuid.
terviseriskidega
161
Tööversioon seisuga 1.10.2021
Tegevuse liigist tulenevad üksikasjad
Tegevuse eesmärk on toetada tööturumeetmete pakkumist
töötutele või töötavatele tööotsijatele, sealhulgas vähenenud
töövõimega inimestele ja ebasoodsas olukorras olevatele
rühmadele, et aidata neil tööturule siseneda ja naasta tööturule
või parandada seal nende võimalusi.
Rakendatavate tegevuste eesmärk on parandada osalejate oskusi
ja kvalifikatsioone, mis on seotud tööalase konkurentsivõimega;
tööturul osalemist ja vajadusi ning aktiveerimist.
Selle tegevuse elluviimiseks on volitused antud Eesti
Töötukassale (abisaaja), kellel on õigus rakendada
tööturuteenuste ja -toetuste seadust (mille Riigikogu võttis vastu
1. Tegevuse liigi kirjeldus
28. septembril 2005), mis sisaldab tööturuteenustega seotud
sätet.
Nimetatud õigusakti alusel võtab valitsus vastu tähtajalise
tööhõiveprogrammi (THP), mis hõlmab selle sätte reguleerimist,
sealhulgas toetusõiguslike tööturuteenuste täieliku loetelu ja
tööturutoetuste maksmist (välja arvatud töötushüvitised)
programmi kestel, samuti programmi rakendamisega seotud
teavet ja aruandeid.
Tööhõiveprogramm kehtestatakse järjestikusteks perioodideks
aastate kaupa ja on aluseks Töötukassa tööturuteenuste ja -
toetuste rakendamisel.
a) Parandada kõikide tööotsijate, eriti noorte (eelkõige
noortegarantii rakendamise kaudu), pikaajaliste töötute ja
tööturul olevate ebasoodsas olukorras olevate rühmade ning
mitteaktiivsete inimeste juurdepääsu tööhõivele ja
2. Alaeesmärk (alaeesmärgid) aktiveerimismeetmetele, edendades ettevõtjana tegutsemist ja
sotsiaalmajandust;
d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate muutustega
kohanemist, aktiivsena ja tervena vananemist ning tervislikku ja
hästi kohandatud töökeskkonda, kus tegeletakse terviseriskidega
C 1. Hindamiskomisjon on heaks kiitnud esimese tegevuse
rakendamise eduaruande, mis sisaldab teavet vahe-eesmärkide
saavutamise kohta.
1. vahe-eesmärk. Vastu on võetud tööhõiveprogramm, mis
hõlmab muu hulgas tööturuteenuste ja -toetuste, välja arvatud
tööturuteenuste ja -toetuste seaduses loetletud teenuste ja
toetuste, osutamise tingimusi.
2. vahe-eesmärk. Töötukassa on vastu võtnud
rehabilitatsioonikavad ja -tingimused.
3. vahe-eesmärk. Vastu on võetud toetatava tööhõive alane
3. Täidetavad tingimused või koolituskava.
saavutatavad tulemused C 2. Hindamiskomisjon on heaks kiitnud teise tegevuse
rakendamise eduaruande.
1. vahe-eesmärk. THP raames kavandatakse ja kiidetakse heaks
piirkondlike oskuste hindamine ja asjakohased oskuste
arendamise meetmed.
2. vahe-eesmärk. Sotsiaalministeerium ja Töötukassa on heaks
kiitnud üksikasjaliku tegevuskava oskuste parandamiseks.
3. vahe-eesmärk. Sotsiaalministeerium on välja töötatud ja heaks
kiitnud töövõimereformi II süsteemikirjelduse.
1. eesmärk. Toetatava tööhõivega seoses on 128
teenuseosutajate spetsialisti edukalt koolituse läbinud.
162
Tööversioon seisuga 1.10.2021
C 3. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 10 568 (37%) on
saavutatud.
C 4. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 18 464 (65%) on
saavutatud.
C 5. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 21 155 (75%) on
saavutatud.
C 6. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 23 861 (84%) on
saavutatud.
C 7. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 26 579 (94%) on
saavutatud.
C 8. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 28 393 (100%)
on saavutatud.
C 1. IV kvartal 2022
C 2. IV kvartal 2023
C 3. IV kvartal 2024
4. Täidetavate tingimuste või C 4. IV kvartal 2025
saavutatavate tulemuste tähtaeg C 5. IV kvartal 2026
C 6. IV kvartal 2027
C 7. IV kvartal 2028
C 8. IV kvartal 2029
5. Näitaja määratlus Osalejate koguarv
Konkreetne toetusõiguslik isik, kes osaleb meetmetes/teenustes,
6. Täidetavaid tingimusi või mille eesmärk on parandada juurdepääsu tööhõivele,
saavutatavaid tulemusi (millega osalejatele suunatud täiendus- ja ümberõppemeetmeid ning
kaasneb komisjoni hüvitis) tööturuteenuseid töö saamiseks, töökoha säilitamiseks, paremale
kajastav mõõtühik töökohale, sealhulgas paremat kvalifikatsiooni nõudvale tööle
suundumiseks.
Kavandatav Summad
Vahetulemused
kuupäev (eurodes)
D 1. Hindamiskomisjon on
8 miljonit
heaks kiitnud esimese IV kvartal 2022
eurot
rakendamise eduaruande.
D 2. Hindamiskomisjon on 12,29
heaks kiitnud teise IV kvartal 2023 miljonit
rakendamise eduaruande. eurot
7. Vahetulemused (kohaldatavuse D 3. Tegevustes on osalenud 9,43 miljonit
IV kvartal 2024
korral), millega kaasneb 10 568 inimest. eurot
komisjoni hüvitamine koos D 4. Tegevustes on osalenud 8,93 miljonit
IV kvartal 2025
hüvitamise ajakavaga 18 464 inimest. eurot
D 5. Tegevustes on osalenud 8,11 miljonit
IV kvartal 2026
21 155 inimest. eurot
D 6. Tegevustes on osalenud 7,11 miljonit
IV kvartal 2027
23 861 inimest. eurot
D 7. Tegevustes on osalenud 3,7 miljonit
IV kvartal 2028
26 579 inimest. eurot
D 8. Tegevustes on osalenud 3,03 miljonit
IV kvartal 2029
28 393 inimest. eurot
8. Kogusumma (sh ELi ja riiklik
60,6 miljonit eurot
rahastamine)
Vähemalt ühel korral kahe aasta jooksul hinnatakse
Sotsiaalministeeriumis välistegurite mõju tingimuste, tulemuste
ja tulemusnäitajatega seotud eesmärkide vastavusele ja
9. Reguleerimismeetod(id) sobivusele ning eesmärkide saavutamise võimalustele (võttes
arvesse viimaseid arenguid). Järelduste põhjal tehakse EK-le
ettepanekud mudeli kohandamiseks rakenduskava
muudatusettepanekuna.
SFOSi (struktuurifondide operatsioonisüsteem) üles laaditud:
10. Tulemuse või tingimuse (ja
heakskiidetud esimene ja teine rakendamise eduaruanne; žürii
vajaduse korral vahetulemuste)
koosolekute protokollid.
saavutamise kontroll:
C 1. M1: tööhõiveprogramm avaldatakse Riigi Teatajas.
163
Tööversioon seisuga 1.10.2021
– kirjeldada, millist dokumenti või C1. M2: tervise- ja tööministri vastu võetud määrus(ed)
dokumente ning süsteemi rehabilitatsioonikavade ja -tingimuste kohta on avalikult
kasutatakse tulemuse või kättesaadav(ad).
tingimuse (ja vajaduse korral iga C1. M3: vastuvõetud toetatava tööhõive alane koolituskava on
vahetulemuse) saavutamise Töötukassalt nõudmisel saadaval.
kontrollimiseks; C2. M1: hindamisdokument on Töötukassalt nõudmisel saadaval.
– kirjeldada, kuidas teostatakse ja C2. M2: tegevuskava on Töötukassalt või Sotsiaalministeeriumilt
kes teostab korralduskontrolli nõudmisel saadaval. C2.
(sealhulgas kohapealne kontroll); M3: töövõimereformi II süsteemikirjeldus on
– kirjeldada, milliseid meetmeid Sotsiaalministeeriumilt nõudmisel saadaval.
võetakse asjakohaste andmete ja C2 T1: SFOSi sisestatud teave ja andmed.
dokumentide kogumiseks ja C3–C8: teave ja andmed, mille Töötukassa on edastanud
säilitamiseks. sotsiaalministeeriumile ja on sisestanud SFOSi.
Tegevus sisestatakse SFOSi konkreetse kordumatu numbriga
raamatupidamise jaoks. SFOSis on olemas konkreetsed väljad,
mille kaudu kogutakse teavet tegevusnäitajate kohta ja
teatatakse abisaaja saavutatud sihtnäitajatest. Abisaaja vastutab
SFOSi sisestatavate eesmärkide kohta teabe edastamise eest;
Sotsiaalministeerium vastutab SFOSi sisestavate vahe-
eesmärkide kohta teabe ja dokumentide (vajaduse korral)
edastamise eest.
Auditile põhinev kinnitus abisaaja raamatupidamissüsteemi
nõuetekohase toimimise kohta tagab usaldusväärsed ja täielikud
andmed tegevuse jaoks oluliste sihtrühmade ja meetmete kohta.
SFOSi sisestatakse asjakohased dokumendid, mis tõendavad
vahe-eesmärkide saavutamist, samuti andmed ja teave abisaaja
tegevusnäitajate saavutatud taseme kohta. Tingimuste täitmine
põhineb SFOSis oleval teabel.
11. Kuludega sidumata
rahastamise vormis toetuste
kasutamine
Kas liikmesriigilt abisaajatele EI
antav toetus toimub kuludega
sidumata rahastamise vormis?
[JAH/EI]
Abisaaja on kohustatud koguma kogu asjaomase teabe meetmete
12. Meetmed kontrolljälje ja asjakohaste sihtrühmade kohta oma raamatupidamissüsteemi,
tagamiseks sisestades teabe SFOSi ja andes aru Sotsiaalministeeriumile.
Palun loetleda nende meetmete Sotsiaalministeerium vastutab eduaruannete esitamise eest
eest vastutavad asutused. korraldusasutusele, et tagada vahe-eesmärkide saavutamine ja
rakendada dokumentide täitemenetlust.
164
Tööversioon seisuga 1.10.2021
LIIDE 2. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA
Strateegiliste algatuste nimekiri täpsustub: allolevatest meetmest valitakse välja konkreetsemad
tegevused/projektid ning lisatakse rakenduskava lõppversiooni.
Poliitika- Strateegiline algatus Elluviimise aeg
eesmärgi
nr
1 Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm 2022-2028
1 5G arendamise toetamine 2023-2027
1 Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide elluviimine akadeemilise, era- 2022-2029
ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks TAIE fookusvaldkondades
1 Teadmusvõrgustike rajamine ning teadusmaailma ja ettevõtete sidemete 2022-2029
tugevdamine, soodustades töötajate liikumist teadus-, era- ja avaliku sektori vahel
1 Arenguvajadustele lahendusi pakkuvate innovatsiooniprojektide toetus (paraneb
avaliku sektori, teadusasutuste ja ettevõtete innovatsioonialane koostöö)
2 Elamuinvesteeringute fond 2023-2029
2 Linnades jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine (fookus suuremate
linnapiirkondade kesklinnadel: Tallinn, Tartu, Pärnu), sh rattaparkimisvõimaluste 2023-2029
rajamine
2 Kliimamuutustega kohanemismeetmed: üleujutusohtu ennetamine ja leevendamine 2022-2029
ning kombineeritud (sh looduspõhiste süsteemide) ning lahkvoolsete süsteemide
rajamine
2 Ettevõtete ressursitõhusus 2022-2029
2 Päästesõidukite soetamine (sh üks elektripäästesõiduki prototüüp) 2022–2025
3 Raudtee elektrifitseerimine 2022-2029
4 Pikaajalise hoolduse korraldus (eesmärk k, ESF) 2022-2029
4 Pikaajalise hoolduse ja tervishoiu taristu (eesmärk iii, ERF) 2022-2029
4 Kutsesüsteemi reform 2022-2029
4 Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses e Tehnoloogiaprogramm 2022-2029
(aka Inseneriakadeemia)
4 Kohanemise ja lõimumise toetamine kohalikul tasandil 2022-2029
5 Teenuste võrgustiku kohandamine rahvastikumuutustega 2022-2029
5 Ettevõtluskeskkonna arendamine maakondlikus koostöös 2022-2029
5 Ida-Virumaa linnapiirkondade elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine 2022-2029
JTF Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 2022-2029
JTF Ida-Viru ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused 2022-2029
JTF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetus 2022-2029
LISA 1. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (LISATUD ERALDI FAILINA)
165
Meie 05.10.2021 nr 9.2-2/6935-1
Partnerlusleppe
Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakendamiseks ja
Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava perioodil 2021-2027
avalik konsultatsioon
Esitame avalikule konsultatsioonile partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks ja Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava eelnõud perioodiks 2021-2027.
Ootame Teie ettepanekuid 1. novembrini aadressile
[email protected].
Täiendavat infot leiate kodulehelt https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-
valisvahendid/2021-2027-planeerimine.
Taustainfo
Partnerluslepe on strateegiline raamistik, mis on aluseks Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi investeeringutele Eestis. Selles lepitakse
kokku peamised rahastamisprioriteedid, fondidest tehtavate investeeringute koordineerimine
ja vastastikune täiendavus ning administreerimise üldine korraldus.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava on Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF),
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+), Ühtekuuluvusfondi ja Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) abil
rahastatav strateegia. See koosneb kuuest poliitikaeesmärgist: nutikam, rohelisem,
ühendatum, sotsiaalsem ja inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. Iga
poliitikaeesmärgi all on kirjeldatud valdkonna suurimad väljakutsed, eesmärgid,
planeeritavad tegevused ja oodatavad lahendused koos väljund- ning tulemusnäitajatega.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide (ehk Euroopa Liidu struktuurifondide) vahendite planeerimise
ja investeerimise Eestile eraldatakse perioodiks 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika toetusi kokku 3,37 miljardit eurot.
Algav Euroopa Liidu struktuuritoetuste periood on Eesti jaoks järjekorras neljas ning erilist
tähelepanu soovime alanud perioodil pöörata uue nutikama majanduse ülesehitamisele ja
rohepöörde elluviimisele. Näiteks kavatsetakse toetada Eesti ettevõtete teadus-, arendus- ja
innovatsioonivõimekuse kasvatamist ja digitehnoloogiate kasutuselevõttu. Investeeritakse
energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergia arendamisse ja kliimamuutuste
ennetamisse, samuti korterelamute energiatõhusaks muutmisesse. Plaanis on edendada
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tööhõivet, haridust ja oskuste omandamist ning nende vastavusse viimist tööturu vajadustega.
Lisaks suunatakse investeeringutoetusi transpordivõrgu arendamisse. Olulist rõhku
pööratakse algaval perioodil regionaalse tasandi erinevustele, toetades märkimisväärselt
kohaliku ettevõtluse ja avalike teenuste arendamist. Eriline fookus on Ida-Virumaa regiooni
arengu toetamisel.
Rakenduskava eelnõu baseerub pikaajalisel riiklikul arengustrateegial „Eesti 2035“. Fondide
planeerimine ongi toimunud tihedalt läbipõimununa ,,Eesti 2035’’ koostamise ja selle aktiivse
partnerite kaasamisprotsessiga. Lisaks on koos partneritega toimunud valdkondlikud
konsultatsioonid ja arutelud uue perioodi vahendite fookuse ja jaotuse kohta ning
valdkondlikud töötoad sh õiglase ülemineku kava visiooniseminar Ida-Virumaal.
Konkreetsemate meetmete väljatöötamisel on ministeeriumid kaasanud asjaomaseid
huvigruppe ka vahetult. Saame öelda, et 2021–2027 perioodi rakenduskava eelnõu on
valminud kaks aastat kestnud laiapinnalise ühisloome tulemusena ja nüüd on võimalik seda
tervikuna tutvustada ka laiemale avalikkusele.
Käesoleva rakenduskavaga määratakse kindlaks põhimõtted seitsme-aastaseks vahendite
kasutamise perioodiks ning see on ühtlasi aluseks edaspidisele toetuse andmise tingimuste
väljatöötamisele. Eriti oluline on, et niivõrd pikaajalises ja riigielu oluliselt mõjutavas
dokumendis kajastuvad valikud oleksid põhjalikult läbikaalutud ja võimalikult hästi
sihistatud. Laiaulatuslik arvamuse küsimine aitab langetada mõjusamaid otsuseid, ennetada
probleeme rakenduskava elluviimisel, samuti kasvatada osapoolte ja kogu ühiskonna
teadlikkust. Avalikust konsultatsioonist oodatakse osa võtma kõiki, nii organisatsioone kui ka
kodanikke, et rääkida kaasa, mida tuleks veel arvestada rakenduskava tasandil või millest
ministeeriumid peaksid edasiste tegevuste planeerimisel lähtuma.
Pärast avalikult konsultatsioonilt laekunud ettepanekute analüüsimist, asjakohaste
ettepanekute sisseviimist rakenduskavasse ja partnerlusleppesse ning tagasiside andmist
edastab Rahandusministeerium dokumentide eelnõud Vabariigi Valitsusele. Kõigi eelduste
kohaselt esitatakse partnerluslepe ja rakenduskava Euroopa Komisjonile kinnitamiseks
hiljemalt märtsis, pärast mida on komisjonil aega neid menetleda kuni kuus kuud. Seega
palume silmas pidada, et tegemist on strateegiadokumentide eelnõudega, milles vajadusel
tehakse muudatused vastavalt avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekutele, kui ka
Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimiste raames. Juhime ka tähelepanu, et
rakenduskava ja partnerluslepe on koostatud kindla ülesehituse alusel, järgides mh Euroopa
Liidu poolt seatud sisu ja vormi nõudeid.
Ootame aktiivset osalemist!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
2
1. Partnerluslepe ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027
2. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027
3. Õiglase ülemineku territoriaalne kava
Birgit Hermann 611 3184
[email protected]
3