dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud ja kommentaarid Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõule

Rahandusministeerium · 5. oktoober 2021
Viit
1.1-10.1/6553-4
Registreeritud
5. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Krüptoraha Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎RahaPTS muutmise seaduse eelno?u.asice27 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Eesti Krüptoraha Liidu ettepanekud ja kommentaarid Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõule . Tallinnas 01.10.2021 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust on muudetud viimastel aastatel sagedusega 1 kord aastas. Ühest küljest on arusaadav, et kui reguleeritav keskkond muutub, siis on vaja muuta ka regulatsiooni, kuid enne muutmist peaks ära ootama eelmise muudatuse mõju reguleeritavale valdkonnale. 2021 aasta oktoobris ei ole me veel jõudnud näha eelmisesse redaktsiooni sisse viidud karmistatud reeglite mõju ja ilma selle mõju hindamata, on järjekordne karmistamine põhjendamatu ning ei ole kohane õigusriigile, milleks Eesti Vabariik ennast tõenäoliselt siiski peab. Rahapesu tõkestamise Turuosaliste nõukoja liikmena on meil hea ülevaade sellest, kuidas RAB on kontrollinud kehtiva redaktsiooni täitmist VV teenusepakkujate (edaspidi VASP) poolt. Suur osa ajast, mil kehtiv redaktsioon on olnud jõus, on kulunud RAB kolimisele nii ametkondlikult kui füüsiliselt ja järelevalve teostamisele on jäänud väga vähe ressurssi. Paljud inimesed on vahetunud. Vähesed teostatud järelvalved ei ole andnud tulemusi, mis õigustaksid Riiklikus Riskihinnangus esiletoodud riske. Nii jääb arusaamatuks vajadus valdkonna regulatsioonide karmistamise järele, mis kommenteeritavas eelnõus viivad õiguskuulekusele püüdlevate VASP’ide ettevõtluse väljasuretamisele. Probleem mida RAB ja Rahandusministeerium püüavad lahendada on Eesti VV tegevusloaga (millele sageli on lisaks ka finantseerimisasutuse tegevusluba, inglise keeles Financial institution) ja endid Eesti ettevõtetena afišeerivate organisatsioonide tegevus, kes teenindavad avalikult kõrge riskiga valdkondi ja kliente. Kohtusin 3 sellise ettevõttega Amsterdamis Money2020 messil septembri lõpus. Uljad müügimehed lubavad pakkuda teenust, mida ei ole võimalik RahaPTS nõudeid täites pakkuda. Üks ettevõte eputas 3,7 miljardi USD käibega esimese kolme kvartali kohta. Olen veendunud, et RAB ei oma nende kohta mingit infot. Pealiskaudsel kontrollimisel selgus, et ühel ettevõttel pole enam ammu tegevusluba ja teisel on küll luba olemas, aga ettevõtte kontor on Lasnamäe kortermajja registreeritud. Sellised ettevõtted kujutavad Eesti Riigile ülikõrget maineriski ja nende tegevus tuleb lõpetada. Selleks piisab täiesti olemasolevast, kehtivast regulatsioonist ja tõhusatest kontrollmeetmetest. Kõik see, millest Matis Mäeker Krüptoraha liidu seminaril 16.10.2021 rääkis, kirjeldades kui puudulik on VV teenusepakkujate seaduskuulekus, on absoluutselt tõsi, kui räägime sellistest minu näitena toodud ettevõtetest. Väide, et selliste ettevõtete ellimineerimiseks peame kõigile reegleid karmistama, ei päde, sest kirjeldatud ettevõtete jaoks ei muuda see midagi. Nad juba täna ei üritagi seadust täita. Pakutud seaduse eelnõu, toob kaasa pigem soovitule vastupidise efekti, kus turult lahkuvad seadusekuulekad VASP’id ja lindpriid jätkavad uhkelt tegevust. Mainekahju on mitmekordne. Esmalt levib teadmine, et Eesti VASP’id on kõik rahapesijad (sest ainult need jäävad alles) ja teisalt muutub meie uhke digitiiger omade peale klähvivaks nähvitsaks. See viimane on meie väikese riigi jaoks korvamatu kahju. Juba praegu püüavad suurriigid meie tehnoloogilistest digisaavutustest mööda vaadata ja ise jalgratast leiutada. Eesti Krüptoraha Liidu ettepanek on jätta „Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“ esitatud kujul vastuvõtmiseks esitamata. Alljärgnevalt teeme järgmised ettepanekud ja kommentaarid: § 3. punkt 10 kirjeldab Virtuaal se ra hakoti pakkumise teenust ja on vigane. Selgitus: ....teenus, mille raames luuakse klientidele.." lause viitab justkui igasugusele teenusele, mis loob privaatvõtmeid. Sinna alla lähevad praeguse sõnastuse järgi nii Bitcoini, Ethereumi kui ka kõikide teiste detsentraliseeritud platvormide koodijupid, algoritmid, rahakotid, mis privaatvõtmeid genereerivad ja mille täielik kontroll on mitte kellelgi teisel peale kasutaja enda. Neid tarkvarateenuseid ei saa selliselt reguleerida ning see ei ole üldse mõeldav, sest sellisel juhul puudub nii nimetatud teenusepakkujal kontroll loodud rahakottides toimuva üle . Praegusest sõnastusest jäävad välja just sellised teenusepakkujad, keda peab ja keda on vaja reguleerida - kes kasutavad näiteks ühte rahakotti ja privaatvõtit väga paljude klientide varade haldamiseks , Kes konsolideerivad oma siseregistris klientide kontod kokku ning seovad ära selle ühe võtmega. Sellised rahakotiteenuse pakkujad omavad kontrolli rahakoti liikluse üle ja on ka palju haavatavamad häkkerite või kuritegelike rünnakute suhtes. Käesolev punkt ei ole eelnõus, aga tuleks parandada, ning võtta kontrolli kohustus ja aruandluskohustus sealt, kus seda pole võimalik teostada. Pakume omapoolse sõnastuse: Virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mille tulemusel on teenusepakkujal võimalik jälgida, peatada või tagasilükata virtuaalvääringu ülekandeid ja/või initseerida väljamakseid kliendi nimelt. § 3 punkt 10 alamärgiga 3: Virtuaalvääringu väljastamine, selle pakkumine ja müügikorraldamine on väga laialivalguv mõiste. Seda punkti peaks täpsustama, vältimaks vaidlusi ja tõlgendamise vigu. Ilmselt on mõeldud uue virtuaalvääringu emiteerimist, kas investeerimisinstrumendi või osalustokeni näol. Müügi korraldamist võib pakkuda marketingi firma, millel puudub igasugune otsene seos VV teenuse pakkumisega. Pakume omapoolse sõnastuse: Uue virtuaalvääringu emiteerimine, sõltumata kasutatud protokollist või platvormist, millega soovitakse kaasata kapitali või mille kaudu saab omandaja osalise otsustusõiguse väljaandja pakutavas teenuses, tootes või plokiahelas. § 21 lg 1, p unkt 4 – Palun täpsustada, mida peetakse silmas sidevahendite all. § 25 lg 2 alamärgiga 2 – Tekstist jääb mulje, nagu seadus nõuaks VASP’ilt enne iga tehingut tegemist paragrahvi järgmistes lõigetes kirjeldatud info kogumist ja säilitamist. Teisisõnu peaks enne iga tehingut kordama KYC protsessi kliendile ja lisaks leidma kuidagi võimaluse teha KYC ka isikule, kellele tehakse krüptomakse või makstakse FIAT vääringut. Esiteks on selline nõue absurdne, sest see eeldab, et krüptomakse algataja on õigustatud töötlema makse saaja isikuandmeid ja neid andmeid edastama VASP’ile. Teiseks ei oma selline info mitte mingit teabeväärtust, sest virtuaalvääringu rahakotiaadressid on anonüümsed, seega võib isik kirjutada nõudmise korral enda andmed ja juriidiliselt on VASP kohustuse täitnud , aga reaalselt kantakse vääring üle kolmandale isikule. Kuna infot tõepärasust ei saa kontrollida, pole sellel ka väärtust. Sellise nõude täitmine eeldaks kõikide tehingute käsitsi tegemist, mis võtab ettevõttelt igasuguse võimaluse pakkuda automatiseeritud teenust, nagu finantsteenused oma olemuselt on ja tekitada käivet, millega ettevõtet üleval pidada, rääkimata kaasnevatest tööjõukuludest. Kolmandaks, klient võibki enda välisesse rahakotti virtuaalvääringu välja kanda ja teha sealt segamatult makse ilma kellegi sekkumiseta. Neljandaks, kui tehakse vahetusteenust f iat -rahasse , siis saaja pank on enne konto avamist juba isikule KYC teinud, seega on andmed vajadusel kättesaadavad, kui selleks on seadusega põhjendatud huvi. § 25 lg 2 alamärgiga 3 – „iga teenust kasutav isik“ on ebamäärane sõnastus ja viitab ebakõlale seaduses kui tervikus. Lihtsam oleks keelata VASP’il juhuti tehingute tegemise ja kogu see segane jutt võiks ära jääda, sest kliendisuhte loomisel kogutakse kõik vajalikud andmed. § 25 lg 2 alamärgiga 4 – Saaja andmete, välja arvatud tehingu kordumatu tunnus, kogumiseks puudub VASP’il igasugune võimalus, ehk tegemist on täidetamatu nõudega. Lisaks oleks selliste andmete kogumisel saadava informatsiooni teabeväärtus olematu ülalkirjeldatud põhjustel. FATF’i „travel rule“, millele eelnõu seletuskirjas viidatakse, on kahetsusväärselt ebapädevalt koostatud, ilma eksperte kaasamata. (FATF on alustanud plokiahela analüütika ekspertide kaasamist alles käesolevast aastast ning täpsemad selgitused, tõl gendused ja juhendid puuduvad ). § 25 lg. 2 alamärgiga 6 – Tundlike isikuandmete jagamine tehingu teise osapoolega ei ole mitte millegagi põhjendatav. Miks peaks krüptomakse tegija (klient) jagama makse saajaga enda sünnikuupäeva ja elukoha aadressi? Selline nõue on oma olemuselt absurdne ja ei kanna mingit väärtust RahaPTS eesmärkide täitmisel. Täiesti arusaamatuks jääb, mida peetakse silmas "andmete viivitamatu ja turvalise esitamise all või andmete edastamise koos maksejuhiste kogumie edastamise" all? Ka seletuskirjast ei selgu midagi muud kui autorite soovmõtlemine ja FATF ’i soovitustest maha kopeeritud ebapädeva idee kasutamine. Teeme ettepaneku, et eelnõu koostajad teevad isiklikult mõned virtuaalvääringu tehingud, enne kui hakkavad neid tehinguid puudutavaid regulatsioone kirja panema. Teeme ettepaneku lõige eelnõust välja jätta kui täidetamatu ja ebaoluline. § 47 lg. 5 alamärgiga 1 – P uudub dokumentide säilitamise tähtaeg. § 58 lg. 1 - Nimetatud lõige ei ole küll eelnõus, aga teeme ettepaneku kirjutada seadusesse miinimum tähtaeg, millest väiksemat ei saa RAB tähtaega määrata. § 70 lg. 3 alamärgiga 2, punkt 3 – Majandusaasta aruanded on riigile esitatud ja kättesaadavad. Nende aruannete täiendav nõudmine on vastuolus andmete ühekordse esitamise põhimõttega. § 70 lg. 3 alamärgiga 2, punkt 6 – M illega on põhjendatud iga osaniku/aktsionäri kohta andmete esitamine? Mi llisel põhjusel on taganetud 25% UBO tasemest? § 70 lg. 3 alamärgiga 2, punkt 7 – Eesti Audiitorid ei ole valmis ega nõus VASP'e auditeerima. Teeme ettepaneku see nõue kui täidetamatu välja jätta. § 71 lg. 1 – Millistel juhtudel võib tähtaega pikendada? Palun arvestage, et ettevõtja tel on juba püsikulud peal loa taotlemise ajal, iga viivitus on asjatult kulutatud ressurss. Teeme ettepaneku lisada nimekiri, millistel juhtudel on pikendamine põhjendatud. § 71 lg. 2 – Selline laialdane õigus, mis viitab nii laiale dokumentide hulgale, ei ole kohane ja annab RAB'le õiguse suvaliselt otsustada, et mingi dokument on puudu. Puudulike dokumentide korral peaks RAB viitama puudustele ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Palun arvestage, et loa taotlemine on ettevõtjale väga kulukas protsess ja mittetäielikkus on sageli subjektiivne arvamus. § 72 pealkiri on keeleliselt vigane. Eelnõu sõnastus viitab nagu kontrolli eseme andmisest võidakse keelduda. § 72 lg. 2 punkt 4 – Kas isik on suuteline korraldama teenuseosutaja tegevust selgub alles mingi aja pärast. Ette ennustada seda on väga subjektiivne hinnang. Teeme ettepaneku punkt 4 eelnõust välja jätta. § 72 alamärgiga 1 – Millega seda põhjendatakse ja mis saab ettevõtetest, kes on saanud varasemalt tegevusloa ja teinud investeeringud oskamata sellist ootamatut kulu arvestada? See nõue tapab eesti start-up'id ja jätab alles suured välismaa ta ustaga firmad, mis leiavad nippe kuidas ka muudest käesoleva eelnõu absurd setest nõuetest mööda minna. Kas riik on näinud ette vahendid kahjunõuete hüvitamiseks? Kolme aasta jooksul tõuseks VASP'ide miinimumkapitali nõue 140 korda. Riiklikus riskihinnangus, millele seletuskirjas viidatakse, ei ole tegelikult veenvalt põhjendatud VV valdkonna riske. Riskide allikana ei ole esitatud midagi muud kui RAB teateid on vähe ja käive on kasvanud keskmiselt 40 miljoni euroni või teise arvutuse kohaselt 80 miljoni euroni ettevõtte kohta aastas, millest järeldatakse, et ettevõtted on võimelised sellise väljamineku tegemiseks. Täiesti tähelepanuta on jäetud ettevõtete erinevad ärimudelid. Näiteks ettevõtted, kes ei hoia kliendi virtuaalvääringuid, ei kanna ka riski mis oleks suurem tehtava tehingu summast. Selline miinimum osakapitali nõue on täiesti põhjendamatu. Osakapitali miinimumi tõstmine on põhjendatud juhtudel kui tõesti ettevõtte tegevus ja käive seda nõuavad. Teeme ettepaneku siduda osakapitali tõstmine ärimudeliga või m öödunud majandusaasta tulemustega , jätta esmalävend muutmata ja kehtestada kapitali nõuded vastavalt käideldavate varade mahuga. Näiteks kui käive ületab ettevõttel tõesti NRA-s viidatud 80-miljoni piiri, siis miks mitte ka 350 000 EUR miinimum osakapital. Märkusena olgu öeldud, et neid ettevõtteid, kes esinevad Eesti täislitsentseeritud firmadena ja reaalselt ei täida ka juba kehtivaid reegleid, see muudatus ei häiri ega sunni seadusekuulekaks, kuivõrd nendel ei pruugi juba praegu tegevusluba olla. § 72 alamärgiga 2 lg. 7 – P alun lisada miinimum tähtaeg, vähemalt 3 kuud. § 72 alamärgiga 3 – Eesti audiitoritel puudub vastav ettevalmistus ja soov VASP'e auditeerida. Seega pole see nõue täidetav. § 72 alamärgiga 4 – Arusaamatuks jääb, kust tuleneb VASP'ile nõukogu kohustus? Kui pole nõukogu, siis ei pea ka siseaudiitorit olema? Enamus VASP'e ei ole mehitatud nagu pangad ja täiendavate ametikohtade kunstlik loomine on kohatu. VASP'ide tehnoloogilised lahendused ja äritegevus on ehitatud suuresti plokiahelaga suhtlemisele ja on automaatne infotehnoloogial põhinev andmete liikumine. Nagu näha eelnõu tekstist, peab VASP palkama endale isiku, kes täidab RAB ülesandeid ettevõtte sees. § 72 alamärgiga 5 lg.1 – Kõrghariduse nõue on ammu ajale jalgu jäänud ja ei garanteeri mingilgi määral isiku pädevust. Paljude maailma tipp tehnoloogiafirmade juhid on koolidest välja kukkunud, sest nende mõtlemine on liiga "out of the box", kuid samas just selline mõtlemine toob ja loob innovatsiooni. Teeme ettepaneku selline nõudmine välja võtta koos erialase töökogemuse nõudega, mis välistaks iduettevõtete loomise andekate noorte poolt. § 72 alamärgiga 5 lg. 2 – juhatuse liige kahes VASP'is? Selline piirang ei ole millegagi põhjendatud nagu ka lõikes neli RAB'le subjektiivsusel põhinev õigus lubada veel ühte juhatuse kohta. § 72 alamärgiga 6 – Millega on põhjendatud majandustegevusest ajutise loobumise keeld? Ajutiseks loobumiseks võib olla mitmeid põhjuseid, paljud neist võivad tuleneda ka käesolevast eelnõust. Teeme ettepaneku lõige eelnõust eemaldada. § 75 lg. 2 punkt 4 – Kui Eesti valmistub maailma repressiivseima RahaPTS jõustamiseks, siis on naljakas lugeda, et võib ilmneda, et kusagil on veel karmimad reeglid, millest püütakse hoiduda. Võib olla jah Hiina Rahvavabariigis. § 75 alamärgiga 2 sätestab mitmeid tõsiseid piiranguid, mis välistavad Eesti VASP'idesse välisinvesteeringute tegemise ja piiravad ka ettevõtlusvabadust. Tähtajad menetluseks - kuni 12 kuud on riskikapitali turul ebareaalselt pikad. § 75 alamärgiga 8 lg.2 – Siin tuleb samuti lähtuda käibe numbritest. Kui käive on alla NRA-s kirje l datud 40 miljoni, siis ei peaks mahutasu rakenduma. Teeme ettepaneku rakendada mahutasu alates käibest 40 miljonit eurot. Järelevalve tasu peaks olema selle lävendini piisav. § 118 alamärgiga 3 lg. 1 sätestab nõuetega kooskõlla viimise tähtaja. Igale mõtlevale inimesele peaks olema selge, et 2 kuud 18 päeva ei ole tõsiseltvõetav ülemineku aeg, eriti kui me räägime 140 kordsest osakapitali tõstmisest. Teeme ettepaneku anda tähtaeg nõuetega kooskõlla viimiseks, mitte vähem kui 18 kuud. Eesti Krüptoraha Liit on valmis nõustama rahandusministeeriumit valdkondlikest iseärasustest arusaamisel ning sobivate sõnastuste väljatöötamisel. Praegusel kujul esitatud eelnõu mõjub fataalselt õiguskuulekusele püüdlevaile Eesti virtuaalvääringuteenuste pakkujaile, kaovad tuhanded ametikohad ja selle mõjul riigile makstavad maksud, mõjub laastavalt meie digiriigi mainele ja ei lahenda tegelikku probleemi, ega taga seaduserikkujate ja skeemitajate kõrvaldamist turult. Lugupidamisega Raido Saar juhatuse esimees Eesti Krüptoraha Liit
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel