Urmas Kruuse
Teie 05.07.2021 nr 1.3-1/524
Maaeluministeerium
Meie 05.10.2021 nr 10-4/4415-3
[email protected]
Lai tn 39 / Lai tn 41
15056, Tallinn
Vastus pöördumisele
Lugupeetud minister
Vabandame vastuse viibimise pärast.
Pöördusite 5. juulil 2021 Justiitsministeeriumi poole palvega selgitada, kas Maaelu Edendamise
Sihtasutuse (edaspidi: MES) tegevus finantsteenuste pakkumisel peab tervikuna alluma
haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Teie pöördumisele andsid tõuke Õiguskantsleri 1 ja
Riigikontrolli2 seisukohad COVID-19 kriisimeetmete jagamisele MES-i poolt.
Oma pöördumises olete märkinud, et Õiguskantsleri ja Riigikontrolli hinnangul täidab MES riigi
sihtasutuse vara arvel laenude väljastamisel avalikku ülesannet ning peab oma tegevuses juhinduma
haldusmenetluse seadusest, mida aga igakordselt ei ole tehtud. Teie mure seisneb selles, et
Õiguskantsleri ja Riigikontrolli seisukohtade pinnalt näib, et haldusmenetlusele soovitakse allutada ka
MES-i turutingimustel osutatavad finantsteenused.
1. Maaelu Edendamise Sihtasutus ja COVID-19 kriisi leevendavad meetmed
Kõigepealt tuleb märkida, et Õiguskantsleri ja Riigikontrolli seisukohad on esitatud konkreetselt
COVID-19 kriisi leevendamise meetmete kohta. Nendes seisukohtades on juhitud tähelepanu sellele,
et MES-i kui riigi asutatud, kuid eraõiguslikus vormis loodud sihtasutust volitati halduslepinguga
osutama COVID-19 kriisimeetmeid. COVID-19 kriisimeetmete osutamine on avalik ülesanne. MES
muutus osas, milles talle delegeeriti avaliku ülesande täitmine, haldusorganiks HMS § 8 lg 1
tähenduses.
Kriisimeetmete osutamine kuulub sooritushalduse valdkonda. Lähtuvalt õigusaktides sätestatust võib
haldusorgan selles valdkonnas avalikku ülesannet täita kas avalik-õiguslikus (näiteks toetuse
määramine ja väljamaksmine haldusakti alusel) või eraõiguslikus vormis (näiteks võlaõiguslik
laenuleping halduskandja ja üksikisiku vahel). Eraõigusliku vormi kasutamisel on aga piirid. Nimelt on
otsus selle kohta, kas konkreetne üksikisik pääseb riiklikule sooritusele (näiteks soodustingimustel
antavale laenule) üldse ligi, avalik-õiguslik. See otsus on allutatud haldusmenetluse seaduses
sätestatud nõuetele. Kui isik taotleb haldusorganilt soodustingimustel laenu, on sellele järgnev
menetlus, milles otsustatakse, kas üksikisik üldse kvalifitseerub laenule, haldusmenetlus HMS-i
tähenduses (vt HMS § 35 lg 1 p 1). Kui haldusorgan leiab, et isik ei kvalifitseeru soodustingimustel
laenu saama, on haldusorgani keelduv otsus haldusakt HMS § 51 lg 1, § 43 lg 2 ls 1.3 Kui isik on
siiski laenu saamiseks kvalifitseerunud, on järgmisel astmel sõlmitav laenuleping eraõiguslik ning
sellele kohalduvad võlaõigusseaduses sätestatud reeglid. Eelnimetatud konstruktsiooni, kus küsimus
ligipääsust (kas?) on avalik-õiguslik ja küsimus soorituse elluviimisest (kuidas?) on eraõiguslik,
1 Õiguskantsleri seisukoht „Majandusmeetmed Covid-19 levikuga seotud kriisi leevendamiseks“. 20.10.2020.
Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Majandusmeetmed%20Covid-
19%20levikuga%20seotud%20kriisi%20leevendamiseks.pdf.
2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“. 07.06.2021.
Kättesaadav:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2530&FileId=14865.
3 Vt ka Õiguskantsleri seisukoht „Majandusmeetmed Covid-19 levikuga seotud kriisi leevendamiseks“.
20.10.2020, lk 4.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
nimetatakse kaheetapiliseks menetluseks4 (kahe astme teooria5). Rõhutada tuleb, et kaheetapiline
menetlus puudutab alati suhet halduse ja üksikisiku vahel. 6
Eelnevast tulenevalt pidi MES – nagu Õiguskantsler ja Riigikontroll on märkinud – selle üle
otsustamisel, kes taotlejatest COVID-19 kriisilaenule kvalifitseerub, kohaldama haldusmenetlusele
ettenähtud nõudeid.
2. Maaelu Edendamise Sihtasutus ja turutingimustel osutatavad finantsteenused
Palute oma pöördumises Justiitsministeeriumil selgitada, kas ka MES-i turutingimustel osutatavate
finantsteenuste puhul peab järgima haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid.
Kõigepealt juhin tähelepanu sellele, et Õiguskantsler on küll kirjutanud: „Palun Maaelu Edendamise
Sihtasutusel laenutaotluste lahendamisel arvestada haldusmenetluse seaduse nõuetega“, kuid see
palve on siiski esitatud COVID-19 kriisilaenude kontekstis.7 Nii Õiguskantsleri kui ka Riigikontrolli
seisukohtadest nähtub, et MES-i turutingimustel osutatavaid finantsteenuseid ei ole haldusmenetluse
seaduse valguses hinnatud.
Õiguspraktika selguse huvides märgib Justiitsministeerium MES-i turutingimustel osutatavate
finantsteenuste kohta järgmist. Selgitamaks, millistest reeglitest peab MES turutingimustel osutatavate
finantsteenuste puhul kinni pidama, tuleb kõigepealt vaadelda halduskandja võimalikke
tegevusvorme. Halduskandja (nt riigi) tegevuse võib jagada kaheks: avalike ülesannete täitmine ja
fiskaalhaldus. Fiskaalhalduse valdkonna võib omakorda jagada kolmeks: halduskandja omavajaduste
katmine, vara haldamine ja majandustegevus. Seejuures saab fiskaalhaldust defineerida kui
halduskandja tegevust, mis ei ole vahetult suunatud mõne avaliku ülesande täitmisele, kuid mis võib
avalike ülesannete täitmisele kaudselt kaasa aidata või nende täitmist toetada. Oluline on märkida, et
kuigi fiskaalhalduses ei täida halduskandja vahetult avalikke ülesandeid, peab ta alati lähtuma
avalikest huvidest.8
MES on riigi asutatud ja eraõiguslikus vormis loodud sihtasutus. Sihtasutus toimib avalikes huvides.
Täpsemalt on selle eesmärgiks toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid
võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet. MES-i poolt pakutavad
finantsteenused (nt käendused ja laenud) võib liigitada nii varahaldusliku kui ka tuluteeniva
fiskaalhalduse tegevuse alla. MES tegutseb nimetatud finantsteenuseid osutades nagu iga teine
eraõiguslik turuosaline ning seega eraõiguslikult. Otsust selle kohta, kas teenust soovivale isikule
osutatakse finantsteenust või mitte, ei tehta haldusmenetluses. Rõhutada tuleb aga, et ka
fiskaalhalduse valdkonnas tegutsedes ei ole halduskandja põhiõiguste järgimisest vabastatud. Seda
põhjusel, et avaliku võimu kandja ei saa kunagi põhiõiguste eest eraõigusesse põgeneda (PS § 14).
Maaeluministeerium kui asutajaõiguste teostaja peab tagama, et finantsteenuste tingimused, mille
alusel MES vabal turul käendusi ja laenusid pakub, arvestaksid proportsionaalsuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtetega.
3. Kokkuvõte
Eelöeldut arvestades leiab Justiitsministeerium, et ümarlaua korraldamine Teie poolt tõstatatud teemal
ei ole hetkel vajalik. Kehtiv õiguslik raamistik võimaldab era- ja avaliku õiguse piiritlemisküsimustele
rahuldaval viisil vastata. Küll aga võtab Justiitsministeerium Teie pöördumises osutatud probleemkohti
edaspidi oma õigusloomelises tegevuses arvesse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
4 RKHKm 11.12.2007, 3-3-1-79-07, p 10 j.; sisuliselt sama ka RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-128-16, p 13.
5 H. Maurer. Haldusõigus. Tallinn 2004, lk 123 äärenr 12.
6 Sellest tuleneb, et kaheetapiline menetlus ei puuduta küsimust, kuidas avaliku ülesande täitmine konkreetsele
isikule delegeeritakse (nt halduslepinguga).
7 Õiguskantsleri seisukoht „Majandusmeetmed Covid-19 levikuga seotud kriisi leevendamiseks“. 20.10.2020, lk
4.
8
Kõik, mida tehakse avalikes huvides, ei ole tingimata avalik ülesanne.
Lisaadressaadid:
Rahandusministeerium
Andra Laurand 620 8142
[email protected]