dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Türisalu spordipargi detailplaneering

Rahandusministeerium · 8. oktoober 2021
Viit
14-10/7039-1
Registreeritud
8. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-10 Planeeringute algatamiste ja kehtestamiste teavituskirjad
Toimik
14-10/2021
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
28. oktoober 2021

Failid

  • 📎2021.09.30_Algatamise otsus nr 66.asice162 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎image001.png
  • 📎image002.png

Sisu (failidest)

Saatja: Kaisa Pagil <[email protected]> Saadetud: 08.10.2021 14:07 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Türisalu spordipargi detailplaneering Tere! Edasta Türisalu spordipargi detailplaneeringu algatamise otsuse nr 66, lisatud manusesse. Lugupidamisega Kaisa Pagilassistent ________________________________ Harku VallavalitsusKallaste tn 12, TabasaluHarku valdTelefon: 606 3839Mob: 5553 9321 OTSUS Tabasalu 30. september 2021 nr 66 Türisalu spordipargi detailplaneeringu algatamine Planeeritav ala, suurusega u 161,12 ha, paikneb osaliselt Türisalu külas ja osaliselt Naage külas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee, Talvoja tee, Vääna - Keila-Joa maantee, Vana- Madise tee ja Naage tee vahelisel alal, hõlmates Talvoja tee 7 (katastritunnus 19801:001:2835), Talvoja tee 11 (katastritunnus 19801:001:2836), Raketibaasi (katastritunnus 19801:011:0803), Toomapõllu (katastritunnus 19801:001:2837), Liivametsa (katastritunnus 19801:001:3917), Männikupõllu (katastritunnus 19801:001:2843), Koeti (katastritunnus 19801:001:2842) ja Vana- Madise tee 24 (katastritunnus 19801:001:3317) maaüksuseid. Planeeringuala piirneb põhja ja ida suunas Talvoja tee 5 (katastritunnus 19801:011:0741), Lauri (katastritunnus 19801:011:0641), Talvoja tee 9 (katastritunnus 19801:011:0739), Tuulevälja (katastritunnus 19801:011:0027), Lagendiku-Risti ((katastritunnus 19801:011:1640), Innulangi (katastritunnus 19801:011:0738), Ritsoo (katastritunnus 19801:011:0489), Tiitso (katastritunnus 19801:011:0459), Arvo (katastritunnus 19801:011:0672), Päikesekuma (katastritunnus 19801:011:0802), Vana-Madise tee 14 (katastritunnus 19801:011:0643), Vana-Madise tee 22 (katastritunnus 19801:001:3322), maatulundusmaadega, Vana-Madise tee L5 (katastritunnus 19801:011:0799) transpordimaaga, lõunast Suur-Klambi (katastritunnus 19801:011:0567), Sepapaja (katastritunnus 19801:011:0077), Innumetsa (katastritunnus 19801:011:0742), Alakingu (katastritunnus 19801:011:0401) maatulundusmaadega, 11411 Vääna-Keila-Joa kergliiklustee L4 (katastritunnus 19801:001:3994) sihtotstarbeta maaga, Remmelga (katastritunnus 19801:011:0094) maatulundusmaaga, 11411 Vääna-Keila-Joa kergliiklustee L2 (katastritunnus 19801:001:4027) sihtotstarbeta maaga, edelast aiandusühistu Adra territooriumiga, läänest aiandusühistu Paltus territooriumiga, Keila metskond 32 (katastritunnus 29501:007:0199), Keila metskond 153 (katastritunnus 29501:007:1832) maatulundusmaadega ning aiandusühistu Rita 1, aiandusühistu Rita 2, aiandusühistu Rita 3, aiandusühistu Leida, aiandusühistu Kuldnoka, aiandusühistu Pae ja aiandusühistu Salu 1 territooriumitega. Talvoja tee 7 maaüksus, suurusega 10308 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 10267 m2 ja muu maa 41 m2. Maaüksus on hoonestamata, juurdepääs maaüksusele on Talvoja teelt. Talvoja tee 11 maaüksus, suurusega 3,06 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 2,35 ha ja muu maa 0,71 ha. Maaüksusel paiknevad endise raketibaasi hoonete varemed ning amortiseerunud rajatised, maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Talvoja teelt. Raketibaasi maaüksus, suurusega 29,21 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 14,11 ha, metsamaa 3,34 ha ja muu maa 11,76 ha. Maaüksusel paiknevad endise raketibaasi linnaku hoonete varemed ning amortiseerunud rajatised, maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Talvoja teelt. Toomapõllu maaüksus, suurusega 44,46 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 33,43 ha, metsamaa 4,39 ha ja muu maa 6,64 ha. Maaüksusel paiknevad endise raketibaasi hoonete varemed ning amortiseerunud rajatised, maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele avalikult kasutatavalt teelt puudub. Liivametsa maaüksus, suurusega 67537 m2, on maatulundusmaa 100%, millest metsamaa moodustab 62985 m2, õuemaa 890 m2 ja muu maa 3662 m2. Maaüksus on hoonestamata ning kaetud metsaga. Juurdepääs maaüksusele on Vääna-Keila-Joa maanteelt mööda Suurekivi teed. Männikupõllu maaüksus, suurusega 20,62 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 7,33 ha, metsamaa 11,71 ha, õuemaa 0,44 ha ja muu maa 1,14 ha. Maaüksusel paiknevad õigusliku aluseta püstitatud ehitised, maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Vääna-Keila-Joa maanteelt. Koeti maaüksus, suurusega 38,40 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 19,97 ha, metsamaa 10,04 ha ja muu maa 8,39 ha. Maaüksusel paiknevad endise raketibaasi hoonete varemed ning amortiseerunud rajatised, maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Vääna-Keila-Joa maanteelt. Vana-Madise tee 24 maaüksus, suurusega 17,59 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 7,06 ha, metsamaa 4,16 ha ja muu maa 6,37 ha. Maaüksus on hoonestamata ning osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Vana-Madise teelt. Planeeritava ala kitsendusteks on geodeetiliste märkide kaitsevööndid, elektripaigaldiste kaitsevööndid, puurkaevu hooldusala, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, Türisalu oja kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning III kategooria kaitsealuste liikide hall käpp (Orchis militaris), põõsasmaran (Potentilla fruticosa), rukkirääk (Crex crex) leiukohad ja II kategooria kaitsealuste liikide jumalakäpp (Orchis mascula), püst-linalehik (Thesium ebracteatum) leiukohad. Lisaks jääb planeeringuala osaliselt alale, mille osas Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumile esitanud ettepaneku II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – jumalakäpp (Orchis mascula subsp. Mascula) ja lõunajumalakäpp (Orchis mascula subsp. Speciosa) väljaspool kaitstavaid alasid asuvate leiukohtade kaitse alla võtmiseks püsielupaigana. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused planeeritavale maa-alale spordipargi (seikluspargi, discgolfi pargi, jooksu/suusaradade, välijõusaali, rulapargi, pumptrack’i pargi, erinevate spordiväljakute (jalgpalliplatsi, korvpalliplatsi, võrkpalliplatsi), eri vanuses lastele mõeldud mänguväljakute, õpperadade jne) kavandamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks asumite vahelise kergliiklustee kavandamine ning juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneering kohaselt paikneb planeeritavast maa-alast u 58% (u 94 ha) range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Türisalu tuumalas, u 11% (u 17 ha) rohevõrgustiku Türisalu ja Keila-Joa koridoris ja u 31% (u 50 ha) paikneb leebe režiimiga looduslikul haljasmaal. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik kasutus, so põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Eristatud on range režiimiga looduslikud haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta, va kergliiklusteede ja jalgteede rajamise võimalus ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse põhimõttel. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Tihehoonestsaladel, kus maa kasutamise juhtotstarve on pere-, paaris, rida- või korterelamumaa on kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Leebe režiimiga looduslikku haljasmaad, kus on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel, käsitletakse maana, mille juhtotstarve on pereelamumaa, mille võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses on kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Nii tihehoonestuse põhimõttel kui ka hajaasustuse põhimõttel arendataval alal võib ärimaa kõrvalfunktsiooni väljaarendamine toimuda eeldusel, et ärilise tegevusega kaasnevad mõjud ei häiri elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete mahtudele. Ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema põhjendatud ning ratsionaalne. Ehitustegevusega ei tohi kaasneda negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale. Planeeringualale jäävale leebe režiimiga looduslikule haljasmaale 25% ulatuses kõrvalfunktsiooni väljaarendamine spordipargi rajamise eesmärgil ning rohevõrgustiku tuumalale kergliiklustee ja jalgteede rajamine on kooskõlas üldplaneeringus määratud hajaasustuse planeerimise põhimõtetega ning tagab ulatuslike looduslike alade säilimise. Planeerimisseaduse1 § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, olulise huviga rajatise püstitamiseks ja olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Kuna ehitustegevust kavandatakse Türisalu ja Naage külas, siis PlanS § 125 lõikest 1 tulenevat detailplaneeringu koostamise kohustust ei esine. PlanS § 125 lõige 2 sätestab, et lisaks PlanS § 125 lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on määratud Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.18 ja selle alajaotistes. Seletuskirja jaotis 2.18.2. määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Planeerimisseaduse § 125 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida PlanS § 125 lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud. Definitsiooni „oluline avaliku huviga rajatis“ kohta on ehitusseadustiku seletuskirja (definitsiooni seaduses sätestatud ei ole) lehekülgedel 47 ja 157 märgitud, et „Olulise avaliku huviga rajatis on ehitis, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi /…/. Samuti saab olulist avalikku huvi eeldada suure külastajate hulgaga ehitiste puhul. Avalikku huvi saab eeldada, kui tegu on näiteks kohaliku arengu seisukohast olulise rajatisega, nagu laululava, spordistaadion vms rajatisega. /…/ Oluline avalik huvi võib esineda ka rajatisest tõusetuvate mõjutuste tõttu.“. Harku Vallavolikogu hinnangul on Türisalu ja Naage külas endise raketibaasi maa-alale rajatav spordipark olulise avaliku huviga rajatis. Eelkõige arvestades asjaolu, et spordipark rajatakse üldplaneeringus määratud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alale, mille peamine kasutusviis on maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetaks. Spordipargi oluline avalik huvi tuleneb transpordivoo suurenemisest, külastajate hulgast, võimalikust tekkivast mürast ja visuaalsest mõjust piirkonnale, mis muudavad olemasolevat miljööd kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning selle mõju ulatub suuremale territooriumile, s.t mõju ulatub maa-alalt, millele spordipark rajatakse, väljapoole. 1 jõust. 1.juuli 2015. Kavandatav tegevus (maatulundusmaale üldplaneeringus leebe režiimiga loouslikule haljasmaale lubatava kõrvalfunktsiooni väljaarendamine spordipargi rajamise eesmärgil ning rohevõrgustiku tuumalale kergliiklustee ja jalgteede rajamiseks ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 2 ja 10, § 125 lõikest 1 ja 2, § 126 lõikest 1, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “ Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 2 punktist 1 Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Türisalu spordipargi detailplaneeringu koostamine. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused planeeritavale maa- alale spordipargi (seikluspargi, discgolfi pargi, jooksu/suusaradade, välijõusaali, rulapargi, pumptrack’i pargi, erinevate spordiväljakute (jalgpalliplatsi, korvpalliplatsi, võrkpalliplatsi), eri vanuses lastele mõeldud mänguväljakute, õpperadade jne) kavandamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks asumite vahelise kergliiklustee kavandamine ning juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 3. Planeeritava ala suurus on u 161,12 ha. 4. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/documents/2846103/23040493/2021_Juhend+detailplaneeringu+koost amiseks.pdf/7cc6a45c-59da-4f1d-a63e-a15a805e2f4e. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks. 6. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering esitada kahes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. 7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning digitaalselt ühel laserkettal. 9. Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus. 10. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Vytautas Martinonis Vallavolikogu esimees
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel