Saatja: Kaisa Pagil <
[email protected]>
Saadetud: 08.10.2021 14:07
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Türisalu spordipargi detailplaneering
Tere!
Edasta Türisalu spordipargi detailplaneeringu algatamise otsuse nr 66,
lisatud manusesse.
Lugupidamisega
Kaisa Pagilassistent ________________________________
Harku VallavalitsusKallaste tn 12, TabasaluHarku valdTelefon: 606
3839Mob: 5553 9321
OTSUS
Tabasalu 30. september 2021 nr 66
Türisalu spordipargi
detailplaneeringu algatamine
Planeeritav ala, suurusega u 161,12 ha, paikneb osaliselt Türisalu külas ja osaliselt Naage külas
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee, Talvoja tee, Vääna - Keila-Joa maantee, Vana-
Madise tee ja Naage tee vahelisel alal, hõlmates Talvoja tee 7 (katastritunnus 19801:001:2835),
Talvoja tee 11 (katastritunnus 19801:001:2836), Raketibaasi (katastritunnus 19801:011:0803),
Toomapõllu (katastritunnus 19801:001:2837), Liivametsa (katastritunnus 19801:001:3917),
Männikupõllu (katastritunnus 19801:001:2843), Koeti (katastritunnus 19801:001:2842) ja Vana-
Madise tee 24 (katastritunnus 19801:001:3317) maaüksuseid. Planeeringuala piirneb põhja ja ida
suunas Talvoja tee 5 (katastritunnus 19801:011:0741), Lauri (katastritunnus 19801:011:0641),
Talvoja tee 9 (katastritunnus 19801:011:0739), Tuulevälja (katastritunnus 19801:011:0027),
Lagendiku-Risti ((katastritunnus 19801:011:1640), Innulangi (katastritunnus 19801:011:0738),
Ritsoo (katastritunnus 19801:011:0489), Tiitso (katastritunnus 19801:011:0459), Arvo
(katastritunnus 19801:011:0672), Päikesekuma (katastritunnus 19801:011:0802), Vana-Madise
tee 14 (katastritunnus 19801:011:0643), Vana-Madise tee 22 (katastritunnus 19801:001:3322),
maatulundusmaadega, Vana-Madise tee L5 (katastritunnus 19801:011:0799) transpordimaaga,
lõunast Suur-Klambi (katastritunnus 19801:011:0567), Sepapaja (katastritunnus
19801:011:0077), Innumetsa (katastritunnus 19801:011:0742), Alakingu (katastritunnus
19801:011:0401) maatulundusmaadega, 11411 Vääna-Keila-Joa kergliiklustee L4
(katastritunnus 19801:001:3994) sihtotstarbeta maaga, Remmelga (katastritunnus
19801:011:0094) maatulundusmaaga, 11411 Vääna-Keila-Joa kergliiklustee L2 (katastritunnus
19801:001:4027) sihtotstarbeta maaga, edelast aiandusühistu Adra territooriumiga, läänest
aiandusühistu Paltus territooriumiga, Keila metskond 32 (katastritunnus 29501:007:0199), Keila
metskond 153 (katastritunnus 29501:007:1832) maatulundusmaadega ning aiandusühistu Rita 1,
aiandusühistu Rita 2, aiandusühistu Rita 3, aiandusühistu Leida, aiandusühistu Kuldnoka,
aiandusühistu Pae ja aiandusühistu Salu 1 territooriumitega.
Talvoja tee 7 maaüksus, suurusega 10308 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 10267 m2 ja muu maa 41 m2. Maaüksus on hoonestamata, juurdepääs
maaüksusele on Talvoja teelt.
Talvoja tee 11 maaüksus, suurusega 3,06 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 2,35 ha ja muu maa 0,71 ha. Maaüksusel paiknevad endise raketibaasi
hoonete varemed ning amortiseerunud rajatised, maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega.
Juurdepääs maaüksusele on Talvoja teelt.
Raketibaasi maaüksus, suurusega 29,21 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 14,11 ha, metsamaa 3,34 ha ja muu maa 11,76 ha. Maaüksusel paiknevad
endise raketibaasi linnaku hoonete varemed ning amortiseerunud rajatised, maaüksus on osaliselt
kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Talvoja teelt.
Toomapõllu maaüksus, suurusega 44,46 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 33,43 ha, metsamaa 4,39 ha ja muu maa 6,64 ha. Maaüksusel paiknevad
endise raketibaasi hoonete varemed ning amortiseerunud rajatised, maaüksus on osaliselt kaetud
kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele avalikult kasutatavalt teelt puudub.
Liivametsa maaüksus, suurusega 67537 m2, on maatulundusmaa 100%, millest metsamaa
moodustab 62985 m2, õuemaa 890 m2 ja muu maa 3662 m2. Maaüksus on hoonestamata ning
kaetud metsaga. Juurdepääs maaüksusele on Vääna-Keila-Joa maanteelt mööda Suurekivi teed.
Männikupõllu maaüksus, suurusega 20,62 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 7,33 ha, metsamaa 11,71 ha, õuemaa 0,44 ha ja muu maa 1,14 ha.
Maaüksusel paiknevad õigusliku aluseta püstitatud ehitised, maaüksus on osaliselt kaetud
kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Vääna-Keila-Joa maanteelt.
Koeti maaüksus, suurusega 38,40 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa
moodustab 19,97 ha, metsamaa 10,04 ha ja muu maa 8,39 ha. Maaüksusel paiknevad endise
raketibaasi hoonete varemed ning amortiseerunud rajatised, maaüksus on osaliselt kaetud
kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Vääna-Keila-Joa maanteelt.
Vana-Madise tee 24 maaüksus, suurusega 17,59 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 7,06 ha, metsamaa 4,16 ha ja muu maa 6,37 ha. Maaüksus on hoonestamata
ning osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Vana-Madise teelt.
Planeeritava ala kitsendusteks on geodeetiliste märkide kaitsevööndid, elektripaigaldiste
kaitsevööndid, puurkaevu hooldusala, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, Türisalu oja kalda
veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning III kategooria kaitsealuste liikide hall
käpp (Orchis militaris), põõsasmaran (Potentilla fruticosa), rukkirääk (Crex crex) leiukohad ja II
kategooria kaitsealuste liikide jumalakäpp (Orchis mascula), püst-linalehik (Thesium
ebracteatum) leiukohad. Lisaks jääb planeeringuala osaliselt alale, mille osas Keskkonnaamet on
Keskkonnaministeeriumile esitanud ettepaneku II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – jumalakäpp
(Orchis mascula subsp. Mascula) ja lõunajumalakäpp (Orchis mascula subsp. Speciosa)
väljaspool kaitstavaid alasid asuvate leiukohtade kaitse alla võtmiseks püsielupaigana.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused planeeritavale maa-alale
spordipargi (seikluspargi, discgolfi pargi, jooksu/suusaradade, välijõusaali, rulapargi,
pumptrack’i pargi, erinevate spordiväljakute (jalgpalliplatsi, korvpalliplatsi, võrkpalliplatsi), eri
vanuses lastele mõeldud mänguväljakute, õpperadade jne) kavandamiseks. Lisaks on
detailplaneeringu koostamise eesmärgiks asumite vahelise kergliiklustee kavandamine ning
juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneering kohaselt paikneb planeeritavast maa-alast u 58% (u 94 ha) range režiimiga
loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Türisalu tuumalas, u 11% (u 17 ha) rohevõrgustiku
Türisalu ja Keila-Joa koridoris ja u 31% (u 50 ha) paikneb leebe režiimiga looduslikul
haljasmaal. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla
territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Leebe režiimiga loodusliku
haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik kasutus, so põllumaad kasutatakse
põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse.
Eristatud on range režiimiga looduslikud haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta, va
kergliiklusteede ja jalgteede rajamise võimalus ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on
võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse
põhimõttel.
Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis
asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu
koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul
haljasmaal. Tihehoonestsaladel, kus maa kasutamise juhtotstarve on pere-, paaris, rida- või
korterelamumaa on kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-,
majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa
maa. Leebe režiimiga looduslikku haljasmaad, kus on võimalik eluasemekohtade rajamine
hajaasustuse põhimõttel, käsitletakse maana, mille juhtotstarve on pereelamumaa, mille
võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses on kaubandus-, toitlustus-, teenindus-,
majutushoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Nii
tihehoonestuse põhimõttel kui ka hajaasustuse põhimõttel arendataval alal võib ärimaa
kõrvalfunktsiooni väljaarendamine toimuda eeldusel, et ärilise tegevusega kaasnevad mõjud ei
häiri elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete mahtudele. Ehitusõiguse
kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema põhjendatud ning ratsionaalne.
Ehitustegevusega ei tohi kaasneda negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi
vallale.
Planeeringualale jäävale leebe režiimiga looduslikule haljasmaale 25% ulatuses
kõrvalfunktsiooni väljaarendamine spordipargi rajamise eesmärgil ning rohevõrgustiku
tuumalale kergliiklustee ja jalgteede rajamine on kooskõlas üldplaneeringus määratud
hajaasustuse planeerimise põhimõtetega ning tagab ulatuslike looduslike alade säilimise.
Planeerimisseaduse1 § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades,
alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone
laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, olulise huviga rajatise püstitamiseks ja
olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on
valitud üldplaneeringuga. Kuna ehitustegevust kavandatakse Türisalu ja Naage külas, siis PlanS
§ 125 lõikest 1 tulenevat detailplaneeringu koostamise kohustust ei esine.
PlanS § 125 lõige 2 sätestab, et lisaks PlanS § 125 lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu
koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal
või juhul. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on määratud Harku
Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu
seletuskirja jaotises 2.18 ja selle alajaotistes. Seletuskirja jaotis 2.18.2. määrab, et
detailplaneeringu koostamise kohustus on tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel
kõikide arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil.
Planeerimisseaduse § 125 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu olulise avaliku
huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida PlanS § 125
lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.
Definitsiooni „oluline avaliku huviga rajatis“ kohta on ehitusseadustiku seletuskirja
(definitsiooni seaduses sätestatud ei ole) lehekülgedel 47 ja 157 märgitud, et „Olulise avaliku
huviga rajatis on ehitis, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on
suur avalik huvi /…/. Samuti saab olulist avalikku huvi eeldada suure külastajate hulgaga
ehitiste puhul. Avalikku huvi saab eeldada, kui tegu on näiteks kohaliku arengu seisukohast
olulise rajatisega, nagu laululava, spordistaadion vms rajatisega. /…/ Oluline avalik huvi võib
esineda ka rajatisest tõusetuvate mõjutuste tõttu.“.
Harku Vallavolikogu hinnangul on Türisalu ja Naage külas endise raketibaasi maa-alale rajatav
spordipark olulise avaliku huviga rajatis. Eelkõige arvestades asjaolu, et spordipark rajatakse
üldplaneeringus määratud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alale, mille
peamine kasutusviis on maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks,
metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetaks.
Spordipargi oluline avalik huvi tuleneb transpordivoo suurenemisest, külastajate hulgast,
võimalikust tekkivast mürast ja visuaalsest mõjust piirkonnale, mis muudavad olemasolevat
miljööd kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning selle mõju ulatub suuremale
territooriumile, s.t mõju ulatub maa-alalt, millele spordipark rajatakse, väljapoole.
1
jõust. 1.juuli 2015.
Kavandatav tegevus (maatulundusmaale üldplaneeringus leebe režiimiga loouslikule haljasmaale
lubatava kõrvalfunktsiooni väljaarendamine spordipargi rajamise eesmärgil ning rohevõrgustiku
tuumalale kergliiklustee ja jalgteede rajamiseks ehitusõiguse määramine kooskõlas
üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille
alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus
eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav
tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla.
Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole
võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,
planeerimisseaduse § 124 lõigetest 2 ja 10, § 125 lõikest 1 ja 2, § 126 lõikest 1, § 128
lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “ Harku
valla ehitusmäärus” § 5 lõike 2 punktist 1 Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada Türisalu spordipargi detailplaneeringu koostamine.
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused planeeritavale maa-
alale spordipargi (seikluspargi, discgolfi pargi, jooksu/suusaradade, välijõusaali, rulapargi,
pumptrack’i pargi, erinevate spordiväljakute (jalgpalliplatsi, korvpalliplatsi, võrkpalliplatsi),
eri vanuses lastele mõeldud mänguväljakute, õpperadade jne) kavandamiseks. Lisaks on
detailplaneeringu koostamise eesmärgiks asumite vahelise kergliiklustee kavandamine ning
juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
3. Planeeritava ala suurus on u 161,12 ha.
4. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil
https://www.harku.ee/documents/2846103/23040493/2021_Juhend+detailplaneeringu+koost
amiseks.pdf/7cc6a45c-59da-4f1d-a63e-a15a805e2f4e. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda
Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“.
5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade
ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates
ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.
6. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja
kooskõlastatud detailplaneering esitada kahes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe
aasta jooksul planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb
detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta
möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:
1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks
halduslepingu sõlmimisest;
2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana
ning digitaalselt ühel laserkettal.
9. Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib
ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.
10. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vytautas Martinonis
Vallavolikogu esimees