Pipi-Liis Siemann Teie 24.09.2021 nr 7-1.3/3433
vallavanem
Türi Vallavalitsus Meie 08.10.2021 nr 6-3/20/3297-18
[email protected]
Türi valla üldplaneeringu
kooskõlastamine
Austatud Pipi-Liis Siemann
Edastasite Maa-ametile 24.09.2021 kirjaga nr 7-1.3/3433 kooskõlastamiseks Türi valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Türi
Vallavolikogu algatas valla üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu KSH läbiviimise
27.09.2018 otsusega nr 56. Türi valla üldplaneeringu eesmärgiks on lähtudes erinevate
ühiskonnagruppide huvidest kogu Türi valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete
kujundamine ning alade kasutus- ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevad
tingimused) määramine luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks ning arenguga
kaasneda võivate negatiivsete mõjude leevendamiseks ja positiivsete mõjude suurendamiseks
vajalike meetmete väljatöötamine. Eelnõu materjalidega oli võimalik tutvuda veebiaadressil:
https://kobras.sharepoint.com/:f:/s/Planeerijad/EvFxmA8C6JxHsApDmBexEigBBZKW3vXg3r
LMpmznvluVSg. Palusite Maa-ameti kooskõlastust hiljemalt 25.10.2021.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja
planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt
esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse
(edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa,
kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna
eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras,
kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal.
MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või
ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku
alternatiivset asukohta.
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Seisuga 06.10.2021 asuvad Türi valla üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult 24
keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat ja 14 kehtiva kaevandamisloaga
mäeeraldist. Joonistel on maardlad ja mäetööstusmaad märgitud. Maa-amet, tutvunud edastatud
materjalidega, märgib järgmist.
1. Maardlad asuvad Türi valla territooriumil valdavalt hajaasustatud aladel. Seletuskirja
peatüki 2.1 Üldtingimused alapeatükis Haljastus on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustuses
säilitada maksimaalselt kõrghaljastust“. Sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 6.3
Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja nendega kohanemine. Selgitame, et maardlate
kasutusele võtmiseks tuleb karjääriviisilisel kaevandamisel maavarale juurdepääsuks
kõigepealt taimkate (sh kõrghaljastus) ja maavara katvad pinnasekihid eemaldada, seega
seletuskirjas olev nõue säilitada hajaasustuses kõrghaljastus maksimaalselt halvendab
maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14.
Palume seletuskirjas ja KSH aruandes täpsustada, et hajaasustuses tuleks võimalusel
kõrghaljastust säilitada või lisada, et kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise nõue ei kehti
aladel, kuhu on maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba.
2. Seletuskirja peatükis 2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on
detailplaneeringu koostamise kohustusega juhuna toodud (tsiteerin): „tootmise või
tööstuse planeerimisel, kui tootmise mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) võivad
väljuda tootmise maa-ala piiridest ning mõjutada lähiümbrust või kui kavandatakse rajada
üle 1 000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmis- või laohoonet“. Nimetatud tootmise mõjud
võivad esineda ka maavarade kaevandamisega seotud tootmisaladel.
Detailplaneeringu igakordset koostamist kaevandamise alustamiseks ei nõua ükski
õigusakt. Igakordne ilma kaalutlemisotsuseta detailplaneeringu koostamise kohustus
aladel, kus planeeritakse maavara kaevandamist on ebaproportsionaalne lisakulu, kuna
nimetatud mõjude esinemist ja võimalikke leevendusmeetmeid hinnatakse kaevandamisloa
taotluse menetluses. Palume seletuskirjas selgitada, et detailplaneeringu koostamise
kohustus ei kehti maardlate aladel kaevandamise planeerimisel või, et detailplaneeringu
koostamist nõutakse vaid vastavalt vajadusele kaalutletud otsuse tulemusel, mitte
igakordselt. Seletuskirjas olev sõnastus viitab kaevandamiseks igakordse detailplaneeringu
koostamise kohustusele, mis halvendab ebaproportsionaalsete lisakulude tõttu maavarale
juurdepääsu ja on vastuolus MaaPS §-ga 14.
3. Seletuskirja peatükis 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on märgitud
(tsiteerin): „Põhjalikum ülevaade maardlatest on leitav üldplaneeringu lisas 4“. Türi
üldplaneeringu lisas Lisa 4. Mäeeraldised ja maardlad ei ole Epu-Kakerdi maardla
nimetuse juurde lisatud maardlaosade nimetusi. Palume selguse mõttes lisada Epu-Kakerdi
maardla 143 registrikaardi juurde Lõõla, 146 registrikaardi juurde Epu, 150 registrikaardi
juurde Prääma maardlaosa nimetus. Sonni kruusamaardla (registrikaart nr 835) nimetati
Maa-ameti peadirektori korraldusega 03.03.2021 nr 1-17/21/554 ümber Sonni
liivamaardlaks, seega on lisas 4 korrektne kajastada, et seisuga 02.09.2021 on tegu
liivamaardlaga. Samal moel palume täpsustada Sonni maardla infot ka seletuskirja tabelis
4 ning KSH aruande tabelis 6. KSH aruande peatükis 6.2.1.1 Teenuste kättesaadavus
märgitud Kihli maardla puhul on tegu kruusamaardlaga, mitte liivamaardlaga. Palume
andmeid täpsustada.
4. Seletuskirja peatükis 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on põhimõtete seas,
mida omavalitsus kaalub kaevandamisloale esitatavas arvamuses, toodud (tsiteerin): „uute
karjääride/turbatootmisalade kasutuselevõtmisel tuleb eelistada alasid, mis asuvad
asustatud aladest ja puhkealadest võimalikult eemal“ ning täpsustusena märgitud
(tsiteerin): „uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise ja selle teenindusmaa) vahemaa
2
elamutega peab olema vähemalt 150 m“. Maa-amet nõustub, et kohaliku omavalitsuse
üksuse poolt kaalutakse arvamuse andmisel, kas on vajalik, et karjäär peab olema elamutest
vähemalt 150 m kaugusel, kuna kaevandamisega kaasnevat mõju tuleb hinnata
juhtumipõhiselt. Palume arusaamatuste vältimiseks kasutada sõnastust, mis viitaks
paremini võimalusele, et uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise ja selle teenindusmaa)
vahemaa elamutega võib olla kaalutletud otsuse tulemusel ka väiksem kui 150 m.
5. Seletuskirja peatükis 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on kaevandamisloa
omajale seatud tingimusena toodud (tsiteerin): „kui kohalikke teid hakatakse kasutama
kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandusloa omajal sõlmida
kokkulepe, mis sätestab konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud
tingimused“ ning täpsustusena on toodud (tsiteerin): „tuleb arvestada kaevandatud
maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja asjakohaste
leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine väljaveoteedele); maardla
kasutuselevõtmisel tuleb huvitatud isikul kavandada kasutuskoormusele vastavad
juurdepääsuteed. Kui karjääri/turbatootmisala juurdepääsuteena kasutatakse olemasolevat
teed, mida kasutavad ka teised isikud (nt läheduses paiknevad elamud), siis ei tohi selle
kasutamise kvaliteet langeda. Vajadusel tuleb tõsta tee kandevõimet; kui kaevise
väljavedamisel tekkiv tolm põhjustab häiringuid elanikele, peab kaevandamise ajal
kaevandaja hoidma teed tolmuvabana, kuni väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale
teele“.
Maa-amet nõustub, et eraomandis olevate teede kasutamiseks sõlmitakse teede valdaja ja
kaevandamisloa omaja vahel kokkulepe, mis arvestab nimetatud tingimusi, kuid selgitame,
et avalikult kasutatavat kohalikku teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud
piiranguid järgides.
Tagamaks maavarale juurdepääsu säilimist palume üldplaneeringus sätestada avalike
kohalike teede kasutamise tingimused, mis kehtivad võrdselt kõikidele rasketranspordiga
kohalike teede kasutajatele ilma kaevandamise eesmärgil toimuva rasketranspordi suhtes
erisusi välja toomata. Üldplaneeringuga määratud avaliku kohaliku tee kasutamise
tingimused peavad kohalduma kõigile teed kasutavatele isikutele, mitte ainult
kaevandajatele. Maa-amet nõustub, kui üldplaneeringus kirjeldatakse, et kaevandamisloa
omajal on soovitav sõlmida avalike kohalike teede seisundi säilitamise tagamiseks
kohaliku omavalitsusega kokkulepe.
6. Joonise Väärtused ja piirangud järgi jäävad maardlad väärtuslikele
põllumajandusmaadele. Seletuskirja peatükis 4.6 Väärtuslik põllumajandusmaa on
väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse ja arendamise põhimõttena toodud (tsiteerin):
„-välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate keskkonnaregistris arvel
olevate maavarade kaevandamist. Igakordsel geoloogilise uuringu või kaevandamisloa
taotluse menetlemisel tuleb taotlejal tellida hinnang väärtusliku põllumajandusmaa
hävinemise olulisusele ja põhjendatusele;“ Sarnase mõtte leiab ka seletuskirja peatüki
2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA põhimõtete seast, mida omavalitsus kaalub
kaevandusloale esitatavas arvamuses. Selgitame, et väärtusliku põllumajandusmaa
hävinemise olulisuse ja põhjendatuse hinnangut ei nõua geoloogilise uuringu või
kaevandamisloa taotlemisel ükski õigusakt. Igakordselt vastava hinnangu tellimine on
ebaproportsionaalne lisakulu, kuna geoloogilise uuringuga või kaevandamisega kaasneda
võivate keskkonnahäiringute esinemist ja nende mõju hinnatakse loa taotluse menetluses
Keskkonnaameti poolt, kes vajadusel algatab keskkonnamõjude hindamise ja juhib selle
läbiviimist. Seletuskirja väärtusliku põllumajandusmaa peatükis olev sõnastus viitab
geoloogiliseks uuringuks või kaevandamiseks igakordse hinnangu tellimise kohustusele,
mis halvendab ebaproportsionaalsete lisakulude tõttu maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. Maa-amet nõustub seletuskirjas selgitusega, et
3
omavalitsus kaalub vastava hinnangu tellimise vajadust loa taotluse suhtes arvamuse
andmise käigus ning üldplaneeringu seletuskirja väärtusliku põllumajandusmaa peatükis ei
sätestata hinnangu tellimist igakordse kohustusena geoloogilise uuringu või
kaevandamisloa taotlemisel. Üldplaneeringus on sobiv märkida, et hinnangu tellimine on
soovitav.
7. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad maardlad rohevõrgustikul. Seletuskirja
peatükis 4.9 Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste
all üldise tingimusena toodud (tsiteerin): „säilitada maastikuline ja bioloogiline
mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid.
Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja
metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja puittaimestiku ribad
põldude vahel) säilimine;“
KSH aruande peatükis 6.2.1.3 Puhkealade kättesaadavus on märgitud (tsiteerin):
„Olemasolevad haljasalad ja parkmetsa maad on ette nähtud säilitada“. Üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 2.7.4 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA on kirjeldatud
(tsiteerin): „Haljasala ja parkmetsa maa-alana käsitletakse looduslikku või poollooduslikku
metsaala või inimese poolt rajatud haljasrajatise ala, mis on mõeldud avalikuks
kasutuseks“. Maardlad kattuvad metsaaladega.
Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad maardlad väärtuslikul maastikul.
Seletuskirja peatükis 4.3 Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike kaitse-,
maakasutus- ja ehitustingimuste seas toodud (tsiteerin): „säilitada ajaloolist maakasutust,
põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele“ ning
„kaevandamisel väärtusliku maastiku alal tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju
väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt.
Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala
sobituks väärtusliku maastikuga“.
Seletuskirja peatükis 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on põhimõtete seas,
mida omavalitsus kaalub kaevandusloale esitatavas arvamuses toodud (tsiteerin):
„maardlate kasutusele võtmisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel
maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui
nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud
mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt hinnata kaevandamise mõju maastikukomponentidele
keskkonnamõju eelhindamise või keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada
maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid“.
Palume käesoleva punkti eelmistes lõikudes loetletud seletuskirja tingimusi arvestades
üheselt mõistetavuse tagamiseks lisada seletuskirja mäe- ja turbatööstuse maa-ala peatükki
ka järgnev lause (tsiteerin): „Väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud,
roheline võrgustik ning haljasalad ja parkmetsa maad (sh looduslikud või poollooduslikud
metsaalad) ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja andmisele õigusaktides
sätestatud korras ja tingimustel.“ Teine võimalus on kõiki neid tingimusi igas peatükis
täpsustada, et need ei kehti maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloaga aladel ega
aladel, kuhu kaevandamisluba taotletakse. Tingimuste muutmata jätmise korral, kui tuleb
säilitada olemasolev maastik ja selle mitmesugused elemendid, ei ole võimalik maavara
kaevandamise eesmärgil maakasutust mäetööstusmaaks muuta ning maavara katvat
taimestikku ja pinnasekihte eemaldada, mistõttu olemasolev olukord maavarale
juurdepääsu osas halveneb ja seega on tegu vastuoluga MaaPS §-ga 14.
8. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad maardlad väärtuslikul põllumajandusmaal
ja rohevõrgustikul. Seletuskirja peatükis 4.6 Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtusliku
4
põllumajandusmaa maakasutuse ja arendamise põhimõtete all kirjeldatud (tsiteerin):
„üksikelamu kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud, kui on tagatud
tervikliku põllumassiivi säilimine ning on arvestatud järgmiste tingimustega:..“, kuid
tingimuste seas ei ole märgitud, et maardlatega kattuvatel väärtuslikel
põllumajandusmaadel on üksikelamu rajamine lubatud vaid pärast maavara ammendumist,
kui ei ole MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastust või luba. Palume lisada.
Samasuguse maardlatega seonduva erandi hoonete kavandamisele palume lisada ka
seletuskirja peatükki 4.9 Rohevõrgustik, kus on rohevõrgustiku toimimist tagavate
tingimuste ja kitsenduste all arendustegevuse ja ehitamise korral märgitud (tsiteerin): „uute
hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe katastriüksuse piires
kompaktselt paikneva hoonete ansambli juures. Hajaasustuses on seni hoonestamata
katastriüksustele uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui õuealade omavaheline
kaugus on vähemalt 200 m, tagamaks loomade turvalist ja häirimatut liikumist. Vastavalt
eksperthinnangule või -arvamusele võib kohalik omavalitsus õuealade omavahelist
kaugust suurendada. Rohevõrgustiku koridoris peab jääma mistahes tarastamise või muu
barjääri loomise korral ulukitele vaba liikumise võimalus, koridori alaga risti suunas peab
jääma vähemalt 50 m laiune koridori riba katkematuks“. Sarnased mõtted leiab ka KSH
aruande tabelist 1.
Selgitame, et püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste rajamisel maardlate aladele ei ole
võimalik nende alt maavara kaevandada, kuna ehitiste püsimise võimaldamiseks tuleb
ehitiste alla ja ümbrusesse jätta maapõuetugi ehk jätta maavara kaevandamata.
Kaevandamise võimaluse vähenemise korral olemasolev olukord maavarale juurdepääsu
osas halveneb ja tegu on vastuoluga MaaPS §-ga 14. Palume lisada seletuskirja ja KSH
aruandesse maavaradega seoses üldine tingimus: „maardlatega kattuvatel aladel on püsiva
iseloomuga ehitiste ehitamine lubatud vaid pärast maavara ammendumist, kui ei ole
MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastust või luba.
9. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad maardlad rohevõrgustikul. Seletuskirja
peatükis 4.9 Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste
all arendustegevuse ja ehitamise korral märgitud (tsiteerin): „ala väärtuste hindamiseks ja
rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks tuleb ehitus- ja
arendustegevuse planeerimisel igakordselt (v.a üksikelamu kavandamisel ja olemasolevale
õuealale ehitiste püstitamisel) koostada uuring (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus).
Selgitatakse välja kavandatava tegevuse rajamis-, käitamis- ja likvideerimisaegne mõju nii
rohevõrgustiku sidususele kui ka toimivusele. Mõjust lähtuvalt on võimalik otsustada, kas,
millises mahus, millistelt tingimustel ja millise ruumipaigutusega on kavandatavat tegevust
võimalik ellu viia. Uuringu tellib vallavalitsus asjast huvitatud isiku poolt rahastatuna.
Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku
ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus
ohustab rohevõrgustiku toimimist“. Sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 6.1..2
Mõju rohevõrgustikule.
Seletuskirja peatükis 4.9 Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste
ja kitsenduste all kaevandamine eraldi välja toodud, seega jääb selgusetuks, kas
arendustegevuste tingimus kehtib ka kaevandamistegevuse kohta või mitte. Kui
arendustegevuste tingimus kehtib ka kaevandamisele, siis selgitame, et nimetatud uuringut
ei nõua kaevandamisloa taotlemisel ükski õigusakt. Igakordselt vastava uuringu
tellimisega seotud kulud on dubleerivad ja ebaproportsionaalsed lisakulud, kuna kaasneda
võivate keskkonnahäiringute esinemist ja nende mõju, sh mõju rohevõrgustikule,
hinnatakse loa taotluse menetluses Keskkonnaameti poolt, kes vajadusel algatab
keskkonnamõju hindamise ja juhib selle läbiviimist. Seletuskirjas ja KSH aruandes olev
sõnastus viitab kaevandamiseks igakordse uuringu koostamise ja rahastamise kohustusele,
mis halvendab dubleerivate ja ebaproportsionaalsete lisakulude tõttu maavarale
5
juurdepääsu ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume seletuskirja ja KSH aruannet
täpsustada ja lisada üksikelamule ja õuealale ehitamisele seatud erandiga sarnaselt täiendav
erand kaevandamise kavandamisele.
10. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad maardlad rohevõrgustikul. Seletuskirja
peatükis 4.9 Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste
all kaevandamise (mäe- ja turbatööstuse maa-alad) puhul märgitud (tsiteerin): „karjääri
teenindusalal ja selle lähiümbruses kavandatavad raied tuleb teostada etappidena ja
minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult palju metsa säiliks“ ning „Rekultiveerimist
tagavad eritingimused fikseeritakse kaevandamisloas“.
Selgitame, et mäetehniliselt ei ole alati võimalik karjääride teenindusmaadel raiet
(raadamist) teostada etappidena, seega palume seletuskirja lisada, et mäeeraldise
teenindusmaadel tuleb raadamine teostada võimalusel etappidena. Rekultiveerimise
asemel on MaaPS kohane mõiste „korrastamine“. Korrastamise suund (kaevandatud maa
kasutamise otstarve) määratakse maavara kaevandamiseks antavas keskkonnaloas, kuid
tingimused, kuidas korrastamine toimub, tulenevad korrastamistingimustest.
Korrastamistingimustest lähtudes koostatakse korrastamistööde läbiviimise täpsemaks
määratlemiseks korrastamisprojekt. Palume seletuskirja täpsustada.
11. Maardlad asuvad Türi valla territooriumil valdavalt hajaasustatud aladel. Seletuskirja
peatükis 2.5 Hajaasustusalad on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustusalal on lubatud
päikeseparkide rajamine, kui on järgitud peatükis 5.2.2.3 toodud tingimusi“. Seletuskirja
peatükis 5.2.2.3 Päikeseenergia on päikeseparkide rajamise tingimuste seas toodud
(tsiteerin): „päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal
paiknevaid alasid, väheväärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud
tööstusalasid, karjääre jne“. Palume maardlatega kattuvatel aladel sarnaselt tuuleparkide
rajamise tingimusele ka päikeseparkide rajamise tingimust täpsustada, et päikesepargi
rajamiseks peab maardla alal maavara olema eelnevalt ammendunud või peab selleks
olema saadud MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Kasutusest väljalangenud karjääris võib
olla veel ammendumata maavaravaru, mida võidakse hakata tulevikus kaevandama ning
sellele peab olema tagatud juurdepääs. Palume seletuskirja täpsustada.
12. KSH aruande tabelis 15 on seisuga 02.09.2021 toodud Türi valla territooriumil väljastatud
kaevandamisload, kus Liivamäe II liivakarjääri mäeeraldise loa kehtivuseks on märgitud
27.01.2012 - 27.01.2022, kuid Keskkonnaameti 12.05.2021 korraldusega nr DM-111653-
20 on luba pikendatud 7 aasta võrra, kuni kuupäevani 27.01.2029. Mäeeraldise Liivamäe
III liivakarjäär (loa nr KL-508239) loa omajaks on Keskkonnaameti 26.03.2021
korraldusega nr DM-115175-2 määratud Metsaserv OÜ asemel AS Tariston. Palume KSH
aruannet täpsustada.
Maa-amet kooskõlastab Türi valla üldplaneeringu tingimusel, et üldplaneeringut täiendatakse
vastavalt eelpool toodud märkustele. Maa-ameti märkustega arvestamata jätmisel halvendab
üldplaneering maavarale juurdepääsu ning on vastuolus MaaPS §-ga 14.
Märgime, et haldusasja nr 3-3-1-1-10 lahendamisel on Riigikohus 15.04.2010 kohtumääruses
selgitanud, et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev
haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud.
Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan kirjeldab
lisaks heakskiidu mitteandmisele ka n-ö alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma
kooskõlastuse.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering
peale täienduste tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
6
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Mare Laan
665 0639
[email protected]
7