dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Türi valla üldplaneeringu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 8. oktoober 2021
Viit
14-11/6656-2
Registreeritud
8. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Anne Karjus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Järva talitus)

Failid

  • 📎Türi valla üldplaneeringu kooskõlastamine.asice433 KB

Sisu (failidest)

Pipi-Liis Siemann Teie 24.09.2021 nr 7-1.3/3433 vallavanem Türi Vallavalitsus Meie 08.10.2021 nr 6-3/20/3297-18 [email protected] Türi valla üldplaneeringu kooskõlastamine Austatud Pipi-Liis Siemann Edastasite Maa-ametile 24.09.2021 kirjaga nr 7-1.3/3433 kooskõlastamiseks Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Türi Vallavolikogu algatas valla üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu KSH läbiviimise 27.09.2018 otsusega nr 56. Türi valla üldplaneeringu eesmärgiks on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Türi valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning alade kasutus- ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused) määramine luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks ning arenguga kaasneda võivate negatiivsete mõjude leevendamiseks ja positiivsete mõjude suurendamiseks vajalike meetmete väljatöötamine. Eelnõu materjalidega oli võimalik tutvuda veebiaadressil: https://kobras.sharepoint.com/:f:/s/Planeerijad/EvFxmA8C6JxHsApDmBexEigBBZKW3vXg3r LMpmznvluVSg. Palusite Maa-ameti kooskõlastust hiljemalt 25.10.2021. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Seisuga 06.10.2021 asuvad Türi valla üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult 24 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat ja 14 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist. Joonistel on maardlad ja mäetööstusmaad märgitud. Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist. 1. Maardlad asuvad Türi valla territooriumil valdavalt hajaasustatud aladel. Seletuskirja peatüki 2.1 Üldtingimused alapeatükis Haljastus on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustuses säilitada maksimaalselt kõrghaljastust“. Sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 6.3 Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja nendega kohanemine. Selgitame, et maardlate kasutusele võtmiseks tuleb karjääriviisilisel kaevandamisel maavarale juurdepääsuks kõigepealt taimkate (sh kõrghaljastus) ja maavara katvad pinnasekihid eemaldada, seega seletuskirjas olev nõue säilitada hajaasustuses kõrghaljastus maksimaalselt halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume seletuskirjas ja KSH aruandes täpsustada, et hajaasustuses tuleks võimalusel kõrghaljastust säilitada või lisada, et kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise nõue ei kehti aladel, kuhu on maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba. 2. Seletuskirja peatükis 2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on detailplaneeringu koostamise kohustusega juhuna toodud (tsiteerin): „tootmise või tööstuse planeerimisel, kui tootmise mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) võivad väljuda tootmise maa-ala piiridest ning mõjutada lähiümbrust või kui kavandatakse rajada üle 1 000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmis- või laohoonet“. Nimetatud tootmise mõjud võivad esineda ka maavarade kaevandamisega seotud tootmisaladel. Detailplaneeringu igakordset koostamist kaevandamise alustamiseks ei nõua ükski õigusakt. Igakordne ilma kaalutlemisotsuseta detailplaneeringu koostamise kohustus aladel, kus planeeritakse maavara kaevandamist on ebaproportsionaalne lisakulu, kuna nimetatud mõjude esinemist ja võimalikke leevendusmeetmeid hinnatakse kaevandamisloa taotluse menetluses. Palume seletuskirjas selgitada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei kehti maardlate aladel kaevandamise planeerimisel või, et detailplaneeringu koostamist nõutakse vaid vastavalt vajadusele kaalutletud otsuse tulemusel, mitte igakordselt. Seletuskirjas olev sõnastus viitab kaevandamiseks igakordse detailplaneeringu koostamise kohustusele, mis halvendab ebaproportsionaalsete lisakulude tõttu maavarale juurdepääsu ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. 3. Seletuskirja peatükis 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on märgitud (tsiteerin): „Põhjalikum ülevaade maardlatest on leitav üldplaneeringu lisas 4“. Türi üldplaneeringu lisas Lisa 4. Mäeeraldised ja maardlad ei ole Epu-Kakerdi maardla nimetuse juurde lisatud maardlaosade nimetusi. Palume selguse mõttes lisada Epu-Kakerdi maardla 143 registrikaardi juurde Lõõla, 146 registrikaardi juurde Epu, 150 registrikaardi juurde Prääma maardlaosa nimetus. Sonni kruusamaardla (registrikaart nr 835) nimetati Maa-ameti peadirektori korraldusega 03.03.2021 nr 1-17/21/554 ümber Sonni liivamaardlaks, seega on lisas 4 korrektne kajastada, et seisuga 02.09.2021 on tegu liivamaardlaga. Samal moel palume täpsustada Sonni maardla infot ka seletuskirja tabelis 4 ning KSH aruande tabelis 6. KSH aruande peatükis 6.2.1.1 Teenuste kättesaadavus märgitud Kihli maardla puhul on tegu kruusamaardlaga, mitte liivamaardlaga. Palume andmeid täpsustada. 4. Seletuskirja peatükis 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on põhimõtete seas, mida omavalitsus kaalub kaevandamisloale esitatavas arvamuses, toodud (tsiteerin): „uute karjääride/turbatootmisalade kasutuselevõtmisel tuleb eelistada alasid, mis asuvad asustatud aladest ja puhkealadest võimalikult eemal“ ning täpsustusena märgitud (tsiteerin): „uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise ja selle teenindusmaa) vahemaa 2 elamutega peab olema vähemalt 150 m“. Maa-amet nõustub, et kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kaalutakse arvamuse andmisel, kas on vajalik, et karjäär peab olema elamutest vähemalt 150 m kaugusel, kuna kaevandamisega kaasnevat mõju tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Palume arusaamatuste vältimiseks kasutada sõnastust, mis viitaks paremini võimalusele, et uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise ja selle teenindusmaa) vahemaa elamutega võib olla kaalutletud otsuse tulemusel ka väiksem kui 150 m. 5. Seletuskirja peatükis 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on kaevandamisloa omajale seatud tingimusena toodud (tsiteerin): „kui kohalikke teid hakatakse kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandusloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestab konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused“ ning täpsustusena on toodud (tsiteerin): „tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja asjakohaste leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine väljaveoteedele); maardla kasutuselevõtmisel tuleb huvitatud isikul kavandada kasutuskoormusele vastavad juurdepääsuteed. Kui karjääri/turbatootmisala juurdepääsuteena kasutatakse olemasolevat teed, mida kasutavad ka teised isikud (nt läheduses paiknevad elamud), siis ei tohi selle kasutamise kvaliteet langeda. Vajadusel tuleb tõsta tee kandevõimet; kui kaevise väljavedamisel tekkiv tolm põhjustab häiringuid elanikele, peab kaevandamise ajal kaevandaja hoidma teed tolmuvabana, kuni väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale teele“. Maa-amet nõustub, et eraomandis olevate teede kasutamiseks sõlmitakse teede valdaja ja kaevandamisloa omaja vahel kokkulepe, mis arvestab nimetatud tingimusi, kuid selgitame, et avalikult kasutatavat kohalikku teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Tagamaks maavarale juurdepääsu säilimist palume üldplaneeringus sätestada avalike kohalike teede kasutamise tingimused, mis kehtivad võrdselt kõikidele rasketranspordiga kohalike teede kasutajatele ilma kaevandamise eesmärgil toimuva rasketranspordi suhtes erisusi välja toomata. Üldplaneeringuga määratud avaliku kohaliku tee kasutamise tingimused peavad kohalduma kõigile teed kasutavatele isikutele, mitte ainult kaevandajatele. Maa-amet nõustub, kui üldplaneeringus kirjeldatakse, et kaevandamisloa omajal on soovitav sõlmida avalike kohalike teede seisundi säilitamise tagamiseks kohaliku omavalitsusega kokkulepe. 6. Joonise Väärtused ja piirangud järgi jäävad maardlad väärtuslikele põllumajandusmaadele. Seletuskirja peatükis 4.6 Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse ja arendamise põhimõttena toodud (tsiteerin): „-välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate keskkonnaregistris arvel olevate maavarade kaevandamist. Igakordsel geoloogilise uuringu või kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb taotlejal tellida hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele;“ Sarnase mõtte leiab ka seletuskirja peatüki 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA põhimõtete seast, mida omavalitsus kaalub kaevandusloale esitatavas arvamuses. Selgitame, et väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisuse ja põhjendatuse hinnangut ei nõua geoloogilise uuringu või kaevandamisloa taotlemisel ükski õigusakt. Igakordselt vastava hinnangu tellimine on ebaproportsionaalne lisakulu, kuna geoloogilise uuringuga või kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute esinemist ja nende mõju hinnatakse loa taotluse menetluses Keskkonnaameti poolt, kes vajadusel algatab keskkonnamõjude hindamise ja juhib selle läbiviimist. Seletuskirja väärtusliku põllumajandusmaa peatükis olev sõnastus viitab geoloogiliseks uuringuks või kaevandamiseks igakordse hinnangu tellimise kohustusele, mis halvendab ebaproportsionaalsete lisakulude tõttu maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. Maa-amet nõustub seletuskirjas selgitusega, et 3 omavalitsus kaalub vastava hinnangu tellimise vajadust loa taotluse suhtes arvamuse andmise käigus ning üldplaneeringu seletuskirja väärtusliku põllumajandusmaa peatükis ei sätestata hinnangu tellimist igakordse kohustusena geoloogilise uuringu või kaevandamisloa taotlemisel. Üldplaneeringus on sobiv märkida, et hinnangu tellimine on soovitav. 7. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad maardlad rohevõrgustikul. Seletuskirja peatükis 4.9 Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste all üldise tingimusena toodud (tsiteerin): „säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja puittaimestiku ribad põldude vahel) säilimine;“ KSH aruande peatükis 6.2.1.3 Puhkealade kättesaadavus on märgitud (tsiteerin): „Olemasolevad haljasalad ja parkmetsa maad on ette nähtud säilitada“. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7.4 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA on kirjeldatud (tsiteerin): „Haljasala ja parkmetsa maa-alana käsitletakse looduslikku või poollooduslikku metsaala või inimese poolt rajatud haljasrajatise ala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks“. Maardlad kattuvad metsaaladega. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad maardlad väärtuslikul maastikul. Seletuskirja peatükis 4.3 Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimuste seas toodud (tsiteerin): „säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele“ ning „kaevandamisel väärtusliku maastiku alal tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga“. Seletuskirja peatükis 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on põhimõtete seas, mida omavalitsus kaalub kaevandusloale esitatavas arvamuses toodud (tsiteerin): „maardlate kasutusele võtmisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt hinnata kaevandamise mõju maastikukomponentidele keskkonnamõju eelhindamise või keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid“. Palume käesoleva punkti eelmistes lõikudes loetletud seletuskirja tingimusi arvestades üheselt mõistetavuse tagamiseks lisada seletuskirja mäe- ja turbatööstuse maa-ala peatükki ka järgnev lause (tsiteerin): „Väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud, roheline võrgustik ning haljasalad ja parkmetsa maad (sh looduslikud või poollooduslikud metsaalad) ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja andmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.“ Teine võimalus on kõiki neid tingimusi igas peatükis täpsustada, et need ei kehti maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloaga aladel ega aladel, kuhu kaevandamisluba taotletakse. Tingimuste muutmata jätmise korral, kui tuleb säilitada olemasolev maastik ja selle mitmesugused elemendid, ei ole võimalik maavara kaevandamise eesmärgil maakasutust mäetööstusmaaks muuta ning maavara katvat taimestikku ja pinnasekihte eemaldada, mistõttu olemasolev olukord maavarale juurdepääsu osas halveneb ja seega on tegu vastuoluga MaaPS §-ga 14. 8. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad maardlad väärtuslikul põllumajandusmaal ja rohevõrgustikul. Seletuskirja peatükis 4.6 Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtusliku 4 põllumajandusmaa maakasutuse ja arendamise põhimõtete all kirjeldatud (tsiteerin): „üksikelamu kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud, kui on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine ning on arvestatud järgmiste tingimustega:..“, kuid tingimuste seas ei ole märgitud, et maardlatega kattuvatel väärtuslikel põllumajandusmaadel on üksikelamu rajamine lubatud vaid pärast maavara ammendumist, kui ei ole MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastust või luba. Palume lisada. Samasuguse maardlatega seonduva erandi hoonete kavandamisele palume lisada ka seletuskirja peatükki 4.9 Rohevõrgustik, kus on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste all arendustegevuse ja ehitamise korral märgitud (tsiteerin): „uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe katastriüksuse piires kompaktselt paikneva hoonete ansambli juures. Hajaasustuses on seni hoonestamata katastriüksustele uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui õuealade omavaheline kaugus on vähemalt 200 m, tagamaks loomade turvalist ja häirimatut liikumist. Vastavalt eksperthinnangule või -arvamusele võib kohalik omavalitsus õuealade omavahelist kaugust suurendada. Rohevõrgustiku koridoris peab jääma mistahes tarastamise või muu barjääri loomise korral ulukitele vaba liikumise võimalus, koridori alaga risti suunas peab jääma vähemalt 50 m laiune koridori riba katkematuks“. Sarnased mõtted leiab ka KSH aruande tabelist 1. Selgitame, et püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste rajamisel maardlate aladele ei ole võimalik nende alt maavara kaevandada, kuna ehitiste püsimise võimaldamiseks tuleb ehitiste alla ja ümbrusesse jätta maapõuetugi ehk jätta maavara kaevandamata. Kaevandamise võimaluse vähenemise korral olemasolev olukord maavarale juurdepääsu osas halveneb ja tegu on vastuoluga MaaPS §-ga 14. Palume lisada seletuskirja ja KSH aruandesse maavaradega seoses üldine tingimus: „maardlatega kattuvatel aladel on püsiva iseloomuga ehitiste ehitamine lubatud vaid pärast maavara ammendumist, kui ei ole MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastust või luba. 9. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad maardlad rohevõrgustikul. Seletuskirja peatükis 4.9 Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste all arendustegevuse ja ehitamise korral märgitud (tsiteerin): „ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks tuleb ehitus- ja arendustegevuse planeerimisel igakordselt (v.a üksikelamu kavandamisel ja olemasolevale õuealale ehitiste püstitamisel) koostada uuring (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus). Selgitatakse välja kavandatava tegevuse rajamis-, käitamis- ja likvideerimisaegne mõju nii rohevõrgustiku sidususele kui ka toimivusele. Mõjust lähtuvalt on võimalik otsustada, kas, millises mahus, millistelt tingimustel ja millise ruumipaigutusega on kavandatavat tegevust võimalik ellu viia. Uuringu tellib vallavalitsus asjast huvitatud isiku poolt rahastatuna. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist“. Sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 6.1..2 Mõju rohevõrgustikule. Seletuskirja peatükis 4.9 Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste all kaevandamine eraldi välja toodud, seega jääb selgusetuks, kas arendustegevuste tingimus kehtib ka kaevandamistegevuse kohta või mitte. Kui arendustegevuste tingimus kehtib ka kaevandamisele, siis selgitame, et nimetatud uuringut ei nõua kaevandamisloa taotlemisel ükski õigusakt. Igakordselt vastava uuringu tellimisega seotud kulud on dubleerivad ja ebaproportsionaalsed lisakulud, kuna kaasneda võivate keskkonnahäiringute esinemist ja nende mõju, sh mõju rohevõrgustikule, hinnatakse loa taotluse menetluses Keskkonnaameti poolt, kes vajadusel algatab keskkonnamõju hindamise ja juhib selle läbiviimist. Seletuskirjas ja KSH aruandes olev sõnastus viitab kaevandamiseks igakordse uuringu koostamise ja rahastamise kohustusele, mis halvendab dubleerivate ja ebaproportsionaalsete lisakulude tõttu maavarale 5 juurdepääsu ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume seletuskirja ja KSH aruannet täpsustada ja lisada üksikelamule ja õuealale ehitamisele seatud erandiga sarnaselt täiendav erand kaevandamise kavandamisele. 10. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad maardlad rohevõrgustikul. Seletuskirja peatükis 4.9 Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste all kaevandamise (mäe- ja turbatööstuse maa-alad) puhul märgitud (tsiteerin): „karjääri teenindusalal ja selle lähiümbruses kavandatavad raied tuleb teostada etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult palju metsa säiliks“ ning „Rekultiveerimist tagavad eritingimused fikseeritakse kaevandamisloas“. Selgitame, et mäetehniliselt ei ole alati võimalik karjääride teenindusmaadel raiet (raadamist) teostada etappidena, seega palume seletuskirja lisada, et mäeeraldise teenindusmaadel tuleb raadamine teostada võimalusel etappidena. Rekultiveerimise asemel on MaaPS kohane mõiste „korrastamine“. Korrastamise suund (kaevandatud maa kasutamise otstarve) määratakse maavara kaevandamiseks antavas keskkonnaloas, kuid tingimused, kuidas korrastamine toimub, tulenevad korrastamistingimustest. Korrastamistingimustest lähtudes koostatakse korrastamistööde läbiviimise täpsemaks määratlemiseks korrastamisprojekt. Palume seletuskirja täpsustada. 11. Maardlad asuvad Türi valla territooriumil valdavalt hajaasustatud aladel. Seletuskirja peatükis 2.5 Hajaasustusalad on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustusalal on lubatud päikeseparkide rajamine, kui on järgitud peatükis 5.2.2.3 toodud tingimusi“. Seletuskirja peatükis 5.2.2.3 Päikeseenergia on päikeseparkide rajamise tingimuste seas toodud (tsiteerin): „päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid, väheväärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne“. Palume maardlatega kattuvatel aladel sarnaselt tuuleparkide rajamise tingimusele ka päikeseparkide rajamise tingimust täpsustada, et päikesepargi rajamiseks peab maardla alal maavara olema eelnevalt ammendunud või peab selleks olema saadud MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Kasutusest väljalangenud karjääris võib olla veel ammendumata maavaravaru, mida võidakse hakata tulevikus kaevandama ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Palume seletuskirja täpsustada. 12. KSH aruande tabelis 15 on seisuga 02.09.2021 toodud Türi valla territooriumil väljastatud kaevandamisload, kus Liivamäe II liivakarjääri mäeeraldise loa kehtivuseks on märgitud 27.01.2012 - 27.01.2022, kuid Keskkonnaameti 12.05.2021 korraldusega nr DM-111653- 20 on luba pikendatud 7 aasta võrra, kuni kuupäevani 27.01.2029. Mäeeraldise Liivamäe III liivakarjäär (loa nr KL-508239) loa omajaks on Keskkonnaameti 26.03.2021 korraldusega nr DM-115175-2 määratud Metsaserv OÜ asemel AS Tariston. Palume KSH aruannet täpsustada. Maa-amet kooskõlastab Türi valla üldplaneeringu tingimusel, et üldplaneeringut täiendatakse vastavalt eelpool toodud märkustele. Maa-ameti märkustega arvestamata jätmisel halvendab üldplaneering maavarale juurdepääsu ning on vastuolus MaaPS §-ga 14. Märgime, et haldusasja nr 3-3-1-1-10 lahendamisel on Riigikohus 15.04.2010 kohtumääruses selgitanud, et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud. Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan kirjeldab lisaks heakskiidu mitteandmisele ka n-ö alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma kooskõlastuse. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täienduste tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile. 6 Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Mare Laan 665 0639 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel