dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettekirjutus

Rahandusministeerium · 7. oktoober 2021
Viit
12.2-1/6982-1
Registreeritud
7. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Transpordiamet, Dolm IT OÜ, Krabu Grupp OÜ, OÜ Idakoidilik, WeMakeSoftware OÜ, OÜ Quretec, Industry62 OÜ, AS Helmes, OÜ Net Group, AS Fujitsu Estonia, AS Datel, AS Finestmedia, AS CGI Eesti, OÜ Aktors, Tieto Estonia AS, Riigihangete vaidlustuskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2021
Vastutaja
Anna Poots (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-16982-1 07.10.2021 Väljaminev kiri.asice522 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 04.10.2021 kehtiv kuni 04.10.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Transpordiamet Meie 07.10.2021 nr 12.2-1/6982-1 [email protected] ETTEKIRJUTUS riigihanke kehtetuks tunnistamiseks Ettekirjutuse tegemise aeg ja koht: 08. oktoober 2021, Tallinn Riigihanke viitenumber: 234384 Riigihanke nimetus: Avatud hankemenetlusega riigihange „Transpordiameti infosüsteemide analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenus, va liiklusregister“ Hankija: Transpordiamet, Valge 4, Tallinn 11413, [email protected] RESOLUTSIOON Rahandusministeerium teeb RHS § 208 lg 1 alusel järgmise ettekirjutuse: 1.1.1. Transpordiametil tunnistada kehtetuks avatud hankemenetlusega riigihange „Transpordiameti infosüsteemide analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenus, va liiklusregister“ (viitenumber 234384); 1.1.2. Ettekirjutus tuleb täita hiljemalt 15.10.2021; 1.1.3. Ettekirjutuse täitmisest tuleb Rahandusministeeriumit viivitamata teavitada. VAIDLUSTAMISVIIDE Käesoleva ettekirjutuse vaidlustus hankija poolt lahendatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatule. Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda. Ettekirjutuse peale on võimalik ettevõtjal esitada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemise päevast arvates kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust. 1. Asjaolud ja riigihanke menetluse käik 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VaKo) esitas 01.06.2021ja 02.06.2021 Rahandusministeeriumile järelevalveteate taotledes järelevalve teostamist (edaspidi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 koos: taotlus) seoses Transpordiameti (edaspidi: hankija) poolt riigihangete registris (edaspidi: eRHR) läbiviidava riigihankega „Transpordiameti infosüsteemide analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenus, va liiklusregister" (viitenumber 234384) (edaspidi: riigihange). 1.2. VaKo-l tekkis Industry62 OÜ ja AS Helmes vaidlustuste läbivaatamise käigus põhjendatud kahtlus, et riigihankes võivad esineda menetluse jätkamist välistavad asjaolud, mis võivad kaasa tuua Rahandusministeeriumi poolt ettekirjutuse tegemise RHS § 208 lg 1 alusel riigihanke kehtetuks tunnistamist. 1.3. VaKo tõi välja, et hankija poolt pakkujatele kättesaadavaks tehtud testkeskkonnaga, kus pakkujad pidid paigaldama ja käivitama oma proovitöö, esines tehnilisi probleeme. Hankija oli alates 27.04.2021 vastusena erinevate ettevõtjate küsimustele tunnistanud, et seoses tõrgetega oli hankija sunnitud testkeskkonnas parandusi tegema. Sealjuures hankija möönis otsesõnu, et probleemid tulenesid temast, mitte pakkujatest. Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtpäev oli 28.04.2021 kl 10:00, said pakkujad testkeskkonna probleemidest ja keskkonda tehtud muudatustest teada ca 24 tundi enne pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja lõppu. See on äärmiselt lühike aeg, et oma proovitööd vastavalt kohandada. Sisuliselt andis hankija pakkujatele „viimasel minutil“ teada, et selleks, et nende proovitöö töötaks korralikult, peaksid nad oma senises töös muudatused/parandused sisse viima. Kuigi mitmed pakkujad palusid pakkumuste esitamise tähtaja pikendust, ei pikendanud hankija pakkumuste esitamise tähtaega. VaKo hinnangul võib hankija tegevuse näol tegemist olla õigusrikkumisega. Ehkki pakkujatele kättesaadavaks tehtud testkeskkonnas muudatuste tegemine ei ole rangelt võttes käsitatav riigihanke alusdokumentide (edaspidi: RHAD) muutmisena (testkeskkond ei ole RHAD), siis ettevõtjate õiguste kaitse tagamiseks ja hankijapoolsete kuritarvituste vältimiseks võib olla põhjendatud seda RHS § 82 lg 1 kontekstis sellisena tõlgendada. Vastasel juhul oleks hankijal võimalik vahetult enne pakkumuste esitamise tähtaja lõppu rohkemal või vähemal määral muuta proovitööde esitamiseks mõeldud testkeskkonda ja sellega muuta ühe, mõne või kõigi pakkujate proovitööd kas mittevastavaks või madalamat hindepunkti väärivaks, ilma et pakkujail oleks võimalik seda tõhusalt vaidlustada. Vaidlustuskomisjoni hinnangul võib esineda vajadus tõlgendada RHS § 82 lg 1 viisil, et hankija pidi ka eelkirjeldatud faktilistel asjaoludel pakkumuste esitamise tähtaega pikendama. 1.4. Rahandusministeeriumi hinnangul esines VaKo taotluses esitatud selgituste alusel põhjendatud kahtlus, et hankija võib olla rikkunud RHAD muutmisel RHS § 81 lg 1 esimeses lauses ja § 82 lg-s 1 pakkumuse esitamise tähtaja pikendamisele sätestatud nõudeid. 1.5. 08.06.2021 esitas AS Helmes seisukoha järelevalvemenetluses, tema hinnangul ei ole hankija muutnud testkeskkonda, mistõttu ei pidanud hankija ka pakkumuste esitamise tähtaega pikendama. Hankija esitas tehnilised täpsustused 5 päeva, mitte 24 tundi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankija ei ole selgituste andmisega asetanud pakkujaid halvemasse olukorda või mõnda pakkujat eelisseisu võrreldes teistega. Viga, mis põhjustas tehnilisi tõrkeid, oli olemas terve riigihankemenetluse vältel ning hankija pakkus teabevahetuses olukorrale lahendusi. 23.04.2021 hankija antud vastusest nähtub, et testkeskkond on jäetud samaks ning hankija soovitab pakkujatel proovitööst eemaldada vajalikud andmed nii, et proovitöö töötaks testkeskkonnas tõrgeteta ehk pakkujad pidi lähtuma samadest tingimustest ning testkeskkonnast, mis oli hankija poolt algselt loodud. Seejuures hankija kinnitas 27.04.2021, et nn „esimene lahendusvariant“ on sobiv ja vastav. Testkeskkonnas ilmnenud tehnilist probleemi võib võrrelda eRHR-i tehniliste tõrgetega, mille osas lükkub pakkumuste esitamise tähtaeg edasi üksnes siis, kui tõrge esines pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva 2 saabumisel või kaheksa tunni jooksul enne nimetatud tähtpäeva saabumist (RHS § 81 lg 2). Lisaks märgib AS Helmes, et muudatus oli väike ja oleks spetsialistil võtnud viis kuni kümme minutit, et muuta konfiguratsiooni failis paar koodirida. Kvaliteetse töö valideerimine võtab pädevalt spetsialistilt ligikaudu 30 minutit. 1.6. Otsustamaks riigihangete seaduse (RHS) § 205 lg 1 p 1 alusel järelevalvemenetluse alustamise vajalikkuse ja põhjendatuse üle, pöördus Rahandusministeerium lähtudes RHS § 205 lg 2 teises lauses sätestatust (vajaduse korral küsitakse järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks hankijalt selgitusi ja kogutakse lähteandmeid) telefoni teel Transpordiameti poole. Rahandusministeerium palus hankijal esitada oma arvamus VaKo taotluses esitatud väidete ja hinnangute kohta ning selgitada, kuidas testkeskkonna tõrked mõjutasid pakkumuste sisu, kellest oli põhjustatud tõrked ajavahemikus 21-22.04 ning kas sellest on säilinud logid. Samuti küsis Rahandusministeerium, kas hankija oli varasemalt teadlik tehniliste tõrgete võimalikust esinemisest ning miks ta ei pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. 1.7. Hankija edastas 15.06.2021 omapoolsed selgitused ja vastused küsimustele. Hankija leiab, et RHS rikkumist ei esine ning seega puudub alus järelevalvemenetluse algatamiseks. Riigihanke proovitöö testkeskkond oli mõeldud üksnes riigihankes nõutud töö üles laadimiseks ning töid ja/või testimisi oli pakkujatel võimalik teha hankijast sõltumatus keskkonnast. Hankija poolne nõue oli, et realiseeritud lahendus esitatakse hankijale ülevaatamiseks ja testimiseks RHAD-is nimetatud testkeskkonnas. Pakkuja sai rakenduse toimival kujul testkeskkonda paigaldatud, kõiki muidu töid, välja arvatud CI/CD pipeline arendus sai teha teistest keskkondades. Hankija oli RHAD-is ette näinud tingimustena, et pakkujatel on võimalik lahenduseni jõuda iseseisvalt sõltumata hankija keskkonnast, millest tulenevalt on pakkuja teadmatuse, võimekuse puudumise jms riski panemine hankijale antud olukorras põhjendamatu. Hankija leiab, et proovitöö testkeskkond ja selles esinenud tõrgetele ei ole kohaldatav RHS § 81 lg 2. Samuti ei nõustu hankija vaidlustaja õigusliku käsitlusega, et proovitöö testkeskkonnas tehtud parendused oleks käsitletavad RHS § 82 lg 1 tähenduses hankedokumentide muutmisena, mis pidi kaasa tooma pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise. Näidistöövoo puhul oli tegemist pakkujatele abistava näidisega, mille kasutamine ei olnud pakkujatele kohustuslik ning pakkujatel oli võimalik riigihankes nõutud proovitöö tulemuseni jõuda sellest näidisvoost sõltumata. Muuhulgas vastas hankija, et tõrgete põhjustaja on teada ning hankija ei olnud eelnevalt teadlik, et testkeskkonnaga võivad esineda tehnilised probleemid. Hankija teadmiste kohaselt ei olnud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine enam võimalik. Hankija lisab, et testkeskkonnas vajaliku konfiguratsioonimuudatuse sisseviimine tagamaks, et testkeskkond toimiks ning veendumine, et see toimib, ei võta hankija hinnangul pakkujalt rohkem aega kui 15 minutit (antud juhul ühe parameetri (host) esitamisest, parameetri väärtus ei muutunud, ilma mainitud parameetri väärtuseta keskkond ei toiminud). 1.8. 21.06.2021 alustas Rahandusministeerium kirjaga nr 12.2-1/4257-4 riigihanke üle järelevalvemenetlust, eesmärgiga kontrollida riigihanke korraldamise õiguspärasust. Rahandusministeerium palus hankijal esitada selgitused ning vastata muu hulgas küsimustele, millised muudatused on hankija teinud RHAD-is, näidistöös ja proovitöö testkeskkonnas perioodil 13.04.2021 kuni 28.04.2021 ning kuidas mõjutasid muudatused pakkumuste ettevalmistamist ja esitamist. Samuti palus Rahandusministeerium hankijal selgitada, milline õiguslik sisu on näidistöövool ja proovitöö testkeskkonnal RHS tähenduses, kuidas pidid pakkujad RHAD-ist tulenevalt kasutama hankija ette antud näidistöövoogu pakkujate lahendatavas proovitöös ja vastavas testkeskkonnas. Rahandusministeerium palus selgitada, millistel kaalutlustel otsustas hankija enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ilmnenud probleemide tekkimisel 3 jätta tähtaja pikendamata ning jätkata riigihanke menetlusega. 1.9. Rahandusministeeriumile 30.06.2021 esitatud vastuskirjas nr 1.2-4/21/15492-2 kordas Transpordiamet oma seisukohta, et riigihankes ei esine RHS rikkumist, mis tooks kaasa ettekirjutuse tegemise hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks (RHS § 208 lg 1). Hankija täpsustas, et VaKo järeldus, mille kohaselt tuleks testkeskkonnale analoogia korras kohaldada RHS § 82 lg 1, on väär, sest hankija ei ole perioodil 13.04 – 28.04.2021 testkeskkonda ega RHAD muutnud. Hankija on vaid suurendanud testkeskkonna jõudlust ja muutnud näidistöövoos ühe parameetri „hostname“ esitamist. Selle abil oli võimalik tagada, et pakkujate proovitöö toimiks testkeskkonnas. Hankija on riigihanke läbiviimisel lähtunud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest. Seega hankija leiab, et tema tegevus on olnud kooskõlas RHS-iga ning kinnitab, et RHS § 82 lg 2 eeldused, mille kohaselt ei pea hankija pakkumuse esitamise tähtaega pikendama, on täidetud. 1.10. Hankija lisas järelevalveametniku eRHR-s hankemeeskonda. eRHR-s avaldatud riigihanke dokumentidest nähtus, et hankija on väljastanud „Pakkumuste vastavaks tunnistamine, kolme pakkumuse edukaks tunnistamine, kolme eduka pakkuja kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine riigihankes „Transpordiameti infosüsteemide analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenus, va liiklusregister (viitenumber 234384)““ käskkirja nr 1.3-1/21/0470. Käskkirja kohaselt tunnistati edukaks ühispakkujad Dolm IT OÜ ja Krabu Grupp OÜ, ühispakkujad OÜ Idakoidilik ja WeMakeSoftware OÜ ning pakkuja OÜ Quretec. 1.11. 08.07.2021 kaasas Rahandusministeerium kirjaga nr 12.2-1/5182-1 järelevalvemenetlusse ärakuulamiseks, vastuväidete ja arvamuse esitamiseks riigihanke ühispakkujad Dolm IT OÜ ja Krabu Grupp OÜ, ühispakkujad OÜ Idakoidilik ja OÜ WeMakeSoftware OÜ, pakkujad OÜ Quretec, Industry62 OÜ, AS Helmes, OÜ Net Group, AS Fujitsu Estonia, AS Datel, AS Finestmedia, AS CGI Eesti, OÜ Aktors ja Tieto Estonia AS. Muuhulgas küsis Rahandusministeerium pakkujatelt järgnevad küsimused: kas RHAD olid üheselt ja selgelt mõistetavad (eriti näidistöövoo ja proovitöö osas, milline õiguslik tähendus on näidistöövool ja testkeskkonnal ning kuidas mõjutasid testkeskkonna ja näidistöövoo muudatused pakkumuse esitamist. Kirjale vastas kuus pakkujat. 1.12. 15.07.2021 kirjaga kordas AS Helmes 08.06.2021 esitatud seisukohti ning täpsustas, et RHAD olid arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Näidistöövoog oli abistav vahend. Muudatused testkeskkonnas ja näidistöövoos ei mõjutanud pakkumuste esitamist. Kõikidel pakkujatel olid samad tingimused ning töötava lahenduse puhul ei pidanud tegema muudatusi. 1.13. Pakkuja AS Datel esitas 12.07.2021 kirjaga nr 1 oma seisukoha riigihanke järelevalvemenetluses. AS Datel tõdes, et testkeskkonnas esinesid tõrked ning tehnilised probleemid, mis tulenesid hankijast. Pakkujad said probleemidest teada ca 24 h enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Sellest tulenevalt pidid pakkujad oma proovitööd korrigeerima (nii koodis kui konfiguratsioonis) väga lühikese aja jooksul, et neil oleks võimalik riigihankes osaleda. AS Datel leiab, et proovitöö lähteülesande konfiguratsiooni muutmine ja muudatustest teatamise tähtaeg proovitöö korrigeerimiseks ning muutmiseks ei olnud piisav, et proovitöö korralikult tööle saada ja proovitöö eest maksimaalselt hindepunkte saada. 1.14. 12.07.2021 esitas pakkuja AS Finestmedia oma seisukohad, mille kohaselt proovitöö teostamisel ilmnesid probleemid, mis oluliselt mõjutasid proovitöö kvaliteeti. AS Finestmedia selgitas, et proovitöö testimise protokollist tulenes, et hinnati asjaolusid, mida RHAD (sh proovitöö ülesanne) ei sisaldanud ning mistõttu ei saa väita, et RHAD oleks olnud selged ja üheselt mõistetavad. Nimelt oli testkeskkond riigihankes rangelt 4 nõutud ning proovitöö rakendamise jaoks ebamõistlikult keerukas. Lisaks oli vaja taotleda mitmeid juurdepääse erinevatele keskkondadele. Näidistöövoog oli abistavaks materjaliks, kuid hilisemad tõrked paigaldamisel tekitasid suure ajakulu ning mõjutasid negatiivselt parima tulemuse saavutamist. Muudatustel oli suur mõju – antud juhul kulus proovitöö paigaldusele üle 30 töötunni. Pakkujad minetasid proovitöö parima tulemuse saavutamise võimaluse ning tekkis ajapuudus proovitöö testimiseks ja parenduste sisseviimiseks. Seetõttu on AS Finestmedia seisukohal, et riigihanke korraldus ei olnud korrektne, oli vastuolus RHS-ga ning asetas pakkujad keerulisse olukorda selle läbi, et hankija muutis riigihanke alustingimusi viimasel hetkel. 1.15. 14.07.2021 esitas oma seisukohad Dolm IT OÜ, kes esitas ühispakkumuse Krabu Grupp OÜ-ga. Dolm IT OÜ arvates oli RHAD selged ja üheselt mõistetavad. Näidistöövool oli proovitöö realiseerimisel üksnes abistav eesmärk. Samuti selgitab ta, et testkeskkonna väiksemad muudatused on igapäevane osa tarkvaraarenduses ning antud muudatustega kohanemine on elementaarne. Proovitöö testimise protokollist võib järeldada, et valdav enamus pakkujatest viisid muudatused edukalt sisse oma proovitöös. 1.16. 15.07.2021 esitas seisukohad pakkuja AS CGI Eesti, kes leidis, et näidistöövoo ja proovitöö eesmärk oli pakkujatele teada, kuid selle saavutamiseks kasutatavad vahendid olid iga pakkuja endi valida. Seega võisid pakkujad RHAD mõista erinevalt. Näidistöövoog oli abistava eesmärgiga. Samuti leidis AS CGI Eesti, et testkeskkonna näol on tegemist RHAD-ga RHS § 82 lg 1 mõttes. Hankija oleks sellises olukorras pidanud pikendama pakkumuste esitamise tähtaega. Viimase hetke muudatused mõjutasid proovitöö tulemust negatiivselt. 1.17. 19.07.2021 esitatud seisukohtades leidis eduka ühispakkumuse esitanud pakkuja Idakoidilik OÜ, et RHAD olid pakkujate jaoks selged ja üheselt mõistetavad. Näidistöövoog oli mõttekäigu näidis ning selle eesmärgiks oli näidata pakkujatele võimalusi sarnase töö realiseerimiseks. Seda tõendas ka asjaolu, et näidistöövoog oli teostatud erinevas programmeerimiskeeles kui seda nägid RHAD proovitöös ette. Muudatuste mõju kogenud pakkujale oli vähene ja igal pakkujal oli võrdne võimalus proovitöö edukaks teostamiseks. 1.18. Rahandusministeerium pöördus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (edaspidi: RMIT) poole ekspertarvamuse saamiseks, kuivõrd tegemist on infotehnoloogiliselt spetsiifiliste küsimustega ning järelevalveametnikul puuduvad selles valdkonnas erialased teadmised hankija ja pakkujate selgituste adekvaatseks hindamiseks. 13.08.2021 edastas RMIT esindaja ekspertarvamuse testkeskkonna toimivuse ja selles tehtud muudatuste kohta. Arvamuse kohaselt oli testkeskkonnas kaks võimalust: HTTP (hüperteksti edastusprotokoll) ja HTTPS (turvaline hüperteksti edastusprotokoll). Mõlemad protokollid edastavad teavet arvutivõrkudes ning defineerivad, kuidas brauser suhtleb ingressiga (sisenevad võrguühendused). Esialgselt oli hankija määranud HTTP vaikimisi variandiks. HTTPS oli selleks hetkeks juba vigane. Hilisemalt toimus testkeskkonna ümber seadistamine, mille käigus HTTP variant kadus ning ühendus forsseeriti HTTPS peale. Seoses sellega, et HTTPS oli eelnevalt juba vigane ning ühendus suunati range reeglina HTTPS-i, siis ilmnesidki testkeskkonnas tõrked. Rakendus muutus kättesaamatuks avalikust võrgust, samas kube-proxy käsku kasutades oli võimalik proovitööd testkeskkonda paigaldada. Hankijapoolses süsteemis kuvati seda veana, seetõttu ei saanud proovitöid testida. RMIT-i arvamuse kohaselt on tegemist testkeskkonna muudatusena, sest keskkonnas jäi üks võimalus vähemaks. Pakkujal ei olnud võimalik korralikult testida proovitöid ega valideerida nende paigaldust, samas proovitööde paigaldus kulges probleemideta. RMIT asus ka seisukohale, et muudatuste sisseviimine oli lihtne, sest pakkujad pidid kustutama vaid kaks koodirida. 5 1.19. 31.08.2021 kirjaga nr 12.2-1/6095-1 edastas Rahandusministeerium hankijale ettekirjutuse tegemise kavatsuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 208 lg 4 ja HMS § 40 lg 1 kohaselt andis Rahandusministeerium enne ettekirjutuse tegemist hankijale ja huvitatud isikutele võimaluse omapoolse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Rahandusministeerium edastas ettekirjutuse tegemise kavatsuse teadmiseks VAKOle ja seisukohtade/vastuväidete esitamiseks edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujatele Dolm IT OÜ ja Krabu Grupp OÜ, edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujatele OÜ Idakoidilik ja OÜ WeMakeSoftware ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale OÜ Quretec, VAKO-le vaidlustuse esitanud Industry62 OÜ-le ning AS-le Helmes ning teistele riigihankes pakkumuse esitanud pakkujatele OÜ Net Group, AS Fujitsu Estonia, AS Datel, AS Finestmedia, AS CGI Eesti, OÜ Aktors ja Tieto Estonia AS. 1.1. Rahandusministeeriumi ettekirjutuse tegemise kavatsusele esitas omapoolsed seisukohad ja vastuväited hankija (15.09.2021 kiri nr 1.2-4/21/15492-8). 2. Menetlusosaliste seisukohad ja vastuväited ettekirjutuse tegemise kavatsusele 2.1. Hankija seisukoht ja vastuväited Hankija ei nõustu järelevalvemenetluse kokkuvõtte seisukohtadega ning põhjendab neid järgnevalt. Rahandusministeerium on ettekirjutuse tegemise kavatsuses tuginenud RMIT ekspertarvamusele. Hankija leiab, et eksperdile püstitatud lähteülesanne ei ole objektiivne ning ei arvesta kõigi asjaoludega. Ekspertarvamusest on tehtud kallutatud ja ebaõigeid järeldusi. Rahandusministeerium on RMIT-ile püstitatud küsimustes väitnud, et hankija on teinud muudatusi testkeskkonnas. Hankija on korduvalt enda vastustes selgitanud, et tõrked olid põhjustatud pakkujate tegevusest ning hankija ei ole testkeskkonnas muudatusi teinud. Selleks, et väita millised tõrked, mis põhjusel esinesid ja kelle poolt need olid põhjustatud, eeldaksid hankija testkeskkonnaga tutvumist ja selle kohta tehnilisi algandmete välja küsimist. Seda aga ei ole tehtud. Hankija juhib Rahandusministeeriumi tähelepanu ekspertarvamuse küsimuse vastusele, milles on vaid sedastatud, et tegemist oli testkeskkonna muudatusega. Samas ei ole vastuses täpsustatud, kelle põhjustatud muudatusega oli tegemist, kuna eelduseks oli võetud küsimuse püstitatus, et tegemist oli hankija tegevusega. Hankija nendib, et osa pakkujaid võtsid CI/CD pipeline-s (töövoog) proxy (ingress) parameetrite etteandmiseks kasutusele erineva lahenduse (uus lahendus), kui oli hankija etteantud näidistöövoos. Uue lahenduse kasutamine tingis olukorra, kus pakkujatel, kes kasutasid hankija poolt etteantud näidistöövoos toodud proxy parameetrite etteandmise lahendust, ei olnud rakendus enam välja kutsutav (ei töötanud). Toimima jäi lahendus nende pakkujate jaoks, kes kasutasid uut lahendust. Hankija palus 22.04.2021 eRHR vahendusel selline tegevus, st uue lahenduse kasutamine, lõpetada, kuid paraku see ei andnud soovitud tulemust. Pakkuja esitas eRHR-is 25.04.2021 küsimuse, milles küsis hankijalt nõusolekut kasutada ingress host parameetrit, kui on defineeritud ka https- redirecti keelavad annotatsioonid. 27.04.2021 andis hankija nõusoleku soovitud muudatust kasutada ning tagamaks olukorda, et kõik pakkujad saaksid uue lahenduse tehnilisest olemusest aru, muutis hankija näidistöövoogu. Kõik pakkujad pidi oma CI/CD pipeline-s tegema vastavad muudatused iseseisvalt ehk hankija näidistöövoo muutmisel testkeskkonda ei muutnud. Pakkujate tegevuse tulemusena ei töötanud algsel viisil hankija poolt välja pakutud näidistöövoog, kuid arvestades proovitöö eesmärki, mis on seotud raamlepingu alusel 6 sõlmitavate hankelepingute alusel tellitavate töödega, pidid pakkujad toimiva lahenduseni ise jõudma. See, kui vaidlusaluses hankes osalesid pakkujad, kelle jaoks proovitöö ülesanne osutus keeruliseks ja nad said tänu sellele vähem hindepunkte, ei anna järeldada, et hankija on enda tegevuses midagi valesti teinud. Hankijale etteheidetav RHS rikkumine on tõendamata ja põhjendamata. 3. Rahandusministeeriumi põhjendused 3.1. Rahandusministeerium jääb hankija ja menetluses seisukoha esitanud ettevõtjate seisukohtade ja selgitustega tutvumise järel ettekirjutuse tegemise kavatsuses (Rahandusministeeriumi 31.08.2021 kiri nr 12.1/6095-1) toodud seisukohtade juurde. 3.2. RHS-i rikkumise tuvastamisel on Rahandusministeeriumil riigihangete korraldamise üle järelevalvet teostades õigus ja kohustus kaaluda RHS § 208 lg-s 1 või § 208 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete rakendamise põhjendatud vajadust. 3.3. Järelevalvemenetluses on ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid hankijale § 208 lg 2 alusel ettekirjutuse tegemist rikkumise lõpetamiseks. Samas on järelevalvemenetluses tuvastatud ka rikkumine, mis annab aluse RHS § 208 lg 1 kohaldamiseks, hankijale ettekirjutuse tegemiseks riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. 3.4. Rahandusministeerium on põhjalikult tutvunud järelevalveteate, RHAD, eRHR-is avaldatud dokumentide ja teabevahetuse, hankija ja pakkujate järelevalvemenetluses antud selgituste, RMIT-i ekspertarvamuse ning hankija poolt ettekirjutuse tegemise kavatsusele esitatud seisukohtadega. Hinnates kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses, leiame, et hankijale ettekirjutuse tegemine riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on põhjendatud. 3.5. Hankija on riigihankelepingu sõlmimiseks korraldanud avatud hankemenetluse, lepingu eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. Hankija peab lähtuma hankemenetluse läbiviimisel RHS 1.-2. ptk sätetest, mis on konkreetse kaasuse asjaolusid arvesse võttes kohaldatavad, sh RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ning kui on asjakohane, siis ka enda hankekorrast (RHS § 9 lg 4 p 4). RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevalt tuleb hankijal riigihanke korraldamisel tegutseda läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning kohelda kõiki isikuid võrdselt. 3.6. RHS § 81 lg-st 1, mis käsitleb RHAD muutmist ning tõrkeid pakkumuste ja taotluste esitamisel elektroonilises süsteemis, tuleneb, et RHAD saab muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. RHS § 82 lg 1 sätestab, et hankija peab RHAD muutmisel pikendama pakkumuste esitamise tähtpäeva selliselt, et muudetud RHAD kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast RHS §-s 93 või 94 sätestatud minimaalselt tähtajast. Rahvusvahelist piirmäära ületava teenuste hanke puhul kohaldub RHS § 93 lg 1 p 4, mille kohaselt peab pakkumuste esitamise tähtaeg olema vähemalt 30 päeva. Pool minimaalsest tähtajast on seega 15 päeva. 3.7. RHAD on RHS § 4 p 17 kohaselt hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetne riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused. 3.8. Hanketeade avaldati 24.03.2021 kell 15:00 ning pakkumuste esitamise tähtajaks määras hankija 28.04.2021 kell 10:00. See tähendab, et hankija oleks saanud muuta RHAD-i ilma pakkumuste esitamise tähtaja pikendamiseta hiljemalt 13.04.2021. 3.9. Riigihanke hindamiskriteeriumiteks oli seatud kaks näitajat: ühe töötunni hind (käibemaksuta) osakaaluga 40 ja proovitöö ülesande lahendus osakaaluga 60. Proovitöö lahendamiseks oli hankija ette andnud pakkujatele näidistöövoo ning ligipääsu testkeskkonnale proovitööde paigaldamiseks ja testimiseks. Proovitöö testkeskkonnas 7 tekkisid tehnilised tõrked, mistõttu ei saanud pakkujad oma proovitöid testida ja paigaldamist valideerida. 3.10. Rahandusministeerium tuvastas, et hankija on 27.04.2021, so enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, muutnud proovitöö näidistöövoos ühe parameetri „hostname“ esitamist“. Näidistöövoog oli pakkujatele kättesaadavaks tehtud kui abistav materjal. Lisaks selgitas Rahandusministeerium välja, et proovitöö testkeskkonnas toimusid ajavahemikul 20.04 – 21.04.2021 muutused, mille võis põhjustada asjaolu, et üks või mitu pakkujat võtsid kasutusele näidistöövoost erineva lahenduse, mille kiitis hankija heaks. Vastavalt RHAD-le oli pakkujatel kohustus lahendada iseseisvalt proovitöö, lahenduskäigu (sh programmeerimiskeele, konfiguratsioonide) osas pole hankija kitsendusi teinud. Testkeskkonnas, milles esitati, testiti proovitööd ja rakendati näidistöövoogu, oli kaks võimalust: HTTP (hüperteksti edastusprotokoll) ja HTTPS (turvaline hüperteksti edastusprotokoll). Võimalused erinesid selle poolest, et HTTP ei ole niivõrd turvaline protokoll kui seda on HTTPS. HTTPS on kaitstud vahendajarünnete eest ning autentimise tagamiseks kasutab TLS/SSL sertifikaati. Testkeskkonna muutmisega kadus HTTP võimalus, mis eelnevalt töötas pakkujate jaoks vaikimisi. HTTP võimaluse kadumisega ilmes, et HTTPS on samuti vigane ning seda juba hankemenetluse algusest peale. Sellest tulenevalt tekkis pakkujatel tehniline tõrge, mille puhul ei olnud võimalik oma proovitööd testkeskkonnas testida ega paigaldust valideerida. 3.11. Pakkujad said testkeskkonna probleemidest, keskkonda tehtud muudatustest ning vajadusest muuta proovitööd teada ca 24 tundi enne pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja lõppu. Hankija muutis pakkujate jaoks juhised proovitöö üleslaadimiseks ja testimiseks testkeskkonnas. Hankija andis pakkujatele teada vajadusest teha oma senises töös muudatused ning vastavad muudatused pidi pakkujad sisse viima iseseivalt. Kõnealuse teabe hiline edastamine tähendas kõigile pakkujatele täiendavaid jõupingutusi ja ajakaotust ning võis mõjutada pakkumuse kvaliteeti. 3.12. Hankija on seisukohal, et muudatused proovitöö testkeskkonnas ja näidistöövoos ei ole käsitletavad RHAD muutmisena, millega kaasneks pakkumuste mittevastavus või mis mõjutaks pakkumuste sisu. Rahandusministeerium ei nõustu selle seisukohaga, sest proovitöö hindamine on tervikuna kvaliteedi hindamine.1 Proovitöö koostamise kvaliteet on üheks näitajaks, mis annab hankijale teavet võimaliku hankelepingu täitmise osas.2 Hankija on ise proovitööle omistanud olulise tähtsuse sellega, et määras proovitöö ülesande lahenduse osakaaluks 60%. Vaatamata sellele, et mitmed pakkujad ja hankija leidsid, et muudatuste rakendamine proovitöös oli triviaalne, ei nõua suurt ajakulu ega pingutust, mõjutas muudatus Rahandusministeeriumi hinnangul pakkumuste kvaliteeti ning võimaldas muuta ühe, mõne või kõigi pakkujate proovitööd kas mittevastavaks või 0 hindepunkti väärivaks. Kuna proovitöö on hankija poolt edukate pakkumuste väljaselgitamiseks hinnatav, siis on selge, et igasugused proovitöö esitamist puudutavad muudatused mõjutasid pakkumuste sisu. 3.13. Lisaks on hankija eRHR teabevahetuses korduvalt välja toonud, et hankija ei ole kitsendusi proovitöö lahendamise metoodika valikul: „Proovitöö lahendamiseks ei ole Hankija programmeerimiskeelte osas kitsendusi teinud. Kuid pakkuja peab silmas pidama, et antud hanke raames arendamisele kuuluvad infosüsteemid on täna arendatud Java-s.“ Hankija on teinud kättesaadavaks proovitöö paigaldamiseks ja testimiseks testkeskkonna ning sellest ka eRHR teabevahetuses 01.04.2021 (ID 582012) teavitanud: „Proovitöö teostamisel võimaldab Hankija Pakkumuste esitamise tähtajani Pakkujal kasutada Hankija poolt ettevalmistatud infrastruktuuri, millele on rakendatud 1 TlnHKo 3-20-2197, 22.12.2020, p 13.1 2 TlnHKo 3-20-2197, 22.12.2020, p 15 8 piirang „1 vCPU (ehk 100 millicpu K8S puhul) ning 8 GB RAM. Täiendavaid kohustusi infrastruktuuri osas Hankija Pakkujale ei sea.“ Sellest tuleneb, et näidistöövoog ega proovitöö lahendamise metoodika ei oma niivõrd olulist tähtsust, kui seda testkeskkonna valmidus ja korrasolek. Hankija oleks pidanud testkeskkonna ette valmistamisel rakendama hoolsuskohustust ja kontrollima, et kõik tema pakutavad teenused ja keskkonnad toimivad pakkujate jaoks. Hoolsuskohustuse rakendamata jätmise eest kannab seonduvat riski ja kaasnevaid tagajärgi hankija. Testkeskkonna käitumine võis muutuda pakkujate poolse tegevuse tulemusena ja hankija ei teinud 20. – 21.04.2021 testkeskkonnas muudatusi, kuid see ei vabasta hankijat kohustusest tagada stabiilne ja toimiv testkeskkond pakkujate proovitööde üleslaadimiseks enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. 3.14. RHS § 2 lg 1 alusel on riigihangete seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. RHS § 3 p-s 1 on sätestatud, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima muuhulgas põhimõtet, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab hankija igas hankemenetluse etapis tagama selle, et järgitaks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, ja sellest tulenevalt peab tagama, et kõigi pakkujate võimalused oleksid võrdsed. Kohtupraktika kohaselt eeldavad võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõte lisaks läbipaistvust, mille sisu on tagada piisav avalikustatuse tase kõigile potentsiaalsetele pakkujatele, mis võimaldab hankes avatud konkurentsi ning samuti hankemenetluse erapooletuse kontrolli.3 Läbipaistvuskohustuse eesmärk on ennekõike välistada hankija omavoli oht ning oht, et hankijast ametiasutus eelistab soosikuid.4 Seda eesmärki ei saavutata, kui hankija võib ignoreerida tingimusi, mille ta ise on kindlaks määranud. Hankija ei ole RHAD-s ette näinud tingimusi ega juhiseid olukorraks, kus esinevad tehnilised tõrked, samuti kuidas pakkujad peaksid tehniliste tõrgete ja nende lahendamisel käituma. Kui hankija koostab hankedokumendid ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei ole õige karistada selle eest pakkujat.5 3.15. Pakkujad palusid hankijalt pakkumuse esitamise tähtaja pikendamist. Hankija keeldus põhjendusel, et kuivõrd on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, siis tuli teade avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Hanketeadet ja selle muudatust ei ole lubatud avaldada enne, kui see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas või hiljemalt 48 h Euroopa Liidu Teatajale puudusteta teate saatmisest. Samale seisukohale asus ka hankija eRHR 27.04.2021 teabevahetuses: „Kahjuks on liiga hilja esitada Riigihanke pikendamise teade registrile, sest rahvusvaheliste hangete puhul avaldub teade 3 tööpäeva pärast.“ Rahandusministeerium nõustub hankija seisukohaga selles osas, et riigihanke pakkumuste esitamise tähtpäeva sellises olukorras pikendada ei olnud võimalik. Samas jäi hankijale võimalus lõpetada hankemenetlus põhjendatud vajaduse korral hankija enda algatusel riigihanke kehtetuks tunnistamisega (RHS § 73 lg 3 p 6). 3.16. RHS § 77 lg 1 kohaselt on nõutav, et RHAD peavad olema hankemenetluse algamisest arvates elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavad. Rahandusministeerium on seisukohal, et RHS-i kohaselt määratud minimaalse pakkumuste esitamise tähtaja jooksul peab riigihankes osalemisest huvitatud isikutel olema võimalik oma pakkumus ette valmistada ja esitada lähtudes hankemenetluse algamisest arvates RHAD-is 3 T-461/08, 20.09.2011, p 125 4 C-278/14, 16.04.2015, p 26 5 TlnRKo 3-21-258, 13.05.2021, p 14 9 teatavaks tehtud tingimustest. Erandkorras annab RHS § 81 lg 1 hankijale võimaluse RHAD-is esinevad vead parandada, muutes RHAD-i ning pikendades pakkumuste esitamise tähtaga kui pakkumuste esitamiseks ei ole muudatuse avaldamisest arvates jäänud vähemalt poolt seaduses määratud tähtajast. Üksnes juhul kui RHAD-is tehtavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate riigihankes osalemise võimalust (kvalifitseerimise tingimusi) ega pakkumuste sisu, on RHS § 82 lg 2 kohaselt võimalik jätta pakkumuste esitamise tähtaeg pikendamata, kui esialgse tähtpäevani ei jää vähemalt poolt minimaalsest pakkumuste esitamise tähtajast. Mitmed pakkujad on välja toonud, et muudatused testkeskkonnas ja näidistöövoos on mõjutanud nende pakkumuste sisu kvaliteedi osas. Oluline on märkida, et hankija ei olnud piisavalt hoolas ega veendunud, et testkeskkond töötab tõrgeteta kogu pakkumuste esitamise tähtaja jooksul või vähemalt poole minimaalse pakkumuste esitamise tähtaja jooksul nii, et kõikidel riigihankes osalemisest huvitatud isikutel oleks olnud piisavalt aega hankija määratud tingimustega arvestamiseks ja neist tingimustest lähtudes pakkumuste esitamiseks. 3.17. Hankija 15.09.2021 kirjas nr 1.2-4/21/15492-8 on hankija leidnud, et antud asjas on oluline välja selgitada, millised tõrked, mis põhjusel ja kelle tegevuse tagajärjel olid põhjustatud. Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et testkeskkonnas jäi üks võimalus vähemaks ning seetõttu muutus see pakkujatele kättesaamatuks avalikust võrgust. Testkeskkonnas esinenud tehnilise tõrke tõttu rakendasid pakkujad oma proovitöös nn „uut lahendust“, mille hankija kiitis heaks ning nõudis vastavate muudatuste tegemist pakkujate proovitöödes. Hankija muutis testkeskkonna juhiseid ja näidistöövoogu, seeläbi pakkus ca 24 tundi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva proovitöö toimimiseks „uue lahenduse“, mida ei olnud RHAD-s ette nähtud. Muudatused testkeskkonnas, mille eest hankija peab kandma hoolt, ning pakkujatele proovitöö uue lahenduskäigu rakendamine vahetult enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, on olulised proovitöö ülesande ja sellega ka RHAD, muudatused. Asjaolu, et muudatused testkeskkonnas võisid olla tingitud pakkuja tegevusest, ei ole oluline, testkeskkonna toimimise eest vastutab hankija, mitte pakkujad. Nõudes proovitöö esitamist teatud testkeskkonnas, andes proovitöö esitamiseks juhised, peab hankija tagama, et juhiseid järgides testkeskkond töötaks ning ühe või mitme pakkuja manipulatsioonid ei rikuks teiste ettevõtjate võimalust võrdsetel alustel proovitöö esitamiseks. Vastuolulise või ebapiisavalt koostatud RHAD-i eest vastutab hankija, mitte pakkujad.6 Seetõttu olukorras, kus RHAD-s esinenud viga, ebatäpsust või puudust ei ole riigihanke menetluses enam võimalik kõrvaldada põhjusel, et pakkumuste esitamise tähtaeg on möödunud ja hankijal ei ole võimalik RHAD muuta, võib esineda põhjendatud vajadus menetluse kehtetuks tunnistamiseks. 3.18. Hankija väidab, et pakkujate tegevuse tulemusena ei töötanud algsel viisil hankija poolt välja pakutud näidistöövoog, kuid arvestades proovitöö eesmärki, mis on seotud raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute alusel tellitavate töödega, pidid pakkujad toimiva lahenduseni ise jõudma. Rahandusministeerium täpsustab, et riigihanke proovitöö ülesande üheks püstituseks oli realiseerida veebiteenus, mis peab leidma väljakutsumise hetkel suvalistele etteantud teelõikudele lähima töös oleva teeilmajaama ning tagastama sellelt saadud ilmainfo. Proovitöö ülesandeks ei olnud testkeskkonnas tehniliste vigade otsimine ja nende parandamine. 3.19. Tuleb silmas pidada ka seda, et hankija taolise käitumisega minetasid pakkujad oma võimaluse tõhusaks õiguskaitseks. Avatud riigihankes peab RHAD peale esitatud vaidlustus üldjuhul VaKo-ni jõudma vähemalt viis tööpäeva enne esialgses hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtpäeva. Erandina on võimalik vaidlustus esitada ka hiljem, kuid seda vaid tingimusel, et hankija on muutnud RHAD ja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega ning vaidlustus puudutab muudetud RHAD punkte. 6 RKHKo 3-3-1-24-13, 13.06.2013, p 39 10 Viimasel juhul peab vaidlustus olema esitatud hiljemalt viis tööpäeva enne muudatustega seotud hanketeates märgitud uut pakkumuste esitamise tähtpäeva. Selline tõlgendus võimaldab viia riigihanke läbi mõistliku aja jooksul, välistades võimalused hankemenetlust RHAD hilinenud vaidlustamisega pahatahtlikult venitada. Samal ajal tagab selline tõlgendus ka riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja õiguste kaitse. Pakkumuste esitamise tähtaegade määramise regulatsioon (RHS § 92 ja § 93) tagab, et ettevõtjal oleks piisavalt aega eRHR-is avaldatud hanketeate ja dokumentidega tutvuda ning otsustada juba esimese hanketeate avaldamise järel, kas ta peab mõnda hankija seatud tingimust enda õigusi rikkuvaks.7 3.20. Isegi, kui asuda seisukohale, et testkeskkond on käsitletav riigihanke teabevahetuseks kasutatava elektroonilise seadmena RHS § 45 tähenduses, tuleb arvestada, et nõuded elektroonilise teabevahetuse seadmetele on kehtestatud riigihalduse ministri 09.08.2017 määrusega nr 61 (edaspidi: määrus). Määruse § 2 lg 1 nõuab, et hankija poolt kasutatavad elektroonilise teabevahetuse seadmed ja elektroonilised vahendid, samuti nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega ega tohi piirata ettevõtjate juurdepääsu riigihanke menetlusele Hankija võib vajaduse korral nõuda ka sellise vahendi ja seadme kasutamist, mis ei ole üldiselt kättesaadav, kui pakub alternatiivset juurdepääsuvõimalust (määruse § 2 lg 2). 3.21. Määruse § 2 lg 3 näeb ette, et sobiva alternatiivse juurdepääsuvõimaluse pakkumiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses loetakse, kui hankija: 1) pakub kõnealusele vahendile ja seadmele tasuta piiramatut ja täielikku elektroonilist juurdepääsu alates kuupäevast, mil avaldati teade kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL VIII lisa või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL IX lisaga ning teates esitatakse internetiaadress, kus kõnealused vahendid ja seadmed on kättesaadavad, või 2) tagab, et pakkuja, kellel puudub juurdepääs asjaomasele vahendile ja seadmele või kellel ei ole võimalik seda vastava tähtaja jooksul hankida, tingimusel, et juurdepääsu puudumine ei tulene pakkujast endast, võib saada juurdepääsu riigihanke menetlusele ajutise loaga, mis tehakse interneti kaudu tasuta kättesaadavaks, või 3) toetab alternatiivset kanalit pakkumuste elektrooniliseks esitamiseks. Hankija ei ole testkeskkonna puhul kogu hankemenetluse kestel taganud määruse § 2 lg 1 nõuetele vastavust ega lg-s 3 sätestatud alternatiivsetele nõuetele vastava võimaluste kasutamist. Testkeskkond oli teadaolevalt töökorras ca 24 tunni jooksul enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. RHS § 81 lg 2 näeb ette, et juhul kui pakkumusi saab esitada üksnes elektrooniliselt ning pakkumuste ja taotluste esitamise elektrooniline süsteem ei ole pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumisel või kaheksa tunni jooksul enne nimetatud tähtpäeva saabumist töökorras, peatub riigihange automaatselt ja pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäev ei saabu. RHS § 81 lg 3 on sätestatud, et eeldusel, et pakkumusi või taotlusi ei ole avatud, pikendab hankija elektroonilise süsteemi töö taastumise järel pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra ning teavitab taotlejaid ja hankijale teadaolevaid riigihankes huvitatud ettevõtjaid tähtaja pikendamisest hanketeadet muutmata. Pikendatud tähtaeg ei või sealjuures olla lühem kui üks päev tähtaja pikendamise kohta teate saatmisest arvates. 3.22. Eeltoodud RHS-i sätted aga ei tähenda, et hankija võiks kasutada pakkumuste vastuvõtmiseks elektroonilist süsteemi, mis on töökorras üksnes 8 tunni jooksul enne pakkumuste esitamise tähtaega. Rahandusministeerium leiab, et pakkumuste esitamise elektrooniline süsteem peab olema piiranguteta ja tõrgeteta kasutatav alates hankemenetluse 7 TlnRKo 3-18-1008, 17.08.2018, p 11 11 algusest. Ajutiste tõrgete korral, kui need esinevad kuni 8 tunni jooksul enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, on hankijal kohustus pikendada pakkumuste esitamise tähtpäeva mõistliku aja võrra, kuid vähemalt 1 tööpäeva võrra. Tähtaja pikendamine on võimalik üksnes juhul kui hankija ei ole avanud pakkumusi. 3.23. Testkeskkond võis küll olla pakkujatele kättesaadav enne testkeskkonna vastava muudatuse rakendamist, so 20 - 21.04.2021, kuid tuleb arvestada sellega, et proovitöö testimiseks ning paigalduse valideerimiseks tuleb esmalt proovitöö lahendada. Tõenäoliselt langeb proovitööde testimine ja paigaldamine pigem riigihanke pakkumuse esitamise tähtaja lõppu. Seda olulisem on testkeskkonna korrasolek ja valmidus pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumise eel. Hoolsal pakkujal peab olema võimalik soovi korral pakkumus esitada varem kui 24 tundi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankija peab arvestama, et pakkujate töökorraldus võib olla erinev, pakkuja esindajad ei pea viibima arvuti juures kindlasti 24 tunni jooksul enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Samuti soovib iga hoolas pakkuja veenduda mõistliku aja jooksul, et kõik vajalikud dokumendid ja andmed on esitatud nõuetekohaselt. Arvestades, et antud juhul on proovitöö hinnatav pakkumuste edukaks tunnistamisel, on mõistlik eeldada, et iga pakkuja soovis esitada parimat võimalikku proovitööd, mistõttu oli testkeskkonna kasutamine ja töökorras olek pakkujate jaoks olulise tähtsusega. Kuna pakkumused on avatud, siis ei ole võimalik pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisega heastada testkeskkonna mittetöötamisest tekkinud olukorda. 3.24. Rahandusministeerium jääb oma ettekirjutuses toodud seisukoha juurde, et testkeskkonna muutmist tuleb analoogia korras pidada RHS § 81 lg 1 mõttes RHAD muutmiseks. Sellega kaasneb hankijale kohustus pakkumuste esitamise tähtaega pikendada RHS § 82 lg 1 alusel. 4. Järelevalvemenetluse kokkuvõte 4.1. RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. 4.2. RHS § 208 lg 2 kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget võimalik jätkata. 4.3. RHS-i sätete rikkumise tuvastamisel lasub Rahandusministeeriumil riiklikku järelevalvet teostava valitsusasutusena kohustus kaaluda RHS § 208 lg 1 või 2 alusel hankijale ettekirjutuse tegemist. Kui järelevalvemenetluses käigus selgub, et riigihanke läbiviimise korda on rikutud, tuleb hinnata, kas kõiki asjaolusid arvestades on riigihanget võimalik jätkata. Kui selgub, et hankija on toime pannud riigihangete läbiviimise nõuete rikkumise ning ühtlasi ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata, võib Rahandusministeerium teha hankijale RHS § 208 lg 1 alusel ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamise kohta.8 4.4. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 ja 2 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 4.5. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et hankija tegevus riigihanke läbiviimisel ei ole olnud kooskõlas RHS-ga. Järelevalvemenetluses on leidnud tuvastamist, et hankija on 8 M.Antonov. RHS § 208, komm. 7 (lk 1179) – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 12 rikkunud riigihanke läbiviimise korda, mis tingiksid RHS § 208 lg 2 alusel hankijale ettekirjutuse tegemist rikkumise lõpetamiseks, kui hankemenetlust oleks võimalik õiguspäraselt jätkata. 4.6. Järelevalvemenetluses on ilmnenud asjaolud, mis ei võimalda riigihanget õiguspäraselt jätkata ja annavad aluse RHS § 208 lg 1 kohaldamiseks. RHS § 81 lg-st 1 tulenevalt on hankijal lubatud muuta RHAD ainult enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kuna riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg (28.04.2021) on möödunud ning esitatud pakkumused on avatud, siis ei ole enam võimalik sama hankemenetluse raames luua olukorda, mis annaks ettevõtjatele nõuetekohase võimaluse pakkumuste esitamiseks. Sellest lähtudes on Rahandusministeeriumi arvates riigihanke objektiivse seaduslikkuse tagamiseks vajalik teha hankijale ettekirjutus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks. Riigihankes ilmnenud asjaolud ei võimalda hankemenetlust õiguspäraselt jätkata, sest hankija on riigihankes muutnud proovitöö ülesande juhiseid ca 24 tundi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, mis ei ole kooskõlas RHS § 81 lg 1 ja § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. RHS § 4 p 17 kohaselt on riigihanke alusdokumendid muuhulgas kõik hankija koostatud või viidatud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad. Rahandusministeerium on seisukohal, et hankija tegevus, mille puhul hankija vastutada olevas testkeskkonnas ei ole pakkujatel võimalik teha hankija antud juhiste kohaselt toiminguid enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, ei ole kohane ning on vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Riigihanke menetlusreeglid ja hanketingimused ning nende järgimine on olulised võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse ja kontrollitavuse kui riigihanke üldpõhimõtete tagamiseks ning hankijal on kohustus neid järgida. Proovitöö lahendamisele on hankija andnud riigihanke hindamiskriteeriumites suurima osakaalu. Seega on proovitöö kvaliteet oluline eduka pakkumuse esitamiseks, mille alusel omakorda sõlmitakse raamleping. Isegi kui muudatustega arvestamine oli kogenud pakkuja spetsialistide jaoks lihtne, ei ole aktsepteeritav, et pakkujate jaoks on muudatuste tegemisest arvates proovitöö esitamiseks niivõrd vähe aega. Pakkujate õiguste kaitseks tuleb proovitöö ülesande (nii testkeskkond, näidistöövoog kui ka vastavad juhised) muudatusi käsitleda RHS § 81 lg 1 RHAD muutmisena. Tulenevalt sellest pidi hankija ka pakkumuste esitamise tähtaega pikendama. 4.7. Kuivõrd järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud RHS rikkumine ja rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada teisiti, kui avatud hankemenetlusega riigihanke kehtetuks tunnistamisega, esineb põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks RHS § 208 lg 1 kohaselt hankija otsusega Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel, mis ühtlasi lõpetab RHS § 73 lg 3 p 6 alusel hankemenetluse riigihankes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler 13 Anna Poots 611 3123 [email protected] Lisaadressaadid: Dolm IT OÜ Krabu Grupp OÜ OÜ Idakoidilik WeMakeSoftware OÜ OÜ Quretec Industry62 OÜ AS Helmes OÜ Net Group AS Fujitsu Estonia AS Datel AS Finestmedia AS CGI Eesti OÜ Aktors Tieto Estonia AS Riigihangete vaidlustuskomisjon 14
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel