ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 04.10.2021
kehtiv kuni 04.10.2026
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Transpordiamet Meie 07.10.2021 nr 12.2-1/6982-1
[email protected]
ETTEKIRJUTUS riigihanke
kehtetuks tunnistamiseks
Ettekirjutuse tegemise aeg ja koht: 08. oktoober 2021, Tallinn
Riigihanke viitenumber: 234384
Riigihanke nimetus: Avatud hankemenetlusega riigihange „Transpordiameti
infosüsteemide analüüsi, programmeerimis- ja
hooldusteenus, va liiklusregister“
Hankija: Transpordiamet, Valge 4, Tallinn 11413,
[email protected]
RESOLUTSIOON
Rahandusministeerium teeb RHS § 208 lg 1 alusel järgmise ettekirjutuse:
1.1.1. Transpordiametil tunnistada kehtetuks avatud hankemenetlusega
riigihange „Transpordiameti infosüsteemide analüüsi, programmeerimis- ja
hooldusteenus, va liiklusregister“ (viitenumber 234384);
1.1.2. Ettekirjutus tuleb täita hiljemalt 15.10.2021;
1.1.3. Ettekirjutuse täitmisest tuleb Rahandusministeeriumit viivitamata teavitada.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Käesoleva ettekirjutuse vaidlustus hankija poolt lahendatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse
§-s 101 sätestatule. Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused
lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust
korda.
Ettekirjutuse peale on võimalik ettevõtjal esitada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemise päevast
arvates kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust.
1. Asjaolud ja riigihanke menetluse käik
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VaKo) esitas 01.06.2021ja 02.06.2021
Rahandusministeeriumile järelevalveteate taotledes järelevalve teostamist (edaspidi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
koos: taotlus) seoses Transpordiameti (edaspidi: hankija) poolt riigihangete registris
(edaspidi: eRHR) läbiviidava riigihankega „Transpordiameti infosüsteemide analüüsi,
programmeerimis- ja hooldusteenus, va liiklusregister" (viitenumber 234384) (edaspidi:
riigihange).
1.2. VaKo-l tekkis Industry62 OÜ ja AS Helmes vaidlustuste läbivaatamise käigus
põhjendatud kahtlus, et riigihankes võivad esineda menetluse jätkamist välistavad
asjaolud, mis võivad kaasa tuua Rahandusministeeriumi poolt ettekirjutuse tegemise
RHS § 208 lg 1 alusel riigihanke kehtetuks tunnistamist.
1.3. VaKo tõi välja, et hankija poolt pakkujatele kättesaadavaks tehtud testkeskkonnaga, kus
pakkujad pidid paigaldama ja käivitama oma proovitöö, esines tehnilisi probleeme.
Hankija oli alates 27.04.2021 vastusena erinevate ettevõtjate küsimustele tunnistanud,
et seoses tõrgetega oli hankija sunnitud testkeskkonnas parandusi tegema. Sealjuures
hankija möönis otsesõnu, et probleemid tulenesid temast, mitte pakkujatest. Arvestades,
et pakkumuste esitamise tähtpäev oli 28.04.2021 kl 10:00, said pakkujad testkeskkonna
probleemidest ja keskkonda tehtud muudatustest teada ca 24 tundi enne pakkumuste
esitamiseks ette nähtud tähtaja lõppu. See on äärmiselt lühike aeg, et oma proovitööd
vastavalt kohandada. Sisuliselt andis hankija pakkujatele „viimasel minutil“ teada, et
selleks, et nende proovitöö töötaks korralikult, peaksid nad oma senises töös
muudatused/parandused sisse viima. Kuigi mitmed pakkujad palusid pakkumuste
esitamise tähtaja pikendust, ei pikendanud hankija pakkumuste esitamise tähtaega.
VaKo hinnangul võib hankija tegevuse näol tegemist olla õigusrikkumisega. Ehkki
pakkujatele kättesaadavaks tehtud testkeskkonnas muudatuste tegemine ei ole rangelt
võttes käsitatav riigihanke alusdokumentide (edaspidi: RHAD) muutmisena
(testkeskkond ei ole RHAD), siis ettevõtjate õiguste kaitse tagamiseks ja
hankijapoolsete kuritarvituste vältimiseks võib olla põhjendatud seda RHS § 82 lg 1
kontekstis sellisena tõlgendada. Vastasel juhul oleks hankijal võimalik vahetult enne
pakkumuste esitamise tähtaja lõppu rohkemal või vähemal määral muuta proovitööde
esitamiseks mõeldud testkeskkonda ja sellega muuta ühe, mõne või kõigi pakkujate
proovitööd kas mittevastavaks või madalamat hindepunkti väärivaks, ilma et pakkujail
oleks võimalik seda tõhusalt vaidlustada. Vaidlustuskomisjoni hinnangul võib esineda
vajadus tõlgendada RHS § 82 lg 1 viisil, et hankija pidi ka eelkirjeldatud faktilistel
asjaoludel pakkumuste esitamise tähtaega pikendama.
1.4. Rahandusministeeriumi hinnangul esines VaKo taotluses esitatud selgituste alusel
põhjendatud kahtlus, et hankija võib olla rikkunud RHAD muutmisel RHS § 81 lg 1
esimeses lauses ja § 82 lg-s 1 pakkumuse esitamise tähtaja pikendamisele sätestatud
nõudeid.
1.5. 08.06.2021 esitas AS Helmes seisukoha järelevalvemenetluses, tema hinnangul ei ole
hankija muutnud testkeskkonda, mistõttu ei pidanud hankija ka pakkumuste esitamise
tähtaega pikendama. Hankija esitas tehnilised täpsustused 5 päeva, mitte 24 tundi enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankija ei ole selgituste andmisega asetanud
pakkujaid halvemasse olukorda või mõnda pakkujat eelisseisu võrreldes teistega. Viga,
mis põhjustas tehnilisi tõrkeid, oli olemas terve riigihankemenetluse vältel ning hankija
pakkus teabevahetuses olukorrale lahendusi. 23.04.2021 hankija antud vastusest nähtub,
et testkeskkond on jäetud samaks ning hankija soovitab pakkujatel proovitööst
eemaldada vajalikud andmed nii, et proovitöö töötaks testkeskkonnas tõrgeteta ehk
pakkujad pidi lähtuma samadest tingimustest ning testkeskkonnast, mis oli hankija poolt
algselt loodud. Seejuures hankija kinnitas 27.04.2021, et nn „esimene
lahendusvariant“ on sobiv ja vastav. Testkeskkonnas ilmnenud tehnilist probleemi võib
võrrelda eRHR-i tehniliste tõrgetega, mille osas lükkub pakkumuste esitamise tähtaeg
edasi üksnes siis, kui tõrge esines pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva
2
saabumisel või kaheksa tunni jooksul enne nimetatud tähtpäeva saabumist (RHS § 81
lg 2). Lisaks märgib AS Helmes, et muudatus oli väike ja oleks spetsialistil võtnud viis
kuni kümme minutit, et muuta konfiguratsiooni failis paar koodirida. Kvaliteetse töö
valideerimine võtab pädevalt spetsialistilt ligikaudu 30 minutit.
1.6. Otsustamaks riigihangete seaduse (RHS) § 205 lg 1 p 1 alusel järelevalvemenetluse
alustamise vajalikkuse ja põhjendatuse üle, pöördus Rahandusministeerium lähtudes
RHS § 205 lg 2 teises lauses sätestatust (vajaduse korral küsitakse järelevalvemenetluse
alustamise otsustamiseks hankijalt selgitusi ja kogutakse lähteandmeid) telefoni teel
Transpordiameti poole. Rahandusministeerium palus hankijal esitada oma arvamus
VaKo taotluses esitatud väidete ja hinnangute kohta ning selgitada, kuidas
testkeskkonna tõrked mõjutasid pakkumuste sisu, kellest oli põhjustatud tõrked
ajavahemikus 21-22.04 ning kas sellest on säilinud logid. Samuti küsis
Rahandusministeerium, kas hankija oli varasemalt teadlik tehniliste tõrgete võimalikust
esinemisest ning miks ta ei pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega.
1.7. Hankija edastas 15.06.2021 omapoolsed selgitused ja vastused küsimustele. Hankija
leiab, et RHS rikkumist ei esine ning seega puudub alus järelevalvemenetluse
algatamiseks. Riigihanke proovitöö testkeskkond oli mõeldud üksnes riigihankes
nõutud töö üles laadimiseks ning töid ja/või testimisi oli pakkujatel võimalik teha
hankijast sõltumatus keskkonnast. Hankija poolne nõue oli, et realiseeritud lahendus
esitatakse hankijale ülevaatamiseks ja testimiseks RHAD-is nimetatud testkeskkonnas.
Pakkuja sai rakenduse toimival kujul testkeskkonda paigaldatud, kõiki muidu töid, välja
arvatud CI/CD pipeline arendus sai teha teistest keskkondades. Hankija oli RHAD-is
ette näinud tingimustena, et pakkujatel on võimalik lahenduseni jõuda iseseisvalt
sõltumata hankija keskkonnast, millest tulenevalt on pakkuja teadmatuse, võimekuse
puudumise jms riski panemine hankijale antud olukorras põhjendamatu. Hankija leiab,
et proovitöö testkeskkond ja selles esinenud tõrgetele ei ole kohaldatav RHS § 81 lg 2.
Samuti ei nõustu hankija vaidlustaja õigusliku käsitlusega, et proovitöö testkeskkonnas
tehtud parendused oleks käsitletavad RHS § 82 lg 1 tähenduses hankedokumentide
muutmisena, mis pidi kaasa tooma pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise.
Näidistöövoo puhul oli tegemist pakkujatele abistava näidisega, mille kasutamine ei
olnud pakkujatele kohustuslik ning pakkujatel oli võimalik riigihankes nõutud
proovitöö tulemuseni jõuda sellest näidisvoost sõltumata. Muuhulgas vastas hankija, et
tõrgete põhjustaja on teada ning hankija ei olnud eelnevalt teadlik, et testkeskkonnaga
võivad esineda tehnilised probleemid. Hankija teadmiste kohaselt ei olnud pakkumuste
esitamise tähtaja pikendamine enam võimalik. Hankija lisab, et testkeskkonnas vajaliku
konfiguratsioonimuudatuse sisseviimine tagamaks, et testkeskkond toimiks ning
veendumine, et see toimib, ei võta hankija hinnangul pakkujalt rohkem aega kui 15
minutit (antud juhul ühe parameetri (host) esitamisest, parameetri väärtus ei muutunud,
ilma mainitud parameetri väärtuseta keskkond ei toiminud).
1.8. 21.06.2021 alustas Rahandusministeerium kirjaga nr 12.2-1/4257-4 riigihanke üle
järelevalvemenetlust, eesmärgiga kontrollida riigihanke korraldamise õiguspärasust.
Rahandusministeerium palus hankijal esitada selgitused ning vastata muu hulgas
küsimustele, millised muudatused on hankija teinud RHAD-is, näidistöös ja proovitöö
testkeskkonnas perioodil 13.04.2021 kuni 28.04.2021 ning kuidas mõjutasid
muudatused pakkumuste ettevalmistamist ja esitamist. Samuti palus
Rahandusministeerium hankijal selgitada, milline õiguslik sisu on näidistöövool ja
proovitöö testkeskkonnal RHS tähenduses, kuidas pidid pakkujad RHAD-ist tulenevalt
kasutama hankija ette antud näidistöövoogu pakkujate lahendatavas proovitöös ja
vastavas testkeskkonnas. Rahandusministeerium palus selgitada, millistel kaalutlustel
otsustas hankija enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ilmnenud probleemide tekkimisel
3
jätta tähtaja pikendamata ning jätkata riigihanke menetlusega.
1.9. Rahandusministeeriumile 30.06.2021 esitatud vastuskirjas nr 1.2-4/21/15492-2 kordas
Transpordiamet oma seisukohta, et riigihankes ei esine RHS rikkumist, mis tooks kaasa
ettekirjutuse tegemise hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks (RHS § 208 lg 1).
Hankija täpsustas, et VaKo järeldus, mille kohaselt tuleks testkeskkonnale analoogia
korras kohaldada RHS § 82 lg 1, on väär, sest hankija ei ole perioodil 13.04 – 28.04.2021
testkeskkonda ega RHAD muutnud. Hankija on vaid suurendanud testkeskkonna
jõudlust ja muutnud näidistöövoos ühe parameetri „hostname“ esitamist. Selle abil oli
võimalik tagada, et pakkujate proovitöö toimiks testkeskkonnas. Hankija on riigihanke
läbiviimisel lähtunud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest. Seega hankija
leiab, et tema tegevus on olnud kooskõlas RHS-iga ning kinnitab, et RHS § 82 lg 2
eeldused, mille kohaselt ei pea hankija pakkumuse esitamise tähtaega pikendama, on
täidetud.
1.10. Hankija lisas järelevalveametniku eRHR-s hankemeeskonda. eRHR-s avaldatud
riigihanke dokumentidest nähtus, et hankija on väljastanud „Pakkumuste vastavaks
tunnistamine, kolme pakkumuse edukaks tunnistamine, kolme eduka pakkuja
kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine riigihankes „Transpordiameti infosüsteemide
analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenus, va liiklusregister (viitenumber
234384)““ käskkirja nr 1.3-1/21/0470. Käskkirja kohaselt tunnistati edukaks
ühispakkujad Dolm IT OÜ ja Krabu Grupp OÜ, ühispakkujad OÜ Idakoidilik ja
WeMakeSoftware OÜ ning pakkuja OÜ Quretec.
1.11. 08.07.2021 kaasas Rahandusministeerium kirjaga nr 12.2-1/5182-1
järelevalvemenetlusse ärakuulamiseks, vastuväidete ja arvamuse esitamiseks riigihanke
ühispakkujad Dolm IT OÜ ja Krabu Grupp OÜ, ühispakkujad OÜ Idakoidilik ja OÜ
WeMakeSoftware OÜ, pakkujad OÜ Quretec, Industry62 OÜ, AS Helmes, OÜ Net
Group, AS Fujitsu Estonia, AS Datel, AS Finestmedia, AS CGI Eesti, OÜ Aktors ja
Tieto Estonia AS. Muuhulgas küsis Rahandusministeerium pakkujatelt järgnevad
küsimused: kas RHAD olid üheselt ja selgelt mõistetavad (eriti näidistöövoo ja
proovitöö osas, milline õiguslik tähendus on näidistöövool ja testkeskkonnal ning
kuidas mõjutasid testkeskkonna ja näidistöövoo muudatused pakkumuse esitamist.
Kirjale vastas kuus pakkujat.
1.12. 15.07.2021 kirjaga kordas AS Helmes 08.06.2021 esitatud seisukohti ning täpsustas, et
RHAD olid arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Näidistöövoog oli abistav vahend.
Muudatused testkeskkonnas ja näidistöövoos ei mõjutanud pakkumuste esitamist.
Kõikidel pakkujatel olid samad tingimused ning töötava lahenduse puhul ei pidanud
tegema muudatusi.
1.13. Pakkuja AS Datel esitas 12.07.2021 kirjaga nr 1 oma seisukoha riigihanke
järelevalvemenetluses. AS Datel tõdes, et testkeskkonnas esinesid tõrked ning tehnilised
probleemid, mis tulenesid hankijast. Pakkujad said probleemidest teada ca 24 h enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva. Sellest tulenevalt pidid pakkujad oma proovitööd
korrigeerima (nii koodis kui konfiguratsioonis) väga lühikese aja jooksul, et neil oleks
võimalik riigihankes osaleda. AS Datel leiab, et proovitöö lähteülesande
konfiguratsiooni muutmine ja muudatustest teatamise tähtaeg proovitöö
korrigeerimiseks ning muutmiseks ei olnud piisav, et proovitöö korralikult tööle saada
ja proovitöö eest maksimaalselt hindepunkte saada.
1.14. 12.07.2021 esitas pakkuja AS Finestmedia oma seisukohad, mille kohaselt proovitöö
teostamisel ilmnesid probleemid, mis oluliselt mõjutasid proovitöö kvaliteeti. AS
Finestmedia selgitas, et proovitöö testimise protokollist tulenes, et hinnati asjaolusid,
mida RHAD (sh proovitöö ülesanne) ei sisaldanud ning mistõttu ei saa väita, et RHAD
oleks olnud selged ja üheselt mõistetavad. Nimelt oli testkeskkond riigihankes rangelt
4
nõutud ning proovitöö rakendamise jaoks ebamõistlikult keerukas. Lisaks oli vaja
taotleda mitmeid juurdepääse erinevatele keskkondadele. Näidistöövoog oli abistavaks
materjaliks, kuid hilisemad tõrked paigaldamisel tekitasid suure ajakulu ning mõjutasid
negatiivselt parima tulemuse saavutamist. Muudatustel oli suur mõju – antud juhul kulus
proovitöö paigaldusele üle 30 töötunni. Pakkujad minetasid proovitöö parima tulemuse
saavutamise võimaluse ning tekkis ajapuudus proovitöö testimiseks ja parenduste
sisseviimiseks. Seetõttu on AS Finestmedia seisukohal, et riigihanke korraldus ei olnud
korrektne, oli vastuolus RHS-ga ning asetas pakkujad keerulisse olukorda selle läbi, et
hankija muutis riigihanke alustingimusi viimasel hetkel.
1.15. 14.07.2021 esitas oma seisukohad Dolm IT OÜ, kes esitas ühispakkumuse Krabu Grupp
OÜ-ga. Dolm IT OÜ arvates oli RHAD selged ja üheselt mõistetavad. Näidistöövool oli
proovitöö realiseerimisel üksnes abistav eesmärk. Samuti selgitab ta, et testkeskkonna
väiksemad muudatused on igapäevane osa tarkvaraarenduses ning antud muudatustega
kohanemine on elementaarne. Proovitöö testimise protokollist võib järeldada, et valdav
enamus pakkujatest viisid muudatused edukalt sisse oma proovitöös.
1.16. 15.07.2021 esitas seisukohad pakkuja AS CGI Eesti, kes leidis, et näidistöövoo ja
proovitöö eesmärk oli pakkujatele teada, kuid selle saavutamiseks kasutatavad vahendid
olid iga pakkuja endi valida. Seega võisid pakkujad RHAD mõista erinevalt.
Näidistöövoog oli abistava eesmärgiga. Samuti leidis AS CGI Eesti, et testkeskkonna
näol on tegemist RHAD-ga RHS § 82 lg 1 mõttes. Hankija oleks sellises olukorras
pidanud pikendama pakkumuste esitamise tähtaega. Viimase hetke muudatused
mõjutasid proovitöö tulemust negatiivselt.
1.17. 19.07.2021 esitatud seisukohtades leidis eduka ühispakkumuse esitanud pakkuja
Idakoidilik OÜ, et RHAD olid pakkujate jaoks selged ja üheselt mõistetavad.
Näidistöövoog oli mõttekäigu näidis ning selle eesmärgiks oli näidata pakkujatele
võimalusi sarnase töö realiseerimiseks. Seda tõendas ka asjaolu, et näidistöövoog oli
teostatud erinevas programmeerimiskeeles kui seda nägid RHAD proovitöös ette.
Muudatuste mõju kogenud pakkujale oli vähene ja igal pakkujal oli võrdne võimalus
proovitöö edukaks teostamiseks.
1.18. Rahandusministeerium pöördus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse
(edaspidi: RMIT) poole ekspertarvamuse saamiseks, kuivõrd tegemist on
infotehnoloogiliselt spetsiifiliste küsimustega ning järelevalveametnikul puuduvad
selles valdkonnas erialased teadmised hankija ja pakkujate selgituste adekvaatseks
hindamiseks. 13.08.2021 edastas RMIT esindaja ekspertarvamuse testkeskkonna
toimivuse ja selles tehtud muudatuste kohta. Arvamuse kohaselt oli testkeskkonnas kaks
võimalust: HTTP (hüperteksti edastusprotokoll) ja HTTPS (turvaline hüperteksti
edastusprotokoll). Mõlemad protokollid edastavad teavet arvutivõrkudes ning
defineerivad, kuidas brauser suhtleb ingressiga (sisenevad võrguühendused). Esialgselt
oli hankija määranud HTTP vaikimisi variandiks. HTTPS oli selleks hetkeks juba
vigane. Hilisemalt toimus testkeskkonna ümber seadistamine, mille käigus HTTP
variant kadus ning ühendus forsseeriti HTTPS peale. Seoses sellega, et HTTPS oli
eelnevalt juba vigane ning ühendus suunati range reeglina HTTPS-i, siis ilmnesidki
testkeskkonnas tõrked. Rakendus muutus kättesaamatuks avalikust võrgust, samas
kube-proxy käsku kasutades oli võimalik proovitööd testkeskkonda paigaldada.
Hankijapoolses süsteemis kuvati seda veana, seetõttu ei saanud proovitöid testida.
RMIT-i arvamuse kohaselt on tegemist testkeskkonna muudatusena, sest keskkonnas jäi
üks võimalus vähemaks. Pakkujal ei olnud võimalik korralikult testida proovitöid ega
valideerida nende paigaldust, samas proovitööde paigaldus kulges probleemideta.
RMIT asus ka seisukohale, et muudatuste sisseviimine oli lihtne, sest pakkujad pidid
kustutama vaid kaks koodirida.
5
1.19. 31.08.2021 kirjaga nr 12.2-1/6095-1 edastas Rahandusministeerium hankijale
ettekirjutuse tegemise kavatsuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks.
RHS § 208 lg 4 ja HMS § 40 lg 1 kohaselt andis Rahandusministeerium enne
ettekirjutuse tegemist hankijale ja huvitatud isikutele võimaluse omapoolse arvamuse ja
vastuväidete esitamiseks. Rahandusministeerium edastas ettekirjutuse tegemise
kavatsuse teadmiseks VAKOle ja seisukohtade/vastuväidete esitamiseks edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujatele Dolm IT OÜ ja Krabu Grupp OÜ,
edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujatele OÜ Idakoidilik ja OÜ
WeMakeSoftware ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale OÜ
Quretec, VAKO-le vaidlustuse esitanud Industry62 OÜ-le ning AS-le Helmes ning
teistele riigihankes pakkumuse esitanud pakkujatele OÜ Net Group, AS Fujitsu Estonia,
AS Datel, AS Finestmedia, AS CGI Eesti, OÜ Aktors ja Tieto Estonia AS.
1.1. Rahandusministeeriumi ettekirjutuse tegemise kavatsusele esitas omapoolsed
seisukohad ja vastuväited hankija (15.09.2021 kiri nr 1.2-4/21/15492-8).
2. Menetlusosaliste seisukohad ja vastuväited ettekirjutuse tegemise kavatsusele
2.1. Hankija seisukoht ja vastuväited
Hankija ei nõustu järelevalvemenetluse kokkuvõtte seisukohtadega ning põhjendab neid
järgnevalt.
Rahandusministeerium on ettekirjutuse tegemise kavatsuses tuginenud RMIT
ekspertarvamusele. Hankija leiab, et eksperdile püstitatud lähteülesanne ei ole
objektiivne ning ei arvesta kõigi asjaoludega. Ekspertarvamusest on tehtud kallutatud ja
ebaõigeid järeldusi. Rahandusministeerium on RMIT-ile püstitatud küsimustes väitnud,
et hankija on teinud muudatusi testkeskkonnas. Hankija on korduvalt enda vastustes
selgitanud, et tõrked olid põhjustatud pakkujate tegevusest ning hankija ei ole
testkeskkonnas muudatusi teinud. Selleks, et väita millised tõrked, mis põhjusel esinesid
ja kelle poolt need olid põhjustatud, eeldaksid hankija testkeskkonnaga tutvumist ja selle
kohta tehnilisi algandmete välja küsimist. Seda aga ei ole tehtud. Hankija juhib
Rahandusministeeriumi tähelepanu ekspertarvamuse küsimuse vastusele, milles on vaid
sedastatud, et tegemist oli testkeskkonna muudatusega. Samas ei ole vastuses
täpsustatud, kelle põhjustatud muudatusega oli tegemist, kuna eelduseks oli võetud
küsimuse püstitatus, et tegemist oli hankija tegevusega.
Hankija nendib, et osa pakkujaid võtsid CI/CD pipeline-s (töövoog) proxy (ingress)
parameetrite etteandmiseks kasutusele erineva lahenduse (uus lahendus), kui oli hankija
etteantud näidistöövoos. Uue lahenduse kasutamine tingis olukorra, kus pakkujatel, kes
kasutasid hankija poolt etteantud näidistöövoos toodud proxy parameetrite etteandmise
lahendust, ei olnud rakendus enam välja kutsutav (ei töötanud). Toimima jäi lahendus
nende pakkujate jaoks, kes kasutasid uut lahendust. Hankija palus 22.04.2021 eRHR
vahendusel selline tegevus, st uue lahenduse kasutamine, lõpetada, kuid paraku see ei
andnud soovitud tulemust. Pakkuja esitas eRHR-is 25.04.2021 küsimuse, milles küsis
hankijalt nõusolekut kasutada ingress host parameetrit, kui on defineeritud ka https-
redirecti keelavad annotatsioonid. 27.04.2021 andis hankija nõusoleku soovitud
muudatust kasutada ning tagamaks olukorda, et kõik pakkujad saaksid uue lahenduse
tehnilisest olemusest aru, muutis hankija näidistöövoogu. Kõik pakkujad pidi oma
CI/CD pipeline-s tegema vastavad muudatused iseseisvalt ehk hankija näidistöövoo
muutmisel testkeskkonda ei muutnud.
Pakkujate tegevuse tulemusena ei töötanud algsel viisil hankija poolt välja pakutud
näidistöövoog, kuid arvestades proovitöö eesmärki, mis on seotud raamlepingu alusel
6
sõlmitavate hankelepingute alusel tellitavate töödega, pidid pakkujad toimiva
lahenduseni ise jõudma. See, kui vaidlusaluses hankes osalesid pakkujad, kelle jaoks
proovitöö ülesanne osutus keeruliseks ja nad said tänu sellele vähem hindepunkte, ei
anna järeldada, et hankija on enda tegevuses midagi valesti teinud. Hankijale
etteheidetav RHS rikkumine on tõendamata ja põhjendamata.
3. Rahandusministeeriumi põhjendused
3.1. Rahandusministeerium jääb hankija ja menetluses seisukoha esitanud ettevõtjate
seisukohtade ja selgitustega tutvumise järel ettekirjutuse tegemise kavatsuses
(Rahandusministeeriumi 31.08.2021 kiri nr 12.1/6095-1) toodud seisukohtade juurde.
3.2. RHS-i rikkumise tuvastamisel on Rahandusministeeriumil riigihangete korraldamise
üle järelevalvet teostades õigus ja kohustus kaaluda RHS § 208 lg-s 1 või § 208 lg-s 2
sätestatud järelevalvemeetmete rakendamise põhjendatud vajadust.
3.3. Järelevalvemenetluses on ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid hankijale § 208 lg 2 alusel
ettekirjutuse tegemist rikkumise lõpetamiseks. Samas on järelevalvemenetluses
tuvastatud ka rikkumine, mis annab aluse RHS § 208 lg 1 kohaldamiseks, hankijale
ettekirjutuse tegemiseks riigihanke kehtetuks tunnistamiseks.
3.4. Rahandusministeerium on põhjalikult tutvunud järelevalveteate, RHAD, eRHR-is
avaldatud dokumentide ja teabevahetuse, hankija ja pakkujate järelevalvemenetluses
antud selgituste, RMIT-i ekspertarvamuse ning hankija poolt ettekirjutuse tegemise
kavatsusele esitatud seisukohtadega. Hinnates kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis ja
vastastikuses seoses, leiame, et hankijale ettekirjutuse tegemine riigihanke kehtetuks
tunnistamiseks on põhjendatud.
3.5. Hankija on riigihankelepingu sõlmimiseks korraldanud avatud hankemenetluse, lepingu
eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. Hankija peab lähtuma
hankemenetluse läbiviimisel RHS 1.-2. ptk sätetest, mis on konkreetse kaasuse
asjaolusid arvesse võttes kohaldatavad, sh RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtetest ning kui on asjakohane, siis ka enda hankekorrast (RHS § 9 lg 4 p 4).
RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevalt tuleb hankijal riigihanke korraldamisel tegutseda
läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning kohelda kõiki isikuid võrdselt.
3.6. RHS § 81 lg-st 1, mis käsitleb RHAD muutmist ning tõrkeid pakkumuste ja taotluste
esitamisel elektroonilises süsteemis, tuleneb, et RHAD saab muuta üksnes enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. RHS § 82 lg 1 sätestab, et hankija peab
RHAD muutmisel pikendama pakkumuste esitamise tähtpäeva selliselt, et muudetud
RHAD kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste esitamise
tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast RHS §-s 93 või 94 sätestatud minimaalselt
tähtajast. Rahvusvahelist piirmäära ületava teenuste hanke puhul kohaldub RHS § 93 lg
1 p 4, mille kohaselt peab pakkumuste esitamise tähtaeg olema vähemalt 30 päeva. Pool
minimaalsest tähtajast on seega 15 päeva.
3.7. RHAD on RHS § 4 p 17 kohaselt hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse,
pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud
dokumendid, milles on määratud ühe konkreetne riigihanke üksikasjad, sealhulgas
pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused.
3.8. Hanketeade avaldati 24.03.2021 kell 15:00 ning pakkumuste esitamise tähtajaks määras
hankija 28.04.2021 kell 10:00. See tähendab, et hankija oleks saanud muuta RHAD-i
ilma pakkumuste esitamise tähtaja pikendamiseta hiljemalt 13.04.2021.
3.9. Riigihanke hindamiskriteeriumiteks oli seatud kaks näitajat: ühe töötunni hind
(käibemaksuta) osakaaluga 40 ja proovitöö ülesande lahendus osakaaluga 60. Proovitöö
lahendamiseks oli hankija ette andnud pakkujatele näidistöövoo ning ligipääsu
testkeskkonnale proovitööde paigaldamiseks ja testimiseks. Proovitöö testkeskkonnas
7
tekkisid tehnilised tõrked, mistõttu ei saanud pakkujad oma proovitöid testida ja
paigaldamist valideerida.
3.10. Rahandusministeerium tuvastas, et hankija on 27.04.2021, so enne pakkumuste
esitamise tähtpäeva saabumist, muutnud proovitöö näidistöövoos ühe parameetri
„hostname“ esitamist“. Näidistöövoog oli pakkujatele kättesaadavaks tehtud kui abistav
materjal. Lisaks selgitas Rahandusministeerium välja, et proovitöö testkeskkonnas
toimusid ajavahemikul 20.04 – 21.04.2021 muutused, mille võis põhjustada asjaolu, et
üks või mitu pakkujat võtsid kasutusele näidistöövoost erineva lahenduse, mille kiitis
hankija heaks. Vastavalt RHAD-le oli pakkujatel kohustus lahendada iseseisvalt
proovitöö, lahenduskäigu (sh programmeerimiskeele, konfiguratsioonide) osas pole
hankija kitsendusi teinud. Testkeskkonnas, milles esitati, testiti proovitööd ja rakendati
näidistöövoogu, oli kaks võimalust: HTTP (hüperteksti edastusprotokoll) ja HTTPS
(turvaline hüperteksti edastusprotokoll). Võimalused erinesid selle poolest, et HTTP ei
ole niivõrd turvaline protokoll kui seda on HTTPS. HTTPS on kaitstud
vahendajarünnete eest ning autentimise tagamiseks kasutab TLS/SSL sertifikaati.
Testkeskkonna muutmisega kadus HTTP võimalus, mis eelnevalt töötas pakkujate jaoks
vaikimisi. HTTP võimaluse kadumisega ilmes, et HTTPS on samuti vigane ning seda
juba hankemenetluse algusest peale. Sellest tulenevalt tekkis pakkujatel tehniline tõrge,
mille puhul ei olnud võimalik oma proovitööd testkeskkonnas testida ega paigaldust
valideerida.
3.11. Pakkujad said testkeskkonna probleemidest, keskkonda tehtud muudatustest ning
vajadusest muuta proovitööd teada ca 24 tundi enne pakkumuste esitamiseks ette nähtud
tähtaja lõppu. Hankija muutis pakkujate jaoks juhised proovitöö üleslaadimiseks ja
testimiseks testkeskkonnas. Hankija andis pakkujatele teada vajadusest teha oma senises
töös muudatused ning vastavad muudatused pidi pakkujad sisse viima iseseivalt.
Kõnealuse teabe hiline edastamine tähendas kõigile pakkujatele täiendavaid
jõupingutusi ja ajakaotust ning võis mõjutada pakkumuse kvaliteeti.
3.12. Hankija on seisukohal, et muudatused proovitöö testkeskkonnas ja näidistöövoos ei ole
käsitletavad RHAD muutmisena, millega kaasneks pakkumuste mittevastavus või mis
mõjutaks pakkumuste sisu. Rahandusministeerium ei nõustu selle seisukohaga, sest
proovitöö hindamine on tervikuna kvaliteedi hindamine.1 Proovitöö koostamise
kvaliteet on üheks näitajaks, mis annab hankijale teavet võimaliku hankelepingu
täitmise osas.2 Hankija on ise proovitööle omistanud olulise tähtsuse sellega, et määras
proovitöö ülesande lahenduse osakaaluks 60%. Vaatamata sellele, et mitmed pakkujad
ja hankija leidsid, et muudatuste rakendamine proovitöös oli triviaalne, ei nõua suurt
ajakulu ega pingutust, mõjutas muudatus Rahandusministeeriumi hinnangul
pakkumuste kvaliteeti ning võimaldas muuta ühe, mõne või kõigi pakkujate proovitööd
kas mittevastavaks või 0 hindepunkti väärivaks. Kuna proovitöö on hankija poolt
edukate pakkumuste väljaselgitamiseks hinnatav, siis on selge, et igasugused proovitöö
esitamist puudutavad muudatused mõjutasid pakkumuste sisu.
3.13. Lisaks on hankija eRHR teabevahetuses korduvalt välja toonud, et hankija ei ole
kitsendusi proovitöö lahendamise metoodika valikul: „Proovitöö lahendamiseks ei ole
Hankija programmeerimiskeelte osas kitsendusi teinud. Kuid pakkuja peab silmas
pidama, et antud hanke raames arendamisele kuuluvad infosüsteemid on täna
arendatud Java-s.“ Hankija on teinud kättesaadavaks proovitöö paigaldamiseks ja
testimiseks testkeskkonna ning sellest ka eRHR teabevahetuses 01.04.2021 (ID 582012)
teavitanud: „Proovitöö teostamisel võimaldab Hankija Pakkumuste esitamise tähtajani
Pakkujal kasutada Hankija poolt ettevalmistatud infrastruktuuri, millele on rakendatud
1
TlnHKo 3-20-2197, 22.12.2020, p 13.1
2
TlnHKo 3-20-2197, 22.12.2020, p 15
8
piirang „1 vCPU (ehk 100 millicpu K8S puhul) ning 8 GB RAM. Täiendavaid kohustusi
infrastruktuuri osas Hankija Pakkujale ei sea.“ Sellest tuleneb, et näidistöövoog ega
proovitöö lahendamise metoodika ei oma niivõrd olulist tähtsust, kui seda
testkeskkonna valmidus ja korrasolek. Hankija oleks pidanud testkeskkonna ette
valmistamisel rakendama hoolsuskohustust ja kontrollima, et kõik tema pakutavad
teenused ja keskkonnad toimivad pakkujate jaoks. Hoolsuskohustuse rakendamata
jätmise eest kannab seonduvat riski ja kaasnevaid tagajärgi hankija. Testkeskkonna
käitumine võis muutuda pakkujate poolse tegevuse tulemusena ja hankija ei teinud 20.
– 21.04.2021 testkeskkonnas muudatusi, kuid see ei vabasta hankijat kohustusest tagada
stabiilne ja toimiv testkeskkond pakkujate proovitööde üleslaadimiseks enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva.
3.14. RHS § 2 lg 1 alusel on riigihangete seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite
läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning
konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. RHS § 3 p-s 1 on sätestatud, et
riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima muuhulgas põhimõtet, et
hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama
riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate
pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab hankija igas hankemenetluse etapis
tagama selle, et järgitaks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, ja sellest tulenevalt
peab tagama, et kõigi pakkujate võimalused oleksid võrdsed. Kohtupraktika kohaselt
eeldavad võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõte
lisaks läbipaistvust, mille sisu on tagada piisav avalikustatuse tase kõigile
potentsiaalsetele pakkujatele, mis võimaldab hankes avatud konkurentsi ning samuti
hankemenetluse erapooletuse kontrolli.3 Läbipaistvuskohustuse eesmärk on ennekõike
välistada hankija omavoli oht ning oht, et hankijast ametiasutus eelistab soosikuid.4
Seda eesmärki ei saavutata, kui hankija võib ignoreerida tingimusi, mille ta ise on
kindlaks määranud. Hankija ei ole RHAD-s ette näinud tingimusi ega juhiseid
olukorraks, kus esinevad tehnilised tõrked, samuti kuidas pakkujad peaksid tehniliste
tõrgete ja nende lahendamisel käituma. Kui hankija koostab hankedokumendid
ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei ole õige karistada selle eest pakkujat.5
3.15. Pakkujad palusid hankijalt pakkumuse esitamise tähtaja pikendamist. Hankija keeldus
põhjendusel, et kuivõrd on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, siis
tuli teade avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Hanketeadet ja selle muudatust ei ole
lubatud avaldada enne, kui see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas või hiljemalt 48 h
Euroopa Liidu Teatajale puudusteta teate saatmisest. Samale seisukohale asus ka
hankija eRHR 27.04.2021 teabevahetuses: „Kahjuks on liiga hilja esitada Riigihanke
pikendamise teade registrile, sest rahvusvaheliste hangete puhul avaldub teade 3
tööpäeva pärast.“ Rahandusministeerium nõustub hankija seisukohaga selles osas, et
riigihanke pakkumuste esitamise tähtpäeva sellises olukorras pikendada ei olnud
võimalik. Samas jäi hankijale võimalus lõpetada hankemenetlus põhjendatud vajaduse
korral hankija enda algatusel riigihanke kehtetuks tunnistamisega (RHS § 73 lg 3 p 6).
3.16. RHS § 77 lg 1 kohaselt on nõutav, et RHAD peavad olema hankemenetluse algamisest
arvates elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavad. Rahandusministeerium on
seisukohal, et RHS-i kohaselt määratud minimaalse pakkumuste esitamise tähtaja
jooksul peab riigihankes osalemisest huvitatud isikutel olema võimalik oma pakkumus
ette valmistada ja esitada lähtudes hankemenetluse algamisest arvates RHAD-is
3
T-461/08, 20.09.2011, p 125
4
C-278/14, 16.04.2015, p 26
5
TlnRKo 3-21-258, 13.05.2021, p 14
9
teatavaks tehtud tingimustest. Erandkorras annab RHS § 81 lg 1 hankijale võimaluse
RHAD-is esinevad vead parandada, muutes RHAD-i ning pikendades pakkumuste
esitamise tähtaga kui pakkumuste esitamiseks ei ole muudatuse avaldamisest arvates
jäänud vähemalt poolt seaduses määratud tähtajast. Üksnes juhul kui RHAD-is tehtavad
muudatused ei mõjuta ettevõtjate riigihankes osalemise võimalust (kvalifitseerimise
tingimusi) ega pakkumuste sisu, on RHS § 82 lg 2 kohaselt võimalik jätta pakkumuste
esitamise tähtaeg pikendamata, kui esialgse tähtpäevani ei jää vähemalt poolt
minimaalsest pakkumuste esitamise tähtajast. Mitmed pakkujad on välja toonud, et
muudatused testkeskkonnas ja näidistöövoos on mõjutanud nende pakkumuste sisu
kvaliteedi osas. Oluline on märkida, et hankija ei olnud piisavalt hoolas ega veendunud,
et testkeskkond töötab tõrgeteta kogu pakkumuste esitamise tähtaja jooksul või
vähemalt poole minimaalse pakkumuste esitamise tähtaja jooksul nii, et kõikidel
riigihankes osalemisest huvitatud isikutel oleks olnud piisavalt aega hankija määratud
tingimustega arvestamiseks ja neist tingimustest lähtudes pakkumuste esitamiseks.
3.17. Hankija 15.09.2021 kirjas nr 1.2-4/21/15492-8 on hankija leidnud, et antud asjas on oluline
välja selgitada, millised tõrked, mis põhjusel ja kelle tegevuse tagajärjel olid põhjustatud.
Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et testkeskkonnas jäi üks võimalus vähemaks
ning seetõttu muutus see pakkujatele kättesaamatuks avalikust võrgust. Testkeskkonnas
esinenud tehnilise tõrke tõttu rakendasid pakkujad oma proovitöös nn „uut lahendust“, mille
hankija kiitis heaks ning nõudis vastavate muudatuste tegemist pakkujate proovitöödes.
Hankija muutis testkeskkonna juhiseid ja näidistöövoogu, seeläbi pakkus ca 24 tundi enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva proovitöö toimimiseks „uue lahenduse“, mida ei olnud
RHAD-s ette nähtud. Muudatused testkeskkonnas, mille eest hankija peab kandma hoolt,
ning pakkujatele proovitöö uue lahenduskäigu rakendamine vahetult enne pakkumuste
esitamise tähtpäeva, on olulised proovitöö ülesande ja sellega ka RHAD, muudatused.
Asjaolu, et muudatused testkeskkonnas võisid olla tingitud pakkuja tegevusest, ei ole oluline,
testkeskkonna toimimise eest vastutab hankija, mitte pakkujad. Nõudes proovitöö esitamist
teatud testkeskkonnas, andes proovitöö esitamiseks juhised, peab hankija tagama, et juhiseid
järgides testkeskkond töötaks ning ühe või mitme pakkuja manipulatsioonid ei rikuks teiste
ettevõtjate võimalust võrdsetel alustel proovitöö esitamiseks. Vastuolulise või ebapiisavalt
koostatud RHAD-i eest vastutab hankija, mitte pakkujad.6 Seetõttu olukorras, kus
RHAD-s esinenud viga, ebatäpsust või puudust ei ole riigihanke menetluses enam
võimalik kõrvaldada põhjusel, et pakkumuste esitamise tähtaeg on möödunud ja
hankijal ei ole võimalik RHAD muuta, võib esineda põhjendatud vajadus menetluse
kehtetuks tunnistamiseks.
3.18. Hankija väidab, et pakkujate tegevuse tulemusena ei töötanud algsel viisil hankija poolt
välja pakutud näidistöövoog, kuid arvestades proovitöö eesmärki, mis on seotud
raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute alusel tellitavate töödega, pidid
pakkujad toimiva lahenduseni ise jõudma. Rahandusministeerium täpsustab, et
riigihanke proovitöö ülesande üheks püstituseks oli realiseerida veebiteenus, mis peab
leidma väljakutsumise hetkel suvalistele etteantud teelõikudele lähima töös oleva
teeilmajaama ning tagastama sellelt saadud ilmainfo. Proovitöö ülesandeks ei olnud
testkeskkonnas tehniliste vigade otsimine ja nende parandamine.
3.19. Tuleb silmas pidada ka seda, et hankija taolise käitumisega minetasid pakkujad oma
võimaluse tõhusaks õiguskaitseks. Avatud riigihankes peab RHAD peale esitatud
vaidlustus üldjuhul VaKo-ni jõudma vähemalt viis tööpäeva enne esialgses hanketeates
märgitud pakkumuste esitamise tähtpäeva. Erandina on võimalik vaidlustus esitada ka
hiljem, kuid seda vaid tingimusel, et hankija on muutnud RHAD ja pikendanud
pakkumuste esitamise tähtaega ning vaidlustus puudutab muudetud RHAD punkte.
6
RKHKo 3-3-1-24-13, 13.06.2013, p 39
10
Viimasel juhul peab vaidlustus olema esitatud hiljemalt viis tööpäeva enne
muudatustega seotud hanketeates märgitud uut pakkumuste esitamise tähtpäeva. Selline
tõlgendus võimaldab viia riigihanke läbi mõistliku aja jooksul, välistades võimalused
hankemenetlust RHAD hilinenud vaidlustamisega pahatahtlikult venitada. Samal ajal
tagab selline tõlgendus ka riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja õiguste kaitse.
Pakkumuste esitamise tähtaegade määramise regulatsioon (RHS § 92 ja § 93) tagab, et
ettevõtjal oleks piisavalt aega eRHR-is avaldatud hanketeate ja dokumentidega tutvuda
ning otsustada juba esimese hanketeate avaldamise järel, kas ta peab mõnda hankija
seatud tingimust enda õigusi rikkuvaks.7
3.20. Isegi, kui asuda seisukohale, et testkeskkond on käsitletav riigihanke teabevahetuseks
kasutatava elektroonilise seadmena RHS § 45 tähenduses, tuleb arvestada, et nõuded
elektroonilise teabevahetuse seadmetele on kehtestatud riigihalduse ministri 09.08.2017
määrusega nr 61 (edaspidi: määrus). Määruse § 2 lg 1 nõuab, et hankija poolt
kasutatavad elektroonilise teabevahetuse seadmed ja elektroonilised vahendid, samuti
nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad
ja koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
toodetega ega tohi piirata ettevõtjate juurdepääsu riigihanke menetlusele Hankija võib
vajaduse korral nõuda ka sellise vahendi ja seadme kasutamist, mis ei ole üldiselt
kättesaadav, kui pakub alternatiivset juurdepääsuvõimalust (määruse § 2 lg 2).
3.21. Määruse § 2 lg 3 näeb ette, et sobiva alternatiivse juurdepääsuvõimaluse pakkumiseks
käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses loetakse, kui hankija:
1) pakub kõnealusele vahendile ja seadmele tasuta piiramatut ja täielikku elektroonilist
juurdepääsu alates kuupäevast, mil avaldati teade kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2014/24/EL VIII lisa või Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2014/25/EL IX lisaga ning teates esitatakse internetiaadress, kus
kõnealused vahendid ja seadmed on kättesaadavad, või
2) tagab, et pakkuja, kellel puudub juurdepääs asjaomasele vahendile ja seadmele või
kellel ei ole võimalik seda vastava tähtaja jooksul hankida, tingimusel, et
juurdepääsu puudumine ei tulene pakkujast endast, võib saada juurdepääsu
riigihanke menetlusele ajutise loaga, mis tehakse interneti kaudu tasuta
kättesaadavaks, või
3) toetab alternatiivset kanalit pakkumuste elektrooniliseks esitamiseks.
Hankija ei ole testkeskkonna puhul kogu hankemenetluse kestel taganud määruse § 2 lg
1 nõuetele vastavust ega lg-s 3 sätestatud alternatiivsetele nõuetele vastava võimaluste
kasutamist. Testkeskkond oli teadaolevalt töökorras ca 24 tunni jooksul enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva. RHS § 81 lg 2 näeb ette, et juhul kui pakkumusi saab
esitada üksnes elektrooniliselt ning pakkumuste ja taotluste esitamise elektrooniline
süsteem ei ole pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumisel või kaheksa tunni jooksul
enne nimetatud tähtpäeva saabumist töökorras, peatub riigihange automaatselt ja
pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäev ei saabu. RHS § 81 lg 3 on sätestatud, et
eeldusel, et pakkumusi või taotlusi ei ole avatud, pikendab hankija elektroonilise
süsteemi töö taastumise järel pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega mõistliku aja
võrra ning teavitab taotlejaid ja hankijale teadaolevaid riigihankes huvitatud ettevõtjaid
tähtaja pikendamisest hanketeadet muutmata. Pikendatud tähtaeg ei või sealjuures olla
lühem kui üks päev tähtaja pikendamise kohta teate saatmisest arvates.
3.22. Eeltoodud RHS-i sätted aga ei tähenda, et hankija võiks kasutada pakkumuste
vastuvõtmiseks elektroonilist süsteemi, mis on töökorras üksnes 8 tunni jooksul enne
pakkumuste esitamise tähtaega. Rahandusministeerium leiab, et pakkumuste esitamise
elektrooniline süsteem peab olema piiranguteta ja tõrgeteta kasutatav alates hankemenetluse
7
TlnRKo 3-18-1008, 17.08.2018, p 11
11
algusest. Ajutiste tõrgete korral, kui need esinevad kuni 8 tunni jooksul enne pakkumuste
esitamise tähtpäeva, on hankijal kohustus pikendada pakkumuste esitamise tähtpäeva
mõistliku aja võrra, kuid vähemalt 1 tööpäeva võrra. Tähtaja pikendamine on võimalik
üksnes juhul kui hankija ei ole avanud pakkumusi.
3.23. Testkeskkond võis küll olla pakkujatele kättesaadav enne testkeskkonna vastava muudatuse
rakendamist, so 20 - 21.04.2021, kuid tuleb arvestada sellega, et proovitöö testimiseks ning
paigalduse valideerimiseks tuleb esmalt proovitöö lahendada. Tõenäoliselt langeb
proovitööde testimine ja paigaldamine pigem riigihanke pakkumuse esitamise tähtaja lõppu.
Seda olulisem on testkeskkonna korrasolek ja valmidus pakkumuste esitamise tähtpäeva
saabumise eel. Hoolsal pakkujal peab olema võimalik soovi korral pakkumus esitada varem
kui 24 tundi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankija peab arvestama, et pakkujate
töökorraldus võib olla erinev, pakkuja esindajad ei pea viibima arvuti juures kindlasti 24
tunni jooksul enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Samuti soovib iga hoolas pakkuja
veenduda mõistliku aja jooksul, et kõik vajalikud dokumendid ja andmed on esitatud
nõuetekohaselt. Arvestades, et antud juhul on proovitöö hinnatav pakkumuste edukaks
tunnistamisel, on mõistlik eeldada, et iga pakkuja soovis esitada parimat võimalikku
proovitööd, mistõttu oli testkeskkonna kasutamine ja töökorras olek pakkujate jaoks olulise
tähtsusega. Kuna pakkumused on avatud, siis ei ole võimalik pakkumuste esitamise tähtaja
pikendamisega heastada testkeskkonna mittetöötamisest tekkinud olukorda.
3.24. Rahandusministeerium jääb oma ettekirjutuses toodud seisukoha juurde, et
testkeskkonna muutmist tuleb analoogia korras pidada RHS § 81 lg 1 mõttes RHAD
muutmiseks. Sellega kaasneb hankijale kohustus pakkumuste esitamise tähtaega
pikendada RHS § 82 lg 1 alusel.
4. Järelevalvemenetluse kokkuvõte
4.1. RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu sõlmimist teha
hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud
riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda
riigihanget jätkata.
4.2. RHS § 208 lg 2 kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus teha enne hankelepingu või
raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi riigihangete seaduse ja selle alusel
antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget
võimalik jätkata.
4.3. RHS-i sätete rikkumise tuvastamisel lasub Rahandusministeeriumil riiklikku
järelevalvet teostava valitsusasutusena kohustus kaaluda RHS § 208 lg 1 või 2 alusel
hankijale ettekirjutuse tegemist. Kui järelevalvemenetluses käigus selgub, et riigihanke
läbiviimise korda on rikutud, tuleb hinnata, kas kõiki asjaolusid arvestades on
riigihanget võimalik jätkata. Kui selgub, et hankija on toime pannud riigihangete
läbiviimise nõuete rikkumise ning ühtlasi ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda
riigihanget jätkata, võib Rahandusministeerium teha hankijale RHS § 208 lg 1 alusel
ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamise kohta.8
4.4. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 ja 2 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon)
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve.
4.5. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et hankija tegevus riigihanke läbiviimisel ei ole olnud
kooskõlas RHS-ga. Järelevalvemenetluses on leidnud tuvastamist, et hankija on
8
M.Antonov. RHS § 208, komm. 7 (lk 1179) – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
12
rikkunud riigihanke läbiviimise korda, mis tingiksid RHS § 208 lg 2 alusel hankijale
ettekirjutuse tegemist rikkumise lõpetamiseks, kui hankemenetlust oleks võimalik
õiguspäraselt jätkata.
4.6. Järelevalvemenetluses on ilmnenud asjaolud, mis ei võimalda riigihanget õiguspäraselt
jätkata ja annavad aluse RHS § 208 lg 1 kohaldamiseks. RHS § 81 lg-st 1 tulenevalt on
hankijal lubatud muuta RHAD ainult enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kuna riigihanke
pakkumuste esitamise tähtaeg (28.04.2021) on möödunud ning esitatud pakkumused on
avatud, siis ei ole enam võimalik sama hankemenetluse raames luua olukorda, mis annaks
ettevõtjatele nõuetekohase võimaluse pakkumuste esitamiseks. Sellest lähtudes on
Rahandusministeeriumi arvates riigihanke objektiivse seaduslikkuse tagamiseks vajalik teha
hankijale ettekirjutus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks. Riigihankes ilmnenud
asjaolud ei võimalda hankemenetlust õiguspäraselt jätkata, sest hankija on riigihankes
muutnud proovitöö ülesande juhiseid ca 24 tundi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva,
mis ei ole kooskõlas RHS § 81 lg 1 ja § 3 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtetega. RHS § 4 p 17 kohaselt on riigihanke alusdokumendid muuhulgas kõik
hankija koostatud või viidatud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse
riigihanke üksikasjad. Rahandusministeerium on seisukohal, et hankija tegevus, mille
puhul hankija vastutada olevas testkeskkonnas ei ole pakkujatel võimalik teha hankija
antud juhiste kohaselt toiminguid enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, ei ole kohane
ning on vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Riigihanke
menetlusreeglid ja hanketingimused ning nende järgimine on olulised võrdse
kohtlemise ning läbipaistvuse ja kontrollitavuse kui riigihanke üldpõhimõtete
tagamiseks ning hankijal on kohustus neid järgida. Proovitöö lahendamisele on hankija
andnud riigihanke hindamiskriteeriumites suurima osakaalu. Seega on proovitöö
kvaliteet oluline eduka pakkumuse esitamiseks, mille alusel omakorda sõlmitakse
raamleping. Isegi kui muudatustega arvestamine oli kogenud pakkuja spetsialistide
jaoks lihtne, ei ole aktsepteeritav, et pakkujate jaoks on muudatuste tegemisest arvates
proovitöö esitamiseks niivõrd vähe aega. Pakkujate õiguste kaitseks tuleb proovitöö
ülesande (nii testkeskkond, näidistöövoog kui ka vastavad juhised) muudatusi käsitleda
RHS § 81 lg 1 RHAD muutmisena. Tulenevalt sellest pidi hankija ka pakkumuste
esitamise tähtaega pikendama.
4.7. Kuivõrd järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud RHS rikkumine ja rikkumist ei ole
võimalik kõrvaldada teisiti, kui avatud hankemenetlusega riigihanke kehtetuks
tunnistamisega, esineb põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks
RHS § 208 lg 1 kohaselt hankija otsusega Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel,
mis ühtlasi lõpetab RHS § 73 lg 3 p 6 alusel hankemenetluse riigihankes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
13
Anna Poots 611 3123
[email protected]
Lisaadressaadid:
Dolm IT OÜ
Krabu Grupp OÜ
OÜ Idakoidilik
WeMakeSoftware OÜ
OÜ Quretec
Industry62 OÜ
AS Helmes
OÜ Net Group
AS Fujitsu Estonia
AS Datel
AS Finestmedia
AS CGI Eesti
OÜ Aktors
Tieto Estonia AS
Riigihangete vaidlustuskomisjon
14