KORRALDUS
Rapla 23. august 2021 nr 434
Detailplaneeringu kehtestamine
(Pärna, Purila)
Rapla Vallavalitsuse 26. oktoobri 2020 korraldusega nr 506 “Detailplaneeringu algatamine“
algatati detailplaneeringu koostamine Purila külas Pärna maaüksusele (katastritunnus
66903:002:0048) eesmärgiga sätestada tingimused üksikelamuala kavandamiseks.
Detailplaneeringuga nähakse ette üldplaneeringu lahenduse elluviimine.
Planeeringuga luuakse tingimused 17 üksikelamu, ühe kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone ja päikesejaama kavandamiseks. Planeeringuala pindalaga ca 13 ha hõlmab
Pärna maaüksust ja osaliselt piirnevaid alasid. Planeeringuala piirneb põhjast Keila jõega,
edelast Kose-Purila teega, loodest Kiigemäe maaüksusega ning kagust Uue tänava ja Uus tn 1,
3, 5, 9 ja 11 maaüksustega.
Detailplaneering koostati koostöös puudutatud ametite ja puudutatud kinnistuomanikega.
Muinsuskaitseamet kiitis detailplaneeringu heaks ning heakskiit nr 40303 on 29.04.2021
registreeritud kultuurimälestiste registris. Keskkonnaamet lükkas detailplaneeringu
kooskõlastamise 12.05.2021 kirjaga nr 6-2/21/8732-2 tagasi ning andnud arvamuse, mille
kohaselt on planeeringulahendust täiendatud. Transpordiamet kooskõlastas 19.05.2021 kirjaga
nr 7.1-2/21/10079-2 planeeringu tingimustega ning andis 04.06.2021 saadetud kirjas teada, et
korduvaks kooskõlastamiseks esitatud planeeringus on tingimustega arvestatud, mistõttu ei
ole uue kooskõlastuse andmine vajalik. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas
detailplaneeringu 04.06.2021 kirjaga nr 6.2-2/26926.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on
huvitatud HEYSIP OÜ, planeeringulahenduse koostas Osaühing K & M PROJEKTBÜROO
planeerija Kadri Pilm. Detailplaneering vastab õigusaktidele ja Rapla valla ruumilise arengu
eesmärkidele.
Detailplaneering võeti vastu Rapla Vallavalitsuse 5. juuli 2021 korraldusega nr 363
“Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (Pärna, Purila küla)“.
Avalik väljapanek toimus Rapla valla veebilehel ning 22.07 kuni 09.08.2021 Rapla vallamaja
fuajees (Viljandi mnt 17, Rapla linn). Avaliku väljapaneku perioodil ei esitatud
detailplaneeringu kohta mitte ühtegi arvamust ega ettepanekut.
Tuginedes eelpool kirjeldatud asjaoludele ning planeerimisseaduse § 4 lõikele 1, § 124
lõikele 10 ning § 139 lõigetele 1, 3 ja 4:
1. Kehtestada Purila külas Pärna detailplaneering (lisatud korraldusele).
2. Vallaarhitektil korraldada teate avaldamine punktis 1 nimetatud detailplaneeringu
kehtestamise kohta Ametlikes Teadaannetes ja maakonnalehes “Raplamaa Sõnumid“, samuti
teavitada huvitatud, puudutatud ning kaasatud isikuid ja asutusi.
3. Korralduse peale võib esitada Rapla Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse
teatavakstegemisest.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Mägi
vallavanem Ülle Eesik-Pärn
vallasekretär
OÜ K&MPROJEKTBÜROO
68604 TÕRVA VILJANDI 2
TEL 763 3301, 763 2139
REG NR 10171174
MTR EP;EO;EG;EK 10171174 - 0001
E216/2005-P
TÄHIS: 20022
TELLIJA: HEYSIP OÜ
REG. KOOD 14538938
TAMME TEE 3, PURILA, RAPLA VALD
PÄRNA MAAÜKSUSE
DETAILPLANEERING
PURILA KÜLA, RAPLA VALD, RAPLAMAA
Juhataja: Tiiu Loorman
Dipl. maastikuarhitekt: Kadri Pilm
TÕRVA
MAI 2021
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
SISUKORD
A Seletuskiri
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk...............................................................2
2. Olemasolev olukord ja analüüs............................................................................2
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs..............2
2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele..........................................3
3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed.........................................6
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ...............................................................7
4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine..............................................................7
4.2 Kruntide hoonestusala..................................................................................7
4.2.1 Hoonestusala määramine......................................................................7
4.2.2 Hoonestusala maaparandussüsteemi alal.................................................8
4.3 Kruntide ehitusõigus, arhitektuurilised tingimused ja tegevused
ehituskeeluvööndis.............................................................................................8
4.3.1 Kruntide ehitusõigus .............................................................................8
4.3.2 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused.........9
4.3.3 Ehituskeeluvöönd ja tegevused ehituskeeluvööndis...................................9
4.3.4 Päikesepargi ehituslikud tingimused.......................................................10
4.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus.........................10
4.4.1 Planeeritav juurdepääsutee ..................................................................10
4.4.2 Kergliiklustee......................................................................................11
4.4.3 Parkimine...........................................................................................11
4.5 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine.............................................11
4.5.1 Haljastus ja heakord............................................................................11
4.5.2 Tiigi rajamine ja vertikaalplaneerimine...................................................11
4.6 Tehnovõrgud ja -rajatised...........................................................................12
4.6.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad....................................................12
4.6.2 Veevarustus........................................................................................12
4.6.3 Reoveekanalisatsioon ja sademevesi......................................................13
4.6.4 Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus ..................................................13
4.6.5 Soojavarustus ....................................................................................13
4.7 Tuleohutus................................................................................................14
5. Kuritegevuse ennetamine keskkonna kujundamise kaudu.....................................14
6. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ja
keskkonnatingimuste seadmine..............................................................................15
6.1 Keskkonnatingimuste seadmine...................................................................15
6.2 Tiigi rajamisega seotud keskkonnamõjude eelhinnang....................................16
6.3 Päikesepargi rajamisega seotud keskkonnamõjude eelhinnang.........................17
7. Muinsuskaitse eritingimused..............................................................................18
8. Servituutide seadmise vajadus..........................................................................18
9. Planeeringu elluviimine.....................................................................................18
B Joonised
DP-1 Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd
DP-2 Tugijoonis
DP-3 Kruntimisplaan
DP-4 Planeeringu põhijoonis
DP-5 Tehnovõrgud ja -rajatised
DP-6 Maantee ristmike nähtavuskolmnurgad
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 1(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamise aluseks on Rapla Vallavalitsuse korraldus 26. oktoober 2020 nr
506 detailplaneeringu algatamise kohta. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla
valla üldplaneeringust. Üldplaneeringu kohaselt kuulub Pärna maaüksus Purila küla
tiheasustusalale, kus tuleb uute katastriüksuste moodustamiseks ja olemasolevate
katastriüksuste piiride muutmiseks kehtestada detailplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on
planeeringuala maakasutuse juhtsihtotstarbed: pere- ja ridaelamumaa (EV), maanteeäärne ala
kaitsev metsamaa (HK) ja Uue tänava ääres olev maa-ala kaubandus-, teenindus- ja
büroohoonete maa (B).
Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on sätestada tingimused üksikelamupiirkonna
ning kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maaga asumi kavandamiseks. Eesmärk vastab
üldplaneeringule.
Detailplaneeringu koostajad:
• detailplaneeringu koostamise korraldaja - Rapla Vallavalitsus
• huvitatud isik - Heysip OÜ
• planeerija - K & M Projektbüroo OÜ, Kadri Pilm (dipl. maastikuarhitekt, MD003372
magister, teadusmagister keskkonnakaitses CD000904).
Planeeringu koostamise aluskaardiks on KT Geodeesia OÜ (litsents 575-MA, töö nr
23/18) poolt 23.05.2018 mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Geodeetilise alusplaani
koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Alusplaani on täiendatud mais 2020 Maa-ametist saadud muudetud katastripiiridega.
Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega:
• Rapla valla üldplaneeringuga (kehtestatud 01.03.2011 otsusega nr 6)
• Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/80)
• Eesti keskkonnastrateegia 2030 (vastu võetud 14.02.2007)
• Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030, Tallinn 2017 (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285)
• Pärna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang (K & M Projektbüroo OÜ, töö nr 20022, Tõrva, juuli 2020)
• Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-47,616 Tallinn-Rapla lõik
(Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2019_0059, 05.06.2020)
• Planeerimisalane seadusandlus ja standardid
Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks:
• Seisukoht Pärna maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkuse kohta, Keskkonnaamet, 08.10.2020 nr 6-5/20/16097-2
• Seisukohtade väljastamine Pärna detailplaneeringu koostamiseks, Maanteeamet,
15.102020 nr 15-2/20/44378-2
• Koostöö planeeringu koostamisel, Põllumajandusamet, 01.10.2020 nr 14.5-1/1719-1
• Muinsuskaitseamet, 26.10.2018 nr 1.1-7/2351-1
2. Olemasolev olukord ja analüüs
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs
Planeeringuala asub Rapla valla põhjaosas Purila külas.
Planeeringuala tehnilised andmed:
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 2(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
• Katastriüksuse nimetus: Pärna
• Katastriüksuse number: 66903:002:0048
• Pindala: 129527 m2
• Maa kasutamise sihtotstarve: 100% maatulundusmaa.
Pärna kinnistu külgneb vahetult Purila tiheasustusalaga, kus on valdavalt kuni 2-
korruselised korterelamud ja üksikelamud. Edelasse ja loodesse jäävad maatulundusmaa
sihtotstarbega maaüksused üksikute talumajapidamistega. Piki kinnistu põhjapiiri voolab Keila
jõgi. Üle jõe põhja suunas jääb tootmismaa sihtotstarbega kinnistu ja ida suunas 250 m
kaugusele jääb suurem tootmismaa kompleks. Lõuna-edelaküljes kulgeb riigimaantee 14 Kose-
Purila.
Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 63,13-57,61 m üle merepinna. Maapind langeb
ühtlaselt jõe suunas, kõrgeimad alad on Uue tänava elamumaade taga.
Juurdepääsutee kinnistule on edelast - riigile kuuluvalt maanteelt ja Purila
külakeskusesse viivalt Uuelt tänavalt. Uue tänava ja maantee ristmikul on bussipeatus. Uuel
tänaval eraldi kõnniteed ei ole.
Maantee äärsed alad on kasutuses põllumaana. Kinnistusisesest teest jõe poole läheb
maapind järjest niiskemaks. Püsivalt niiskest pinnasest annab märku taimestikus domineerivad
angervaks ja mätastarn. Puurindes on peamiselt võsastunud hall lepp ja pajud, silma paistavad
kraavi ääres kasvavad üksikud kõrged kased. Kraavid on kinni kasvanud ning nende servad
võsastunud. Tee on samuti osaliselt kinni kasvanud ja raskesti läbitav.
Pärna kinnistul on 2009. aastal rajatud ühiskondlikus kasutuses olev mänguväljak.
Ehitisregistrisse on kantud veel teenindushoone, kütusemahutid ning elektriliin. Kinnistul
olevad hooned on ühendatud madalpingel elektrikaabliga Uue tänava mastist. Pärna kinnistule
ulatuvad järgmiste tehnovõrkude kaitsevööndid:
• madalpingel elektriõhuliin (alla 1 kV), mis ühendab Kiigemäe ja Jõekalda kinnistut,
kulgeb ida-lääne suunaliselt
• keskpingel elektriõhuliin, kulgeb põhja-lõuna suunaliselt
• ELA-SA kaabel Uue tänava ääres
Ümberkaudsetel elamutel (sh korterelamud) on valdavalt kohtküte (ahi, kamin, pliit),
energiaallikaks enamasti puit. Veevarustus on lähiümbruses lahendatud kinnistu puurkaevude
baasil, mille sügavus on ca 20 m.
14 Kose-Purila tee liiklussagedus oli Transpordiameti andmetel 2020. aastal 919 autot
ööpäevas.
Purila kinnistule ulatuvad järgmised piirangud:
• 14 Kose-Purila tee kaitsevöönd – 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast
• Keila jõe veekaitsevöönd – 10 m põhikaardile kantud veekogu piirist
• Keila jõe ehituskeeluvöönd – 50 m põhikaardile kantud veekogu piirist
• Keila jõe piiranguvöönd – 100 m põhikaardile kantud veekogu piirist
• Purila-Keskuse2 maaparandussüsteemi (maaparandussüsteemi kood 4109610031200,
ehitise kood 001) eesvoolu kaitsevöönd – 12 m süvendi servast, tiheasustusega alal 7
m.
2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Rapla valla üldplaneeringuga (kehtestatud
01.03.2011 otsusega nr 6) ning Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud
riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80).
Rapla valla üldplaneeringus on Pärna kinnistu määratud suures osas pere- ja
ridaelamumaaks. Pärna Siimu tee ja Uue tänava vahele on ette nähtud kaubandus-, teenindus
ja büroohoonete maa.
Üldplaneeringus on väljatoodud järgmised nõuded elamualadele:
• Elamualal võib kuni 25% suletud netopinnast moodustada kõrvalsihtotstarve, kui see ei
too kaasa häirivat müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, täiendavat olulist autoliiklust,
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 3(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
parkimisvajadust ega ümberehitusi, mis muudavad oluliselt maja fassaadi.
• Hajaasustuses paiknevatel kompaktse hoonestusega aladel kavandatud elamumaade
krundi suurus peab lähtuma piirkonnas väljakujunenud katastriüksuse struktuurist ning
ei saa olla väiksem kui 2000 m2.
• Reserveerida maad puhkeotstarbeliseks kasutuseks, kavandada rohelised puhkenurgad.
• Pere-elamute maksimaalne kõrgus on 9-10 meetrit.
• Tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, haljastada elamukrundid puude ja
põõsastega.
14 Kose-Purila tee äärde ette nähtud kaitsva metsamaa vöönd. Kogu Pärna kinnistu on
määratletud väärtuslikuks põllumaaks, millena selle maanteeäärset osa siiani on kasutatud.
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 4(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
Joonis 1. Väljavõte Rapla valla üldplaneeringust (2011)
Rapla valla üldplaneeringus on väärtustatud Purila küla keskust. Metsapark on
määratletud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, mille sisse jäävad Purila mõisa
muinsuskaitsealused hooned. 14 Kose-Purila tee ja Uugivälja tee äärde on kavandatud
kergliiklusteed, mille väljaarendamine on Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud I
prioriteetsusega. Sealjuures on Uugivälja tee kergliiklustee kavandatud valgustada.
Pärna detailplaneering järgib üldplaneeringu põhimõtteid. Detailplaneeringuga ei tehta
üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused" kohaselt on planeeringuala pärandkultuurmaastik ning osa
rohelisest võrgustikust asudes rohelise koridori K8 ja K9 piiril. 14 Kose-Purila tee vahetu
ümbrus on märgitud rohelise võrgustiku konfliktalana. Detailplaneeringus on oluline määrata
keskkonnatingimused, mis aitavad kaasa rohevõrgustiku toimimisele.
Joonis 2. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringust Roheline
võrgustik (2018)
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 5(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Käesoleva planeeringu kontekstis on oluline teema maastikud ja nende bioloogiline
mitmekesisus. Inimtegevuse intensiivistumine toob kaasa koosluste ja elupaikade hävimise ja
fragmenteerumise. Keskkonnastrateegia peab oluliseks maastike ja koosluste ühtse tervikuna
käsitlemist ning liigirikkuse ja elustiku liikide elupaikade säilitamist, mitte tagajärgedega
tegelemist.
Teine oluline teema on kliimamuutuste vähendamine ja õhu kvaliteet.
Keskoonastrateegia näeb ette, et energia tootmine peaks tulevikus liikuma hajustootmise
väljaarendamise suunas, kuid säilitama vajalikus mahus ka energia tootmise baaskoormuse
kandjad. Taastuvenergiaallikate ning mikroenergeetiliste lahenduste kasutuselevõtt peaks
võrreldes tänasega oluliselt suurenema.
Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
Energiamajanduse arengukavas loodetakse saavutada kütusevabade energiaallikate
(päikese- tuule, ja hüdroenergia) osakaalu suurenemise elektri lõpptarbimises. Leitakse, et
hüdroenergia potentsiaal on praktiliselt kasutatud. Võimalust nähakse päikeseenergia
kasutuses väikelahendustena, mille osakaal võiks aastal 2030 olla vähemalt 10%.
Strateegiliste arengudokumentide kokkuvõttena järeldub, et kavandatava elamuala ja
päikesepargi rajamine ei ole vastuolus strateegiliste arengudokumentidega.
3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala jääb olemasolevast Purila küla tiheasustusest lääne poole. Kehtiv
üldpalneering näeb ette elamuala laiendamise planeeringuala suunas. Piirkonna hoonestus on
väga varieeruv – kahekorruselised kortermajad Uue tänava ääres, eramud, ridaelamud,
muinsuskaitsealused mõisa- ja veskihooned, tootmishooned.
Planeeringuala vahetus läheduses asuvad kaks muinsuskaitse alust ehitismälestist –
vesiveski ja möldrimaja. Mõlema seisund on Kultuurimälestiste registri kohaselt 2019. aasta
septembris hinnatud halvaks.
Naaberkinnistuid on lühidalt kirjeldatud Tabelis 1:
Tabel 1.
Aadress Kinnistu Sihtotstarve, Hoonestus ***
pindala* (omandivorm**)
Kiigemäe 4,46 ha Maatulundusmaa Elamu
66903:002:1171 100%
Jõe 12,18 ha Maatulundusmaa Eramu
66903:002:0074 100%
Tamme tee 3 44266 m2 Maatulundusmaa Elamu, abihoone, üksikelamu,
66903:002:0111 100% majapidamisabihoone, garaaž
Tamme põik 7 6555 m2 Sihtotstarbeta maa
66801:001:1038 100% (omandi ulatus
selgitamisel)
Tamme põik 5 14106 m2 Sihtotstarbeta maa
66801:001:1040 100% (omandi ulatus
selgitamisel)
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 6(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
Tamme põik 1b 1913 m2 Tootmismaa 100%
66801:001:1039
Tamme põik 1 20634 m2 Elamumaa 100% Vesiveski (ehitismälestis), vesiveski
66903:002:0490 katlamaja
Uus tn 11 3646 m2 Elamumaa 100% Elamu (ehitismälestis)
66903:002:0450
Uus tn 9 734 m2 Elamumaa 100%
66903:002:0165
6690675 Uus tänav 4578 m2 Transpordimaa 100%
66901:001:0697 (munitsipaalomand)
Uus tn 5 1221 m2 Elamumaa 100% Puukuur, kuur, Uuesilla kinnistu
66903:002:0010 peakaitsme nimivoolu suurendamine
Uus tn 3 1227 m2 Elamumaa 100% Kuur, ELA084 Prillimäe-Järlepa-
66903:002:0082 Hagudi-Juuru lõik
Uus tn 1 2617 m2 Elamumaa 100% Kuur, puukuur, puukuur
66903:002:0009
14 Kose-Purila tee 11,03 ha Transpordimaa 100%
66903:002:1210 (riigiomand)
Purilaraba 78,13 ha Maatulundusmaa
66903:002:0171 100%
* Maa-ameti kaardiregistri andmed
** Omandivorm – kui pole märgitud, siis eraomand
***Ehitisregister, seisuga detsember 2020
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Kinnustu jagatakse 17-ks elamukrundiks (üksikelamumaa, EP 100%), üheks
kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maaks (ÄK 100%) krundiks ning neid
teenindavaks taristuks. Kruntideks jaotamine ja kruntide kasutamise sihtotstarbed on toodud
põhijoonisel esitatud ehitusõiguse tabelis.
Planeeringuala kruntideks jaotamisel on arvesse võetud olemasolevaid rajatisi, krundi
looduslikku omapära, kaldeid, paiknemist päikese liikumise suhtes, juurdepääsuvõimalusi ning
tehnovõrkude paigutamise loogilisust.
4.2 Kruntide hoonestusala
4.2.1 Hoonestusala määramine
Kruntide hoonestusalade määramisel on arvestatud kinnistule ulatuvate keskkonna- ja
tehnovõrkudest tulenevate kujadega ning tuleohutusnõuetega. Hoonestusalad on määratud
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 7(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
väljapoole Keila jõe ehituskeeluvööndit, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndit,
maanteekaitsevööndit ja elektriõhuliinide kaitsevööndeid.
Tulenevalt Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ on määratud hoonestusala 4 m
(hoonetevaheline kuja 8 m) kaugusele krundi piirist, et takistada tule levikut naaberkinnistutel
asuvatele hoonetele. Kuja nõue kehtib ka rajatistele, mis võimaldavad tule levikut.
Hoonestusala on planeeritud kavandatavast teemaast 4 m kaugusele.
Hoonestusala on kruntidel näidatud suuremana kui suurim lubatud ehitisealune pind,
mis tähendab, et täis võib ehitada lubatud pindala näidatud hoonestusala piires. Suurem
hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist.
4.2.2 Hoonestusala maaparandussüsteemi alal
Pos 1, 9 ja Pos 10-13 kruntidele ulatub suuremal või vähemal määral Purila-Keskuse2
maaparandussüsteem, mis on rajatud 1964. aastal põllumaa kuivendamiseks. Põllumaa
kuivendamiseks rajatud drenaažisüsteemid ei ole projekteeritud hoonete katustelt ja platsidelt
sademevee ära juhtimiseks. Vastavalt Põllumajandusameti 01.10.2020 kirjale nr 14.5-1/1719-
1 ei ole sademevee juhtimine olemasolevasse drenaažisüsteemi lubatud. Hoonete
projekteerimisel maaparandussüsteemi alale soovitatakse drenaaž hoonete alt välja kaevata
ning vajadusel drenaažisüsteem rekonstrueerida, et välistada hilisemaid liigniiskusest tekkida
võivaid kahjusid. Projekteerimisel maaparandussüsteemi maa-alale tuleb arvestada, et
planeeringu joonistele kantud Põllumajandus- ja Toiduameti andmed maaparandussüsteemi
rajatiste asukoha kohta on ligikaudsed. Enne drenaažkuivendusega alale projekteerimist tuleb
teha uurimistööd dreenide ja kollektorite täpse paigutuse ja sügavuse määramiseks.
Arvestada tuleb, et drenaaž on üks tervik ning selle ühe osa muutmine võib põhjustada
veerežiimi muutusi ka teistel kruntidel. Omavahel on seotud Pos 1, 9 ja Kiigemäe kinnistule
ulatuv maaparandussüsteemi osa ning Pos 9-13 kruntidel ja Purilaraba kinnistul olev
maaparandussüsteemi osa. Planeeringu elluviimisega ei tohi halvendada naaberkinnisasjade
kuivendusseisundit ega kahjustada naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi
toimimist. Pos 1 ja 9-13 kruntidele kavandatavad hooned ja rajatised tuleb ehitusloa või
ehitusteatise menetluse käigus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga vastavalt
Maaparandusseaduse § 50 lg 1-le.
Planeeringualale ulatuva Purila-Keskuse2 eesvoolu kaitsevööndile tuleb tagada
juurdepääs hoiutööde teostamiseks. Juurdepääsuks saab kasutada planeeritud kergliiklustee ja
maantee kaitsevööndi ala.
Planeeringu põhijoonisel on antud ka võimalik kraavituse süsteem, kui olemasolev
drenaaž ei saa enam samas asukohas samamoodi toimida. Maaparandussüsteemi
rekonstrueerimiseks võtta projekteerimistingimused Põllumajandus- ja Toiduametilt ja tellida
ehitusprojekt.
4.3 Kruntide ehitusõigus, arhitektuurilised tingimused ja tegevused
ehituskeeluvööndis
4.3.1 Kruntide ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud põhijoonisel toodud tabelis.
Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Elamu (hoonestuse põhimaht) peab asetsema
krundile juurdepääsu tagavale piirile kõige lähemal. Elamukruntidele on lubatud ehitada kuni 3
hoonet – elamu ja kaks abihoonet. Elamu maht peab olema suurem kui mistahes abihoone
maht. Kruntidele Pos 19 ja 20 on lubatud ehitada nii ühe- kui ka kahepereelamu. Hoonete
minimaalne tuleohutusklass TP-3, maksimaalne kõrgus 9 m.
Ärimaa krundile (Pos 22) on lubatud ehitada kuni 3 hoonet, sh perspektiivse puurkaevu
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 8(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
teenindamiseks vajalik hoone. Pos 22 krundile on planeeritud asukoht perspektiivsele maa-
alusele tuletõrje veemahutile, mis rajatakse juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et tiigi
baasil kuivhüdrantidega ei ole võimalik maantee äärseid krunte vajaliku tuletõrjeveega
varustada.
Vee tootmise ja reoveepuhasutseks ette nähtud kruntidele (Pos 10, 25 ja osaliselt 22)
ja elektrienergia tootmise ja jaotamise maale (Pos 9) võib püstitada vaid sihtotstarbelisi
hooneid ja rajatisi.
Kuni 60 m2 suuruste väikeehitistena püstitatud hooned, mis ei vaja ehitusluba, peavad
olema ehitatud hoonestusala sisse. Väikehoonete püstitamisel tuleb järgida, et krundi suurimat
lubatud ehitisealust pinda ei ületata. Väikehoonete maksimaalset arvu ei määrata ja see arv ei
sõltu ehitusõigusega määratud suurimast lubatud arvust krundil. Rajatiste, mis ei võimalda
tule levikut, ehitamine krundi piirile lähemale kui 4 m on lubatud kokkuleppel piirinaabriga.
Puhkealadeks planeeritud kruntidele (Pos 8 ja 21) hoonestusala määratud ei ole. Pos 8
planeeritud supelranna maale võib rajada puhkeeesmärkidega sobivaid rajatisi ja väikevorme –
päästeinventar, teavitustahvel, riietuskabiinid, pingid, prügikastud, jms. Pos 21 virgestusmaa
krundile uut ehitusõigust ei määrata. Seal asub varjulaune, palliplats ja laste mänguväljaku
elemendid. Rajatiste lisamisel arvestada ehitusseadusest tulenevaid nõudeid ja rajatiste
ohutusalasid.
Piirdeaiad peavad järgima krundi piire välja arvatud järgmistel juhtudel:
• Keila jõe kallasrada peab olema juurdepääsetav ja läbitav kõigile inimestele igal
aastaajal
• Purila-Keskuse2 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndile peab säilima
juurdepääs hooldustöödeks
• Pos 5 elamukrundil võib piirdeaia paigutada nii, et tuletõrjevee hüdrant jääks vabalt
juurdepääsetavaks
• Pos 13 ja 22 kruntidel peab jääma 14 Kose-Purila maantee kaitsevöönd (30 m ulatuses)
piirdevabaks ehk piirde võib ehitada kaitsevööndiga samale joonele.
4.3.2 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Ehitatavad hooned peavad olema keskkonda sobivad, kaasaegsete ehitus- ja
arhitektuurilahendustega ning tänapäevastele energiatõhususe nõuetele vastavad.
Välisviimistluses kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale. Abihooned ja nende välisviimistlus
peavad sobima peahoonega. Ehitustehniliste võtetega tagada müra normtasemed eluhoonetes.
4.3.3 Ehituskeeluvöönd ja tegevused ehituskeeluvööndis
Planeeringuala piirneb Keila jõega, mis on avalikult kasutatav vooluveekogu, millel on
10 m laiune veekaitsevöönd, 50 m laiune ehituskeeluvöönd ja 100 m laiune piiranguvöönd.
Veekaitsevööndi eesmärk on vastavalt Veeseadusele veekogu kaldal või rannal erosiooni ja
hajuheite vältimine. Veekaitsevöönd on käesoleva planeeringuga tagatud.
Vastavalt Looduskaitseseaduse § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal
asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna
või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine. Käesoleva planeeringuga on hoonestusala määratud ehituskeeluvööndist väljapoole,
ka väikeehitised peavad asuma hoonestusalal ehk väljaspool ehituskeeluvööndit. Küll aga on
osaliselt ehituskeeluvööndisse kavandatud tuletõrjevee tagamiseks rajatav tiik. Tiik rajatakse
Keila jõest minimaalselt 25 m kaugusele. Tiiki ei juhita pinnavett Keila jõest.
Tiigi vajadus
Pärna kinnistu asub Purila küla äärealal. Kinnistu lähialal on kaks looduslikku tuletõrje
veevõtu kohta – Kiigemäe ja Pärna kinnistute piiril ja Uue tänava sillal. Need veevõtukohtad
pole piisavad käesoleva planeeringuga kavandatava tiheasustusega ala jaoks. Purila külas
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 9(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
puudub ühisveevärk, millele saaks ehitada hüdrantidega tuletõrjeveevärgi. Piisava suurusega
tiigile saab aga rajada tuletõrje veevarustuse süsteemi, millest lähtuva torustikuga saab läbi
kuivhüdrantide viia tuletõrjevee igast planeeritavast hoonestusalast nõutavale kaugusele. Tiigi
minimaalne kaugus Keila jõest on planeeritud 25 m.
Tiigi suurust kavandades tuleb arvestada järgmisete aspektidega: Tuletõrje
veevõtukohana kasutamiseks peab vee sügavus veekogus peab olema minimaalselt 1,5 m.
Kuna tiik rajatakse elamualale, peavad selle kaldad olema ohutust silmas pidades lauged.
Suurima jääpaksuse korral peab vaba vett jääma jää alla minimaalselt 1 m.
Tiigi maksimaalne lubatud suurus on 0,45 ha. Vastavalt Veeseaduse § 187 p16 ei nõua
alla 1 ha suuruse pindalaga seisuveekogu rajamine veeluba.
4.3.4 Päikesepargi ehituslikud tingimused
Vastavalt üldplaneeringule on elamualal lubatud kõrvalsihtotstarve kuni 25% ulatuses,
kui kui see ei too kaasa häirivat müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, täiendavat olulist autoliiklust
ega parkimisvajadust. Sellest tulenevalt on krundile Pos 9 on kavandatud päikesepaneelide
park. Päikeseenergia tootmisega ei kaasne nimetatud keskkonnahäiringud.
Pos 9 krundile on lubatud vaid elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste
(päikesepaneelid, alajaam, inverterid) püstitamine. Päikesepaneelid peavad asuma väljaspool
maantee külgnähtavusala (20 m äärmise sõiduraja välimisest servast). Ehitusõigus on antud
ühele hoonele alajaama rajatiste katmiseks. Vastavalt Ehitusseadustiku Lisale 1 on
elektritootmisrajatis (päikesepaneel) ehitusloakohustuslik rajatis.
Päikeseelektrijaama võimsus saab olema orienteeruvalt 0,15 MW, toodang ligikaudu
1,4-1,5 MWh/aastas. Iga päikesepaneel on võimsusega ca 345 W. Paneelide asetus võib olla
ühe- kuni 3-realine jaotatuna gruppidesse. Paneelide grupid paigaldatakse
tugivaiade/postide/raskuste abil maapinna kohale. Paneelide kõrgus maapinnast sõltub
paneelide asetamise tüübist, üldjuhul jääb see vahemikku 4-6 m. Võimalusel kasutada
raskustega maapinnale kinnitamist või arvestada kinnitustel maaparandussüsteemi
drenaažtorustikega.
Päikesepaneelid asetatakse ca 35-40 kraadise kalde alla orienteerituna lõuna suunas.
Paneelide madalam osa asub ca 80 cm kõrgusel maapinnast (mis tagab paneelide all õhu
liikumise ja võimaldab hooldust – niitmine, lume koristamine jm) ning kõrgem osa ulatub 3-
realise lahenduse puhul kuni 6 meetri kõrgusele. Päikesepaneelide grupid asuvad üksteisest
sellisel kaugusel, et ka päikese madala asendi korral ei toimuks päikesepaneelide omavahelist
olulist varjutamist.
Päikesepargi ala ja ala sees täiendavalt alajaam on lubatud piirata aiaga, mille kõrgus
on kuni 2 m. Piirde tüüp on võrkaed (keevisvõrk, punutud võrk, loomavõrk vmt), silma
suurusega vähemalt ca 15-20 cm.
4.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
4.4.1 Planeeritav juurdepääsutee
Kruntidele juurdepääsuks rajatakse avalikult kasutatav tee Uuelt tänavalt. Teemaa
laiuseks on planeeritud 12 m, mis võimaldab mahutada teemaale 4,5 m laiuse sõidutee, 2 m
laiuse jalgtee ning haljasribad, kuhu saab rajada haljastuse, välisvalgustuse, immutada
vihmavett ja vallitada lund. Haljasribad teemaal kujundada nõgusatena. Üldkasutatava maa
(Pos 21) juurde viiv teemaa on planeeritud 8 m laiusena. Sinna kavandatakse 4 m laiune
sõidutee ja 2 m laiune jalgtee. Teemaa näitlikud lõiked ja juurdepääsukohad kruntidele on
toodud põhijoonisel.
Kavandatavale supelranna maale (Pos 8) on planeeritud juurdepääs jalgteena (teemaa
laius 5 m).
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 10(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
Juurdepääsutee peab olema kõva kattega ja tolmuvaba. Soovitav on sõidutee katta
asfaltkattega ja jalgtee asfalti või betoonist kõnniteekividega. Tee koormuste arvutamisel
arvestada teenindava transpordi ja päästeauto mõõtude ja massiga. Päästeauto puhul auto
pikkus 8,5 m, laius 2,55 m, kõrgus 3,3 m, pöörderaadius 18,5 m, registrimass 18 000 kg,
teljekoormus 11 500 kg. Juurdepääsutee ümberpööramiskohtadesse mitte istutada haljastust
ning mitte kasutada teekatete eraldamiseks kõrgeid äärekive.
4.4.2 Kergliiklustee
Rapla valla üldplaneeringus on 14 Kose-Purila tee äärde kavandatud kergliiklustee, mille
väljaarendamine on Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud I prioriteetsusega.
Käesolevas detailplaneeringus on selleks jäetud 14 Kose-Purila maantee äärde
planeeringualast 9,1-9,4 m laiune maa-ala. Selle sisse saab kavandada maanteest 10 m
kaugusele 2,5 m laiuse kergliiklustee, mille kõrval on ruumi ka haljastuse või välisvalgustuse
rajamiseks. Kergliiklustee maa-ala näitlik lõige on toodud planeeringu põhijoonisel.
Kergliiklustee saab alguse Uuelt tänavalt. Kergliiklustee ühendada planeeritava tee jalgteega
Uuel tänaval.
Rapla valla üldplaneering näeb ette kergliiklustee ka Uugivälja tee äärde. Seetõttu on
kavandatud kergliiklusteele ka ristumiskohta 14 Kose-Purila maanteega. Kergliiklustee
ristumiskoha kohta on toodud nähtavuskolmnurgad joonisel DP-6, kus on näidatud
nähtavuskaugus 320 m kaugusele mõlemas suunas ning peatumisnähtavus 160 m kaugusele
mõlemas suunas (vastavad projektkiirusele 90 km/h). Kogu maantee ulatuses on
planeeringualal tagatud külgnähtavus projektkiirusel 80 km/h 16-20 m (vastab lähtetasemele
hea-rahuldav).
4.4.3 Parkimine
Parkimine lahendada oma kruntidel. Elamukrundile näha ette 2 parkimiskohta.
Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa parkimisvajadus tuleb arvutada vastavalt
standardile Linnatänavad. Teemaale parkimine pole lubatud.
4.5 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
4.5.1 Haljastus ja heakord
Planeeritavad elamukrundid haljastada omaniku ära nägemise järgi. Kasutada nii kõrg-
kui madalhaljastuse elemente. Kruntide piiretena võib kasutada hekki, mille kõrgus ei tohi
oluliselt varjata naaberkinnistute päikesevalgust. Olemasolevad kõrged puud rinnasdiameetriga
üle 10 cm, mis ei jää ehitusaladele, säilitada.
Maantee ja päikesepark (Pos 9) eraldatakse elamukruntidest 15 m laiuse
kõrghaljastatud vööndiga. Vöönd toimib nii müratõkke eesmärgil kui ka loomade
liikumiskoridorina. Kasutada nii okas- kui lehtpuuliike, hea kooslus on näiteks harilik kuusk
(Picea abies) ja harilik kask (Betula pendula).
4.5.2 Tiigi rajamine ja vertikaalplaneerimine
Keila jõe kääru on kavandatud tiik (pindala kuni 0,45 ha) tuletõrjevee tagamiseks. Tiigi
kaugus jõest minimaalselt 25 m. Väljakaevatud pinnas laotatakse ühtlase kihina lähedalolevale
maa-alale. Kaldad haljastatakse põõsaste ja veelembeste taimedega.
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 11(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
4.6 Tehnovõrgud ja -rajatised
Tehnovõrkude lahendus on koostatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste
tingimuste ja vee- ja kanalisatsiooniseadmete asukohavaliku alusel. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.
4.6.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad
Uute tehnorajatiste paigaldamisel tuleb arvestada standardiga EVS 843:2016
Linnatänavad, kus määratakse tehnovõrkude vahelised, tehnovõrkude, hoonete, rajatiste ja
puude vahelised vähimad kujad ning vähimad kujad tehnovõrkude ristumisel.
Tehnovõrkude puhul arvestada järgmiste kaitsevöönditega:
• Vee- ja kanalisatsioonitorustiku, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on
paigaldatud kuni 2 m sügavusele, kaitsevööndi ulatus on torustiku telgjoonest
mõlemale poole 2 meetrit
• Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid
• Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega liinide
korral 2 m ja 1-35 kV nimipingega liinide korral 3 m
• Sideehitise kaitsevööndi ulatus maismaal on 1 m mõlemal pool sideehitist.
Maakaabelliini, sideehitise ja gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus-
ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Vee- ja
kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi ulatus on määratud Keskkonnaministri määrusega nr 76
16.12.2005 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus.
4.6.2 Veevarustus
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 kohaselt (Eesti Geoloogiakeskus, 2001) on
planeeringualal põhjavesi nõrgalt kaitstud ehk kõrge reostustundlikkusega. Aluspõhjas on 2-10
m moreenikiht ning kuni 2 m paksune savi või liivsavi kiht. Põhjaveekihid asuvad lõhelistel või
karstunud kivimitel.
Vastavalt standardile EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk on elanike keskmiseks
veetarbimiseks aasta lõikes kujunenud 120 L/d. Veevõrgu dimensioonimisel lubab standard
võtta tarbimise hindamise aluseks 120-250 L inimese kohta ööpäevas. Standardi EVS
835:2014 lisa 2 kohaselt on inimese ööpäevaseks keskmiseks veetarbimiseks 143 L.
Eeltoodut arvestades on veevajadus planeeritava eramu kohta on 0,48-0,6 m 3/d.
Arvutuste aluseks on, et ühes elamus elab 4-5 inimest ja vett tarbitakse 120-150 L inimese
kohta ööpäevas. 17 elamukrundi kohta on arvestuslik veetarbimine kuni 8,2-10,2 m3/d.
Büroo- ja kaubandushoonete veevajadus tuleb arvutada ja määrata vastavalt
kavandatavale tarbimisele. Standard 835:2014 pakub tarbimise hindamiseks, et büroo,
ettevõtte või restorani veetarbimine on 20-35 L töötaja või külastaja kohta. Seega võimalik
veevajadus võib jääda 2-3 m3 vahele.
Kuna planeeringuala arendamine on kavandatud järk-järgulisena nii, et esmalt
arendatakse välja jõeäärsed elamualad ning seejärel maanteeäärsed, siis kavandatakse
planeeringualale 2 puurkaevu asukohta, mille tootlikkus jääb alla 10 m 3 ööpäevas. Üks
puurkaev rajatakse planeeringuala keskossa, teisele nähakse ette perspektiivne asukoht
planeeritaval ärimaal (Pos 22). Puurkaevude ümber moodustatakse hooldusala raadiusega 10
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 12(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
m.
4.6.3 Reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Reovesi kogutakse kokku ja puhastatakse väikepuhastis, mis rajatakse krundile Pos 9.
Soovitav on valida puhasti, mille jõudlust saab suurendada koos reovee koguse
suurenemisega. Sellist lahendust pakub näiteks Biorock oma Multirock paralleelselt
paigaldatavate biopuhastite süsteemiga. Reoveepuhasti planeerimisel järgida
keskkonnaministri 01.10.2019 määrust nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Tagatud peab olema
minimaalselt reovee mehaaniline ja bioloogiline puhastamine. Veekogusse või pinnasesse
juhitava vee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused“.
Kuna piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud, siis on soovitav kasutusele võtta
ettevaatusabinõud võimalike lekete korral kahjude vältimiseks ja/või minimeerimiseks.
Biopuhasti ja imbväljaku alune maapind eraldada kilematerjaliga, vajadusel rajatava
imbpeenra materjali vahetada ennetavalt jms. Arvestada, et heitvee immutussügavus peab
olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt
1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Sademevesi tuleb elamukruntidel juhtida hoonetest eemale ja immutada omal krundil.
Sademevee juhtimiseks saab kasutada kraave ja väikeseid veesilmasid, aga ka maa-aluseid
lahendusi (imbtunnel, sademevee immutusblokid (Heitkerbloc, Pipelife Stormbox, vms)).
Sademevee immutamiseks planeeritud teemaal kasutada teemaale kavandatud haljasribasid.
4.6.4 Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus
Elektrivarustuse saamiseks planeeritud kruntidele on väljastanud 23.02.2021 tehnilised
tingimused nr 370651 OÜ Elektrilevi. Vastavalt tehnilistele tingimustele on ette nähtud asukoht
uuele komplektalajaamale planeeritavale teemaale (Pos 23). Uue alajaama toide on
planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Rapla Hagudi 10kV õhuliini mastilt. Alajaamast on ette
nähtud kruntideni eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. 0,4 kV liitumiskilbid ja
jaotuskilbid on planeeritud mitmekohalistena kinnistute piiridele teealasse. Elektrikaablite
koridorid on kavandatud teemaa haljasalale.
Tänavavalgustite valik ja täpne asukoht lahendada eraldi projektiga. Valgustuspostide
minimaalne kaugus teest 0,5 m, postide kõrgus kuni 9 m.
Sidevarustuse tagamiseks on väljastanud 19.02.2021 telekommunikatsioonialased
tehnilised tingimused nr 34853653 Telia Eesti AS: Planeerida sidekanalisatsiooni/multitorustiku
põhitrassi ehitus lähtuvana Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA)u kuuluvast
sidekaevust 084K40 (6690675 Uus tänav transpordimaal). Igale kinnistule/hoonele näha ette
individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt
vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m,
teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette
kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus
ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
4.6.5 Soojavarustus
Hoonete küte lahendada lokaalsena. Soositud on taastuvate energiaallikate kasutamine
nagu puit, päikese- ja maaenergia.
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 13(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
4.7 Tuleohutus
Keila jõele on planeeringuala piiresse loodud kaks looduslikku tuletõrje veevõtukohta –
üks Uue tänava sillal (4347) ja teine Pärna ja Kiigemäe kinnistute piiril (4337).
Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ peab tule leviku takistamiseks ühelt
ehitiselt teisele olema ehitistevaheline kuja 8 m. Sellest tulenevalt on planeeringus määratud
kuja krundi piirist 4 m ja naaberkruntidele rajatavate hoonetevaheline kuja minimaalselt 8 m.
Planeeritavatele elamukruntidele ehitatavad hooned on I kasutusviisiga ja nende
minimaalne tuleohutusklass on TP-3. Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maale
kavandatav hoone on IV või V kasutusviisiga, minimaalne tuleohutusklass on TP-3.
Maksimaalne kõrgus elamutel, elamumaa abihoonetel ja ärihoonel 9 m, veetootmis- ja
kanalisatsiooniehitiste maal ning virgestusmaal 5 m.
Vastavalt standardile EVS 812-6:2012 osa 6 Tuletõrje veevarustus on vajalik
kustutusvee normvooluhulk I ja V kasutusviisiga ehitiste puhul, mille piirpindala on alla 800 m 2
10 l/s, mis tuleb tagada 3 h jooksul (vajaliku tulekustutusvee maht on 108 m3). Kui
planeeritavale ärimaale ehitatakse IV kasutusviisiga hoone, siis on tulekahju normvoolhulk 20
l/s, mis tuleb samuti tagada 3 h jooksul (vajaliku tulekustutusvee maht on 216 m3).
Planeeringualale on kavandatud loodusliku toitega tiik, millele rajatakse tuletõrje
veevõtukoht. Torustik koos tuletõrjevee hüdrantidega on kavandatud kõikide elamukruntideni
ning ärimaani. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012 osa 6 kehtivad looduslikule
veevõtukohale järgmised nõuded: Tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest või
hoone osast ei tohi olla väiksem kui 30 m. Vee sügavus veekogus, mida kasutatakse tuletõrje
veevõtukohana, peab olema vähemalt 1,5 m. Horisontaalse imitarnetoru maksimaalne pikkus
ei ole piiratud, kui see suudab tagada igal aastaajal ning igasuguste ilmastikutingimustega
tulekustutuseks vajaliku vooluhulga hüdrandini. Imitarnetoru peab olema täielikult täidetud
veega, v.a viimased 8 m mõõdetuna hüdrandi otsast (sisaldab tõusukõrgust).
Hüdrantidevaheline kaugus ei tohi ületada 100 m põhimõttega, et ükski hoone ega rajatis ei
ole kaugemal kui 50 m kasutatavast tuletõrjehüdrandist.
Tuletõrje veevarustuse täpsemaks lahenduseks tellida projekt. Juhul kui tiigist lähtuv
veetorustik läheb liiga sügavaks, on võimalik rajada ärimaa krundile ka tehislik veevõtukoht.
Tehisliku veevõtukoha puhul on mõistlik rajada kinnine maa-alune mahuti, mille puhul võib
arvestusliku tulekahju kestvuse vähendada ühe tunnini ja seega väheneb vajalik veekogus
kolm korda. Olenevalt ärimaa kasutusviisist võib tehisliku veevõtukoha maht olla 36 või 72 m 3.
Sellise tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni 2-korruselise elamupiirkonna hooneni
võib olla kuni 150 m.
5. Kuritegevuse ennetamine keskkonna kujundamise kaudu
Kuritegevuse riske vähendavate abinõude osas on lähtutud CPTED (Crime Prevention
Through Environmental Design) korrakaitsjatele mõeldud käsiraamatust (Levald, Sibul, et al,
2015). CPTED lähenemine jagab laiema keskkonna kuritegevuse ennetamise seisukohast
kuueks erinevaks teemaks. Alljärgnevalt on neid käsitletud väikeelamupiirkonna planeerimise
seisukohast:
• Territoriaalsus
Territoriaalsust aitavad tagada keskkonnas selgelt märgistatud piirid avalikus kasutuses oleva
ja erakasutuses olevate alade vahel – piirdeaiad, väravad, teavitusmärgid, -sildid. Kaasa aitab
ka nähtavuse piiramine avalikus ja erakasutuses olevate alade vahel (kõrghaljastus, hekid).
• Järelvalve
Tänapäeval on võimalik kasutada tehnilisi jälgimise vahendeid – kaameraid jmt. Jälgimise
eelduseks on nähtavus: et ala oleks võimalik jälgida, peab seal olema valgus ja vaateväli.
Õueala varustatud liikumisanduritega, haljastus avab vajalikke ja piirab mittevajalikke vaateid.
• Juurdepääsu kontroll
Välistada igasugused ettekäänded, mis võimaldaksid potentsiaalsetel rikkujatel viibida
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 14(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
privaatses või poolprivaatses ruumis. Võõras ei tohiks julgeda või saada alale, hoonesse või
ruumi siseneda.
• Sihtmärgi kindlustamine
Elamute ja teiste hoonete füüsiline turvalisus ja kujundus, et raskendada ruumidesse
sisenemist või vandaalitsemist. See on kõige traditsioonilisem vaste kuritegevusele:
lukustatavad/riivistatavad uksed/aknad/väravad. Sissemurdmisele/vandaalitsemisele peab
järgnema kohene vali alarm, mis ehmatab ja peletab sissemurdja enne kui ta jõuab suuremat
kahju teha.
• Kuvand/juhtimine
Piirkond ei tohi välja näha kulunud ja hoolitsemata. See soodustab üha uusi kuritegusid ja ka
turvatunde kadumist. Võimalusel vältida ehitusperioodi katkemist pikaks ajaks ja või jätkata
ehitusala hooldamist ehituse peatumisel.
• Positiivse kasutamise hõlbustamine
Naabrite omavaheline suhtlemine ja infovahetus.
6. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine ja keskkonnatingimuste seadmine
6.1 Keskkonnatingimuste seadmine
Koos detailplaneeringu algatamisega jäeti algatamata sama detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju kohta
on koostatud eelhinnang, mille kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel
olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonna pöördumatuid muutusi, seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.
Siiski on oluline arvestada järgmiste keskkonnast tulenevate aspektidega:
Planeeringuala jääb rohekoridori alale, mis tähendab, et planeeringualal on oluline
võimaldada loomade võimalikult turvalist liikumist ühelt suuremalt rohealalt teisele. Loomade
liikumiseks on kavandatud maantee ja elamualade vahele 15 m laiune kõrghaljastatud koridor.
Planeeringuala piirneb riigi tugimaanteega, millest tuleneb müra, vibratsioon ja
õhusaaste. Samuti võib häiringuid põhjustada planeeringualast ca 400 m kaugusel asuv
tootmisala. Piirkonnas levivat müra on mõõtnud ja uurinud Akukon Eesti OÜ (töö nr 190936-3,
25.03.2020). Uuringus lähtuti pigem Warmeston OÜ Purila pelletitehasest tulenevast mürast,
kuid uuringus kajastub ka maanteemüra. Lähim mõõtmispunkt asus Uuesilla kinnistul, mis
asub vahetult maantee ääres. Elamu asub 15 m kaugusel maanteest. Uuringu kohaselt Uuesilla
kinnistu mõõtmispunktis fikseeritud müra tasemed jäid allapoole päevase ja öise taseme
piirväärtusi. Lühiajalisi liiklusest põhjustatud tunnipiirväärtuse ületamisi esines põhiliselt
varahommikusel ajal 6-7 vahel. Maantee ja elamuala vahele planeeritud kõrghaljastatud
koridor vähendab nii müra kui ka õhusaaste levimist elamualale. Hoonestusalad on planeeritud
minimaalselt 30 m kaugusele maanteest.
Kuna planeeringualal on põhjavesi nõrgalt kaitstud tuleb erilist tähelepanu pöörata
reovee käitlemise keskkonnaohutusele ja võimalusel kasutada preventiivseid meetmeid
võimalike õnnetuste ärahoidmiseks.
Ehitustööd viia läbi kaasaegsete meetoditega ja ohutusnõuetele vastavalt. Nii ehitus-
kui ka kasutusaegne jäätmete käitlemine korraldada vastavalt jäätmetekke ja -käitluse
eeskirjadele.
Majanduslikest ja sotsiaalsetest aspektidest on oluline välja tuua:
Keila jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille 4 m laiune kallasrada peab olema igal
aastaajal läbitav. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba
veeseisu piirjoonest. Tagada, et kallasrajale ei ehitata piirdeid ja ei takistata muude
meetoditega kallasrajal liikumist vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38-le.
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 15(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
Käesoleva planeeringu elluviimine aitab ellu viia üldplaneeringuga kavandatud olukorda
elamumaa laienemist Purila külast lääne-loode suunas. Külale nähakse ette avalik supluskoht
Keila jõel ning olemasolev külaplats saab eraldi kinnistuks. Planeeringuga on jäetud maa-ala
14 Kose-Purila maantee äärde kergliiklustee rajamiseks, mille välja arendamine on Rapla
maakonnaplaneeringu 2030+ alusel esmase prioriteetsusega.
Kavandatud on ka kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa (ÄK), kuhu on
võimalik arendada esmatarvete kaupluse, kohviku, büroopinnad, kaugtööjaama vmt.
Kavandatavatele kinnistutele on loodud juurdepääs avalikult teelt ning planeeritud on otseteed
jalgsi liikumiseks.
6.2 Tiigi rajamisega seotud keskkonnamõjude eelhinnang
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnangus tiigi rajamist ei käsitletud, kuna
selle planeerimine ei olnud enne teada. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr
224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu, ei ole eelhinnangu andmine kohustuslik, kui rajatakse
veekogu, mille veepeegli pindala jääb alla ühe hektari ja eemaldatava pinnase kogus jääb alla
10000 m3. Kavandatava tiigi veepeegli pindala on maksimaalselt 0,45 ha.
KSH eelhinnangu kohaselt ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses
looduskaitsealasid ja Natura alasid. Lähimad kaitsealused Purila tammed (KLO4001214)
asuvad planeeringualast 140 m kaugusel, Purila mõisa park (KLO1200391) asub 110 m
kaugusel. Planeeringuala asub vastavalt Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule
rohelise võrgustiku alal. Tiik ja selle servaalad saavad olla elupaigaks mitmesugustele looma-
ja taimeliikidele ja seeläbi toetada rohelise võrgustiku looduslikku mitmekesisust.
Planeeringuala on suures osas kaetud maaparandussüsteemiga. Maantee äärsetele
aladele on rajatud drenaaž, kinnistut poolitavad põhja-lõuna suunaliselt ja kagu-loode
suunaliselt maaparandussüsteemi kraavid, mis viivad kuivendusvee Keila jõkke. Keila jõe
äärne lammiala on kuivendamata. Tiiki kavandatakse kinnistu looduslikult kõige madalamasse
ossa. Tiigi rajamine kuivendab ka ülejäänud jõeäärset ala, mis muudab selle kergemini
läbitavaks nii inimestele kui ka loomadele.
Kogu maa-alal levivad viljakad mullad, mis on jõeäärsetel aladel perioodilise liigniiskuse
tõttu gleistunud. Levivad kasvukohale tüüpilised taimeliigid. Taimedele on viljakal mullal
jõeäärsel alal kasvu piiravaks tingimuseks liigniiskus.
Kalda kaitse eesmärgi tagamine
Rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Planeeringualal ei asu kaitsealuseid looduskooslusi. Valdavad on perioodilist liigniiskust
taluvad kooslused. Planeeringu elluviimisega ja tiigi rajamisega muutuvad praegused
looduskooslused, kuid see muutus ei ole looduskaitse seisukohalt oluline.
Jõeäärne rohumaa on praegu liigendatud lepavõsa ja üksikute puudega (kask).
Elamukruntide haljastuses on samuti soovitatav kasutada kõrghaljastuse elemente. Ehitustele
mitte ette jäävad olemasolevad puud on ette nähtud säilitada. Planeeritavale liigendatud
kaldajoonega tiigile tuleb kasuks mitmekesine haljastus, mis pakub elupaigavõimalust
mitmetele linnu- ja loomaliikidele.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Maakasutuse muutumisega muutub mõju ka looduskeskkonnale. Olulisim mõju on
ehitusaegne – kaevetööd, tallamine, müra, heitgaasid, jäätmeteke, kuid see ehitustegevus
(peale tiigi rajamise) on planeeritud kaldaalast väljapoole, kaldast minimaalselt 50 m
kaugusele. Elamute kasutusfaasis mõju väheneb veelgi – tekkiv reovesi suunatakse
puhastisse, jäätmed tuleb koguda ja viia ära vastavalt nõuetele.
Tiigi rajamisega seoses on oluliseks mõjuks maapinna kõrguste muutmine seoses
väljakaevatud pinnase laotamisega tiigi lähiümbrusesse. Tiik kavandatakse krundi kõige
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 16(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
madalamasse ossa. Jõeäärne maa-ala on praegu periooditi liigniiske. Kui väljakaevatud pinnas
laotatakse ühtlaselt järgides looduslikku reljeefi, siis taastub taimkate peagi. Niiskuslembesed
taimekooslused asenduvad osaliselt parasniiskeid tingimusi eelistavate taimekooslustega. Kuna
looduskaitsealuseid taimeliike ega elupaiku Pärna kinnistul ei asu, siis liigniiske pinnase
asendumine parasniiskega ei oma kahjulikku mõju.
Ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Hoonestusalad on kavandatud kogu planeeringualal väljapoole ehituskeeluvööndit.
Planeeringuga soovitakse luua kvaliteetset elukeskkonda, kus on tasakaalus inimtegevus ja
looduskeskkond. Elamukrundid on valdavalt suured – eraldub hoonestatud õueala ja
looduslikum ala. Elamu ja abihoonete asukohta saab vabalt valida hoonestusala piires. Jõe ja
maantee (päikesepargi) äärde jäetakse koridorid loomade liikumiseks.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Kallasrada minimaalselt 4 m ulatuses on tagatud kogu planeeringuala ulatuses.
Juurdepääs kallasrajale on Pos 8 krundilt, kuhu on kavandatud avalik supelranna maa. Pos 8
krundini on planeeritud jalgteed.
6.3 Päikesepargi rajamisega seotud keskkonnamõjude eelhinnang
Kuna päikesepargi rajamine ei olnud KSH eelhinnangu koostamise ajal teada, siis selle
keskkonnamõjusid seal ei hinnatud. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 3 peab otsustaja andma eelhinnangu, kas
energeetika valdkonda kuuluval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Päikesepargi rajamine ei
kuulu sama seaduse § 6 lg 1 järgi olulise keskkonnamõjuga tegevuste nimekirja. Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 täpsustatud tegevusvaldkondade loetelus energeetika
valdkonnas ei ole päikeseenergia tootmist välja toodud kui keskonnamõju hindamise
eelhinnangu andmise kohustusega tegevust.
Päikesepargiga ei kaasne põhjavee- ja õhureostust, jäätmeteket käitamisetapis, müra,
vibratsiooni, soojust, kiirgust, lõhna, avariiolukorra tekke võimalus on minimaalne. Päikesepark
siiski mõjutab maastikuilmet, maakasutust ja bioloogilist mitmekesisust. Praegu on
kavandatava päikesepargi asukohas põld, mis on kuivendatud maaparandussüsteemi drenaaži
ja kraavidega. Haritav põld on monokultuurne, võsastunud kraaviservad, mis ei ole
põllumajanduses soositud, annavad palju juurde bioloogilisele mitmekesisusele.
Päikesepaneelide alune maa-ala võib jääda tiheda niitmise puhul samuti väheväärtuslikuks, kui
aga hooldada seda ala loodusliku rohumaa hooldamise viise silmas pidades, tõuseb selle
liigiline mitmekesisus oluliselt.
Päikesepaneelidega kaetud maastikke on viimasel kümnendil Eestis oluliselt juurde
tulnud. Rajatise elemendid on statsionaarsed, puuduvad liikuvad või vilkuvad osad. Siiski ei
kaasne päikeseelektrijaamaga visuaalseid mõjusid, mis saaksid kaasa tuua olulist ebasoodsat
mõju. Mõningast negatiivset visuaalset mõju leevendab taastuvenergia kasutuselevõtuga
kaasnev positiivne emotsionaalne efekt, kuivõrd päikeseelektrijaama võib käsitleda kui
sümbolit keskkonnasõbralikkusest ning jätkusuutlikkusest.
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse võib päikesepaneele kavandada juhul
kui need on sealt vajadusel teisaldatavad. Soovitav on paneelid kinnitada maapinnale
raskustega või viisil, mis ei lõhu maaparandussüsteemi drenaažitorusid. Kuna päikepaneelide
alla kavandatud maapind on tasane, siis ei nähta ette olulist maapinna kõrguste muutmist. Sel
juhul ei mõjuta päikesepaneelide rajamine ei mõjuta pinnasevee liikumist.
Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringus on Pärna kinnistu määratud
rohekoridori alale. 14 Kose-Purila maantee äärne ala on märgitud rohevõrgustiku konfliktalaks.
Päikesepark oma olemuselt saab teatud määral toimida rohevõrgustiku osana, eriti maantee
äärsel konfliktalal. Kui päikesepaneelide ala on kaetud taimestikuga, mida niidetakse 1-2 korda
aastas, siis selle taimestiku liigirikkus on oluliselt suurem kui põllul ja hoolsalt niidetud muruga
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 17(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
elamukruntidel. Väikeulukitele ala läbimise võimaldamiseks saab valida piisava suurusega
võrgusilmaga (ca 15-20 cm) piirdeaia. Kavandatud päikesepargi kirde- ja kagusuunda on
kavandatud puudevöönd eraldama elamuala päikesepargist ja maanteest. Kagupoolse
metsarivi kõrgust tuleb kontrollida ja kavandada selleks puude istutamise rotatsioon.
Keskkonnakaitselistel eesmärkidel vältida ala taimestiku hooldusel keemiliste
tõrjevahendite kasutamist. Päikesepargi taimestikku hooldada lähtudes pool-looduslike
rohumaade hooldamise põhimõtetest ning koristada niidetud hein peale niitmist.
Energiamajanduse ja keskkonna seisukohalt on oluline, et taastuvenergia
kasutuselevõtuga väheneb fossiilsete kütuste kasutamise vajadus elektrienergia tootmiseks,
misläbi väheneb pikas perspektiivis ka kasvuhoonegaaside paiskumine atmosfääri.
7. Muinsuskaitse eritingimused
Planeeringualale ulatub osaliselt muinsuskaitsealuse ehitismälestise – Purila mõisa
möldrimaja – 50 m laiune kaitsevöönd. Kaitsevöönd ulatub planeeritavale Pos 21 krundile, kus
asub olemasolev külaplats laste atraktsioonide, võrkpalliplatsi ja varjualusega. Pos 21 krundile
uut hoonestusala ei määrata, jäävad olemasolevad ehitised. Vastavalt Kultuuriministri
24.04.2019 määrusele nr 15 Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste
koostamise kord ei pea eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt
väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust.
8. Servituutide seadmise vajadus
Planeeringu elluviimiseks kaaluda Tabelis 2 toodud servituutide kehtestamise vajadust.
Tabel 2.
Nr Teeniv kinnisasi Kinnisomandi Isik, kelle kasuks on Servituudi kehtes-
kitsendused servituut seatud tamiseks vajalik
maa-ala (m2)
1 Pos 4 Tuletõrje veevõtukoht Teenindusalasse
ja veetorustik koos jäävate kruntide
kujadega omanikud
2 Pos 5 Tuletõrje veevõtu Teenindusalasse
hüdrant ja veetorustik jäävate kruntide
koos kujadega omanikud
3 Pos 9-13 Sõltuv Naaberkinnistud
maaparandussüsteem
4 Pos 1-8 Olemasolev 1 kV Kiigemäe ja Jõekalda
elektriõhuliin kinnistu omanik,
Elektrilevi OÜ
5 Pos 8, 18, 21 ja 23 Olemasolev 1-20 kV Elektrilevi OÜ
elektriõhuliin
(HAGUDI:RAP)
6 Pos 22, 23, 25 Olemasolev Valguskaabli omanik
valguskaabel
9. Planeeringu elluviimine
Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 18(19)
Pärna, Purila küla Töö nr 20022 Pärna maaüksuse
Rapla vald, Raplamaa detailplaneering
aluseks ehitusprojektide koostamiseks ning maakorralduslike toimingute läbiviimiseks. Edaspidi
koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele
seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Kavandatud elamumaade ehitusõigus realiseeritakse kruntide igakordsete omanike
poolt. Ehitusõiguse elluviimise eelduseks on detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsutee
rajamine. Planeering viiakse ellu kahes etapis – esmalt arendatakse välja jõeäärsed
elamukrundid, teises järgus maantee ja Uue tänava poolsed elamukrundid. Veevarustus ja
kanalisatsioon ehitatakse välja vastavalt etappidele.
Riigitee kaitsevööndis kavandatavad ehitusloa kohustusega tööde projektid esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Kõikide tehnovõrkude ja -rajatiste talumiseks tuleb seada servituut ja sõlmida
asjakohased notariaalsed lepingud ning teha vastavasisuline kanne kinnistusraamatusse.
Arvestada, et olemasolev maaparandussüsteem on tervik ja seda ei tohi lõhkuda ilma
teiste mõjutatavate kruntide omanike kokkuleppeta. Uus süsteem lahendatakse samamoodi
tervikuna.
Avalikuks kasutamiseks mõeldud kergliiklustee (pos 26) ja selle valgustus rajatakse
maaomaniku ja Transpordiameti koostöös. Kergliiklustee krunt antakse tasuta üle
omavalitsusele, pärast mida vastutab tee projekteerimise ja ehitamise eest omavalitsus. Tee
projekteerimine ja ehitus toimub vastavalt omavalitsuse investeeringute kavale.
Kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada
kahjusid. Selleks tuleb tagada et, ehitatavad ehitised ei kahjusta naaberkinnistute kasutamise
võimalusi, ei ehitamise perioodil ega ka hilisema kasutuse käigus. Ehitamise või kasutamise
käigus tekitatud kahjud hüvitab ehitise igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjus lähtus.
Koostas: Kadri Pilm
K & M Projektbüroo OÜ August 2021 19(19)
Pärna, Purila küla, Rapla vald, Raplamaa Detailplaneering
Pärna maaüksuse detailplaneering 21.04.2021
K &M
PROJEKTBÜROO
Tugiplaan M 1:500
20022 DP 2
Pärna, Purila küla, Rapla vald, Raplamaa Detailplaneering
Pärna maaüksuse detailplaneering 27.05.2021
K &M
PROJEKTBÜROO
Kruntimisplaan M 1:500
20022 DP 3
LÕIGE 2 LÕIGE 2
LÕI
GE
3
1
IGE
LÕI
LÕ
G
E3
1
IGE
LÕ
Pärna, Purila küla, Rapla vald, Raplamaa Detailplaneering
Pärna maaüksuse detailplaneering 27.05.2021
K &M
PROJEKTBÜROO
Planeeringu põhijoonis M 1:500
20022 DP 4
LÕIGE 2 LÕIGE 2
LÕI
GE
3
1
IGE
LÕI
LÕ
GE
3
1
GEI
LÕ
Pärna, Purila küla, Rapla vald, Raplamaa Detailplaneering
Pärna maaüksuse detailplaneering 27.05.2021
K &M
PROJEKTBÜROO
Tehnovõrgud ja -rajatised M 1:500
20022 DP 5
62.50 LÕIGE 2 LÕIGE 2
62.50
LÕI
GE
3
LÕI
G
E3
62.20
62.50
62.90
63.20
63.70
64.00
64.00
Pärna, Purila küla, Rapla vald, Raplamaa Detailplaneering
Pärna maaüksuse detailplaneering 27.05.2021
K &M
PROJEKTBÜROO
Maantee ristmike nähtavuskolmnurgad M 1:500
20022 DP 6
Riigihalduse minister Meie 12.10.2021 nr 6-2/13-24
Maa-amet
Kehtestatud detailplaneeringu edastamine
(Pärna)
Rapla Vallavalitsuse 23. augusti 2021 korraldusega nr 434 (lisatud) kehtestati Purila külas Pärna
detailplaneering. Planeerimisseaduse § 139 lg 4 kohaselt edastatakse kehtestatud detailplaneeringu
andmed valdkonna eest vastutavale ministrile ja maakatastri pidajale.
Kehtestatud detailplaneeringu andmed on kirjaga kaasas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
+372 506 1360
[email protected]
______________________________________________________________________________________________
Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Viljandi mnt 17
[email protected] SWED EE662200221068430132
79511 Rapla Registrikood 77000312