From: Estella Põllu <
[email protected]>
Sent: Monday, October 11, 2021 12:07 PM
To:
[email protected];
[email protected]
Cc: RAM Riigihangete järelevalve list <
[email protected]>
Subject: Riigihange "ERM skulptuuripargi teede ja platside ehitus" (viitenumber 241019)
Tere
Rahandusministeeriumi poole pöördus ettevõtja Eesti Rahva Muuseumi riigihanke "ERM
skulptuuripargi teede ja platside ehitus" (viitenumber 241019) kohta esitatud küsimusega.
Küsimusest tulenevalt märkasime, et riigihankes "ERM skulptuuripargi teede ja platside
ehitus" (viitenumber 241019) määratud pakkumuste esitamise tähtaeg ei vasta riigihangete
seaduses (RHS) sätestatud nõuetele.
Riigihanke üldandmete kohaselt on tegemist ehitustööde lihthankega. RHS § 125 lg 4 teise
lause kohaselt saab minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg olla sellisel juhul 15 päeva.
Selgitame, et hankija võib alati määrata pikema tähtaja, kuid mitte lühema, kui seadus
minimaalsena ette näeb. Antud riigihankes on hanketeade avaldatud 14.09.2021,
pakkumuste esitamise tähtpäev oli 27.09.2021 kl 13.00. Meie arvestuse kohaselt oleks kõige
varasemalt olla pakkumuste esitamise tähtpäeva määratud 30.09.2021.
Selgitame siinjuures, et lihthankemenetluses hakkab pakkumuste esitamise tähtaeg kulgema
hanketeate avaldamisele järgnevast päevast.
Rahandusministeeriumi veebilehel on avaldatud selle kohta järgmine selgitus
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/kkk/1314, p 2):
„Kuivõrd aga lihthankemenetlus algab hanketeate avaldamisega registris (RHS § 125 lg 1),
oleme nõustamispraktikas asunud seisukohale, et lihthankemenetluse puhul algab tähtaja
kulgemine TsÜS-is sätestatud üldreeglitest lähtuvalt hanketeate avaldamisele järgneval
päeval.
Seega juhul, kui hanketeade avaldati 1. septembril, siis tähtaeg hakkab kulgema järgimisel
päeval ehk 2. septembril.
Määruse art 3 lg 2 p b kohaselt lõpeb päevades väljendatav ajavahemik selle viimase päeva
viimase tunni lõpus. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt juhul, kui tähtpäeva saabumine on määratud
päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Sama
paragrahvi lõike 9 kohaselt loetakse tähtaja määramisel päevaks ja vahemikku keskööst
keskööni.
Seega, kui pakkumuste esitamise tähtaja miinimumpikkuseks on 15 päeva, saab hankija
määrata kõige varasemaks pakkumuse esitamise tähtpäevaks 17. septembri. Kui aga
pakkumuste esitamise miinimumtähtajaks viis tööpäeva, saab hankija määrata kõige
varasemaks pakkumuse esitamise tähtpäevaks 9. septembri.“
Antud riigihankes on pakkumused esitatud, mistõttu riigihanke alusdokumentides esinevat
viga ei ole enam võimalik kõrvaldada, seetõttu leiame, et riigihange tuleb kehtetuks
tunnistada. RHS näeb ette, et hankemenetluse (ka lihthankemenetluse) saab hankija
tunnistada kehtetuks põhjendatud vajaduse korral omal algatusel või Rahandusministeeriumi
järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel (RHS § 73 lg 3 p 6).
RHS § 208 lg 1 järgi võib Rahandusministeerium enne hankelepingu või raamlepingu
sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on
rikkunud RHS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad
asjaolud, mis ei võimalda riigihanget õiguspäraselt jätkata. Järelevalvemenetluse
läbiviimiseks ja ettekirjutuse tegemiseks puudub vajadus, kui hankija teeb ise otsuse
hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 73 lg 3 p 6 alusel saab hankija tunnistada
hankemenetluse kehtetuks hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal
algatusel. Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud on korduvalt sedastanud, et hankijal on
riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel väga lai diskretsiooniruum (vt. nt.
TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452, p 13) ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on
õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning
on reaalne (vt. nt. VAKO 13.07.2018, nr 129-18/195365, p 10). Nõnda ei pea põhjendatud
vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks olema üksnes hankijast sõltumatu
objektiivne põhjus, vaid võib tuleneda ka hankijast endast (vt. nt. VAKO 24.04. 2018, nr 54-
18/191319, p 12).
Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajaduse võivad tingida hankija enda
eksimused (vt. nt. VAKO 13.07.2018, 129-18/195365, p 10), eelkõige vead, mida hankijal
hankemenetluse kehtetuks tunnistamise üle otsustamise hetkel enam parandada ei õnnestu.
Kui hankija leiab, et on teinud hankemenetluses tõsiseid ja riigihanke tulemusi mõjutavaid
vigu, on tal võimalik hankemenetlus kehtetuks tunnistada (vt. nt. TlnHKo 19.01.2016, nr 3-
15- 3055, p 18). Samuti on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija algatusel
võimalik igas hankemenetluse etapis enne lepingu sõlmimist, sealhulgas pärast pakkumuse
edukaks tunnistamist või edukaks tunnistatud pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist
(vt. nt. VAKO 20.02.2018, nr 7-18/191465/193893, p 19).
Tulenevalt RHS § 205 lg 2 teisest lausest võib Rahandusministeerium küsida
järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks hankijalt selgitusi ja koguda lähteandmeid.
Järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks palume hiljemalt 15.10.2021 teatada, kas
Eesti Rahva Muuseum kavatseb lihthankemenetluse "ERM skulptuuripargi teede ja platside
ehitus" (viitenumber 241019) kehtetuks tunnistada omal algatusel. Kui jah, siis palume
edastada ka vastav hankija otsus. Hankija selgitused ja/või järgnevad riigihankes
vastuvõetud otsused palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna e-
posti aadressil
[email protected].
Käesolev e-kiri on käsitletav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
juurdepääsupiiranguga teabena kuni järelevalvemenetluse alustamata jätmise
otsustamiseni, järelevalvemenetluse alustamisel menetluse lõppemiseni (AvTS § 35
lg 1 p 2).
Lugupidamisega
Estella Põllu
osakonnajuhataja asetäitja
Riigihangete ja riigiabi osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3435
[email protected]
https://riigihanked.riik.ee
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee