dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 11. oktoober 2021
Viit
1.3-3.1/7069
Registreeritud
11. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maksu- ja Tolliamet, Maksu- ja Tolliamet, Maksu- ja Tolliamet, Maksu- ja Tolliamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.3 KONTROLL JA AUDITEERIMINE
Sari
1.3-3.1 Siseauditi lõpparuanded (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.3-3.1/2021
Vastutaja
Silja Kaarma (Rahandusministeerium, Siseauditi osakond)

Failid

  • 📎1.3-3.17069 11.10.2021 Väljaminev kiri.asice444 KB

Sisu (failidest)

Tolli järelkontrolli tegevus Audit nr A0 4 /20 2 1 / M TA Lõpparuanne 11 . 1 0. 20 2 1 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISUKORD PAGEREF _Toc83031996 \h 2 A-OSA PAGEREF _Toc83031997 \h 3 1. Auditi iseloomustus PAGEREF _Toc83031998 \h 3 2. Tähelepanekute olulisuse määramine PAGEREF _Toc83031999 \h 3 3. Lühiülevaade PAGEREF _Toc83032000 \h 4 B-OSA PAGEREF _Toc83032001 \h 7 TÄHELEPANEKUD PAGEREF _Toc83032002 \h 7 Oluline tähelepanek 1.1 – Tolliosakonnas ei ole koostatud järelkontrolli ja tolliauditi tegevust reguleerivat osakonnasisest formaliseeritud normdokumenti. PAGEREF _Toc83032003 \h 7 Väheoluline tähelepanek 1.2 – Järelkontrolli suunatud ettevõtte/deklaratsiooni teavitamise protsessis esineb puudusi. PAGEREF _Toc83032004 \h 8 Väheoluline tähelepanek 1.3 – Tööde valimisel lähtutakse deklaratsioonide aegumistähtajast, mitte riskipõhisest lähenemisest. PAGEREF _Toc83032005 \h 9 Oluline tähelepanek 2.1 – Välja ei ole töötatud kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi. PAGEREF _Toc83032006 \h 10 Oluline tähelepanek 3.1 – Tolliaudiitorid ei ole saanud piisavalt vajalikul tasemel koolitust, sh ei ole küsitud koolitussoove ega hinnatud koolitusvajadusi. PAGEREF _Toc83032007 \h 11 Väheoluline tähelepanek 4.1 – Tolliaudiitorite ametijuhendites on sätestatud töökohustus, mis ei kuulu nende tegevusalasse. PAGEREF _Toc83032008 \h 12 A- OSA Auditi iseloomustus Auditi läbiviimise alus Rahandusministeeriumi siseauditi osakonna 20 2 1 . a tööplaan (kinnitatud rahandusministri ja riigihalduse ministri 1 9 .0 4 .20 2 1 käskkirjaga nr 72 ) . Auditi eesmärk Anda arvamus tolli järelkontrolli protseduuride optimaalsuse ja tõhususe kohta. Eesmärgi saavutamiseks analüüsit i tolliauditi protsessi toimemudelit . Auditi läbiviija(d) Auditi viis läbi SAO juhtivaudiitor Silja Kaarma (auditi juht) . Auditi eest vastutav isik on SAO juhataja Gert Schultz . Auditi toimingute läbiviimise aeg Audit viidi läbi ajavahemikul 0 7 . 0 7 .20 2 1 kuni 11 . 1 0. 20 2 1 . a . Auditi ulatus Auditi käigus hinnat i tolliauditi korraldamise toimimist perioodil 0 7 .0 7 .20 2 1. a kuni auditi toimingute lõpe tami seni . Auditi raames ei hinnat ud olemasolevate juhendite tervikteksti sisu ja ülesehituse (täielikku) vastavust EL tolliseadustikule , tööpaberite , aruandluste jms kvaliteeti ning sisu õigsust , samuti järelkontrolli suunamise põhjuseid . Läbiviidud auditi toimingud Auditi eesmärgi saavutamiseks viis audiitor läbi järgmised toimingud: tolliauditialast tegevust reguleerivate õigusaktide ja juhendite ülevaat amine kohustuste ja eesmärkide väljaselgitamiseks ; tolliauditi toimemudeli analüüsimine ( tööjaotus, töökorraldus, kommunikatsioon, otsustamisprotsess, arvestuse pidamine ja tulemuste jälgimine j ms ); ametijuhendite ülevaatamine ; i ntervjuude läbiviimine tolliauditi valdkonna ametnikega . Auditeerimise standardid Rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse ( IIA ) standardid Tähelepanekute olulisuse määramine Tähelepaneku olulisus Risk Riski maandamine Oluline on kõrge ilmnemise tõenäosusega või võib omada negatiivset mõju organisatsiooni tegevusele ja/või eelarvele, kui sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja/või sarnased eksimused hakkavad korduma järgneva 6 kuu kuni 1 aasta jooksul Väheoluline realiseerumine on vähetõenäoline protsessi tõhustamine; kvaliteedi parandamine Positiivne tähelepanek positiivne hinnang ja tunnustus valdkonna korraldusele; tõhusale tegevusele; toob välja parima praktika Hinnangu andmisel on lähtutud 4-astmelisest skaalast, mis põhineb rahvusvahelise ühingu IIA ( Institute of Internal Auditors ) tegevussuunisel „ Siseaudiitori arvamuse koostamine ja avaldamine“. Arvamuse andmise alusena kasutatud hindamiskriteeriumid on RM juhtkond heaks kiitnud: Hinnang Sisekontrolli - meetmed Riskid Jääkriski tase Juhtkonna tegevus mõjus on adekvaatsed, sobivad ja mõjusad on juhitud madal puudub oluline vajadus, kuid parendused võivad olla võimalikud parendamist vajav tuvastatud ükskikud kontrollinõrkused on juhitud madal kuni keskmine mõningane vajadus tegutsemiseks oluliselt parandamist vajav tuvastatud mitmed kontrollinõrkused ei ole juhitud keskmine kuni kõrge vajadus oluliseks ja erandjuhul kiireloomuliseks tegutsemiseks mitterahuldav ei ole adekvaatsed, sobivad ja mõjusad ei ole juhitud kõrge vajadus oluliseks ja üldjuhul kiireloomuliseks tegutsemiseks L ühiülevaade Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA ) tegeleb riigitulude haldamise, riikliku maksu- ja tollipoliitika rakendamise ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega. Riik on seadnud n eile kaks peamist ootust: koguda kokku riigi maksutulud ning kaitsta ühiskonda varimajandusest tulenevate ohtude eest. Probleemsetele maksumaksjatele, kelle tegevus põhjustab majanduskeskkonnas ebavõrdsust, on mõeldud järelevalvelised tegevused, mille peamine eesmärk on tagada võrdne maksukonkurents ja ühiskonnakaitse. Parima tulemuse saavutamiseks peavad järelevalvelised tegevused olema hästi sihitud, võimalikult mõjusad ja läbi viidud süsteemselt . Tolliaudit on selline tollikontroll või hindamine, millega tagatakse, et ettevõtjad täidavad Euroopa Liidu ja siseriiklikke õigusakte ja nõudeid kõikides tolliga seotud valdkondades. Tolliaudit on süstemaatiline ja objektiivne protseduur ettevõtja andmete, tegevuse ja sündmuste täpsuse ja täielikkusega seotud tõendite kogumiseks, hindamiseks ja sellega seotud aruandluseks. Tollikontrollid toimuvad ühtse riskijuhtimise raamistikus, mis põhineb tolliametite vahelisel riskialase teabe vahetusel ja riskianalüüsi tulemustel ning millega määratakse kindlaks ühtsed riskikriteeriumid ja standardid, kontrollimeetmed ja kontrolli eelisvaldkonnad. Kontrollimeetodina moodustab tolliaudit osa laiemast lähenemisviisist riskijuhtimisele. R ahvusvahelise kaubanduse ulatust silmas pidades ei oleks võimalik teha tollikontrolli kõikide kaupade korral sissetoomise kohas või tollivormistuse/vabastamise ajal. Seetõttu tuleb kindlaks teha, mis liiki risk kaupadega kaasneb ja millist asjakohast kontrolli tuleks rakendada. Vabastusjärgsete kontrollide eesmärk on tagada, et ettevõtja täidab asjaomaseid õigusakte ja nõudeid ning et tollivõlg on korrektses summas tasutud. Vabastusjärgne audit on kaupade tollist vabastamisele järgneva kontrolli liik, mis hõlmab ettevõtja halduse, töökorralduse, sisekorra ja/või sisesüsteemide (nt raamatupidamine, logistika jne) uurimist eesmärgiga koguda, hinnata ja esitada tõendeid, mis toetaksid objektiivset arvamust selle kohta, kas ettevõtja täidab asjaomaseid õigusakte ja nõudeid. Vabastusjärgne audit hõlmab ettevõtja äritegevuse, protsesside, süsteemide ja sisekontrolli ulatuslikku uurimist koos üksikasjaliku hindamisega eriotstarbelise testimise abil. Tolliosakonna kaks tolliaudiitori t teostavad k ontrolli üldjuhul tollideklaratsioonide ja/või -toimingute õigsuse tagamiseks pärast kauba vabastamist , mida võib liigitada muud liiki vabastusjärgseteks kontrollideks ( tolliauditi juhendi kohaselt ) ning mis ei ole hõlmatud vabastusjärgse auditi määratlusega. Enamasti on tegemist tehingupõhiste kontrollidega, mille eesmärk on tagada varem välja valitud piiratud arvu tollideklaratsioonide õigsus konkreetses valdkonnas, näiteks dumpinguvastaste meetmete või päritolu/eelisõiguse kontroll, päritolusertifikaatide kontroll, vastastikuse abi taotluse alusel läbi viidud kontroll, tollikontroll ladudes (nt inventuur või laoarvestuse kontroll), tariifseks klassifitseerimiseks (nt kaubakoodi korrigeerimine pärast valimi moodustamise tulemusi) ja tolliväärtuse kindlakstegemiseks (nt lisadokumentide kontrollimine, vastused vastastikuse abi taotlusele jne) läbi viidud kontroll. Ehkki tegemist on vabastusjärgsete kontrollidega, ei loeta muud liiki vabastusjärgseid kontrolle audititeks, kuna nende ulatus on piiratum , see ei hõlma ettevõtja sisekontrollisüsteemide ja protseduuride uurimist ning seda liiki k ontrollide ettevalmistus- ja aruandlusetapid on lihtsamad ja lühemad , kuna muude vabastusjärgsete kontrollide puhul on objekt juba valitud . Üldjuhul lisatakse ettevõtted riskikavasse teiste, nt teabeosakonna ( edaspidi TBO ) poolt ja/ või kriteeriumi põhiselt ehk riskid on eelnevalt tuvastatud ja hinnatud teiste üksuste poolt. Tolliaudiitorid juhinduvad oma töös olulises osas Liidu tolliseadustikust , selle rakendusaktidest ja maksuaudiitori töökorrast , viimane sisaldab senini tolliauditi teemat puudutavat infot . MTA struktuuri muudatuse tulemusena liideti alates 2007. aastast tolli järel evalve maksuauditi osakonnaga ning 2019. aastast kuulub tolli järel evalve tolliosakonna koosseisu. Maksuauditi osakonda liiguti koos järelkontrolli ametnikega, tag asi tolliosakon da liikusid üksnes tööülesanded, ametnike üle ei võetud . Tollia uditite tegemise protsess, sh ülesehitus, tööpaberite põhjad jms on jäänud suures osas samaks, mi da rakendati maksuauditi osakonna ajal . P rogrammi „Toll 2020“ raames koostati vabastusjärgse auditi ja tolliauditi juhendi ajakohastamise töörühma ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi üksuse A3 poolt tolliauditi juhend . Juhendi eesmärk on aidata liikmesriike tolliauditite korraldamisel ja läbiviimisel. Juhendis kirjeldatakse järelevalve tegemise aluseid ja põhimõtteid üldisemalt ehk juhendis käsitletakse peale m uud liiki vabastusjärgse kontrolli ka muid kontrolli tegemise liike. Siiski on juhendile tuginedes võimalik saada ülevaade vabastusjärgse kontrolli protsessi raamistikust ja tegevus - suunistest. Tolliauditi valdkonda koordineerib MTA tolliosakon na sisepiiri valdkonna tollitariifide üksus . KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi eesmärgiks oli anda arvamus järelkontrolli / tolliauditi protseduuride optimaalsuse ja tõhususe kohta. Eesmärgi saavutamiseks analüüsit i ainult tolliauditi protsessi toimemudelit. Hinnangu andmisel tuginesid RM siseauditi osakonna (edaspidi SAO) audiitorid toimingute käigus kogutud tõendusmaterjalidele, sh intervjuudele ja auditi tulemusena tehtud tähelepanekutele. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud/mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. T olliaudiitorid ei läbi muud liiki vabastusjärgse te kontroll ide tegemisel kõiki auditile omaseid etappe , kuna kontrolli ulatus ei ole tavaliselt nii suur kui (vabastusjärgsel) auditil ehk enamasti on tegemist tehingupõhiste kontrollidega . Kuna muude vabastusjärgsete kontrollide puhul on objekt id juba ette antud, siis on seda liiki kontrollide ettevalmistus- ja aruandlusetapid lihtsamad ja lühemad ning ei hõlma ettevõtja sisekontrollisüsteemide ja protseduuride ulatuslikumat uurimist koos üksikasjaliku hindamisega eriotstarbelise testimise abil. Kontrollide teostamisel lähtutakse suuresti maksuaudiitori töökorrast , mis ei vasta täielikult tolliaudiitori profiilile. S eega puudub tolliaudiitorite sisemine töökord, mis kirjeldab järelkontrolli /auditeerimise protsesse, tööjaotust ja töökorraldust, valimi kasutamise põhimõtteid ( valim moodustatakse enamasti tehingu tasandil ), järelevalvet jms . Audiitorid nõustuvad, et kõiki tolliauditi juhendis kirjeldatud auditi etappe ei saa (ei ole mõistlik) täies ulatuses muud liiki vabastusjärgsete kontrollide teostamisel kohaldada, kuid juhendile tuginedes on võimalik koostada, sh EL nõudeid arvestades, tolliauditi tegevusi kirjeldav ühtne metoodika, mille eesmärk on tagada tolliauditi tööde läbiviimisel sarnase töömetoodika kasutamine, tööülesannete korrektne ja kvaliteetne täitmine (sh dokumentide säilitamise nõuded) ning tolliauditi tegevuste hindamiseks aluse loomine. Järelkontrolli protsessi üle ei teostata vajalikus mahus korrapärast hindamist, võrdlemist kehtivate standarditega, järelkontrolli / auditeerimisprotsesside järelevalvet ning tagasisidet, et teha kindlaks/hinnata, kas kontrolli protsess kulgeb tõrgeteta ja kas on vaja teha parandusi . Audiitorid leiavad, et tollitariifide üksuse juhi, kelle ülesandeks on ametijuhendi järgselt mh üksuse töötulemuste analüüsimine , töökoormuse tõttu ei ole kvaliteedi hindamine kirjeldatud mahus võimalik. Audiitorid leiavad, et 2019. aastal tolliauditi liitmisel tolliosakonnaga ei hinnatud eelnevalt olemasolevaid ressursse , osakonna suutlikkust ega liitmisega saavutatavat kasutegurit – ülesannete lisandumisel oleks pidanud analüüsi ma tolliosakonna tööde mahtu , olemasolevat /uut personali ( t olliauditi ülesan ded ei määra tud piisava ettevalmistusega töötajatele ) ja muid tegureid ehk eeltöö/ettevalmistusetapp tehti puudulikult . Praeguste tööde mahtude juures tuleks tööülesandeid ja vastutust osaliselt delegeerida või kaaluda nt ( juhtiva ) tollia udiitori juurde võtmist , eraldi järelkontrolli üksuse loomist vms , mis tagab järelkontrolli ( muud liiki vabastusjärgse d kontrollid ) ja tolliauditite (v abastusjärgne audit ) tegemise nõutud tasemel ja mahus. T olliaudiitoritelt ei ole küsitud koolitussoove ega hinnatud koolitusvajadusi. Piirdutakse nende koolitus tega , mida r iigitöötaja iseteenindusportaali s ( RTIP ) pakutakse. Järelkontrollide ja a uditite tegemi ne eeldab lisaks tolliteemade tundmisele ka audiitoritööks vajalikke teadmisi ja oskuseid , nt teadmisi auditiprotsessi ja -meetodite, riskihindamise, valimi moodustamise meetodite, dokumentide jms põhjalik ust käsitlemi sest, samuti teadmisi ettevõtjate ärikorraldusest, ülesehitusest, tegevusest , sisekontrollidest jms . Tolliasutuses töötav audiitor peaks end järjepidevalt oma kutsealal täiendama, parandama oma oskusi ja nende kvaliteeti . Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et tolliauditi valdkonna toimemudel toimib, kuid mõningad parandused on siiski vajalikud . A uditi käigus tehti järgmised olulised tähelepanekud: Oluline tähelepanek nr 1.1 – Tolliosakonnas ei ole koostatud järelkontrolli ja tolliauditi tegevust reguleerivat osakonnasisest formaliseeritud normdokumenti . Oluline tähelepanek nr 2 .1 – Välja ei ole töötatud kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi . Oluline tähelepanek nr 3 .1 – Tolliaudiitorid ei ole saanud piisavalt vajalikul tasemel koolitust, sh ei ole küsitud koolitussoove ega hinnatud koolitusvajadusi . Lisaks on aruande B-osas toodud auditi tulemusena tehtud väheoluli sed tähelepanek ud ja soovitus ed . Auditi töörühm tänab MTA tolliosakonna töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. B -OSA TÄHELEPANEKUD 1. Töökorraldus Audiitorite hinnangul tolliauditi tegevus olulises osas toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud. Audiitorid leiavad, et tolliauditi toimimise mudeli üheselt mõistmisel ning osakonna töö efektiivsemaks muutmisel tuleb tolliauditi valdkonna kohustused ja olulisemad ülesanded kirjalikult fikseerida . Lisaks soovitame täiendada s isemisi protsesse ettevõtte/ deklaratsiooni järelkontrolli suunamise teate edastamisel ja kontrolli/ auditi läbiviimise jälgimise l . T ööde valimisel tuleks lähtuda riskipõhisusest , mitte ainult aegumistähtajast ( Hinnang – parendamist vajav ) . Oluline t ähelepanek 1 .1 – Tolliosakonnas ei ole koostatud järelkontrolli ja tolliauditi tegevust reguleerivat osakonnasisest formaliseeritud normdokumenti . Õiguslik alus, mis hõlmab tolliasutuste õigust ettevõtjaid ja kolmandaid isikuid kontrollida, sisaldub üldjoontes L iidu tolliseadustikus ja/või liikmesriikide õigusaktides. Liikmesriigiti on järelevalve süsteem üles ehitatud erinevalt ehk järel evalve reeglite järgmine ja järelkontrolli /tolliauditite teostami ne on iga liikmesriigi enda korraldada. Tolliosakonnas ei ole koostatud tolliauditi tegevust reguleeriv at normdokument i ( käsiraamat ut , töökorda vms) , mis kirjeldab tegevuste eesmärke, põhimõtteid, korraldust , vastutust ja kus võim alik, ka tähtaegu. Programmi „Toll 2020“ raames koostati vabastusjärgse auditi ja tolliauditi juhendi ajakohastamise töörühma ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi üksuse A3 poolt tolliauditi juhend. Juhendi eesmärk on aidata liikmesriike tolliauditite korraldamisel ja läbiviimisel. Juhendis kirjeldatakse detailsemalt audit i kontseptsiooni ja tolliauditi tegemise eri etappe ehk muud liiki vabastusjärgsete kontrollide tegemise aluseid ja põhimõtteid on kirjeldatud üldisemalt . Seega ei anna tolliauditi juhend üksikasjalikke juhiseid tööjaotusest, tö ökorraldusest, vastutusest jms , kuid juhendis käsitletavaid auditimeetodeid saab kohaldada ka muud liiki vabastusjärgsete kontrollide läbiviimisel . Tolliaudiitorid juhinduvad kontrollide läbiviimisel mh endiselt maksuaudiitori töökorrast ( intervjuu põhjal on see põhijuhis ) , mis reguleeris tolliaudiitorite tööd perioodil , kui tolli järelkontroll kuulus maksuauditi osakonna koosseisu. Audiitorid leiavad, et maksuaudiitori töökord ei vasta täielikult tolliaudiitori töö profiilile , sh lähtuvad maksuaudiitorid oma töös Eesti maksukorralduse seadusest jms, tolliaudiitoritele on aluseks Liidu tolliseadustik. Intervjuudest selgus, et tolliaudiitoritel puudub ligipääs käsiraamatus viidatud linkidele ning kasutusel olevad dokumentide põhjad on (algselt) koostatud maksuaudiitorite jaoks , mida tolliaudiitorid on kohanda nud vastavalt käimasolevatele menetlustele . Normdokument töötatakse välja selleks, et üheselt mõista tolliauditi toimimise mudelit järelevalve valdkonnas. Auditi läbiviimisel selgus, et tolliauditi ga liitunud ametnik e le valmistas esialgu raskusi tolliauditi teema üldiselt - töösisust ja protseduuridest aru saamine, infosüsteemide ja erinevate andmebaaside otstarve, aruandlus jms. Seega on osakonnasisese normdokumendi kehtestamine vajalik ja kasulik juba üksnes (tulevikus) uue töötaja seisukohalt. Normdokumendi eesmärk on järel evalve valdkonnas aidata kaasa järelkontrolli ja tolliauditi toimimisele lähtudes ühtsest metoodikast , sh kirjeldades järelkontrolli protsesse, tööjaotust, töökorraldust, kontrollitoiminguid jms. Lisaks aitab normdokument kaasa tööülesannete korrektse le ja kvaliteetse le täitmise le ning loob aluse järelkontrolli tegevuste hindamiseks ( vt TP nr 2.1 ) . O luline on hoida sisemisi protseduurireegleid ajakohasena, vajadusel teha sellesse täiendusi ja muudatusi. Risk : Ku i osakonnas ei ole koostatud osakonnasisest järelkontrolli / tolliauditi tegevus i k irjeldavat normdokumenti , siis võib esineda oht, et töötaja(te) lahkumisel või haigestumisel ei suudeta (pooleliolevaid) tööülesandeid tõrgeteta ja sujuvalt üle võtta. Samuti võib esineda oht, et (uued) tolliaudiitorid ei ole teadlikud, mi lli s eid ülesandeid ja tegevusi tolliaudit hõlmab. Soovitus : Soovitame koostada valdkonna tegevusi reguleeriva normdokumendi ( käsiraamatu /töökorra vms) , mi s kirjeldab järelkontrolli / tolliauditi tegevuste eesmärke, põhimõtteid, korraldust, vastutust ja tähtaegu (kus võimalik) . Lisaks soovitame normdokumendi s kajastada ka järelkontrolli tegemiseks vajalike andmebaaside ja infosüsteemide loetelu ning nende kasutamise põhimõtted ja otstar v e. Soovitame jälgida, et tööülesanded on kirjeld atud piisavalt selge lt ja kasutajatele üheselt arusaadav alt, sh on dokumendi koostamisel arvestatud Liidu tolliseadustikus t tulenevate nõuete ga ja tolliauditi juhendis toodud „peaks“ tingimus tega , millele oodatakse vastavust , m h jälgida, et järel evalve ja tolliaudiitorite tegevuse tulemuse na on kaetud kõik kontrolliliigid . Auditeeritava kommentaar : Oleme teadlikud tolli järelkontrolli tolliaudiitori tegevusi kirjeldava käsiraamatu vajalikkusest ning võtame soovituse arvesse. Väheo luline t ähelepanek 1.2 – Ettevõtte või deklaratsiooni j ärelkontrolli suuna mise protsessis on puudusi . Tolliasutused vahetavad riskiteavet ja riskianalüüside tulemusi, kui tolliasutuse hinnangul on riskid olulised ja tollikontroll vajalik ning kontrolli tulemused näitavad, et riski põhjustav sündmus on toimunud või kontrolli tulemused ei näita, et riski põhjustav sündmus on toimunud, kuid asjaomane tolliasutus leiab, et oht kujutab endast suurt riski mujal liidus . See tähendab, et t olliasutustel on kohustus vahetada riskiteavet ja riskianalüüside tulemusi teiste tolliasutustega, kui nende hinnangul on riskid olulised ja tollikontroll vajalik või kui leitakse, et oht kujutab endast suurt riski mujal liidus. Üldjuhul suunatakse järelkontrolli /tolliauditisse ettevõtted/deklaratsioonid TBO , tolliosakon na ( TKÜ , ÜTV ) vm osakonna /üksuse poolt ehk m uude vabastusjärgsete kontrollide puhul on objekt juba valitud . Praeguse töökorralduse järgi edastatakse järelkontrolli vajavate objektide nimekiri e-kirja ga tolliosakonna sisepiiri valdkonna valdkonnajuhile ja tollitariifide üksuse juhile, viimane edastab uue tööülesande e-kirja ga tolliaudiitoritele . Tolliaudiitorid lisavad uue tööülesande järelkontrolli tabelisse. Järelkontrolli lõppedes edasta takse kontrolli tulemused e-kirja teel kavandamise ja valimise eest vastutavale osakonnale, kes korrigeerib eelduslikult kõnealuse ettevõtja riskihinnangut ja – näitajaid , sh peab TBO teatud deklaratsioonide kontrolli tulemused edastama OLAF-le . Seega puudub objekti edastanud üksusel lihtne viis menetlusprotsessist ülevaate saamiseks. M enetluse jaoks täiendavate andmete kogumine toimub kirja/telefoni teel. Saamaks infot menetluse seisu kohta , kontakteeru takse tolliaudiitoritega, mis kuluta b asjatult nende aega. Ühe objekti menetlemise korral tuleb teha palju käsitsi tööd , seejuures töötatakse paralleelselt mitme süsteemiga - aktid/ otsused koostatakse MS- Word’i abil , o bjektide kohta peetakse arvestust M S- Excel`is , otsused registreeritakse ning töövoog suunatakse LiveLink’i , taustateabe hankimiseks kasutatakse erinevaid infosüsteeme/rakendusi (nt Apex , Laak jne) jne. Maksuaudiitoritel on kasutusel kontrollikeskkonna rakendus, milles fikseeritakse kontrolliülesanded ja kontrolliga seonduv info ehk piisava kontroll-jälje olemasolu on tagatud. Seega on järelkontrolli /auditi alustamise vajadus põhjendatud, otstarbekas ja läbinähtav (riskipõhine lähenemine), kuid puudusi esineb järelkontrolli suunatud ettevõtte/deklaratsiooni teate edastamisel ja kontrolli toimingute jälgimisel . Lisaks sisaldab m enetlusprotsess liiga palju käsitöö d , mida tuleks võimalusel automatiseerida ehk lihtsustada . Risk: Kui järelkontrolli suunatud ettevõtte/deklaratsiooni teate edastamisel esineb p uudusi , siis võib esineda oht, et kirjeldatud töökorraldus võib viia eksimuste tekkimisele ning tekitada juhile ja tolliaudiitoritele lisakohustusi – nt mingi detaili ununemisel saadetakse uus täiendav e-kiri , mis võib jääda märkamatuks; tehniliste probleemide korral ei pruugi teatis jõuda adressaadini; teatis saadetakse (peatselt) lahkuva ametniku postkasti ning teatud aja möödudes on vajalik info „kadunud“ (puudub kontroll-jälg); suure töökoormuse tõttu võib saadetud e-kirja läbivaatamine ja edastamine viibida (tegemist on kiireloomulise juhtumiga) või jääda märkamatuks (nii juhi kui ka tolliaudiitorite endi poolt) vms. Samuti ei pruugi i nfo olla ülevaatlik ja rahuldada kõiki osapooli. L isaks võib tolliaudiitoritel jääda ekslikult järelkontrolli läbiviimise alus ülejäänud dokumentatsiooni juurde talletamata ehk puudub kontroll-jälg. Soovitus: Soovitame üle vaadata ja kaardistada olemasolevad töö korraldused ning võimalusel tekitada ühtne keskkond, kuhu on ligipääs asjasse puutuvatel isikutel ( TBO -l, tolliaudiitoritel , juhil jne ), sh kajastuvad keskkonnas tehtud, tegemata ja o otel auditid ning tagasiside , mille tulemusena saab TBO vajadusel nt korrigeerida kõnealuse ettevõtja riskihinnangut ja – näitajaid . Ühtlasi annab ü htse teeninduskeskkonna kontseptsioon digitaalse lahenduse elektroonilise teabe vahetamiseks erinevate osakondade vahel, mis tähendab ka kokkuhoidu tööajas. U ue keskkonna eesmärk oleks vähendada praegust nn käsitööd . Auditeeritava kommentaar: Arvestame tähelepanekus toodud soovitustega ja tegevused selles osas toimuvad. Praegu on asjasse puutuvatel isikutel ligipääs MS-Excelile, kus peetakse objektide kohta arvestust ning kus on võimalik saada infot menetluse seisu kohta . Protsessi parandamiseks on lähiajal plaanis alustada objektide töösse suuna mist TOTS rakenduses. Lisaks on MTA-s k äimas M enetluskonna projekt. Nt 2021 toimus projekti raames järelkontrolli tööprotsesside kaardistamine. Väheo luline tähelepanek 1.3 – Tööde valimisel lähtutakse deklaratsioonide aegumistähtajast, mitte riskipõhisest lähenemisest . Nii tööde valimisel kui järelkontrolli tegemisel tule b keskenduda riskidele. Riskihindamise eesmärk on tagada ressursside ja kontrollitegevuse tulemuslik suunamine suurima riskiga valdkondadele ning keskenduda järelkontrolli t egevuses tehingutele ja protseduuridele, mille puhul on vigade esinemise tõenäosus või vigade mõju suurem . Järelkontrolli suunatud deklaratsioonide tegemise j ärjekord sõltub üldjuhul deklaratsioonide aegumistähtajast, mitte terviklikust riskipõhisest lähenemisest. Tollikontrolli otstarbel säilitavad a sjaomaste toimingutega otseselt või kaudselt seotud isikud dokumente kehtivates õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul, kuid vähemalt kolm kalendriaastat , seega pea vad kontrollitoimingud olem a lõpetatud enne kolme aasta möödumist (v.a juhul, kui tegemist on tahtliku nõuete rikkumisega). Järelkontrolli tabelist ei nähtunud auditeerimise hetkel aegunud deklaratsioone, millel lahtris „Tulemus“ selgitus puudu b. Intervjuudest selgus, et kahe tolliaudiitori jaoks on tööd väga palju , mille tulemusena tööde valimisel ei lähtuta riskide olulisusest, mis on tööülesandena sätestatud ka tolliaudiitorite ametijuhendites (kontrolliobjektide analüüsimine ja valimine lähtudes maksuriskidest), vaid (ainult) deklaratsioonide aegumistähtajast. Kuigi järelkontrolli on ettevõtted/deklaratsioonid suunatud juba riski/ kriteeriumipõhiselt, leiavad audiitorid, et t olli riskianalüüs tuleks läbi viia kahel tasandil ehk nii üksuse sees kui ka väljastpoolt (suunamise eest vastutav osakon d ) , kuna vabastusjärgsete kontrollide eesmärgiks on toetada riskijuhtimist riskinäitajate pideva kasutamise ja hindamise teel. Tollia udiitor peab teadma, milliseid riske tuleb järelkontrolli protseduuride kavandamiseks ja läbiviimiseks hinnata, nii et kõik riskid oleksid hõlmatud . Ri skipõhine lähenemine võimaldab tolliaudiitoritel suunata oma ressursse tõhusamalt ja rakendada riskide olemusele vastavaid (ennetavaid) meetmeid ning seeläbi oma tegevust kõige tulemuslikumalt kavandada . Tolliauditi juhendi kohaselt m uud liiki vabastusjärgsete kontrollide käigus avastatud ebatäpsusi arvesse võttes võib tolli audiitor otsustada läbi viia vabastusjärg s e auditi , mi lle läbiviimine aga eeldab kutsealas e koolitus e , nt auditiprotsessi ja -meetodite, riskihindamise, valimi moodustamise meetodite, dokumentide jms põhjaliku käsitlemise koolitust jms (vt TP nr 3.1) . Audiitorid leiavad, et hetkel auditite tegemise valmisolek osakonnas puudub. Seega , kui osakonnas soovitakse lisaks järelkontrollidele ka auditeid läbi viia , siis tuleb eelnevalt hinnata osakonna võimekust, teadmisi ja oskus i ning vajadusel kaaluda ülesande delegeerimist või tolliaudiitorite arvu suurendamist ja/või koolitamist . Lisaks nähtus t olli järelkontrolli tabelist, et auditite valimisel/ määramisel ei ole rakendatud rotatsioonipõhimõtet ehk ühte ettevõtjat kontrollib korduvalt sama audiitor. R otatsioonipõhimõtt e eesmärgiks on teise audiitori vaade , ideed ja lähenemine (sh uued leiud), mille tulemusena kujuneb välja parim praktika. Samuti eeldab rotatsioonipõhimõtte kasutamine lisatööjõudu. Risk: Kui järelkontrolli suunatud tööde järjekord sõltub ( ainult ) deklaratsioonide aegumistähtajast , võib esineda oht , et töö alustamisel võib suurene da (üllatuslikult) kontrollitoimingute ulatus, millega ei ole järelkontrolli planeerimisel arvestatud ja mis võib viia ettevõtja tegevuse kõiki aspekte hõlmava pealiskaudse kontrollini , olenemata riskitasemest . Tolliaudiitorite vähesuse tõttu võib esineda oht, et kõiki järelkontrolli tabelisse lisatud töid ei jõuta enne aegumistähtaega alustada ja/või lõpetada ( kontroll peab olema lõpetatud enne , kui täitub 3 aastat), samuti võib ajapuuduse tõttu langeda järelkontrolli kvaliteet (kõiki lisariske ei märgata ja kriteeriume ei kontrollita). Soovitus: Soovitame tolliosakonnal koostada nt normdokumendi lisana riskihindamise juhis e , kus kirjeldatakse , millistele riskikriteeriumitele (nt uued ettevõtted , ettevõtte suurus, võimalik kaalulolev summa , pankroti tunnuse olemasolu – maksejõuetus/võlgnikud jms) peale aegumistähtaja tuleb veel tähelepanu pöörata ning sellest lähtuvalt otsustada, millised on asjakohased järelkontrollimeetmed . Auditeeritava kommentaar: Oleme paika pannud võimaliku maksuriski suuruse, millest alates järelkontrolli objekt töösse võetakse. Arvestame tähelepanekus toodud soovitusega koostada riskihindamise juhis normdokumendi lisana. 2 . Kvaliteedi hindamine Auditi tulemusena selgus, et järelkontrolli protsessi üle ei teostata vajalikus mahus korrapärast hindamist, võrdlemist kehtivate standarditega, järelkontrolli protsesside järelevalvet ning tagasisidet, et teha kindlaks/hinnata, kas järelkontrolli protsess kulgeb tõrgeteta ja kas on vaja teha parandusi. Kuna osakonnas ei ole koostatud järelkontrollile /t olli auditi l e ühtse i d käitumisjuhend e id, norm e ja kvaliteedieeskirj u , siis puudub alus , millele vastavust kvaliteedi hindamisel oodatakse ( Hinnang – parendamist vajav ) . Oluline tähelepanek 2 .1 – Välja ei ole töötatud kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi. Juht( kond ) peab välja töötama ja käigus hoidma kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi, mis hõlmab kõiki tolliauditi üksuse aspekte , sealjuures ei ole vahet, kas teostatakse muud liiki vabastusjärgse id kontroll e või vabastusjärgse id auditeid . Auditite hindamisel on kvaliteedi ulatus laiem ja mahukam. Kvaliteedi tagamine tähendab korrapärast hindamist, võrdlemist kehtivate standarditega, järelkontrolli protsesside järelevalvet ning tagasisidet, et teha kindlaks/hinnata, kas järelkontrolli protsess kulgeb tõrgeteta ja kas on vaja teha parandusi. Üldjoontes jaguneb vastutus järelkontrolli läbiviimise eest audiitorite ja juhtide vahel. Tolliaudiitorid vastutavad selle eest, et järelkontroll / audit viidaks läbi kõige tulemuslikumal viisil, kohaldades nõuetekohaseid kontrolli /auditi protseduure ja –meetodeid ning tagades, et eeskirjad ja kvaliteedistandardid oleksid täidetud. Juh i/juhtkonna peamine ülesanne on tagada, et järelkontrolli / auditite puhul kohaldatakse piisava kvaliteediga standardeid. Audi ti läbiviimisel selgus, et tolliaudiitorite töö üle nõutud ja vajalikus mahus kvaliteedikontrolli ei teostata. Praeguse töökorralduse järgi lasub kvaliteedi tegemise kohustus tollitariifide üksuse juhil, kelle töökoormuse tõttu ei ole kvaliteedi hindamine kirjeldatud mahus ja ulatuses võimalik. Audiitorid leiavad, et esmalt tuleb tolliauditi valdkonna kohustused ja olulisemad ülesanded kirjalikult fikseerida (vt TP nr 1.1). Kõiki aspekte kirjeldav normdokument loob aluse järelkontrolli tegevuse kvaliteedi hindamiseks, mille eesmärgiks on: saavutada audiitorite töö ühtlane tase; näidata, et käsitletud on olemusliku riski valdkondi, mis võivad mõjutada kontrolli tulemusi ning juhtimisega seotud küsimusi; tagada, et tuvastatud kitsaskohti on hinnatud ja kontrollitud; saada tagasisidet järelkontrolli edasiseks parandamiseks. Seejärel tuleb tolliosakonnal leida ressursid, et oleks tagatud järelkontrolli tegevuse korrapärane hindamine ja kvaliteet. Risk: Kui järelkontrolli / tolliauditi tegevuse üle ei teostata korrapärast hindamist , siis võib esine da oht, et tolliaudiitorite töös esineb puudujääke, millele ei ole tähelepanu pööratud ning mis võivad mõjutada kontrolli/ auditi tulemusi. Seeläbi ei saavutata lõpptulemusele seatud eesmärgid ega tulemused. Puudub kindlustunne, et tolli audiitoritel o n järelkontrolli / auditi kavandamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja vahendid . Kvaliteedi hindamine on juhtimise abivahend, mille ülesanne on anda küllaldast informatsiooni võimaldamaks otsustada ressursside jaotamise ja kehtiva tegevuskava jätkamise või muutmise üle eesmärkide saavutamiseks. Lisaks tuleb arvestada riskidega, et kõik seatud tulemused ei pruugi olla saavutatavad. Soovitus: Soovitame kehtestada kesksed mehhanismid järelkontrolli / tolli auditi tulemuste korrapäraseks ja pidevaks hindamiseks ning üle vaatamiseks . E esmär giks on tagada kontrolli - ja auditi protseduuride läbiviimine väljatöötatud metoodika ja ühtsete standardite alusel ning personali areng. Asjakohane järelevalve tõendusmaterjal peab olema dokumenteeritud ja säilitatud. Auditeeritava kommentaar: Arvestame tähelepanekus toodud soovitustega. 3 . Koolitus Tolliaudiitorid osalevad üldjuhul (tolli alastel ) koolituste l , mida riigitöötaja iseteenindusportaalis ( RTIP ) pakutakse . Vabastusjärgsete a uditite tegemiseks on lisaks tolliteemadele vaja ka kutsealasi teadmisi. Kuna t olliaudiitorid leiavad, et neil on auditialast kogemust vähe, millest tulenevalt ei osata töö efektiivsuse tõstmiseks vajalikke koolitusi soovida, siis peale k valiteedijuhtimissüsteem i välja töötamist ja rakendamist on võimalik kindlaks teha koolitusvajaduste s ja oskustes esineva d puudus ed ( Hinnang – parendamist vajav ) . Oluline tähelepanek 3 .1 – Tolliaudiitorid ei ole saanud piisavalt vajalikul tasemel koolitus t , sh ei ole küsitud koolitussoove ega hinnatud koolitusvajadusi . Tolliauditi juhendi järgselt peaksid l iikmesriikide tolliasutused võtma asjakohaseid meetmeid tolli audiitorite koolitamiseks enne tööle asumist ning jätkama nende pidevat koolitamist, andes neile ülesannete täitmiseks vajalikud oskused ja teadmised. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid juhtkonnad mh kindlaks määrama tolli audiitorite teadmiste, oskuste ja pädevuse miinimumtaseme ning koostama ja dokumenteerima vajalike oskuste ja teadmiste andmiseks sobilikud üksikasjalikud koolitusprogrammid . Tollia udiitor peab omama baasteadmisi raamatupidamisest ja ettevõtja muudest arvepidamis- ja dokumendisüsteemidest (nt laoarvestus, aasta- ja statistikaaruannete analüüsimine) ning omama IT-alaseid oskusi, et mõista ja analüüsida ettevõtja dokumente. Samuti peavad tolliaudiitorid oma töös rakendama ja järgima eriala s e kohusetun de , objektiivsus e , konfidentsiaalsus e ja pädevus e põhimõtteid ( eetikakoodeks). Auditi läbiviimisel selgus, et tolliaudiitorid on osalenud riigitöötaja iseteenindusportaalis pakut ud (tolli teema listel ) k oolitustel (ei sisalda auditeerimisega seotud koolitusi) , sh uutele tulijatele mõeldud raamatupidamisala sel koolitus el. Seega ei ole tolliaudiitorid saanud kutsealast koolitust, nt auditiprotsessi ja -meetodite, riskihindamise, valimi moodustamise meetodite, dokumentide jms põhjalik u käsitlemi s e ning suhtlemisoskuse koolitust jms . Lisaks selgus, et t olliaudiitoritelt ei ole küsitud koolitussoove ega hinnatud koolitusvajadusi, samuti puudub (tolliaudiitorite) koolituskava. Intervjuust selgus, et „ auditi läbiviimiseks oleks vaja põhjalikke koolitusi ja laiapõhjalisemaid teadmisi nii tolli-, raamatupidamise- kui ka auditeerimisalaselt. Leiti , et sisuliselt ei tee tolliaudiitorid auditeid, vaid järelkontrolli , kuna neil ei ole auditi pädevust ega ressurssi teha auditeid nii nagu EL nõuab. Kuna auditialast kogemust on vähe, siis ei teata, millist koolitust oleks vaja, et töö efektiivsemaks muuta “ . Töötajate koolitamine on vajalik nii organisatsiooni kui ka töötajate arendamiseks. Koolitus peab olema seotud valdkonna eesmärkidega ning aitama kaasa töötajate ametialaste teadmiste ja oskuste arendamisele ja hoiakute kujunemisele. Selleks, et koolitus oleks tulemuslik, tuleb hinnata koolitusvajadust ning koostada koolituseelarve ja koolitusplaan. Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks on kasulik viia läbi töötajatega arenguvestlused. Arenguvestluse käigus leitakse, missugused teadmised ja oskused ning hoiakud iga töötaja puhul arendamist vajavad. Saadud info põhjal selgitatakse välja koolitusvaldkonnad ning koostatakse koolitusplaan. Risk: Kui tolliaudiitoreid ei ole piisavalt koolitatud, siis võib esineb oht, et tööde planeerimisel ega läbiviimisel ei pöörata piisavalt tähelepanu kõikidele as pektidele , ei osata eristada olulisemaid riske jne ehk ebapiisava koolituse tulemusena võib kannatada järel kontrolli / auditi kvaliteet. Soovitus: Soovitame hin nata kvaliteedikontrolli teostava ametniku/juhi ja tolliaudiitorite koolitusvajadus i vähemalt kord aastas ning vastavalt sellele koosta da koolituseelarve ja koolitusplaan . Sealjuures arvestada, et koolitus peab toimuma tasemel, mis vastab nende ettevõtjate kategooriale, keda tolli audiitor id kontrolli vad . Auditeeritava kommentaar: Koolitussoove on küsitud arenguvestluste käigus. Arvestame tähelepanekus toodud soovitustega. 4 . Ametijuhendite vastavus ametikoha nõuetele ja ajakohasus Tolliaudiitorite ametijuhendites on sätestatud töökoha põhieesmärk, töökohustused, töötaja õigused ja vastutus, ametikohale esitatavad nõuded (kvalifikatsioon), töötaja paiknemine ettevõtte struktuuris (alluvussuhted) ning asendamise regulatsioon, kuid mõningad parandused on vajalikud (Hinnang – parendamist vajav). Väheoluline tähelepanek 4 .1 – Tolliaudiitorite ametijuhendites on sätestatud töökohustus, mis ei kuulu nende tegevusalasse. Auditi toimingute käigus analüüsisime tolliosakonna põhimäärusest (Lisa 4) tulenevaid ülesandeid, põhimääruses sätestatud tegevusi ning ametijuhendites toodud teenistuskoha eesmärke ja teenistusülesandeid ning tuvastasime mõningaid puudusi. Tolliaudiitori tööülesandeks on ametijuhendi järgselt mh kontrolli suunatud või selekteeritud tollideklaratsioonide alusel kauba tolliläbivaatuse teostamine, kontrollitavast kaubast proovide ja näidiste võtmine (punane koridor). Intervjuudest selgus, et tolliaudiitorid ei tegele kauba tolliläbivaatuse teostamisega ega kontrollitavast kaubast proovide ja näidiste võtmisega. Ametijuhend on tööülesannete kirjeldus, mis on formaalne dokument töölepingu juures. Ametijuhend peaks olema koostatud viisil, mis annab töötajale juhiseid, mida temalt sellel töökohal oodatakse, mh võib töötaja loobuda ülesannetest, mida lepingusse pole kirja pandud. Lisaks ei kajasta MTA siseveeb i tolliosakonna sisuleh t osaliselt korrektset infot. Sisepiiri valdkonna ülevaates on järelkontrolli teostava ametniku nime taha märgitud MTA-st lahkunud töötaja. Risk: Esineb oht, et osakonna ülesanded võivad jääda täitmata ja/või ametnikud täidavad ülesandeid, mis ei ole osakonna ülesanded. Ametijuhendid ei kajasta ametnike tegelikke tööülesandeid. Soovitus: Soovitame täiendada ja/või parandada tolliaudiitorite ametijuhendeid ning lisada korrektsed andmed MTA siseveebile . Auditeeritava kommentaar: Ametijuhendeid vaadatakse üle arenguvestluse käigus ja vastavalt vajadusele. MTA siseveebi lisatakse korrektne info. Kinnitame auditi lõpparuande 1 3 l eheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: (allkirjastatud digitaalselt) ( allkirjastatud digitaalselt) Gert Schultz Silja Kaarma Siseauditi osakonna juhataja Siseauditi osakonna juhtiv audiitor Hr Rivo Reitmann Maksu- ja Tolliamet [email protected] Meie 11.10.2021 nr 1.3-3.1/7069 Lõpparuande edastamine Austatud härra peadirektori asetäitja Edastame Teile auditi „Tolli järelkontrolli korraldus“ lõpparuande nr A04/2021/MTA. Auditi eesmärgiks oli anda arvamus tolli järelkontrolli protseduuride optimaalsuse ja tõhususe kohta. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse tolliauditi protsessi toimemudelit. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gert Schultz siseauditi osakonna juhataja Lisa: Auditi lõpparuanne (13 lehel) Teadmiseks: Hr Eerik Heldna, tolliosakonna juhataja ([email protected]); Hr Voldemar Linno, sisepiiri valdkonna valdkonnajuht ([email protected]); Pr Krista Rammo, tollitariifide üksuse juht ([email protected]). Silja Kaarma, 611 3319, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel