Saatja: Katrin Talihärm <
[email protected]>
Saadetud: 11.10.2021 09:47
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: väljaläinud kiri
Katrin TalihärmEesti PangaliitT +372 611 6569M +372 50 60701
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
[email protected] Teie: 20.09.2021 nr 1.1-10.1/6553-1
Meie: 08.10.2021 nr 36
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu
Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas. Järgnevalt Pangaliidu märkused ja ettepanekud.
1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusemuutmine (RahaPTS)
§1p9
(2.2) Juhime tähelepanu, et lause esimene pool räägib kliendist ehk ärisuhtest ning kohustusest koguda
kontaktandmeid ja neid ajakohastama, samas seire tegevused kliendi osas on toodud §-s 23.
Teeme ettepaneku lisada §-i 23:
„Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud lisaks käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatule
koguma kliendi kontaktandmeid ja hoidma neid ajakohastena.“
(2.3) RahaPTS muudatusega 17.06.2020 jäeti välja isikusamasuse tuvastamise andmetest (§ 21 lg 1 p
2) sünnikoht, mis on Eelnõus VASP-de puhul sisse tagasi toodud.
Teeme ettepaneku lähtuda isikusamasuse tuvastamisel §-s 21 toodud nõuetest, mis toetab ühetaolist
käsitlemist isikusamasuse tuvastamisel.
(2.5) Teeme ettepaneku kaaluda sõnastuse adekvaatsust „Tehingu kordumatu tunnus käesoleva
paragrahvi tähenduses on virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt vastavalt tehingu tegemiseks
kasutatud süsteemi protokollile määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mis
võimaldab tehingut jälgida tehingu algatajast ülekande saajani.“
Seoses RahaPTS § 19 lg 4 kehtetuks tunnistamisega teeme ettepaneku muuta ka § 42 lg 3, kuna selles
lõikes viidatakse § 19 lg-le 4.
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
Märkused ja ettepanekud seoses nn „travel rule“ teema osas:
§ 2.3
Kogutava/edastatava info hulgas on toodud võimalused a) nimi ja konto või rahakoti number või kui
neid ei ole, siis variant b) tehingu kordumatu tunnus, sünniaeg, isikut tõendava dokumendi nimetus ja
number, sünnikoht ja elukoha aadress.
Ei ole arusaadav, millistes elulistes situatsioonides puudub teenusepakkujal isiku nimi, kuid on olemas
variandis b toodud andmed. Teenusepakkujal peaksid olema kliendid tuvastatud sarnaselt kõikide
finantseerimisasutustega ehk siis VASP-idel peab olemas olema nö täis-KYC informatsioon oma
klientide kohta. Sama kehtib ka esindajate kohta.
§ 2.4
Sõnastusest võiks selgemine välja tulla, et tegemist on VASP-i vaates väljuva maksega, mitte siseneva
maksega, kus saajaks on VASP-i enda klient (ja siis info kliendi kohta olemas). Vahetustehingu puhul ju
on ka alati tegemist kliendi endaga.
Sisulise poole pealt (juhul kui see nüüd on see „travel rule“ säte) peaks olema selge, et siin on vajalik
rakendada info kogumist väljuva makse osas. Eraldi küsimus on, kas väljuva makse puhul peaks
eristama teise VASP-i minevaid kandeid või ka ükskõik millisesse rahakotti minevaid makseid. Teise
VASP-i liikuvate maksete puhul saaks ja oleks vaja koguda saaja nime. Antud info puhul on tegemist
deklaratiivsete andmetega, mille esitab klient VA tehingukorraldust sisse andes. Puudu on mehhanism
ja selle kirjeldus, kuidas peaks vastav info liikuma maksega kaasa. Kuna ei globaalselt ega Euroopa Liit
ei ole kahjuks jõustamas vastavat info liikumise ühtset ja kohustuslikku tehnilist standardit, kuidas
peaks toimuma tehniline lahendus vastava info liikumiseks, siis hetkel on sektor ise arendamas
erinevaid tehnoloogiaid ja peamiselt on arendustegevused tehniliselt kolme täiesti erinevatel
põhimõtetel töötavate lahenduste suunas. Kas ja kuidas erinevad VASP-id hakkavad neid standardeid
kasutama / aktsepteerima ja kuidas saavad lahendatud küsimused eri standardeid kasutavate VASP-
ide vahel info vahetamisel ei ole siiani selge. Hetkel meie hinnangul antud seaduse punkt otseselt info
kaasaliikumise nõuet ei sisalda. Mis võibki olla mõistlik, arvestades standardi puudumist. Samas näeb
FATF „travel rule“ nõue seda ette ja võib olla tõenäoline, et Eesti seadus ei ole selle nõudega kooskõlas.
Ideaalis võiks vastava kohustuse eelnõus kirjeldada ja näha ette jõustamisaeg. Samas eelistaksime, et
Euroopa Komisjon kehtestaks ühtse ja selge standardi.
§ 2.5
Tehingu kordumatu tunnuse asemel teeme ettepaneku kasutada ainult saaja rahakoti numbrit.
Sisuliselt on pakutud sõnastusel puhul tegemist makse referentsnumbriga sarnase tunnusega, aga
kuna VA tehingute puhul puudub täna (ja ilmselt ei teki ka lähiajal) maksete süsteemiga sarnast
standardiseeritud lähenemisega ühtset numbrit, siis VA tehingu referentsnumber ei taga(ks) soovitud
eesmärki. Tehingu puhul peaks olema tehingu kogutavaks nõutavaks infoks rahakoti number.
Täiendava põhjusena saab välja tuua, et VA tehingute puhul puuduvad üldjuhul
korrespondentpanganduses sagedasti vajalikud vahesuhted (väljaspool Sepa maksesüsteemi), mille
puhul on vajalik tagada rahade liikumise jälgitavus. Sarnaselt Sepa sisestele maksetele ei oleks
olemuslikult sellist nõuet vaja.
2. Krediidiasutuste seaduse (KAS) muutmine
Pangaliit on varem korduvalt juhtinud tähelepanu, et enne hoiatusmärke mehhanismi ellu kutsumist
tuleks äriregistri juurde kogutavate tegelike kasusaajate andmete süsteem korrastada ja muuta see
usaldusväärseks. Oleme leidnud, et ainsaks teeks oleks anda tegelike kasusaajate andmetele senise
informatiivse tähenduse asemel juriidiline tähendus. Meie ettepanekut arvestati osaliselt ning
sätestati RahaPTS-is § 77.1 (andmete õigsuse tagamine), jõustus 10.05.2021, mis nüüdseks on
kehtetuks tunnistatud (12.06.2021). KAS § 76.2 lg 4 sõnastab aga järjekordselt sama põhimõtte, et
andmekogu andmetel on informatiivne tähendus. Samas seletuskiri väidab, et „Senini ei ole RahaPTS-
is tegelike kasusaajate andmekogus olevatele andmetele õiguslikku tähendust antud, kuid enne
tegelike kasusaajate andmekogu asutamist tuleks sätestada andmetele ka seaduse tasandil õiguslik
tähendus.“ Eelnõus andmete õiguslikku tähendust ei leidu.
Teeme ettepaneku sõnastada lg 4 järgmiselt:
„Tegelike kasusaajate andmekogusse kantud andmete õigsust eeldatakse.“
7.03.2022 jõustub RahaPTS § 20 lg 2.4 täiendus järgmises sõnastuses:
„(2.4) Kui kohustatud isikule saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel teatavaks
andmed, mis erinevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt avaldatutest, annab kohustatud isik erinevusest
mõistliku aja jooksul teada äriregistri pidajale, välja arvatud § 49 lõikes 1 nimetatud juhul. Käesoleva
lõike kohaselt esitatavale teatele lisatakse andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub.“
Sätte viimane lause osundab, et teatele lisatakse andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub.
Olukorras, kus kohustatud isik on krediidiasutus, kohaldub talle KAS §-s 88 sätestatud pangasaladuse
regulatsioon, mis ei sätesta erisust andmete avaldamiseks tegeliku kasusaajate registrile ning muudab
seega dokumentide ja andmete esitamise võimatuks, sest üldjuhul on tegemist pangasaladusega.
Teeme ettepaneku muuta vastavalt KAS § 88 sõnastust.
Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik arvestada Pangaliidu märkuste ja ettepanekutega
eelnõu edasise menetluse käigus.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevjuht