Justiitsministeerium Teie 24.09.2021 nr 8-1/5986
[email protected] Meie 11.10.2021 nr 1.1-11/6675-2
Vangistusseaduse ja
kriminaalhooldusseaduse muutmise
seadusest
Austatud proua Lauri
Kooskõlastan esitatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse
eelnõu järgmiste märkustega:
1. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse Vangistusseaduse (VangS) §-i 105 mh lõikega 13, mille
järgi Justiitsministeeriumi juhtimisele allutatud ameti- või töökoha ülesannete täitmiseks
ettenähtud riigieelarve vahendeid ja riigivara käsutab Justiitsministeerium. Käsutamine on
vaid osa riigivara valitsemise instrumentidest selle kasutamise, valdamise jmt kõrval.
Palun kaaluda sõna „käsutab“ asendamist sõnaga “valitseb“.
2. Lisaks pööran tähelepanu järgmistele probleemkohtadele, mille lahendamise järele näen
tungivat vajadust:
2. 1 VangS § 113 lg 2 annab võimaluse vanglaametniku ametikoha täitmiseks konkursita, mis
on vastuolus avaliku teenistuse seaduse eesmärgiga suurendada avaliku teenistuse avatust ja
läbipaistvust.
Avaliku teenistuse seaduses (ATS) on sätestatud üldised reeglid tagamaks ühtne värbamise- ja
valikupõhimõtete rakendamine avalikus teenistuses, jättes ametiasutustele piisava vabaduse
enda ametiasutuse värbamis- ja valikusüsteemi kujundamisel. Kuid valik kandidaatide seast
tuleb siiski teha lähtuvalt kandidaadi haridusest, töökogemusest, teadmistest ja oskustest.
Ametikohale tuleb nimetada kandidaat, kes neid kriteeriume arvesse võttes suudab
teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil.
Seetõttu palun konkursita vaba ametikoha täitmise regulatsioon, v.a erialaõppe lõpetajate
värbamisel piisaval hulgal vabade ametikohtade olemasolul, VangS-ist välja jätta.
2.2 VangS § 128 järgi ei kohaldu vanglaametnikele erinevalt teistest ametnikest, sh
eriteenistujatest, ATS § 33 „tähtajaline üleviimine“. Ametniku tähtajalise üleviimise eesmärk
on suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni ning edendada koostööd ametiasutuste või
selle struktuuriüksuste vahel, tagades ametnikule naasmise oma ametikohale või vähemalt
võrdväärsele ametikohale ka ametiasutuse sisese rotatsiooni korral
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Palume välistus ATS § 33 kohaldamiseks vanglateenistujatele VangS-ist välja jätta.
2.3 VangS § 128 annab asutusele võimaluse vanglaametniku ilma tema nõusolekuta üle viia
teisele ametikohale sama ametiastme piires, kui ametikoha vahetuse tõttu ei muutu ametniku
elukoht ega pikene tema tööle jõudmise aeg oluliselt. ATS § 98 lg 1 p 1 järgi on asutusel
võimalus ametniku tähtajatuks üleviimiseks ilma tema nõusolekuta. Kuid sel juhul ei tohi
lisaks ametiastmele ja tööle jõudmise ajale muutuda oluliselt ka tema teenistussuhte teised
tingimused, sealhulgas tema teenistusülesanded ja põhipalk.
Asutuse töö ajutiseks ümberkorraldamiseks on ATS-ga kehtestatud võimalus lähetuseks ja
asendamiseks (kumbki ei vaja üldjuhul ametniku nõusolekut).
Hea töö oluliseks eelduseks on eneseteostuse võimalus, mida ainuüksi ametiastme
säilitamisega ei saavuta. Vanglaametnikul, kes on tema nõusolekuta üle viidud talle
sobimatule (mitte meeldivale) ametikohale, on küll õigus teenistussuhe lõpetada omal soovil,
kuid sellisel juhul kaotab ta õiguse koondamishüvitisele ja töötuskindlustushüvitisele. Seega
sõltub kehtiva seaduse kohaselt õigus sotsiaalsetele tagatistele tööandja suvast. See seab
vanglaametniku tavaametnikest kehvemasse olukorda. Ebavõrdne kohtlemine võrreldes
tavaametnikega ei ole õigustatud.
Palun VangS-ist nõusolekuta üleviimise regulatsiooni välja jätta.
2.4 VangS § 141 sätestab erisuse valveaja tasustamise osas. Valveaja eest võib VangS järgi
maksta lisatasu kuni 10 protsenti ametniku madalaimast palgamäärast või ametipalgast
(väiksem suurusjärk, kui ATS põhipalk). Lisatasu maksmise korra ja juhud kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selline regulatsioon seab vanglaametnikud
võrreldes teiste teenistujatega põhjendamatult halvemasse olukorda, andes ministrile õiguse
otsustada mitte ainult lisatasu suuruse üle, vaid ka selle üle, kas valveaja eest lisatasu maksta.
Kusjuures VangS-is on kehtestatud võimaliku lisatasu ülempiir, mitte alampiir, nagu teistes
eriteenistusi reguleerivates seadustes. Kuna tegemist on isiku põhivabaduste riivega (õigus
eraelule - kasutada oma vaba aega oma soovi kohaselt), ei saa kindlasti nõustuda olukorraga,
kus seaduse tasandil antakse võimalus sellist riivet mitte kompenseerida. Samuti ei tohiks
põhiõiguste riive kompenseerimisel mööda vaadata võrdse kohtlemise printsiibist. Antud
juhul on aga vanglaametnikele maksta võidava valveajatasu ülempiir madalam, kui
tavaametnikule makstava tasu alumine piir.
Teen ettepaneku jätta VangS-ist välja valveaja regulatsioon ja minna üle ATS valevaja
regulatsioonile.
2.5 VangS § 151 lg 2 punkt 2 näeb ette võimaluse premeerida vanglaametnikku tema
teenistuskohustuste või kodanikukohustuse silmapaistvalt hea täitmise või kauaaegse laitmatu
teenistuse eest täiendava lisapuhkusega kuni 10 kalendripäeva ulatuses aasta jooksul. Lisaks
sellele sätestab VangS § 140 lg 2 võimaluse anda vanglaametnikule lisapuhkust kuni 10
kalendripäeva aastas vajadusepõhiselt.
Kokku võib vanglaametnikule anda puhkust 35 kalendripäeva põhipuhkust (garanteeritud
puhkus) + 10 kalendripäeva ergutuseks heade teenistusalaste näitajate eest + 10 kalendripäeva
vajaduse põhiselt. Kokku teeb see 55 kalendripäeva puhkust aastas. Ka teistele
eriteenistujatele (nt politseinikele, tegevväelastele), kelle töö on stressirohke, on võimalus
vajadusel (nt üleväsimus pärast pingelisemat tööperioodi) kuni 10 päeva lisapuhkust anda,
kuid lisapuhkust preemiana hea töö eest ette nähtud ei ole.
Võrreldes teiste sama pingelist tööd tegevate eriteenistujatega on selline erisus põhjendamatu.
2
Palun ergutusena ettenähtud lisapuhkuse regulatsiooni seadusest välja jätta.
2.6 VangS § 127 annab võimaluse vanglaametniku edutamiseks, mis oma sisult on ametniku
nõusolekul kõrgemale ametikohale nimetamine ilma konkursita. Edutamise täpsemad
tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.1 Nõuded on küllaltki üldised, mis annab
võimaluse, et sobivaid kandidaate vabale kõrgemale ametikohale on rohkem kui üks. Et
edutamine oleks võimalikult läbipaistev ja avatud ning ei demotiveeriks teisi ametikohale
sobivaid vanglaametnikke, oleks mõistlik, kui ka vanglates toimuks edutamine sarnaselt ATS
regulatsioonile konkursi korras, andes võimaluse kõigile nõuetele vastavatele ametnikele
vabale ametikohale võrdsetel tingimustel kandideerida. See vähendab ühtlasi ametivõimu
kuritarvitamise võimalust. Läbipaistev ja võrdsetel võimlaustel põhinev karjääri tegemise
võimalus on tõhusam motiveerimise vahend, kui asutuse juhi suval põhinev edutamine.
Palun edutamise regulatsiooni VangS-st välja jätta.
2.7 VangS § 152 sätestab lisaks ATS teenistusest vabastamise alustele võimaluse vabastada
vanglaametnik teenistusest piirvanuse saabumise tõttu.
ATS-st kaotati piirvanuse tõttu vabastamise alus 01. oktoobril 2007. aastal, kui Riigikohus
tunnistas selle Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma 1. oktoobri 2007. a kohtuotsuses möönnud,
et mõistliku ja asjakohase põhjuse korral on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes
põhjendatud.2 Mõistetavalt esitatakse jõustruktuuri teenistujale kõrgemaid nõudeid (suurem
vaimne ja füüsiline võimekus ning pingetaluvus), kuna tema tegevus mõjutab vahetult riigi
rahu tagamist ning isikute õiguste ja vabaduste kaitset. Samas on vanus siin vaid formaalne
kriteerium. Vanusepiirist vähem piiravalt saab eesmärgi saavutada ametikoha nõuetele
vastavuse hindamiseks läbitavate katsete kaudu. VangS kohaselt sätestavad sellised nõuded
ja nõuetele hindamise korra asjaomased ministrid määrusega. Seaduses on ka erisäte
teenistusest vabastamise kohta nõuetele mittevastavuse tõttu, samuti on ATS-is regulatsioon
teenistusest vabastamisest asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise
(ametikoha nõuetele vastamine on üks teenistusse võtmise olulisi eeldusi). Järelikult on
olemas meetmed, millega vältida seda, et ülesandeid täidaks selleks mittesobilik ametnik.
Seetõttu ei saa lugeda puht formaalset vanuselist kriteeriumit teenistusest vabastamiseks ja
ametnike põhiõiguse riivet ei õigustatuks ega ka vajalikuks. Proportsionaalsuse põhimõtte
kohaselt hinnatakse piirangu vastavust soovitud eesmärgile, kaalutakse alternatiive ja
toetatakse leebeimat. Teisisõnu hinnatakse, kas minnakse kaugemale sellest, mis on vajalik
eesmärgi saavutamiseks ja kas kahjustatakse huve ülemääraselt. Kui võrrelda eesmärgi
saavutamise kahte meedet – teenistusest vabastada või nõuetele vastavust kontrollida, siis on
inimese jaoks soodsam viimane.3
Palun VangS-st sätte teenistusest vabastamise õiguse kohta piirvanuse saabumise tõttu välja
jätta.
1 VV 11.07.2013 määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määruse“ § 2. Edutamine:
(1) Vanglaametniku edutamise otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik.
(2) Edutada saab vanglaametnikku:
1) kes vastab ametiastmele kehtestatud nõuetele;
2) kes on oma ametiastme järgsel ametikohal teeninud vähemalt ühe aasta;
3) kellel ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust;
4) kes on andnud enda edutamiseks kirjaliku nõusoleku.
2
RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07.
3
Vt ka Õiguskantsleri 27.11.2015 kiri nr 16-1/151387/1505314 Siseministrile
3
2.8 VangS § 153 järgi võib vanglaametniku teenistusest vabastada, kui ta keeldub ametivande
andmisest.
Vastavalt ATS §-dele 27-29 annab isik ametivande esmakordsel teenistusse asumisel,
kusjuures ametniku ametikohale asumise kuupäev ei või olla varasem, kui ametivande
andmise kuupäev. Kui isik keeldub ametivande andmisest tunnistab ametikohale nimetamise
õigust omav isik ametikohale nimetamise haldusakti kehtetuks.
Kuna ametnik enne ametivande andmist teenistusse asuda ei saa, ei ole ka vajadust tema
teenistusest vabastamiseks ametivandest andmisest keeldumise tõttu.
Palun VangS-st erisus vanglaametniku teenistusest vabastamise osas ametivande andmisest
keeldumisel välja jätta.
2.9 Lisaks teen ettepaneku kaaluda vanglate juriidilist ühendamist üheks asutuseks, mis tooks
muu hulgas kaasa sisemise administratiivkoormuse vähenemise. Vastav muudatus on läbi
viidud pea kõigis organisatsioonides, kus olid iseseisvad regionaalsed üksused (nt PPA,
Haigekassa, Prokuratuur).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Kaidi Meristo 6113303
[email protected]
Rando Härginen 6113155
Rando.Hä
[email protected]
4