Avaliku teenistuse
2020. aasta aruanne
Tallinn 2020
Tallinn 2021
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Sisukord
RIIGIHALDUSE MINISTRI EESSÕNA ................................................................................ 3
AVALIKU TEENISTUSE ARUANDEST ............................................................................... 6
Kokkuvõte ............................................................................................................................... 7
Mõisted ................................................................................................................................... 9
1. AVALIKU TEENISTUSE ÜLEVAADE ............................................................................ 10
1.1 Avaliku teenistuse organisatsioonilised ümberkorraldused ................................................ 10
1.2 Paindlik töökorraldus avalikus teenistuses ja riigimajad .................................................... 13
1.3 Teenistujate arv ............................................................................................................... 16
1.4 Vanuseline ja sooline koosseis ......................................................................................... 19
1.5 Haridustase ..................................................................................................................... 22
1.6 Teisest rahvusest ja teise emakeelega teenistujad ............................................................ 25
1.7 Värbamine ....................................................................................................................... 27
1.8 Voolavus .......................................................................................................................... 30
1.9 Keskmine palk .................................................................................................................. 33
1.9.1 Avaliku teenistuse keskmine palk .................................................................................. 34
1.9.2 Riigi ametiasutuste keskmine palk asutuste gruppide lõikes ........................................... 36
1.9.3 Riigi ametiasutuste sooline palgalõhe ............................................................................ 41
1.10 Hindamine ..................................................................................................................... 45
1.11 Teenistujate pühendumus ............................................................................................... 46
1.12 Koolitus- ja arendustegevus ............................................................................................ 48
1.13 Avaliku teenistuse eetika arendamine ............................................................................. 51
2. AVALIKU SEKTORI ÜLEVAADE ................................................................................. 52
2.1 Töötajate arv .................................................................................................................... 52
2.2 Koolitus- ja arendustegevused .......................................................................................... 58
2.2.1 Keskne arendus ja koolitus ............................................................................................ 59
3. VALITSUSSEKTORI ÜLEVAADE ................................................................................ 62
3.1 Töötajate arv .................................................................................................................... 62
3.2 Tööjõukulud ja keskmine palk ........................................................................................... 67
4. LISAD .................................................................................................................. 72
LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2020. aastal .............................................................................. 72
LISA 2. Sooline palgalõhe ministeeriumites ............................................................................ 73
LISA 3. Sooline palgalõhe põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis ......................... 74
LISA 4. Sooline palgalõhe valitsusasutustes ........................................................................... 74
LISA 5. Sooline palgalõhe siseturvalisuse valdkonna asutustes ja Kaitseväes .......................... 76
LISA 6. Valitsussektori valdkondlik töötajate arv 2020. aastal ................................................. 78
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 2
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
RIIGIHALDUSE MINISTRI EESSÕNA
2020 – vastupidamise ja kohanemise aasta
Hea lugeja!
Aasta 2020 jääb maailma
ajalukku koroonapandeemiaga
võitlemise aastana. Liigaasta tõi
liiga palju muret meie kodanike
heaolu ja tervise pärast. Kõikidel
sektoritel, ka avalikul sektoril, tuli
teha olulisi muudatusi
töökorralduses, leida lahendusi
uutele probleemidele, täita
harjumuspäratuid ülesandeid
ning seda kõike kiiresti ja kohe.
Nii tuli õpetajatel leida võimalusi
koduõppe sujuvaks korralduseks,
politseinikud kontrollisid
tervishoiupiirangutest
kinnipidamist ning ka Kaitsevägi
andis oma olulise panuse tervishoiutöötajate abistamisel. Lisaks
mitmes valdkonnas suurenenud töökoormusele ning kiiret kohanemist
vajavatele muutustele tuli arvestada riskiga, et iga hetk võis koroona
tabada ennast või lähedasi. Igapäevaste tööülesannete täitmise kõrval
pidid lapsevanemad ühtlasi abistama koduõppel olevaid koolilapsi ja
tegelema lasteaiaealiste lastega. See kõik oli suur väljakutse ka
avaliku teenistuse juhtidele ja kogu personalile. Suur tänu teile, head
kolleegid, olulise pingutuse ja vastupidamise eest.
Harjumuspäraselt leiab 2020. aasta avaliku teenistuse aruandest riigi
ja kohalike omavalitsuste töötajate arvu ja palganäitajate ülevaate,
millele on oma mõju avaldanud koroonakriis. Avalike teenistujate arv
eelmisel aastal küll kasvas, aga püsib võrdluses Eesti tööealise
elanikkonnaga (15-74-aastased) 3% juures. Koroona tingimustes on
mõningane teenistujate kasv mõistetav, kuid jätkuvalt tuleb kõikidel
asutustel teha pingutusi pidurdamaks avaliku teenistuse suurenemist.
2019. aastal, 2020. aasta eelarvet koostades, tegi valitsus olulisi
pingutusi ja leidis võimaluse palgakasvuks õpetajatele,
kõrgharidusega kultuuri, siseturvalisuse ja sotsiaalhoolekande
töötajatele. Need on valdkonnad, kus palkade järeleaitamine on
valitsuse prioriteediks olnud mitmel aastal. Valitsussektori
konkurentsivõime palgaturu suhtes mõneti paranes, kuid paraku need
tegevusalad, millega valitsussektoris konkureeritakse eraturuga (nt
info ja side, finants- ja kindlustustegevus, kutse-, teadus- ja
tehnikaalane tegevus), on kasvanud oluliselt rohkem kui Eesti
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 3
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
keskmine brutokuupalk. Mitmed asutused töötasid ülekoormusega,
mis väljendub kasvanud lisa- ja ületunnitasudes.
Raskele ajale vaatamata suudeti lõpule viia olulised asutuste
ümberkorraldused, mille ettevalmistused olid alanud juba eelnevatel
aastatel, kuid mille lõppfaas langes just aastale 2020. Haridus- ja
Teadusministeerium sai planeeritud ajaks moodustatud Haridus- ja
Noorteameti. Aasta lõpuks said kõik vajalikud ettevalmistused tehtud
Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ja Transpordiameti
käivitamiseks uuel aastal. Organisatoorsed ümberkorraldused
jätkuvad ka edaspidi, eesmärgiga koondada valdkondlikku
kompetentsi, suurendades seeläbi sünergiat ja pakkudes
kvaliteetsemaid teenuseid. Ühendamistega kaasnevatest
muudatustest oodatakse sageli kulude kokkuhoidu, kuid see ei ole
eesmärk omaette, vaid pigem tuleb läbi pideva protsesside
tõhustamise suunata vabanevat ressursi teenuste ja personali
arendamisse.
Kohalike omavalitsuste personalinäitajates 2020. aastal suuri muutusi
ei olnud. Statistika näitab KOV ametiasutuste töötajate 0,6%
vähenemist, kuid KOV asutatud sihtasutustes ja äriühingutes kasvu.
On hea meel tõdeda, et kohalikul tasandil teevad kõik selle nimel tööd,
et elanikele paremaid teenuseid ja elukeskkonda pakkuda. Eesti
omavalitsustes paranes eelmisel aastal üleüldiselt kriisideks
valmisolek ja täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenus.
Koostöös kõigi asutuste juhtidega otsime pidevalt uusi võimalusi,
kuidas riigi korraldust ja tegevusi optimeerida ning maksumaksja raha
riigi toimimiseks kõige tulemuslikumalt kasutada. Seetõttu pean
jätkuvalt oluliseks e-riigi arendamist ja infotehnoloogiliste lahenduste
laiemat kasutamist avalike teenuste pakkumisel. Samas on selge, et
kõiki teenuseid arvutid asendada ei saa. Nende teenuste puhul tuleb
üle vaadata senised protsessid, leida efektiivistamise võimalusi või
kriitiliselt hinnata nende vajadust tervikuna. Üha enam tuleb tegeleda
valdkondade üleste teemadega, nagu rohe- ja digipööre, samuti
sotsiaalvaldkond ja tervishoid. See tähendab ka asutuste ülest
suuremat koostööd ja valmisolekut paindlikuks tööülesannete
jagamiseks. Elu meie ümber muutub kiiresti, mis vajab muutustega
kiirelt kohanevat personali ja samas tuleb leida võimalusi meie
teenistujate pidevaks arendamiseks.
Koroonakriis sundis harjuma suurema paindlikkusega töötamise
viisides. Kodukontoris töötamine oli eelmise aasta reaalsus. 2020.
aasta andis nii mõnelegi skeptikule julgust uskumaks töötegemise
võimalikkusesse distantsilt. Näen, et kontori- ja kaugtöö hübriid vorm
on tulnud, et jääda. Riigiasutused teevad pingutusi, et jätkata paindliku
töökorraldusega, arvestades, et ka kodukontoris peavad olema
tagatud töökeskkonnale vastavad tingimused ja vahendid. Püüame
leida täiendavaid võimalusi soodustamaks üle-eestilist paindlikku
värbamist, et suurendada riigiasutustes töötamist regioonides. Selleks
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 4
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
valmivad järjest riigimajad, kus luuakse mugavaid kaugtöökohti ja
tuuakse kokku piirkonna avalike teenuste pakkujad. Tahame liikuda
selles suunas, et ükski kompetentne töötaja ei jää palkamata
sellepärast, et tema kodukohas ei ole konkreetsel asutusel bürood.
Viimasest avaliku teenistuse kesksest pühendumuse ja rahulolu
uuringust selgub, et hinnangud töötingimuste ning tööandja
uuendusmeelsuse osas on tõusnud erasektorist kõrgemaks.
Edusamme on tehtud ka töötajate kaasamises ja tunnustamises ning
töökorralduse paindlikkuses.
Seisan jätkuvalt selle eest, et Eesti avalikus teenistuses töötaksid
kompetentsed ja pühendunud töötajad, kes täidavad tulemuslikult riigi
ülesandeid. Meie riigi eelis on väiksus. Seega peame suutma kiiresti
muudatusi kavandada ja ellu viia. Kiire kohanemisvõime ja avatus
koostööle on kindlasti ka tuleviku märksõnad. Peame väärtustama ja
hoidma riiki teenivaid inimesi, peame värbama avalike teenistujate
hulka oma ala parimaid eksperte ning neid vääriliselt tasustama ja
arendama. Riik ja omavalitsused tööandjana peavad arenema ning
kaasajastuma.
Ühiskonna muutustega kiirelt kohaneva, paindliku ja koostööle
suunatud avaliku teenistuse nimel!
Jaak Aab
riigihalduse minister
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 5
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
AVALIKU TEENISTUSE ARUANDEST
Avaliku teenistuse aruannet koostatakse avaliku teenistuse seadusest
tulenevast kohustusest esitada kord aastas Riigikogule ülevaade
avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses
olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ning
muudest personalinäitajatest.
Käesolev avaliku teenistuse aastaaruanne annabki ülevaate 2020.
aasta avaliku teenistuse olulisematest personalinäitajatest ja
trendidest. Aruanne keskendub eelkõige avalikule teenistusele ehk riigi
ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) ametiasutuste teenistujatele
(ptk 1), kuid aruandes antakse ülevaade ka kogu avalikust sektorist
(ptk 2) ja valitsussektorist (ptk 3).
Personalistatistikas kajastatakse mh töötajate arvu, tööjõukulusid,
värbamise, hindamise ja voolavuse ning koosseisu näitajaid. Lisaks
antakse ülevaade koolitus- ja arendustegevustest, eetikast ning
teenistujate pühendumusest. Töötajate arvude statistika on üldjuhul
kajastatud täistööajale taandatud töötajate arvuna.
Avaliku teenistuse aruande on koostanud Rahandusministeeriumi
(RaM) riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 6
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Kokkuvõte
Avalik teenistus suutis paindlikult eriolukorras reageerida ja uute
ülesannetega kohaneda. Asutusteüleselt osutati vastastikku abi ning
juurutati uued töövormid ja -viisid. COVID-19 mõjul on kaugtöö ja
paindlikkus töökorralduses rohkem levinud. Aina enam võtavad
riigiasutused töötajaid tööle püsiva kaugtöö kokkuleppega, mis annab
eelise Tallinnast eemal elavate spetsialistide värbamisel. Paindlikkust
suurendavad ka riigimajadesse rajatavad või juba rajatud võimalused
ajutiselt kaugtööd teha. Ka avalike teenistujate pühendumus on
kasvanud võrreldes 2018. aastaga.
Avalik teenistus moodustas 2020. aastal Eesti tööealisest
elanikkonnast (15-74-aastased) 2,9%, mis püsinud aastate lõikes
sarnasel tasemel. Avalikus teenistuses töötas 2020. aastal 28 371
teenistujat: 22 834 riigi ametiasutustes ja 5 537 KOV ametiasutustes.
Avalik teenistus suurenes aastaga 743 teenistuja võrra ehk 2,7%: riigi
ametiasutustes suurenes 775 teenistuja võrra (+3,5%) ja KOV
ametiasutustes vähenes 32 võrra (-0,6%). Avalikust teenistusest 37%
ehk 10 416 teenistujat moodustasid eriteenistujad, nende hulk
suurenes 2,6% (+269). Avalike teenistujate arv kasvas olulisemalt
Kaitseväes, kasv on kooskõlas riigikaitse arengukavaga. Samuti
mõjutas avalike teenistujate numbri kasvu Haridus- ja Noorteameti
moodustamine, kuid seda mitte teenistujate arvu suurenemise tõttu,
vaid liidetud asutuste (SA Innove, SA Archimedes, Hariduse
Infotehnoloogia SA, Eesti Noorsootöö Keskus) töötajate (+396)
ületoomise tõttu avalikku teenistusse. Sellest ümberkorraldusest oli
mõjutatud ka Riigi Tugiteenuste Keskuse teenistujate mõningane kasv.
Avalike teenistujate vanuseline, sooline, hariduslik ja rahvuslik
koosseis on läbi aastate olnud stabiilne. Avaliku teenistuse
teenistujate keskmine vanus oli 43,6 aastat. Avalike teenistujate seas
on naisi veidi rohkem kui mehi, kuid eriteenistustes on rohkem mehi.
Kõrgharidusega teenistujate osakaal oli 62%, samas kui Eesti kõikide
hõivatute seas on kõrgharidusega töötajate osakaal 43%.
Avalikus teenistuses viidi läbi 3732 personaliotsingut.
Personaliotsingute üldarv vähenes võrreldes 2019. aastaga 462
personaliotsingu võrra. Vähenenud personaliotsingute peamiseks
põhjuseks oli COVID-19 olukord, millest tingituna vähenes vabatahtlik
voolavus ning paljudes asutustes peatati eriolukorra ajal ja sellele
järgnenud perioodil uute töötajate värbamine. Personaliotsingutest
luhtus viiendik, nagu eelneval aastalgi.
Vabatahtlik personalivoolavus koondina on alla kriitilise voolavuse
määra (riigi ametiasutuses 6% ja KOV ametiasutustes 8%). Riigi
ametiasutuste ja KOVi ametiasutuste vabatahtlik voolavus langes paar
protsendipunkti. Vabatahtliku voolavuse languse peamiseks
põhjuseks oli COVID-19st tingitud olukord. Vabatahtlik voolavus on
jätkuvalt probleemiks vanglates (18,6%).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 7
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
2020. aastal oli avaliku teenistuse (riigi- ja kohaliku omavalitsuse
ametiasutuste) keskmine bruto kuupõhipalk 1676 eurot ja
brutokuupalk 1813 eurot. Riigi ametiasutuste keskmine bruto
kuupõhipalk oli 2020. aastal 1717 eurot (kasv 6,2%) ja keskmine
brutokuupalk 1846 eurot (kasv 4,9%). Viimasel kahel aastal on riigi
ametiasutuste keskmine palk küll kasvanud kiiremini kui Eesti
keskmine palk, kuid koroonakriisist tingituna on 2020. aastal keskmise
palga kasv oluliselt pidurdunud. Kõige rohkem kasvas keskmine
brutokuupalk põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis
(8,5%) ja kõige vähem ministeeriumites (3,7%). Kohaliku omavalitsuse
ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 1513 eurot (kasv 5,8%)
ja brutokuupalk 1588 eurot (kasv 4,1%). 2020. aastal oli riigiasutuste
kuupõhipalga keskmine mahajäämus üldturu mediaanist 12,4%, sh
tippspetsialistide ja esmatasandi juhtidel keskmiselt 17%.
Valitsussektori tööjõukulud1 kasvasid aastaga 6,2%, kasv oli 4% võrra
aeglasem kui eelneval aastal. Valitsussektori keskmise brutokuupalga
kasv (+4,9%) oli Eesti keskmise brutokuupalga kasvust (+2,9%) 2%
kiirem. Näib, et valitsussektori palkade konkurentsivõime kasvas, kuid
tegevusalades, kus valitsussektor konkureerib erasektoriga, kasvas
brutokuupalk oluliselt rohkem kui Eesti keskmine brutokuupalk. Enim
paranes keskmise palga positsioon valitsussektori tervishoiu ja
sotsiaalse kaitse valdkonnas, kus valitsuse otsusega suurendati
palgafondi või palga alammäära. Valitsussektori palga kasvu puhul
tuleb silmas pidada, et koroonast tingitud eriolukord algas Eestis 2020.
aasta märtsis, aasta keskel valitsuse otsustatud rangemad suunised
töötasude maksmiseks kehtivad üksnes riigiasutustele, koroonakriisi
ajal tehtud ületundide eest maksti lisatasusid ning asutused teevad
palgaotsuseid üldjuhul pigem aasta alguses. Samuti on
valitsussektoris vähem töötajaid valdkondades, mille tegevus oli
takistatud nii nagu erasektoris, näiteks turismis ja toitlustuses.
Avalik sektor tervikuna suurenes 840 töötaja võrra (+0,6%).
Valitsussektor suurenes 1906 töötaja võrra (+1,6%). Muu avalik sektor
vähenes 1066 töötaja võrra (-6,9%). Valitsussektori allsektorites
kasvasid töötajate arvud keskvalitsuses 1025 töötaja võrra (+1,9%),
kohalikes omavalitsus 825 töötaja võrra (+1,3%) ning sotsiaal-
kindlustusfondides 56 töötaja võrra (+5,3%). Oluliselt mõjutas
töötajate arvu kasvu haiglate töötajaskonna kasv.
1
Tööjõukulud kõikidest allikatest, mitte ainult riigieelarvest, ei sisalda eripensioneid ega pensionisuurendusi.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 8
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Mõisted
Avalik teenistus – riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja
usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks ehk avaliku võimu
teostamine ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga
ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamist toetav töö.
Avalik teenistus on osa avalikust sektorist. Avaliku teenistusena mõistetakse
töötamist riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikku teenistust
reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS).
Avalik sektor – riigisektor, mis jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks
sektoriks. Avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel kas riigile või
kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on
majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga „riik“. Kui
kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on
tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik omavalitsus".
Valitsussektor - hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja keda
finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse
sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks
allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid.
Muu avalik sektor – riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ja
teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne) ja
Eesti Pank.
Keskvalitsus – keskvalitsuse allsektorisse kuuluvad riigiasutused (valitsusasutus,
valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus);
põhiseaduslikud institutsioonid (Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei,
Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus) ning nende haldusala asutused;
keskvalitsuse juriidilised isikud (keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik
juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing).
Kohalik omavalitsus (KOV) – omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult
moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt
korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud
vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
Sotsiaalkindlustusfondid – Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa.
Avaliku teenistuse asutus ehk ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine.
Hallatav riigiasutus - riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle
põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine, kuid seaduse alusel võivad
valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu.
Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse
või Riigikantselei haldamisele.
Teenistuja - avalikus teenistuses töötav ametnik ja töötaja.
Ametnik – ametisse nimetatav avaliku võimu teostaja.
Töötaja – töölepingu alusel töötav isik; töötaja avalikus teenistuses ei teosta
avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd.
Eriteenistuja – isik, kellele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes
sätestatud erisustega. Näiteks politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse
ametnikud, tegevväelased ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikud.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 9
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1. AVALIKU TEENISTUSE ÜLEVAADE
1.1 Avaliku teenistuse organisatsioonilised ümberkorraldused
Riigivalitsemise lähiaja eesmärgid on mõjusam ja tõhusam
riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine,
valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning
valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Selle eesmärgi
saavutamise üheks väljundiks on riigiasutuste ja teiste keskvalitsuse
struktuuride ümberkorraldamine, valdkondlikud konsolideerimised.
Riigiasutuste ühendamisel oodatakse muudatusest sageli kulude
kokkuhoidu, kuid seda ei saavuta esimestel aastatel ning selle
fookusesse seadmine võib mõjuda negatiivselt asutuse teenustele ja
klientidele. Ennekõike soovitakse asutuste liitmisel saavutada
valdkonna parem sünergia, kompetentside koondumine ja teenuste
parem kvaliteet. Arusaadavalt mõjutavad sellised muudatused ka
töötajaskonda, sealhulgas voolavust ja töötajate arvu näitajaid eri
allsektorite vahel.
Foto: Rahandusministeerium
2020. aasta oli tavapäratu aasta, mil tehti olulisi ümberkorraldusi 8
riigiasutuses ja 3 sihtasutuses. Selle tulemusena alustas eelmise
aasta augustis tööd Haridus- ja Noorteamet (liideti Eesti Noorsootöö
Keskus, SA Archimedes, SA Hariduse Infotehnoloogia, SA Innove) ning
käesoleva aasta algusest Keskkonnaamet (liideti Keskkonnaamet ja
Keskkonnainspektsioon), Põllumajandus- ja Toiduamet (liideti
Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet) ning
Transpordiamet (liideti Maanteeamet, Veeteede Amet, Lennuamet).
Ühendasutuste loomine puudutas enam kui 2000 teenistujat.
Keskkonna valdkonnas on ümberkorraldusi tehtud mitmeid kordi.
2009. a liideti Keskkonnaametiks (KeA) Riiklik Looduskaitsekeskus
(LKK), Kiirguskeskus ja maakondlikud keskkonnateenistused. 2010. a
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 10
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
moodustati Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ning Info- ja
Tehnokeskuse baasil Keskkonnateabe Keskus, mis 2013. aastal koos
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga reorganiseeriti
Keskkonnaagentuuriks. 2020. aastal ühendati Keskkonnainspektsioon
(KKI) ja Keskkonnaamet. KKI ja KeA ühendamise tulemusena
soovitakse saavutada suurem valdkondlik sidusus, teenuste selgus ja
õigusaktide ühetaoline rakendamine, operatiivsem kohalolek
looduses, ressursside kasutamise efektiivsus ja tugevam valdkondlik
kompetents. Arvestades keskkonnavaldkonna olulisuse suurenemist
kogu maailmas, on KeA tugevdamine kindlasti oluline samm.
Põllumajandusvaldkonna asutuste võimaliku ümberstruktureerimise
esmane analüüs koostati juba 2017. aastal. Analüüsis esitati
ettepanekud Põllumajandusameti (PMA) ja Veterinaar- ja Toiduameti
(VTA) tegevuste ja valdkondade optimeerimiseks, tegevuste ümber-
korraldamiseks ja järelevalvesüsteemide ühtlustamiseks.
Eraldiseisvalt vastutasid PMA ja VTA kolme suure valdkonna heaolu ja
järelevalve eest. PMA fookuses olid põllumaad (alates
maaparandusest kuni tuulekaera tõrjeni) ja taimekasvatus (alates
sordiaretusest kuni puu- ja köögivilja turustamise järelevalveni), VTA-l
loomakasvatus (alates lemmikloomade heaolust ja tõuaretusest kuni
suurte taudide tõrjeni) ja toidutootmine (alates tegevuslubade
menetlemisest kuni jaekaupluste kontrollideni). Ühendameti
moodustamine tõi need mahukad valdkonnad kokku üheks tervikuks
ning teekonnal „põllult põske“ toetatakse ühendameti teenuste kaudu
veelgi paremini tervet elukeskkonda ning tagatakse inimestele ohutu
toidulaud.
Transpordivaldkonna konsolideerimisega püüti lahendada transpordi-
liikide põhise juhtimisega seotud probleeme. Planeerimisfaasis
kasutati 2017. a läbi viidud eelanalüüsi tulemusi, kust järeldus selgelt,
et valdkonna planeerimine, ehitus ja järelevalve saavad eksisteerida
ühes asutuses. Uue ameti loomise üheks põhiargumendiks oli
transpordiliikide ülese kompetentsikeskuse loomine, mis suudaks
planeerida intelligentseid liikuvuse lahendusi ja ellu viia
transpordiliikide üleseid poliitikaid ja projekte. Jätkuprotsessina on
teostamisel analüüs seoses raudtee valdkonna ühendamisega
Transpordiametisse järgmises etapis. Alternatiividena analüüsitakse
TTJA-st raudtee valdkonna tegevuste/funktsioonide (ohutusasutuse,
läbilaskevõime ja kasutustasu määramise pädevused) liigutamist
Transpordiametisse või ka AS Eesti Raudtee teatud funktsioonide üle
viimist Transpordiametisse.
HTMi haldusala konsolideerimise vajadus tulenes poliitika
rakendamise tasandi killustumisest, asutuste tegevusvaldkondade ja
nende poolt teenindatavate sihtgruppide osalisest kattuvusest
(ebavajalik kompetentside dubleerimine), keerukast asutuste-
vahelisest koostööst (sh lahenduste, nägemuste erisus) ning
tugiteenuste ressursimahukusest. 2020. aasta augustis tööd
alustanud Haridus- ja Noorteameti (HARNO) eesmärgiks on pakkuda
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 11
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
teenuseid, mis võimaldavad igal Eesti inimesel luua omale
personaalne õpitee, kasutades formaal- ja mitteformaalõppe võimalusi
kogu oma elukaare jooksul. Eesmärgiga vältida ebavajalikku
personalikonkurentsi ning pakkuda kvaliteetset ja tõhusat siseteenust
lähtudes ühtsetest põhimõtetest, võeti ühendameti planeerimise
käigus suund info- ja kommunikatsioonitehnoloogia,
personalijuhtimise, kommunikatsiooni, analüüsi, finantsarvestuse ja
rahanduse kompetentsikeskustele, st ministeeriumi ja ameti poolt
jagatud tugiteenuste mudelile.
Esimene suurem asutuste ümberkorraldamine toimus 2010. aastal, mil
ühendati Politseiamet, Piirivalveamet ning Kondakondsus- ja
Migratsiooniamet. 2021. aastal võib julgelt väita, et ühendamine on
ennast igati õigustanud. Nende kogemuste põhjal on kõige suurem
kasutegur erinevate tööliinide vahelisest info, protsesside ja
ressursside ristkasutusest. Üks keerulisemaid väljakutseid
ühendamise juures on olnud kultuuride ühendamine. Samas, selle
lõpuni ühtlustamine ei olegi võimalik ja tegelikult ka vajalik. Tuleb
osata aktsepteerida iga tööliini eripära, ajalugu ja kultuuri ning leida
võimalused erinevate kultuuride kooseksisteerimiseks, samal ajal
hoides ära silotornide ja meie-teie teket. See nõuab üksjagu
teadlikkust ja empaatiat kõigilt osapooltelt. Ka 2019. aastal ühendatud
Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ametil oli alguses teatud
raskusi tulenevalt organisatsioonide erinevast kultuurist (sh
juhtimiskultuur). Praeguseks saab selle ühendamise suuremaks
väärtuseks pidada valdkondliku sünergia tekkimist ning paremat
teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust sihtgruppide jaoks.
Avalike teenuste kättesaadavuse parendamine ja valdkondlikud
konsolideerimised on jätkuv protsess. 2021. aastal on töös SA-de EAS
ja KredEx ühendamine, jätkub riigi IT baasteenuste ja laborite
konsolideerimine ning jätkatakse juba alustatud riigiasutuste
tugiteenuste konsolideerimist, näiteks arvestusteenuste ja
dokumendihalduse osutamisel.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 12
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.2 Paindlik töökorraldus avalikus teenistuses ja riigimajad
Riigi personalipoliitika üheks oluliseks tegevussuunaks on soodustada
riigisektoris paindlikku üle-eestilist värbamist ja töötajatele kaugtöö
võimaldamist, et kohaneda demograafiliste ja tööjõu turu muutustega.
Paindliku üle-eestilise värbamise puhul hindab asutus kõigepealt, kas
ametikoha profiil ja tööülesanded selleks sobivad ning seejärel,
millistesse regioonidesse on võimalik lähtuvalt vabadest
büroopindadest värvata. Kui tööprofiil on sobiv ja on võimalik tagada
füüsiline töökoht riigi büroopinnal, tuuakse töökuulutuses välja need
regioonid, mille seast on töötajal võimalik endale sobiv valida.
Kaugtöö (töökorraldus, kus
tehakse tööd väljaspool
ametikoha asukohta – nt
kodust, kaugtöökeskusest,
raamatukogust) on olnud
paljudes riigiasutustes
loomuliku töökorralduse
osa juba pikalt enne
COVID-19 leviku perioodi.
Foto: Leevi Laever
Aina enam võtavad riigiasutused töötajaid tööle püsiva kaugtöö
kokkuleppega (nt Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Tugiteenuste Keskus),
mis annab eelise just selliste spetsialistide värbamisel, kes tahaksid
elada väljaspool Tallinna, kuid ei ole julgenud seda otsust vastu võtta
maakohas erialase töö puudumise tõttu.
Selliste kaasaegsete töökorralduse mudelite kasutamine suurendab
riigi kui tööandja atraktiivsust, mitmekesistab riigiasutuste valikuid
värbamisel, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu
regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab
kasutada optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu.
Samuti võimaldab see töötajatel ühildada paremini oma töö- ja pereelu,
suurendab regioonides elavate inimeste võimalusi tööturul ja laiendab
vähenenud töövõimega inimeste võimalusi olla tööga hõivatud.
Kuigi kaugtöö puhul on koostöö ja meeskondade hoidmine keerukam,
on asutuste hinnangul selle võimaldamine parandanud töötajate
rahulolu ja motiveeritust. Samuti töö tulemuslikkust, kuna lisaks
vabadusele on töötajatel rohkem vastutust ning töötatud aja asemel
jälgitakse enam seatud eesmärkide saavutamist.
Rahandusministeeriumi ning Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate
Ametiühingute Liidu vahel on sõlmitud kaugtöö soodustamise
kokkulepe, milles on kirjeldatud kaugtöö kontseptsiooni soovituslikud
põhimõtted, millest Rahandusministeerium avaliku teenistuse
arendamisel juhindub.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 13
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
2021. aasta märtsis viis Kantar Emor läbi avaliku teenistuse
pühendumuse ja rahulolu uuringu, milles paluti töötajate tagasisidet
paindliku töökorralduse võimaldamise ja kaugtöö tegemise tingimuste
kohta. Küsitluse tulemustest selgus, et enamik vastanutest tunnevad,
et nende vajaduste ja soovidega arvestatakse – hinnang töökorralduse
paindlikkusele on aastate lõikes tõusnud (2021. aastal oli hinnanguks
4,0 palli 5-st) ja see on veidi kõrgem erasektori töötajate hinnangutest
(3,8 palli 5-st).
90% vastanutest leidsid, et nende asutuses suhtutakse kaugtöö
tegemisse toetavalt, koostöö kaugtöö tegemisel on sujuvalt
korraldatud ja olemas on vajalikud tehnilised lahendused kaugtöö
tegemiseks, hinnates kaugtöö korralduse tervikuna heaks või väga
heaks (4 või 5 palli 5-st).
Uuringu tulemustest saab järeldada, et riigiasutused on harjunud
paindlikkusega töötamise viisides ning et kaugtöö korraldamisega –
ka COVID-19 levikust tingitud kriisi ajal – on avaliku teenistuse
asutused töötajate hinnangul hästi hakkama saanud.
On selge, et nii era- kui riigisektoris on kaugtöö tulnud selleks, et jääda
ning samas mahus, mis enne COVID-19 levikuperioodi, kontoritööle
enam tagasi ei pöörduta. Riigiasutustes korraldatud küsitlused
näitavad, et tuleviku töövormina eelistab enamik töötajatest
hübriidkontorit (kontoris töötatakse osa tööajast), sellele järgneb
täisajaga kodust töötamise mudel. Seetõttu tegeletakse asutustes
aktiivselt teemadega, mis nende mudelite toimimist tulevikus
toetaksid (nt koolitused töötajatele, vajalikud IT-lahendused,
büroopinna mahu vajaduse analüüs jne). Riigisektoris on ka väga palju
ametikohti, kus kaugtööd ei saa võimaldada (eelkõige siseturvalisuse
valdkonnas) ning tuleb otsida lahendusi, kuidas ka nendele töötajatele
töökorralduses paindlikkust võimaldada, et neid motiveerituna hoida.
Riigimajade rajamine
Viimased 25 aastat on populaarsust kogunud one-stop shop põhimõte,
mille peamine idee on erinevate teenuste osutamine ühest
keskkonnast (sh füüsilisest asukohast). Tuues näiteid ühe keskkonna
kaudu erinevate teenuste osutamisest, räägitakse eelkõige riiklikest e-
teenuste portaalidest ja füüsilistest teenuskeskustest. Eestis on
olemas nii keskne telefoniteenus (häirekeskuse pakutav riigiinfo
telefon 1247) kui ka e-teenuse portaal (eesti.ee). Riigimaja on
füüsiliseks teenuskeskuseks. Avalike teenuste kättesaadavaks
tegemine ühest kohast vähendab nii kodaniku kui teenuse pakkujate
jaoks tehingukulusid ja protsesside dubleerimist.
Riigimajade projekt sai oma ametliku stardi Vabariigi Valitsuse 2018.
aasta märtsi kabinetiotsusega, mil otsustati rajada riigimajad
kõikidesse maakonnakeskustesse peale Tallinna ja Tartu. Esimene
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 14
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
riigimaja valmis Viljandis 2019. aastal ning ringi peaks peale saama
2030. aastal Pärnu kesklinna loodava riigimajaga (vt Joonis 1). 2020.
aastaks olid valminud riigimajad Viljandis, Rakveres ja Jõhvis (maaelu-
ja keskkonnamaja).
Joonis 1. Riigimajade valmimise ajakava seisuga 2021 juuli (rohelisega valminud
riigimajad). Allikas: Rahandusministeerium
Eestis rajatavate riigimajade puhul osutavad kõik riigimajades asuvad
asutused oma teenuseid ise ning omavahel jagatakse teatud
tugiteenuseid (nt ühiseid nõupidamiste- ja puhkeruume). Riigimajade
loomisel arvestatakse nii asutuste tegevusest tulenevate eripärade kui
ka olemasolevate võimalustega kinnisvarakeskkonnas. Nii on mitmel
juhul loodud valdkonnapõhiseid maaelu- ja keskkonnavaldkonna
ühiseid riigimaju. Riigimajade loomise eesmärgiks on luua
teenuskeskused, kus pakutakse võimalikult paljude riigiasutuste
teenuseid.
Riigimajade rajamine puudutab otseselt 8 ministeeriumi valitsemisala
11-st. Kaasatud on enam kui 29 riigiasutust, millel on piirkondlikud
üksused ning asutuste kooslus saab olema erinevates riigimajades
erinev.
Eesmärgiks on luua asutustele tänapäevane ning tulevikku vaatav
töökeskkond, mis võtab arvesse ajas muutuvaid vajadusi ning töö
tegemise viise. Samuti luuakse ajutiselt maakonnakeskust külastavale
riigiteenistujale võimalused leida riigimajast endale töö tegemiseks
sobiv koht ning broneerida nõupidamiste ruume ja kasutada
puhkeruume.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 15
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.3 Teenistujate arv
Avalik teenistus hõlmab avaliku sektori asutuste tüüpidest ainult
ametiasutusi: põhiseaduslikke institutsioone teenindavaid asutusi,
valitsusasutusi, linna- ja vallavalitsusi ning linna- ja vallavalitsuste
ameteid (vt ka LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2020. aastal).
Avalik teenistus koosneb teenistujatest ehk ametnikest ja töötajatest.
Ametnik teostab avalikku võimu (nt poliitikakujundaja või järelevalve
tegija ministeeriumis või KOV ametiasutuses) ja töötaja toetab avaliku
võimu teostajat (nt personalitöötaja, hankespetsialist, haldustöötaja,
raamatupidaja jne). Avalike teenistujate hulka kuuluvad ka
eriteenistujad (nt politseiametnikud, vanglaametnikud, päästjad,
diplomaadid).
34000 3,5%
3,0% 3,0% 3,0% 2,9% 2,9%
32000 2,8% 2,8% 2,8% 3,0%
30000 2,5%
28000 2,0%
26000 1,5%
29950 29 361 29 113 28 513
24000 27 290 27569 27628 28371 1,0%
22000 0,5%
20000 0,0%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Avalike teenistujate arv
Osakaal tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased)
Joonis 2. Avalike teenistujate arv 2013-2020 ning selle osakaal Eesti tööealisest
elanikkonnast (15-74-aastased). Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike
infosüsteem, Statistikaamet
Avalik teenistus moodustas 2020. aastal Eesti tööealisest
elanikkonnast (15-74-aastased) 2,9%2, mis on olnud aastate lõikes
sarnasel tasemel. Avalikus teenistuses töötas 2020. aastal 28 371
teenistujat (22 834 riigi ametiasutustes ja 5537 KOV ametiasutustes
(Joonis 3)), mis on 743 (+2,7%) teenistuja võrra rohkem kui 2019.
aastal. Avalik teenistus moodustab kogu avalikust sektorist ligikaudu
viiendiku, 2020. aastal 21,3%. Võrreldes 2013. aastaga on avaliku
teenistuse osakaal avalikust sektorist (21,7%) vähenenud 0,4
protsendipunkti võrra.
Avalike teenistujate arv suurenes riigi ametiasutustes 775 võrra
(+3,5%) ja vähenes KOV ametiasutustes 32 võrra (-0,6%). Ametnike arv
on suurenenud nii riigi ametiasutustes (+39) kui ka KOV ameti-
asutustes (+30). Töötajate arv on vähenenud KOV ametiasutustes
2
Avalik teenistus moodustas 2020. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast (20–64-aastased) 3,6%.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 16
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
(- 62) ning suurenenud riigi ametiasutustes (+467). Eriteenistustes3 on
ametnike arv tõusnud (+303) ja töölepinguliste arv vähenenud (-34).
22 316 22 617 22 005 22 059 22 834 Töötajad
Eriteenistujad
4 541 4 739 4 726 5 193 Ametnikud
4 671
9 867 10 058 10 035
10 147 10 416
5 675 5 672 5 564 5 569 5 537
7 908 7 819 2 575 2 565 2 633 2 591 2 529
7 299 7 186 7 225
3 100 3 107 2 931 2 978 3 008
2016 2017 2018 2019 2020 2016 2017 2018 2019 2020
Riik KOV
Joonis 3. Avalike teenistujate arv teenistujate gruppides aastatel 2016-2020,
aastakeskmine teenistujate arv. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike
infosüsteem
Haridus- ja Teadusministeerium: 401
Kaitseministeerium: 163
Rahandusministeerium: 52
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 44
Justiitsministeerium: 34
Sotsiaalministeerium: 30
Välisministeerium: 25
Siseministeerium: 17
Keskkonnaministeerium: 5
Maaeluministeerium: 4
Kultuuriministeerium: 1
Põhiseaduslikud institutsioonid ja
Riigikantselei: -1
Kohalikud omavalitsused: -32
Joonis 4. Avalike teenistujate arvu muutus ministeeriumide valitsemisalade
ametiasutustes, KOV ametiasutustes, põhiseaduslikes institutsioonides ja
Riigikantseleis 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu,
RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem
Olulisemaks mõjutajaks avalike teenistujate arvu kasvamisel oli
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas Haridus- ja
Noorteameti loomine 2020. aastal, kus varasemalt avaliku teenistuse
alla mitte kuuluvad asutused (SA Innove, SA Archimedes, Hariduse
3
Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide
ametnikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 17
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Infotehnoloogia Sihtasutus ning Eesti Noorsootöö Keskus) koondati
ühendametiasutuseks (+396)).
Suurim kasv asutuste teenistujate arvus oli võrreldes 2019. aastaga
Kaitseväes (+165 teenistujat), mis tulenes Kaitseväe Akadeemia
esimese kursuse kadettide arvu suurendamisest, aktiivsest
ajateenijate värbamisest tegevteenistusse ja täitmata ametikohtade
edukast täitmisest. Kasv on kooskõlas riigikaitse arengukavaga.
Samuti kasvas Riigi Tugiteenuste Keskus (+35 teenistujat), millega
liitusid muu hulgas endiste SA-de Innove ja Archimedes töötajad.
Suuremad teenistujate arvu vähenemised toimusid
Rahandusministeeriumis (-10 teenistujat), Tallinna Vanglas (- 9
teenistujat) ning Häirekeskuses (-8 teenistujat) ja Tööinspektsioonis (-
8 teenistujat). Vähenenud on ka avalike teenistujate arv kohalikes
omavalitsustes (olulisemad vähenemised nt Saaremaa
Vallavalitsuses, Peipsiääre Vallavalitsuses) (Joonis 4).
Eriteenistujad
Eriteenistujate koguarv oli 2020. a. 10 416. Eriteenistujad
moodustasid 37% avalikust teenistusest, nende hulk suurenes 2,6%
(+269). Kõige rohkem eriteenistujaid oli Politsei- ja Piirivalveametis.
Järgnesid Kaitsevägi ning Päästeamet (Joonis 5).
Politsei- ja Piirivalveamet 36% 3760
Kaitsevägi 28% 2938
Päästeamet 19% 2000
Vanglad 7% 724
Välisministeerium 3% 316
Kohtud 2% 255
Häirekeskus 2% 175
Prokuratuur 2% 177
Muud 1%71
0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000
Joonis 5. Eriteenistujate arv ja osakaal eriteenistujatest, 2020. aasta keskmine 4.
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
2019. aasta keskmise arvuga võrreldes on suurenenud Kaitseväe
tegevväelaste arv 161 (+5,8%) võrra. Riigikaitse arengukava 2017-2026
eesmärkide saavutamiseks on planeeritud iga-aastaselt tegevväelaste
arvu tõsta keskmiselt +50 tegevväelase võrra.5
4
Välja on toodud eriteenistujate jaotus asutuste vahel. Kategooria “muud” all on kajastatud erialadiplomaadid.
5
Tulemusvaldkonna „julgeolek ja riigikaitse“ 2019. aasta tulemusaruanne; RES 2020-2023 programm JO01 Iseseisev
sõjaline kaitsevõime
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 18
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Foto: Kaitseväe Peastaap
Samuti on suurenenud PPA politseiametnike arv 75 (+2,0%) ja vanglate
vanglaametnike arv 16 (+2,2%) võrra. PPA politseiametnike kasvu on
toetanud loodud võimalus saada eripensioni ja jätkata teenistust.
Politseiteenistusse on naasnud ka endisi töötajaid, et tagada võimalus
tulevikus eripensioni saada. PPA koosseisus on varasemast enam ka
õpingute kõrvalt töötavaid Sisekaitseakadeemia kadette.
Kasvanud on ka Välisministeeriumi karjääridiplomaatide arv 15
(+4,9%) võrra. Vähenenud on Päästeameti päästeteenistujate arv 5
(- 0,3%) ja Häirekeskuse päästeametnike arv 3 (-1,8%) võrra.
1.4 Vanuseline ja sooline koosseis
Avaliku teenistuja keskmine vanus 2020. aastal oli 43,6 aastat.
Viimase viie aasta jooksul ei ole avaliku teenistuja keskmine vanus
oluliselt muutunud (Joonis 6), kuid on alates 2017. aastast kerges
tõustutrendis. Eesti rahvastik on vananev ning tööealise elanikkonna
arvu vähenemine prognooside kohaselt jätkub6. Noorte arv ja
osatähtsus elanikkonnas on vähenemas7.
Avalikus teenistuses oli 2020. aastal meeste ja naiste osakaal
vastavalt 45% ja 55%. Meeste ja naiste osakaal ei ole eelmise aastaga
võrreldes muutunud, samuti ei ole erilist muutust toimunud viimase
viie aasta jooksul.
6
Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos
7
Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/noored
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 19
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
56% 56% 55% 55% 55%
43,5 43,6
43,4 43,3 43,4
44% 44% 45% 45% 45%
2016 2017 2018 2019 2020
Meeste osakaal Naiste osakaal Keskmine vanus
Joonis 6. Avaliku teenistuse keskmine vanus ja sooline jaotus 2016–2020. aastal.
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
2019. aastaga võrreldes ei olnud olulisi muutusi vanuselises ja
soolises jaotuses (Joonis 7). Kui nooremates vanuserühmades erines
meeste ja naiste osakaal vähe, siis vanemates vanuserühmades oli
rohkem naisi, eriti vanuserühmas 51–60. Mitmes asutuses oli üle 60-
aastaste teenistujate osakaal üle 20%, mis võib nende pensionile
jäämisel ja järelkasvu puudumisel tekitada probleeme
teenistuskohtade täitmisel ja avalikkusele teenuste pakkumisel. Nt
Põllumajandusametis oli üle 60-aastaseid teenistujaid 28%,
Keeleametis 26%, Veterinaar- ja Toiduametis 25%, Veeteede Ametis
23% ja Statistikaametis 21% (enamik neist on juba pensioniealised)8.
2020 2019
üle 60 3% 7% üle 60 3% 7%
51-60 7% 13% 51-60 7% 13%
41-50 12% 16% 41-50 13% 15%
31-40 12% 13% 31-40 12% 13%
alla 31 10% 7% alla 31 10% 7%
30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30%
Mehed Naised Mehed Naised
Joonis 7. Avaliku teenistuse vanuseline ja sooline jaotus 2019. ja 2020. aastal.
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Riigi ametiasutuste töötajaskonna vanuseline jaotus on sarnane kogu
avaliku teenistuse töötajaskonna vanuselisele jaotusele. 46%
teenistujatest on alla 40-aastased ja neljandik on üle 50-aastased.
Töötajaskonna keskmine vanus on 42,3 aastat. Viimase kolme aasta
jooksul ei ole keskmine vanus oluliselt muutunud.
Riigi ametiasutustes on meeste ja naiste osakaal võrdne. Samas
ametnike ja töötajate hulgas on naiste osakaal oluliselt suurem (71%)
8
Alates 01.01.2021 on Põllumajandusamet ja Veterinaar- ja Toiduamet ühinenud Põllumajandus- ja Toiduametiks ning
Veeteede Amet ühines Transpordiameti koosseisu.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 20
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
ning eriteenistujate hulgas on vastupidiselt meeste osakaal suurem
(76%).
Riigi ametiasutused sh ametnikud ja töötajad sh eriteenistujad
üle 60 3% 5% üle 60 4% 9% üle 60 1% 1%
51-60 7% 10% 51-60 6% 16% 51-60 7% 3%
41-50 14% 15% 41-50 7% 20% 41-50 22% 9%
31-40 14% 13% 31-40 7% 18% 31-40 23% 7%
alla 31 12% 7% alla 31 3% 8% alla 31 23% 5%
30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30%
Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised
Joonis 8. Riigi ametiasutuste vanuseline ja sooline jaotus teenistujate gruppide lõikes 2020. aastal. Allikas: Riigi personali-
ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
KOV ametiasutuste personal on keskmisest avalikust teenistujast
vanem, peaaegu poole töötajaskonnast moodustavad üle 50-aastased.
Töötajaskonna keskmine vanus on 48,9 aastat. Erinevalt riigi
ametiasutuste koondpildist iseloomustab kohaliku omavalitsuse
ametiasutusi ka väike meeste osakaal – vaid neljandik
töötajaskonnast on mehed. Samas KOVides ei ole aastate jooksul
soolis-vanuseline koosseis oluliselt muutunud, samuti ei ole
haldusreform selles muutusi toonud. Üle 50-aastaste suur osakaal ei
tulene üksnes pikaaegse tööstaažiga teenistujatest, vaid ka sama
eagrupi inimeste värbamisest. Kuni 5-aastase tööstaažiga
teenistujatest kolmandiku moodustavad üle 50-aastased. Kuid saab ka
välja tuua, et 38% üle 50-aastastest on vähemalt 15-aastane tööstaaž.
KOV sh ametnikud sh töötajad
üle 60 6% 14% üle 60 5% 12% üle 60 7% 17%
51-60 7% 22% 51-60 7% 21% 51-60 7% 23%
41-50 6% 18% 41-50 6% 20% 41-50 6% 16%
31-40 5% 15% 31-40 5% 17% 31-40 5% 12%
alla 31 2% 6% alla 31 2% 6% alla 31 2% 6%
30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30%
Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised
Joonis 9. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vanuseline ja sooline jaotus 2020. aastal . Allikas: RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 21
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.5 Haridustase
Avaliku teenistuse seaduse alusel on ametnikele kehtestatud
miinimumnõudena keskharidus. Eriteenistujatele on valdkondlike
eriseadustega kehtestatud avaliku teenistuse üldisest
miinimumnõudest erisused. Lisaks on tippjuhtide asetäitjatele ja
struktuuriüksuste juhtidele kehtestatud kõrghariduse nõue.
100%
80% 40% 41% 41% 42% 43%
60% 61% 60% 61% 62%
60%
40%
50% 49% 49% 49% 49%
20% 39% 38% 39% 38% 37%
0% 10% 10% 10% 9% 8% 1% 1% 1% 1% 1%
2016 2017 2018 2019 2020 2016 2017 2018 2019 2020
Tööga hõivatud Eestis Avalikus teenistuses
Põhiharidus või madalam Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidus Kõrgharidus
Joonis 10. Üldine haridustasemete jaotus Eestis (tööga hõivatud) ja avalikus
teenistuses 2016-2020. Allikas: Statistikaamet, riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Kõrgharidusega inimeste osakaal on aastate lõikes veidi suurenenud nii
Eesti kõikidest hõivatutest kui ka avalikus teenistuses (Joonis 10).
Kõrgharidusega inimeste osakaal Eesti kõikidest hõivatutest ulatus
2020. aastal Statistikaameti andmetel 43%ni. Avalikus teenistuses oli
kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem Eesti keskmisest –
62% avalikest teenistujatest on kõrgharidusega. Üldkesk-, keskeri- ja
kutseharidusega inimeste osakaal on kõigi Eesti hõivatute seas 49% ja
avalikus teenistuses vastavalt 37%. Kui Eesti hõivatute hulgas on
põhiharidusega või sellest madalama haridustasemega 9%, siis
avalikus teenistuses on vastava haridustasemega inimeste osakaal
peaaegu olematu.
Foto: Rahandusministeerium
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 22
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Riigi ametiasutustes (Joonis 11) eristuvad avalike teenistujate
haridusprofiilid. Ametnike seas on selgelt rohkem kõrgharidusega
inimesi (78%). Töölepinguliste töötajate hulgas on samuti kõige enam
kõrgharidusega inimesi, kuid nende osakaal (65%) on väiksem kui
ametnike seas. Kõrghariduse osakaal riigi ametiasutustes on
võrreldes eelmise aastaga praktiliselt samaks jäänud, kuid veidi (1%)
muutunud on esimese ja teise astme kõrgharidusega teenistujate
osakaalud teise astme kõrghariduse kasuks.
Eriteenistujate seas on kõige enam üldkesk-, keskeri- ja
kutseharidusega inimesi (54%), mis on ootuspärane, kuna mitme
eriteenistusliigi puhul on hariduse miinimumnõudena kehtestatud
kutseharidus.
100%
80%
60%
40%
20%
0%
2018 2019 2020 2018 2019 2020 2018 2019 2020 2018 2019 2020
Riigi ametiasutused sh ametnikud sh eriteenistujad sh töölepingulised
Kõrgeima astme kõrgharidus 1% 1% 1% 1% 1% 1% 0,2% 0,2% 0,2% 1% 1% 1%
Teise astme kõrgharidus 26% 27% 28% 43% 43% 46% 13% 14% 12% 28% 30% 33%
Esimese astme kõrgharidus 32% 33% 32% 33% 32% 31% 33% 34% 33% 31% 31% 31%
Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidus 40% 39% 39% 23% 23% 21% 53% 51% 54% 39% 36% 34%
Põhiharidus või madalam 1% 1% 1% 0,1% 0,1% 0,1% 1% 1% 1% 2% 1% 1%
Joonis 11. Riigi ametiasutuste teenistujate haridus teenistujate gruppide lõikes 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Riigi ametiasutuste gruppe omavahel võrreldes nähtub, et
põhiseaduslikes institutsioonides ja ministeeriumides on valdav osa
teenistujad kõrgharidusega (vastavalt 83% ja 91%) ning suurema osa
neist on omandanud teise astme kõrghariduse (vastavalt 58% ja 62%).
Siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on kõrghariduse omandanud
49% teenistujatest. Ülejäänud valitsusasutustes9 on kõrgharidusega
avalikke teenistujaid 79% (Joonis 12). Erinevad haridusprofiilid
mõjutavad olulisel määral ka vastavate asutuste gruppide värbamist ja
personalipoliitikat ning töötajate ootusi nii juhtimisstiilile kui ka
juhtimiskvaliteedile.
9
Ülejäänud valitsusasutused sisaldavad: ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahvusarhiiv. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on
arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 23
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
100%
80%
60%
40%
20%
0%
2018 2019 2020 2018 2019 2020 2018 2019 2020 2018 2019 2020
Põhiseaduslikud Siseturvalisuse
Ülejäänud
Ministeeriumid institutsioonid ja asutused ja
valitsusasutused
Riigikantselei Kaitsevägi
Kõrgeima astme kõrgharidus 2% 2% 3% 2% 3% 4% 0,2% 0,2% 0,3% 1% 1% 1%
Teise astme kõrgharidus 60% 61% 62% 58% 57% 58% 11% 12% 15% 44% 45% 47%
Esimese astme kõrgharidus 27% 25% 26% 22% 22% 21% 35% 36% 34% 30% 29% 31%
Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidus 11% 11% 9% 17% 17% 16% 53% 51% 50% 25% 24% 21%
Põhiharidus või madalam 0,2% 0,2% 0,2% 0,3% 0,3% 0,3% 1% 1% 1% 0,2% 0,2% 0,3%
Joonis 12. Riigi ametiasutuste teenistujate haridus asutuste gruppide lõikes 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Sarnaselt riigi ametiasutustega on ka KOV ametiasutustes avalike
teenistujate haridusalased profiilid üksteisest eristuvad (Joonis 13).
Ametnike seas on ka siin selgelt rohkem kõrgharidusega inimesi (80%)
ja see ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Kõrgharidusega
ametnikest orienteeruvalt pool on omandanud teise astme
kõrghariduse ja teine pool esimese astme kõrghariduse.
Töölepinguliste töötajate seas on kõige enam üldkesk-, keskeri- ja
kutseharidusega inimesi (45%).
KOV ametiasutustes on kõrgharidusega teenistujaid veidi rohkem
(67%) kui riigi ametiasutustes (61%), mille üheks põhjuseks on asjaolu,
et riigi ametiasutuste töötajaskonnast suure osa moodustavast
eriteenistujate grupi teenistujatest enamikule ei ole kehtestatud
kõrghariduse nõuet.
100%
80%
60%
40%
20%
0%
2018 2019 2020 2018 2019 2020 2018 2019 2020
KOV ametiasutused sh ametnikud sh töölepingulised
Kõrgeima astme kõrgharidus 0,4% 0,5% 0,4% 0,4% 0,4% 0,3% 0,4% 0,5% 0,6%
Teise astme kõrgharidus 32% 32% 31% 40% 40% 38% 23% 23% 22%
Esimese astme kõrgharidus 32% 33% 36% 39% 40% 42% 24% 25% 28%
Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidus 32% 33% 31% 20% 20% 19% 47% 47% 45%
Põhiharidus või madalam 2% 2% 2% 5% 5% 4%
Joonis 13. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistujate haridus teenistujate gruppide lõikes 2020. aastal. Allikas:
RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 24
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.6 Teisest rahvusest ja teise emakeelega teenistujad
2020. aastal oli tööga hõivatuid tööturul kokku 656 600, neist eestlasi
68,6%, venelasi 25,8% ning muust rahvusest isikuid 5,6%. Tööga
hõivatutest oli eesti koduse keelega 68,0%, vene koduse keelega 30,0%
ning muu koduse keelega 1,9%.10
800000
700000 658600 664700 671300 656600 658600 664700 671300 656600
644600 644600
5,0% 5,2% 1,1% 1,0% 1,3% 1,9%
4,7% 4,8% 5,6% 0,9%
600000
Muu 25,3% 25,6% 26,3% 28,8% 29,7% 30,5% 31,1% 30,0%
24,7% 25,8%
Vene 500000
Eesti 400000
70,6% 69,9% 69,4% 68,5% 68,6% 70,3% 69,2% 68,5% 67,6% 68,0%
300000
2016 2017 2018 2019 2020 2016 2017 2018 2019 2020
Rahvus Kodune keel
Joonis 14. Hõivatute arv Eesti tööturul rahvuste ja koduse keele alusel aastatel 2016-2020. Allikas: Statistikaamet
Riigi ametiasutustes11 töötas 2019. aastal12 10,3% teisest rahvusest
teenistujaid13 ning võõrkeelt enda emakeeleks pidavaid teenistujaid
11,2%. Kõige suurema osa nendest moodustasid venelased (8,8%),
kuid esindatud olid ka teised rahvused: näiteks ukrainlased,
soomlased, valgevenelased. Vene keele on märkinud enda
emakeelena 10,8% teenistujatest, väike osa teenistujatest on märkinud
enda emakeelena mõne teise võõrkeele. Asutuste gruppide lõikes on
teisest rahvusest ja teise emakeelega teenistujaid kõige rohkem
siseturvalisuse asutustes, kuhu kuuluvad Häirekeskus, Politsei- ja
Piirivalveamet, Päästeamet, vanglad (Joonis 15).
Rahvus Emakeel
Riigi ametiasutused 89,4% 10,3% 0,3% Riigi ametiasutused 88,6% 11,2% 0,2%
sh siseturvalisuse asutused 84,6% 15,3% sh siseturvalisuse asutused 83,2% 16,8%
sh põhiseaduslikud sh põhiseaduslikud
96,2% 3,4% 0,3% 96,6% 3,4%
institutsioonid ja Riigikantselei institutsioonid ja Riigikantselei
sh ministeeriumid 95,7% 2,8% 1,5% sh ministeeriumid 95,5% 3,0% 1,5%
sh ametid ja inspektsioonid 91,5% 8,5% sh ametid ja inspektsioonid 90,8% 9,2%
75% 80% 85% 90% 95% 100% 75% 80% 85% 90% 95% 100%
Eestlane Teisest rahvusest Info puudub Eesti keel Teise emakeelega Info puudub
Joonis 15. Rahvused ja emakeel riigi ametiasutustes asutuste gruppide lõikes 2019. aastal. Allikas: Riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekogu ja rahvastiku statistiline register
10
Allikas: Statistikaamet
11
Riigi ametiasutuste andmed pärinevad riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust 31.12.2019 seisuga v.a rahvuse ja
emakeele tunnus, mis on saadud Statistikaametist rahvastiku statistilisest registrist.
12
Rahandusministeerium ei kogu rahvuse ja emakeele andmeid iga-aastaselt, mistõttu on toodud 2019. aasta andmed.
13
Rahvuse andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele, mis pärinevad rahvastiku statistilisest registrist.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 25
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Töötajaskonna mitmekesistamisele pööratakse riigisektori asutustes
sarnaselt erasektorile aina enam tähelepanu. Avalikus sektoris aitab
teisest rahvusest teenistujate suurem osakaal kujundada poliitikat,
mis kaasab erinevaid sihtrühmi ning arvestab seejuures rohkem eri
inimeste sotsiaal-kultuuriliste eripäradega.
Soodustamaks mitmekesisust
riigisektoris, viidi Integratsiooni
Sihtasutuse, Rahandusministeeriumi
ja Kultuuriministeeriumi koostöös
perioodil juuni 2020 kuni mai 2021
läbi piloot-praktikaprogramm, mille
eesmärgiks oli tutvustada eesti
keelest erineva emakeelega noortele
töövõimalusi riigiasutustes ja
julgustada neid tulevikus
kandideerima avaliku sektori
ametikohtadele.
Programmis osalesid erinevad ministeeriumid (Haridus- ja
Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
Siseministeerium, Sotsiaalministeerium), Riigikantselei ja
Õiguskantsleri Kantselei. Asutused panid kokku sisukad ja riigisektori
tööd mitmekülgselt tutvustavad praktikapakkumised, mis käsitlesid
värbamispoliitikat, lapsesõbralikku õigusemõistmist ning
kodanikuühiskonna, tööhõive jm valdkondade teemasid.
Praktikaprogrammi kandideerimise eelduseks oli eesti keele
valdamine väga heal tasemel ning praktikaülesannete täitmiseks
vajalike algteadmiste olemasolu. Programmi kandideeris 36 tudengit,
kellest välja valiti 12. Kandideerinutest olid enamus vene emakeelega,
aga oli ka inglise, hindi, saksa, türgi ja ukraina emakeelega noori.
Praktikandid said lisaks praktikale võimaluse osaleda enesearengu
koolitustel, mis aitavad paremini valmistuda tulevaseks karjääriks.
Praktikapakkujad omakorda osalesid praktika teekonna disaini
töötubades, kus käsitleti ka töökollektiivi mitmekesisuse teemat.
Piloot-praktikaprogramm sai positiivset tagasisidet kõikidelt
osapooltelt – nii praktikantidelt kui osalenud asutuste juhtidelt,
praktikajuhendajatelt, personalijuhtidelt ja värbamisspetsialistidelt.
Seetõttu on plaanis sarnaste eesti keelest erineva emakeelega
noortele suunatud kesksete praktikaprogrammidega, mis tugevdavad
riigisektori kui tööandja kuvandit, võimalusel jätkata ka tulevikus.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 26
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.7 Värbamine
Riigi edukaks toimimiseks on oluline tagada teenistuskohtadele14
vastava ettevalmistuse ja kogemusega, usaldusväärne ning
pühendunud töötajaskond.
Avalikus teenistuses on kohustuslik korraldada konkurss kõikide
vabade ametikohtade täitmiseks. Selle nõude eesmärgiks on suurem
avatus, läbipaistvus värbamise ja valiku korralduses ning
kandidaatidele võrdsete võimaluste tagamine. Konkurss võib olla
avalik või sisekonkurss. Viimane on otstarbekas korraldada siis, kui
ametiasutus on veendunud, et sisekonkursil osalevad kandidaadid on
parema kvalifikatsiooniga, kui avalikul konkursil osalevad
kandidaadid. Erandjuhtudel on võimalik ka konkursita värbamine.
Avatuse suurendamise eesmärgil
kuvatakse kõik avaliku teenistuse ja
hallatavate riigiasutuste töökuulutused
Rahandusministeeriumi avalike
konkursside veebilehel, et info vabadest
teenistuskohtadest oleks nähtav ühes
kohas ja kõigile leitav.
2020. aastal viidi avalikus teenistuses
läbi 3732 personaliotsingut, mille käigus
sooviti täita 4625 teenistuskohta15
(2019. aastal viidi läbi 4194
personaliotsingut 5290 teenistuskoha
täitmiseks). Foto: Maksu- ja Tolliamet
Kõigist 3732 personaliotsingust olid 2525 (67,7%) avalikud konkursid,
644 (17,3%) sisekonkursid ning 563 (15,1%) konkursita värbamised
(Joonis 16).
Riigikantselei viis 2020. aastal riigi avaliku teenistuse tippjuhtide
leidmiseks läbi 20 avalikku konkurssi, millest lõppes edukalt 18
konkurssi. Tippjuhtide ametikohtadele kandideeris kokku 164
kandidaati. Keskmine kandidaatide arv ühele ametikohale oli 8, mis on
1 kandidaadi võrra suurem kui 2019. aastal.
2020. aasta avaliku teenistuse personaliotsingute üldarv vähenes
võrreldes 2019. aastaga 462 personaliotsingu võrra. Vähenenud
personaliotsingute peamiseks põhjuseks oli COVID-19 olukord, millest
tingituna vähenes vabatahtlik voolavus ning paljudes asutustes peatati
eriolukorra ajal ja sellele järgnenud perioodil uute töötajate värbamine.
14
Ameti- ja töökoht
15
Täidetavate teenistuskohtade arv on suurem personali¬otsingute omast, kuna mõnikord soovitakse ühe konkursiga täita
mitut sarnase profiiliga teenistuskohta (nt patrullpolitseinikud, vanglateenistuse valvurid).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 27
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
2020 1858 588 423 2869
Riigi ametiasutused
2019 2213 615 421 3249
2018 2073 800 337 3210
2017 1928 652 207 2787
2016 1633 634 168 2435
2020 667 56 140 863
2019 711 84 150 945
KOV
2018 914 98 149 1161
2017 385 74 97 556
2016 409 52 129 590
0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500
Avalikud konkursid Sisekonkursid Konkursita personaliotsing
Joonis 16. Läbi viidud personaliotsingute arv avalikus teenistuses 2016–2020. Allikas: RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Avalikus teenistuses on enim vakantseid ametikohti õigus- ja
siseturvalisuse asutustes (politsei, päästeteenistus, vanglateenistus)
ning Kaitseväes. Probleemiks värbamisel on eelkõige sobiva sihtgrupi
piiratus tööjõuturul. Töötajate sihtgrupp, keda nimetatud valdkonnas
peamiselt vajatakse, on sarnane ning asutused konkureerivad lisaks
eraturule ka omavahel.
Avalikele ja sisekonkurssidele kandideeris 2020. aastal kokku 51 480
isikut (2019. aastal 40 837 isikut). Keskmine kandidaatide arv avaliku
ja sisekonkursiga täidetava teenistuskoha kohta oli 13 ehk 4 inimest
rohkem võrreldes eelmise aastaga.
Joonis 17. Kandidaatide keskmine arv avaliku ja sisekonkursiga täidetava
teenistuskoha kohta avalikus teenistuses aastatel 2016–2020. Allikas: RaMi iga-
aastane personalistatistika andmekorje
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 28
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Personaliotsingute läbiviimisel sooviti täita 4625 teenistuskohta ning
luhtus 941 teenistuskoha täitmine ehk 20%. Kõige rohkem ehk 605
(27%) teenistuskohta jäi personaliotsingute käigus täitmata õigus- ja
siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes. Peamiseks luhtumise
põhjuseks antud valdkonnas oli sobivate kandidaatide puudumine.
Vanglates luhtus 328 teenistuskoha täitmine, s.o 55% kõigist
vanglates läbi viidud personaliotsingutega täita soovitud kohtadest.
Avaliku teenistuse avalikke ja sisekonkursse, kus oli alla 3 kandidaadi
(sh ka 0 kandidaati) teenistuskoha kohta, oli 837 (26%), sellest
omakorda jäi täitmata 373 teenistuskohta ehk 45%.
Vaatamata sellele, et COVID-19 olukorrast tingituna oli tööturul
tööotsijaid rohkem ning seetõttu kandidaatide arv ühele ametikohale
suurem kui eelmisel aastal, on täitmata jäänud teenistuskohtade
osakaal siiski märkimisväärne ning viitab sellele, et kandideerijate
ametialane profiil ei vasta värbavate asutuste vajadustele.
Konkursse, kus kandidaate oli teenistuskohale rohkearvuliselt (30
kandidaati või enam), oli vähe – 379 konkurssi ehk 12% kogu
konkursside koguarvust. 2020. aastal olid populaarsemad konkursid
erinevate spetsialistide ametikohtadele, nt dokumendihaldurite,
personalitöö ekspertide, klienditeenindajate ja asjaajajate kohtadele.
12% Konkursid 30+ kandidaati
teenistuskoha kohta
Konkursid alla 3 kandidaadi
26% teenistuskoha kohta
62% Ülejäänud konkursid
Joonis 18. Avaliku teenistuse konkursside osakaalud kandidaatide arvu järgi
teenistuskoha kohta avaliku ja sisekonkursiga täidetavatest konkurssidest 2020.
aastal. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Avalikus teenistuses sõlmiti töösuhe 3872 inimesega (2019. aastal
3910 inimesega), mis moodustab 14% kõikide avaliku teenistuse
asutuste ametnike ja töötajate arvust. Ametisse nimetati 2369
ametnikku ja tööleping sõlmiti 1503 töötajaga.
Enamikes riigiasutustes on võetud kasutusele värbamistarkvarad
(peamiselt Talendipank, aga ka Recrur ja RecruitLab), mis muudavad
värbamisprotsessi kõigile osapooltele lihtsamaks ja kiiremaks ning
aitavad asutustel pakkuda paremat kandideerimiskogemust.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 29
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.8 Voolavus
Personalivoolavus kirjeldab töölt lahkunute osakaalu töötajate
koguarvust. Avalikus teenistuses on oluline jälgida nii personali
koguvoolavust kui ka vabatahtlikku voolavust16. Personali
koguvoolavus aitab hinnata organisatsiooni erinevate sisemiste ja
välimiste tegurite mõju inimeste liikumisele ja väljendab lahkuva
töötajaskonna vahetumisega kaasnevat töömahtu. Personali
vabatahtlik voolavus aitab omakorda hinnata tööandja atraktiivsust,
töötajate rahulolu ja pühendumust.
20%
14,7%
15% 12,5% 12,8% 12,5%
11,2% 11,1% 11,2%
10%
5% 7,3% 7,2% 8,0% 8,0%
6,7% 6,8% 6,4%
0%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Koguvoolavus Vabatahtlik voolavus
Joonis 19. Koguvoolavus ja vabatahtlik voolavus avalikus teenistuses 2014–2020.
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
2020. aastal oli avalikus teenistuses personali koguvoolavus 11,2% ja
vabatahtlik voolavus 6,4% (Joonis 19). 2019. aastaga võrreldes
langesid nii koguvoolavus kui ka vabatahtlik voolavus, sealjuures
mõjutas koguvoolavuse langust peamiselt vabatahtliku voolavuse
langus.
21%
20%
15% 15% 14%
15% 12% 13%
12% 12% 12%
11%
10% 12% 13%
12% 12%
10% 10% 11% 11% 11% 10%
5%
0%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Riigi ametiasutused KOV ametiasutused
Joonis 20. Avaliku teenistuse KOV ja riigisektori personali koguvoolavus 2011–
2020. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
16
Koguvoolavuse hulka arvestatakse kõik lahkumised (v.a töölepingu üleminek), vabatahtliku voolavuse hulka arvestatakse
lahkumised töötaja algatusel, vabastamine kodakondsuse muutumise tõttu, teisele ametikohale määramine või valimine
muus organisatsioonis, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ning Vabariigi Presidendi ametisse astumise
korral ja vanglaametniku üleviimine.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 30
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Riigi ametiasutuste personali koguvoolavus (Joonis 20) oli 10%,
langedes 2019. aastaga võrreldes paar protsendipunkti. Riigi
ametiasutuste erinevates gruppides (ministeeriumid, põhiseaduslikud
institutsioonid ja Riigikantselei, siseturvalisuse asutused ja Kaitsevägi
ning ülejäänud valitsusasutused) oli personali koguvoolavus üsna
sarnane. Suurim oli see ministeeriumides (11,0%) ning madalaim
ülejäänud valitsusasutustes (9,7%).
Riigi ametiasutuste ja KOVi ametiasutuste vabatahtlik voolavus on
sarnaselt koguvoolavusele langenud paar protsendipunkti (Joonis 21).
10% 9% 10%
10% 8% 8% 8%
7% 7% 7% 7%
5% 7% 8% 7% 8% 8%
7% 7% 7%
5% 6%
0%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
KOV ametiasutused Riigi ametiasutused
Joonis 21. Avaliku teenistuse personali vabatahtlik voolavus 2011–2020. Allikas:
Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika
andmekorje
Vabatahtliku voolavuse languse peamiseks põhjuseks oli COVID-19st
tingitud olukord, kus tööturg tervikuna oli ebastabiilsem ja inimesed
ebakindlamad tuleviku osas. See omakorda pani töötajaid oma
töökohtadest rohkem kinni hoidma ja vähendas valmisolekut töökohta
vahetada või töölt lahkuda. Aga tuleb arvestada, et kui voolavuse
vähenemine tuleneb pigem töötajate alalhoidlikkusest kui üldisest
lojaalsuse kasvust, siis olukorra stabiliseerudes võib oodata jälle
vabatahtliku voolavuse kasvu.
Tippspetsialistidega organisatsioonis peetakse kriitiliseks piiriks 10%
suurust personali vabatahtliku voolavuse määra, millest üle minnes
kannatab organisatsiooni institutsionaalne mälu ja asjatundlikkus,
kuna töötajate lahkumisega kaasneb arvestatav teadmiste kadu ning
inimeste- ja asutuste vaheliste koostöösuhete katkemine.
Siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on personali vabatahtlik
voolavus 6,3%, mis üldkogumina ei küündi vabatahtliku voolavuse
kriitilise piirini, kuid märkimisväärselt kõrge ehk 18,6% on vabatahtlik
voolavus vanglates. Siseturvalisuse asutuste ja Kaitseväe grupi
vabatahtlik voolavus on riigile suur kulu, kuna eriteenistujad läbivad
teenistusse asudes või teenistuse käigus väljaõppe, omandades riigi
toel erialased teadmised (kutseharidus, koolitused jne).
Personalivoolavuse alusel võib kokkuvõtvalt öelda, et avalikus
teenistuses on vabatahtlik voolavus koondina alla kriitilise määra, kuid
on välja joonistunud probleemgrupid, kus on näha vabatahtliku
voolavuse tõusutendentsi (siseturvalisuse asutused).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 31
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Vabatahtlikult avaliku teenistuse asutustest lahkunutest oli 2020.
aastal 18% alla 1-aastase staažiga ning 35% 1-4-aastase staažiga,
need osakaalud ei ole võrreldes eelmise aastaga muutunud (Joonis
22). See tähendab, et teenistusest lahkunutest enam kui pool (53%) on
suhteliselt lühikest aega oma ametikohal töötanud.
20% 18%
alla 1 a
1-4 a
10% 6% 5-9 a
10-14 a
Vabatahtlik
voolavus üle 15 a
35%
16%
Joonis 22. Vabatahtlikult avaliku teenistuse asutustest lahkunud teenistujate
jaotus staaži lõikes 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Personali stabiilsusindeks (asutuse staaži 1 või rohkem aastat)
avalikus teenistuses on 90,6% (Joonis 23). Stabiilsusindeks on kõrge,
mis on kasulik organisatsioonis vajalike teadmiste hoidmiseks ning
aitab asutustel edukalt oma funktsioone täita.
8,8% 11,5%
Avalik
RIIK KOV teenistus
91,2% 88,5% 90,6%
Joonis 23. Personali stabiilsusindeks (asutuse staaži 1 või rohkem aastat) avalikus
teenistuses 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja
RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Avalikus teenistuses on kõige enam (32%) pikaajalise staažiga
töötajaid, kes on teenistuses olnud enam kui 15 aastat.
Avalik teenistus 9% 27% 18% 14% 32%
KOV ametiasutused 12% 36% 15% 12% 26%
Riigi ametiasutused 9% 24% 18% 14% 34%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Alla 1 aasta 1-4 aastat 5-9 aastat 10-14 aastat Üle 15 aasta
Joonis 24. Avalike teenistujate jaotus staaži järgi 2020. aastal. Allikas: Riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika
andmekorje
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 32
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.9 Keskmine palk
Avaliku teenistuse palgataseme kujundamisel on oluline arvestada
Eesti palgaturul toimuvate muutustega. Avalikku teenistusse
soovitakse värvata piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, kes oleks
võimeline pakkuma riigi elanikele kvaliteetset avalikku teenust. Selleks
tuleb jälgida, et avaliku teenistuse palgad ei jääks konkureerivate
tööturu segmentide palgatasemetest märkimisväärselt maha. Samas
ei tohiks avalik teenistus olla põhjendamatu palgasurve tekitaja.
Eesti keskmine brutokuupalk 2020. aastal
oli 1448 eurot ning võrreldes 2019. aastaga
kasvas see 2,9%.
Palkade erinevused Eesti tööturul
tegevusvaldkondade vahel on üsna suured.
Kõige kõrgemalt (info ja side 2 574 eurot,
kasv aastaga 9,9%) ja kõige madalamalt (majutus ja toitlustus 860
eurot, langus aastaga 5,0%) tasustatud tegevusvaldkonna keskmise
brutokuupalga vahe on peaaegu 3-kordne. Sellest tulenevalt varieerub
turu palgasurve erinevatele avaliku teenistuse asutustele. Näiteks
konkureerivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning
Rahandusministeerium tööturul kõrgelt tasustatud info ja side ning
finants- ja kindlustustegevuse sektoriga (keskmine brutokuupalk 2 461
eurot, kasv aastaga 6,0%), Kultuuriministeerium aga pigem
madalamalt tasustatud kunsti, meelelahutuse ja vabaaja sektoriga
(keskmine brutokuupalk 1 129 eurot, langus aastaga 2,3%)17. Lähtuvalt
palgaturu erinevustest, peaks nende ministeeriumide keskmine palk
erinema pea kaks korda. See läheks aga vastuollu avaliku teenistuse
sisemise õigluse printsiibiga, mille kohaselt peaksid erinevates
ministeeriumides valdkondliku poliitika kujundamisega tegevad
ametnikud saama samaväärset palka. Nii püüdlebki avaliku teenistuse
palgapoliitika ühelt poolt konkurentsivõime hoidmise ja teisalt avaliku
teenistuse sisemise õigluse suurendamise poole.
Lisaks tegevusvaldkondadele varieeruvad palgatasemed Eestis ka
maakonniti. Tallinnas ja Harjumaal on palgatase kõrgem kui teistes
maakondades. Tallinnas oli möödunud aastal Eesti keskmine
brutokuupalk 1637 eurot (kasv aastaga 6,0%) ja Tartumaal 1447 (kasv
aastaga 1,5%). Kui eelmisel aastal oli ka Harjumaa (v.a Tallinn)
keskmine brutokuupalk üle Eesti keskmise palga, siis aastal 2020
ületavad Eesti keskmist palgataset vaid Tallinn ja Tartumaa18. Seega
on Tallinnas ja Tartumaal asuvatel avaliku teenistuse asutustel vaja
konkureerida keskmisest kõrgema palgatasemega. Enamus riigi
ametiasutusi ei rakenda sarnase profiiliga ametikohtadel
regionaalseid palgaerisusi. Palgapoliitiliselt on võetud lähenemine
maksta sarnase töö eest sarnast palka ja mitte kohelda ühe asutuse
17
Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta tegevusvaldkondade lõikes.
18
Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta maakonniti.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 33
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
sees töötajaid erinevalt lähtuvalt nende regionaalsest paiknemisest.
Küll rakendatakse piirkondlikke palgaerisusi nendes piirkondades, kus
on kõige enam probleeme tööjõu värbamisega. Üheks näiteks
siinkohal on Ida-Viru maakond, kuhu on väga keeruline leida ametikoha
nõuetele vastavaid avalikke teenistujaid. See tähendab, et sarnase töö
eest Ida-Virumaal ollakse valmis maksma rohkem kui näiteks
Harjumaal ja teistes maakondades.
1.9.1 AVALIKU TEENISTUSE KESKMINE PALK
2020. aastal oli avaliku teenistuse (riigi- ja kohaliku omavalitsuse
ametiasutuste) keskmine bruto kuupõhipalk 1676 eurot ja
brutokuupalk 1813 eurot.
Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 1717 eurot ja
keskmine brutokuupalk oli 2020. aastal 1846 eurot. Viimane kasvas
aastaga 4,9%. Aastatel 2016–2018 oli Eesti keskmise palga kasv
kiirem kui riigi ametiasutuste keskmise palga kasv. Viimasel kahel
aastal on riigi ametiasutuste keskmine palk küll kasvanud kiiremini kui
Eesti keskmine palk, kuid koroonakriisist tingituna on 2020. aastal
keskmise palga kasv oluliselt pidurdunud.
Riigi ametiasutuste omavahelises võrdluses maksti 2020. aastal kõige
kõrgemat keskmist brutokuupalka Õiguskantsleri Kantseleis (2971
eurot) ja Riigikohtus (2894 eurot). Riigi ametiasutuste gruppide
vaheline palgaanalüüs on toodud alampeatükis 1.9.2.
2 000 1 759 1 846 15%
1 528 1 625
1 439 12%
1 500
7,6% 7,3% 7,4% 9%
6,5%
1 000
6%
2,9%
500
3%
4,4% 6,2% 6,3% 8,3% 4,9%
0 0%
2016 2017 2018 2019 2020
Keskmine brutokuupalk Eesti keskmise brutokuupalga muutus
Joonis 25. Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2016-2020.
aastal. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud
sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje,
Statistikaamet
Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli
1513 eurot (kasv 5,8%) ja brutokuupalk 1588 eurot (kasv 4,1%).
Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste omavahelises võrdluses maksti
2020. aastal kõige kõrgemat keskmist brutokuupalka Viimsi
Vallavalitsuses (2398 eurot) ja Maardu Linnavalitsuses (2102 eurot).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 34
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Ametnike keskmine bruto kuupõhipalk oli 1881 eurot ja keskmine
brutokuupalk 1918 eurot. Töötajate keskmine bruto kuupõhipalk oli
1471 eurot ja keskmine brutokuupalk 1565 eurot. Kui võrrelda
ametnike ja töölepinguliste töötajate omavahelist palgataset, siis
ametnike palgatase on 21% kõrgem kui töötajatel. Kuna
töölepingulised töötajad täidavad valdavalt avaliku võimu teostamist
toetavaid funktsioone, siis on mõistetav, et nende palgatase on
ametnike palgatasemest madalam.
2020. aastal oli riigi ametiasutuste ametnike keskmine brutokuupalk
1948 eurot. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnike keskmine
brutokuupalk oli riigi ametiasutuste keskmisest bruto kuukogupalgast
ca 11% madalam ehk 1753 eurot. Riigi ametiasutuste töölepinguliste
töötajate brutokuupalk oli 1640 eurot, kohaliku omavalitsuse
ametiasutuste töölepinguliste töötajate töötasu oli 18% madalam ehk
1390 eurot.
Palgaerinevus riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vahel oli
varasemalt tasapisi vähenenud, kuid viimasel aastal on siiski
mõnevõrra suurenenud. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste
viimaste aastate kiiremale palgakasvule on mõju avaldanud ka läbi
viidud haldusreform, mis tõi kaasa muudatused ametnike ja töötajate
vastutuses ja tööjaotuses. Samuti peab arvestama, et ametnike
tööülesanded riigis ja kohalikes omavalitsustes on väga erinevad ning
sellest tulenevalt on erinev palgasurve vastavatele ametnike
gruppidele. Seetõttu ei saa palgaerinevuse põhjal väga täpselt öelda,
kuivõrd see kirjeldab palgalõhet või kui palju kajastab ülesannete ning
vastutuste erinevust riigi ja kohalikes omavalitsuste ametiasutustes.
2500
1881 1918 1918 1948
2000
1676 1753
1471 1565 1535 1640
1500 1319 1390
1000
500
0
Kokku KOV RIIK Kokku KOV RIIK
Ametnikud Töötajad
Keskmine bruto kuupõhipalk Keskmine brutokuupalk
Joonis 26. Keskmine bruto kuupõhipalk ja brutokuupalk avalikus teenistuses 2020.
aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, Fontese riigi
ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-
õiguslike asutuste palgauuring
Kui vaadata kitsamalt ametnike bruto kuukogupalga muutust, siis
riigiametnike palgad kasvasid 2020. aastal 3,8% ja kohaliku
omavalitsuse ametnikel 3,6%. Nii riigiametnike kui ka kohalike
omavalitsuste ametnike palgakasv aeglustus suuresti tervisekriisist
tulenevatest mõjutustest ning üldisest palgaturu kasvu
aeglustumisest.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 35
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
2500 1,5
1,32 1,33 1,32 1,32 1,33 1,35
1,30 1,30 1,31 1,31
1,23 1,20 1,21
1,16 1,19
2000
1918 1948
1848 1877
1729 1753 1,0
1711 1692
1500 1591 1617 1607
1493 1521
1447
1407 1448 1407 1448 1330 1407 1448
1310 1310 1310
1221 1221 1221
1000 1146 1146 1146
0,5
500
6,5% 6,6% 7,5% 8,0% 3,8% 6,7% 6,3% 6,9% 8,6% 3,8% 5,3% 8,8% 11,1% 5,3% 3,6%
0 0,0
2016 2017 2018 2019 2020 2016 2017 2018 2019 2020 2016 2017 2018 2019 2020
Ametnikud kokku Riigiametnikud KOV ametnikud
Ametnike keskmine brutokuupalk Eesti keskmine brutokuupalk Suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka (parem telg)
Joonis 27. Ametnike keskmine brutokuupalk, palga muutus võrreldes eelneva aastaga ja palga suhe Eesti keskmisesse
brutokuupalka 2016 - 2020 võrdluses. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet
Ametnike keskmine palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem. Selle
üks põhjus on see, et ametnike hulgas on kõrgharidusega inimeste
osakaal oluliselt suurem. Kui Eestis on kõrgharidusega töötajaid 43%,
siis ametnike hulgas juba oluliselt rohkem ehk 62%. Kuna
kõrgharidusega töötajate palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem,
siis väljendub see ka ametnike palgatasemes.
1.9.2 RIIGI AMETIASUTUSTE KESKMINE PALK ASUTUSTE GRUPPIDE LÕIKES
Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 2020. aastal
1 717 eurot ja see kasvas aastaga 6,2%.
Riigi ametiasutuste keskmisest oluliselt kõrgem on keskmine
kuupõhipalk ministeeriumides (2304 eurot) ning põhiseaduslikes
institutsioonides ja Riigikantseleis (2274 eurot). Ülejäänud
valitsusasutustes19 ning siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on
keskmine kuu põhipalk nimetatud asutuste gruppidest neljandiku võrra
madalam (vastavalt 1730 eurot ja 1592 eurot).
19
Ülejäänud valitsusasutused sisaldavad: ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahvusarhiiv. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on
arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 36
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
2 500 2 304 2 274
2 169 2 098
2 000
1 717 1 730
1 616 1 592 1 613
1 507
1 500
1 000
500
9,7% 6,2% 6,7% 6,2% 3,6% 8,4% 11,2% 5,6% 9,8% 7,2%
0
2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020
RIIGI AMETIASUTUSED sh ministeeriumid sh põhiseaduslikud sh siseturvalisuse sh ülejäänud
institutsioonid asutused valitsusasutused
ja Riigikantselei ja Kaitsevägi
Joonis 28. Riigi ametiasustuste keskmine bruto kuupõhipalk ja selle muutus 2019. ja 2020. aastal asutuste gruppide
lõikes20. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike
asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk oli 2020. aastal 1 846
eurot ja see kasvas aastaga 4,9%.
Sarnaselt kuupõhipalgale oli 2020. aastal keskmine brutokuupalk
kõrgem põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis (2466
eurot) ning ministeeriumides (2449 eurot), madalam aga
siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes (1722 eurot) ning ülejäänud
valitsusasutustes (1842 eurot).
3000
2362 2 449 2466
2500 2 273
2000 1759 1 846 1 842
1 654 1722 1724
1500
1000
500
8,3% 4,9% 6,6% 3,7% 2,6% 8,5% 9,3% 4,1% 8,7% 6,8%
0
2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020
RIIGI AMETIASUTUSED sh ministeeriumid sh põhiseaduslikud sh siseturvalisuse sh ülejäänud
institutsioonid asutused valitsusasutused
ja Riigikantselei ja Kaitsevägi
Joonis 29. Riigi ametiasustuste keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2019. ja 2020. aastal asutuste gruppide lõikes 21.
Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste
palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
20
Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Riigi
Tugiteenuste Keskus. Siseturvalisuse asutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja
Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon.
21
Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Riigi
Tugiteenuste Keskus. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja
Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 37
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Kõige kiirem oli brutokuupalga kasv 2020. aastal põhiseaduslikes
institutsioonides ja Riigikantseleis (8,5%). Ülejäänud valitsusasutustes
oli brutokuupalga kasv 6,8%, siseturvalisuse asutustes ja kaitseväes
4,1% ning ministeeriumites 3,7%. Kuna nimetatud gruppide keskmise
bruto kuukogupalga kasv ületas Eesti keskmise palga kasvu, on
nendes riigiametiasutuste keskmised bruto kuukogupalgad veidi
kõrgemad kui Eesti keskmine palk (Päästeamet 1456 eurot,
Põllumajandusamet 1504 eurot, Veterinaar- ja Toiduamet 1543 eurot).
Riigi ametiasutuste keskmise brutokuupalga kasv on olnud 1,3%
madalam kui keskmise bruto kuupõhipalga kasv, mis tähendab, et on
muutunud muutuvpalga22 ja muu tulu23 osakaal kogupalgas.
RIIGI AMETIASUTUSED
2020 2,7% 4,3%
2019 3,9% 4,1%
2018 5,4% 4,0%
2017 6,5% 3,6%
2016 5,0% 3,3%
institutsioonid ja siseturvalisusasutused
2020 1,5% 6,1%
2019 2,3% 6,3%
ja Kaitsevägi
2018 4,2% 6,2%
sh
2017 5,0% 5,7%
2016 4,3% 5,5%
2020 5,6% 2,2%
sh põhiseaduslikud
2019 6,8% 1,0%
Riigikantselei
2018 7,9% 0,7%
2017 9,6% 0,9%
2016 7,1% 1,0%
2020 3,5% 2,4%
sh ministeeriumid
2019 7,5% 0,7%
2018 7,6% 0,7%
2017 6,7% 0,6%
2016 6,0% 0,5%
2020 4,7% 1,5%
valitsusasutused
2019 5,4% 1,1%
sh ülejäänud
2018 6,5% 1,0%
2017 6,1% 1,1%
2016 5,3% 0,8%
0% 2% 4% 6% 8% 10% 0% 2% 4% 6%
Muutuvpalga osakaal brutokuupalgast Muu tulu osakaal brutokuupalgast
Joonis 30. Riigi ametiasutuste muutuvpalga ja muu tulu osakaal brutokuupalgast asutuste gruppide lõikes 2016–2020.
Allikas: Fontese riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastanemuutuvpalga personalistatistika andmekorje
22
Muutuvpalga hulka loetakse tulemuspalk, preemia ja lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest.
23
Muu tulu hulka loetakse lisatasu valveaja, öisel ajal ja riigipühal tehtava töö eest, lisatasu ületunnitöö eest ja lisatasu
asendamise eest.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 38
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Riigi ametiasutuste muutuvpalga osakaal brutokuupalgast jääb
erinevates asutuste gruppides vahemikku 1,5–5,6% (Joonis 30).
Muutuvpalga osakaal on kõikides asutuste gruppides võrreldes
eelmise aastaga vähenenud 1,2%, tulenevalt koroonaga seotud
valitsuse kokkuhoiu soovitustest24. Kõige enam on vähenenud
muutuvpalga osakaal ministeeriumites (-4%).
Kui vaadata riigi ametiasutuste muu tulu osakaalu brutokuupalgast,
siis on see võrreldes eelmiste aastatega kasvanud, jäädes vahemikku
1,5-6,1%. Kasv on enamjaolt tingitud koroonakriisi ajal makstud
ületunnitöö eest.
Keskmised palgad teenistusgruppides
Riigi ametiasutused kohustuvad paigutama kõik oma teenistuskohad
teenistusgruppidesse. Teenistusgrupp sisaldab endas ametikohtade
funktsioonide ja vastutustasandite kirjeldusi, mis aitab sarnaste
funktsioonide ja vastutusega ametikohti omavahel võrrelda. Võrrelda
saab teenistuskohtade arvu ning palgataset asutusesiseselt, riigi
ametiasutuste vahel ning sarnaste tööde olemasolul ka erasektoriga.
Teenistusgruppe on kehtiva klassifikaatori alusel kokku 8725. Viis
kõige arvukama teenistuskohtade arvuga teenistusgruppi riigi
ametiasutustes on korra tagamine, riigikaitse, nõustav ja kontrolliv
järelevalve, päästetööd ja poliitika rakendamine.
3 184 Korra tagamine (14%)
Riigikaitse (9%)
2 098
Nõustav ja kontrolliv järelevalve (9%)
12 710 2 050
Päästetööd (8%)
1 850 Poliitika rakendamine (7%)
1 540 Muud teenistusgrupid (54%)
Joonis 31. Riigi ametiasutuste teenistuskohtade arvuline jagunemine
teenistusgruppidesse 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Kõige rohkem inimesi riigi ametiasutustes ehk ligikaudu kolmandik
tegeleb siseturvalisuse ja riigi julgeoleku tagamisega. Järelevalve ja
poliitika rakendamise funktsioone täidavad mõlemal juhul 9%
24
Vabariigi valitsuse kabinetiotsus 21.05.2020
25
Teenistusgrupid on kehtestatud avaliku teenistuse seaduse rakendusaktiga:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/2202/1004/Lisa_4_11022021.pdf#
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 39
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
töötajatest. Kõikide arvukamate teenistusgruppide teenistuskohad
paiknevad valdavalt erinevates ametites ja inspektsioonides.
Selleks et võrrelda sarnase väärtusega töid ja nende eest makstavat
keskmist palka, tuleb hinnata tööülesannete keerukust, teenistuskoha
vastutuse ulatust ja teenistuskohale seatud sisendnõudeid (haridust,
eelnevat töökogemust jmt). Selle hindamiseks on kõikides
teenistusgruppides välja toodud vastutustasemed, kus esimesed
tasemed on väiksema vastutusega ning tagasihoidlikemate
sisendnõuetega. Mida kõrgem tase, seda suurem on vastutus ning
sellest tulenevad sisendnõuded. Vastutustasemed on võrreldavad läbi
erinevate teenistusgruppide ning see tähendab lihtsustatult, et
erinevate valdkondade (nt nii personali- kui ka finantsjuhtimine) tööd
on sarnaselt jagatud järgmisteks vastutustasanditeks: lihttööd,
assisteerivad tööd, nooremspetsialistid, spetsialistid,
vanemspetsialistid, juhtivspetsialistid ja eksperdid, esmatasandi juhid,
keskastme juhid, tippjuhid.
Erinevate teenistusgruppide sarnaseid vastutustasandeid võrreldes on
võimalik hinnata, kui sarnased või erinevad on palgatasemed riigi
ametiasutuste sees. Sellise võrdluse alusel saab hinnata sisemist
palgaõiglust. Näiteks, kui palju erineb sarnase töö keerukuse ja
sisendnõuetega personalijuhtimise tippspetsialisti palk
finantsjuhtimise tippspetsialisti palgast. Kõikide teenistusgruppide
2020. aasta palgastatistikud on välja toodud riigi ametiasutuste ja
hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-
õiguslike juriidiliste asutuste palgauuringus26.
Kui vaadata teenistusgruppide vahelist sisemist õiglust ehk võrrelda
erinevate teenistusgruppide sarnaste vastutustasandite
palgatasemeid omavahel, on esiviisikus õhusõiduki meeskonna ja
lennutehnilise personali, meditsiini, IT-tarkvara programmeerimise,
laevameeskonna ja küberkaitse teenistusgrupid.
Kõige enam on avaliku teenistuse teenistusgruppide keskmisele
ligilähedase palgatasemega toimetamise ja keelelise korrektuuri,
teadustöö, projektijuhtimise, personalijuhtimise, raamatupidamise
teenistusgrupid. Avaliku teenistuse keskmisest palgatasemest vähem
teenivate teenistusgruppide seas on kõige madalama tasemega lao,
registripidamise, sotsiaalhoolekande alase juhtumikorralduse,
raamatukogunduse ning konserveerimise ja restaureerimise
teenistusgrupid (Tabel 1).
Riigi ametiasutuste palgastruktuur kajastab olulisel määral kogu
tööturu palgastruktuuri, kus kõrgemalt on tasustatud väga
spetsiifilised tööd (nt piloodid, arstid) või siis tööturul spetsialistide
vähesusest tingituna kõrgemalt tasustatud tööd (nt IT valdkond).
26
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/personali-ja-palgastatistika
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 40
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Tabel 1. Riigi ametiasutuste teenistusgruppide sisemise õigluse pingerida 2020. aastal. Teenistusgrupid, mille
palgapositsioon võrreldes teiste teenistusgruppide sama keerukusastmega töödega kõrgemalt, keskmiselt või
madalamalt tasustatud.
Keskmine
5 kõrgeimat teenistusgruppi Valim bruto Sisemine õiglus
kuupalk
Õhusõiduki meeskond ja lennutehniline personal 59 3006 188
Meditsiin 261 2284 133
IT - tarkvara programmeerimine 9 2603 132
Laevameeskond 238 1923 132
Küberkaitse 37 2920 130
Keskmine
5 keskmist teenistusgruppi Valim bruto Sisemine õiglus
kuupalk
Toimetamine ja keeleline korrektuur 32 1754 101
Teadustöö 10 1879 101
Projektijuhtimine 219 2246 100
Personalijuhtimine 283 1938 99
Raamatupidamine 249 1725 99
Keskmine
5 madalaimat teenistusgruppi Valim bruto Sisemine õiglus
kuupalk
Ladu 162 1066 78
Registripidamine 141 1373 78
Sotsiaalhoolekande alane juhtumikorraldus 251 1511 77
Raamatukogundus 23 1029 74
Konserveerimine ja restaureerimine 14 1310 71
Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste
palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
1.9.3 RIIGI AMETIASUTUSTE SOOLINE PALGALÕHE
Riigi ametiasutuste soolist palgalõhet on vaadeldud kahes erinevas
dimensioonis:
1) üldine sooline palgalõhe näitab, kui palju erineb meeste ja
naiste keskmine brutokuupalk tervikuna (taandatud
täistööajale ehk ei ole mõjutatud osalisest koormusest). Üldine
palgalõhe ei arvesta vastutust ega tegevusvaldkonda;
2) horisontaalne sooline palgalõhe ehk töö vastutust arvesse
võttev palga erisus, mis arvestab töö keerukust, kuid mitte
tegevusvaldkonda. Näitab, kui palju erineb sarnase
vastutustasandiga meeste ja naiste keskmine brutokuupalk
keskmiselt. Horisontaalse palgalõhe arvutamise eelduseks on
ametikohtade teenistusgruppidesse paigutamine.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 41
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
2020. aastal oli riigi ametiasutuste naispalgatöötajate keskmine
brutokuupalk 4,7%27 väiksem kui meespalgatöötajatel, mis tähendab,
et kui mees teenis kuus 1000 eurot bruto, siis naine 953 eurot bruto.
Võrreldes eelmise aastaga on sooline palgalõhe vähenenud 1,6%.
Üldine sooline palgalõhe aga ei arvesta seda, kas antud asutuses
töötavad mehed ja naised erinevatel ametikohtadel. Kui keskmistes
palkades on erinevus, võib see olla tingitud sellest, et ametikohad, kus
antud asutuse mehed ja naised töötavad, erinevad üksteisest
vastutuse, keerukuse või muude aspektide poolest.
Töö keerukust arvestava horisontaalse soolise palgalõhe leidmiseks
on vajalik, et ametikohad oleksid teenistusgruppidesse paigutatud ja
hinnatud. Mida kõrgem tase, seda suurem on vastutus ning sellest
tulenevad sisendnõuded. Vaadates, kuidas mehed ja naised on riigi
ametiasutustes jaotunud erineva tasemega ametikohtade vahel
(Joonis 32), siis kõrgemal vastutustasandil on meeste osakaal suurem
tippjuhtide (sh kantslerid, asekantslerid) ning keskastmejuhtide seas
(sh osakondade, funktsioonide juhid, organisatsiooni juhid). Naised
töötavad enamasti esmatasandi juhtidena, ekspertidena ning tipp- ja
vanemspetsialistidena.
Tippjuhid 0,0% 0,1%
-14,6%
(864-995)
Osakondade, funktsioonide juhid,
organisatsiooni juht/juhtkonna liige 5,4% 2,7% 3,2%
(398-696)
Eksperdid, esmatasandi juhid
1,8% 8,5% 6,3%
(301-397)
Vanemspetsialistid, tippspetsialistid
7,2% 13,1% 8,0%
(228-300)
Spetsialistid, oskustöötajad (kõrgem tase)
8,8% 23,6% 26,7%
(130-227)
Assisteerivad tööd, töölised, teenindajad
(kõrgem tase), oskustöötajad (esmatasand) 27,2% 2,4% 4,5%
(91-129)
Assisteerivad tööd, töölised, teenindajad
1,5% 0,6% 0,2%
(79-84)
-20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30%
Palgalõhe 2020 , % Naine Mees
Joonis 32. Riigi ametiasutustes horisontaalne palgalõhe ning sooline osatähtsus kogu töötajatest vastutustasandite
lõikes 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu
27
Riigiasutuste palgalõhe arvutamise metoodika on ühtlustatud Eesti üldise palgalõhe arvutamise metoodikaga –
vaatluskuuks on oktoober ning valimis on töötajad, kes on saanud antud kuu eest töötasu (väljas on pikaajalised puudujad).
Arvestatud on ainult tasu tegelikult töötatud aja eest, seega lisaks põhipalgale on meeste ja naiste keskmise bruto
kuukogupalga leidmisel arvesse võetud järgnevad palgakomponendid – ületunnitöö tasu, lisatasu valveaja, ööaja ja
riigipühal tehtava töö eest. Arvestusest on väljas välisriigis kohapealt palgatud töölepingu alusel töötajad,
erialadiplomaadid, tsiviilmissioonide eksperdid ja haldusteenistujad. Andmed sisaldavad kõrgemate riigiteenijate seaduses
§ 3 nimetatud isikuid.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 42
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Lõhe meeste ja naiste keskmiste brutokuupalkade vahel on suurim
assisteerivate tööde, tööliste, teenindajate ja oskustöötajate seas
(punktivahemikus 91–129), kus mehed teenivad 27% rohkem kui
naised (Joonis 33). Kõige suuremas grupis, kus mehi ja naisi on kõige
rohkem ehk spetsialistide ja oskustöötajate seas (punktivahemikus
130–227) on palgalõhe 8,8%, mis ei ole aastaga oluliselt muutunud.
Palgalõhe on osaliselt mõjutatud sellest, et meestöötajatele on
makstud rohkem lisatasusid ületunnitöö, valveaja, ööaja ja riigipühal
tehtava töö eest.
Kõige ülemisel tippjuhtide vastutustasandil (punktivahemikus 864–
995) teenisid mehed eelmisel aastal keskmiselt 1,2% kõrgemat
brutokuupalka, aastal 2020 teenisid naised samal vastutustasandil
keskmiselt 14,6% rohkem kui mehed. Selline palgalõhe on tekkinud
ületunnitöö maksmisest.
Joonis 33. Meeste ja naiste keskmise bruto kuukogupalga erinevus riigi
ametiasutustes. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu
Kui mõne punktitaseme juures ilmneb meeste ja naiste
brutokuupalkade erinevus, siis saab kasutada detailsemat vaadet,
hindamaks vastava punktiväärtuse siseselt, milliste tööperede ja
tasemete ametikohtadel töötavate isikute palkadest on tingitud
sooline palgaerinevus. Kõige arvukamate töötajate arvuga teenistus-
grupid vastava punktiväärtuse ja taseme juures on korra tagamise,
nõustava ja kontrolliva järelevalve, riigikaitse, päästetööde ja
õigusemõistmise teenistusgrupid. Kuna nimetatud teenistusgruppides
töötavad valdavas osas kõige madalamal tööpere tasemel mehed, siis
palkade erinevus naistega tuleneb töö spetsiifikast. Näiteks Politsei-
ja Piirivalveametis on korra tagamise teenistusgrupis tasemel 2
palgalõhe sama väärtusega töö eest 9,5% ning vanglates korra
tagamise tasemel 2 töötavad mehed teenivad 14,2% rohkem kui
naised. Seevastu Päästeameti päästetööde tasemel 4 teenivad naised
sama väärtusega töö eest 8,1% rohkem kui mehed (LISA 5. Sooline
palgalõhe siseturvalisuse valdkonna asutustes ja Kaitseväes).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 43
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Naiste ja meeste jagunemine
ametkonnas varieerub märkimis-
väärselt ning nad võivad täita
asutustes erinevaid rolle. Horison-
taalses palgalõhes pole arvesse
võetud tegevusvaldkonda, vaid
arvestatud on vastutustasandiga.
Kui nais- või meestöötajate arv on
vastava tööpere ja taseme juures
liiga väike või vastassoo esindajad
üldse puuduvad, siis horisontaal-
set palgalõhet ei ole leitud. Lisaks
tekitab palgalõhet lisatasude Foto: Riigikantselei pildipank
maksmine, tulenevalt ületundide (Maaeluministeerium)
või lisaülesannete tegemisest.
Võrdlus Euroopa Liidu riikidega
Kui vaadata, kuidas oli 2020. aastal Euroopa Liidu (edaspidi EL) riikide
ministeeriumide tippjuhtide sooline jaotus, siis Eestis on valdavalt
kantslerina ja asekantslerina teenistuses mehed ehk 74%
ministeeriumide tippjuhtidest on meessoost ning 26% naissoost, ELis
keskmiselt olid tippjuhtidena teenistuses 62% mehed ning 38% naised.
Võrreldes eelmise aastaga on naiste osakaal tippjuhtide hulgas
langenud 4 protsendipunkti võrra.
Joonis 34. Tippjuhtide sooline jaotus ministeeriumites (%). Allikas: EIGE
ELis oli peaaegu kõikides riikides tippjuhtidena teenistuses rohkem
mehi kui naisi. Erandiks on Rumeenia ja Sloveenia, kus tippjuhtidena
on teenistuses naisi rohkem kui mehi. Seetõttu on Rumeenias üks
madalamaid palgalõhesid ELis, samas kui Eestis on see üks
kõrgemaid. Poolas on sooline jaotus tippjuhtide hulgas võrdne.
Eurostati28 poolt avaldatud andmete põhjal oli 2019. aastal sooline
palgalõhe Eestis 21,7% (ELis keskmine 14,1%), võrreldes eelneva
aastaga on see taas veidi vähenenud (2018. aastal oli sooline
palgalõhe Eestis 22,7%).
28
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Gender_pay_gap_statistics
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 44
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.10 Hindamine
Vastavalt avaliku teenistuse seadusele on ametnikega arengu- ja
hindamisvestluste läbiviimine avalikus teenistuses kohustuslik.
Arenguvestluste eesmärgiks on kaardistada töötajate
arenguvajadused nii tööandja kui töötaja poolt hinnatuna, vaadata
eelmise perioodi tööalaseid tegevusi, saavutusi, koolitustel osalemist
ning analüüsida ootuste ja võimaluste kattumisi tulevikuks. Vestluse
ajal või järgselt pannakse paika ka töötajate arendamist vajavad
oskused ja teadmised ning järgmise aasta arenguplaanid.
Samaaegselt analüüsitakse seniste arengutegevuste tulemuslikkust ja
mõju töötaja töösooritusele ja eesmärkide saavutamisele.
Avalikus teenistuses oli 2020. aastal arengu- ja hindamisvestluste
läbiviimise osakaal 62%, mis on võrreldes eelneva aastaga 12
protsendipunkti võrra tõusnud. Osalt võib tõusu põhjuseks olla ka
metoodika muudatus29.
Joonis 35. Arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaal 2018-2020 avalikus
teenistuses30. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-
aastane personalistatistika andmekorje.
Asutuste gruppide lõikes on arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise
osas üsna suured erinevused. Kõige rohkem on arengu- ja
hindamisvestlusi läbi viidud ministeeriumites (71%) ja ülejäänud
valitsusasutuses31 (77%). Kõige vähem viidi arengu- ja
hindamisvestlusi läbi KOVi ametiasutustes (44%), kuid samas on
KOVides vestluste läbiviimise osakaal võrreldes eelmise aastaga
oluliselt tõusnud. Üks põhjus, miks arenguvestlused osaliselt
pidamata jäid, oli COVID-19st tingitud olukord, kus töötajad olid kas
pikaajaliselt haigestunud või nende töökoormus ajutiselt
märkimisväärselt suurem kui tavaliselt.
29
2019. aastal koguti andmekorjes arenguvestluste osakaalud, millest arvutati keskmine. 2020. aasta andmete põhjal
arvutati arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaal nii, et 31.12.2020 seisuga tööl olnud teenistujate arv, kellega oli
2020. aastal läbi viidud arenguvestlus (v.a katseajavestlused ning isikud, kellega kasutati ATSist tulenevalt võimalust
vestlust edasi lükata) jagatud 31.12. seisuga teenistujate arvuga.
30
Avaliku teenistuse seadus § 30 lg 1 reguleerib arengu- ja hindamisvestluste läbiviimist ametnikega vähemalt kord aastas.
31
Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Riigi
Tugiteenuste Keskus.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 45
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.11 Teenistujate pühendumus
Riigi personalipoliitika peab tagama riigi ülesannete täitmiseks
vajalikus mahus ja vajaliku kvalifikatsiooniga pühendunud töötajate
olemasolu.
Pühendumus näitab, kui tugev on töötajate side nii oma töö kui
organisatsiooniga – ehk kui palju nad on valmis oma igapäevatöösse
investeerima ning asutuse eesmärkide saavutamisse panustama.
Kuna avaliku teenuse pakkumisel
on töötajate pühendumus
võtmetähtsusega näitaja, siis on
selle taseme mõõtmine ning
tegevuste planeerimine töötajate
pühendumuse hoidmiseks või
tõstmiseks iga asutuse juhtimise
seisukohalt prioriteetne tegevus.
Keegi meist ei soovi, et riigi
heaks töötaksid politseinikud,
päästjad, või sotsiaalabi
spetsialistid, kes ei ole oma tööle
eriti pühendunud. Oluline on, et
neid motiveeriks oma
igapäevatöös võimalus anda
oma panus Eesti riigi ja selle
elanike heaks. Foto: Politsei- ja Piirivalveamet
Töötajate kõrge pühendumus ja hea tööandja maine on omavahel
Töötajate pühendumust otseselt seotud ning muutumas järjest olulisemaks, et tagada riigi kui
iseloomustavad neli tööandja konkurentsivõime. Organisatsioonides, kus töötajate
võtmetegurit pühendumus ning tööandja maine on madalad, on tavapäraselt ka
suurem vabatahtlik voolavus (sellega seotud suuremad kulud),
üldine rahulolu keerukas värvata uusi töötajaid ja madalam töö tulemuslikkus.
oma tööga
Iga 2-3 aasta tagant viiakse avalikus teenistuses läbi keskset
valmisolek oma
pühendumuse ja rahulolu uuringut, milles pühendumusena
tööandjat soovitada käsitletakse teenistuja emotsionaalset seotust oma tööandjaga, mis
kujundab töötaja valmisolekut oma töösse panustada ja mõjutab
hinnang
seeläbi töö tulemuslikkust. Uuringu tulemused annavad tagasisidet
tööõhkkonnale riigi personalipoliitika edukuse kohta ning juhivad tähelepanu
arendamist vajavatele valdkondadele. Tulemusi kasutatakse selleks,
usk asutuse et leida võimalusi töötajate pühendumuse suurendamiseks ning
tuleviku-
plaanidesse seeläbi paremate töötulemuste saavutamiseks.
Allikas: avaliku teenistuse Viimane avaliku teenistuse keskne pühendumuse ja rahulolu uuring
pühendumuse uuringu metoodika; viidi läbi eestikeelse veebiuuringuna 2021. aasta varakevadel.
Rahandusministeerium/Emor 2021
Küsitlusele vastas kokku 2324 avaliku teenistuse töötajat.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 46
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Joonis 36. Teenistujate rahulolu 2021. aastal tööelu valdkondadega. Allikas: Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu
uuring 2021
2021. a uuringu tulemused näitasid, et nii töötajate pühendumus (72
punkti 100 punkti skaalal) kui valmisolek oma tööandjat soovitada (3,9
punkti 5 punkti skaalal) on viimase kolme aasta jooksul tõusnud ning
ületavad Eesti erasektori keskmist.
90% uuringus osalenud avaliku teenistuse töötajatest märkis, et nad
peavad oluliseks, et saavad teha midagi teiste inimeste, Eesti riigi ja
ühiskonna heaks ning olid rahul, et nende töö seda võimaldab. Kõrge
hinnangu sai ka kaugtöö korraldus avaliku teenistuse asutustes.
Keskmisest madalamalt hindasid vastanud muudatuste juhtimist,
arengu- ja karjäärivõimalusi oma asutuses ning töötasu ja
tunnustamisega seonduvat (Joonis 36).
Pühendumus on avaliku teenistuse keskmisest mõnevõrra madalam
kohalikes omavalitsustes. Kohalike omavalitsuste töötajad näevad
endal avalikus teenistuses vähem arenguvõimalusi, arenguruumi on
eesmärgistamises ja tagasisidestamises ning kaugtöö korraldust ei
hinnatud nii kõrgelt kui teistes avaliku teenistuse asutustes.
Erasektoriga võrreldes on avaliku teenistuse töötajate hinnangutes
näha mitmeid positiivseid trende. Riigiasutuste eelised tööandjana on
kõige suuremad töö sisu ja arenguvõimalustega seotud küsimustes -
töö on oluline, huvitav ja arendav. Hinnangud on tõusnud erasektorist
kõrgemaks ka töötingimuste (töökeskkonna- ja vahendite) ning
tööandja uuendusmeelsuse osas. Avaliku teenistuse nõrkuseks
võrreldes erasektoriga on jäänud palgaga seonduv.
Uuringu tulemused näitasid, et avaliku teenistuse töötajate lojaalsus
oma tööandjale on väga kõrge. 87% töötajatest näeb end kolme aasta
perspektiivis avalikus teenistuses jätkamas. See aga ei tähenda
erialases arengus seisma jäämist, sest ligi kolmandikul (31%)
töötajatest on soov oma asutuses/avalikus teenistuses edasi liikuda.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 47
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.12 Koolitus- ja arendustegevus32
Asutuste tasandil nähakse33 enim vajadust inimeste oskusi ja teadmisi
arendada projektijuhtimise, enese- ja ajajuhtimise, juhtimise
üldkompetentside, suhtlemiskompetentside (sh kliendi- ning
meediasuhtlus ja raskete vestluste pidamine) ning digioskuste vallas.
Varasemast enam annavad koolitusteemadena tooni ka vaimse tervise
alase teadlikkuse tõstmine ning andmeanalüüsi ja analüüsitarkvara
kasutamise oskuste arendamine.
2020. aastal oli nii riigi kui KOV ametiasutustes suurima mahuga
koolitusvaldkonnaks põhitegevusega seotud koolitused (Joonis 37),
mille alla liigitatakse peamiselt konkreetse asutuse spetsiifiliste
teemade ja kutseoskuste koolitused. Riigi ametiasutustes annavad
lisaks tooni juhtimise, keeleõppe, õiguse ja meditsiini koolitused.
Riik KOV
Asutuse põhitegevusega Asutuse põhitegevusega
29,3% seotud koolitus 25,7% seotud koolitus
Juhtimine Sotsiaaltöö
40,9%
Keeleõpe Suhtlemispsühholoogia
56,3% Õigus Juhtimine
3,3%
3,6% Meditsiin 14,3% Õigus
4,8%
Muud valdkonnad Muud valdkonnad
6,4% 5,6% 5,7%
7,7%
Joonis 37. Koolitusmahu (% koolitustundide koguarvust) jaotus valdkonniti avalikus teenistuses 2020. aastal. Allikas:
Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
KOV ametiasutustes koolitati inimesi lisaks põhitegevusega seotud
koolitustele kõige enam sotsiaaltöö, suhtlemispsühholoogia, juhtimise
ja õiguse valdkondades. KOVide jaoks on koolitusvaldkondadena
olulised ka avalike teenuste arendamisega ning majandusteadmiste
täiendamisega seotud oskused. Järjest olulisemaks on muutunud
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine, valmisolek kriisideks ja
kriisikahjude leevendamiseks.
Olulise koolitusteemana tajutakse ka kohaliku demokraatia
arendamist: elanike kaasamist, koostööd kogukondadega,
kogukondade vastutuse kasvatamist jms.
Nii riigi kui KOV ametiasutuste tasandil on oluline inimeste
ettevalmistamine ning riigi ja KOVi kui targa tööandja kuvandi
juurutamine muu hulgas läbi uute õpikeskkondade, täiendõppe,
töötajate roteerumise jmt.
32
Läbivalt on peatükis arvestatud koolituste hulka kõik teenistujate koolitustel osalemisega seotud kulud, mis on tehtud
asutuse eelarvest ja välisabist, väljas on need koolitused, mis on rahastatud keskselt Euroopa Liidu Sotsiaalfondi
haldusvõimekuse meetme tegevuse 12.1.1 eelarvest ning millega asutusel kulu ei kaasne.
33
Asutuste koolitus- ja personalijuhtidega toimunud arutelude ja koolitusvajaduse kogumise käigus saadud info põhjal.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 48
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Tabel 2. Koolitustundide maht teenistuja kohta
Asutuste grupp Koolitustundide
maht teenistuja
kohta
RIIGI AMETIASUTUSED 39
sh muud valitsusasutused 31
sh ministeeriumid 32
sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 27
Riigikantselei
sh siseturvalisusasutused ja Kaitsevägi 44
KOV AMETIASUTUSED 13
AVALIK TEENISTUS 34
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Koolitustundide maht teenistuja kohta oli 2020. aasta kõrgeim
ministeeriumides ja muudes valitsusasutustes (Tabel 2). KOVides oli
see mitu korda madalam. Kõrgeim oli koolitustundide maht
siseturvalisusasutustes ja Kaitseväes. Selle peamiseks põhjuseks võib
pidada seda, et ametialast koolitust antakse siseturvalisuse asutustes
rohkem kui mujal ning ka inimeste osalemist koolitustel suudetakse
paremini tagada.
Tabel 3. Koolitustel osalemiste arv avalikus teenistuses 2020. aastal (v.a kesksed
ehk asutusteülesed koolitused)
Asutuste grupp Osalejate Asutustes
arv keskmiselt
RIIGI AMETIASUTUSED 19 034 312
sh muud valitsusasutused 5 682 162
sh ministeeriumid 2 275 207
sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 541 90
Riigikantselei
sh siseturvalisusasutused ja Kaitsevägi 10 536 1171
KOV AMETIASUTUSED 3 772 48
KOKKU 22 806 168
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Koolitustel oli erinevate ametiasutuste gruppides üle 22 800 osaleja
(Tabel 3). Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe osalejad moodustasid
üle 45% kogu koolitustel osalejate arvust. Osalejate arv oli suur ka
ministeeriumide ja ülejäänud valitsusasutuste hulgas, moodustades
35% kogu koolitustel osalejate arvust. KOV asutuste grupi koolitustel
osalejad moodustasid 17% kogu koolitustel osalejate arvust.
Võrreldes 2019. aastaga on koolitustel osalejate koguarv vähenenud
üle 10%. Vähenemise peamiseks põhjuseks võib pidada
koroonapandeemia tingimustes ärajäänud koolitusi ja eelarve kärpeid.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 49
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Foto: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Asutuse tasandi koolitusteks kasutatud rahaliste ressursside osakaal
töötasukuludest oli 2020. aastal keskmiselt 0,67% (vt Tabel 4).
Võrreldes 2019. aastaga on see suhtarv oluliselt langenud: palgakulud
on kasvanud, kuid koolituskulud ja ka koolituste arv on langenud. 2020.
aastal oli kõige madalam koolituskulude suhe tööjõukuludesse
põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis (0,59%) ning kõige
kõrgem muude valitsusasutuste grupis (pea 0,75%).
Koolituseks kasutatud ressursside osakaal töötasukuludest on väga
väike ja suures langustrendis peamiselt koroonapandeemia mõjude
tõttu. Eelmisel aastal seatud eesmärgini jõudmine, et teenistujaid
koolitatakse vähemalt poole bruto kuupõhipalga ulatuses (ligi 4%
töötasukuludest) ja tippspetsialiste umbes ühe bruto kuupõhipalga
ulatuses aastas, nihkub ilmselt kaugemasse tulevikku.
Tabel 4. Koolituskulude osakaal tööjõukuludest34 2020. aastal
Asutuste grupp 2020 2019
RIIGI AMETIASUTUSED 0,68% 1,02%
sh muud valitsusasutused 0,75% 1,40%
sh ministeeriumid 0,63% 0,96%
sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 0,59% 1,33%
Riigikantselei
sh siseturvalisusasutused ja Kaitsevägi 0,67% 0,90%
KOV AMETIASUTUSED 0,62% 1,39%
AVALIK TEENISTUS 0,67% 1,08%
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Lisaks asutuse eelarvele on ametiasutustel võimalik koolitusi saada ka
läbi keskse ehk asutusteülese koolitus- ja arendustegevuse (vt ptk
2.2).
34
Tööjõukulu kontoplaani mõistes – kontorühma 500 kuuluvad kontod, v.a kontogruppidesse 5005 Töötasud võlaõiguslike
lepingute alusel; 5008 Muude isikute töötasud; 5009 Eripensionid ja pensionisuurendused kuuluvad kontod).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 50
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1.13 Avaliku teenistuse eetika arendamine
Avaliku teenistuse eetika annab juhiseid, kuidas oma igapäevatöös
käituda ning millele seejuures tähelepanu pöörata.
Rahandusministeeriumi ülesandeks on koordineerida avaliku
teenistuse eetika ühtsete põhimõtete väljatöötamist ning nende
levitamist koolituste ja infomaterjalide abil. Avaliku teenistuse eetika
arendamisel on valitud väärtuspõhine lähenemine, mis tähendab
jagatud väärtuste mõtestamist läbi praktiliste väljundite (sh
koolitused, töötoad, juhised) ning seeläbi keskse eetilise kultuuri
terviklikku kujundamist ja hoidmist.
Eetikanõukogu tegeleb ametnikueetika teemaga laiemalt, tõlgendab
ametnikueetika koodeksit ja annab sellel teemal vajadusel
seisukohti.35 2020. aastal täpsustati teenistusülesannete täitmisega
seotud kingituste ja soodustuste heas tavas ametnike rahvusvahelistel
üritustel osalemise tingimusi.
Eetikanõukogu arutelud keskendusid 2020. aastal rahvusvahelise
ametkondliku suhtluse, kõrvaltegevusest tingitud võimaliku
ebaeetilise käitumise, töökiusamise ning äridiplomaatia ja
ametnikueetika seoste teemadele.
Rahandusministeeriumile esitatud eetikaalastest päringutest kerkisid
2020. aastal esile ametnike töösuhete, lähetuste ja kõrvaltegevustes
osalemise teemad. Päringutes olulise teemavaldkonnana saab
jätkuvalt välja tuua ametnike koolitajana tegutsemise põhimõtteid ning
kingituste ja soodustustega seonduvat.
Avaliku teenistuse eetilise käitumise kindlustamiseks ja eetikaalase
teadlikkuse tõstmiseks korraldati 2020. aastal järgmisi valdkondlikke
koolitusi:
1) avaliku teenistuse eetika (sh eraldi koolitusprogrammina
juhtidele);
2) korruptsiooni ennetamine avalikus sektoris;
3) sisseelamiskoolitused riigi ja KOV ametnikele, kes on
avalikus teenistuses töötanud kuni 2 aastat.
35
Vt ka https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/avaliku-teenistuse-eetika
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 51
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
2. AVALIKU SEKTORI ÜLEVAADE
2.1 Töötajate arv
Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks.
Eestis jagatakse valitsussektor omakorda kolmeks: keskvalitsuseks,
KOV üksusteks ja sotsiaalkindlustusfondideks. Muu avaliku sektori
alla kuuluvad riigi- ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu
ning teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia AS,
AS Tallinna Sadam) ja Eesti Pank.
2020. aastal töötas avalikus sektoris täistööajale taandatuna 133 172
töötajat, kellest ligikaudu 89% olid ametis valitsussektoris ja 11% muus
avalikus sektoris.
Avalik sektor moodustas 2020. aastal (Joonis 38) tööealisest
elanikkonnast (15–74-aastased) 13,5% (2013. aastal 13,8%), viimastel
aastatel osakaal oluliselt muutunud ei ole.36 Võrreldes eelneva
aastaga on veidi kasvanud valitsussektori osakaal ning avaliku
teenistuse osakaal tööealisest elanikkonnast.
1 010 000 13,8% 13,8% 13,8% 15%
13,5% 13,6% 13,5% 13,5% 13,5%
1 000 000 12%
11,7% 12,0% 12,0% 11,9% 11,9% 11,9% 11,9% 12,1%
990 000 9%
980 000 6%
3,0% 3,0% 3,0% 2,9% 2,8% 2,8% 2,8% 2,9%
970 000 3%
1 000 400 991 300 983 700 982 200 976 200 976 700 981 000 984 200
960 000 0%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tööealine elanikkond (15-74-aastased) Avaliku sektori osakaal tööealisest elanikkonnast
Valitsussektori osakaal tööealisest elanikkonnast Avaliku teenistuse osakaal tööealisest elanikkonnast
Joonis 38. Avaliku sektori, valitsussektori ja avaliku teenistuse osakaal tööealisest
elanikkonnast (15-74-aastased) ning tööealine elanikkond 2013–2020. aastal.
Allikas: RaM saldoandmike infosüsteem, Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu, RaM iga-aastane personalistatistika andmekorje, Statistikaamet
Detailsem ülevaade 2020. aasta avaliku sektori protsentuaalsest
jagunemisest alasektorite vahel, avaliku sektori asutuste tüüpidest,
töötajate arvudest ning töötajate arvude muutustest võrreldes 2019.
aastaga on toodud joonisel (Joonis 39).
36
Avalik sektor moodustas 2020. aastal tööealisest elanikkonnast (20-64-aastased) 17,0% (2013. aastal 17,0%).
Tööealine elanikkond hõlmab nii tööga hõivatuid, töötuid kui ka tööturul mitteaktiivseid isikuid.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 52
Joonis 39. Ülevaade avaliku sektori asutuste tüüpidest ja töötajate arvudest. 37 Allikas: RAMi saldoandmike infosüsteem
37
Joonisel toodud riigi ja KOV ametiasutuste töötajate arvud sisaldavad lisaks avalikule teenistusele ka valitavaid ja ametisse nimetatavaid ametnikke, kes ei kuulu ATS § 2 lg 3 alusel
avaliku teenistuse hulka. Avalikus teenistuses töötas 28 371 teenistujat, mis ei sisalda ATS § 2 lg 3 loetletud isikuid. Sulgudes on toodud töötajate arvu puhasmuutused võrreldes 2019.
aastaga.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 53
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Avaliku sektori töötajate arv on võrreldes 2013. aastaga vähenenud
4742 töötaja võrra (-3,4%). 2020. aastal on avalik sektor võrreldes
2019. aastaga suurenenud 840 võrra (+0,6%), valitsussektor on
suurenenud 1906 töötaja võrra (+1,6%). Näiteks kasvas töötajate
keskmine arv Tallinna Linnavalitsus 179 ja SA-s Põhja-Eesti
Regionaalhaigla 148 võrra. Enim on suurenenud KOV sektori
äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv (+3,8%). Suur tõus oli
tervishoiu valdkonnas, kus näiteks AS-is Lääne-Tallinna Keskhaigla
töötajate arv kasvas 123 võrra, ning majanduse valdkonnas, kus
näiteks AS Tallinna Linnatranspordi töötajate arv kasvas 88 võrra.
Muu avalik sektor on vähenenud 1066 töötaja võrra (-6,9%). Kõige
enam on avalikus sektoris vähenenud muu avaliku sektori sihtasutuste
töötajate arv (-8,5%) ja äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv
(- 7,1%). Muus avalikus sektoris vähenes töötajate keskmine arv kõige
enam näiteks Eesti Energias 710, AS-is Tallinna Lennujaam 113 ning
AS-is Operail 53 inimese võrra.
Joonis 40.Avaliku sektori ning tööealise elanikkonna töötajate arv 2013–2020. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike
infosüsteem ja Statistikaamet
Avaliku sektori töötajate paiknemine maakondades
Kaardil (Joonis 41) on toodud avaliku sektori töötajate paiknemine
maakonniti. Maakonna värvus näitab avaliku sektori töötajate arvu
1000 hõivatu kohta. Sektordiagrammi suurus maakonna juures näitab
avaliku sektori töötajate arvu maakonnas ning sektoridiagrammilt on
näha valitsussektori allsektorite ja muu avaliku sektori proportsioone
maakonnas.
Tulenevalt asutuste regionaalsete teeninduskeskuste paiknemisest,
mis on koondunud Harjumaale, Tartumaale, Pärnumaale ja Ida-
Virumaale, on ka nende maakondade keskustes kõige suurem osakaal
avaliku sektori töötajaid: Harjumaal – 44,2%, sellest Tallinnas 36,7%
avaliku sektori töötajatest, Tartumaal – 15,7%, sellest Tartus 13,2%,
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 54
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Pärnumaal – 5,4%, sellest Pärnus 3,9% ning Ida-Virumaal – 10,5%,
sellest Narvas 3,2% avaliku sektori töötajatest (vt Tabel 5).
Tabel 5. Avaliku sektori ja allsektorite maakondlik paiknemine 31.12.2020.
Sotsiaal- Muu avalik
Maakond/linn Avalik sektor Keskvalitsus KOV
kindlustusfondid sektor
Harjumaa 44,2% 47,1% 41,7% 52,9% 44,0%
sh Tallinn 36,7% 44,3% 30,7% 52,9% 33,2%
Hiiumaa 0,6% 0,5% 0,7% 0,5% 0,6%
Ida-Virumaa 10,5% 5,3% 11,9% 12,0% 26,3%
sh Kohtla-Järve 2,3% 0,4% 4,1% 0% 1,7%
sh Narva 3,2% 1,6% 4,4% 3,4% 3,8%
Jõgevamaa 1,8% 1,6% 2,2% 1,5% 1,4%
Järvamaa 1,9% 1,1% 2,6% 1,6% 1,2%
Läänemaa 1,5% 1,6% 1,6% 1,4% 1,0%
Lääne-Virumaa 4,3% 4,2% 4,5% 2,6% 4,1%
Põlvamaa 1,5% 1,1% 1,8% 1,7% 1,1%
Pärnumaa 5,4% 3,0% 7,5% 5,3% 5,1%
sh Pärnu 3,9% 2,4% 5,1% 5,3% 3,5%
Raplamaa 1,8% 1,2% 2,5% 1,6% 0,8%
Saaremaa 2,2% 1,0% 3,2% 1,6% 2,2%
Tartumaa 15,7% 23,5% 10,7% 10,6% 7,6%
sh Tartu 13,2% 22,5% 6,7% 10,6% 6,3%
Valgamaa 1,7% 1,3% 2,1% 2,0% 1,3%
Viljandimaa 3,2% 3,3% 3,4% 2,0% 1,2%
Võrumaa 2,6% 2,8% 2,7% 2,4% 1,7%
välisriikides 0,3% 0,7% 0,001% 0% 0,0%
asukoht teadmata 0,8% 0,6% 1,0% 0,2% 0,3%
Kokku 100% 100% 100% 100% 100%
Allikas: Statistikaamet, Siseministeerium, Kaitseministeerium
Keskvalitsuse asutuste töötajatest töötas enamik Harjumaal või
Tartumaal ning võrreldes teiste maakondadega töötas pisut rohkem
keskvalitsuse töötajaid ka Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal.
Keskvalitsuse asutuste osakaalu Harjumaal mõjutavad oluliselt riigi
ameti- ja hallatavad asutused, millest suur osa asuvad Tallinnas, kus
suurimateks tööandjateks olid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla,
Politsei- ja Piirivalveamet ja Tallinna Tehnikaülikool. Tartus on
suurimad keskvalitsuse tööandjad Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu
Ülikool ja Eesti Maaülikool. Ida-Virumaal oli keskvalitsuse
suurtööandjaks Politsei- ja Piirivalveamet, Viru Vangla ja Päästeamet
ning Lääne-Virumaal Kaitsevägi.
Kohalike omavalitsuste asutuste töötajatest töötas enamus
Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Kõige rohkem KOV
asutuste inimesi töötas keskustest Tallinnas, kus suurimateks
tööandjateks olid AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Tallinna
Linnatransport ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Tartumaal olid
suurimateks tööandjateks näiteks Tartu Linnavalitsus ja Tartu
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 55
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaal SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Narva
Haigla ja Narva Sotsiaaltöökeskus ning Pärnumaal SA Pärnu Haigla,
Pärnu Linnavalitsus ja Pärnu Ülejõe Põhikool. Üldiselt domineerivad
KOV sektori suurimate tööandjate TOP10-s haiglad, kus üheksa
asutust kümnest on haiglad või kiirabid. KOV sektorist töötajatest 80%
moodustavad ameti- ja hallatavad asutused (sh lasteaiad, koolid,
spordikeskused, rahvamajad), kus töötas kokku 80% KOV sektori
inimestest.
Sotsiaalkindlustusfondide töötajatest töötas enamus Harjumaal (kõik
Tallinnas), Tartumaal, Ida-Virumaal, ja Pärnumaal. Sotsiaalkindlustus-
fondid (Töötukassa ja Haigekassa) on osakaaludena avalikust
sektorist pea nähtamatud, sest nad on küll esindatud kõigis
maakondades, kuid klienditeeninduse tasandil. Kui Töötukassas on
esindused igas maakonnas, siis Haigekassa on esindatud Tallinnas,
Tartus, Pärnus ja Jõhvis.
Muu avaliku sektori töötajatest töötas enamus Harjumaal, Ida-
Virumaal ja Tartumaal. Suurema osas sellest sektorist moodustavad
äriühingud ja tulundusasutused. Nendest suurimad asutused on AS
Eesti Post, Enefit Power AS, Enefit Solutions AS ja Eesti Energia AS.
Siia sektorisse kuulub ka avalik-õiguslik asutus – Eesti Pank.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 56
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Joonis 41. Avaliku sektori töötajate paiknemine maakondades 31.12.2020 seisuga. 38 Allikas: Statistikaamet, Siseministeerium, Kaitseministeerium
38
Legendis avaliku sektori töötajaid 1000 hõivatu kohta toodud keskmistes vahemikes on vahemiku algus kaasa arvatud, kuid lõpp mitte (nt kuni 260, tähendab alla 260, sh 259,99).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 57
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
2.2 Koolitus- ja arendustegevused
Kesksed koolitus-ja arendustegevused panustavad riigivalitsemise
tulemuslikumaks, efektiivsemaks ja mõjusamaks muutmisse (sh
baaskompetentside arendamise koolitused, keskastmejuhtide
arendamine).
2020. aasta tõi koroonaviiruse tõttu koolitusmaastikul kaasa palju
lisatööd ja suuremaid muudatusi. Oludega kohanemiseks tuli keskne
koolitustegevus ajutiselt peatada ning tegevusega jätkamiseks oli vaja
teha mitmeid korralduslikke muudatusi ja luua enam võimalusi
virtuaalõppeks. Takistustest hoolimata suudeti tagada sujuv
virtuaalõpe, tegemata seejuures järeleandmisi koolituste metoodikas
ja praktilises väärtuses. Lisaks muudeti jooksvalt ka
koolitusprioriteete, tuues ettepoole viiruse tõttu tõusetunud kriitilisi
arenguvajadusi (kaugjuhtimine, kriisijuhtimine, digioskused jne).
Valitsusasutustelt kogutakse keskset koolitusvajadust igal aastal.
Selle alusel koostatakse seejärel keskse koolituse plaanid järgmiseks
aastaks ja vajadusel pikemaks perioodiks. Kesksetest
koolitusteemadest peeti 2020. aastal kõige olulisemateks digioskuste
arendamist, enesejuhtimist, tagasiside andmist ja korruptsiooni
ennetamist, aga ka stressijuhtimist ja avaliku teenistuse eetikat.
Juhtimiskvaliteedi programmidest soovitakse enim osaleda
keskastmejuhtide järelkasvule suunatud arenguprogrammis KESTA,
keskastmejuhtide arenguprogrammis KAJA ja stressi- ning
konfliktijuhtimise programmides.
Kohalike omavalitsuste kesksetes koolitustes võib esile tuua kohaliku
omavalitsuse juhtide arenguprogrammi sotsiaal- ja hariduse
valdkonna abilinnapeadele ja abivallavanematele, aga ka
arenguprogrammi KOV haridustöötajatele.
Selleks et KOV-idele pakutavad arendustegevused oleksid paremini
kooskõlas riigi strateegiliste suundade, eesmärkide ja väljakutsetega,
telliti KOV-ide süsteemse arendamise eesmärgil KOV koolitusvajaduse
kogumise ja hindamise metoodika ja analüüs. Analüüsi lõpptulemus
valmib 2021. aastal ja sellest lähtuvalt saab ka KOV-idele
süsteemsemat tuge pakkuda.
Tänaseks ellu viidud EL 2014-2020 programmperioodi keskmine
kesksete koolitustega rahulolu oli 2020. aastal veelgi kõrgem kui
sellele eelneval aastal - 96%. Lisaks sellele, et koolitusi hinnatakse
eesmärgipäraseks ja praktiliseks, tõsteti esile ka virtuaalsete
koolituste kvaliteeti ning paindlikkust.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 58
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
2.2.1 KESKNE ARENDUS JA KOOLITUS39
Keskselt toetatakse inimressursside arendamist (sh tippjuhid) ja
institutsionaalse suutlikkuse parendamist ning poliitikakujundamise
edendamist, sealhulgas koolitusi, juhtimissüsteemide ja mõjude
analüüse ning teenuste ja protsesside korrastamist.
Rahandusministeerium korraldab koostöös Riigi Tugiteenuste
Keskusega keskseid koolitus- ja arendustegevusi, et toetada ühtsete
teadmiste, oskuste ja väärtuste juurutamist avalikus sektoris
tervikuna. Keskse koolituse sihtrühma kuulub ligikaudu 132 300
avalikus sektoris töötavat inimest.
Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus korraldab avaliku
teenistuse tippjuhtide ja nende järelkasvu arendamisele suunatud
tegevusi. Tippjuhtide sihtrühma kuulub sadakond valitsusasutuste
juhti ja ligi 30 järelkasvuprogrammides osalejat.
Foto: Riigi Tugiteenuste Keskus
2020. aastal rahastati Rahandusministeeriumi tellimusel avaliku
sektori keskset koolitust Euroopa Liidu Sotsiaalfondist (ESF) ligikaudu
1,6 miljoni euro ulatuses ning tippjuhtide arendamist 0,4 miljoni euro
ulatuses.
Keskse koolituse rahastamise kogumaht on võrreldes eelmise aastaga
oluliselt suurenenud. See on seotud peamiselt koolitusmahtude
suurenemisega ja uute koolituste käivitumisega.
2020. aastal käivitus esmakordselt uues formaadis coaching`u
oskuste arendamise programm avaliku sektori keskastmejuhtidele,
mille tulemusena on võimalik saada coaching`ut väga paljudel
osalejatel avaliku sektori sees.
39
Keskselt pakutavaid arendus- ja koolitustegevusi viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
prioriteetse suuna 12 "Haldusvõimekus" meetme 12.1. "Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja
institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu" raames.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 59
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Uuendati ka keskastmejuhtide arenguprogrammi KAJA sisu ning
toimus virtuaalne keskastmejuhtide aastakonverents „Jah, aga…“, mis
keskendus inimesekesksele valitsemismudelile ning uutele
koostööviisidele muutuste juhtimisel ja paremate avalike teenuste
pakkumisel.
Foto: www.jahaga.ee
Rahandusministeeriumi 2020. aastal läbi viidud kesksetes arendus- ja
koolitustegevustes osalemiste arv oli 3233.40 Kõige suuremate
osaluste arvudega koolitused keskse koolituse valdkonnas olid:
• riigihangete ja riigiabi alased koolitused - 541 osaluskorda;
• KAJA (keskastmejuhtide arendusprogramm) - 527 osaluskorda
• muudatuste juhtimine - 405 osaluskorda;
• tegevuspõhise eelarvestamise infosüsteemi KAIS koolitused -
390 osaluskorda.
Riigikantselei viis 2020. aastal läbi mitmeid arendus- ja
koolitustegevusi tippjuhtidele. Töötati välja ja käivitati tippjuhtide
digivõimekuse arendamisele suunatud koolitusprogramm. Toimus
traditsiooniline avaliku teenistuse tippjuhtide konverents ja
peaministri seminar; jätkusid individuaalsed arendustegevused. Viidi
läbi tippjuhtide järelkasvuprogramm Newton V. Uuendati tippjuhtide
hindamise põhimõtteid ning võeti kasutusele konkursiveeb. Kokku oli
tippjuhtide ja nende järelkasvu arendamisel 255 osaluskorda 41.
Suuremate osalusarvudega koolitused olid:
• tippjuhtide aastakonverents (80 osaluskorda);
• töötuba „Pidevalt muutuvad organisatsioonid" (23
osaluskorda);
40
Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava ühtekuuluvusfondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 12
„Haldusvõimekus“ meetme tegevuste 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ ja 12.1.2. „Tippjuhtide koolitus ja
arendamine“ seirearuanded
41
Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava ühtekuuluvusfondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 12
„Haldusvõimekus“ meetme tegevuste 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ ja 12.1.2. „Tippjuhtide koolitus ja
arendamine“ seirearuanded
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 60
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
• töötuba „Milliseid väljakutseid ja võimalusi pakkus
koroonakriis juhile?“ (22 osaluskorda).
Institutsionaalne võimekus
Haldusaladeüleste analüüside kõrval finantseeris
Rahandusministeerium ESF haldusvõimekuse meetme tegevuse toel
jätkuvalt asutuste- ja haldusalasiseseid arendusprojekte (sh avaliku
sektori jaoks loodud CAF metoodikal hindamisprojektid asutustes,
kvaliteedi juhtimise ja juhtimiskvaliteedi parendamise projektid).
2020. aastal jätkati ka valdkondike ühendamiste ettevalmistamist
keskkonna-, transpordi-, hariduse-, maaelu valdkondades. Samuti
analüüsiti riigi laborite konsolideerimise võimalusi, saavutamaks
kokkuhoid kinnisvaralt, seadmete investeeringutelt ja tugiteenustelt
ning korraldamaks veelgi optimaalsemalt pakutavaid teenuseid (sh
piirkondlikult). Kokku rahastati valitsussektori ameti- ja erialase
pädevuse ning juhtimisvõimekuse arendamise projekte
„Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise“ tegevuse
raames ligi 0,9 mln euro ulatuses.
Valitsussektori asutuste arendamisse panustatakse EL
finantsperioodi 2014-2020 meetmetega kogumahus 33 mln eurot.
Käesoleva EL finantsperioodi vahendite rakendamise lõppemine 2023.
aastal tähendab ühtlasi strateegilist väljakutset keskvalitsuse ameti-
ja erialase pädevuse ning juhtimisvõimekuse rahastamise
jätkamiseks. Võimalik rahastamisallikas on eelkõige riigisisesed
vahendid.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 61
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
3. VALITSUSSEKTORI ÜLEVAADE
3.1 Töötajate arv
Joonis 42. Valitsussektori töötajate arv 2020. aastal. Allikas: RAMi saldoandmike infosüsteem
Valitsussektoris töötas 2020. aastal 118 853 töötajat, kes jagunesid
keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustus-
fondide vahel. Valitsussektor moodustas 2020. aastal tööealisest
elanikkonnast (15–74-aaastased) 12,1%.42
Kõige suurema töötajaskonnaga olid kohaliku omavalitsuse üksused
(koos valitsussektorisse kuuluvate valitseva mõju all olevate
üksustega), kus töötas 63 251 töötajat, mis moodustas kogu
valitsussektori töötajate arvust ligikaudu 53%. Keskvalitsuses töötas
54 492 töötajat, mis omakorda moodustas kogu valitsussektori
töötajate arvust ligikaudu 46%.
Keskvalitsuse sees moodustasid veidi enam kui poole töötajaskonnast
riigieelarvelised asutused (riigi ametiasutused ja hallatavad
riigiasutused), kus töötas 30 097 töötajat. Lisaks kuuluvad
keskvalitsuse alla veel sihtasutused, kus töötas 13 928 töötajat ehk
26% keskvalitsuse töötajaskonnast ja avalik-õiguslikud juriidilised
isikud, kus töötas 8 872 töötajat ehk 16% keskvalitsuse
töötajaskonnast. Ülejäänud 1 594 keskvalitsuse töötajat ehk 3% olid
hõivatud äri- ja mittetulundusühingutes.
Valitsussektorisse kuuluvad veel sotsiaalkindlustusfondid
(Haigekassa, Töötukassa), kus oli kokku 1 110 töötajat, mis
moodustas 1% kogu valitsussektori töötajate arvust.
42
Valitsussektor moodustas 2020. aastal tööealisest elanikkonnast (20-64-aastased) 15,2%.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 62
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Valitsussektor kokku (2010=100%)
125%
117% 118%
120% 116% 116%
113% 113%
115% 110%
108% 109%
110% 106%
105% 100%
100%
95% 100% 100% 99% 100% 100% 99% 100%
98% 98% 97% 98%
90%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Hõivatud riigis (15-74-aastased) Valitsussektoris
Joonis 43. Valitsussektori töötajate arvude muutus võrreldes 2010. aastaga
(2010 = 100%). Võrdluseks tööga hõivatute muutus Eestis võrreldes 2010. aastaga.
Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet
Valitsussektori töötajate arv suurenes 2020. aastal 1906 töötaja võrra
ehk 1,6%. Suurenemine toimus igas allsektoris. Kui võrrelda
valitsussektori töötajate arvu 2010. ja 2020. aastal (Joonis 43), siis
töötajate arv ei ole sel perioodil oluliselt vähenenud (-306 töötajat ehk
-0,3%).
Keskvalitsus (2010=100%)
110%
105% 102% 101%
100% 101% 100% 100%
99% 100%
98% 97% 98%
100%
95%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Kohaliku omavalitsuse üksused (2010=100%)
110%
105%
100% 99% 99% 99% 99%
98% 98% 98%
100% 97% 97% 97%
95%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Sotsiaalkindlustusfondid (2010=100%)
175%
156%
148%
155% 141%
136%
135% 119%
115% 102% 102% 102% 104% 106%
100%
95%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Valitsussektor kokku Allsektor
Joonis 44. Valitsussektori allsektorite töötajate arvude muutus võrreldes 2010.
aastaga (2010 = 100%). Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem
Keskvalitsus on võrreldes 2010. aastaga vähenenud 234 töötaja võrra
ehk -0,4%. Aastaga suurenes keskvalitsus 1025 töötaja võrra ehk 1,9%.
Kasv oli suurim riigi ametiasutustes, kus töötajate arv suurenes 769
töötaja võrra (3,4%). Kasvu mõjutasid oluliselt Haridus- ja
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 63
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Noorteametiks liitunud sihtasutuste ja hallatava asutuse liikumine riigi
ametiasutuste alla, samas kasv oli sektorisisene. Samuti kasvas
oluliselt Kaitseväe teenistujate arv. Hallatavates riigiasutustes kasvas
töötajate arv 37 töötaja võrra (+0,5%), sealhulgas rohkem on kasvanud
töötajate arv IT-asutustes. Sihtasutustes tõusis töötajate arv 155
töötaja võrra (+1,1%). Sihtasutustes suurenes töötajate arv enim
haiglates – Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 148 töötaja (+3,7%), SA Tartu
Ülikooli Kliinikumis 118 töötaja (+2,3%) ja Viljandi Haiglas 49 töötaja
(+5,6%) võrra. Mainitud riigi ametiasutuste alla liikunud sihtasutuste
muutusele vähenes sihtasutuste töötajate arv veel teatrites,
kontssertasutustes ja muuseumites. Avalik-õiguslikes juriidilistes
isikutes kasvas töötajate arv 69 töötaja võrra (+0,8%). Enim suurenes
töötajate arv Tartu Ülikoolis 78 töötaja (+2,8%) ja Tallinna Ülikoolis 27
töötaja (+3,4%) võrra. Kõige rohkem vähenes töötajate arv
Rahvusooperis Estonia ehk 53 töötaja (-12,3%) võrra. Äriühingutes ja
mittetulundusühingutes vähenes töötajate arv 4 töötaja võrra (-0,2%).
Foto: Riigikantselei pildipank (Kaitseministeerium)
Töötajate arv KOV sektoris on võrreldes 2010. aastaga vähenenud
0,7%. KOV sektori töötajate arvu koondnumber on aga viimasel kahel
aastal tõusnud ning jõudnud 63 251 töötajani. Eelmise aastaga
võrreldes on juurde tulnud 825 töötajat (+1,3%). 2020. aastal on
võrreldes 2019. aastaga tõusnud KOV hallatavate asutuste töötajate
arv 405 (+0,9%), KOV asutatud sihtasutuste töötajate arv 214 (+3,7%)
ning äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv 249 (+3,8%) võrra.
Vähenenud on KOV ametiasutuste töötajate arv 36 (- 0,6%) ja KOV
asutatud mittetulundusühingutes töötavate inimeste arv 6 (- 2,5%)
võrra.
Protsentuaalselt on töötajate arv võrreldes 2019. aastaga enim
kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, kus töötajate arv on
suurenenud 56 võrra (+5,3%), sh Eesti Töötukassas 50 töötaja võrra.
Sotsiaalkindlustusfondides on töötajate arv perioodil 2010-2020
märgatavalt suurenenud – keskmiselt 5,6% aastas ehk 55,9%.
Suuremat töötajate arvu kasvamist on märgata alates 2016. aastast.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 64
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Valitsussektori töötajate ülevaade valdkonniti
Valitsussektori valdkondliku töötajate ülevaate (Joonis 45) alusel
töötab enim riigipalgalisi töötajaid haridus- ja teadusvaldkonnas
(41%), järgneb sotsiaal- ja tervishoid (23%) ning avalik kord ja julgeolek
(9%). Joonisel on kajastatud ka suuremad ametigrupid. Detailsemalt
on andmed toodud tabelina ka lisas (LISA 6. Valitsussektori
valdkondlik töötajate arv 2020. aastal).
Joonis 45. Valitsussektori valdkondlik töötajate arvu jaotus 2020. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu, HaridusSilm, Tervise Arengu Instituut
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 65
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Haridus- ja teadusevaldkonnas töötas 48 812 töötajat, kellest ligi
viiendik töötas keskvalitsuses ja ülejäänud KOV sektoris. Oluline kasv
on toimunud põhi- ja üldkeskhariduse valdkonnas, kus oli 451 töötajat
rohkem, ning kõrghariduse valdkonnas, kus töötajate arv oli kasvanud
161 võrra. Näiteks suurenes Rae vallavalitsuse ja tema hallatavate
asutuste töötajate arv 42 võrra (sh loodi uus hallatav asutus 9-
klassiline Kindluse kool). Samas oli vähenenud näiteks muude
haridusega seonduvate tegevusalade (sh haldus, täiskasvanute
täiendkoolitus) töötajate arv (-153).
Tervise ja sotsiaalhoolekande valdkonnas töötas 27 869 töötajat ehk
823 töötajat rohkem võrreldes 2019. aastaga. Suurim kasv oli haigla-
ja meditsiiniteenuste alal, kus töötas 19 925 töötajat ehk 623 töötajat
rohkem võrreldes 2019. aastaga.
Tabel 6. Valitsussektori töötajate arv ja selle muutus tegevusala gruppide lõikes.
Osakaal Muutus
Tegevusala grupp 2020 Muutus, %
valitsussektorist 2019/2020
Haridus 48812 41% 579 1,2%
Tervishoid ja sotsiaalne kaitse 27869 23% 823 3,0%
Avalik kord ja julgeolek 10664 9% 91 0,9%
Kultuur 8845 8% -66 -0,7%
Üldised valitsussektori teenused 8373 7% 140 1,7%
Majandus 7965 7% 166 2,1%
Riigikaitse 4944 4% 162 3,4%
Keskkonnakaitse 1380 1% 11 0,8%
Valitsussektor kokku 118853 100% 1906 1,6%
Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem
Avaliku korra ja julgeoleku valdkonnas töötas 10 664 töötajat. Suur osa
nendest (4 797 töötajat) töötasid politseis (neist politseiametnikuna
umbes 79%). Pääste alal töötas 2228 töötajat, kellest väike osa ei ole
päästeteenistujad.
Kultuuri valdkonnas töötas 8 845 töötajat (66 töötajat vähem kui
eelmisel aastal). Kultuuriteenuste alal töötas 5 909 töötajat (-159),
kellest näiteks ligikaudu veerand töötas teatrites, veerand
raamatukogudes, viiendik muuseumides ning ligikaudu viiendik rahva-
ja kultuurimajades.
Üldiste valitsussektori teenuste valdkonnas töötas 8 373 töötajat
(+140). Täidesaatvates ja seadusandlikes organites töötas 6 498
töötajat, kellest üle poole (3 498 töötajat) töötas valla- ja
linnavalitsustes ja –volikogudes (-48). Muude üldiste teenuste ja
üldiste valitsussektori teenuste alal töötas 1400 töötajat (sh Haridus-
ja Teadusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi valitsemisalades
vastavalt 178 ja 552 töötajat ning Riigi Kinnisvara AS 229 töötajat).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 66
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Majanduse valdkonnas töötas 7 965 töötajat (+166). Transpordi ala
töötajate arv kasvas 121 ning elamu- ja kommunaalmajanduse
valdkonna töötajate arv 46 võrra. Majanduse valdkonna teadus- ja
arendustegevuste alal töötas 140 töötajat.
Riigikaitse valdkonnas töötas 4 944 töötajat (+162). Ligikaudu veerand
töötas muu sõjalise kaitse valdkonnas ning kolmveerand sõjalise
riigikaitse valdkonnas.
Keskkonnakaitse valdkonnas töötas 1380 töötajat, mis on 11 töötaja
võrra kasvanud võrreldes eelmise aastaga.
3.2 Tööjõukulud ja keskmine palk
Valitsussektori tööjõukulud43 kasvasid 2020. aastal võrreldes 2019.
aastaga 6,2%. Kõige enam ehk 11,7% kasvasid tööjõukulud sotsiaal-
kindlustusfondides (Töötukassa ja Haigekassa). Keskvalitsuses
kasvasid tööjõukulud 6,4% ja kohaliku omavalitsuse üksustes 5,7%.
Valitsussektori tööjõukulude muutus Keskvalitsus (2010=100%)
3 500 30% 250%
3 000 25% 180% 192%
200% 165%
2 500 20% 139% 145% 153%
150% 105% 111% 119% 130%
2 000 15% 100%
8,0% 9,6% 7,3% 9,4% 10,2% 100%
1 500
4,4% 4,1% 5,5% 7,0% 6,2% 10%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
1 000 5%
500 -4,0% 0%
Kohaliku omavalitsuse üksused (2010=100%)
0 -5% 250%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
197% 208%
200% 177%
159%
Tööjõukulud kokku (mln eur) Muutus võrreldes eelmise aastaga (%) 137% 146%
150% 115% 127%
100% 103% 106%
Tööjõukulud 2020 100%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
VALITSUSSEKTOR KOKKU 3 099
Sotsiaalkindlustusfondid (2010=100%)
350%
Keskvalitsus 1 683 261% 292%
300%
250% 222%
Kohaliku omavalitsuse üksused 1 382 196%
200% 164%
128% 143%
Sotsiaalkindlustusfondid 35 150% 100% 106% 110% 117%
100%
0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tööjõukulu (miljonit eurot) ------ Valitsussektor kokku Asutuste grupp
Joonis 46. Valitsussektori tööjõukulud ja nende muutus 2010-2020. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike
infosüsteem
Kui vaadata tööjõukulude kasvutrendi pikema perioodi vältel,
täpsemalt viimase 11 aasta jooksul, siis on samuti tööjõukulud kõige
enam (192%) kasvanud sotsiaalkindlustusfondides. Kohaliku
omavalitsuse üksustes on tööjõukulud kasvanud 108% ja
keskvalitsuses 92%.
Valitsussektori tööjõukulud olid 2020. aastal kokku 3 099 miljonit
eurot.
43
Tööjõukulud kõikidest allikatest, mitte ainult riigieelarvest, ei sisalda eripensioneid ega pensionisuurendusi.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 67
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas 2020. aastal 4,9% ja
Eesti keskmine brutokuupalk 2,9%. Valitsussektori keskmine
brutokuupalk oli 2020. aastal 1568 eurot ehk 8% kõrgem kui Eesti
keskmine brutokuupalk.
Valitssussektori keskmine brutokuupalk
1568 +10,3% +9,9%
1494 +9,1% +8,4%
1360 +7,8% +4,9%
+7,1% +6,5%
1233 +5,9% +5,7%
1158
1081 +7,3% +7,4%
997 +7,0% +5,9% +6,0% +7,6% +6,5%
924 +4,7%
809 847 +1,1%
780 +3,8%
2,9%
-1,7%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Valitssussektori keskmine brutokuupalk Valitssusektori keskmise brutokuupalga muutus
Eesti keskmise brutokuupalga muutus
Joonis 47. Valitsussektori keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2010–2020. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem
Valitsussektori keskmise brutokuupalga kasv 2020. aastal oli Eesti
keskmise brutokuupalga kasvust 2% kiirem. Sellega kasvas
valitsussektori palkade konkurentsivõime, kuid silmas tuleb pidada, et
valitsussektoris on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on ka
palgad Eesti keskmisest brutokuupalgast suuremad. Lisaks maksti
lisatasu koroonakriisi ajal tehtud ületundide eest.
Valitsussektori sees oli keskmise brutokuupalga kasv kõige kiirem
sotsiaalkindlustusfondides ehk 7,1%.
Kohaliku omavalitsuse üksustes oli keskmise brutokuupalga kasv
4,8%, KOV ameti- ja hallatavates asutustes 4,6%.
Keskvalitsuses oli keskmise brutokuupalga kasv 4,9%. Seega ka
keskvalitsuse tasandil palkade konkurentsivõime aastaga paranes,
keskmise brutokuupalga kasv oli 2% kiirem kui Eesti keskmise
brutokuupalga kasv.
Keskvalitsuse keskmine brutokuupalk oli 2020. aastal 1852 eurot ehk
28% kõrgem kui Eesti keskmine brutokuupalk.
1852
1765
1610 +9,5% +9,1% +9,6%
+7,8% +8,2%
1476 +6,8% +6,0% +4,9%
1392 +5,9% +5,7%
1304
1205 +7,6% +7,4%
1118 +6,0%
+7,0%
+5,9% +6,0% +6,5% +7,3%
963 1021 +1,1%
929
+3,7% 2,9%
-0,5%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Keskvalitsuse keskmine brutokuupalk Keskvalitsuse keskmise brutokuupalga muutus
Eesti keskmise brutokuupalga muutus
Joonis 48. Keskvalitsuse keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2010–2020. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 68
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Valitsussektori keskmise brutokuupalga suhe Eesti keskmisse
brutokuupalka on viimastel aastatel valdavalt kasvanud. Sotsiaalse
kaitse ja tervishoiu valdkonna brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse
palka kasvas 5% ja majanduse valdkonna brutokuupalga suhe Eesti
keskmisesse palka 3%. Keskkonnakaitse, vaba aja ja kultuuri
valdkonna brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse palka jäi samaks.
Riigikaitse valdkonnas vähenes keskmise brutokuupalga suhe Eesti
keskmisesse palka 1%. Eeldatavalt tuleneb vähenemine eelkõige
koroonaviirusest tingitud eriolukorrast ja SKP vähenemisest.
Joonis 49. Valitsussektori tegevusvaldkondade keskmiste brutokuupalkade suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka.
Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem
Kuigi näiliselt valitsussektori konkurentsivõime palgaturul mõneti
paranes, siis nende tegevusalade puhul, kus valitsussektor konkureeris
erasektoriga, on brutokuupalk kasvanud oluliselt rohkem kui Eesti
keskmine brutokuupalk. Seega palgatasemete sektoritevahelised
erinevused on suurenemas.
Valdkonnad, kus palgakasv on 2020. aastal olnud kiirem, hõlmavad ka
sihtgruppe, kellele valitsuse otsusega on eraldatud teistest enam
lisaraha. Seega palgapositsiooni paranemine on ootuspärane.
Valdkondade keskmise brutokuupalga kasvu mõjutas asjaolu, et 2020.
aastal said 2,5% palgatõusu sotsiaaltöötajad ja siseturvalisuse
asutused, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala palgafond suurenes 0,5
mln ja Välisministeeriumi valitsemisala palgafond 0,8 mln eurot.
Samas on keskmise brutokuupalga kasv asutustes olnud mitmetel
juhtudel eraldatud lisaraha mahust suurem, mis tähendab, et
palgakasv on jätkuvalt osaliselt toimunud ka asutuste sisemiste
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 69
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
ressursside arvelt. Rahalist ressurssi on vabanenud muu hulgas ka
tööprotsesside ümberkorraldamise tulemusena.
Joonis 50. Kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk 2016-2020.
Allikas: Kultuuriministeerium, Statistikaamet
Kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk oli 2020.
aastal 1661 eurot ja töötasu miinimummäär 1300 eurot.
Kultuuritöötajate brutokuupalk moodustas Eesti keskmisest
brutokuupalgast 115%. 2020. aastaks suurendati kõrgharidusega
kultuuritöötajatele palgafondi 2,5% võrra ning täiendavalt anti
Kultuuriministeeriumi haldusalale palkade konkurentsivõime
tõstmiseks 0,5 mln eurot. Sarnaselt Kultuuriministeeriumi haldusalaga
suurendati 2020. aastal 2,5% ka Haridus- ja Teadusministeeriumi
(Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Rahvusarhiiv),
Maaeluministeeriumi (SA Eesti Maaelumuuseumid) ja
Keskkonnaministeeriumi (Eesti Loodusmuuseum) haldusala
kultuuritöötajate palgafondi.
2000 113% 112% 112% 120%
107% 106% 106%
102%
99% 98% 1624
95% 1582 100%
1600 92%
1481
1292 80%
1210
1200 1136
1315
1025 1250
931 1150 60%
785 800 814 1050
800 958
900
800 40%
715
644 644 644
400
20%
-3% 2% 2% 14% 10% 11% 7% 7% 15% 7% 3%
0 0%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk
Õpetaja töötasu alammäär
Õpetajate keskmise brutokuupalga osakaal Eesti keskmisest brutokuupalgast
Joonis 51. Õpetajate keskmine brutokuupalk 2010-2020. Allikas: HaridusSilm, Haridus- ja Teadusministeerium,
Statistikaamet
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 70
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Õpetajate keskmine brutokuupalk moodustas 2020. aastal Eesti
keskmisest palgast 112% ja võrreldes eelmise aastaga jäi suhe Eesti
keskmisesse brutopalka samaks. Kuigi õpetajate sihtgrupile on alates
2014. aastast eraldatud lisaraha igaks eelarveaastaks, on varasema
eesmärgi (120%) saavutamist raskendanud Eesti keskmise
brutokuupalga kiire kasv. Õpetajate keskmine brutokuupalk oli 1624
eurot ja töötasu alammäär 1315 eurot. Eesti keskmine brutokuupalk
kasvas aastaga 2,9%, õpetajate keskmine brutokuupalk 2,6%.
1400 80%
68% 70%
1200 65% 64% 66% 66%
64% 63%
61% 61% 62% 1020
1000 962 60%
866
754 773
800
686
583 618
600 512 533 539 40%
400
200 20%
-2% 4% 1% 8% 6% 11% 10% 3% 12% 11% 6%
0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
-200 0%
Keskmine brutokuupalk Keskmine brutokuupalk osakaaluna Eesti keskmisest brutokuupalgast (parem telg)
Joonis 52. Sotsiaalhoolekande keskmine brutokuupalk 2010-2020. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike
infosüsteem, Statistikaamet
Sotsiaalhoolekande valdkonna palgapositsioon paranes 2020. aastal
2% ning keskmine brutokuupalk moodustas 2020. aastal Eesti
keskmisest palgast 70%. Sotsiaalhoolekande alla kuuluvad eakate,
puuetega inimeste, riskirühmade ning laste ja noorte
sotsiaalhoolekandeasutused, muu puuetega inimeste sotsiaalne
kaitse – erihoolekande asutused ja asenduskodud. Üleüldine
palgatase nendes asutustes on suhteliselt madal. 2020. aastal kasvas
sotsiaalhoolekande valdkonna keskmine palk küll 6,1%, kuid keskmine
brutokuupalk oli sealjuures 1020 eurot.
Siseturvalisuse sihtgrupis olid 2020. aastal keskmised kogupalgad
Eesti keskmisest 1%–42% suuremad. Brutokuupalkade
palgamuutused jäid 2020. aastal vahemikku -2,6 kuni 18,2%. 2020.
aastal suurenes Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti,
Häirekeskuse, Maksu- ja Tolliameti ja vanglate palgafond 2,5%.
IT-sihtgrupi asutuste keskmine brutokuupalk kasvas aastaga kõikides
asutustes ning palgakasv jäi vahemikku 2-18%. 2020. aastal IT-
sihtgrupi asutuste palgafond ei suurendatud, samas suunasid nii
Sotsiaalministeerium kui ka Keskkonnaministeerium valitsemisalale
eraldatud lisarahast osa raha IT-asutustele (vastavalt 0,73 mln ja 0,18
mln eurot).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 71
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
4. LISAD
LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2020. aastal
AMETID JA PÕHISEADUSLIKUD
MINISTEERIUMID
INSPEKTSIOONID INSTITUTSIOONID
Haridus- ja teadusministeerium Haridus- ja Noorteamet Riigikogu Kantselei
Justiitsministeerium Kaitsepolitseiamet Riigikohus
Kaitseministeerium Kaitseressursside Amet Riigikontroll
Keskkonnaministeerium Keeleamet Vabariigi Presidendi Kantselei
Kultuuriministeerium Keskkonnaamet Õiguskantsleri Kantselei
Majandus- ja Politsei- ja
kommunikatsiooniministeerium Piirivalveamet
Maaeluministeerium Konkurentsiamet
Rahandusministeerium Lennuamet
Siseministeerium Maa-amet
Sotsiaalministeerium Maanteeamet
Välisministeerium Maksu- ja Tolliamet MUUD INSTITUTSIOONID
MUUD Põllumajanduse Registrite ja Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
VALITSUSASUTUSED Informatsiooni Amet kohtlemise voliniku kantselei
Häirekeskus Muinsuskaitseamet
Kaitsevägi Patendiamet
Prokuratuur Põllumajandusamet
Rahvusarhiiv Päästeamet
Riigikantselei Ravimiamet
Riigi Tugiteenuste Keskus Tarbijakaitse-ja Tehnilise KOHALIKU OMAVALITSUSE
Järelevalve Amet AMETIASUTUSED
Vanglad Riigi Infosüsteemi Amet 15 linnavalitsust
Tallinna Vangla Sotsiaalkindlustusamet Linnavalitsuste ametiasutused
Tartu Vangla Statistikaamet 64 vallavalitsust
Viru Vangla Terviseamet Vallavalitsuste ametiasutused
Kohtud Veeteede Amet
Harju Maakohus Veterinaar- ja Toiduamet
Pärnu Maakohus Välisluureamet
Tallinna Halduskohus Andmekaitse Inspektsioon
Tallinna Ringkonnakohus Keskkonnainspektsioon
Tartu Halduskohus Tööinspektsioon
Tartu Maakohus
Tartu Ringkonnakohus
Viru Maakohus
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 72
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
LISA 2. Sooline palgalõhe ministeeriumites44
Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Töö-pere Palgalõhe,
taseme tase %
punktid
Haridus- ja Teadusministeerium 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 0,2%
Haridus- ja Teadusministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -4,0%
Haridus- ja Teadusministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 1,6%
Justiitsministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -9,5%
Justiitsministeerium 323 Õigusloome 3 -3,0%
Kaitseministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 1,9%
Kaitseministeerium 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 6,2%
Keskkonnaministeerium 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 -1,3%
Keskkonnaministeerium 261 Arengu ja poliitika kujundamine 2 -3,6%
Keskkonnaministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 7,6%
Keskkonnaministeerium 458 Arengu ja poliitika kujundamine 5 5,9%
Kultuuriministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -4,7%
Maaeluministeerium 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 -0,5%
Maaeluministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -0,5%
Maaeluministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 -0,6%
Majandus- ja 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 1,3%
Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja 281 Poliitika rakendamine 3 4,0%
Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 3,6%
Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 -0,4%
Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium 261 Arengu ja poliitika kujundamine 2 -0,2%
Rahandusministeerium 262 Poliitika rakendamine 3 -9,7%
Rahandusministeerium 281 Finantsanalüüs, -planeerimine ja -juhtimine 3 -4,3%
Rahandusministeerium 301 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -4,7%
Rahandusministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -2,4%
Rahandusministeerium 345 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -1,1%
Rahandusministeerium 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 1,0%
Rahandusministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 -0,9%
Siseministeerium 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 -1,3%
Siseministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 6,7%
Siseministeerium 323 Õigusloome 3 -0,4%
Siseministeerium 345 Arengu ja poliitika kujundamine 3 18,4%
Siseministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 1,1%
Sotsiaalministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 0,3%
Sotsiaalministeerium45 345 Arengu ja poliitika kujundamine 3 29,1%
Välisministeerium 197 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 4 2,5%
Välisministeerium 212 IT - süsteemiadministratsioon 2 -14,3%
Välisministeerium46 323 Koostöö korraldamine ja rahvusvaheliste 3 -13,9%
suhete arendamine
44
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu. Palgalõhe = (Meeste palk taandatud täistöötajale – naiste palk
taandatud täistöötajale) * 100% / meeste palk taandatud täistööajale. Arvestatud on oktoobri tasusid tegelikult töötatud aja
eest. Lisaks põhipalgale on arvesse võetud ületunnitöö tasu, lisatasu valveaja, ööaja ja riigipühal tehtava töö eest. Positiivse
palgalõhe protsendi (4,7%) korral lugeda: naiste keskmine brutokuupalk oli 4,7% väiksem kui meestel, (kui mees teenis kuus
1000€ bruto, siis naine 953€) ning negatiivse palgalõhe protsendi (-4,7%) korral lugeda, et naiste keskmine brutokuupalk oli
4,7% suurem kui meestel (kui mees teenis 1000€, siis naine 1047€).
45
Palgalõhe on tingitud tehtud lisaülesannete eest makstud lisatasudest.
46
Palgalõhe on tingitud kohaliku palgaturuga arvestamisest välisesinduste ametikohtadel.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 73
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Töö-pere Palgalõhe,
taseme tase %
punktid
Välisministeerium46 371 Koostöö korraldamine ja rahvusvaheliste 4 17,5%
suhete arendamine
Välisministeerium46 398 Koostöö korraldamine ja rahvusvaheliste 5 -7,8%
suhete arendamine
Välisministeerium46 427 Koostöö korraldamine ja rahvusvaheliste 5 2,3%
suhete arendamine
Välisministeerium46 492 Koostöö korraldamine ja rahvusvaheliste 6 5,4%
suhete arendamine
LISA 3. Sooline palgalõhe põhiseaduslikes institutsioonides ja
Riigikantseleis
Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe,
taseme tase %
punktid
Riigikantselei 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 1,1%
Riigikantselei 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 10,3%
Riigikantselei 323 Kommunikatsiooni juhtimine 3 -0,1%
Riigikantselei 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 -3,1%
Riigikohus 323 Õigusemõistmine 5 2,5%
Riigikontroll 281 (Sise)auditeerimine 2 3,4%
Riigikontroll 371 (Sise)auditeerimine 4 2,2%
Riigikogu Kantselei 184 Sekretäritööd 3 11,7%
Riigikogu Kantselei 244 Kommunikatsiooni juhtimine 2 16,4%
Riigikogu Kantselei 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 6,6%
Riigikogu Kantselei 323 Õigusloome 3 0,8%
LISA 4. Sooline palgalõhe valitsusasutustes
Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe,
taseme tase %
punktid
Andmekaitse Inspektsioon 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -2,3%
Kaitseressursside Amet 212 Poliitika rakendamine 2 4,5%
Keskkonnaamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 7,9%
Keskkonnaamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -0,7%
Keskkonnaamet 212 Poliitika rakendamine 2 5,0%
Keskkonnaamet 227 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 4,0%
Keskkonnaamet 227 Poliitika rakendamine 2 0,5%
Keskkonnaamet 228 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 0,5%
Keskkonnaamet 281 Poliitika rakendamine 3 3,7%
Keskkonnaamet 300 Poliitika rakendamine 3 -2,5%
Konkurentsiamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -1,9%
Konkurentsiamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 3,1%
Lennuamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 3,3%
Maa-amet 198 Geomaatika 2 -3,6%
Maa-amet 212 Poliitika rakendamine 2 9,4%
Maa-amet 212 Registripidamine 2 6,6%
Maa-amet 227 Poliitika rakendamine 2 7,4%
Maa-amet 244 Geomaatika 3 5,9%
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 74
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe,
taseme tase %
punktid
Maa-amet 261 Geomaatika 3 10,4%
Maa-amet 345 Poliitika rakendamine 4 -1,3%
Muinsuskaitseamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 1,6%
Prokuratuur 244 Õigusemõistmine 3 11,3%
Prokuratuur 281 Õigusemõistmine 4 1,9%
Prokuratuur 371 Õigusemõistmine 6 0,7%
Põllumajandusamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -0,1%
Põllumajandusamet 281 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 5 0,0%
Põllumajandusamet 281 Poliitika rakendamine 3 -2,2%
Põllumajandusamet 323 Poliitika rakendamine 4 3,4%
Põllumajanduse Registrite ja
121 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 1 -3,0%
Informatsiooni Amet
Põllumajanduse Registrite ja
160 IT - süsteemianalüüs 1 4,9%
Informatsiooni Amet
Põllumajanduse Registrite ja
160 Poliitika rakendamine 1 -4,1%
Informatsiooni Amet
Põllumajanduse Registrite ja
184 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 -0,6%
Informatsiooni Amet
Põllumajanduse Registrite ja
212 Poliitika rakendamine 2 -4,4%
Informatsiooni Amet
Põllumajanduse Registrite ja
244 IT - süsteemianalüüs 2 6,4%
Informatsiooni Amet
Põllumajanduse Registrite ja
281 Poliitika rakendamine 3 1,6%
Informatsiooni Amet
Põllumajanduse Registrite ja
323 IT - süsteemianalüüs 3 11,6%
Informatsiooni Amet
Rahvusarhiiv 139 Digiteerimine 2 1,9%
Rahvusarhiiv 184 Arhiivindus 2 6,0%
Rahvusarhiiv 244 Arhiivindus 3 -0,2%
Rahvusarhiiv 281 Arhiivindus 4 22,4%
Haridus- ja Noorteamet 281 Poliitika rakendamine 3 0,2%
Haridus- ja Noorteamet 323 Poliitika rakendamine 4 -0,2%
Haridus- ja Noorteamet 427 Poliitika rakendamine 5 3,1%
Transpordiamet 172 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 11,1%
Transpordiamet 184 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 4 7,4%
Transpordiamet 281 Andmeanalüüs ja -seire 3 -17,1%
Transpordiamet 281 Poliitika rakendamine 3 7,6%
Transpordiamet 323 Poliitika rakendamine 4 11,4%
Transpordiamet 323 Projektijuhtimine 3 -1,8%
Sotsiaalkindlustusamet 212 Poliitika rakendamine 2 -3,8%
Statistikaamet 121 Andmeanalüüs ja -seire 1 -4,1%
Statistikaamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 -2,4%
Statistikaamet 227 Andmeanalüüs ja -seire 2 -3,9%
Statistikaamet 244 Andmeait 2 1,5%
Statistikaamet 261 Andmeait 2 -5,0%
Statistikaamet 281 Andmeanalüüs ja -seire 3 -0,6%
Statistikaamet 323 Andmeait 3 17,8%
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve
244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 5,4%
Amet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve
371 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 7 -4,0%
Amet
Terviseamet 244 Laboritööd 4 -10,4%
Terviseamet 281 Poliitika rakendamine 3 -1,3%
Tööinspektsioon 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 -0,9%
Tööinspektsioon 244 Õigusteenused 2 5,7%
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 75
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe,
taseme tase %
punktid
Veeteede Amet 212 Geomaatika 2 6,1%
Veterinaar- ja Toiduamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 3,8%
Veterinaar- ja Toiduamet 212 Registripidamine 2 2,8%
Veterinaar- ja Toiduamet 227 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 0,3%
Veterinaar- ja Toiduamet 281 Poliitika rakendamine 3 4,8%
Veterinaar- ja Toiduamet 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 0,7%
Veterinaar- ja Toiduamet 323 Poliitika rakendamine 4 -3,0%
I ja II astme kohtud 160 Õigusemõistmine 2 -1,2%
I ja II astme kohtud 281 Õigusemõistmine 4 0,2%
I ja II astme kohtud 371 Õigusemõistmine 6 0,1%
I ja II astme kohtud 427 Õigusemõistmine 7 0,0%
LISA 5. Sooline palgalõhe siseturvalisuse valdkonna asutustes ja
Kaitseväes
Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe,
taseme tase %
punktid
Kaitsevägi 79 Toitlustamine 1 0,6%
Kaitsevägi 91 Ladu 1 -2,8%
Kaitsevägi 91 Meditsiin 1 12,9%
Kaitsevägi 105 Riigikaitse 1A -4,5%
Kaitsevägi 121 Riigikaitse 1B 5,6%
Kaitsevägi 139 Ladu 2 3,1%
Kaitsevägi 139 Meditsiin 2 -3,9%
Kaitsevägi 139 Organisatsiooni protsessid 1 25,3%
Kaitsevägi 139 Riigikaitse 2 -0,7%
Kaitsevägi 160 Muusikud 1 -0,1%
Kaitsevägi 184 Organisatsiooni protsessid 2 9,8%
Kaitsevägi 184 Riigikaitse 3A 7,0%
Kaitsevägi 212 IT - teenuste tugi 2 8,7%
Kaitsevägi 212 Oskustööd 4 -0,3%
Kaitsevägi 244 Kommunikatsiooni juhtimine 2 4,7%
Kaitsevägi 244 Operatiivinfo juhtimine 3A 7,9%
Kaitsevägi 244 Operatiivinfo juhtimine 3B -6,6%
Kaitsevägi 244 Rehabiliteerivad tegevused 5A -2,4%
Kaitsevägi 281 Kõrghariduse andmine 3 3,7%
Kaitsevägi 281 Riigikaitse 4 3,7%
Kaitsevägi 323 Õigusteenused 3 -2,4%
Kaitsevägi 371 Meditsiin 4 3,4%
Kaitsevägi 371 Riigikaitse 5A 8,4%
Kaitsevägi 492 Riigikaitse 5B 5,8%
Keskkonnainspektsioon 228 Uuriv järelevalve 3 3,1%
Keskkonnainspektsioon 244 Uuriv järelevalve 3 1,3%
Keskkonnainspektsioon 261 Uuriv järelevalve 3 -0,7%
Keskkonnainspektsioon 281 Poliitika rakendamine 3 1,5%
Keskkonnainspektsioon 346 Uuriv järelevalve 5 -2,6%
Maksu- ja Tolliamet 160 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 3 1,2%
Maksu- ja Tolliamet 184 Korra tagamine 3 2,4%
Maksu- ja Tolliamet 184 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 2,8%
Maksu- ja Tolliamet 197 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 4,4%
Maksu- ja Tolliamet 212 Korra tagamine 4 0,5%
Maksu- ja Tolliamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 6,6%
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 76
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe,
taseme tase %
punktid
Maksu- ja Tolliamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 4,7%
Maksu- ja Tolliamet 244 Uuriv järelevalve 3 16,8%
Maksu- ja Tolliamet 261 Uuriv järelevalve 3 9,2%
Maksu- ja Tolliamet 281 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 5 7,1%
Maksu- ja Tolliamet 281 Poliitika rakendamine 3 4,5%
Maksu- ja Tolliamet 300 Andmeanalüüs ja -seire 3 13,7%
Maksu- ja Tolliamet 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 1,8%
Maksu- ja Tolliamet 323 Uuriv järelevalve 4 8,6%
Maksu- ja Tolliamet 323 Õigusteenused 3 3,2%
Maksu- ja Tolliamet 371 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 7 0,9%
Maksu- ja Tolliamet 371 Uuriv järelevalve 5 4,6%
Maksu- ja Tolliamet 427 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 8 -10,4%
Politsei- ja Piirivalveamet 79 Riigivara haldamine ja sisseost 1 12,8%
Politsei- ja Piirivalveamet 121 Riigivara haldamine ja sisseost 2 15,5%
Politsei- ja Piirivalveamet 130 Korra tagamine 2 9,5%
Politsei- ja Piirivalveamet 139 Korra tagamine 2 2,0%
Politsei- ja Piirivalveamet 139 Ladu 2 9,6%
Politsei- ja Piirivalveamet 139 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 2 0,9%
Politsei- ja Piirivalveamet 149 Korra tagamine 2 3,9%
Politsei- ja Piirivalveamet 160 Muusikud 1 2,6%
Politsei- ja Piirivalveamet 160 Operatiivinfo juhtimine 2 -2,1%
Politsei- ja Piirivalveamet 160 Riigivara haldamine ja sisseost 3 -5,6%
Politsei- ja Piirivalveamet 160 Uuriv järelevalve 1 19,2%
Politsei- ja Piirivalveamet 160 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 3 4,9%
Politsei- ja Piirivalveamet 171 Operatiivinfo juhtimine 2 3,8%
Politsei- ja Piirivalveamet 172 Uuriv järelevalve 2 -7,0%
Politsei- ja Piirivalveamet 184 Korra tagamine 3 2,7%
Politsei- ja Piirivalveamet 184 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 6,7%
Politsei- ja Piirivalveamet 184 Uuriv järelevalve 2 4,8%
Politsei- ja Piirivalveamet 184 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 4 3,9%
Politsei- ja Piirivalveamet 198 Korra tagamine 4 1,7%
Politsei- ja Piirivalveamet 198 Tõlkimine 2 -0,7%
Politsei- ja Piirivalveamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 10,0%
Politsei- ja Piirivalveamet 212 IT - teenuste tugi 2 6,0%
Politsei- ja Piirivalveamet 212 Korra tagamine 4 7,3%
Politsei- ja Piirivalveamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 6,4%
Politsei- ja Piirivalveamet 212 Poliitika rakendamine 2 12,8%
Politsei- ja Piirivalveamet 227 Poliitika rakendamine 2 6,4%
Politsei- ja Piirivalveamet 228 Kommunikatsiooni juhtimine 2 -5,7%
Politsei- ja Piirivalveamet 228 Riigivara haldamine ja sisseost 4 -13,4%
Politsei- ja Piirivalveamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 4,0%
Politsei- ja Piirivalveamet 244 Riigivara haldamine ja sisseost 4 15,5%
Politsei- ja Piirivalveamet 244 Uuriv järelevalve 3 1,8%
Politsei- ja Piirivalveamet 281 Poliitika rakendamine 3 -1,2%
Politsei- ja Piirivalveamet 281 Riigivara haldamine ja sisseost 5 -0,6%
Politsei- ja Piirivalveamet 301 Uuriv järelevalve 4 -2,3%
Politsei- ja Piirivalveamet 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 -1,0%
Politsei- ja Piirivalveamet 323 Operatiivinfo juhtimine 4 -8,1%
Politsei- ja Piirivalveamet 323 Poliitika rakendamine 4 2,4%
Politsei- ja Piirivalveamet 323 Uuriv järelevalve 4 5,7%
Politsei- ja Piirivalveamet 346 Uuriv järelevalve 5 4,5%
Politsei- ja Piirivalveamet 371 Uuriv järelevalve 5 8,4%
Politsei- ja Piirivalveamet 492 Poliitika rakendamine 6A 10,4%
Päästeamet 139 Päästetööd 1 0,2%
Päästeamet 160 Poliitika rakendamine 1 7,5%
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 77
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe,
taseme tase %
punktid
Päästeamet 184 Päästetööd 2 -5,0%
Päästeamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 2,3%
Päästeamet 212 Poliitika rakendamine 2 4,1%
Päästeamet 228 Riigivara haldamine ja sisseost 4 4,4%
Päästeamet 244 Kommunikatsiooni juhtimine 2 -0,1%
Päästeamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 0,3%
Päästeamet 244 Päästetööd 4 -8,1%
Päästeamet 281 Poliitika rakendamine 3 8,5%
Päästeamet 323 Poliitika rakendamine 4 -9,0%
Häirekeskus 171 Operatiivinfo juhtimine 2 5,1%
Häirekeskus 261 Operatiivinfo juhtimine 3A 1,2%
Häirekeskus 323 Andmeanalüüs ja -seire 4 -4,5%
Vanglad 121 Korra tagamine 1 1,4%
Vanglad 139 Korra tagamine 2 2,8%
Vanglad 139 Meditsiin 2 9,0%
Vanglad 149 Korra tagamine 2 14,2%
Vanglad 184 Korra tagamine 3 1,4%
Vanglad 197 Korra tagamine 3 3,7%
Vanglad 212 Korra tagamine 4 38,9%
Sotsiaalhoolekande alane
Vanglad 212 juhtumikorraldus 1 0,1%
Vanglad 244 Korra tagamine 5 2,5%
Vanglad 244 Rehabiliteerivad tegevused 5B -7,2%
Vanglad 371 Meditsiin 4 -12,2%
Vanglad 427 Korra tagamine 7 17,7%
LISA 6. Valitsussektori valdkondlik töötajate arv 2020. aastal
Osakaal Muutus Muutus,
Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2020
valitsussektorist 2019/2020 %
HARIDUS 48812 41% 579 1%
Alusharidus - lasteaiad 14751 12% 25 0%
Põhi- ja üldkeskharidus 19755 17% 451 2%
Kutseõpe 2703 2% 75 3%
Kolmanda taseme haridus (kõrgkoolid) 6222 5% 161 3%
Teadus- ja arendustegevus hariduses 993 1% -2 0%
Hariduse abiteenused (koolitoit, koolitransport, öömaja jm) 1221 1% 0 0%
Noorte huviharidus ja huvitegevus 2259 2% 21 1%
Muu haridus, sh hariduse haldus, täiskasvanute
täiendkoolitus 908 1% -153 -14%
TERVISHOID JA SOTSIAALNE KAITSE 27869 23% 823 3%
Üldhaigla teenused 13041 11% 325 3%
Erihaigla teenused 5436 5% 272 5%
Hooldus- ja taastusravihaiglate teenused 410 0,3% -25 -6%
Erimeditsiiniteenused 31 0,03% 0 -1%
Parameditsiiniteenused 814 1% 41 5%
Üldmeditsiiniteenused 119 0,1% 12 11%
Muud meditsiinitooted 3 0,003% 0 0%
Avalikud tervishoiuteenused 75 0,1% -2 -2%
Teadus- ja arendustegevus tervishoius 169 0,1% 14 9%
Muu tervishoid, sh tervishoiu haldamine 613 1% 32 6%
Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 2074 2% 40 2%
Muu eakate sotsiaalne kaitse 404 0,3% 3 1%
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 78
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Osakaal Muutus Muutus,
Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2020
valitsussektorist 2019/2020 %
Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutused 1371 1% -23 -2%
Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 214 0,2% 19 10%
Riiklik toimetuletoetus 2 0,001% 0 -13%
Töötute sotsiaalne kaitse 919 1% 50 6%
Asendus- ja järelhooldus 515 0,4% -40 -7%
Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 133 0,1% 20 17%
Riskirühmade sotsiaalhoolekandeasutused 145 0,1% 20 16%
Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 108 0,1% 19 21%
Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 32 0,03% 3 10%
Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 1243 1% 47 4%
AVALIK KORD JA JULGEOLEK 10664 9% 91 1%
Kinnipidamiskohtade tegevuse korraldus 1180 1% 16 1%
Kohus 1032 1% -1 0%
Muu avalik kord ja julgeolek, sh haldus 1428 1% 50 4%
Politsei 4797 4% 36 1%
Päästeteenused 2228 2% -11 0%
KULTUUR 8845 8% -66 -1%
Audiovisuaal, sh kino 24 0,02% 8 48%
Botaanikaaed 46 0,04% -1 -2%
Kirjandus 24 0,02% 17 227%
Loomaaed 207 0,2% -6 -3%
Muinsuskaitse 71 0,1% 0 0%
Muuseumid 1185 1% -43 -4%
Muusika 357 0% -6 -2%
Raamatukogud 1452 1% -38 -3%
Rahvakultuur 1091 1% -23 -2%
Teatrid 1447 1% -72 -5%
Sport 1361 1% 37 3%
Puhkepargid ja -baasid 12 0,01% -4 -24%
Vaba aja üritused 57 0,05% 1 2%
Noorsootöö Ja noortekeskused 481 0,4% 67 16%
Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 738 1% -25 -3%
Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh haldus 257 0,2% 11 4%
Teadus- ja arendustegevus vabas ajas, kultuuris ja religioonis 12 0,01% 1 4%
Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 17 0,01% 7 63%
Kunst 5 0,004% 5 -
ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 8373 7% 140 2%
Alusuuringud 145 0,1% 24 20%
Põhiseaduslikud institutsioonid 643 1% -2 0%
Rahandus- ja fiskaalpoliitika 1711 1% 12 1%
Valla- ja linnavalitsus 3411 3% -49 -1%
Valla- ja linnavolikogu 88 0,1% 0 0%
Välispoliitika 645 1% 35 6%
Planeerimis- ja statistikateenused 330 0% 6 2%
Muud üldised teenused 1292 1% 120 10%
Muud üldised valitsussektori teenused 108 0,1% -6 -6%
MAJANDUS 7965 7% 166 2%
Maanteetransport 525 0,4% 10 2%
Raudteetransport 349 0,3% 13 4%
Veetransport 399 0,3% -1 0%
Õhutransport 31 0,03% 3 9%
Ühistranspordi korraldus 2015 2% 97 5%
Põllumajandus 1565 1% -14 -1%
Kalandus ja jahindus 30 0,03% 5 22%
Metsamajandus 31 0,03% -2 -6%
Elamu- ja kommunaalmajandus 799 1% 46 6%
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 79
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Osakaal Muutus Muutus,
Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2020
valitsussektorist 2019/2020 %
Üldine majandus- ja kaubanduspoliitika 901 1% 27 3%
Üldine tööjõupoliitika 114 0,1% -8 -6%
Teadus- ja arendustegevus põllu-, metsamajanduses,
kalanduses jne 131 0,1% 4 3%
Teadus- ja arendustegevus transpordis 9 0,01% 0 5%
Side 213 0,2% 19 10%
Muu majandus (sh majanduse haldus) 679 1% -21 -3%
Muu energia- ja soojamajandus (sh kütus) 30 0,03% -7 -20%
Ehitus 22 0,02% -1 -2%
Kaubandus ja laondus 15 0,01% -5 -25%
Turism 44 0,04% 3 8%
Üldmajanduslikud arendusprojektid 63 0,1% -2 -3%
RIIGIKAITSE 4944 4% 162 3%
Muu riigikaitse (sh teadus- ja arendustegevus) 1209 1% 14 1%
Sõjaline riigikaitse 3734 3% 147 4%
KESKKONNAKAITSE 1380 1% 11 1%
Muu keskkonnakaitse (sh keskkonnakaitse haldus) 959 1% -7 -1%
Avalike alade puhastus 222 0,2% 13 6%
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 61 0,1% 2 3%
Jäätmekäitlus (sh prügivedu, heitveekäitlus) 55 0,05% 1 2%
Saaste vähendamine 42 0,04% 0 1%
Teadus- ja arendustegevus keskkonnakaitses 41 0,03% 1 3%
Üldkokkuvõte 118853 100% 1906 2%
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 80
Riigikogu
Meie 14.10.2021 nr 1.1-10.1/6615-2
[email protected]
Riigikogule materjalide edastamine
Avaliku teenistuse seaduse § 66 lg 1 alusel esitab riigihalduse minister Riigikogule avaliku
teenistuse 2020. aasta aruande. Riigihalduse minister soovib anda avaliku teenistuse 2020.
aasta aruandest ülevaate Riigikogu istungil 25. oktoobril 2021, aruanne on kinnitatud valitsuse
istungil 30. septembril 2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa:
Avaliku teenistuse 2020. aasta aruanne
Birgit Hänilane 611 3192
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272