dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

Rahandusministeerium · 14. oktoober 2021
Viit
14-11/5262-3
Registreeritud
14. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Strateegiakeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎14-115262-3 14.10.2021 Väljaminev kiri.asice418 KB

Sisu (failidest)

Kairi Vaher Teie 13.07.2021 nr 5-1.1/1114-1 Tallinna Strateegiakeskus Meie 14.10.2021 nr 14-11/5262-3 [email protected] Arvamus Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule Austatud linnakantsler Tallinna Strateegiakeskus esitas Rahandusministeeriumile Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (koostaja Tallinna Strateegiakeskus, 2021, edaspidi ka üldplaneering) koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega (koostaja OÜ Alkranel 19.05.2021, edaspidi ka KSH aruanne) kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS v.r) alusel arvamuse andmiseks. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 ning keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. 06. 2007 korraldusega nr 1273-k. Üldplaneeringu eesmärgiks on Põhja-Tallinna linnaosa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Planeeritavaks alaks on Põhja-Tallinna linnaosa territoorium. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga muudetakse Tallinna üldplaneeringut (kehtestatud 11.01.2001) Põhja-Tallinna linnaosa piirides. Võrreldes Tallinna üldplaneeringuga on muutunud lähtekoht linnaosa edasiarendamisel. Tallinna üldplaneering nägi ette tööstuse säilitamise linnaosas, samuti reserveeris Paljassaare hoiuala territooriumi perspektiivse arengualana. Loobutud on Pelgulinna möödasõiduteest ehk Merimetsa läbimurdest, mis mh läbiks ka Merimetsa roheala kaitseala (KLO5000024). Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga on võetud suund tööstuse osakaalu vähendamiseks ning merele avatuse suurendamiseks. Viimast toetavad nii KSH eesmärgid, strateegia Tallinn 2030 ning ka teised strateegilised dokumendid. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering lähtub osaliselt Paljassaare ja Russalka vahelise ranna- ala üldplaneeringust, näiteks tuginetakse eesmärgile suurendada merele avatus ja rajada rannapromenaad. Erinevalt Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringust, ei ole kavandatud täiendavate tootmisalade reserveerimist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 10.09.2021 toimus Skype keskkonnas Tallinna Strateegiakeskuse ja Rahandusministeeriumi planeerimisametnike ühine töökoosolek. Vastavalt koosolekul kokkulepitule saadeti Rahandusministeeriumi planeerimisametnike esialgsed tähelepanekud ja ettepanekud Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu eelnõu kohta Tallinna Strateegiakeskusele 17.09.2021 e- kirjaga. Tutvunud esitatud materjalidega, märgin: 1. Üldised tähelepanekud 1.1. Osad üldplaneeringu KSH aruandes ja üldplaneeringu seletuskirjas viidatud lähtedokumendid ei ole enam ajakohased. Üldplaneeringu KSH aruandes ja üldplaneeringu seletuskirjas paljude viidatud materjalidega on koostamise pika perioodi tõttu tekkinud ajaline vahe. Näiteks 2014. aastal on tehtud Natura asjakohane hindamine ning KSH aruandes on tuginetud Põhja-Tallinna linnaosa Stratum OÜ liikuvusuuringule 2014. aastast. Käesolevaks ajaks on lähteolukord muutunud ning ka üldplaneering kajastab teistsugust pilti, muuhulgas on loodud Merimetsa roheala kaitseala ning loobutud on Ecobay arendusalast Paljassaares. Üldplaneeringu KSH on algatatud 2007. aastal ning viiakse läbi kuni 30.06.2015. a kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) redaktsiooni alusel. Keskkonnamõju strateegiline hindaja lähtus aruande koostamisel põhimahus Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonidest seisuga märts 2012 ‒ juuni 2013. Seejuures läbis KSH aruanne ka avalikustamise protsessi. KSH aruanne ajakohastati 2020. aastal, arvestades mh tolleks hetkeks väljatöötatud üldplaneeringu lahendust. Kuna KSH aruanne iseloomustab ka planeeringulahenduse kujunemise protsessi, siis on 2020. a ajakohastamise käigus säilitatud KSH aruandes ÜP 2012-2013 perioodi tööversiooni kohta antud olulisemad hinnangud ja tehtud ettepanekud ning lisatud 2014. a teostatud Natura asjakohane hindamine. Palun jälgida, et üldplaneeringu koostamisel, sealhulgas järelduste ja otsuste alusena, kasutatakse ajakohaseid lähteandmeid. 1.2. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ on sätestatud igat liiki planeeringute vormistamise ja ülesehituse nõuded ning § 3 sätestab nõuded planeeringu seletuskirjale. Ruumilise arengu (eelduste) analüüs ja tulevase arengu kavandamine tuleb selgelt eraldada, vastasel juhul võib juhtuda, et mõlemad jäävad pealiskaudseks. Samuti peavad üldplaneeringus parema tõlgendamise ning elluviimise tagamiseks olema planeeringuga seatavad tingimused, suunised ning soovitused selgelt eristatavad. Palun kohalikul omavalitsusel jälgida, et seletuskiri vastaks eelnimetatud riigihalduse ministri määrusele. 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Üldplaneeringu seletuskirja punktis 1.2 „Seos strateegiliste arengudokumentidega“ on viidatud arengukavadele ja strateegiatele, üld- ja teemaplaneeringutele, kuid käsitlemata on vastavus Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama taseme planeeringutele. Üldplaneeringu kontekstis tähendab see eelkõige lähtumist maakonnaplaneeringust, et tagada 2 kohaliku planeeringu ja riiklikke huve väljendava planeeringu ning strateegiliste dokumentide kooskõla. Lähtuvalt planeerimisseadusest võib üldplaneering teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus ning seega suunab Põhja-Tallinna linnaosa arenguid riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+. Palun käsitleda üldplaneeringu vastavust Harju maakonnaplaneeringule 2030+ ning täiendada vastavalt seletuskirja. 3. Üldplaneeringu sidusus mõjude hindamise tulemustega Üldplaneeringu KSH aruande eelnõu on väga mahukas töö, milles on käsitletud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning tehakse mitmed ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks. Esitatud üldplaneeringust ei selgu põhjendused, miks mõned KSH-s toodud ettepanekud on tähelepanuta jäetud. Palun veenduda, et kõigi KSH aruande koostaja ettepanekute ja soovitustega oleks arvestatud või põhjendatud nendega mittearvestamist. Palun jooniseid ja seletuskirja vastavalt täiendada, kuna peale üldplaneeringu vastuvõtmist peavad olema kõik olulised, sh lahendust suunavad, meetmed üheselt mõistetavalt viidud üldplaneering seletuskirja ja KSH aruanne jääb seletuskirja lisaks. 4. Üldplaneeringu sisu Avalikku ruumi saab defineerida mitmeti lähtuvalt omandi, ligipääsetavuse, kontrolli ja kasutatavuse aspektidest. Avalik ruum on koht või keskkond, mis on ligipääsetav kõigile inimestele, kus neil on võimalik ennast teostada ja teistega suhelda ning kohtuda nii juhuslikult kui ka kavandatult. Avalik ruum on eelkõige oluline inimeste vahelise suhtluse keskkond, mis aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja olemasolule. Rahandusministeeriumi koostatud „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ punktis 4.8.1 „Avalik ruum“ on selgitatud, et nii avaliku ruumi kui ka avalike väärtuste defineerimine üldplaneeringus on väga oluline üldplaneeringu elluviimisel, kus neid tuleb arvestada kaalutlusotsuse tegemisel nii detailplaneeringute koostamisel kui ka projekteerimistingimuste määramisel. Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavus on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. 2019. aastal loodud ligipääsetavuse rakkerühma materjalide ja vahe- ja lõpparuandega (2021) on võimalik tutvuda veebiaadressil https://vv.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavus. Kuivõrd Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole üldplaneeringus avaliku ruumi teemat piisavalt ning ligipääsetavuse mõiste sisu üldse käsitletud, palun kohalikul omavalitsusel seletuskirja selles osas täiendada. 5. Täiendavate kooskõlastuste määramine 3 Esitatud üldplaneeringu materjalidest ei selgu, keda on üldplaneeringu koostamisse kaasatud ja kes on üldplaneeringu kooskõlastanud. Seetõttu ei ole Rahandusministeeriumil võimalik vastavalt PlanS v.r § 17 lõike 3 punktile 2 täiendavaid kooskõlastusi määrata. Palun esitada kogu menetlust puudutav dokumentatsioon, sh isikud ja asutused, kellega on üldplaneering kooskõlastatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lea Teeääre 715 5802 [email protected] Loona Kangur 715 5803 [email protected] Helen Madison 611 3135 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →