Kairi Vaher Teie 13.07.2021 nr 5-1.1/1114-1
Tallinna Strateegiakeskus Meie 14.10.2021 nr 14-11/5262-3
[email protected]
Arvamus Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõule
Austatud linnakantsler
Tallinna Strateegiakeskus esitas Rahandusministeeriumile Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringu (koostaja Tallinna Strateegiakeskus, 2021, edaspidi ka üldplaneering) koos
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega (koostaja OÜ Alkranel 19.05.2021,
edaspidi ka KSH aruanne) kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS
v.r) alusel arvamuse andmiseks.
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu
26.01.2006 otsusega nr 8 ning keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna
Linnavalitsuse 25. 06. 2007 korraldusega nr 1273-k.
Üldplaneeringu eesmärgiks on Põhja-Tallinna linnaosa ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine. Planeeritavaks alaks on Põhja-Tallinna linnaosa territoorium.
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga muudetakse Tallinna üldplaneeringut (kehtestatud
11.01.2001) Põhja-Tallinna linnaosa piirides. Võrreldes Tallinna üldplaneeringuga on
muutunud lähtekoht linnaosa edasiarendamisel. Tallinna üldplaneering nägi ette tööstuse
säilitamise linnaosas, samuti reserveeris Paljassaare hoiuala territooriumi perspektiivse
arengualana. Loobutud on Pelgulinna möödasõiduteest ehk Merimetsa läbimurdest, mis mh
läbiks ka Merimetsa roheala kaitseala (KLO5000024). Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringuga on võetud suund tööstuse osakaalu vähendamiseks ning merele avatuse
suurendamiseks. Viimast toetavad nii KSH eesmärgid, strateegia Tallinn 2030 ning ka teised
strateegilised dokumendid.
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering lähtub osaliselt Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-
ala üldplaneeringust, näiteks tuginetakse eesmärgile suurendada merele avatus ja rajada
rannapromenaad. Erinevalt Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringust, ei ole
kavandatud täiendavate tootmisalade reserveerimist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
10.09.2021 toimus Skype keskkonnas Tallinna Strateegiakeskuse ja Rahandusministeeriumi
planeerimisametnike ühine töökoosolek. Vastavalt koosolekul kokkulepitule saadeti
Rahandusministeeriumi planeerimisametnike esialgsed tähelepanekud ja ettepanekud Põhja-
Tallinna linnaosa üldplaneeringu eelnõu kohta Tallinna Strateegiakeskusele 17.09.2021 e-
kirjaga.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgin:
1. Üldised tähelepanekud
1.1. Osad üldplaneeringu KSH aruandes ja üldplaneeringu seletuskirjas viidatud
lähtedokumendid ei ole enam ajakohased. Üldplaneeringu KSH aruandes ja üldplaneeringu
seletuskirjas paljude viidatud materjalidega on koostamise pika perioodi tõttu tekkinud ajaline
vahe. Näiteks 2014. aastal on tehtud Natura asjakohane hindamine ning KSH aruandes on
tuginetud Põhja-Tallinna linnaosa Stratum OÜ liikuvusuuringule 2014. aastast. Käesolevaks
ajaks on lähteolukord muutunud ning ka üldplaneering kajastab teistsugust pilti, muuhulgas
on loodud Merimetsa roheala kaitseala ning loobutud on Ecobay arendusalast Paljassaares.
Üldplaneeringu KSH on algatatud 2007. aastal ning viiakse läbi kuni 30.06.2015. a kehtinud
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) redaktsiooni
alusel. Keskkonnamõju strateegiline hindaja lähtus aruande koostamisel põhimahus Põhja-
Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonidest seisuga märts 2012 ‒ juuni 2013. Seejuures
läbis KSH aruanne ka avalikustamise protsessi. KSH aruanne ajakohastati 2020. aastal,
arvestades mh tolleks hetkeks väljatöötatud üldplaneeringu lahendust. Kuna KSH aruanne
iseloomustab ka planeeringulahenduse kujunemise protsessi, siis on 2020. a ajakohastamise
käigus säilitatud KSH aruandes ÜP 2012-2013 perioodi tööversiooni kohta antud olulisemad
hinnangud ja tehtud ettepanekud ning lisatud 2014. a teostatud Natura asjakohane hindamine.
Palun jälgida, et üldplaneeringu koostamisel, sealhulgas järelduste ja otsuste alusena,
kasutatakse ajakohaseid lähteandmeid.
1.2. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“ on sätestatud igat liiki planeeringute vormistamise ja
ülesehituse nõuded ning § 3 sätestab nõuded planeeringu seletuskirjale. Ruumilise arengu
(eelduste) analüüs ja tulevase arengu kavandamine tuleb selgelt eraldada, vastasel juhul võib
juhtuda, et mõlemad jäävad pealiskaudseks. Samuti peavad üldplaneeringus parema
tõlgendamise ning elluviimise tagamiseks olema planeeringuga seatavad tingimused,
suunised ning soovitused selgelt eristatavad.
Palun kohalikul omavalitsusel jälgida, et seletuskiri vastaks eelnimetatud riigihalduse ministri
määrusele.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 1.2 „Seos strateegiliste arengudokumentidega“ on
viidatud arengukavadele ja strateegiatele, üld- ja teemaplaneeringutele, kuid käsitlemata on
vastavus Harju maakonnaplaneeringule 2030+.
Kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama taseme planeeringutele.
Üldplaneeringu kontekstis tähendab see eelkõige lähtumist maakonnaplaneeringust, et tagada
2
kohaliku planeeringu ja riiklikke huve väljendava planeeringu ning strateegiliste dokumentide
kooskõla. Lähtuvalt planeerimisseadusest võib üldplaneering teha ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus ning seega suunab Põhja-Tallinna
linnaosa arenguid riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju
maakonnaplaneering 2030+.
Palun käsitleda üldplaneeringu vastavust Harju maakonnaplaneeringule 2030+ ning täiendada
vastavalt seletuskirja.
3. Üldplaneeringu sidusus mõjude hindamise tulemustega
Üldplaneeringu KSH aruande eelnõu on väga mahukas töö, milles on käsitletud
üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning tehakse mitmed
ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks. Esitatud üldplaneeringust ei selgu põhjendused,
miks mõned KSH-s toodud ettepanekud on tähelepanuta jäetud.
Palun veenduda, et kõigi KSH aruande koostaja ettepanekute ja soovitustega oleks arvestatud
või põhjendatud nendega mittearvestamist. Palun jooniseid ja seletuskirja vastavalt täiendada,
kuna peale üldplaneeringu vastuvõtmist peavad olema kõik olulised, sh lahendust suunavad,
meetmed üheselt mõistetavalt viidud üldplaneering seletuskirja ja KSH aruanne jääb
seletuskirja lisaks.
4. Üldplaneeringu sisu
Avalikku ruumi saab defineerida mitmeti lähtuvalt omandi, ligipääsetavuse, kontrolli ja
kasutatavuse aspektidest. Avalik ruum on koht või keskkond, mis on ligipääsetav kõigile
inimestele, kus neil on võimalik ennast teostada ja teistega suhelda ning kohtuda nii
juhuslikult kui ka kavandatult. Avalik ruum on eelkõige oluline inimeste vahelise suhtluse
keskkond, mis aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja olemasolule.
Rahandusministeeriumi koostatud „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ punktis 4.8.1
„Avalik ruum“ on selgitatud, et nii avaliku ruumi kui ka avalike väärtuste defineerimine
üldplaneeringus on väga oluline üldplaneeringu elluviimisel, kus neid tuleb arvestada
kaalutlusotsuse tegemisel nii detailplaneeringute koostamisel kui ka projekteerimistingimuste
määramisel.
Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele
on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavus on lahutamatu osa
kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. 2019. aastal loodud ligipääsetavuse rakkerühma
materjalide ja vahe- ja lõpparuandega (2021) on võimalik tutvuda veebiaadressil
https://vv.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavus.
Kuivõrd Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole üldplaneeringus avaliku ruumi teemat
piisavalt ning ligipääsetavuse mõiste sisu üldse käsitletud, palun kohalikul omavalitsusel
seletuskirja selles osas täiendada.
5. Täiendavate kooskõlastuste määramine
3
Esitatud üldplaneeringu materjalidest ei selgu, keda on üldplaneeringu koostamisse kaasatud
ja kes on üldplaneeringu kooskõlastanud. Seetõttu ei ole Rahandusministeeriumil võimalik
vastavalt PlanS v.r § 17 lõike 3 punktile 2 täiendavaid kooskõlastusi määrata. Palun esitada
kogu menetlust puudutav dokumentatsioon, sh isikud ja asutused, kellega on üldplaneering
kooskõlastatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
Helen Madison 611 3135
[email protected]
4