TORI VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet
Keskkonnaagentuur
Rahandusministeerium 13.10.2021 nr 6-2.1/3225
Sindi linnas Sindi kärestikukeskuse detailplaneeringu koostamine
Tori Vallavalitsus soovib arendada endise Sindi paisu asemele rajatud tehiskärestiku
ümbrusesse kärestikukeskuse ja avalikult kasutatava puhkeala, et tekiks atraktiivne ja
mitmekülgne jõeruum, mis vastaks ka rahvusvahelistele aerutamisvõistluste
reeglistikule.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasolevate katastriüksuste ümber-
kruntimine, kinnistule Sindi pais kärestikuspordi harjutus- ja võistluskeskuse ning
jõeäärse puhkeala rajamiseks ehitusõiguse andmine, planeeringualale läbimõeldud ja
turvaliste juurdepääsude loomine, kärestikukeskuse ja puhkealade toimimiseks
vajaliku taristu asukohtade määramine ning looduslikult kauni jõeäärse ala
atraktiivseks puhkealaks muutmine arvestades Sindi väärtusliku maastiku eripärasid ja
tähelepanuväärseid elemente.
Planeeringuala asub Tori vallas, osaliselt Sindi linnas, osaliselt Vainu ja Pulli külades
Pärnu jõe kallastel. Planeeringuala suurus on ~14 ha. Planeeringuala hõlmab osaliselt
kinnistuid Sindi pais (katastritunnus 74101:001:0341), Kalamaja tee (katastritunnus
74101:001:0316), Kalamaja tee 3 (katastritunnus 80901:001:0153), Pärnu jõgi V1
(katastritunnus 73001:001:1471) ning Veejaama (katastritunnus 73001:008:1006)
kinnistut kogu ulatuses.
Sindi kärestikukeskuse detailplaneeringu algatamist ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise mittealgatamist arutatakse eeldatavalt 18.11.2021. a Tori Vallavolikogu
istungil. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
33 lg 6 küsime teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle
otsustamisel ning esitame teile Sindi kärestikukeskuse detailplaneeringu koostamise
algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos OÜ Hendrikson & Ko poolt
koostatud KSH eelhinnanguga.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevusest parema ülevaate saamiseks edastame teile
ka kavandatava planeeringu lähteseisukohad.
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Palume teie seisukohta Tori Vallavolikogu otsuse „Sindi linnas Sindi
kärestikukeskuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõule hiljemalt 12.11.2021. Samas
oleme äärmiselt tänulikud kui saate edastada meile oma seisukoha nimetatud eelnõu
osas 10.11.2021, sel juhul on meil kindlasti võimalik antud eelnõud arutada Tori
Vallavolikogu 18.11.2021 istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisad:
• Tori Vallavolikogu otsuse „Sindi linnas Sindi kärestikukeskuse detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ eelnõu ja selle lisa planeeritava maa-ala asukohaskeem,
• OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud KSH eelhinnang
• Sindi kärestikukeskuse detailplaneeringu lähteseisukohad
Sigrit Kasemets
üldplaneeringu spetsialist
tel 5349 3355
e-post
[email protected]
OTSUS EELNÕU Sindi 18 . november 20 21 nr Sindi linnas Sindi kärestikukeskuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine Tori Vallavalitsus soovib arendada endise Sindi paisu asemele rajatud tehiskärestiku ümbrus t ja luua alale kärestikukeskuse, et tekiks atraktiiv ne ja mitmekülg ne jõeruum, mis vastaks ka rahvusvahelistele aerutamisvõistluste reeglistikule. Sindi kärestikukeskuse ja jõeäärse avaliku linnaruumi parima ideekavandi väljaselgitamiseks korraldati arhitektuurikonkurss. Uus jõeruum muudab Sindi mitmekesisemaks, sidudes omavahel nii erinevad ajalookihistused kui ka uueneva keskväljaku ja Pärnu jõe ristuvad teljed ning parandades juurdepääsu linnakeskusest kärestikuni. Loodav avalik ruum on inimmõõ tme line, loodussõbralik ja ajaloolist pärandit rõhutav ning pakub meeldivat olemis- ning tegevusruumi igas vanuses inimesele igal aastaajal. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimine, kinnistule Sindi pais kärestikuspordi harjutus- ja võistluskeskuse ning jõeäärse puhkeala rajamiseks ehitusõiguse andmine, planeeringualale läbimõeldud ja turvaliste juurdepääsude loomine, kärestikukeskuse ja puhkealade toimimiseks vajaliku taristu asukohtade määramine ning looduslikult kauni jõeäärse ala atraktiivseks puhkealaks muutmine arvestades Sindi väärtusliku maastiku eripärasid ja tähelepanuväärseid elemente. Planeering teeb ettepaneku maa-ala ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega maaüksusteks. Tootmismaa sihtotstarbega maaüksus on vajalik planeeringualal oleva veehaarde tarbeks eraldiseisva kinnistu moodustamiseks. Detailplaneering teeb ettepaneku Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks ulatuses, mis on vajalik kärestiku keskuse kompleksi , võistlustaristu, pealtvaatajate ala/puhkeala, veesõidukite veeskamiskohtade, paadisildade ja muu asjakohase taristu rajamiseks. Planeeringuala asub Tori vallas, osaliselt Sindi linnas, osaliselt Vainu ja Pulli külades Pärnu jõe kallastel. Planeeringuala suurus on ~14 ha. Planeeringuala hõlmab osaliselt kinnistuid Sindi pais (katastritunnus 74101:001:0341), Kalamaja tee (katastritunnus 74101:001:0316), Kalamaja tee 3 (katastritunnus 80901:001:0153) ja Pärnu jõgi V1 (katastritunnus 73001:001:1471) ning Veejaama (katastritunnus 73001:008:1006) kinnistut kogu ulatuses. Alal kehtiva Sauga valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Pärnu jõe paremkaldale jääv osa virgestusrajatiste maal. Virgestusrajatise maa Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala. Seega on planeering Sauga valla üldplaneeringuga kooskõlas. Antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek Pärnu jõe vasakkaldal maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks ning ehituskeeluvööndi vähendamiseks kärestikukeskuse ja selle tugistruktuuride rajamiseks. Sellest tulenevalt on tegemist Sindi linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeritava maa -ala kohta koosta s OÜ Hendrikson & Ko keskkonnamõju strateegilise hindamise ( edaspidi KSH) eelhinnang u , kus on analüüsitud võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid teemavaldkondade lõikes. K eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 2 kohaselt on keskkonna mõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada kesk konnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise , heaolu, kultuuripärandi või vara. Koostatud KSH eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatud lahenduse kohane projekti elluviimine ei too kaasa olulisi ja pikaajalisi mõjusid Pärnu jõe vee seisundile ning seetõttu puuduvad ka mõjud vee-elustikule, sh kalastikule. Läbi viidud Natura eelhindamise tulemusel jõut i järeldusele, et kärestikukeskuse rajamisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda täis- ehk asjakohase hindamise etappi ning seetõttu puudub ka Natura 2000 alade kaitsest lähtuv vajadus algatada KSH. Samuti jõuti KSH eelhinnangus järeldusele, et kavandatava tegevuse puhul ei ole alust eeldada kavandatavate tegevuste ellu viimisega olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole otstarbekas. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu kohta küsit i seisukohta Keskkonnaametilt , Keskkonnaagentuurilt ja Rahandusministeeriumilt. Keskkonnaamet oma XX . XX .2021 kirjaga nr …… Keskkonnaagentuur oma XX.XX.2021 kirjaga nr …… Rahandusministeerium oma XX.XX.2021 kirjaga nr …… Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu . Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus (aadress Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald, 86705 Pärnu maakond , telefon 445 1881, e-post
[email protected] . Detailplaneeringu koostaja selgub hanke tulemusel. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 l g 1, § 142 lg 2 , § 77 lg 1 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 l g 2 p 1 ja § 35 l g 3 ja lg 5, § 34 lg 2, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 Tori Vallav olikogu o t s u s t a b : Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Sindi linnas Sindi kärestikukeskuse ja selle lähiala kavandamiseks. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. Jätta algatamata Tori vallas Sindi linnas Sindi kärestikukeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Otsusega on võimalik tutvuda Tori valla kodulehel https://www.torivald.ee/algatatud-detailplaneeringud ning tööpäeviti eelneval kokkuleppel vallavalitsuse ja teenuskeskuse lahtiolekuaegadel Tori vallavalitsuses aadressil Pärnu mnt 12 , Sindi linn ja Sauga teenuskeskuses aadressil Selja tee 1a , Sauga alevik . Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, mi s on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi kodulehel ( http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine ) . Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord ( planeerimisseadus § 3 lõige 5). Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel , Tori valla ajalehes ja ajalehes Pärnu Postimees. Tori Vallav olikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks , planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallav olikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsus jõustub teatavakstegemisest. volikogu esimees Eelnõu koostaja Sigrit Kasemets üldplaneeringu spetsialist 1 2 . 10 .2021
Versioon 13.10.2021 /// Töö nr 21003876
Sindi kärestikukeskuse DP KSH
keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 21003876 Tartu 2021
Kaile Eschbaum
keskkonnakorralduse spetsialist
Ingrid Vinn
keskkonnakorralduse spetsialist
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
3
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
SISUKORD
SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4
1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA LÜHIKIRJELDUS ............................... 5
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS KEHTIVATELE ÕIGUSAKTIDELE NING
SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..... 8
2.1 Pärnu maakonna planeering ..............................................................................................................8
2.2 Pärnumaa arengustrateegia 2035+................................................................................................. 10
2.3 Sindi linna üldplaneering ................................................................................................................. 10
2.4 Sauga valla üldplaneering ............................................................................................................... 11
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .............................................................................. 14
3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused ..................................................................................................... 14
3.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi ............................................................. 16
3.3 Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik ............................................................................................. 18
3.4 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad ........................................................... 20
3.5 Natura eelhindamine ....................................................................................................................... 22
3.6 Müra, vibratsioon ja valgus .............................................................................................................. 31
3.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine........................................................ 31
3.8 Sotsiaalmajanduslik mõju ................................................................................................................ 31
4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ..................................................................... 32
4 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
SISSEJUHATUS
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Tori valda osaliselt
Sindi linna, osaliselt Vainu ja Pulli küladesse Pärnu jõele ja jõeäärsele alale kavandatava
kärestikukeskuse detailplaneeringule (edaspidi DP). Käesolev KSH eelhinnang on teostatud
eesmärgiga välja selgitada Sindi kärestikuksekuse rajamisega eeldatavalt kaasnev võimalik oluline
keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning
vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või
vältimiseks.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) on
keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese
tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks,
kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33
lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH
algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on üldplaneeringut
muutva detailplaneeringuga või kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1
punktis 1 või 3 sätestatud juhul.
Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Tulenevalt
eelnevast on otsustajal võimalik käesolevat KSH eelhinnangut kasutada abimaterjalina
kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või mitte algatamise ning detailplaneeringu edasise
menetluse osas.
Käesolevas eelhinnangus on lähtutud ülal loetletud kriteeriumitest ning välja toodud tegurid ja
mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes
ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku
mõju leevendamiseks.
Kavandatava tegevuse oas on käesolevas töös lähtutud kavandatava detailplaneeringu
lähteseisukohtadest (eelnõu seisuga 19.01.2021); arhitektuurivõistluse võidutöö „Kuuk“ lahendusest
ning Tori vallalt saadud informatsioonist kavandatava tegevuse sisu osas.
Eksperthinnang on valminud järgmiste ekspertide koostöös:
▪ Kaile Eschbaum – keskkonnakorralduse spetsialist (looduskaitse, Natura hindamine)
(Hendrikson&Ko)
▪ Ingrid Vinn – keskkonnakorralduse spetsialist (Hendrikson&Ko)
▪ Martin Kesler – kalastiku ekspert (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut)
www.hendrikson.ee
5
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA
LÜHIKIRJELDUS
Planeeringuala asub Tori vallas, osaliselt Sindi linnas, osaliselt Vainu ja Pulli külades Pärnu jõe
kallastel. Sindi kärestikukeskuse DP koostamise eesmärkideks on:
▪ olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimine;
▪ kinnistule Sindi pais kärestikuspordi harjutus- ja võistluskeskuse ning jõeäärse puhkeala
rajamiseks ehitusõiguse andmine;
▪ planeeringualale läbimõeldud ja turvaliste juurdepääsude loomine;
▪ kärestiku keskuse ja puhkealade toimimiseks vajaliku taristu asukohtade määramine;
▪ jõeäärse ala atraktiivseks puhkealaks muutmine.
Planeeringuala suurus on u 14 ha (joonis 1-1). DP ala hõlmab täielikult Vainu külas asuvat Veejaama
kinnistut (katastritunnus 73001:008:1006, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Osaliselt jäävad DP
alale järgmised kinnistud:
▪ Sindi pais (Sindi linn, katastritunnus 74101:001:0341, sihtotstarve 80% veekogude maa,
20% üldkasutatav maa);
▪ Kalamaja tee (Sindi linn, katastritunnus 74101:001:0316, sihtotstarve 100% transpordimaa);
▪ Kalamaja tee 3 (Sindi linn, katastritunnus 80901:001:0153, sihtotstarve 100% tootmismaa);
▪ Pärnu jõgi V1 (Pulli küla, katastritunnus 73001:001:1471, sihtotstarve 85% veekogude maa,
15% üldkasutatav maa).
Joonis 1-1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-amet 2021)
Sindi kärestikukeskuse kavandamiseks korraldati Tori Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu poolt
koostöös Eesti Aerutamisföderatsiooniga arhitektuurivõistlus, mille võidutööks osutus
arhitektuuribüroo Molumba võistlustöö "Kuuk" (joonis 1-2 ja 1-3).
6 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Joonis 1-2. Arhitektuurivõistluse võidutöö „Kuuk“ Sindi kärestikukeskuse lahendus
Joonis 1-3. Arhitektuurivõistluse võidutöö „Kuuk“ Sindi kärestikukeskuse lahenduse välialade skeem
Kavandatava tegevuse kohaselt rajatakse DP alale kärestikukeskuse peahoone (joonisel 1-3
kollane), mis vastavalt arhitektuursele lahendusele lahendatud ühe kompaktse hoonena. DP
www.hendrikson.ee
7
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
algatamise taotluse kohaselt paikneb võimalik hoonestusala olemasoleva Sindi kärestiku juures
Pärnu jõe vaskkaldal ehituskeeluvööndis, mistõttu kavandatava tegevuse elluviimiseks tuleb Tori
Vallavalitsusel tuginedes looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 4 esitada Keskkonnaametile
ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus.
Kärestikukeskus kavandatakse aastaringse kasutusvõimalusega aerutamiskeskusena, mille
võistlustaristu hulka kuuluvad jõe kohal olevad väravad, stardiplatvormid, ajutised ujuvplatvormid
(päästeplatvormid) jmt rajatised. Jõkke rajatakse suurvee ja jäämineku koormusele vastupidav
sammastik, mis koormuste hajutamiseks toetub vaiadest rostvärgi kaudu jõe põhjast ca 5 m
sügavusel lasuvale lubjakivile. Sambad rajatakse raudbetoonist puurvaiadena. Jõkke rajatavate
sammaste ehitustööd teostatakse madalvee ajal, mil jõgi on koondunud vasakkaldasse rajatud sängi
ja töödeks vajalik ala jõe keskel ei asu vees vaid on kuiv. Trossid paigaldatakse vasakkaldast kuni
jõe keskel asuva postide süsteemini, trossid jäävad üles ka talveks.
Jõe äärde rajatavad astmestikud on kasutatavad nii veeskamiseks, võistluste ajal tribüünina, samuti
niisama jõe ääres istumiseks. Lisaks nähakse ette ka veeskamiskohtade ja paadisildade rajamine
nii kärestikust üles- kui allavoolu jääval alal ning kärestiku keskel võistluste ajal ohutuse ja operatiivse
päästmise tagamiseks.
Kärestikukeskuse päevane külastajate arv võiks maksimaalselt ulatuda 50 inimeseni, ka sportlasi
võiks olla päevas kuni 50. Hinnanguline kasutuskoormus ei ole siiski igapäevane vaid pigem
prognoositud aerutamise kõrghooajale. Lisaks tuleb välja tuua, et kärestikule mahub korraga
aerutama kuni 10 sportlast, suurema arvu puhul pole ohutus tagatud.
8 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS
KEHTIVATELE ÕIGUSAKTIDELE NING
SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
KSH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS).
KeHJS § 3 kohaselt tuleb tegevuslubade taotlemisel hinnata, kas kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul eeldatakse
olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkust ja keskkonnamõju hindamine on kohustuslik.
Kavandatava tegevuse puhul jääb vooluveekogusse uputatavate tahkete ainete maht alla KeHJS §
6 lg 1 p 171 sätestatud 2000 m3. Seetõttu kohaldub KeHJS § 6 lg 2, mis sätestab, et kui kavandatav
tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu, kas
teatud valdkondade tegevustel võib avalduda oluline keskkonnamõju. Nende tegevusvaldkondade
täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“.
Määruse § 11 p 7 kohaselt tuleb kavandatava tegevuse osas anda eelhinnang olulise
keskkonnamõju avaldumise kohta veekogu süvendamisel või veekogusse tahkete ainete kaadamisel
alates mahust 100 kuupmeetrit. Sama määruse § 15 p 8 näeb ette keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnangu ka tegevuste puhul, mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega
eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. DP ala hõlmab Pärnu
jõge, mis kuulub Natura 2000 võrgustiku koosseisu Pärnu jõe loodusalana ning on siseriiklikult
kaitstav Pärnu jõe hoiualana.
Eelhinnangu koostamise ajaks ei ole täpselt teada, kas kavandatava tegevuse puhul jääb
veekogusse paigutatava tahkete ainete maht alla 100 m3 või on sellest suurem. Seega ei ole ka
täpselt teada, kas tegevuse elluviimiseks tuleb taotleda vastavalt veeseaduse (VeeS) § 187 p-le 10
veeluba või piisab veeseaduse § 196 kohasest veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringust.
2.1 Pärnu maakonna planeering
Pärnu maakonna planeeringu1 ühe visiooni kohaselt on Pärnumaa jätkusuutlik ja aastaringselt köitev
turismisihtkoht, mis toimib tõmbekeskusena Läänemere piirkonnas. Ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste kohaselt toetatakse piirkondlikel eripäradel tuginevate puhkealade arendamist.
Avalikult kasutatavatele veealadele tagatakse juurdepääsuteed ja täiendavad kasutamise
võimalused.
Sindi kuulub Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt Pärnumaa väärtuslike maastike hulka.
Maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike registrilehe (A2) soovituste kohaselt on Sindi sobiv ala
looduspuhkuseks, kus võiks arendada matkaradu ja jalgrattateid. Maakonnaplaneering annab
muuhulgas järgmised üldised kasutustingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks:
▪ ehituskeeluvööndi ulatus (suurendamine või vähendamine) ranna- ja kaldaaladel tuleb
täpsustada üldplaneeringuga;
▪ hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust,
arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;
▪ maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;
▪ hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja
elemente.
1 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74, https://maakonnaplaneering.ee/142
www.hendrikson.ee
9
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Joonis 2-1. Väljavõte maakonnaplaneeringu looduskeskkonna kaardist (kasutatud
maakonnaplaneeringu vektorandmeid, aluskaart Maa-amet 2021).
Maakonnaplaneeringu kohased soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks veeteelõikudel on
kaldaalade (eelkõige kallasradade) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele ning
veekogudele avalike juurdepääsude tagamine, samuti veeteelt juurdepääsude tagamine kaldal
olevale vaatamisväärsusele, vaadete avamine veekogult kallastele.
Vastavalt maakonnaplaneeringule on Pärnu jõgi üks sisemaa puhkealadest. Puhkealade üldised
kasutustingimused näevad ette puhkemajandusliku ja ökoturismiga seonduvate tegevuste soosimist
ning jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga juurdepääsetavuse parendamist.
Maakonnaplaneering toob välja, et avalikult kasutatavad veekogud on mõeldud igaühele
kasutamiseks. Suuremad jõed, järved ja meri ning nende kaldaalad pakuvad mitmekülgseid
puhkevõimalusi − suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük jne. Seetõttu on oluline neid
väärtustada. Selleks tuleb tagada veekogudele avalikud juurdepääsud, luua täiendavaid puhkealasid
ja -kohti. Küll aga tuleb tagada, et arendustegevused veekogude kaldaalal ja veekasutus ei tohi
halvendada veekogu seisundit.
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb avalikud juurdepääsuteed veekogude kaldale, seal
paiknevatele puhkekohtadele, paadisadamatele ja supluskohtadele tagada üldplaneeringuga ja
avalikult kasutatavate veekogude kasutamistingimised ja veekoguga seotud ehitiste, sh
paadisadamate ja veeskamiskohtade asukohad täpsustada üldplaneeringuga.
Pärnu maakonna planeering määratleb Pärnu jõe rohelise võrgustiku koridorina toimiva
vooluveekoguna. Samas tõdetakse, et rohelise võrgustiku erinevate infrastruktuuride
konkureerimisel ühele ja samale territooriumile tekivad konfliktid, mida saab leevendada iga
konkreetse konfliktikoha jaoks tehtavate uuringute ja hinnangute alusel. Seega on konfliktide
lahendamine järgnevate planeeringute või konkreetsete projektide ülesandeks.
10 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks vajaliku tegevusena tuuakse
maakonnaplaneeringus muuhulgas ära nõue vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku
koridoriks olevale vooluveekogule.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga.
2.2 Pärnumaa arengustrateegia 2035+
Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“2 eesmärgiks on kavandada maakonna
arengut ja suunata selle elluviimist. Sindi kärestiku kasutusele võtmine turismi- ja
spordiatraktsioonina ning Sindi süstaslaalomikeskuse arendamine on ühed Pärnu maakonna
arengustrateegia tegevuskavas 2019-2023 ette nähtud tegevustest.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“
eesmärkidega.
2.3 Sindi linna üldplaneering
Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 44 kehtivad haldusterritoriaalse
korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu
kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel,
kus need enne ühinemist kehtestati. Seega kehtivad kavandatava tegevuse alal kuni Tori valla
üldplaneeringu kehtestamiseni Sindi linna ja Sauga valla üldplaneeringud.
Sindi linna üldplaneeringuga3 pöörati muuhulgas tähelepanu Pärnu jõe kallaste arendamisele, et
tagada väärtuslikud alad elanikele ja linna külastajatele avalikuks kasutuseks linna ühtses
rohevõrgustikus. Üldplaneeringu kohaselt tuleb puhkealad ühendada roheliste vöönditega, mis
pakuvad alternatiivseid liikumisteid jalakäijatele ja jalgratturitele ning seovad olemasolevad ja
planeeritud haljastud roheliseks võrgustikuks. Puhkealade juurde tuleb ette näha ka turvalised
jalgrattaparklad. Linnakodanike tervise huvides tuleb mitmekesistada puhkamis- ja
sportimisvõimalusi ning rajada uusi mängu- ja spordiväljakuid. Ka olemasolevatele puhkealadele
tuleb tagada hõlbus kergliikluse juurdepääs.
Sindi linna üldplaneeringus tuuakse välja vajadus teha jõeäärsed piirkonnad inimestele atraktiivseks.
Üldplaneeringu kohane kallasraja laius on 4 m, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu
ääres liikuda. Kallasraja laiust arvestatakse Sindi linnas kaldanõlva ülemisest servast, lugedes
kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.
DP ala paikneb Sindi linna üldplaneeringu kohaselt reserveeritud puhkealal (joonis 2-2). Vastavalt
üldplaneeringule on puhkeala hoonete ehitamise õiguseta looduslik, väärtuslik, säilitatav, vaid
puhkerajatiste ehitamiseks ettenähtud maa-ala. Pärnu jõe kalda puhkealade arendamisel ei ole
hoonete ehitamine lubatud.
2 https://parnumaa.ee/wp-content/uploads/2020/04/Arengustrateegia -2035.pdf
3 Sindi linna üldplaneeringu materjalid on leitavad Tori valla kodulehelt: https://www.torivald.ee/kehtivad-
uldplaneeringud
www.hendrikson.ee
11
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Joonis 2-2. Väljavõte Sindi linna üldplaneeringu joonisest, DP ala tähistatud sinise viirutusega.
Sindi paisu lammutamisel ja tehiskärestiku rajamisel muutus Pärnu jõe laius paisu
piirkonnas, veepiir taandus ja tekkis juurde kasutatavat maad. Sellise arenguga ei ole Sindi
linna üldplaneeringus arvestatud ning nüüdseks veekogu alt vabanenud maale ei ole
määratud juhtotstarvet.
Kavandatav tegevus ei vasta Sindi linna üldplaneeringule selles osas, et kärestikukeskuse
peahoone ja taristu on kavandatud osaliselt kalda ehituskeeluvööndisse. DP-ga tehakse
ettepanek Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks ulatuses, mis on vajalik keskuse
peahoone, võistlustaristu, pealtvaatajate ala/puhkeala, veesõidukite veeskamiskohtade,
paadisildade ja muu asjakohase taristu rajamiseks.
2.4 Sauga valla üldplaneering
DP ala jääb osaliselt (Pärnu jõe paremkaldal paiknev osa) Pulli ja Vainu külade territooriumile, mis
enne 2017. a kuulusid Sauga valda. Seega on asjakohane võrrelda kavandatavat tegevust endise
Sauga valla üldplaneeringuga4, mis kehtestati 05.12.2016.
Sauga valla üldplaneeringu kohaselt tuleb Pärnu jõe kui avalikult kasutatava veekogu kallasrajale
tagada juurdepääs iga kaldale planeeritava detailplaneeringu koostamisel. Üldised veekogude
kalda-alade kasutamistingimused on vastavalt Sauga valla üldplaneeringule järgmised:
▪ avalikult kasutatava veekogu kaldale detailplaneeringu koostamisel tuleb näha ette
juurdepääs kallasrajale vallateedelt, avalikku kasutusse määratud teedelt või riigimaadelt;
▪ avalikult kasutatavate veekogude (sh Pärnu jõgi) kallasradasid mööda peab saama vabalt
ja takistamatult liikuda;
▪ veekogude kaevetöödel (näiteks puhastamisel taimestikust) taastada looduslik ja looklev
säng;
▪ vesiehitustel tagada paatidele läbipääs.
Sauga valla üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne virgestusrajatise maa-ala Vainu külas
Sindi paisu juurde. Üldised kasutamis- ja ehitustingimused virgestusrajatise maa-alal on vastavalt
üldplaneeringule järgmised:
▪ maa-alale on võimalik rajada mänguväljakuid ja terviseradu;
4 Sauga valla üldplaneeringu materjalid on leitavad Tori valla kodulehelt : https://www.torivald.ee/kehtivad-
uldplaneeringud
12 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
▪ detailplaneeringu koostamisel on võimalik maa-alale püstitada rajatisi nagu mänguväljakute
kompleks, laululava, seikluspark, teemapark, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak,
liuväli, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala jms ning kokkulepitava
osatähtsuse ulatuses maa-alast ka vastava otstarbega hooneid;
▪ tagada kõrghaljastuse säilimine.
Sauga valla üldplaneering näeb parklate rajamisel ja parkimise korraldamisel ette, et üldkasutatavate
hoonete ja territooriumite detailplaneeringute koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest parkimise
normatiividest nii parklakohtade arvu kui paiknemise osas ning võtta arvesse ka parkimiskohtade
olemasolu lähialadel. Puhkealade, vaatamisväärtuste ja supluskohtade jm suure külastajate arvuga
alade planeerimisel tuleb lahendada külastajate parkimine väljaspool riigiteed ning parkimine tuleb
võimalusel planeerida kavandatud objektiga samale küljele, et tagada liiklejate ohutus.
Parkimiskohtade arv määrata parkimisnormide alusel. Teenindavate ja üldkasutatavate hoonete ning
vaba-aja veetmise kohtade juurde tuleb kavandada jalgrattaparklad.
Joonis 2-3. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu põhijoonisest
Sauga valla üldplaneering toob välja, et viirsavide tõttu on Pärnu jõe ümbrus osaliselt maalihke ohuga
piirkond, kuid planeeringu põhijoonisele tuginedes ei jää kavandatava DP ala maalihkeohtlikule
jõelõigule.
Pärnu maakonna teemaplaneeringuga on Pärnu jõgi Sauga valla alal määratletud rohekoridorina.
Tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks on muuhulgas järgmised:
▪ rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada väärtuslikud taimekooslused ja elupaigad, säilitada
aladele iseloomulikud looduslikud pinnavormid ja veekogude kaldaalade looduslikkus.
Poollooduslikke kooslusi tuleb majandada;
▪ vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoris olevale vooluveekogule;
▪ veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada kõrgtaimestik jõgede lõunakallaste
veekaitsevööndis.
www.hendrikson.ee
13
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
.Joonis 2-4. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardist
Kavandatav tegevus on kooskõlas Sauga valla üldplaneeringuga. Kärestikukeskuse DP ala
jääb üldplaneeringu kohaselt kavandatud perspektiivsele virgestusrajatise maa-alale.
Virgestusrajatise maa on Sauga valla üldplaneeringu kohaselt puhke-, kultuuri- ja
virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala.
14 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond;
4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning
ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites,
mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta:
▪ kumulatiivne ja piiriülene mõju – detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks
kaasa tuua olulise kumulatiivse mõju. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju;
▪ õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis
võiks kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu;
▪ soojus, kiirgus, lõhn – kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse ega
lõhnahäiringuid.
Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju
maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele
(sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale.
3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused
Olemasolev olukord
DP ala asub Tori vallas Pärnu jõe kallastel kunagise Sindi paisu lammutamisel rajatud tehiskärestiku
ümbruses, Sindi kalevivabriku ajalooliste hoonete naabruses. Planeeringuala läbib Pärnu jõgi.
Pärnu jõe vasakkaldale jääv planeeringuala külgneb nii Sindi endise vabriku kui ka hetkel töötava
vabriku hoonetega. Vasakkaldal oleva planeeringualaga külgnevad hoonestatud kinnistud on
üldjuhul tootmismaa sihtotstarbega, vaid Kalmaja tee 1 (katastritunnus 80901:001:0152) on 20%
ulatuses tootmismaa ja 80% ulatuses ärimaa sihtotstarbega kinnistu.
Planeeringuala Pärnu jõe paremkaldal piirneb ühest küljest maatulundusmaa sihtotstarbega
maaüksustega ja teiselt poolt endiste aiamajade piirkonnaga, mis praegusel ajal on muutumas
ühepereelamute piirkonnaks.
Planeeringuala on valdavalt hoonestamata, ainult Kalamaja tee 3 (katastritunnus 80901:001:0153)
kinnistul paikneb endine elektrijaam ja pinnaveehaare. Sindi paisu lammutamisel ja tehiskärestiku
rajamisel rajati Pärnu jõe vasakkaldale ~470 meetri ulatuses ja paremkaldale ~400 meetri ulatuses
maakividest kaldakindlustus.
www.hendrikson.ee
15
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Juurdepääs planeeringualale toimub mööda munitsipaalomandis olevat Kalamaja teed, mis algab
Sindi linna läbivast Pärnu maanteest Kiriku pargi (katastritunnus 74101:001:0288) ja Johann
Christoph Wöhrmanni pargi (katastritunnus 74101:001:0297) vahelt, ning mööda Põhja tänava
pikendusena rajatud uut teed.
Planeeringualast ~900 meetrit piki jõge allavoolu jõe vasakkaldal asub Sindi kiriku park, ~500 meetrit
piki jõge ülesvoolu jõe vasakkaldal asub Sindi väliujula ning ~1 kilomeeter piki jõge ülesvoolu asub
Urge- Sindi tee ja Sindi sild.
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei asu kavandatava Sindi kärestikukeskuse
planeeringualal ühtegi kultuurimälestist. DP alaga külgnevale Kalamaja tee 4 kinnistule
(katastritunnus 74101:001:0074) jääb ehitismälestis nr 167865 „Sindi kalevivabriku hoone 2“, mille
seisund on hinnatud halvaks.
Eeldatav mõju
Kavandatava tegevuse (arhitektuurikonkursi võidutöö "Kuuk") kohaselt rajatakse DP alale
kärestikukeskuse peahoone, mis vastavalt arhitektuursele lahendusele lahendatud ühe kompaktse
hoonena. DP algatamise taotluse kohaselt paikneb võimalik hoonestusala olemasoleva Sindi
kärestiku juures Pärnu jõe vaskkaldal ehituskeeluvööndis, mistõttu kavandatava tegevuse
elluviimiseks tuleb Tori Vallavalitsusel tuginedes looduskaitseseaduse § 40 lg 4 esitada
Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus.
Kärestikukeskus kavandatakse aastaringse kasutusvõimalusega aerutamiskeskusena, mille
võistlustaristu hulka kuuluvad jõe kohal olevad väravad, stardiplatvormid, ajutised ujuvplatvormid
(päästeplatvormid) jmt rajatised. Jõkke rajatakse suurvee ja jäämineku koormusele vastupidav
sammastik, mis koormuste hajutamiseks toetub vaiadest rostvärgi kaudu jõe põhjast ca 5 m
sügavusel lasuvale lubjakivile. Sambad rajatakse raudbetoonist puurvaiadena. Trossid
paigaldatakse vasakkaldast kuni jõe keskel asuva postide süsteemini, trossid jäävad üles ka talveks.
Jõe äärde rajatavad astmestikud on kasutatavad nii veeskamiseks, võistluste ajal tribüünina, samuti
niisama jõe ääres istumiseks. Lisaks nähakse ette ka veeskamiskohtade ja paadisildade rajamine
nii kärestikust üles- kui allavoolu jääval alal ning kärestiku keskel võistluste ajal ohutuse ja operatiivse
päästmise tagamiseks.
Kärestikukeskuse päevane külastajate arv võiks ulatuda 50 inimeseni, ka sportlasi võiks olla päevas
kuni 50. Kärestikule mahub korraga aerutama kuni 10 sportlast, suurema arvu puhul pole ohutus
tagatud.
Võrreldes olemasoleva olukorraga heakorrastatakse kavandatava tegevuse tulemusena endise
Sindi kalevivabriku hoonetega külgnev territoorium ning endise Sindi paisu äärne ala seotakse
avaliku ruumiga ning muudetakse atraktiivseks puhkealaks.
Kavandatava tegevusega kaasneb positiivne mõju maakasutusele, kuna maa-ala
korrastatakse ning muudetakse avalikult kasutatavaks puhkealaks. Sindi kärestikukeskuse
rajamine ei oma negatiivset mõju kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele, kuna
kavandatav tegevus jääb väljapoole kinnismälestiste kaitsevöönditest.
5 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monum ent&action=view&id=16786
16 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
3.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja
põhjavesi
Olemasolev olukord
Kavandatava tegevuse ala paikneb Liivi lahe rannikumadalikul, maapinna absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 2-11 m6. Pinnakate koosneb valdavalt jää-, ja jõesetetest, mida katab muld ja kohati
täitepinnas. Sindi paisu piirkonnas jõe kallastel on täite- või mulla kihi lamamiks saviliiv või liivsavi,
vasakul kaldal ka mudane turvas. Aluspõhjas avanevad Kesk-Devoni Narva lademe mergel, dolomiit
ja lubjakivi, aluspõhja pealispind on absoluutkõrgusel -1,1 … 2,8 m. Kesk-Devoni Pärnu lademe
liivakivide pealispind on absoluutkõrgusel -2,8 m.
Piirkonna mullad on enamjaolt kõik ajutiselt (nõrgalt) liigniisked või alaliselt (keskmiselt) liigniisked 7.
Vahetult jõe ääres levivad pea kõikjal lammi-gleimullad, mis on perioodilise üleujutuste mõju all.
Muldasid mõjutab lisaks üleujutustele ka põhjaveesügavus ja selle kõikumine.
Jõe orus levib Kvaternaari veekihi põhjavesi, selle tase sõltub veetasemest jões. Kvaternaari
põhjavee tase on linnas suhteliselt maapinna lähedal (üldjuhul 0,3-0,8 m maapinnast). Sügavuselt
järgmine on Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekiht.
Piirkonnas asuvad mitmed kuivenduse eesmärgil rajatud maaparandusehitised.
Sindi kärestiku tehnilist lahendust on täpsemalt käsitled Keskkonnaagentuuri tellitud ja AS Maves
poolt 2017. a koostatud töös „Sindi paisu avamine ja tehiskärestiku rajamine. Eksperthinnang“:
Kärestik rajatakse selliselt, et seda oleks võimalik kasutada ka süstaslaalomiks, oleks allavoolu
läbitav süsta- ja kanuumatkajatele ning ala- ja ülaveepoolsed kaldad oleksid ligipääsetavad
igasuguse veeseisu korral. Kärestik sobitatakse võimalikult looduslähedasena olemasolevasse
maastikku.
Kärestiku nõlvad on planeeritud laugjatena (kaldega 1:4 ja laugemad). Kärestik koosneb
põhikärestikust (laius 100 m pikkus 130 m) ja madalvoolusängist (pealtlaius 22-28 m ja
põhjalaius 5-13 m, pikkus 160 m). Madalvoolusängi nõlvade nõlvused on 1:5 vasakkalda ja 1:10
paremkaldal. Põhikärestik ja madalvoolusäng on projekteeritud 1% languga, madalvoolusängis
esineb kohati lokaalseid muudatusi põhjaprofiilis (süvikud). Kärestik jääb jätkuvalt jõge
paisutama.
Madalvoolusängi harja absoluutkõrgus ülavees on 2,5 m, alavees on põhja absoluutkõrgus 0,8
m. Kuni 20 m3/s vooluhulga juures toimub vee vool madalveesängis. Madalvee voolusängi
paigutatakse voolu mitmekesistamiseks kivid kärestiku kivikindlustuse peale. Voolusängi
paigutatakse ka viis 5 m pikkust põhjavalli ümardunud graniitkividest. Kivigrupid paigutatakse
nii, et alavee suunas ujudes oleks välditud inimese sattumine kivide vahele ning kivide vahele
ei jää tühimikke, millesse sängis kõndiv inimene sisse võiks astuda. Kivide ja põhjavallide
rajamisel on ette nähtud osalema kärestikuslaalomi ja vee-elustiku spetsialist, tagamaks
sobivaima lahenduse elluviimine nii kalade rändeks kui slaalomi harrastamiseks. Kärestiku alal
kindlustatakse kärestiku põhi, nõlvad.
Põhja ja nõlvade kindlustised koosnevad maakividest, killustikust ja geotekstiilist.
Rajatavast tehiskärestikust allavoolu parandatakse kalade kudetingimusi. Projektiga on ette
nähtud viie kudeala rajamine kohtadesse, kus juba praegu toimub kalade kudemine või kus
voolumuster ja veekogu põhjastruktuur on loonud eeldused hea-kvaliteediga kudealade
rajamiseks. Kudealade rajamisel ja parandamisel laotatakse jõe põhja kiviklibu ning suuremaid
6 „ Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Pärnu jõgi, Sindi pais.
Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“. AS Maves 2006.
https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=31622
7 „ Hüdrogeoloogilised uuringud ja arvutused Sindi paisu avamise projekteerimisel“, AS Maves 2016.
www.hendrikson.ee
17
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
voolurahustuskive. Voolurahustuskivide eesmärk on kaladele sobiva voolumustri loomine kude-
ja elupaikadeks ning põhja katva kiviklibu erosiooni ja ärakande takistamine kudealadelt.
Joonis 3-1. Sindi kärestikuala skeem, väljavõte AS Maves 2017 tööst „Sindi paisu avamine ja
tehiskärestiku rajamine. Eksperthinnang“.
Sindi kärestikukeskuse DP ala jääb Pärnu jõe (VEE1123500) piiranguvööndisse ning
ehituskeeluvööndisse (joonis 3-2). Lisaks on Pärnu jõel ja Suurojal 10 m veekaitsevöönd, kus
vastavalt veeseaduse § 119 p 5 on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kalda
erosiooni ja hajuheite vältimiseks ning see on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja
kaldakaitse eesmärkidega. Veeseaduse § 119 p 6 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud pinnase
kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.
Looduskaitseseaduse § 37 kohaselt on kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine
väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal
haljasala hooldustöödeks ning kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud, ehituskeeld ei laiene sama paragrahvi lg 4 nimetatud tegevustele.
18 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Joonis 3-2. Veekaitseliste objektide paiknemine DP ala suhtes (aluskaart: Maa-amet 2021)
Eeldatav mõju
Sindi kärestikukeskuse rajamiseks DP-s kavandatud viisil on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine
vastavalt looduskaitseseaduse §-s 40 sätestatud tingimustele. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks
esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ning kehtestatud üldplaneeringu muutmise
ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.
Kärestikukeskuse peahoone on kavandatud tiheasustusega alale ning hoone rajamisel on
kohustuslik liituda ühisveevärgi- ja reoveesüsteemiga. Kavandatud tegevuse piirkonnas pakub
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust osaühing Sindi Vesi.
Kärestikukeskuse taristu kavandamisel on soovitatav arvestada, et kliimamuutustega kaasneb
keskmise sademete hulga kasv ning temperatuuritõusuga seoses sagenevad äärmuslikud
kliimasündmused nagu paduvihmad. Sademevee vooluhulga piiramiseks tuleks asfaldiga kaetud ala
hoida minimaalsena ja eelistada parkimisalade katmist murukivi, sillutiskivi vmt sademevee käitlemist
võimaldava kattega.
DP-ga kavandatud tegevuse jaoks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine vastavalt
looduskaitseseaduse §-s 40 sätestatud tingimustele. DP koostamisel ning kavandatava
tegevuse elluviimisel tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 37 sätestatud kalda
piiranguvööndi nõuetest ning veeseaduse § 119 p 5 ja 6 sätestatud veekaitsevööndi nõuetest.
3.3 Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik
Olemasolev olukord
Pärnu jõgi on määratletud Pärnu maakonna planeeringus rohelise võrgustiku koridorina toimiva
vooluveekoguna.
www.hendrikson.ee
19
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 8
kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse.
Taimestikust leidub DP alal peamisel rohttaimi, vähesel määral on kõrghaljastust Pärnu jõe paremal
kaldal kärestikust allavoolu. Kaitsealuseid taimeliike Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel
DP alal ei leidu. Samuti ei ole registreeritud kaitstavate linnuliikide leiukohti, kuid teadaolevalt on jõe
koridor siiski mitmete lindude poolt kasutatav. Loodusvaatluste andmebaasi andmetel esineb selles
piirkonnas näiteks kosklaid, sõtkaid, erinevaid kajakaid, vesipappe jne.
Joonis 3-3. Arhitektuurivõistluse võidutöö „Kuuk“ vaade kärestikukeskuse välialale.
Eeldatav mõju
Peamiseks meetmeks rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks on vastavalt
maakonnaplaneeringule uute paisude rajamise vältimine. Kavandatava tegevusega ei planeerita DP
alale ühtegi objekti, mis võiks mõjutada kalade rändetingimusi. Jõe põhja rajatav sammastik ei kujuta
endast kaladele liikumistakistust. Sammaste rajamise töid plaanitakse teostada madalvee ajal, mil
jõgi on koondunud vasakkaldasse rajatud sängi ja töödeks vajalik ala jõe keskel ei asu vees.
Kavandatava tegevusega kaasneb haljasalade korrastamine ja rajamine. Haljasalade täpne
paiknemine selgub DP koostamise käigus.
Detailplaneerinuala jõelõigus ei ole EELIS-es registreeritud kaitstavate linnuliikide leiukohti, kuid jõe
koridor on siiski eeldatavalt ja teadaolevalt erinevate linnuliikide elupaigaks ning välistada ei saa
kokkupõrkeriski, mille tekitavad jõele paigaldatud trossid. Jõega seotud linnustiku kaitseks on
soovituslik trossid teha lindudele nähtavaks, et neil oleks võimalik kokkupõrkeid vältida. Selleks on
võimalik paigaldada elektriliinidel kasutatavaid märgiseid, mida illustreerib näide järgneval joonisel.
8 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaikade nimistu“
https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022
20 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Joonis 3-4. Trosside nähtavaks tegemiseks kasutatavate märgiste võimalused 9
Kärestikukeskuse haljastuse kavandamisel tuleb vältida võõrliikide nimekirja 10 kuuluvate
taimede kasutamist.
Kärestikukeskuse võistlusala sammastiku rajamise tööd kavandatakse tehnilistel põhjustel
madalvee perioodil. Kui projekti edasistes etappides see asjaolu peaks muutuma, siis on
vajalik uuesti kaaluda mõju Pärnu jõe elustikule ja looduskaitselistele väärtustele.
3.4 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku
alad
Olemasolev olukord
Kavandatava tegevuse piirkonnas leiduvad EELIS andmebaasi andmetel järgmised kaitstavad
loodusobjektid (joonis 3-5):
Pärnu jõe hoiuala
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindala on 696,3 ha, millest 98% moodustab Pärnu jõe
akvatoorium. Hoiuala paikneb ka Sindi linna läbival jõelõigul.
Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis
taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
9 Foto pärineb allikast: Marking Power Lines to Reduce Avian Collisions Near the Audubon National Wildlife
Refuge, North Dakota. Wildlife Society Bulletin. 2013
10 https://envir.ee/euroopa-liidu-uhtne-voorliikide-nimekiri
www.hendrikson.ee
21
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Joonis 3-5. Kaitstavad loodusobjektid kavandatava tegevuse piirkonnas (aluskaart: Maa-amet,
2021)
Lisaks eelmainitule asuvad EELIS-e andmetel projektialal või selle lähistel järgmised kaitsealuste
liikide leiukohad:
▪ käsitiivalised – Pärnu jõgi ja Sindi piirkond on registreeritud II kaitsekategooria käsitiivaliste
elupaikadeks. Erinevaid liike on alal tuvastatud 6 ja nendeks on: põhja-nahkhiir, pargi-
nahkhiir, veelendlane, tiigilendlane, suurvidevlane ja hõbe-nahkhiir.
Osade loetletud liikide elupaikadeks on määratletud ainult jõega piirnevad alad, osad puhul
aga ka jõe kaldapiirkonnad.
▪ Hink ja võldas on mõlemad III kaitsekategooria liigid, kelle elupaikadeks on Pärnu jõgi ka
kavandatava tegevuse piirkonnas. Mõlemad liigid on Natura 2000 loodusala kaitse-
eesmärkideks ja seetõttu käsitletakse neid Natura hindamise peatükis.
Eeldatav mõju
Pärnu jõe hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Natura 2000 Pärnu jõe loodusalaga. Neil
aladel ühtivad ka kaitse-eesmärgid (sh kalaliigid, hink ja võldas, kelle registreeritud leiukohad
jõelõigul asuvad), mistõttu on kavandatava tegevuse mõju hoiualale ja liikidele hinnatud Natura
hindamise peatükis.
Siinkohal tuleb siiski välja tuua, et Sindi paisu kinnistule (katastritunnus 74101:001:0341)
kavandatakse kärestikukeskuse peahoone rajamist. Tegemist on alaga, mis varasemalt oli vee all ja
muutus kuivaks pärast Sindi paisu lammutamist. Pärnu jõe hoiuala piir järgib Sindi paisu kinnistul
varasemat, enne paisu lammutamist, eksisteerinud veepiiri. Niisiis toimub kavandatava tegevuse
puhul taristu rajamine Pärnu jõe hoiualale, kuigi paisu lammutamise tagajärjel on veepiir taandunud,
jõesäng muutunud looduslikumaks ning juurde tekkinud kuiva ala ei saa sisuliselt lugeda Pärnu jõe
osaks ning seetõttu ei eeldata jõe ega sealsete liikide elupaikade hävitamist ega kahjustamist.
Piirkonnas registreeritud käsitiivaliste jaoks moodustab jõe koridor toitumisala ja liikumiskoridori.
Kavandatava tegevuse üheks osaks on trosside paigaldamine vasakkaldast kuni jõe keskel asuva
22 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
postide süsteemini. Trosside süsteem hõlmab seega osaliselt jõe koridori, jõe paremkallas jääb
vabaks. Nahkhiirte kokkupõrkeriskide kohta sarnaste struktuuridega ei ole just palju uuringute
tulemusi, kuid on siiski viiteid, et nahkhiired põrkavad elektriliinide, telekommunikatsioonitornide jm
inimtekkeliste objektidega kokku pigem harva ja kokkupõrgete riski hinnatakse madalaks11.
Arvestades, et tegemist ei ole ka väga mastaapse ja kogu jõe koridori hõlmavate trossidega, ei ole
tõenäoline nahkhiirtele olulise ebasoodsa mõju esinemine.
Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne kaitstavatele loodusobjektidele pikaajalise
olulise ebasoodsa mõju esinemist (vt ka ptk 3.5 Natura eelhindamine).
3.5 Natura eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja
linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv
e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele
3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura
2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ 12 ja juhendile "Juhised
Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 13.
KeHJS-e ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames.
KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi
või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala
kaitse-eesmärke.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala
kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena
kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-
eesmärke saavutada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava
tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda
asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva
tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad
meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse
tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane
hindamine, tuleb algatada KSH protsess.
Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid
materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi
info; Keskkonnaregistri andmebaasid jms).
11 EirGrid Evidence Based Environmental Studies Study 3: Bats Literature review and evidencebased field
study on the effects of high voltage transmission lines on bats in Ireland. 2015
12 „ Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 s ätted“ Euroopa Komisjon,
Brüssel, 21.11.2018
13 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
www.hendrikson.ee
23
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega
ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.
Kavandatava tegevuse kohta kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude
tuvastamine
Kavandatavaks tegevuseks on veespordi- ja kärestikuaerutamise keskuse rajamine endise Sindi
paisu alale Sindi linna ning osaliselt Pulli ja Vainu küla territooriumitele. Selleks kavandatakse Pärnu
jõe kaldale vajaliku taristu ning Pärnu jõkke nn väravate süsteemi rajamist. Jõkke ehitatakse suurvee
ja jäämineku koormusele vastupidav sammastik, sammastele paigaldatakse roostevabast
nelikanttorust postid ning postidele toetatakse samast materjalist ja sama ristlõikega tala. Trossid
paigaldatakse vasakkaldast kuni jõe keskel asuva postide süsteemini (vt joonis 1-3). Tööde
teostamist kavandatakse tehnilistel põhjustel madalvee perioodile, mil jõgi on koondunud
vasakkaldasse rajatud sängi ja töödeks vajalik ala jõe keskel ei asu vees.
Sindi paisu kinnistule (katastritunnus 74101:001:0341) kavandatakse kärestikukeskuse peahoone
rajamist. Tegemist on alaga, mis varasemalt oli vee all ja muutus kuivaks pärast Sindi paisu
lammutamist. Pärnu jõe loodusala piir järgib Sindi paisu kinnistul varasemat, enne paisu
lammutamist, eksisteerinud veepiiri. Niisiis toimub kavandatava tegevuse puhul taristu rajamine
Pärnu jõe loodudsalale, kuigi paisu lammutamise tagajärjel on veepiir taandunud, jõesäng muutunud
looduslikumaks ning juurde tekkinud kuiva ala ei saa sisuliselt lugeda Pärnu jõe osaks.
Detailplaneeringu ala piirkonnas on Pärnu jõgi inimtegevusest mõjutatud olnud juba aastaid.
Varasemalt Sindi paisu tõttu, mis mõned aastad tagasi on likvideeritud. Paisu likvideerimise järgselt
on DP ala piirkonda rajatud tehiskärestik, ka jõe kaldad ei ole ehitustööde järgselt looduslikud vaid
on inimese kujundatud.
Kavandatava tegevuse sisu osas annab ülevaate ptk 1, seda siinkohal ei dubleerita.
Kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad muutused keskkonnas on seotud maismaaga ja jõe
veekeskkonda ei puuduta. Samuti piirduvad need valdavalt ehitusperioodiga ja on seetõttu ajutised.
Ehitusaegsete tegevuste mõjuala Natura loodusala jões võib üldiselt hinnata lokaalseks ja see
piirdub rajatava väravate süsteemi asukohaga. Kuna veesiseseid töid ei kavandata, siis pole ette
näha ka heljumi teket. Kasutusaegselt saab Pärnu jõe veekeskkonnaga seotult välja tuua
tehiskärestikul aerutamise, korraga saab kärestikku kasutada kuni 10 aerutajat.
Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus
Kavandatav tegevus asub osaliselt Natura 2000 võrgustiku Pärnu jõe loodusala territooriumil,
mistõttu on see ala ka tegevuse võimalikus mõjualas (joonis 3-6).
24 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Joonis 3-6. Pärnu jõe loodusala paiknemine DP ala suhtes (aluskaart: Maa-amet, 2021)
Pärnu jõe loodusala (EE0040345) on Natura alade võrgustikku arvatud vastavalt korraldusele
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti
2004. a korraldus nr 615 k). Loodusala pindala on ca 860 ha ning see on loodud kolme
loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja viie sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks.
Pärnu jõe loodusalaga kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu jõe hoiuala Pärnu maakonda
jääva osaga (KLO2000293), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.
Tabelis 3-1 on antud ülevaade loodusala kaitse-eesmärkidest.
www.hendrikson.ee
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang 25
Tabel 3-1. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused
Kaitse- Standardne andmebaas15 Kaitsekorralduskava
eesmärkideks
Kirjeldus14
olevad Pindala
elupaigad Esinduslikkus Pikaajaline kaitse-eesmärk
(ha)
jõed ja ojad Need on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku 700 B Elupaigatüübi jõed ja ojad
asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks (3260) looduskaitseline
(3260)
on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud (ka endisest Sindi paisust allavoolu seisund Pärnu jõe loodusalal
jäävad kärestikulised lõigud). 129,6 km kogupikkusega
jõelõikude ulatuses vähemalt
Elupaigatüüp on kaitsekorralduskava andmetel Suudmest kuni Reiu jõe suudmeni (sh kavandatava tegevuse
hea (B).
piirkond) määratud hea (B) looduskaitselise seisundiga ja esinduslikkusega C. Elupaik asub kavandatava
tegevuse mõjualas.
lamminiidud Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt 30 B Elupaiga kaitse loodusalal on
kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete tagatud Türi
(6450)
hulk olla üsna erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi maastikukaitseala
eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni. kaitsekorraga16. Elupaik ei
Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu asu käesoleval juhul tegevuse
kavandatava tegevuse mõjualas. mõjualas ning siinkohal
täpsemat käsitlust ei vaja.
puisniidud Hõreda puurindega põrandkooslus on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning 4 A Elupaiga kaitse loodusalal on
karjatamise koosmõjul. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on tagatud Türi
(*6530)
arenenud ka epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora. maastikukaitseala
Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu kaitsekorraga. Elupaik ei asu
kavandatava tegevuse mõjualas käesoleval juhul tegevuse
mõjualas ning siinkohal
täpsemat käsitlust ei vaja.
14 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015 -2024.
15
Standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040345
16
Türi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014 -2023. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=1085768072
26 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Kaitse- Standardne andmebaas Kaitsekorralduskava
eesmärkideks
olevad liigid Kirjeldus14 Liigi Hinnang Pikaajaline kaitse-eesmärk
esinemine alale liigist
loodusalal lähtuvalt17
harilik hink Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude tavaline B Liigile soodsa elupaiga
piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab säilimine Pärnu jõe loodusalal
(Cobitis taenia)
harilikult juuni esimesel poolel, kui vee temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala 113,5 km kogupikkusega
veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks jõelõikude ulatuses. Natura
Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik. Enamikus 2000 ala seisundi üldhinnang
jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. alale liigist lähtuvalt on
vähemalt B.
harilik võldas Võldas on väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub tavaline B Liigile soodsa elupaiga
ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või säilimine Pärnu jõe loodusalal
(Cottus gobio)
kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab kala jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab 129,6 km kogupikkusega
reeglina kuni nädal ning toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. jõelõikude ulatuses. Natura
Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik 2000 ala seisundi üldhinnang
ritraalsed (kiirevoolulised, madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga) e kärestikulised jõelõigud. alale liigist lähtuvalt on
vähemalt B.
jõesilm Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga tavaline B Liigile soodsa elupaiga
sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks säilimine Pärnu jõe loodusalal
(Lampetra
sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks. Pärnu 129,6 km kogupikkusega
fluviatilis)
jões on silmupüük lubatud. Pärnu jões esineb jõesilm kuni Tarbja paisuni (123,8 km suudmest) ning jõelõikude ulatuses. Natura
enamikes harujõgedes. Ilmselt esineb silmuvastseid hajusalt kõikjal jõe alam- ja keskjooksu põhjasetetes. 2000 ala seisundi üldhinnang
alale liigist lähtuvalt on
vähemalt B.
lõhe
Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Varem oli Pärnu jões lõhele haruldane B Liigile soodsa elupaiga
(Salmo salar)
sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m säilimine Pärnu jõe loodusalal
pikkune langulõik ning Pärnu jõe lõheasurkonna seisundit peeti kaitsekorralduskavas kriitiliselt halvaks (s.o 118,7 km pikkuse jõelõigu
enne Sindi paisu lammutamist). Sindi paisu lammutamise järgselt on aga lõhele kudemiseks kättesaadavad ulatuses. Natura 2000 ala
17 Hinnang alale liigist lähtuvalt (A – väga hea; B - hea; C - arvestatav)
www.hendrikson.ee
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang 27
ka kõik Sindist ülesvoolu jäävad sobivad kärestikud. Kaitsekorralduskavas hinnatakse koelmualadena lõhele seisundi üldhinnang alale
potentsiaalselt sobivateks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud jõe suudmest kuni Esna liigist lähtuvalt on vähemalt B.
jõe suudmeni.
paksukojaline
Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna tavaline A Liigile soodsa elupaiga
jõekarp
püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad säilimine Pärnu jõe loodusalal
(Unio crassus) kalade nahal ja lõpustel. Pärnu jõe loodusalal võib paksukojalise jõekarbi levikualaks lugeda Pärnu jõe Jändja 129,6 km kogupikkusega
paisust kuni suudmeni. Üldjoontes on paremateks elupaikadeks kiirevoolulised jõealad, mis ühtivad jõesilmu jõelõikude ulatuses. Natura
kudemisaladega. 2000 ala seisundi üldhinnang
alale liigist lähtuvalt on A.
28 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura aladele
Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevateks saab lugeda need loodusala kaitse-eesmärgid
(liigid ja elupaigad), mis on kavandatava Sindi kärestikukeskuse piirkonnas esindatud, st jõe elupaik
ning sealsed liigid. Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidest
üks elupaigatüüp- jõed ja ojad. Vastavalt Pärnu jõe hoiuala kaitsekorralduskavale tagab selle elupaiga
säilitamine ka kaitstavate liikide soodsa seisundi säilimise.
Minimaalsed muutused keskkonnas on oodatavad kavandatav tegevuse ehitusperioodil, vähem
kasutusperioodil. Mõju prognoos on esitatud kaitse-eesmärkide kaupa Tabel 3-2. Tabelis toodud
hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardsel andmevormil, kehtival kaitsekorralduskaval,
EELIS andmebaasi andmetel ning ekspertteabel.
www.hendrikson.ee
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang 29
Tabel 3-2. Mõju prognoosimine Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele.
Kaitse-
Natura
eesmärkideks
Mõju prognoosimine eelhindamise
olevad
tulemus
elupaigad/liigid
jõed ja ojad Elupaik ja selle levik ei kajastu EELIS andmebaasi Natura elupaikade kaardikihtides, mistõttu on siinkohal tuginetud Pärnu jõe loodusala
(3260) kaitsekorralduskava 2015-2024 andmetele. Elupaiga esinduslikkus kavandatava tegevuse piirkonna (Reiu jõe suudmest endise Sindi paisuni) jõelõigul on
B ja looduskaitseline seisund B ja üldine looduskaitseline väärtus B. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema
vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Elupaiga mitmekesisuse mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude
vahel. Sindi plaanitava kärestikukeskuse piirkonnas on tegemist just kärestikulise jõelõiguga, täpsemalt endise paisu piirkonnas taastatud tehiskärestikuga.
Kaitsekorralduskava kohaselt on jõe kaldaid kahjustavate tegevuste ärahoidmiseks ja kallaste looduslikkuse säilitamiseks piisavad kehtiva
seadusandlusega (LKS, VeeS) sätestatud piirangud. Elupaiga mõjuteguritena tuuakse välja paisud (peamine elupaika kahjustav pais – Sindi pais – on
tänaseks lammutatud); väiksemad inimtekkelised voolutakistused (truubitorud jms); ebapiisav info elupaiga kohta ning maaparanduse mõjud. Kavandatav
tegevus ei seostu ühegi väljatoodud mõjuteguriga.
Mõju on
Antud juhul on tegemist Sindi linnas, Pulli ja Vainu külades asuvale jõelõigule kärestikuspordi harrastamise jaoks väravate süsteemi rajamisega. välistatud.
Kavandatava tegevuse rajatakse jõe elupaika raudbetoonist sammastik (postid, mis kannavad risti üle jõe kulgevaid trosse, mille kolge kinnituvad väravad),
mis ei tõkesta jõe vee liikumist ega tekita veerežiimi muutusi.
Postid rajatakse jõkke madalvee perioodil, mil tööala ei asu vees. Ehitusprotsess on seega kavandatud selliselt, et heljumi teke oleks minimeeritud, mistõttu
ebasoodsa mõju tekkimine jõe elupaigale on välistatud.
Kärestikukeskuse väravate süsteemi (postid, trossid) olemasolu (püsiv mõju) ei muuda veerežiimi ega tõkesta veevoolu. Samuti ei ole kärestikukeskuse
kasutamine (aerutamine) tehiskärestikul elupaika mõjutav tegevus, kuna konkreetselt aerutamise alal (tehiskärestikul) ei ole tegemist ka kalaliikide
kudemiseks sobiva alaga − need asuvad tehiskärestikust allavoolu (vt ka joonis 3-2). Lähtudes eelnevast ei saa ebasoodsa mõju tekkimist jõe elupaigale
eeldada.
lamminiidud Mõju on
Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja.
(6450) välistatud.
puisniidud Mõju on
Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja.
(*6530) välistatud.
30 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
harilik hink Hinku esineb Pärnu jões vähearvukalt ja hajusalt, välistada ei saa isendite esinemist kavandatava tegevuse piirkonnas. Liigi soodsa seisundi säilimine
Mõju on
põhineb aga just elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka
välistatud.
käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
harilik võldas Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik kärestikulised jõelõigud. Võldase soodsa elupaiga
Mõju on
säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt
välistatud.
ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
jõesilm Vastavalt kaitsekorralduskava andmetele esineb jõesilm Pärnu jões suudmest kuni Sindi paisuni ning koeb regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel
langulõigul (peale Sindi paisu lammutamist eeldatavalt ka ülesvoolu).
Liigi täiskasvanud isendid liiguvad kudemisrändel jõkke, endise Sindi paisu alusesse kudemiskohta ja ilmselt ka ülesvoolu ning seejuures läbivad Mõju on
kavandatava tehiskärestiku. Kärestikukeskuse rajamine ei too kaasa rändetakistuse rajamist, veevoolu, vee kvaliteedi ega muude tingimuste muutusi. Liigi välistatud.
soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös
ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
lõhe Lõhe täiskasvanud isendid elavad meres ja anadroomse siirdekalana rändavad jõgedesse sigima. Lõhe kudemine ja marja inkubatsiooniaeg on oktoober-
aprill. Pärnu jões asuvad sigimispaigad endise Sindi paisu alusel kärestikul ja sellest ülesvoolu. Kärestikukeskuse rajamine ei too kaasa rändetakistuse
rajamist, veevoolu, vee kvaliteedi ega muude tingimuste muutusi. Mõju on
välistatud.
Kaitsekorralduskava toob välja, et liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga
olulist ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata.
paksukojaline Vastavalt kaitsekorralduskavale on karbi väärtuslikuks leiukohaks ja sigimisalaks endise Sindi paisu alune piirkond.
jõekarp Mõju on
Jõekarbi soodsa elupaiga säilimine on üldiselt tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi täitmisega. Jõe elupaiga olulist ebasoodsat välistatud.
mõjutamist käesolevas töös ei eeldata.
www.hendrikson.ee
Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang 31
Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et kärestikukeskuse rajamisel on
ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud ning puudub
vajadus edasi liikuda täis- ehk asjakohase hindamise etappi.
3.6 Müra, vibratsioon ja valgus
Kavandatav tegevusega kaasnev müra ja vibratsiooni on eeldatavalt kõige suuremad kärestikukeskuse
peahoone ning sellega seotud taristu ehitusperioodil.
Sindi kärestikukeskuse valguslahendus ei ole eelhinnangu koostamise ajaks veel valminud. Kohalikult
omavalitsuselt saadud info põhjal kavandatakse jõe valgustamist treeningute, ürituste ja võistluste ajal,
muul ajal lülitatakse jõe valgus välja. Püsivalt jäävad valgustatuks kaldapromenaad ja kärestikukeskuse
hoone.
Kuna DP ala asub Sindi linnas, kus on juba olemasolev tänavavalgustus, siis eeldatavalt ei oma
täiendava tänavavalgustuse rajamine märkimisväärset mõju ümbritsevale keskkonnale.
Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava
ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke.
Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00.
3.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade
kasutamine
Kavandatava tegevuse puhul võib eeldada ehitusjäätmete teket keskuse rajamise etapis ning
olmejäätmete teket keskuse tavapärase töö käigus. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket
võimalikult minimeerida ja leida võimalusi materjalide taaskasutamiseks. Taaskasutuseks mittesobivad
jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad)
tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele.
Ehitustööde etapis peavad piirkonnas olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kavandatava tegevuse energiamahukus seisneb eelkõige keskuse peahoone ning selle juurde kuuluva
taristu rajamise ning kasutamisega. Energiamahukust ja loodusvarade kasutamist on võimalik
vähendada projekteerimislahendustega ning ehitusmaterjalide valimisel keskkonnasäästlikumate
lahenduste eelistamisega.
3.8 Sotsiaalmajanduslik mõju
Sotsiaalmajanduslike mõjude all käsitletakse antud eelhinnangus soodsat või ebasoodsat mõju inimese
tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.
Sindi linna ning Pulli ja Vainu külade arengu, sotsiaalsete vajaduste ning inimese tervise edendamise
seisukohalt võib kavandatavat kärestikukeskuse rajamist tervikuna positiivseks pidada. Kavandatud
tegevustega suurendatakse inimeste puhkamise ja sportimise võimalusi, samuti luuakse eeldused
piirkonna edasiseks arenguks.
32 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang
4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolev KSH eelhinnang on koostatud Sindi kärestikukeskuse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
arhitektuurikonkursi võidutöö „Kuuk“ lahenduse põhjal. KSH eelhinnangu andmisel lähtuti
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
Käesolevas töös jõuti järeldusele, et kavandatud lahenduse kohane projekti elluviimine ei too kaasa
olulisi ja pikaajalisi mõjusid Pärnu jõe vee seisundile ning seetõttu puuduvad ka mõjud vee-elustikule,
sh kalastikule. Läbi viidud Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et
kärestikukeskuse rajamisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-
eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda täis- ehk asjakohase hindamise
etappi ning seetõttu puudub ka Natura 2000 alade kaitsest lähtuv vajadus algatada KSH.
Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara.
DP-ga kavandatava tegevuse puhul ei ole alust eeldada kavandatavate tegevuste ellu viimisega
olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH
algatamine ei ole otstarbekas.
DP-ga kavandatud tegevuse jaoks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine vastavalt
looduskaitseseaduse §-s 40 sätestatud tingimustele.
Järgnevalt on loetletud määruse nr 31 kohased keskkonnameetmed, millega tuleb arvestada
kavandatava tegevuse elluviimisel:
▪ planeeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse
reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete ja
rajatiste edasise ekspluatatsiooni käigus;
▪ DP-ga kavandatud tegevuse jaoks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine vastavalt
looduskaitseseaduse §-s 40 sätestatud tingimustele.. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb
lähtuda looduskaitseseaduse § 37 sätestatud kalda piiranguvööndi nõuetest ning veeseaduse
§ 119 p 5 ja 6 sätestatud veekaitsevööndi nõuetest.
▪ asfaldiga kaetavat pinda kavandada minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured
kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi
võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte
teket.
▪ ehitustööd tuleb planeerida selliselt, et võimalikult vähe mõjutatakse säilitatavat kõrghaljastust.
Ehitustööde ajal kaitsta puid juure ja tüvekaitse meetmetega;
▪ Kärestikukeskuse haljastuse kavandamisel tuleb vältida võõrliikide nimekirja18 kuuluvate
taimede kasutamist.
▪ Käesolevas hindamises on arvestatud, et kärestikukeskuse võistlusala sammastiku rajamise
tööd ajastatakse tehnilistel põhjustel madalvee perioodiks. Kui projekti kavandmise edasistes
etappides kavandatav tegevus selles osas muutub, siis on vajalik uuesti kaaluda mõju Pärnu
jõe elupaigale ja elustikule (sh Natura 2000 Pärnu jõe loodusalale).
▪ Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava
ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke.
Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00.
▪ Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal.
Tagada töökorras tehnika kasutamine ning vältida naftasaaduste jm kemikaalide lekkeid.
▪ Soovituslik on jõele paigaldatavad trossid märgistada, et minimeerida kokkupõrkeriski
linnustiku jaoks (vt näide Joonis 3-4).
18 https://envir.ee/euroopa-liidu-uhtne-voorliikide-nimekiri
www.hendrikson.ee
left 201295 Versioon 1 3 .1 0.2021 /// Töö nr 21003876 0 0 Versioon 1 3 .1 0.2021 /// Töö nr 21003876 Sindi kärestikukeskuse DP KSH keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö nr 2 1003876 Tartu 2021 Kaile Eschbaum keskkonnakorralduse spetsialist Ingrid Vinn keskkonnakorralduse spetsialist SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u sissejuhatus PAGEREF _Toc84930285 \h 4 1 kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus PAGEREF _Toc84930286 \h 5 2 kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele õigusaktidele ning seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega PAGEREF _Toc84930287 \h 8 2.1 Pärnu maakonna planeering PAGEREF _Toc84930288 \h 8 2.2 Pärnumaa arengustrateegia 2035+ PAGEREF _Toc84930289 \h 10 2.3 Sindi linna üldplaneering PAGEREF _Toc84930290 \h 10 2.4 Sauga valla üldplaneering PAGEREF _Toc84930291 \h 11 3 mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju PAGEREF _Toc84930292 \h 14 3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused PAGEREF _Toc84930293 \h 14 3.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi PAGEREF _Toc84930294 \h 16 3.3 Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik PAGEREF _Toc84930295 \h 18 3.4 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad PAGEREF _Toc84930296 \h 20 3.5 Natura eelhindamine PAGEREF _Toc84930297 \h 22 3.6 Müra, vibratsioon ja valgus PAGEREF _Toc84930298 \h 31 3.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine PAGEREF _Toc84930299 \h 31 3.8 Sotsiaalmajanduslik mõju PAGEREF _Toc84930300 \h 31 4 järeldus, keskkonnameetmed PAGEREF _Toc84930301 \h 32 sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (K S H) eelhinnang on koostatud Tori val da osaliselt Sindi linna, osaliselt Vainu ja Pulli külades se Pärnu jõele ja jõeäärsele alale kavandatava kärestikukeskuse detailplaneeringule (edaspidi DP) . Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada Sindi kärestikuksekuse rajamisega eeldatavalt kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS ) on keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS -i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS -i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhu l. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Tulenevalt eelnevast on otsustajal võimalik käesolevat KSH eelhinnangut kasutada abimaterjalina kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või mitte algatamise ning detailplaneeringu edasise menetluse osas. Käesolevas eelhinnangus on lähtutud ülal loetletud kriteeriumitest ning välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kavandatava tegevuse oas on käesolevas töös lähtutud kavandatava detailplaneeringu lähteseisukohtadest (eelnõu seisuga 19.01.2021 ); arhitektuurivõistluse võidutöö „ Kuuk “ lahendusest ning Tori vallalt saadud informatsioonist kavandatava tegevuse sisu osas. Eksperthinnang on valminud järgmiste ekspertide koostöös : Kaile Eschbaum – keskkonnakorralduse spetsialist (looduskaitse, Natura hindamine ) ( Hendrikson&Ko ) Ingrid Vinn – keskkonnakorralduse spetsialist ( Hendrikson&Ko ) Martin Kesler – kalastiku ekspert (Tartu Ülikooli Eesti M ereinstituut) kavandatava tegevuse eesmä rk ja lühikirjeldus Planeeringuala asub Tori vallas, osaliselt Sindi linnas, osaliselt Vainu ja Pulli külades Pärnu jõe kallastel. Sindi kärestikukeskuse DP koostamise eesmärkideks on: olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimine; kinnistule Sindi pais kärestikuspordi harjutus- ja võistluskeskuse ning jõeäärse puhkeala rajamiseks ehitusõiguse andmine; planeeringualale läbimõeldud ja turvaliste juurdepääsude loomine; kärestiku keskuse ja puhkealade toimimiseks vajaliku taristu asukohtade määramine; jõeäärse ala atraktiivseks puhkealaks muutmine. Planeeringuala suurus on u 14 ha (joonis 1-1) . DP ala hõlmab täielikult Vainu külas asuvat Veejaama kinnistut (katastritunnus 73001:008:1006 , sihtotstarve 100% maatulundusmaa ) . Osaliselt jäävad DP alale järgmised kinnistud: Sindi pais ( Sindi linn, katastritunnus 74101:001:0341 , sihtotstarve 80% veekogude maa, 20% üldkasutatav maa ) ; Kalamaja tee ( Sindi linn, katastritunnus 74101:001:0316 , sihtotstarve 100% transpordimaa ) ; Kalamaja tee 3 ( Sindi linn, katastritunnus 80901:001:0153 , sihtotstarve 100% tootmismaa ) ; Pärnu jõgi V1 ( Pulli küla, katastritunnus 73001:001:1471 , sihtotstarve 85% veekogude maa, 15% üldkasutatav maa ) . Joonis 1-1 . Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-amet 2021 ) Sindi kärestikukeskuse kavandamiseks korraldati Tori V allavalitsus e ja Eesti Arhitektide Lii du poolt koostöös Eesti Aerutamisföderatsiooniga arhitektuurivõistlus , mille võidutööks osutus arhitektuuribüroo Molumba võistlustöö " Kuuk " (joonis 1-2 ja 1-3 ) . Joonis 1 - 2 . Arhitektuurivõistluse võidutöö „ Kuuk “ Sindi kärestikukeskuse lahendus Joonis 1 - 3 . Arhitektuurivõistluse võidutöö „ Kuuk “ Sindi kärestikukeskuse lahendus e välialade skeem Kavandatava tegevuse kohaselt rajatakse DP alale kärestikukeskuse peahoone (joonisel 1-3 kollane), mis vastavalt arhitektuursele lahendusele lahendatud ühe kompaktse hoonena . DP algatamise taotluse kohaselt paikneb võimalik hoonestusala olemasoleva Sindi kärestiku juures Pärnu jõe vaskkaldal ehituskeeluvööndis, mistõttu kavandatava tegevuse elluviimiseks tuleb Tori Vallavalitsusel tuginedes looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 4 esitada Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus. Kärestikukeskus kavandatakse aastaringse kasutusvõimalusega aerutamiskeskus ena, mille võistlustaristu hulka kuuluvad jõe kohal olevad väravad, stardiplatvormid, ajutised ujuvplatvormid (päästeplatvormid) jmt rajatised. Jõkke rajatakse suurvee ja jäämineku koormusele vastupidav sammastik, mis koormuste hajutamiseks toetub vaiadest rostvärgi kaudu jõe põhjast ca 5 m sügavusel lasuvale lubjakivile. Sambad rajatakse raudbetoonist puurvaiadena. Jõkke rajatavate sammaste ehitustööd teosta takse madalvee ajal, mil jõgi on koondunud vasakkaldasse rajatud sängi ja töödeks vajalik ala jõe keskel ei asu vees vaid on kuiv . Trossid paigaldatakse vasakkaldast kuni jõe keskel asuva postide süsteemini, trossid jäävad üles ka talveks. Jõe äärde rajatavad astmestikud on kasutatavad nii veeskamiseks , võistluste ajal tribüünina, samuti niisama jõe ääres istumiseks. Lisaks nähakse ette ka veeskamiskohtade ja paadisildade rajamine nii kärestikust üles- kui allavoolu jääval alal ning kärestiku keskel võistluste ajal ohutuse ja operatiivse päästmise tagamiseks. Kärestikukeskuse päevane külastajate arv võiks maksimaalselt ulatuda 50 inimeseni , ka sportlasi võiks olla päevas kuni 50 . Hinnanguline kasutuskoormus ei ole siiski igapäevane vaid pigem prognoositud aerutamise kõrghooajale . Lisaks tuleb välja tuua, et kärestikule mahub korraga aerutama kuni 10 sportlast, suurema arvu puhul pole ohutus tagatud . kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele õigusaktidele ning seose d asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega K S H vajadust reguleerib k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ( KeHJS ). KeHJS § 3 kohaselt tuleb tegevuslubade taotlemisel hinnata, kas kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul eeldatakse olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkust ja keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Kavandatava tegevuse puhul jääb vooluveekogusse uputatavate tahkete ainete maht alla KeHJS § 6 lg 1 p 17 1 sätest atud 2000 m 3 . See tõttu kohaldub KeHJS § 6 lg 2, mis sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu, kas teatud valdkondade tegevustel võib avalduda oluline keskkonnamõju. Nende tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“. Määruse § 1 1 p 7 kohaselt tuleb kavandatava tegevuse osas anda eelhinnang olulise keskkonnamõju avaldumise kohta veekogu süvendamisel või veekogusse tahkete ainete kaadamisel alates mahust 100 kuupmeetrit. Sama määruse § 15 p 8 näeb ette keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu ka tegevuste puhul, mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. DP ala hõlmab Pärnu jõ g e, mis kuulub Natura 2000 võrgustiku koosseisu Pärnu jõe loodusalana ning on siseriiklikult kaitstav Pärnu jõe hoiualana. Eelhinnangu koostamise ajaks ei ole täpselt teada, kas kavandatava tegevuse puhul jääb veekogusse paigutatava tahkete ainete maht alla 100 m 3 või on sellest suurem. Seega ei ole ka täpselt teada, kas tegevuse elluviimiseks tuleb taotleda vastavalt veeseaduse ( VeeS ) § 187 p -le 10 veeluba või piisab veeseaduse § 196 kohasest v eekeskkonnariskiga tegevuse registreeri ngust. Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonna planeering u ühe visiooni kohaselt on Pärnumaa jätkusuutlik ja aastaringselt köitev turismisihtkoht, mis toimib tõmbekeskusena Läänemere piirkonnas . Ruumilise arengu põhimõte te ja suundumus t e kohaselt t oetatakse piirkondlikel eripäradel tuginevate puhkealade arendamist. Avalikult kasutatavatele veealadele tagatakse juurdepääsuteed ja täiendavad kasutamise võimalused. Sindi kuulub Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt Pärnumaa väärtuslike maastike hulka. Maakonnaplaneeringu väärtuslik e maastik e registrilehe (A2) soovituste kohaselt on Sindi sobiv ala looduspuhkuseks, kus võiks arendada matkaradu ja jalgrattateid. Maakonnaplaneering annab muuhulgas järgmised ü ldised kasutustingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks: ehituskeeluvööndi ulatus (suurendamine või vähendamine) ranna- ja kaldaaladel tuleb täpsustada üldplaneeringuga; hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega ; maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente . Joonis 2-1 . Väljavõte maakonnaplaneeringu looduskeskkonna kaardist (kasutatud maakonnaplaneeringu vektorandmeid, aluskaart Maa-amet 2021) . Maakonnaplaneeringu kohased soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks v eeteelõikudel on kaldaalade (eelkõige kallasrad ade ) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele ning veekogudele avalike juurdepääsude tagamine , samuti veeteelt juurdepääsude tagamine kaldal olevale vaatamisväärsusele, vaadete avamine veekogult kallastele . Vastavalt maakonnaplaneeringule on Pärnu jõgi üks sisemaa puhkealadest. Puhkealade üldised kasutustingimused näevad ette puhkemajandusliku ja ökoturismiga seonduva te tegevus te soosimis t ning jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga juurdepääsetavus e parendamist. Maakonnaplaneering toob välja, et a valikult kasutatavad veekogud on mõeldud igaühele kasutamiseks. Suuremad jõed, järved ja meri ning nende kaldaalad pakuvad mitmekülgseid puhkevõimalusi − suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük jne. Seetõttu on oluline neid väärtustada. Selleks tuleb tagada veekogudele avalikud juurdepääsud, luua täiendavaid puhkealasid ja -kohti. Küll aga tuleb tagada, et a rendustegevused veekogude kaldaalal ja veekasutus ei tohi halvendada veekogu seisundit . Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb avalikud juurdepääsuteed veekogude kaldale, seal paiknevatele puhkekohtadele , paadisadamatele ja supluskohtadele tagada üldplaneeringuga ja avalikult kasutatavate veekogude kasutamistingimised ja veekoguga seotud ehitiste, sh paadisadamate ja veeskamiskohtade asukohad täpsustada üldplaneeringuga . Pärnu maakonna planeering määratleb Pärnu jõe rohelise võrgustiku koridorina toimiva vooluveekogu na. Samas tõdetakse, et rohelise võrgustiku erinevate infrastruktuuride konkureerimisel ühele ja samale territooriumile tekivad konfliktid, mida saab leevendada iga konkreetse konfliktikoha jaoks tehtavate uuringute ja hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine järgnevate planeeringute või konkreetsete projektide ülesandeks. R ohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks vajaliku tegevusena tuuakse maakonnaplaneeringus muuhulgas ära nõue vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoriks olevale vooluveekogule . Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga . Pärnumaa arengustrateegia 2035+ Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ eesmärgiks on kavandada maakonna arengut ja suunata selle elluviimist . Sindi kärestiku kasutusele võtmine turismi- ja spordiatraktsioonina ning Sindi süstaslaalomikeskuse arendamine on ü hed Pärnu maakonna arengustrateegia tegevuskava s 2019-2023 ette nähtud tegevustest. Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ eesmär kidega. Sindi linna üldplaneering Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõikele 4 4 kehtivad haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Seega kehti vad kavandatava tegevuse alal kuni Tori valla üldplaneeringu kehtestamiseni Sindi linna ja Sauga valla üldplaneering ud . Sindi linna üldplaneeringuga pöörati muuhulgas tähelepanu Pärnu jõe kallaste arendamisele, et tagada väärtuslikud alad elanikele ja linna külastajatele avalikuks kasutuseks linna ühtses rohevõrgustikus. Üldplaneeringu kohaselt tuleb p uhkealad ühendada roheliste vöönditega, mis pakuvad alternatiivseid liikumisteid jalakäijatele ja jalgratturitele ning seovad olemasolevad ja planeeritud haljastud roheliseks võrgustikuks. Puhkealade juurde tuleb ette näha ka turvalised jalgrattaparklad. Linnakodanike tervise huvides tuleb mitmekesistada puhkamis- ja sportimisvõimalusi ning rajada uusi mängu- ja spordiväljakuid. Ka olemasolevatele puhkealadele tuleb tagada hõlbus kergliikluse juurdepääs . Sindi linna üldplaneeringus tuuakse välja vajadus teha jõeäärse d piirkon nad inimes t ele atraktiivseks . Üldplaneeringu kohane k allasraja laius on 4 m, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja laiust arvestatakse Sindi linnas kaldanõlva ülemisest servast, lugedes kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. DP ala paikneb Sindi linna üldplaneeringu kohaselt reserveeritud puhkealal (joonis 2-2). Vastavalt üldplaneeringule on p uhkeala hoonete ehitamise õiguseta l ooduslik, väärtuslik, säilitatav, vaid puhkerajatiste ehitamiseks ettenähtud maa-ala . Pärnu jõe kalda puhkealade arendamisel ei ole hoonete ehitamine lubatud. Joonis 2-2 . Väljavõte Sindi linna üldplaneeringu joonisest , DP ala tähistatud sinise viirutusega. Sindi paisu lammutamisel ja tehiskärestiku rajamisel muutus Pärnu jõe laius paisu piirkonnas, veepiir taandus ja tekkis juurde kasutatavat maad. Sellise arenguga ei ole Sindi linna üldplaneeringus arvestatud ning nüüdseks veekogu alt vabanenud maale ei ole määratud juhtotstarvet. Kavandatav tegevus ei vasta Sindi linna üldplaneeringule selles osas, et kärestikukeskuse peahoone ja taristu on kavandatud osaliselt kalda ehituskeeluvööndisse. DP- ga tehakse ettepanek Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks ulatuses, mis on vajalik keskuse peahoone, võistlustaristu, pealtvaatajate ala/puhkeala, veesõidukite veeskamiskohtade , paadisildade ja muu asjakohase taristu rajamiseks. Sauga valla üldplaneering DP ala jääb osaliselt (Pärnu jõe paremkaldal paiknev osa) Pulli ja Vainu külade territooriumile, mis enne 2017. a kuulusid Sauga valda. Seega on asjakohane võrrelda kavandatavat tegevust endise Sauga valla üldplaneeringuga , mis kehtestati 05 . 12 .2016. Sauga valla ü ldplaneeringu kohaselt tuleb Pärnu jõe kui avalikult kasutatava veekogu kallasrajale tagada j uurdepääs iga kaldale planeeritava detailplaneeringu koostamisel. Üldised veekogude kalda-alade kasutamistingimused on vastavalt Sauga valla üldplaneeringule järgmised: a valikult kasutatava veekogu kaldale detailplaneeringu koostamisel tuleb näha ette juurdepääs kallasrajale vallateedelt, avalikku kasutusse määratud teedelt või riigimaadelt ; a valikult kasutatavate veekogude ( sh Pärnu jõgi) kallasradasid mööda peab saama vabalt ja takistamatult liikuda ; v eekogude kaevetöödel (näiteks puhastamisel taimestikust) taastada looduslik ja looklev säng ; v esiehitustel tagada paatidele läbipääs . Sauga valla ü ldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne virgestusrajatise maa-ala Vainu külas Sindi paisu juur d e. Üldised kasutamis- ja ehitustingimused virgestusrajatise maa-alal on vastavalt üldplaneeringule järgmised : maa-alale on võimalik rajada mänguväljakuid ja terviseradu; detailplaneeringu koostamisel on võimalik maa-alale püstitada rajatisi nagu mänguväljakute kompleks, laululava, seikluspark, teemapark, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala jms ning kokkulepitava osatähtsuse ulatuses maa-alast ka vastava otstarbega hooneid; tagada kõrghaljastuse säilimine. Sauga valla üldplaneering näeb parkla t e rajamisel ja parkimise korraldamisel ette, et ü ldkasutatavate hoonete ja territooriumite detailplaneeringute koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest parkimise normatiividest nii parklakohtade arvu kui paiknemise osas ning võtta arvesse ka parkimiskohtade olemasolu lähialadel. Puhkealade, vaatamisväärtuste ja supluskohtade jm suure külastajate arvuga alade planeerimisel tuleb lahendada külastajate parkimine väljaspool riigiteed ning parkimine tuleb võimalusel planeerida kavandatud objektiga samale küljele, et tagada liiklejate ohutus. Parkimiskohtade arv määrata parkimisnormide alusel. Teenindavate ja üldkasutatavate hoonete ning vaba-aja veetmise kohtade juurde tuleb kavandada jalgrattaparklad. Joonis 2-3. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu põhijoonisest Sauga valla ü ldplaneering toob välja, et viirsavide tõttu on Pärnu jõe ümbrus osaliselt maalihke ohuga piirkond , kuid planeeringu põhijoonisele tuginedes ei jää kavandatava DP ala maalihkeohtlikule jõelõigule. Pärnu maakonna teemaplaneeringuga on Pärnu jõgi Sauga valla alal määratletud rohekoridori na. Tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks on muuhulgas järgmised: rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada väärtuslikud taimekooslused ja elupaigad, säilitada aladele iseloomulikud looduslikud pinnavormid ja veekogude kaldaalade looduslikkus. Poollooduslikke kooslusi tuleb majandada; vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoris olevale vooluveekogule; veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada kõrgtaimestik jõgede lõunakallaste veekaitsevööndis. . Joonis 2- 4 . Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardist Kavandatav tegevus on kooskõlas Sauga valla üld planeeringuga . Kärestikukeskuse DP ala jääb üldplaneeringu kohaselt kavandatud perspektiiv s e le virgestusrajatise maa-ala le . Virgestusrajatise maa on Sauga valla üldplaneeringu kohaselt puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala. mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest: mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; mõju kaitstavatele loodusobjektidele; eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta: kumulatiivne ja piiriülene mõju – detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise kumulatiivse mõju. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju; õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu; soojus, kiirgus, lõhn – kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse ega lõhnahäiringuid . Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale. Maakasutus ja kultuuriväärtused Olemasolev olukord DP ala asub Tori vallas Pärnu jõe kallastel kunagise Sindi paisu lammutamisel rajatud tehiskärestiku ümbruses, Sindi kalevivabriku ajalooliste hoonete naabruses. Planeeringuala läbib Pärnu jõgi. Pärnu jõe vasakkaldale jääv planeeringuala külgneb nii Sindi endise vabriku kui ka hetkel töötava vabriku hoonetega. Vasakkaldal oleva planeeringualaga külgnevad hoonestatud kinnistud on üldjuhul tootmismaa sihtotstarbega, vaid Kalmaja tee 1 (katastritunnus 80901:001:0152) on 20% ulatuses tootmismaa ja 80% ulatuses ärimaa sihtotstarbega kinnistu. Planeeringuala Pärnu jõe paremkaldal piirneb ühest küljest maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustega ja teiselt poolt endiste aiamajade piirkonnaga, mis praegusel ajal on muutumas ühepereelamute piirkonnaks. Planeeringuala on valdavalt hoonestamata, ainult Kalamaja tee 3 (katastritunnus 80901:001:0153) kinnistul paikneb endine elektrijaam ja pinnaveehaare. Sindi paisu lammutamisel ja tehiskärestiku rajamisel rajati Pärnu jõe vasakkaldale ~470 meetri ulatuses ja paremkaldale ~400 meetri ulatuses maakividest kaldakindlustus. Juurdepääs planeeringualale toimub mööda munitsipaalomandis olevat Kalamaja teed, mis algab Sindi linna läbivast Pärnu maanteest Kiriku pargi (katastritunnus 74101:001:0288) ja Johann Christoph Wöhrmanni pa r gi (katastritunnus 74101:001:0297) vahelt, ning mööda Põhja tänava pikendusena rajatud uut teed. Planeeringualast ~900 meetrit piki jõge allavoolu jõe vasakkaldal asub Sindi kiriku park, ~500 meetrit piki jõge ülesvoolu jõe vasakkaldal asub Sindi väliujula ning ~1 kilomeeter piki jõge ülesvoolu asub Urge- Sindi tee ja Sindi sild. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei asu k avandatava Sindi kärestikukeskuse planeeringualal ühtegi kultuurimälestist. DP alaga külgnevale Kalamaja tee 4 kinnistule (katastritunnus 74101:001:0074 ) jääb ehitismälestis nr 16786 „Sindi kalevivabriku hoone 2“ , mille seisund on hinnatud halvaks. Eeldatav mõju Kavandatava tegevuse (arhitektuurikonkursi või du töö " Kuuk " ) kohaselt rajatakse DP alale kärestikukeskuse peahoone, mis v astavalt arhitektuursele lahendusele lahendatud ühe kompaktse hoonena . DP algatamise taotluse kohaselt paikneb võimalik hoonestusala olemasoleva Sindi kärestiku juures Pärnu jõe vaskkaldal ehituskeeluvööndis, mistõttu kavandatava tegevuse elluviimiseks tuleb Tori Vallavalitsusel tuginedes looduskaitseseaduse § 40 lg 4 esitada Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus. Kärestikukeskus kavandatakse aastaringse kasutusvõimalusega aerutamiskeskus ena, mille v õistlustaristu hulka kuuluvad jõe kohal olevad väravad, stardiplatvormid, ajutised ujuvplatvormid (päästeplatvormid) jmt rajatised. Jõkke rajatakse suurvee ja jäämineku koormusele vastupidav sammastik, mis koormuste hajutamiseks toetub vaiadest rostvärgi kaudu jõe põhjast ca 5 m sügavusel lasuvale lubjakivile. Sambad rajatakse raudbetoonist puurvaiadena. Trossid paigaldatakse vasakkaldast kuni jõe keskel asuva postide süsteemini , trossid jäävad üles ka talveks. Jõe äärde rajatavad astmestikud on kasutatavad nii veeskamiseks , võistluste ajal tribüünina, samuti niisama jõe ääres istumiseks. Lisaks nähakse ette ka veeskamiskohtade ja paadisildade rajamine nii kärestikust üles- kui allavoolu jääval alal ning kärestiku keskel võistluste ajal ohutuse ja operatiivse päästmise tagamiseks. Kärestikukeskuse päevane külastajate arv võiks ulatuda 50 inimeseni , ka sportlasi võiks olla päevas kuni 50 . Kärestikule mahub korraga aerutama kuni 10 sportlast, suurema arvu puhul pole ohutus tagatud . Võrreldes olemasoleva olukorraga hea korrastatakse kavandatava tegevuse tulemusena endise Sindi kalevivabriku hoonetega külgnev territoorium ning endise Sindi paisu äärne ala seotakse avaliku ruumiga ning muudetakse atraktiivseks puhkealaks. Kavandatava tegevusega kaasneb positiivne m õju maakasutusele, kuna maa-ala korrastatakse ning muudetakse avalikult kasutatavaks puhkealaks. Sindi kärestikukeskuse rajamine ei oma negatiivset m õju kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladel e, kuna kavandatav tegevus jääb väljapoole kinnismälestiste kaitsevöönditest. Geoloogia ja hüdrogeoloogia , pinnas, pinna- ja põhjavesi Olemasolev olukord Kavandatava tegevuse ala paikneb Liivi lahe rannikumadalikul, m aapinna absoluutkõrgus ed jäävad vahemikku 2-1 1 m . P innakate koosneb valdavalt jää-, ja jõesete te st , mida katab muld ja kohati täitepinnas. Sindi paisu piirkonnas jõe kallastel on täite- või mulla kihi lamamiks saviliiv või liivsavi, vasakul kaldal ka mudane turvas. Aluspõhjas avanevad Kes k -Devoni Narva lademe mergel, dolomiit ja lubjakivi, aluspõhja pealispind on absoluutkõrgusel -1,1 … 2,8 m. Kes k -Devoni Pärnu lademe liivakivide pealispind on absoluutkõrgusel -2,8 m. Piirkonna mullad on enamjaolt kõik ajutiselt (nõrgalt) liigniisked või alaliselt (keskmiselt) liigniisked . Vahetult jõe ääres levivad pea kõikjal lammi- gleimullad , mis on perioodilise üleujutuste mõju all. Muldasid mõjutab lisaks üleujutustele ka põhjaveesügavus ja selle kõikumine. Jõe orus levib Kvaternaari veekihi põhjavesi , selle tase sõltub veetasemest jões. Kvaternaari põhjavee tase on linnas suhteliselt maapinna lähedal (üldjuhul 0 , 3-0 , 8 m maapinnast). Sügavuselt järgmine on Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekiht . Piirkonnas asuvad mitmed kuivenduse eesmärgil rajatud maaparandusehitised. Sindi kärestiku tehnilist lahendust on täpsemalt käsitled Keskkonnaagentuuri tellitud ja AS Maves poolt 2017. a koostatud töös „ Sindi paisu avamine ja tehiskärestiku rajamine . Eksperthinnang “: Kärestik rajatakse selliselt, et seda oleks võimalik kasutada ka süstaslaalomiks, oleks allavoolu läbitav süsta- ja kanuumatkajatele ning ala- ja ülaveepoolsed kaldad oleksid ligipääsetavad igasuguse veeseisu korral. Kärestik sobitatakse võimalikult looduslähedasena olemasolevasse maastikku. Kärestiku nõlvad on planeeritud laugjatena (kaldega 1:4 ja laugemad). Kärestik koosneb põhikärestikust (laius 100 m pikkus 130 m) ja madalvoolusängist ( pealtlaius 22-28 m ja põhjalaius 5-13 m, pikkus 160 m). Madalvoolusängi nõlvade nõlvused on 1:5 vasakkalda ja 1:10 paremkaldal. Põhikärestik ja madalvoolusäng on projekteeritud 1% languga, madalvoolusängis esineb kohati lokaalseid muudatusi põhjaprofiilis (süvikud). Kärestik jääb jätkuvalt jõge paisutama. Madalvoolusängi harja absoluutkõrgus ülavees on 2,5 m, alavees on põhja absoluutkõrgus 0,8 m. Kuni 20 m 3 /s vooluhulga juures toimub vee vool madalveesängis. Madalvee voolusängi paigutatakse voolu mitmekesistamiseks kivid kärestiku kivikindlustuse peale. Voolusängi paigutatakse ka viis 5 m pikkust põhjavalli ümardunud graniitkividest. Kivigrupid paigutatakse nii, et alavee suunas ujudes oleks välditud inimese sattumine kivide vahele ning kivide vahele ei jää tühimikke, millesse sängis kõndiv inimene sisse võiks astuda. Kivide ja põhjavallide rajamisel on ette nähtud osalema kärestikuslaalomi ja vee-elustiku spetsialist, tagamaks sobivaima lahenduse elluviimine nii kalade rändeks kui slaalomi harrastamiseks. Kärestiku alal kindlustatakse kärestiku põhi, nõlvad. Põhja ja nõlvade kindlustised koosnevad maakividest, killustikust ja geotekstiilist. Rajatavast tehiskärestikust allavoolu parandatakse kalade kudetingimusi. Projektiga on ette nähtud viie kudeala rajamine kohtadesse, kus juba praegu toimub kalade kudemine või kus voolumuster ja veekogu põhjastruktuur on loonud eeldused hea-kvaliteediga kudealade rajamiseks. Kudealade rajamisel ja parandamisel laotatakse jõe põhja kiviklibu ning suuremaid voolurahustuskive. Voolurahustuskivide eesmärk on kaladele sobiva voolumustri loomine kude- ja elupaikadeks ning põhja katva kiviklibu erosiooni ja ärakande takistamine kudealadelt. Joonis 3 - 1 . Sindi kärestikuala skeem , väljavõte AS Maves 2017 tööst „ Sindi paisu avamine ja tehiskärestiku rajamine. Eksperthinnang “. Sindi kärestikukeskuse DP ala jääb Pärnu jõe (VEE1123500) piiranguvöönd isse ning ehituskeeluvöönd isse (joonis 3- 2 ) . Lisaks on Pärnu jõel ja Suurojal 10 m veekaitsevöönd, kus v astavalt veeseaduse § 119 p 5 on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks ning see on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega . Veeseaduse § 119 p 6 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet . Looduskaitseseaduse § 37 kohaselt on kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks ning kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks . Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud , ehituskeeld ei laiene sama paragrahvi lg 4 ni metatud tegevustele. Joonis 3 - 2 . Veekaitseliste objektide paiknemine DP ala suhtes (aluskaart: Maa-amet 2021) Eeldatav mõju Sindi kärestikukeskuse rajamise ks DP-s kavandatud viisil on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine vastavalt looduskaitseseaduse §-s 40 sätestatud tingimustele . E hituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ning kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu . Kärestikukeskuse peahoone on kavandatud tiheasustusega alal e ning hoone rajamisel on kohustuslik liituda ühisveevärgi- ja reoveesüsteemiga. Kavandatud tegevuse piirkonnas pakub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust osaühing Sindi Vesi . Kärestikukeskuse taristu kavandamisel on soovitatav arvestada, et k liimamuutustega kaasneb keskmise sademete hulga kasv ning temperatuuritõusuga seoses sagenevad äärmuslikud kliimasündmused nagu paduvihmad. Sademevee vooluhulga piiramiseks tule ks asfaldiga kaetud ala hoida minimaalsena ja eelistada parkimisalade katmist murukivi, sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldava kattega . DP- ga kavandatud tegevuse jaoks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine vastavalt looduskaitseseaduse §-s 40 sätestatud tingimustele . DP koostamisel ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 37 sätestatud kalda piiranguvööndi nõuetest ning veeseaduse § 119 p 5 ja 6 sätestatud veekaitsevööndi nõuetest. Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik Olemasolev olukord Pärnu jõgi on määratletud Pärnu maakonna planeering us rohelise võrgustiku koridorina toimiva vooluveekoguna . Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse. Taimestikust leidub DP alal peamisel rohttaimi, vähesel määral on kõrghaljastust Pärnu jõe paremal kaldal kärestikust allavoolu. Kaitsealuseid taimeliike Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel DP alal ei leidu. Samuti ei ole registreeritud kaitstavate linnuliikide leiukohti, kuid teadaolevalt on jõe koridor siiski mitmete lindude poolt kasutatav. Loodusvaatluste andmebaasi andmetel esineb selles piirkonnas näiteks kosklaid, sõtkaid, erinevaid kajakaid, vesipappe jne. Joonis 3 - 3 . Arhitektuurivõistluse võidutöö „ Kuuk “ vaade kärestikukeskuse välialale. Eeldatav mõju Peamiseks meetmeks rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks on vastavalt maakonnaplaneeringule uute paisude rajamise vältimine. Kavandatava tegevusega ei planeerita DP alale ühtegi objekti, mis võiks mõjutada kalade rändetingimusi. Jõe põhja rajatav sammastik ei kujuta endast kaladele liikumistakistust. Sammaste rajamise töid plaanitakse teostada madalvee ajal, mil jõgi on koondunud vasakkaldasse rajatud sängi ja töödeks vajalik ala jõe keskel ei asu vees . Kavandatava tegevusega kaasneb haljasalade korrastamine ja rajamine. Haljasalade täpne paiknemine selgub DP koostamise käigus. Detailplaneerinuala jõelõigus ei ole EELIS-es registreeritud kaitstavate linnuliikide leiukohti, kuid jõe koridor on siiski eeldatavalt ja teadaolevalt erinevate linnuliikide elupaigaks ning välistada ei saa kokkupõrkeriski, mille tekitavad jõele paigaldatud trossid. Jõega seotud linnustiku kaitseks on soovituslik trossid teha lindudele nähtavaks, et neil oleks võimalik kokkupõrkeid vältida. Selleks on võimalik paigaldada elektriliinidel kasutatavaid märgiseid, mida illustreerib näide järgneval joonisel. Joonis 3 - 4 . Trosside nähtavaks tegemiseks kasutatavate märgiste võimalused Kärestikukeskuse haljastuse kavandamisel tuleb vältida võõrliikide nimekirja kuuluvate taimede kasutamist. Kärestikukeskuse võistlusala sammastiku rajamise tööd kavandatakse tehnilistel põhjustel madalvee perioodi l . Kui projekti edasistes etappides see asjaolu peaks muutuma, siis on vajalik uuesti kaaluda mõju Pärnu jõe elustikule ja looduskaitselistele väärtustele. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad Olemasolev olukord Kavandatava tegevuse piirkonnas leiduvad EELIS andmebaasi andmetel järgmised kaitstavad loodusobjektid (joonis 3- 5 ) : Pärnu jõe hoiuala Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindala on 696,3 ha, millest 98% moodustab Pärnu jõe akvatoorium. Hoiuala paikneb ka Sindi linna läbival jõelõigul. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu ( Cobitis taenia ), võldase ( Cottus gobio ), jõesilmu ( Lampetra fluviatilis ), lõhe ( Salmo salar ) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus ) elupaikade kaitse. Joonis 3 - 5 . Kaitstavad loodusobjektid kavandatava tegevuse piirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2021) Lisaks eelmainitu le asuvad EELIS-e andmetel projektialal või selle lähistel järgmised kaitsealuste liikide leiukohad : käsitiivalised – Pärnu jõgi ja Sindi piirkond on registreeritud II kaitsekategooria käsitiivaliste elupaikadeks. Erinevaid liike on alal tuvastatud 6 ja nendeks on: põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane, tiigilendlane, suurvidevlane ja hõbe-nahkhiir. Osade loetletud liikide elupaikadeks on määratletud ainult jõega piirnevad alad, osad puhul aga ka jõe kaldapiirkonnad. Hink ja võldas on mõlemad III kaitsekategooria liigid, kelle elupaikadeks on Pärnu jõgi ka kavandatava tegevuse piirkonnas. Mõlemad liigid on Natura 2000 loodusala kaitse-eesmärkideks ja seetõttu käsitletakse neid Natura hindamise peatükis. Eeldatav mõju Pärnu jõe hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Natura 2000 Pärnu jõe loodusalaga. Neil aladel ühtivad ka kaitse-eesmärgid (sh kalaliigid, hink ja võldas, kelle registreeritud leiukohad jõelõigul asuvad) , mistõttu on kavandatava tegevuse mõju hoiualale ja liikidele hinnatud Natura hindamise peatükis. Siinkohal tuleb siiski välja tuua, et Sindi paisu kinnistule (katastritunnus 74101:001:0341 ) kavandatakse kärestikukeskuse peahoone rajamist. Tegemist on alaga, mis varasemalt oli vee all ja muutus kuivaks pärast Sindi paisu lammutamist. Pärnu jõe hoiuala piir järgib Sindi paisu kinnistul varasemat, enne paisu lammutamist, eksisteerinud veepiiri. Niisiis toimub kavandatava tegevuse puhul taristu rajamine Pärnu jõe hoiualale, kuigi paisu lammutamise tagajärjel on veepiir taandunud, jõesäng muutunud looduslikumaks ning juurde tekkinud kuiva ala ei saa sisuliselt lugeda Pärnu jõe osaks ning seetõttu ei eeldata jõe ega sealsete liikide elupaikade hävitami st ega kahjustami st. Piirkonnas registreeritud k äsitiivaliste jaoks moodustab jõe koridor toitumisala ja liikumiskoridori. Kavandatava tegevuse üheks osaks on trosside paigaldamine vasakkaldast kuni jõe keskel asuva postide süsteemini. Trosside süsteem hõlmab seega osaliselt jõe koridori, jõe paremkallas jääb vabaks. Nahkhiirte kokkupõrkeriskide kohta sarnaste struktuuridega ei ole just palju uuringu te tulemusi, kuid on siiski viiteid, et nahkhiired põrkavad elektriliinide, telekommunikatsioonitornide jm inimtekkeliste objektidega kokku pigem harva ja kokkupõrgete riski hinnatakse madalaks . Arvestades, et tegemist ei ole ka väga mastaapse ja kogu jõe koridori hõlmavate trossidega, ei ole tõenäoline nahkhiirtele olulise ebasoodsa mõju esinemine. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne k aitstavatele loodusobje k tidele pikaajalise olulise ebasoodsa mõju esinemist (vt ka ptk 3.5 Natura eelhindamine). Natura eel hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD ) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD ). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" . KeHJS -e ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis - ) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada K S H protsess. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid jms). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. K avandatava tegevuse kohta kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine Kavandatavaks tegevuseks on veespordi- ja kärestikuaerutamise keskus e rajamine endise Sindi paisu alale Sindi linna ning osaliselt Pulli ja Vainu küla territooriumitele. Selleks kavandatakse Pärnu jõe kaldale vajaliku taristu ning Pärnu jõkke nn väravate süsteemi rajamist . J õkke ehitatakse suurvee ja jäämineku koormusele vastupidav sammastik , s ammaste le paigaldatakse roostevabast nelikanttorust postid ning postidele toetatakse samast materjalist ja sama ristlõikega tala . Trossid paigaldatakse vasakkaldast kuni jõe keskel asuva postide süsteemini ( vt joonis 1-3 ) . Tö ö d e teostamist kavandatakse tehnilistel põhjustel madalvee perioodile , mil jõgi on koondunud vasakkaldasse rajatud sängi ja töödeks vajalik ala jõe keskel ei asu vees. Sindi paisu kinnistule (katastritunnus 74101:001:0341) kavandatakse kärestikukeskuse peahoone rajamist. Tegemist on alaga, mis varasemalt oli vee all ja muutus kuivaks pärast Sindi paisu lammutamist. Pärnu jõe loodusala piir järgib Sindi paisu kinnistul varasemat, enne paisu lammutamist, eksisteerinud veepiiri. Niisiis toimub kavandatava tegevuse puhul taristu rajamine Pärnu jõe loodudsalale , kuigi paisu lammutamise tagajärjel on veepiir taandunud, jõesäng muutunud looduslikumaks ning juurde tekkinud kuiva ala ei saa sisuliselt lugeda Pärnu jõe osaks. Detailplaneeringu ala piirkonnas on Pärnu jõgi inimtegevusest mõjutatud olnud juba aastaid. Varasemalt Sindi paisu tõttu, mis mõned aastad tagasi on likvideeritud. Paisu likvideerimise järgselt on DP ala piirkonda rajatud tehiskärestik, ka jõe kaldad ei ole ehitustööde järgselt looduslikud vaid on inimese kujundatud. Kavandatava tegevuse sisu osas annab ülevaate ptk 1, seda sii n kohal ei dubleerita. Kavandatava tegevuse ga kaasnevad olulisemad muutused keskkonnas on seotud maismaaga ja jõe veekeskkonda ei puuduta. Samuti piirduvad need valdavalt ehitusperioodiga ja on seetõttu ajutised. Ehitusaegsete tegevuste m õjuala Natura loodusala jões võib üldiselt hinnata lokaalseks ja see piirdub rajatava väravate süsteemi asukohaga. Kuna veesisese id tö i d ei kavandata, siis pole ette näha ka heljumi teket. Kasutusaegselt saab Pärnu jõe veekeskkonnaga seotult välja tuua tehiskärestikul aerutamise, korraga saab kärestikku kasutada kuni 10 aerutajat. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatav tegevus asub osaliselt Natura 2000 võrgustiku Pärnu jõe loodusala territooriumil, mistõttu on see ala ka tegevuse võimalikus mõjualas (joonis 3-6) . Joonis 3 -6 . Pärnu jõe loodusala paiknemine DP ala suhtes (aluskaart: Maa-amet, 2021) Pärnu jõe loodusala (EE0040345) on Natura alade võrgustikku arvatud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615 k). Loodusala pindala on ca 860 ha ning see on loodud kolme loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja viie sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Pärnu jõe loodusalaga kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu jõe hoiuala Pärnu maakonda jääva osaga (KLO2000293), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse. Tabelis 3-1 on antud ülevaade loodusala kaitse-eesmärkidest. Tabel 3 -1 . Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused Kaitse-eesmärkideks olevad elupaigad Kirjeldus Standardne andmebaas Kaitsekorralduskava Pindala (ha) Esinduslikkus Pikaajaline kaitse-eesmärk jõed ja ojad (3260) Need on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud (ka endisest Sindi paisust allavoolu jäävad kärestikulised lõigud) . Elupaigatüüp on kaitsekorralduskava andmetel Suudmest kuni Reiu jõe suudmeni (sh kavandatava tegevuse piirkond) määratud hea (B) looduskaitselise seisundiga ja esinduslikkusega C. Elupaik asub kavandatava tegevuse mõjualas. 700 B Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseline seisund Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses vähemalt hea (B). lamminiidud ( 6450) Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk olla üsna erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni. Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu ( Türi maastikukaitsealal ) ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas. 30 B Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi maastikukaitseala kaitsekorraga . Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. puisniidud (*6530) Hõreda puurindega põrandkooslus on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on arenenud ka epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora . Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu ( Türi maastikukaitsealal ) ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas 4 A Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi maastikukaitseala kaitsekorraga. Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Kaitse-eesmärkideks olevad liigid Kirjeldus NOTEREF _Ref33785501 \h \* MERGEFORMAT 8 Standardne andmebaas Kaitsekorralduskava Liigi esinemine loodusalal Hinnang alale liigist lähtuvalt Pikaajaline kaitse-eesmärk harilik hink ( Cobitis taenia ) Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht . Kudemine algab harilikult juuni esimesel poolel, kui vee temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 113,5 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B. harilik võldas ( Cottus gobio ) Võldas on väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab kala jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik ritraalsed ( kiirevoolulised, madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga ) e kärestikulised jõelõigud. tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B. j õesilm ( Lampetra fluviatilis ) Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks. Pärnu jões on silmupüük lubatud. Pärnu jões esineb jõesilm kuni Tarbja paisuni (123,8 km suudmest) ning enamikes harujõgedes. Ilmselt esineb silmuvastseid hajusalt kõikjal jõe alam- ja keskjooksu põhjasetetes. tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B. lõhe ( Salmo salar ) Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Varem oli Pärnu jões lõhele sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m pikkune langulõik ning Pärnu jõe lõheasurkonna seisundit peeti kaitsekorralduskavas kriitiliselt halvaks (s.o enne S indi paisu lammutamist) . Sindi paisu lammutamise järgselt on aga lõhele kudemiseks kättesaadavad ka kõik Sindist ülesvoolu jäävad sobivad kärestikud. Kaitsekorralduskavas hinnatakse koelmualadena lõhele potentsiaalselt sobivateks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud jõe suudmest kuni Esna jõe suudmeni . haruldane B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B. p aksukojaline jõekarp ( Unio crassus ) Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Pärnu jõe loodusalal võib paksukojalise jõekarbi levikualaks lugeda Pärnu jõe Jändja paisust kuni suudmeni. Üldjoontes on paremateks elupaikadeks kiirevoolulised jõealad, mis ühtivad jõesilmu kudemisaladega. tavaline A Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on A. Tõenäoliselt ebasoodsa te mõju de pro gnoosim ine Natura alade le Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevateks saab lugeda need loodusala kaitse-eesmärgid (liigid ja elupaigad ), mis on kavandatava Sindi kärestikukeskuse piirkonnas esindatud , st jõe elupaik ning sealsed liigid . Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidest üks elupaigatüüp- jõed ja ojad. Vastavalt Pärnu jõe hoiuala kaitsekorralduskavale tagab selle elupaiga säilitamine ka kaitstavate liikide soodsa seisundi säilimise. Minimaalsed muutused keskkonnas on oodatavad k avandatav tegevus e ehitusperioodi l , vähem kasutusperioodil . Mõju prognoos on esitatud kaitse-eesmärkide kaupa Tabel 3-2 . Tabelis toodud hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardsel andmevormil, kehtival kaitsekorralduskaval , EELIS andmebaasi andmetel ning ekspertteabel. Tabel 3 - 2 . Mõju prognoosimine Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele. Kaitse-eesmärkideks olevad elupaigad/liigid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise tulemus jõed ja ojad (3260) Elupaik ja selle levik ei kajastu EELIS andmebaasi Natura elupaikade kaardikihtides, mistõttu on siinkohal tuginetud Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 andmetele. Elupaiga esinduslikkus kavandatava tegevuse piirkonna (Reiu jõe suudmest endise Sindi paisuni) jõelõigul on B ja looduskaitseline seisund B ja üldine looduskaitseline väärtus B . Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Elupaiga mitmekesisuse mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Sindi plaanitava kärestikukeskuse piirkonnas on tegemist just kärestikulise jõ elõi guga , täpsemalt endise paisu piirkonnas taastatud tehiskärestikuga . Kaitsekorralduskava kohaselt on jõe kaldaid kahjustavate tegevuste ärahoidmiseks ja kallaste looduslikkuse säilitamiseks piisavad kehtiva seadusandlusega (LKS, VeeS ) sätestatud piirangud. Elupaiga mõjuteguritena tuuakse välja paisud (peamine elupaika kahjustav pais – Sindi pais – on tänaseks lammutatud); väiksemad inimtekkelised voolutakistused (truubitorud jms) ; ebapiisav info elupaiga kohta ning maaparanduse mõjud. Kavandatav tegevus ei seostu ühegi väljatoodud mõjuteguriga. Antud juhul on tegemist Sindi linna s , Pulli ja Vainu külades asuvale jõelõigu le kärestikuspordi harrastamise jaoks väravate süsteemi rajamisega. Kavandatava tegevuse rajatakse jõe elupai ka raudbetoonist sammastik (postid, mis kannavad risti üle jõe kulgevaid trosse, mille kolge kinnituvad väravad), mis ei tõkesta jõe vee liikumist ega tekita veerežiimi muutusi. Postid rajatakse jõkke madalvee perioodil, mil tööala ei asu vees. E hitusprotsess on seega kavandatud selliselt, et heljumi teke oleks minimeeritud , mistõttu ebasoodsa mõju tekkimi ne jõe elupaigale on välistatud . Kärestikukeskuse väravate süsteemi (postid, trossid) olemasolu (p ü siv mõju) ei muuda veerežiimi ega tõkesta veevoolu . Samuti ei ole kärestikukeskuse kasutamine (aerutamine) tehiskärestikul elupaika mõjutav tegevus, kuna konkreetselt aerutamise alal (tehiskärestikul) ei ole tegemist ka kalaliikide kudemiseks sobiva alaga − need asuvad tehiskärestikust allavoolu (vt ka joonis 3-2). Lähtudes eel nevast ei saa ebasoodsa mõju tekkimist jõe elupaigale eeldada . Mõju on välistatud. lamminiidud (6450) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud. puisniidud (*6530) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud. harilik hink Hinku esineb Pärnu jões vähearvukalt ja hajusalt, välistada ei saa isendite esinemist kavandatava tegevuse piirkonnas . Liigi soodsa seisundi säilimine põhineb aga just elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil . Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures) . Mõju on välistatud. harilik võldas Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik kärestikulised jõelõigud. V õldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures) . Mõju on välistatud. jõesilm Vastavalt kaitsekorralduskava andmetele esineb jõesilm Pärnu jões suudmest kuni Sindi paisuni ning koeb regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul (peale Sindi paisu lammutamist eeldatavalt ka ülesvoolu) . Liigi täiskasvanud isendid liiguvad kudemisrändel jõkke, endise Sindi paisu alusesse kudemiskohta ja ilmselt ka ülesvoolu ning seejuures läbivad kavandatava tehiskärestiku. Kärestikukeskuse rajamine ei too kaasa rändetakistuse rajamist, veevoolu , vee kvaliteedi ega muude tingimuste muutusi . Liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures) . Mõju on välistatud. l õhe Lõhe täiskasvanud isendid elavad meres ja anadroomse siirdekala na rändavad jõgedesse sigima. Lõhe kudemine ja marja inkubatsiooniaeg on oktoober-aprill. Pärnu jões asuvad s igimispaigad endise Sindi paisu alusel kärestikul ja sellest ülesvoolu . Kärestikukeskuse rajamine ei too kaasa rändetakistuse rajamist, veevoolu, vee kvaliteedi ega muude tingimuste muutusi . Kaitsekorralduskava toob välja, et l iigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil . Jõe elupaiga olulist ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata. Mõju on välistatud. paksukojaline jõekarp Vastavalt kaitsekorralduskavale on karbi väärtuslikuks leiukohaks ja sigimisalaks endise Sindi paisu alune piirkond. Jõekarbi soodsa elupaiga säilimine on üldiselt tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi täitmisega. Jõe elupaiga olulist ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata. Mõju on välistatud. Natura hindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et kärestikukeskuse rajamisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda täis- ehk asjakohase hindamise etappi. Müra , vibratsioon ja valgus K avandatav tegevus ega kaasnev müra ja vibratsiooni on eeldatavalt kõige suuremad kärestikukeskuse peahoone ning sellega seotud taristu ehitusperiood il . Sindi kärestikukeskuse valguslahendus ei ole eelhinnangu koostamise ajaks veel valminud. Kohalikult omavalitsuselt saadud info põhjal kavandatakse jõe valgustamist treeningute, ürituste ja võistluste ajal , muul ajal lülitatakse jõe valgus välja. Püsivalt jäävad valgustatuks kaldapromenaad ja kärestikukeskuse hoone. Kuna DP ala asub Sindi linnas, kus on juba olemasolev tänavavalgustus, siis eeldatavalt ei oma täiendava tänavavalgustuse rajamine märkimisväärset mõju ümbritsevale keskkonnale. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine Kavandatava tegevuse puhul võib eeldada ehitusjäätmete teket keskuse rajamise etapis ning olmejäätmete teket keskuse tavapärase töö käigus. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja leida võimalus i materjalide taaskasuta miseks . Taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitava d ) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Ehitust ööde etapis peavad piirkonnas olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kavandatava tegevuse e nergiamahukus seisneb eelkõige keskuse peahoone ning selle juurde kuuluva taristu rajamise ning kasutamisega. Energiamahukust ja loodusvarade kasutamist on võimalik vähendada projekteerimislahendustega ning ehitusmaterjalide valimise l keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamisega . Sotsiaalmajanduslik mõju Sotsiaalmajanduslike mõjude all käsitletakse antud eelhinnangus soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Sindi linna ning Pulli ja Vainu külade arengu, sotsiaalsete vajaduste ning inimese tervise edendamise seisukohalt võib kavandatavat kärestikukeskuse rajamist tervikuna positiivseks pidada. Kavandatud tegevustega suurendatakse inimeste puhkamise ja sportimise võimalusi, samuti luuakse eeldused piirkonna edasiseks arenguks . järeldus, keskkonnameetmed Käesolev K S H eelhinnang on koostatud Sindi kärestikukeskuse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja arhitektuurikonkursi võidutöö „ Kuuk “ lahenduse põhjal . K S H eelhinnangu andmisel lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded “ . Käesolevas töös jõuti järeldusele, et kavandatud lahenduse kohane projekti elluviimine ei too kaasa olulisi ja pikaajalisi mõjusid Pärnu jõe vee seisundile ning seetõttu puuduvad ka mõjud vee-elustikule, sh kalastikule . Läbi viidud Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et kärestikukeskuse rajamisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda täis- ehk asjakohase hindamise etappi ning seetõttu puudub ka Natura 2000 alade kaitsest lähtuv vajadus algatada K S H . Vastavalt KeHJS § 2 2 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. DP- ga kavandatava tegevuse puhul ei ole alust eeldada kavandatavate tegevuste ellu viimise ga olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole otstarbekas. DP- ga kavandatud tegevuse jaoks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine vastavalt looduskaitseseaduse §-s 40 sätestatud tingimustele . Järgnevalt on loetletud määruse nr 31 kohased keskkonnameetmed , millega tuleb arvestada kavandatava tegevuse elluviimisel: planeeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete ja rajatiste edasise ekspluatatsiooni käigus; DP- ga kavandatud tegevuse jaoks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine vastavalt looduskaitseseaduse §-s 40 sätestatud tingimustele. . K avandatava tegevuse elluviimisel tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 37 sätestatud kalda piiranguvööndi nõuetest ning veeseaduse § 119 p 5 ja 6 sätestatud veekaitsevööndi nõuetest. asfaldiga kaetavat pinda kavandada minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket. e hitustööd tuleb planeerida selliselt, et võimalikult vähe mõjutatakse säilitatavat kõrg haljastust . Ehitustööde ajal kaitsta puid juure ja tüvekaitse meetmetega ; Kärestikukeskuse haljastuse kavandamisel tuleb vältida võõrliikide nimekirja kuuluvate taimede kasutamist. Käesolevas hindamises on arvestatud, et k ärestikukeskuse võistlusala sammastiku rajamise tööd ajastatakse tehnilistel põhjustel madalvee perioodiks. Kui projekti kavandmise edasistes etappides kavandatav tegevus selles osas muutub, siis on vajalik uuesti kaaluda mõju Pärnu jõe elupaigale ja elustikule (sh Natura 2000 Pärnu jõe loodusalale). Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal. Tagada töökorras tehnika kasutamine ning vältida naftasaaduste jm kemikaalide lekkeid. Soovituslik on jõele paigaldatavad trossid märgistada, et minimeerida kokkupõrkeriski linnustiku jaoks (vt näide Joonis 3- 4 ).
Tori Vallavolikogu 18.11.2021 otsuse nr Lisa 1 - planeeritava maa-ala asukohaskeem
Detailplaneeringu ala
Võimalik hoonestusala
P Perspektiivne parkla
Olemasolev juurdepääsuteede võrk
Olemasolev kergliiklusteede võrk
Perspektiivne kergliiklusteede võrk
P
LÄHTESEISUKOHAD
Sindi linnas Sindi kärestikukeskuse detailplaneeringu koostamiseks.
ÜLDOSA
Planeeringuala asub Tori vallas, osaliselt Sindi linnas, osaliselt Vainu ja Pulli külades Pärnu jõe
kallastel. Planeeringuala suurus on ~14 ha. Planeeringuala hõlmab osaliselt kinnistuid Sindi pais
(katastritunnus 74101:001:0341), Kalamaja tee (katastritunnus 74101:001:0316), Kalamaja tee
3 (katastritunnus 80901:001:0153) ja Pärnu jõgi V1 (katastritunnus 73001:001:1471) ning
Veejaama (katastritunnus 73001:008:1006) kinnistut kogu ulatuses.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimine,
kinnistule Sindi pais kärestikuspordi harjutus- ja võistluskeskuse ning jõeäärse puhkeala
rajamiseks ehitusõiguse andmine, planeeringualale läbimõeldud ja turvaliste juurdepääsude
loomine, kärestiku keskuse ja puhkealade toimimiseks vajaliku taristu asukohtade määramine
ning looduslikult kauni jõeäärse ala atraktiivseks puhkealaks muutmine arvestades Sindi
väärtusliku maastiku eripärasid ja tähelepanuväärseid elemente.
Planeering teeb ettepaneku maa-ala ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks
sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega maaüksusteks.
Tootmismaa sihtotstarbega maaüksus on vajalik planeeringualal oleva veehaarde tarbeks
eraldiseisva kinnistu moodustamiseks.
Detailplaneering teeb ettepaneku Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks ulatuses, mis on
vajalik keskuse peahoone, võistlustaristu, pealtvaatajate ala/puhkeala, veesõidukite
veeskamiskohtade, paadisildade ja muu asjakohase taristu rajamiseks.
OLEMASOLEV OLUKORD
ASUKOHT, HOONESTUS JA HALJASTUS
Planeeringuala asub Tori vallas Pärnu jõe kallastel kunagise Sindi paisu lammutamisel rajatud
tehiskärestiku ümbruses, Sindi kalevivabriku ajalooliste hoonete naabruses. Planeeringualast
~900 meetrit piki jõge allavoolu jõe vasakkaldal asub Sindi kiriku park, ~500 meetrit piki jõge
ülesvoolu jõe vasakkaldal asub Sindi väliujula ning ~1 kilomeeter piki jõge ülesvoolu asub Urge-
Sindi tee ja Sindi sild.
Planeeringuala läbib Pärnu jõgi. Pärnu jõe vasakkaldale jääv planeeringuala külgneb nii Sindi
endise vabriku kui ka hetkel töötava vabriku hoonetega. Vasakkaldal oleva planeeringualaga
külgnevad hoonestatud kinnistud on üldjuhul tootmismaa sihtotstarbega, vaid Kalmaja tee 1
(katastritunnus 80901:001:0152) on 20% ulatuses tootmismaa ja 80% ulatuses ärimaa
sihtotstarbega kinnistu. Planeeringuala Pärnu jõe paremkaldal piirneb ühest küljest
1
maatulundusmaa sihtotstarbega maa-üksustega ja teiselt poolt endiste aiamajade piirkonnaga,
mis praegusel ajal on muutumas ühepereelamute piirkonnaks.
Planeeringuala on valdavalt hoonestamata, ainult Kalamaja tee 3 (katastritunnus
80901:001:0153) kinnistul paikneb endine elektrijaam ja pinnaveehaare. Sindi paisu
lammutamisel ja tehiskärestiku rajamisel rajati Pärnu jõe vasakkaldale ~470 meetri ulatuses ja
paremkaldale ~400 meetri ulatuses maakividest kaldakindlustus.
Juurdepääs planeeringualale toimub mööda munitsipaalomandis olevat Kalamaja teed, mis
algab Sindi linna läbivast Pärnu maanteest Kiriku pargi (katastritunnus 74101:001:0288) ja
Johann Christoph Wöhrmanni pagi (katastritunnus 74101:001:0297) vahelt, ning mööda Põhja
tänava pikendusena rajatud uut teed.
LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
Pärnu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala Pärnu linna mõjualas linnalise
keskkonnaga kohalikus keskuses Sindi väärtuslikul maastikul ja külgneb rohekoridorina toimiva
Pärnu jõega. Sindi väärtusliku maastiku läbiv element on järskude kallastega lammiorus voolav
Pärnu jõgi, erinevates kohtades avanev kaunis vaade jõele ning jõe kallastel välja kujunenud
asustus eeskätt kalevivabriku ümber kujunenud linnamaastik.
Maakonnaplaneeringus on antud suunised üldplaneeringutes linnalise asustusega alade
arendamiseks. Muuhulgas on eesmärgiks väärtustada väljakujunenud ruumilist linnastruktuuri,
miljööd ja ajaloolist ehituspärandit, säilitada linna- ja asulasüdameid, toetada seal teenuste
mitmekülgsust ning siduda vee-äärsed alad avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja
ühiskondlikke ehitisi.
Kavandatav planeering ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga kuna see ei avalda negatiivset
mõju Sindi väärtuslikule maastikule vaid pigem aitab paremini eksponeerida ja tutvustada
kultuuriajaloolist, looduslikku ja identiteediväärtust ning kasutada olemasolevat looduslikku ja
puhkeväärtust ning turismipotentsiaali. Samuti ei sea kavandatav planeering ohtu Pärnu jõe
toimimist rohekoridorina.
Planeeringualal, mis jääb Pärnu jõe vasakkaldale kehtib Sindi linna üldplaneering, mille kohaselt
asub planeeringuala osaliselt puhkealade maal ning osaliselt veekogu maal. Sindi paisu
lammutamisel ja tehiskärestiku rajamisel muutus Pärnu jõe laius paisu piirkonnas, veepiir
taandus ja tekkis juurde kasutatavat maad. Sellise arenguga ei ole Sindi linna üldplaneeringus
arvestatud ning nüüdseks veekogu alt vabanenud maale ei ole määratud juhtotstarvet.
2
Alal kehtiva Sauga valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Pärnu jõe paremkaldale jääv
osa virgestusrajatiste maal. Virgestusrajatise maa Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on
puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala.
Antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek Pärnu jõe vasakkaldal maakasutuse juhtotstarbe
muutmiseks ning ehituskeeluvööndi vähendamiseks kärestiku keskuse ja selle tugistruktuuride
rajamiseks. Sellest tulenevalt on tegemist Sindi linna üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Sindi linna üldplaneeringuga antud suunised kavandatavale tegevusele:
Linnakodanike tervise huvides tuleb mitmekesistada puhkamis- ja sportimisvõimalusi
ning rajada uusi mängu- ja spordiväljakuid. Ka olemasolevatele puhkealadele tuleb
tagada hõlbus kergliikluse juurdepääs. (ptk 2.3.6. Säästva ja tasakaalustatud arengu
tingimused);
Planeerimisel, elamualade korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastust
käsitleda võrdväärse elemendina keskkonna tehislike elementidega (hooned, teed,
kommunikatsioonid) (ptk 2.3.6. Säästva ja tasakaalustatud arengu tingimused);
Uute hoonete ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonete
kaugvaadete koridoridega (jõevaated, vaated loodusobjektidele või miljööväärtuslikele
aladele).
Detailplaneeringuid koostades tuleb kuritegevuse ennetamise planeerimiseks läbi viia
kohaliku probleemipildi kaardistamine ning kohaliku probleempildi analüüs ja
diskussioon;
Arvestada turvalise keskkonna teguritega nagu võimalus lihtsalt orienteeruda (selged
liiklusskeemid, tänavanimed, viidad, jalakäijate ülekäigukohad), mõistlikult valgustatud
ja piisavalt laiad jalgteedega varustatud tänavad, autode parkimise võimalused,
pimedate ja nn kahtlaste kohtade puudumine jmt.
Sauga valla üldplaneeringuga määratud üldised kasutamis- ja ehitustingimused virgestusrajatise
maa-alal on järgnevad:
maa-alale on võimalik rajada mänguväljakuid ja terviseradu;
detailplaneeringu koostamisel on võimalik maa-alale püstitada rajatisi nagu
mänguväljakute kompleks, laululava, seikluspark, teemapark, väliujula, vabaõhu
tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala jms
ning kokkulepitava osatähtsuse ulatuses maa-alast ka vastava otstarbega hooneid;
tagada kõrghaljastuse säilimine.
MAAKASUTUSPIIRANGUD
Planeeritaval alal kehtivad järgmised maakasutuspiirangud:
puurkaev (Keskkonnaregistri kood PRK0006475) Kalamaja tee 3 katastriüksusel;
3
geodeetilised märgid (nr 213420 Kalamaja tee katastriüksusel, nr 213413 Kalamaja tee 3
katastriüksusel ja nr 205620 Veejaama katastriüksusel);
Pärnu jõe (Keskkonnaregistri kood VEE1123500) piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd;
avalik ja avalikult kasutatav veekogu Pärnu jõgi (Keskkonnaregistri kood VEE1123500);
Suuroja (Keskkonnaregistri kood VEE1145000) piiranguvöönd;
Pärnu jõe hoiuala (Keskkonnaregistri kood KLO2000293) NB! Seoses kärestiku
rajamisega muutus jõe laius ja veepiir, Pärnu jõe hoiuala piir kulgeb enne paisu
lammutamist olnud veepiiri mööda;
III kategooria kaitsealuse liigi hink (Cobitis taenia) leiukoht (Keskkonnaregistri kood
KLO9120983) NB! Seoses kärestiku rajamisega muutus jõe laius ja veepiir, mistõttu on
osad elupaigana märgitud kohad hävinud ja Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus
selles osas ebatäpne;
III kategooria kaitsealuse liigi võldas (Cottus gobio) leiukoht (Keskkonnaregistri kood
KLO9102677) NB! Seoses kärestiku rajamisega muutus jõe laius ja veepiir, mistõttu on
osad elupaigana märgitud kohad hävinud ja Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus
selles osas ebatäpne;
maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik 500mm ja suurem (koodid 190000013 ja
190000014);
veealune vee ja kanalisatsiooni torustik jões (koodid 190000015 ja 190000016);
sideehitis maismaal (170171758);
elektrimaakaabelliin (KKL118538860, MKL230032077, MKL233100095);
ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED
Vajalik koostada nõuetekohane geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500
Elektritaristuga ristumised tuleb kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga
KSH eelhinnang ja Natura eelhinnang
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul.
EELHINNANGUTE KOKKUVÕTE
……
VALLA SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS
4
Planeeringu koostamisel ja ülesannete lahendamisel tuleb arvestada järgnevate
seisukohtadega:
Lahendada juurdepääs planeeringualale ja planeeringuala liiklusskeem sh pääs
veesõidukiga jõele, autode/busside parkimine. Planeeringualale peab olema juurdepääs
sõiduautoga sh veesõidukite veeskamiseks, bussiga, veokiga ning kergliiklusvahenditega.
Kergliikluse ühe liikumisteena kasutada kinnistut Vabriku kanal (katastritunnus
74101:001:0290) ning kinnistut Pärnu mnt 28 (katastritunnus 74101:001:0008) (Pärnu
mnt 28 hoonete ning Pärnu mnt 38 (katastritunnus 74101:001:0002) ja Pärnu mnt 40
(katastritunnus 74101:001:0006) hoonete vahelist ala. Arvestada perspektiivse
juurdepääsuga läbi Pärnu mnt 50 kinnistu (katastritunnus 74101:001:0005)
tänavakoridori Pärnu maantee L5 (katastritunnus 74101:001:0344) suunas.
Näha ette hoonestusalad ehitusõigusega kavandatavatele hoonetele s.h keskuse
peahoone, ning määrata asukohad võistlusala pealtvaatajate ning võistlustaristu
rajatiste, veeskamiskoha(kohtade) ning paadisildade jaoks:
o Keskuse peahoone jaoks vajalik ehitusalune pindala on 300 m2;
o võistlusala pealtvaatajate ala (võistlusvälisel ajal ohutult kasutatav avalik
puhkeala) on vajalik kogu kärestiku ulatuses peamiselt jõe vasakkaldale, vähemal
määral ka paremkaldale;
o võistlustaristu hulka kuuluvad jõe kohal olevad väravad, stardiplatvormid,
ajutisted ujuvplatvormid (päästeplatvormid) jmt;
o võistlejate ja pealtvaatajate puhkealad sobitada planeeringualale. Planeeringuala
peab olema multifunktsionaalne nt talvel mingi osa kasutatav uisuväljakuna;
o veeskamiskohad ja paadisillad nii kärestikust üles- kui allavoolu jääval alal ning
kärestiku keskel võistluste ajal ohutuse ja operatiivse päästmise tagamiseks.
Teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks ulatuses, mis on vajalik keskuse
peahoone, võistlustaristu, pealtvaatajate ala, puhkealade, veesõidukite
veeskamiskohtade, paadisildade ja muu vajaliku taristu rajamiseks.
Planeeringualal olevate katastriüksuste ümberkruntimine ja sihtotstarvete määramine
vastavalt tegelikule olukorrale (arvestades Pärnu jõe veepiiri, olemasoleva veehaarde
suurust) ja planeeringulahendusele.
Planeeringuala hoonete (ja rajatiste) veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamiseks
vajalikud OÜ Sindi Vesi tehnilised tingimused.
Välisvalgustuse sh võistlusala valgustuse ja planeeringuala hoonete (ja rajatiste)
elektrivarustusega liitumiseks vajalikud Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused.
Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada kaugkütte või lokaalsete lahenduste
(soojuspumbad) baasil. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe
kasutamine.
Sideühenduste tarbeks planeerida mikrotorustik lähima valguskaabiühenduseni.
Lahendada planeeringuala haljastus.
5
Kalamaja 1 ja Kalamaja 3 kinnistutel kehtib 10.10.2017. a Sindi Linnavalitsuse otsusega nr 373
kehtestatud Raho Forell detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks oli olemasolevate kruntide
piiride muutmine, kruntide ehitusõiguse määramine, olemasolevate rajatiste (kalakasvatus-
basseini ja kalatiigi) ümberehitamine ja endise lammutatud kalakasvatushoone asukohale uue
hoone rajamine. Planeeringu seletuskirja kohaselt on varasemate planeeringutega jõe
ehituskeeluvööndit vähendatud 15 m-le. Kalamaja tee 1 krundi ida- ja lõunaküljel on viidud
hoonestusalad krundi piirini, ülejäänud alal kehtiva ehituskeeluvööndi piirini. Kalamaja tee 3
krundil on ehitiste ja rajatiste hoonestusala kogu krundi ulatuses. (HEJ, pais, veeväljavoolu tiik,
kaldakindlustused jm selle tarbeks vajalikud rajatised.)
KOOSTAMISE PROTSESS
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus
Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu
Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar CD-l
Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“.
KOOSTÖÖ
Detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb:
Keskkonnaamet
Päästeamet
Keskkonnaagentuur (Pärnu jõgi V1 valitseja volitatud asutus)
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud:
Raho OÜ (Kalamaja tee 3 kinnistu omanik)
Rahandusministeerium
Muinsuskaitseamet
Eesti Aerutamisföderatsioon
Elektrilevi OÜ
OÜ Sindi Vesi
Piirnaabrid: Kalamaja tee 1, 2a, 4, Pärnu mnt 28, 38, 40 ja 50 omanikud
Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori
Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada detailplaneeringu
menetlemise protsessi käigus.
6
AJAKAVA
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu koostamine ja seisukohtade
küsimine: neli kuud
Detailplaneeringu ja KSH algatamine ja algatamisest teatamine: kaks kuud
Planeeringu koostaja hankimine: kaks kuud
Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine
(eskiislahendus): kolm kuud.
Planeeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks ning
Rahandusministeeriumile täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks:
kolm kuud
Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud
Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud
Planeeringu esitamine Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks: kaks kuud
Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud
PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustatakse
lähteseisukohti protsessi käigus.
Koostas:
Sigrit Kasemets
üldplaneeringu spetsialist
19.01.2021
7