Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1-05-10-2021 Algus kell 11.00, lõpp kell 12.45 Aeg ja koht: 05.10.2021, Pärnu, Pikk tn 16b, II korruse saal. Koosolekut juhatas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse juhataja Kalev Kaljuste, selgitusi küsis planeeringute järelevalve nõunik Tiiu Pärn. Koosolekut protokollis ruumilise planeerimise peaspetsialist Raine Viitas. Arvamuste ärakuulamisel osalesid arvamuste esitajad Ingmar Saksing ja Marko Kalle ning nende ja lisaks Ats Lõhmussaare, Lembitu Holding OÜ , An u ja Arvo Jõgiberti lepinguline esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere, Urmas Vahur ning Muinsuskaitseameti esindaja Terje Luure. Teamsi vahendusel osalesid Pärnu Linnavalitsuse esindajad Silver Smeljanski, Kaido Koppel, Janno Poopuu , Henri Eessalu ning AB Artes Terrae OÜ planeerija Mart Hiob . Pärnu Linnavalitsus esitas 06.09.2021 Rahandusministeeriumile Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Vastavalt planeerimisseaduse § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine. ESITATUD ARVAMUSED Janno Poopuu : Detailp laneeringut on menetletud esialgu üldplaneeringut muutva na, p ärast uue üldplaneeringu kehtestamist üldplaneeringu kohasena. Planeeringu eesmär k on kinnistule elamuala arendamine. Planeeringu koostamise aluseks on keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ja muinsuskaitse eritingimused. Algselt olid hoonete mahud kavandatud suuremad aga sellega linnavalitsus ei nõustunud. Avalikustatud planeeringulahenduse kohaselt on alale kavandatud kaks korterelamut kokku 20 korteriga . P arkimine on lahendatud omal kinnistul. Hooned on 2-korruseli sed , lisaks katusealune korrus ja maa-alune korrus . Hoonete kõrguse määramisel lähtuti n aabruses asuvate hoonete kõrgus t est. Henri Eessalu : H aljastusnõue 30% tuleneb üldplaneeringust , haljasala on määratud piirkonnale omaselt krundi sügavusse. Hoonetele on määratud arhitektuurivõistluse korraldamise kohustus. Pirkka - Marja Põldvere : Lähteseisukohtade järgi pidi h oovipoolne maja olema 1-korruseline, lisaks katusekorrus. Planeeringuga on aga kavandatud hoonetele neli korrust – soklikorrus, kaks põhikorrust ja katusekorrus. Otsitud on erinevaid põhjus i , miks lähteseisukohad enam planeeringulahendusele ei kohaldu ning miks majad just nii kõrged võib kavandada. Suur-Sepa tn 26 kinnistu omanikud tahtsid ehitada korrusmaja aga linnavalitsus ei lubanud , kuna ek s pert Leele Välja hinnangu kohaselt see ei sobi nud piirkonda. Kinnistule e hitati nelja korteri ga kaks paari s maja. Nüüd aga planeeringualal sama eksperdi poolt sama põhimõtet eiratakse. Ka uus üldplaneering rõhutab piirkonna terviklikkus t , miljöö d , proportsionaalsust. Kõik üldplaneeringu eesmärgid oleksid saavutatavad, kui majad oleksid väiksemad. Üldplaneeringus on planeeringuala väikeelamumaa, kuhu on lubatud väikesed kortermajad : r eeglina üks elamu kinnistul , üks korrus ja lisaks katusekorrus. Planeeringuga lubatakse ehitada tegelikult kolm 4- korruselist maja. Ka arhitektuurivõistlus ega pole võimalik tagada hoone sobivust piirkonda, k una planeering vastavaid tingimusi ei sea. Ingmar Saksing : Teadsime, et alale on volikogu algatanud planeeringu ja sinna kavandatakse pooleteistkordsed majad (põhikorrus ja katusekorrus). Nüüd aga kavandatakse 2500 m 2 suurusele krundile ligikaudu sama palju ehitusõigust. Seda on piirkonda arvestades liiga palju . Pirkka-M arja Põldvere : Linna valitsusel on kohustus järgida, analüüsida, kuula t a erinevaid arvamusi. Linna planeerimisel on oluline v õrdse kohtlemise printsiip. Kui naaberkinnistule ei lubatud kavandada kortermaja, siis jääb segaseks, miks Karusselli tn 20 kinnistule on see sobiv. Henri Eessalu : Ü ldplaneeringu suurem eesmärk on kesklinna ja selle lähipiirkonna tihendamine. Kaido Koppel : Esimene planeeringu lahendus polnud linnavalitsusele vastuvõet av. Lahendust on koostamise käigus korduvalt muudetud ja kohendatud. Oleme valdavalt arvestanud ka naabrite ettepanekutega. K ui tehakse ettepanek uid, siis saame neid ka kaaluda. Planeeringuala asub muinsuskaitseala kaitsevööndis, seepärast pidime arvestada ka muinsuskaitse eritingimus tega. Urmas Vahur : Kinnistule on veetud ca 15 000 tonni jäätmeid, liiva, betooni. Tundub, et kinnistu omanik püüab maapinda tõsta. Kuidas tagatakse, et hoone d ei ehitata tegelikult kõrgemaks kui planeeringus ette nähtud suhteline kõrgus. Karusselli tn 25 kinnistu vastu ehitatakse nii kõrge hoone, mida pole k unagi Karusselli tänaval varem olnud. Karusselli tn 25 vaatest muutub olukord oluliselt, sh vaated ja valgustingimused. V arjutus tekib siis, kui päev on lühike. Kaido Koppel: M aterjali veo pärast kinnistule oleme algatanud ehitusjärelevalve. Mart Hiob : Planeeringus on hoone maksimaalne suhteline kõrgus määratud 10 m, absoluutkõrgus 13,8 m. Lubatud on ehitada üks maa-alune korrus, kaks maapealset korrust ja lisaks katusealune korrus. Maa-alusele korrusele on lubatud soojasõlm jms , e luruume maa alla pole kavandatud. See on fikseeritud ka planeeringus. M aa alla pole ka parkimist kavandatud. Insolatsioooni on kontrollitu d, k avandatava hoone ja Karusselli tn 25 maja vahele jääb tänavakoridor, see on piisavalt suur , et ülemäärast varjutust ei tekiks. Pirkka-Marja Põldvere : O leme korduvalt tähelepanu juhtinud, et vajalik on teha mitmed uuringud: insolatsioon , liiklusuuring, mõju uuring maapinnale maa-aluse korruse e h itamiseks. Kaido Koppel : T eeme insolatsiooni analüüsi ja lisame selle planeering umaterjalidele . Pirkka-Marja Põldvere : Linnavalitsus el on kavas Karusselli tänava liiklusuuringu tegemine . Mõistlik on selle uuringu läbiviimine enne detailplaneeringu kehtestamist. Janno Poopuu : O leme arutanud linnavalitsuse liiklusspetsialistidega planeeringulahendust. N ad on leidnud, et 20 auto lisandumine tänavale ei tekita liikluskaost. Mõttena on see uuring välja käidud, kuid see sõltub, mi da kavandatakse Supeluse tänavale. Pirkka-Marja Põldvere : L inn avalitsus küll väidab, et probleeme liiklusega pole kuid seda peab ennem uurima ja siis o tsustama. Urmas Vahur : 20 auto t võib kinnistule mahtuda, kuid igas majas on suvel külalised, kell e autod pargitakse tänavale. Kohalikud elanikud ei saa suvel tihti parkida oma kodu juures, sest suvitajate autosid on tänavad täis. Avalikustatud planeeringu le lisatud illustratsioonis ei ole näidatud tänava ääres olevat haljasriba, see j ätab mulje, et sinna saab ka parkida. Kaido Koppel : L innavalitsus võib tänaval parkimise ära keelata . Kõik elanikud peavad parkima omal kinnistul. Detailplaneeringuga on ette nähtud, et uute hoonete elanikud peavad parkima omal kinnistul ja nõuetekoha sed parkimis kohad on alale ette nähtud. Urmas Vahur : Olemasolevate hoonete ajaloolist kujunemist arvestades kõikidel kinnistutel pole võimalik parkida. Kohalikud elanikud peaksid saama tänaval parkida, linna ja ranna külalised aga ei peaks saama suvel tänaval parkida . Detailplaneeringuga v äljaspool kinnistut parkimise keelamine ei ole kontrollitav. Henri Ees s alu : Me ei saa paari suvise kuu järgi planeerida linnas parkimiskohti. Oleme järginud uues üldplaneeringuis toodud põhimõte t - 1 parkimis koht korteri kohta. Ingmar Saksing : P arkimiskohti ja autosid saab vähendada, kui tihendada elamutega piirkonda vähem . Oleme nõus kortermaja de planeerimisega , kuid need peaksid olema väiksema mahuga ning kokku kuni 15 korteriga. Marko Kalle : Ma elan 18 korteriga Aisa tn 12 elamus , suvel tänaval parkida pole võimalik , lihtsalt pole vaba ruumi . Kaido Koppel : Linnavalitsus püüab läbi planeerimise l eida linnruumi sobiv at lahendus t . P eame kaaluma veel lahendus variante. E dastame planeeringu ning liikluse ja parkimisega seotud esitatud arvamused vastavale linnavalitsuse osakonnale, liiklusspetsialistid vaatavad lahenduse üle ja tee vad omad ettepanekud. Terje Luure : M uinsuskaitse eritingimustega on antud ette vaid hoonete maksimaalsed kõrgus ed ja hoonete iseloom , haljastusprotsent. Linnavalitsusele on planeeringu koostamiseks jäetud väga suur kaalutlusruum. Urmas Vahur : T undub, et linnavalitsus eelistab arendaja huve ja ei kaitse kohalikke elanikke. Karusselli tänaval on valdavalt ühekordsed elamud katusekorrusega , erand iks vaid K arusselli tn 27. S elle maja ehitasid nunnad heategevuseks , seepärast on see suurem kui teised majad tänaval. Planeeringuala kõrval asub nn kolemaja. Nimetatud erandeid ei peaks tooma eeskujuks ja piirkonda kujundama just nende hoonete järgi. Oleksin tahtnud kaasa rääkida kohe planeeringu algatamisest saadik, kuna planeeringulahendus mõjutab mind. M ind kaasas linnavalitsus alles siis, kui lahendus oli valmis. Kaido Koppel : Me peame olema neutraalsed , mitte kellegi poolt ega vastu . Vaatame planeeringulahenduse veelkord üle ja täiendame seda. Planeeringust peab selgelt välja tulema, mida ja miks kavandatakse. Käsitleme proportsionaalsust, sobivust linnaruumi , hindame kaasnevaid mõjusid . Lahendusega peab olema nõus ka kinnistu omanik, ta peab otsustama, kas on valmis kompromissiks naabritega. Planeeringuteated saadame kõikidele naabritele , loodame, et registris on õiged andmed . Lisaks p aneme teated ajalehte , veebi lehe le . Pirkka-Marja Põldvere : K ui linn lubab ühele kinnistule suured kortermajad, siis naabritel tekivad samasugused ootused. Peabki vaatama suuremat mõju ja piirkonda, sest v õrdse kohtlemise printsiip on oluline. Pirkka-Marja Põldvere : Linnavalitsus tugineb planeeringu koostamisel muinsuskaitse eritingimustele, eritingimused on aga teinud sama isik, kes planeeringut. See pole õige, sest arendaja palgatud konsultant teeb tingimused, mida arendaja ise soovib. Terje Luure : M uinsuskaitse eritingimuste koostamiseks peab olema eriluba , eritingimused kooskõlastab Muinsuskaitse amet. Eritingimuste koostajal ei ole keelatud teha sama detailplaneeringut. Kaido Koppel : Muinsuskaitse eritingimused vaatab üle Muinsuskaitseameti komisjon ja kiidab selle heaks või saadab tagasi täiendamiseks . Alles pärast heakskiitmist on võimalik eritingimusi kasutada planeeringu koostamiseks. Urmas Vahur: Mulle teeb muret must muld, mis on kinnistule toodud betooni ja jäätmete all. Selle peaks koorima ning taaskasutama. Kirjalike arvamuste ärakuulamise tulemusena lepit i kokku, et Rahandusministeerium saadab Pärnu Linnavalitsusele Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu tagasi lahenduse ülevaatamiseks ning täiendamiseks. Täiendamist ja ülevaatamist vajavad teemad on fikseeritud käesolevas protokollis (välja toodud paksu kirjaga). Raine Viitas /allkirjastatud digitaalselt/
Pärnu Linnavalitsus Teie 06.09.2021 nr 8-4/4342/2021-88
[email protected] Meie 13.10.2021 nr 14-11/6237-4
Karusselli tn 20 kinnistu
detailplaneeringu tagastamine
Pärnu Linnavalitsus esitas 06.09.2021 Rahandusministeeriumile Pärnu linnas Karusselli tn 20
kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 138 lõike 1 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks
ja heakskiidu saamiseks.
Detailplaneering algatati Pärnu Linnavolikogu 05.03.2020 otsusega nr 8. Detailplaneeringut
on menetletud esialgu üldplaneeringut muutvana, pärast uue üldplaneeringu kehtestamist
üldplaneeringu kohasena. Pärnu Linnavalitsuse 21.06.2021 korraldusega nr 422 võeti
detailplaneering vastu ning avalik väljapanek toimus ajavahemikul 12.‒26.07.2021, mille
kestel esitati kolm kirjalikku arvamust PlanS § 135 lõike 2 tähenduses.
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse
osakonna Pärnu talitus 5.10.2021 vaidlevate osapoolte ‒ detailplaneeringu avalikul
väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava
kohaliku omavalitsuse ärakuulamise. Ärakuulamise tulemusena lepiti kokku, et
Rahandusministeerium saadab Pärnu Linnavalitsusele Karusselli tn 20 kinnistu
detailplaneeringu tagasi lahenduse ülevaatamiseks ning täiendamiseks. Ärakuulamisel kokku
lepitud teemad, mis vajavad üle ülevaatamist ja täiendamist, on fikseeritud protokollis
„Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1-05-10-
2021“, mis on käesoleva kirja lahutamatu lisa.
Lähtuvalt eeltoodust tagastame Pärnu Linnavalitsusele Karusselli tn 20 detailplaneeringu.
Paberkandjal planeeringumaterjalidele palume tulla järgi Rahandusministeeriumi
regionaalhalduse osakonna Pärnu talitusse aadressil Pärnu, Pikk tn 16b.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisa(d):
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1-05-10-2021,
4 lk
Lisaadressaadid:
E. Pulk
K. Jõerand-Vahur, U. Vahur
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
Muinsuskaitseamet
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2