dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kohtudokumentide edastamine kohtuasjas

Rahandusministeerium · 13. oktoober 2021
Viit
1.1-21/7103-1
Registreeritud
13. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-21 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.1-21/2021
Vastutaja
Heili Jaamu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
2. november 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Mändla otsuse motiivid LM, 1-20-1651.asice153 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.10.2021 14:30 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Kohtudokumentide edastamine kohtuasjas nr 1-20-1651 Tere Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval edastab Teile järgmised dokumendid (lisatud manusena): * 12.10.2021 koostatud muu dokument, dokumendi koostaja Monika Järve Lugupidamisega Monika Järve Referent Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval 4479 521 Käesolev kiri on Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval poolt saadetud menetlusdokument. Kui Teie ei ole kirja adressaat või kiri on muul põhjusel sattunud teie kätte ekslikult, palume sellest viivitamatult teavitada e-posti aadressil [email protected]. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille levitamine kõrvalistele isikutele on lubamatu. KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2020, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1651 (19267000939) Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Marie-Liis Orav Kriminaalasi Urmas Mändla süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi lühimenetluse korras Ringkonnaprokurör Küllike Kask Süüdistatav Urmas Mändla Isikukood või sünniaeg: 38309274223 Elu- või asukoht ja aadress: vabaduses Lai 17-67, Pärnu; viibimiskoht Tallinna Vangla Kontaktandmed: 58854354; [email protected] Kodakondsus: Eesti Haridus: põhi Emakeel: eesti keel Ülalpeetavad: ei ole Töökoht või õppeasutus: 100% töövõimetuspensionär Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 2019. aastal kolmel korral Tõkend: vahistatud alates 27.11.2019 Kaitsja Tsiviilkostja Kannatanu vandeadvokaat Rünno Roosmaa, RÕA korras Pärnu Linnavalitsus, esindaja jurist Kristi Matiisen OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem, lepinguline esindaja jurist Juri Kononov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 180 lg 1, 3, § 182 lg 1, § 310 lg 1, § 313 kohus o t s u s t a s : 1. Süüdi tunnistada Urmas Mändla kogu esitatud süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise kuupäev, s.o 27.11.2019. 2. Tsiviilhagi 2.1. Jätta kannatanu OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi tsiviilhagi Urmas Mändla suhtes rahuldamata. 2.2. Rahuldada kannatanu OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem tsiviilhagi tsiviilkostja Pärnu Linnavalitsuse suhtes osaliselt, s.o summas 67 262 ja välja mõista see tsiviilkostjalt Pärnu Linnavalitsuselt. Tsiviilhagi tasuda OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem arveldusarvele nr EE484204278605770204. Kohtuotsuse jõustumisel on kannatanul õigus tasumata väljamõistetud hagisumma täitmiseks täitemenetlusse. 3. Menetluskulud 3.1. Välja mõista süüdimõistetult Urmas Mändlalt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 384,12 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha osaliselt summas 400 eurot, kokku 784,12 eurot, mille tasumine võimaldada KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul, kohustades Urmas Mändlat tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 65,30 ning viimasel kuul 65,82 eurot. Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920700053011 . Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. 3.2. Jätta riigi kanda osa süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast summas 476 eurot (alus: KrMS § 180 lg 3), põlevvedeliku ekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 193 eurot (alus: KrMS § 180 lg 3) ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 255 eurot (alus: psühhiaatrilise abi seaduse § 1 lg 3 ja § 19), kokku 924 eurot. 3.3. Seoses Urmas Mändla suhtes esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmisega jätta KrMS § 182 lg 1 alusel tsiviilhagi menetlemisest tingitud kaitsjakulud summas 896,28 eurot kannatanu OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem kanda ning seeläbi välja mõista kannatanult riigi tuludesse menetluskuluna 896,28 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas või EE522200221013264447 Swedbankis, viitenumber 99920700053024 . Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. 4. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel , kui nimetatud asjaolu saabub enne kohtuotsuse jõustumist. 5. Asitõendid 5.1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde: pakendis nr 2 olev DVD-plaat Suur-Jõe 58, Pärnu, turvakaamera videosalvestistega (I kd tl 48); pakendis nr 3 olev DVD-plaat Papiniidu 17, Pärnu, turvakaamera videosalvestistega (I kd tl 52); pakendis nr 4 olev DVD-plaat Lao 17, Pärnu, turvakaamera videosalvestistega (I kd tl 56); pakendis nr 5 olev DVD-plaat Lao 8, Pärnu, turvakaamera videosalvestistega (I kd tl 58); pakendis nr 6 olev DVD-plaat 29.10.2019 kell 01:26 hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvestisega (I kd tl 60). 5.2. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel pakendis nr 1 olev söestunud räbu, milline asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas. 6. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtumenetluse pooltele ja kinnipidamisasutusele ning jõustumisel edastada Rahandusministeeriumile riigi kanda jäänud menetluskulude tasumise korraldamiseks ja Lääne prefektuurile asitõendi hävitamise korraldamiseks. Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. KrMS § 318 lg 2 kohaselt tsiviilkostja võib esitada tsiviilhagisse või avalik-õiguslikku nõudeavaldusse puutuva apellatsiooni. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule (RKL 3-1-1-44-15). Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). Motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Urmas Mändla t süüdistatakse selles, et tema 29.10.2019 ajavahemikul kella 00:37 kuni 00:50 Pärnu linnas Suur-Jõe tn 58 sisenes lukustamata ukse kaudu OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi taara vastuvõtupunkti, eesmärgiga see põlema panna. U. Mändla süütas kaasavõetud tikkudega tahtlikult taara vastuvõtupunkti siseruumi tagumise seina juures asunud prügikasti, milles olid kilekotid, paberkott ja paberid. Nähes, et prügikast hakkas põlema, lahkus U. Mändla koheselt taara vast uvõtupunktist ja suundus Suurej õe Selveri poole. Tulekahju käigus hävisid taarapunkti hoone, kaks taaraautomaati Wincor Nixdorf Revendo , vastuvõetud taara ja plastkastid. Oma tahtliku tegevusega põhjustas U. Mändla OÜ-le Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem varalise kahju 77 262 eurot. Seega U. Mändla , oma tahtliku tegevusega, s.o võõra asja hävitamisega , kui sellega on tekitatud oluline kahju, pani toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust , leiab, et U. Mändla süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi on täies mahus tõendamist leidnud. Samuti puudub käesolevas asjas kohtumenetluse poolte vahel igasugune vaidlus süüdistuse tõendatuses , mis on uuritud tõendite järgi kahtlusteta ka kinnitust leidnud. I. Süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. KarS § 203 lg 1 koosseis us sätestatakse vastutus võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Seega tuleb U. Mändla KarS § 203 lg 1 alusel vastutuse jaatamiseks täita süüteo objektiivne koosseis, mis hõlmab endast järgmist: võõras asi; võõra asja rikkumine või hävitamine; olulise kahju tekitamine, põhjuslik seos võõra vara rikkumise või hävitamisega; Subjektiivsest küljest nõuab nimetatud süüteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust koosseisu asjaolude, s.h ka tagajärje suhtes. Kohus, uurides kriminaalasjas kogutud tõendeid ning neid omavahel kõrvutades, on seisukohal, et U. Mändla on toime pannud talle süüdistuses esitatud süüteo ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid on usaldusväärsed, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendite kogumisel on järginud kriminaalmenetluse norme. 1.1. KarS § 203 lg 1 objektiivne koosseis : Objektiivne koosseis on tõendatud järgmiste tõendite kogumis: Aleksandr Gaiduki 29.10.2019 koostatud süüteoteate vorm 29.10.2019 Suur-Jõe 58, Pärnu toimunud taarapunkti süütamise kohta (I kd tl 2) – tõendab aset leidnud põlengut, selle toimumise aega ning kohta; OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi kahjuavaldus 29.10.2019 öösel taara vastuvõtupunkti süütamisega seoses (I kd tl 4) – tõendab tekitatud kahju suurust, mis ületab KarS § 12 1 p-s sätestatud olulise kahju suuruse, kvalifitseerudes KarS § 12 1 p-s 2 sätestatud suureks kahjuks ning asjaolu, et süüdatud objekt oli U. Mändla jaoks võõras; Päästeameti 29.10.2020 vastus päringule, milles avaldatakse , et 29.10.2020 kell 01:28 sai H äi rekeskus teate tulekahjust Suur -Jõe 58, Pärnu asuva taara vastuvõtupunktis. Päästemeeskonna kohale saabudes põles taara vastuvõtupunkt lahtise leegiga. Eesruumi uks oli lukustamata, kus oli ühtlasi ka tulekahju alguspunkt. Tulekahju levis läbi taaraautomaadi vaheseina tagumisse ruumi, mis sai tule- ja kuumakahjustusi, päästjad avasid tulekollete avastamiseks vaheseina ja lage. Kogutud informatsiooni põhjal on alust kahtlustada, et tulekahju on saanud alguse tahtlikust lahtise tule kasutamisest kõrvaliste isikute poolt (I kd tl 5-6) – tõendab tulekahju toimumise aega ja kohta ning tulekahju tehiolusid (põleng lahtise leegiga, kahtlus süütamise osas); 04.11.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega, mis viidi läbi Pärnu linnas Suur-Jõe 58 territooriumil asuvas taara vastuvõtupunktis, mis tõendab tulekahju toimumise kohta ja tule levikut, samuti kahjustuste ulatust, s.t sisuliselt taara vastuvõtupunkti hävi mist (I kd tl 19-35); t unnistaja Ave Rannak 01.11.2019 ütlused, mis tõendavad AS Kanpol juures asuva taara vastuvõtupunkti tulekahju asjaolusid – aega ja kohta ning U. Mändla võimalikku seost tulekahjuga (I kd tl 36-38); 01.11.2019 äratundmiseks esitamise protokoll, milles tunnistaja Ave Rannak tundis ära fototabeli fotol 3 kujutatud meesterahva, kes 09.08.2019 süütas Kanpol kauplus-lao territooriumil paberipressi ja 02.09.2019 prügikonteineri. Fotol nr 3 kujutatud mees käib pidevalt kauplus-lao Kanpol territooriumil ja ilmselt tema süütas ka 29.10.2019 kella 00:36-00:52 vahelisel ajal Kanpol kauplus-lao territooriumil asuva taaraputka, kuna tema on seotud varase mate süütamistega ja isik lonkamise tõttu on kergesti äratuntav (I kd tl 39-41); v äljatrükk 28.10.2019-29.10.2019 teenistuslehest, mis tõendab politseile seoses taaraautomaadi põlenguga aadressil Suur-Jõe 58, Pärnu, tehtud väljakutset (I kd tl 45-46); 07.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll tunnistaja Ave Rannaku väljastatud turvakaamera salvestistest Pärnu linnas Suur-Jõe 58 ajavahemikust 00:36-01:30, kust nähtub 25.10.2019 kell 23:34 paiku Kanpol kauplus-lao parkimisplatsil liikuv tumedates riietes meesterahvas, kes lonkab ja kannab paremas käes punast kilekotti; 29.10.2019 kella 00:36 paiku Kanpol kauplus-lao parkimisplatsi Riia mnt poolses otsas liikuv ning lonkav tumedates riietes kilekotiga meesterahvas, kes suundub taara vastuvõtupunkti poole; 29.10.2019 kella 00:52 paiku Kanpol kauplus-lao taara vastuvõtupunkti poolt tõusev suitsupilv; 29.10.2019 kella 01:22 paiku taara vastuvõtupunkti juurest tulev ja suuremale põlengule viitav suitsupilv; 29.10.2019 kella 01:27 paiku sündmuskohal viibivad isikud, intensiivne põlengule viitav suitsupilv ja taara vastuvõtupunkti asukohast välja ulatuv lahtine leek – tõendab tulekahju toimumisele eelnenud ajal Kanpol kauplus-lao parkimisplatsil toimunud liikumist, tulekahju teket ja asukohta (I kd tl 47-48); 07.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll Papiniidu 17 asuvast Circle K Eesti AS Papiniidu teenindusjaamast väljastatud turvakaamerate videosalvestustest ajavahemikust 29.10.2019 kell 00:25-00:31, mis tõendab, et Circle K Eesti AS Papiniidu teenindusjaama tanklat külastab isik, kes kannab tumedat kapuutsiga jopet. Käes on isikul punane Rimi kilekott ning liigub Suur-Jõe tänava suunas. Samuti nähtub antud DVD-plaadil tšekk 29.10.2019 kell 00:26 ostetud sigarettidest West Blue . Isik videosalvestistel sarnaneb U. Mändla le (I kd tl 51-52) ja oma ütlustes on seda kinnitanud ka viimane ise, et on toimepanija ; 08.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll Pärnu linnas Lao 17 asuvast Roverto OÜ väljastatud turvakaamerate 29.10.2019 videosalvestistest ajavahemikus 00:25-00:55, mis tõendavad tumedas jopes, kilekotti kandva ja suitsetava isiku liikumist mööda Lao tänavat (I kd tl 55-56); 08.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll Reldor OÜ asukohaga Pärnu linn, Lao 8, turvakaameratele ligipääsu omava juhtivuurija Ago Kärtmanni poolt 04.11.2019 võetud turvakaamerate videosalvestistest ajavahemikust 29.10.2019 kell 00:34-00:35 (turvakaamera kellaaeg 26 minutit ees), mis tõendab Suur-Jõe tänavalt Lao tänavale liikuvat isikut, kes suitsetas ja hoidis käes kilekotti (I kd tl 57-58) , mis haakub süüdistatava kuriteo asjaolude omaksvõtuga ; 08.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll kõnesalvestisest hädaabinumbrile 112, mis tehti seoses 29.10.2019 tulekahjuga AS Kanpol juures (I kd tl 59-60) , tõendab süüdistuses toodud tagajärje aset leidmist ; Päästeameti asjatundja arvamus 29.10.2019 Pärnu linnas aadressil Suur-Jõe 58 taara vastuvõtupunkti põlengust ja tekkepõhjustest ning järeldusest, mille kohaselt on kõige tõenäolisemalt tegemist kuritahtliku lahtise tule kasutamisega (I kd tl 63-66); Swedbank AS 20.12.2019 vastus päringule kriminaalasjas nr 19267000939, mis tõendab U. Mändla poolt pangakaardi kasutamist 29.10.2019 kell 00:26 Circle K Pärnu Papiniidu teenindusjaamas su mmas 3,80 eurot (I kd tl 77-79) – haakub tõendite loetelu punktis 9 nimetatud tõendiga, millelt nähtub samal kuupäeval ja samal kellaajal U. Mändla poolt sigarettide maksumuses sooritatud ost – sisuliselt asetab U. Mändla 29.10.2019 kell 00:26, s.o enne põlengu toimumist, sündmuspaiga lähedusse; 19.12.2019 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 171, mis viidi läbi psühhiaater Andrus Tikerpe poolt U. Mändla vaimse seisundi kindlakstegemiseks ning milles on mh avaldatud U. Mändla poolt temale inkrimineeritava kuriteo kohta antud ütlused, mille kohaselt „ Lõpuks panin kilekoti automaati ja panin tule otsa “ ning mille kohaselt uuritaval esineb kerge vaimne alaareng ning mille kohaselt uuritaval ei esinenud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal seisundit, mis võis mõjutada olulisel määral isiku teadvust ja käitumist ning takistada tal adekvaatselt oma tegudest aru saada, kuid esines seisund, mis ei võimaldanud temal oma tegusid juhtida (I kd tl 127-131); 27.11.2019 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kahtlustatava U. Mändla kohta koos fototabeliga, mis tõendab U. Mändla kahtlustatavana kinnipidamise aega, kohta, isiku riietust ja esialgse kahtlustuse sisu (I kd tl 132-143); k ahtlustatava U. Mändla 27.11.2019 ülekuulamise protokoll, milles ta tunnistab teo toimepanemist ning süütamise asjaolusid (I kd tl 144-145); 28.11.2019 vahistamistaotlus ja 28.11.2019 kohtumäärus U. Mändla vahistamise kohta kahtlustatavana Suur-Jõe 58 asuva OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi taaravastuvõtupunkti süütamises (I kd tl 149-156); kannatanu OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi hagiavalduse aluse ja eseme täpsustamine, mis tõendab kannatanule tekitatud kahju suurust (I kd tl 183-189); m odus operandi . Juba 20.11.2015 eestkoste määrusest nähtub, et Pärnu Linnavalitsus on avaldanud, et U. Mändla on Pärnu EIRK-s toetatud elamise teenusel viibides tekitanud tulekahjueelse olukorra (I kd tl 81 pöördel). Lisaks on asja materjalides väärteoprotokollid 2019. aastast (I kd tl 163-167), millistest nähtub, et U. Mändla on süüdistusele eelneval perioodil vähem kui kahekuise aja vältel kolmel korral (s.o 09.07.2019, 08.08.2019 ja 01.09.2019) pannud toime süütamisi. Eelnevalt loetletud tõendite kogumiga on tõendamist leidnud 29.10.2019 varajastel tundidel toimunud põleng ja selle asjaolud, mh asjaolu, et taara vastuvõtupunkti süütas U. Mändla , tekitades tagajärjena kannatanu le OÜ Pandipakendi Autom atiseeritud Käitlussüsteem varalise kahju summas 77 262 eurot. 1.2. Subjektiivne koosseis U. Mändla pani teo toime kavatsetusega , kuna kahtlustatavana ülekuulamisel U. Mändla avaldas, et „ Tanklast läksin kaupluse Kanpol poole mõttega, et seal asuv taarapunkt põlema panna./…/Läksin sinna kohe mõttega taarapunkt põlema panna .“ Seal juures U. Mändla pidi tagajärje saabumist – s.o olulise varalise kahju tekitamist – pidama vähemalt võimalikuks ja seda möönma, seega tagajärje osas on U. Mändla l tuvastatav vähemalt kaudne tahtlus. 1.3. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. 1.4. Süü Isiku süü tuleb KarS § 34 järgi tuvastada kahetasandiliselt : 1) nn bioloogilis -psühholoogilise ehk meditsiinilis -juriidilise meetodi alusel: kõigepealt peab kindlaks tegema nn meditsiiniliste (bioloogiliste) tunnuste esinemise (vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäirega) ja seejärel tuleb süüd analüüsida; 2) nn juriidiliste (psühholoogiliste ) tunnuste alusel (võime mõista oma teo keelatust või suutlikkus juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamale keelatusest ). 1.4.1. Süü meditsiinilised tunnused Ekspertiisiaktis on tuvastatud järgmine: U. Mändla l esineb kerge vaimne alaareng (RHK-10 järgi F70.0) ja sõltuvus alkoholist (RHK-10 järgi F10.20); s õltuvus alkoholist on ravitav, kasutades medikamentoosset ra vi ning psühhosotsiaalseid meetmeid. Uuritaval esinev kerge vaimne alaareng on elukestev seisund; u uritaval esineva alkoholisõltuvuse ravita jätmisel võib uuritav edaspidiselt olla ohtlik teda ümbritsevale keskkonnale temal esineva impulsiivsuse ning afektlabiilsuse tõttu ; U. Mändla l ei esinenud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel seisundit, mis võis mõjutada olulisel määral tema teadvust ja käitumist ning takistada tal adekvaatselt oma tegudest aru saada, kuid esines seisund, mis ei võimaldanud temal oma tegusid juhtida; U. Mändla oli talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolest piiratud süüdivusseisundis, ta oli talle süüksarvatud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest , oli võimeline endale oma tegudest aru andma, kuid ei olnud võimeline neid juhtima temal esineva impulsiivsuse ning afektlabiilsuse tõttu (I kd tl 128). KarS § 34 kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega; ajutise raske psüühikahäirega; nõrgamõistlikkusega; nõdrameelsusega või; muu raske psüühikahäirega. Maakohtu hinnangul võimaldavad loogiliselt seostatud asjaolud , et : U. Mändla l esineb sõltuvus alkoholist , mis on eksperdi hinnangul on ravitav, kuid millise ravi eestkostja poolt tegelikkuses korraldatud ei olnud (sellel peatub maakohus täpsemalt otsuse tsiviilkostja vastu esitatud hagi analüüsimisel ) , koostoimes eluk estva kerge vaimse alaarenguga, viia järelduseni temal teo toimepanemi se ajal esinenud psüühikahäire mõju tõdemiseni antud teo toimepanemisel. Täpsemalt on ekspert leidnud , et U. Mändla oli talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal piiratud süüdivusseisund ile viitavas seisundis – s.t ta oli talle süüksarvatud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest , oli võimeline endale oma tegudest aru andma, k uid ei olnud võimeline neid juhtima temal esineva impulsiivsuse ning afektlabiilsuse tõttu . Kohus peab usaldusväärseks ekspertiisiaktis tuvastatu d meditsiinilisi järeldus i , et U. Mändla l esinesid teo toime panemise ajal süüdimatuse tunnused meditsiiniliste tunnuste alusel, sest eksperdi järeldused on arusaadav a lt jälgitavad, selged ja põhjendatud. Järgnevalt tuleb aga analüüsida süü juriidilisi tunnuseid , s.t kas süü meditsiinilised tunnused kattuvad juriidilistega, s.t. mõlemal juhul esineb võime mõista oma teo keelatust või suutlikkus juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamale keelatusest . 1.4.2. Süü juriidilised tunnused Riigikohus on märkinud, et on võimalik, et isikul esinevad teo toimepanemise ajal süüdimatuse meditsiinilised tunnused, kuid tema võime mõista teo keelatust ja oma käitumist selle arusaamise järgi juhtida on kohtu hinnangul säilinud. Samas võib normikohane käitumine tulenevalt tema psüühilisest seisundist tema jaoks olla siiski konkreetses situatsioonis raskendatud . Olukorras, kus isikul esinevad süüdimatuse meditsiinilised tunnused, kuid tema süüdimatus KarS § 34 mõttes on välistatud, lasub kohtul seetõttu kohustus anda hinnang ka sellele, kas inimese psüühiline seisund võis oluliselt mõjutada (piirata) tema arusaamis- ja otsustamisvõimet. Teisisõnu tuleb kohtul kontrollida, kas isik võis olla piiratud süüdivusega KarS § 35 mõttes. Määrav on see, kas tema võime käituda normipäraselt oli oluliselt piiratud võrreldes nendega, kellel ei esine KarS § 34 p-des 1–5 loetletud meditsiinilisi tunnuseid. Tegemist on õigusliku otsustusega, mille tegemisel tuleb kohtul arvestada eelkõige nende reeglitega, mida õiguskord süüteokoosseisu taustal isikule seab. Kohus peab hindama, mil määral oli süüdistatav võimeline neid reegleid järgima. Tuginedes v iidatud Riigikohtu praktikale , ekspertiisiaktis tuvastatule ning kriminaalasjas kogutud tõendite kogumile, nõustudes ka ekspert arvamusega , on kohus seisukohal, et U. Mändla l esines kuriteo toimepanemise ajal piiratud süüdivusseisund ka juriidiliste tunnuste alusel . Nimelt on ekspert sedastanud, et U. Mändla l esines seisund, mis ei võimaldanud tal oma tegusid juhtida ning U. Mändla seisundile üldhinnangut andes on ekspert samuti viidanud, et konfliktsituatsioonides ja uuritavale olulistes emotsionaalse kontekstiga olukordades võivad uuritaval esineda ebaadekvaatsed käitumisreaktsioonid, afektiivne pidurdamatus (I kd tl 128). Eeltoodu nähtub otseselt ka uuritud tõenditest . S üüdistatava kahtlustatavana antud ütlustest kriminaalasjas nähtub mittetoimetulemine vihaga taaraautomaadi vastu, kuna see ei võtnud taarat vastu. Tõenditest nähtub , et ta jätkuvalt tarvitab alkoholi, mis v õibki vii a kontrollimatu impul siivsuse avaldumiseni, mille tagajärjeks on viha väljendamine süütamise kaudu. Täpsemalt, U. Mändla on ise kahtlus tatavana ütlusi andes öelnud: „ Olin taaraputkas asuva taa ra vastuvõtu automaadi peale vih ane, kuna see ei võtnud hästi taarat vastu ja ei andnud taara eest raha. /…/ S üütasin taaraputka, kuna olin vihane Kanpoli töötajate peale. Tahtsin, et nad teeksid taaraautomaadid korda, kuid nemad seda ei teinud .“ (I kd tl 145). Kohus leiab, et juba ütluste alusel tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei ole võimetusega oma käitumist juhtida, vaid see on oluliselt piiratud. Kõrvutades eksperdi hinnangut U. Mändla l esineva afektlabiilsuse ja konfliktsituatsioonides esinevate ebaadekvaatsete käitumisreaktsioonide kohta, on eluliselt usutav, et kui korduvalt taara vastuvõtu automaat ei võtnud U. Mändla taarat vastu (ja sellist olukorda oli esinenud ka juba varem korduvalt – „ Ka varem on selle taarapunktiga jama olnud, ei võta taarat vastu ,“ I kd tl 128), tekitas selline järjekordne olukord temas juba äkkviha, mille ta enda vaimse ar engu piiratuse tõttu ja äkkviha seisundis olles taara vastuvõtupunkti põlema panemisega enda jaoks n- ö lahendas , elas oma frustratsiooni välja . U. Mändla vaimset seisundit arvestades on eksperdi hinnang U. Mändla piiratud süüdivusseisundile teo toimepanemise ajal igati loogiline järeldus, kuna U. Mändla jaoks esines piisavalt tõsine konfliktsituatsioon, sest äraviida va taara eest jäi tal saamata raha. U. Mändla l kõrvuti kerge vaimse alaarenguga esinevat alkoholisõltuvust arvesse võttes oli tal taara eest saadav raha planeeritud suure tõenäosusega alkoholi ostmise ks ning taaraautomaadi häire ei võimaldanud tal oma plaani ellu viia. RHK-10 klassifikatsiooni järgi on sõltuvus somaatiliste, käitumuslike ja kognitiivsete avalduste kompleks, mille korral aine või ainete tarvitamine saavutab patsiendi käitumises prioriteedi käitumisavalduste suhtes, mis on kunagi olnud suurema väärtusega. Sõltuvussündroomi olulisim iseloomujoon on tung (sageli tugev, vastupandamatu) psühhoaktiivset ainet (mis võib, aga ei pruugi olla arsti poolt ordineeritud), alkoholi või tubakat tarvitada . Võib juhtuda, et tagasipöördumisel aine tarvitamise juurde pärast kainusperioodi kujunevad sõltuvussündroomi nähud kiiremini kui mittesõltuvatel isikutel. Seega võib jõuda järeldusele, et U. Mändla tegevus oli tingitud alkoholisõltuvuse tõttu avaldunud tungist luua olukord alkoholi saamiseks ning kui taaraautomaadi häire tõttu see tal ei õnnestunud, tekkis selline hingelise erutuse seisund, et ta ei olnud võimeline oma tegusid juhtima temal esineva impulsiivsuse ning afektlabiilsuse tõttu. Seetõttu tuvastab kohus, et U. Mändla pani talle KarS § 203 lg 1 järgi inkrimineeritava teo toime piiratud süüdivusseisundis KarS § 35 tähenduses. Piiratud süüdivusseisund ei välista vastutust teo toimepanemise eest, kuid kohus võib selle esinemisel kohaldada KarS §-s 60 sätestatud karistuse kergendamist. 1.5. Kokkuvõte Süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi on U. Mändla teos tuvastatud nii süüteokoosseisu objektiivne kui ka subjektiivne koosseis ning järgnevalt tuleb analüüsida U. Mändla le inkrimineeritud kuriteo eest mõistetava karistuse suurust. II. Karistus KarS § 203 lg 1 järgi KarS § 203 lg 1 näeb karistusraamina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmise peamise alusena tuleb arvesse võtta isiku süü. Esmalt arvestab kohus U. Mändla süü suurust hinnates asjaolu, et samaliigilisi süütegusid, s.t süütamisi, pani U. Mändla lühikese ajaperioodi vältel toime neljal korral (perioodil 09.0 7.2019-01.09.2019 kolm süütamist väärteokorras, I kd tl 163-167) ning viimane neist, käesoleva kriminaalasja aluseks olev tegu, kvalifitseerus juba kuriteona. U. Mändla l oli taarapunkti süüdates selge eesmärk selline tegu toime panna, s.t et ta läk s taarapunkti süütama kavatsetu se vormis. Olulise kahju tekitamise osas tuvastas kohus vähemalt otsese tahtluse. Kuivõrd U. Mändla l on kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt kalduvus süütamiste toimepanemisele, tuleb tema süü lugeda keskmisest suuremaks. Karistust kergendava te ks asjaolu de ks loeb kohus kahtlustatavana ülekuulamisel ja kohtuistungil avaldatud kahetsust ning süüteo toime panemist piiratud süüdivuse seisundis . Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et U. Mändla poolt toimepandud kuriteo üldohtlikkust ja selliste süütegude toimepanemise jätkuvust arvesse võttes , ei ole põhjendatud rahalise karistuse määramine, kuna sellisel viisil ei ole tema puhul võimalik saavutada karistuslikke eesmärke. Arvesse tuleb võtta sedagi, et U. Mändla le Pärnu Maakohtu 20.11.2015 eestkoste seadmise määruses tsiviilasjas nr 2-15-12380 on kohus tuvastanud, et U. Mändla ei suuda oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve kaitsta sellises ulatuses, et eestkoste tuleb seada s.h rahaliste asjade ajamiseks (I kd tl 82 pöördel). Eestkostjaks määratud Pärnu Linnavalitsuse esindaja on mh avaldanud, et U. Mändla ei ole suuteline adekvaatselt hindama oma igapäevaeluga toimetulekut ning ei ole võimeline planeerima oma eelarvet ja selles püsimist (I kd tl 81). Kuivõrd eelnimetatud kohtumäärusest tuleb sisuliselt välja, et U. Mändla l puudub arusaam finantskäitumisest, ei oma rahaline karistus tema jaoks ka eripreventiivset mõju ning U. Mändla t tuleb karistada vangistusega. Karistuse, käesoleval juhul eelnevalt toodud põhjendustel vangistuse, mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Kohus leiab, et karistust tuleb kergendada piiratud süüdivusseisundis toime pandud kuriteo tõttu. KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ettenähtud vangistuse piirid on kolmkümmend päeva kuni viis aastat, kuid arvestades asjaolu, et U. Mändla pani teo toime piiratud süüdivusseisundis, võimaldab see kohtul rakendada KarS § 60 lõikeid 2-4, mille kohaselt karistuse alamääraks jääb vastava karistusliigi alamäär ning ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses s ätestatud karistuse ülemmäärast, mis 5-aastase vangistuse ülem m äära puhul on 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Seega on U. Mändla le karistusena mõistetava vangistuse raamid 30 päeva kuni 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Prokurör taotles U. Mändlale karistuseks vangistust 2 aastat ja 6 kuud. Lähtudes U. Mändla süüst ja kergendavatest asjaolu de s t ning tema piiratud süüdivusseisundist, peab kohus 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust põhjendatuks. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et U. Mändlat tuleb karistada KarS § 203 lg 1 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub seega 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb k aristusaja hulka arvata eelvangistus es viibitud aeg alates 27.11.2019.a ning käesolevaga U. Mändlale mõistetud vangistuse kandmise algust tuleb hakata arvestama alates 27.11.2019. III. Tsiviilhagi nõuded Kohtueelsel uurimisel 14.01.2020 määrusega tunnistati Pärnu Linnavalitsus tsiviilkostjaks, milles märgiti, et kuriteoga tekitatud varalise kahju eest kannab seaduse järgi varalist vastutust piiratud teovõimega täisealise U. Mändla eestkostja Pärnu Linnavalitsus. Hagi kohaselt (II kd tl 4, täpsustus tl 6-7) 29.10.2019.a kella 00.50 paiku süütas süüdistatav põlema Pärnu linnas Suur-Jõe 58 asuva tsiviilhagejast kannatanule kuuluva taarapunkti, millega on kannatanule tekitatud kahju summas 77 262 eurot. Hagiavalduses esitatud kahju summa koosneb taarapunkti ehitise taastamisest summas 14 862 eurot ja kuna tulekahju hävit as täielikult taarapunktis olnud kaks taaraautomaati , oli kannatanu sunnitud need välja vahetama. Sellest tulenevalt ostis kann atanu kaks kasutatud automaati, mille maksumus koos n ende transportimise ja paigaldamise ga on 62 400 eurot. Kokku on nõue 77 262 eurot. Maakohus võttis oma 16.04.2020 määrusega menetlusse OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 77 262 eurot solidaarselt U. Mändla ja tsiviilkostja Pärnu Linnavalitsuse vastu. Maakohus lahendas üldmenetlusena sisse tulnud kriminaalasja poolte taotlusel lühimenetluses ning lü himenetlusele ülemineku ajaks olid pooled, sh tsiviilkostja, saanud esitada kõik väidete ja vastuväidete põhjal asjassepuutuvad tõendid tsiviilhagi osas, mida nad vajalikuks pidasid . Kohus selgitas eelistungil tsiviilkostjale õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist, et eestkostja peab tõendama mõistlikud pingutused VÕS § 1053 lg 5 järgi vastutusest vabanemiseks . Seega oli kostja kohustus esmalt need asjaolud mõistl ike pingutuste kohta välja tuua. K ohus andis selle jaoks 16.04.2020 eelistungil ja hagi menetlusse võtmise määruse järgi tsiviilkostjale ja kannatanule täiendava tähtaja sisulisema te se isukoh t a de ja tõendite esitamiseks – II kd tl 28- 30 ; II kd tl 40, 42 ) . Tsiviilkostjal ja -hagejal oli seeläbi võimalus tõhusale õiguskaitsele , sest poolte põhilised väited ja vastuväited selgitas kohus välja eelmenetluses võimalusega esitada juurde tõendeid ja seda enne lühimenetluse määramist ning vaatamata varasemale võimalusele KrMS § 225 lg 1 alusel . Seega esitatud seisukohtade ja materjalide põhjal on võimalik tsiviilhaginõue kahtlusteta lahendada. Poolte võrdsed võimalused olid tagatud ja samuti on ka hagimenetlus võistlev menetlus. Süüdistuse ja tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud kattuvad, seega ei ole vaja süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid tsiviilhagi tõendatuse juures täiendavalt analüüsida. Käesolevas asjas on kohtule esitatud tõenditega tõsikindlalt tõendamist leidnud, et U. Mändla on oma KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud teoga, s.o taara vastuvõtupunkti süütamisega, tekitanud OÜ-le Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem kahju ning kohtule on esitatud tõendid tekitatud kahju suuruse ja süüdistusega haakuvate asjaolude osas, mis võimaldavad luua U. Mändla tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjusliku seose. U. Mändla on teo toimepanemise ka omaks võtnud. Käesolevalt ei ole poolte vahel ka vaidlust selles, et U. Mändla oma tegevusega kahju tekitas. 03.02.2020 k annatanu täpsustas nõude suurust , esitades lõpliku täpsustatud tsiviilhaginõude suurusena 77 262 eurot. Kannatanu märgib hagiavalduse aluse ja eseme täpsustuses :“/…/ taarapunkti, taaraautomaatide, vastuvõetud taara ja plastkastide hävimist kinnitavad kriminaalasja materjalid, sh Päästeameti vastus hageja päringule. Taaraautomaatide hävimist tõendas ka nende hankija OÜ Baltas Kubas , kelle järelduses on märgitud, et tuvastatud kahjustused ei võimalda taaraautomaate parandada. Seetõttu ei kuulu need taastamisele. Maha põlenud taarapunkti taastamise eest on hageja sunnitud kulutama 14 862 eurot, mida kinnitab O Ü NexiRem arve nr 1001 20 10.01. 2020. “ Vaatamata sellele, et hävinud taaraautomaadid olid ostetud 2006.a, so umbes 13 aastat tagasi, olid need töökorras ja võisid töötada veel aastaid. Seetõttu ei ole nende väärtus võrreldes uute sama väärtusega taaraautomaatidega oluliselt vähenenud. Uute taaraautomaatide ostmiseks, transportimiseks ja paigaldamiseks on hageja sunnitud kulutama 62 400 eurot, mida kinnitab OÜ Baltas Kubas Estonia arve nr 4291 15.01.2020. Hageja selgitas, et ta ei nõua kostjatelt: - kahju hävinud taara ja plastkastide eest. - saamata jäänud tulu ja tasutud tööjõumakse. Seoses taarapunkti ja taaraautomaatide tulekahjus hävimisega oli taarapunkti töö peatatud pe rioodil 29.10.2019-06.01.2020 ja s ellel perioodil oli hageja sunnitud tasuma ka tööjõumakse. Hageja leiab, et hageja le tekitatud kahju on U. Mändla poolt soorita tud õigusvastase teo tagajärg ning solidaarselt vastutab selle eest ka eestkostja. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb järgnevalt analüüsida tekitatud kahju suurust, milliseks kannatanu oma 03.02.2020 hagiavalduses märkis 77 262 eurot ning mille osas tsiviilkostjaks tunnistatud Pärnu Linnavalitsus vastuväiteid esitas. 3.1. Kahju ulatuse tõendamiseks esitanud tõendid Maakohus tuvastab: OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi ja AS Kanpol vahel on 14.11.2006 sõlmitud koostööleping, millega käesolevas kriminaalasjas kannatanu kohustub mh oma kulul paigaldama pakendiettevõtjale kuuluva või tema poolt majandatava kaupluse asukohta vähemalt ühe pakendiautomaadi, millega korraldab pandiga pakendite tagasivõtmist ja millega kannatanu juhul, kui pakendiautomaati ei paigaldata kaupluse hoonesse, vaid välitingimustesse, kohustub püstitama ehitise, mis on välja töötatud ja mõeldud kasutamiseks automaatide ekspluatatsiooniks ning kaitseks välitingimuste eest (spetsiaalne hoonekarp) (II kd tl 99-103) – tõendab kannatanu lepingujärgset kohustust taaraautomaatide võimaldamiseks AS Kanpol territooriumile; OÜ NexiRem 10.01.2020 arve nr 1001-20 taaraterminali 5X9m remondi eest summas 14 862 eurot koos käibemaksuga (I kd tl 188) – tõendab ja täpsustab taara vastuvõtupunkti taastamisele kulunud summat; OÜ Baltas Kubas Estonia 15.01.2020 arve nr 4291, mille kohaselt taaraautomaat Wincor Nixdorf Revendo SN5701002952, taaraautomaat Wincor Nixdorf Revendo SN5701001662 ja eelnimetatud taaraautomaatide paigaldus ja transport maksid kokku 62 400 eurot koos käibemaksuga (I kd tl 189) – tõendab tules hävinenud taaraautomaatide asemele ostetud taaraautomaatide ja nende transpordi ning paigaldamise maksumust; OÜ Baltas Kubas Estonia 03.02.2020 järeldus taaraautomaatide seisundi kohta, mille kohaselt OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemi kaks taaraautomaati Wincor Nixdorf Revendo , mis asusid tulekahjuga kahjustatud taarapunktis aadressil Suur-Jõe 58, Pärnu, olid tulekahju tagajärjel olulisel määral kahjustatud ja milliste tuvastatud kahjustused ei võimalda taaraautomaate parandada, mistõttu need ei kuulu taastamisele (I kd tl 186) – tõendab asjaolu, et taaraautomaadid hävinesid tules; OÜ Baltas Kubas Estonia 01.06.2020 pakkumine nr 06/2020, mille kohaselt uue taaraautomaadi TRAUTWEIN B500 RVM maksumus koos paigalduse ja häälestusega on 32 480 eurot ilma käibemaksuta (II kd tl 105-106) – tõendab uue taaraautomaadi maksumust ning asjaolu, et hagialusena nõutakse kasutatud, mitte uute automaatide maksumust. Kahju hüvitamise ulatuse kindlakstegemisel tuleb aluseks võtta võlaõigusseaduse sätted, mis reguleerivad kahju hüvitamist (7. peatükk). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kannatanu on avaldanud, et taaraautomaadid olid ostetud 2006. aastal, st kahju tekkimise ajaks oli tegemist ca 13 aastat vanade automaatidega. OÜ Baltas Kubas Estonia 15.01.2020 arve nr 4291 kohaselt läks OÜ-le Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem uute taaraautomaatide tellimus maksma 62 400 eurot, viidatud arve pealt nähtuvalt oli ühe taaraautomaadi maksumus oli 22 000 eurot ning teise taaraautomaadi maksumus 27 000 eurot (I kd tl 189). Kannatanu oma 15.06.2020 seisukohas tsiviilkostja vastusele avaldab, et rahaliste vahendite puudumise tõttu telliti ja paigaldati kasutatud automaadid ning et samasuguse uue taaraautomaadi hind oleks olnud ca 32 000 eurot (II kd tl 95). Kannatanu esindaja kohtuistungil ka viitas, et endise olukorra kiire taastamine oli nende huvides, sest selleks kohustas neid ka koostööleping (II kd tl 99-103). 3.2 . V astuväited nõude suurusele 3.2 .1. 09.03 .2020 tsiviilkostja oma seisukohas (II kd tl 21-22) tsiviilha ginõude suuruse kohta avaldanud : - a sja materjalidest nähtub, et hävinud taaraautomaadid olid 13 aastat vanad ning nende töös esines tõrkeid. Hagis märgitu, et automaadid võisid töötada veel sama palju aastaid ning et nende väärtus ei ole võrreldes uute sama väärtusega taaraautomaatidega oluliselt vähenenud, ei ole usutav. VÕS § 132 lg 1 teine lause sätestab, et kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Pärnu Linnavalitsuse hinnangul on 13 aastat vanade taaraautomaatide väärtus võrreldes uute samaväärsete automaatide väärtusega oluliselt vähenenud ning seda tuleks ka kahju h üvitise suuruse puhul arvestada; - a rvestada tuleb ka VÕS § 127 lõikes 5 väljendatud põhimõtet, mille kohaselt kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu rikastumiseni ehk olukorrani, kus kannatanu oleks pärast temale tekitatud kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitanud sündmuseta. Vaadeldaval juhul on kannatanu soetanud vanade taaraautomaatide asemele uued kaasaegsed automaadid. Nimetatud kulutuse oleks kannatanu oma majandustegevuses pidanud n iikuinii mõne aja pärast tegema; - l isaks tuleb hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada kannatanu enda osaga kahju tekitamisel (VÕS § 139). Vaadeldaval juhul oli taara vastuvõtupunkti uks väljaspool tööaega avatud, taara vastuvõtupunktis oli prügikastis kergesti süttivat prügi. Kannatanu ei olnud seega ise piisavalt hoolas oma vara suhtes ja tema tegevus (või õigemini tegevusetus) tingis kahju tekkimise. 25.05.2020 oma vastuses tsiviilhagile (II kd tl 79-89) märkis tsiviilkostja , et on 09.04.2020 kohtule esitatud seisukohas esitanud vastuväited kahju suurusele ning jääb kõigi esitatud seisukohtade juurde. Lisaks viidatud vastuväidetele leiab linnavalitsus, et tsiviilhageja esitatud väited ja tõendid, et ta on olnud sunnitud uute taaraautomaatide ostmiseks, transportimiseks ja paigaldamiseks kulutama 62 40 0 eurot, ei vasta tegelikkusele. T siviilhagi kohaselt on soetatud Pärnu linnas Suur-Jõe 58 asuvasse taarapunkti kaks uut taaraautomaati. Tegelikkuses on sinna paigaldatud vanad kasutatud automaadid, tsiviilkostja saab taaraautomaatide olukorda tõendada 20.05.2020 tehtud fotodega (käesolevale vastusele on fotod lisatud nii elektrooniliselt kui fototabelina). Fotodelt on näha, et automaadid on ilmselgete kulumis- ja kasutamisjälgedega. Uksepoolsel automaadil on kaks kleebist kirjadega „Eeskujulik tagastuspunkt 2015“ ja „Eeskujulik tagastuspunkt 2012“. Seega on see automaat kasutusel vähemalt aastast 2012. Tagumine automaat on välimuselt veel suuremate kulumisjälgedega kui uksepoolne automaat. Seega on linnavalitsus seisukohal, et tsiviilhageja on kahju tõendamiseks esitanud valeväiteid ning tema kahju on tõendamata. Kokkuvõttes leiab Pärnu Linnavalitsus, et kahju hüvitamine juhul, kui kohus peaks leidma, et eestkostja kannab VÕS § 1053 lg 5 kohaselt vastutust, ei ole põhjendatud hagis nõutud summas 77 262 eurot. 3.2 .2. 09.11.2020 istungil leidis kaitsja, et tema klient tekkinud kahju eest ei vastuta, sest tema klient on piiratud teovõimega ning kliendil puudub vastutustunne ja konstruktiivsus ekspertarvamuse kohaselt. 3.3 . Kohtu seisukoht tsiviilkostja vastuväidetele seoses kahju ulatuse ja kannatanu hooletusega 3.3 .1. Tsiviilkostja vastuväide t aaraautomaatide maksumus e kohta Kohus on seisukohal, et kuivõrd kannatanu ei teinud kahju tekkimise eelse olukorra taastamiseks ülemääraseid kulutusi, st ei ostnud uusi taaraautomaate, vaid kasutatud automaadid, millega hoidis hinnanguliselt kokku ca 15 000 eurot, ei ole tsiviilkostja vastuväide kahju suurusele seoses vanade taaraautomaatidega ja varasemaga võrreldes paremasse olukorda asetamise kohta käesoleval juhul kohaldatav. Tsiviilkostja argument vanade taaraautomaatide kohta oleks võinud vähendada tsiviilhagi suurust juhul, kui kannatanu oleks tõesti ostnud hävinenud taaraautomaatide asemele uued automaadid ning põlengu arvelt n - ö rikastunud. Tsiviilkostja 09.11.2020 kohtuistungil antud seisukoha s märkis , et: „Algselt väideti, et osteti uued automaadid, nüüd on küll end sellest taandatud ja öeldi, et osteti kastutatud automaadid pea uue automaadi hinnaga. Minu hinnangul ei ole need väited usutavad. Taarapunkti on paigutatud ilmselgelt kulumisjälgedega vanad automaadid, mille eest pea uue automaadi hinda maksta ei ole usutav.“ Kannatanu esindaja selgitas istungil, et on kogu aeg pidanud silmas, et on ostetud eelmiste asemele kasutatud taarautomaadid. Kannatanu esindaja selle täpsustuseks esitas ka tõendid, kui palju maksnuks uued automaadid. Kohus leiab, et kannatanu esitatud tõendeid nõude aluseks oleva te taaraautomaatide maksumuse kohta saab pidada usaldusvä ärseteks, sest kannatanu on piisavalt tõendanud, et tegemist on kasutatud taaraautomaatidega ning tsiviilkostja ei ole ekslikult tähele pannud, et nõude esitamisel on lähtutud ka sellest. Üldteada asjaoluna on keeleliselt kerge ka eksida , kui kasutatakse sõnu ostis uued asjad, nt A ütles, et ostis uue auto, teg elikkuses on aga auto kasutatud ja kõnekeeles saavad kõik aru, et seda asjaolu tuleb aeg-ajalt üle täpsustada, mida silmas on peetud. Kannatanu on ka kohtus vajalikud täpsustused teinud nii suuliselt seletusena ehk seisukohana, kui ka kohtule tõendeid esitades. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hävisid kasutatud taaraautomaadid ja need oli 13 aastat vanad ning ilma tõendeid esitamata ei saa tuvastada, et seetõttu olid automaadid amortiseerunud. See tsiviilkostja väide on paljasõnaline. Kuivõrd taarapunkt oli aktiivselt töös ja täitis ka lepingulisi kohustusi (kohtule esitati kehtiv koostööleping II kd tl lk 99-103 ), siis selle kaudu on ka eluliselt usutavalt tõendatud, et automaadid ei olnud amortiseerunud ja olid vajalikul määral töökorras , et rangeid lepingunõudeid täita . Kohtul e esitatu d koostöölepingu p 3.2. kohaselt oli kannatanu kohustatud püstitama ehitise, mis on mõeldud kasutamiseks taaraautomaadina. Põhjendatult on kannatanu istungil selgitanud, et selle lepinguga seoses pidi kannatanu kiiremas korras taarapunkti oma vahenditega taastama ning samuti oma vahenditega hävinenud taaraautomaatide asemel ostma teised automaadid ja taarapunkti paigaldama, et taarapunkt toimiks. Elulisel t on usutav ka kannatanu väide, et kuigi põlengus hävinenud taaraautomaadid olid 13 aastat vanad, olid need töökorras ja need oleks veel hinnanguliselt sama kaua vastu pidanud, kuna kannatanu tegi väljamineku, millega soetas vähemalt kaheksa aastat vana d taaraautomaadi d . Ei ole eluliselt usutav, et enam kui 14 aastat selles valdkonnas tegutsenud ettevõte soetaks endale kaheksa aastat vana automaadi, teades või vähemalt eeldades, et see juba mõne aasta pärast sedavõrd amortiseerub, et seda otstarbeliselt enam kasutada ei ole võimalik. 3.3 .2. Tsiviilkostja vastuväide k annatanu hooletuse kohta ja taotlus VÕS § 139 kohaldamiseks Tsiviilkostja viitab oma seisukohas, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka kannatanu enda osaga kahju tekitamisel (VÕS § 139), kuna taara vastuvõtupunkti uks oli väljaspool tööaega avatud ja taara vastuvõtupunktis oli prügikastis kergesti süttivat prügi. Kannatanu ei olnud seega ise piisavalt hoolas oma vara suhtes ja tema tegevus (või õigemini tegevusetus) tingis kahju tekkimise (II kd tl 22). Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt , kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist ning lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata . Riigikohus on oma 08.06.2016 otsuses nr 3-2-1-42-16 p 23 öelnud, et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Samuti on kolleegium leidnud, et VÕS § 139 ja § 140 saab kohaldada ka korraga (Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-15, p 13; Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Kolleegium selgitab, et VÕS § 139 ja § 140 kohaldatakse ka deliktiõiguslike kahju hüvitamise nõuete lahendamisel. Seega maakohus analüüsib järgnevalt VÕS § 139 alusel kahju hüvitise vähendamise küsimust. Kohus viitab seoses lukustamata ukse väitega tunnistaja Aleksander Izmailovi 04.11.2019 ütlustele (I kd tl 43), milles ta avaldab järgmist: „ Pärast kella 15.00, kui operaator ära läheb, jääb eesruum avatuks. Taarat on võimalik ära anda kella 22.00-ni. Pärast seda läheb taaravastuvõtu aparaat lukku. Eesruumi välisuks jääb siiski avatuks. Käesoleval ajal seda ei lukustata. Seda ei saakski lukustada, sest ukse raam on kõver. Ma ei tea, mis ajast seda enam ei lukustata . /…/ taaravastuvõtu kaks aparaati asuvad eesruumis sissepääsust paremat kätt ja nende kõrval on kaks plastikust korvi, kus sees 200-l prügikotid, kuhu visatakse taarat, mida aparaat sisse ei võta (klaasist, metallist ja plastikust pudelid/purgid), kilekotte, millega taarat tuuakse ja muud prahti. Mõni kord tuuakse taarat ka papist kastides, mis jäetakse ka taarapunkti eesruumi . “ Asjaolu, et taara vastuvõtupunkti uks oli lukustamata, tõendab ka Päästeameti Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo asjatundja Geimo Eesmäe arvamuses avaldatu (I kd tl 64), kahtlustatava ütlused (I kd tl 145), Pä ästeameti ohutusjärelevalve pea inspektori Raido Metsa vastus Aleksandr Gaiduki päringule (I kd tl 5). Asjatundja Geimo Eesmäe ja kannatanu poolt on mh avaldanud, et taara vastuvõtupunkti omanike sõnul võis olla uks lukustamata ka põhjendusel, et asotsiaalsed isikud lukku ära ei lõhuks. Kannatanu esindaja on esitanud ka OÜ Pa ndipak endi Automatiseeritud Käitulussüsteemi regioonijuhi ülevaate töö korraldusest, m ille kohaselt on ettevõttes üldine reegel, et taa rapunktis peavad olema uksed alates kella 22: 00 - st suletud ja lukus (II kd tl 104) . Samas operaatori ütlustest nähtub, et lukustamine ei olnud võimalik kõvera raami tõttu ja polegi teada, mis ajast see selline juba on. Seega sisemine töökorralduslik ree gel ei lähe kokku tegelikkusega ehk kohapeal olnud operaatori ütlustest tuleneva praktikaga, mille kohaselt on tõendatud, et uks oli lahti ja kannatanu on avaldanud ka, et põhjuseks oli see, et asotsiaalid lukku ära ei lõhuks. Hoolimata asjaolust, et taara vastuvõtupunkti sisenemine oli takistusteta, st uks oli lukust lahti, ei saa a suda seisukohale, et kannatanu ei püüdnud jätta ukse ja lukuga seotud kahju tekkimise oh t u tõrjumata – kannatanu hindas ohuks ukseluku lõhkumist ja püüdis seda vältida ukse lukustamata jätmisega . Ka see on heaperemehelik hoolsus, kui püütakse uksega vandaalitsemist vältida. Kohtu hinnangul ei saa kannatanule ette heita seda, et prügikastides leidus kergestisüttivat prügi – taara vastuvõtupunktis käib palju inimesi ning paratamatult tekib neil ka prügi, mille ladustamiseks on ette nähtud prügikastid. Seega sellisel juhul oleks süütamine võimalik ka siis, kui taarapunkt on avatud. Ka tänaval olevates linna prügikastides on kergesti süttivat prügi, mida linn kohe-viivitamatult mingi prügi tekkimisel ju ära ei vii, lähtudes mõistlikkuse kriteeriumist. K uid heaperemehelik käitumine peaks mõistlikult võtma arvesse kogu vara ja selle väärtust. P uudub mõistlik eeldus, et vandaalitsemine on just välistatud öisel ajal avatud ruumis sees, kui lõhkumise vältimiseks ust lahti hoitakse . Taarapunkti asukohaga on kursis mitmekesine klientuur ja üldteada asjaoluna on öisel ajal võimalik tegutseda varjatumalt. Seega saab tsiviilkostja poolt tõstata tud puudust pidada ohuks, mis on teatud määral märkimisväärne probleem heaperemeheliku käitumise juures ohu mittetõrjumise seisukohast. I lmselt puudus kannatanul igasugune indikatsioon, et ukse lukustamata jätmise läbi on võimalik üldse toime panna konkreetselt süütami st , küll aga pidi olema ohutunnetus, et see võib soodustada vara vastu süütegusid üldisemas mõttes. Tõepooles t , konkreetselt süütamise fakt oli erand lik olukord ja seda oli ohuna kannatanul keeruline ette näha. Põhjusel, et k eskmine isik ei saa tavaolukorras sellist asjade käiku k a hoolsust rakendades ette näha, et keegi paneks selle antud ruumi just põlema. Süütamise kohta kannatanul varasemad kogemused puudusid. Eeskätt oli talle seetõttu eluliselt ettenähtavam just vandaalitsemise võimalus uksega , arvestades kannatanu varasemaid kogemusi. K ui asotsiaalsed isikud ei saa sooja tulla vm ja on üldteada, et nende isikute põhiline tuluallikas võib olla just taara müük, võib arusaadavalt esineda seetõttu pigem just sissemurd misi. Samuti ei pruugi joobes isikud aru saada, et punkt on suletud. Kannatanu on e luliselt usutavalt ukse lukustamata jätmi st põhjendanud asjaoluga, et nimetatud isikud lukku ära ei lõhuks ning selline põhjendus on osaliselt veenev, kuid mitte piisav kogu võimalikku ohtu arvestades . Samuti, kuivõrd U. Mändla on enne käesolevas kriminaalasjas süüdimõistmise aluseks oleva teo toimepanemist pannud väärteokorras süütamisi toime kolmel korral (I kd tl 163-167), oleks ta ka taarapunkti sisenemiseta ja väljas t poolt süütamisega kahtlusteta hakkama saanud. Nimetatud süütamine ei olnu d küll ette nähtav kannatanule, kuid ohumärgid sellise tegevuse jätkumise osas pidid olema tsiviilkostjal, kes suhtus sellesse lubamatult passiivselt. Lisaks puudub kindel eeldus, et U. Mändla ei oleks lukku asunud lõhkuma ja ikkagi pannud süütamise hoone sees toime. Samuti ei oleks lukustatud uks ära hoidnud U. Mändla poolt tahtlikult toime pandud süütamist kui sellist kannatanu vara vastu, kuna U. Mändla läks taarapunkti juba kindla kavatsu sega see süüdata , mida tõendavad U. Mändla enda poolt 27.11.2019 kahtlustatavana antud ütlused: „/…/ tanklast läksin kaupluse Kanpol poole mõttega taarapunkt põlema panna “ (I kd tl 145). Kogu vara seisukohast tuleb kaaluda, et kaks taaraautom aati ja siseruumi remont on tunduv alt kallim kui uks või selle lukk , seega heaperemehelik käitumine väldiks eeskätt suuremate kahjude teket ja võtaks selle vastu ette mõistlikult toiminguid . Mõistlik toiming on ka takistuse loomine aja võitmiseks – ehk siis keegi jõuab märgata, jõuab politsei, tuletõrje jne. Kannatanu poolt esitatud kirja kohaselt ettevõtte sisemine korraldus tegelikkuses ka seda ette nägi, et ukse lukustamine peab olema tagatud. Kohus leiab, et sõltumata sisemisest reeglist on see ka mõistli k ja piisav heaperemehelik hool, et uksed on suurema kahju vältimiseks siiski suletud. Taarapunkti pidaja peab ju tagama ka klientide teenind amise igapäevaselt vastavalt enda esitatud koostöölepingule. Selles osas on põhjendatud kahjusumma vähendamine, kuid minimaalselt , arvestades kogunõude suurust . Eelnevat toetab asjaolu, et asjaoludest nähtuvalt tekkis U. Mändla l viha ja soov süüdata just konkreetset taa rapunkti ning arvestades, et U. Mändla on kogenud süütaja ning see avaldus enim just sel ajal ja tagajärjel, mil eestkostja oli põhjendamatult passiivne, siis on põhjendatud üksnes minimaals elt kahjuhüvitise vähendamine. Kahju teket ei oleks ära hoidnud ka kindlustuse omamine, sest ka kindlustusfirmal on tagasinõude õigus ja kahju teket see kuidagi ei muuda. Ei saa kindlalt väita, et l u kustatud uks oleks hoidnud ära taarapunkti süütamist , vaid teatud tõenäosus oleks esinenud kahju tekitamise takistamiseks ja võimalus kahju vähendamiseks. Kohus leiab, et mõistlik ja heaperemehelik hool eeldanuks meetmete tarvitusele võttu süütegude vastu üldisemalt ( isegi kui konkreetne süütamine ei olnud ette nähtav ) , et välistada ruumis sees vandaalitsemine jms. Lisaks , arvestades mõistlikult näiteks mitmekesiste joobes isikute öist võimalik k u käitumist, mis ise võib olla juba ettearvamatu. Mõistlik oleks seda igaühel ette näha , tõrjudes ukse lukustamisega ohte, mis võib olla v ajalik toiming kahju vältimiseks või ka vähendamiseks. Kuivõrd kohus on seisukohal, et arvestades U. Mändla kindlat plaani taarapunkti süüdat a, ei saa välistada, et lukustatud uks oleks kahju välistanud, kuid lukus uks kui heaperemehelik hool võib üldjuhul kahju suurust mõnevõrra vähendada . Seetõttu on kohus seisukohal, et tsiviilkostja vastuväide on teatud ulatuses põhjendatud . Eeltoodud kaalutlustel on kohtu õiglasel äranägemisel põhjendatud sellise vastuväite puhul kahjuhüvitis t 77 262 euro t vähendada 10 000 euro võrra ehk kahju põhjustaja kanda tuleb jätta 67 262 eurot . Maakohus leiab, et enamaks ei oleks kohtu hinnangul vähendamine õiglane, sest konkreetselt süütamise süütegude jätkumise suurt tõenäosust sai erinevalt juhuslikust kannatanust paremini ette näha just eestkostja, kes suhtus sellisesse ohtu aga passiivselt (vt kohtu põhjendusi tsiviilkostja vastutuse osas) . Igal kodanikul ja riigis tegutseval maksumaksjast kannatanul peab aga säilima usk toimivasse õiguskorda, mille kohaselt peavad nad saama eeldada, et avalik k e ülesandeid täitvad isikud (ka kohalik omavalitsus, kes täidab eestkostja ülesandeid) ka tegelikkuses on oma ülesannete ja vastutuse kõrgusel. 3.4 . Urmas Mändla deliktivõime Kohus on süüdistuse alusel tuvastanud, et U. Mändla pani toime süütamise ja see on õigusvastane tegu kannatanu vara vastu, mis kõik on ka hagi aluseks. U. Mändla on piiratud tõevõimega isik. Piiratud teovõimega isik on deliktivõimetu ja tema vastutus on võimalik üksnes VÕS § 1052 lg 3 kaudu. VÕS § 1052 lg 1 järgi välistab isiku süülise vastutuse õigusvastase käitumisega tekitatud kahju eest , kui isiku vanus on alla 14 elu aasta või on § 1052 lg 2 esi mese lause järgi deliktivõimetu , s.t seisund is , milles isik ei võinud mõista oma käitumise tähendust või käitumist juhtida. Vähemalt v älise hooletuse esinemise korral (VÕS § 104 lg 3) võib tulla kõne alla siiski ka kahju tekitanud deliktivõimetu isiku õiglusvastutus, mida kohaldatakse juhtudel , kui kahjutekitaja vanust, arengut, vaimset seisundit, käitumise liiki, as jaosaliste majandus likku olukorda, sh olemasolevat või selliselt isikult tavaliselt eeldatavat kindlustatust ja muid asjaolusid arvestades oleks vastutusest vabastamine kannatanu suhtes ebaõiglane (VÕS § 1052 lg 3). Maakohus leiab, et antud juhul ei ole siiski alust kohaldada VÕS § 1052 lg -t 3. Tsiviilhagi on tagamata ja muude asjaolude alusel puuduks U. Mändlal piisav majanduslik võimekus tsiviilhagi tasuda ka eestkostja poolt tsiviilkohtule esitatud aruande (I kd tl 197 jj) järgi , arvestades, et ka tsiviilhagi osas otsuse täitmisel täitemenetluses on piiratud aegumistähtaeg. Lisaks on ta juba 5 aastat olnud eestkostetav ja selle seadmise asjaoludest nähtuvalt ei ole reaalne, et ta suudaks oma vaimse arengu ja seisundi tõttu võtta ette ka enda vara kasvatavaid seaduslikke teg evusi, mille eest tsiviilhagi tasuda. Asjas ei ole esitatud ka konkreetseid väiteid, et see oleks võimalik. Eeltoodu alusel tuleb tsiviilhagi U. Mändla vastu jätta rahuldamata. Järgnevalt võtab maakohus seisukoha tsiviilkostja vastutuse osas, tehes kindlaks, kas kahju kuulub hüvitamisele U. Mändla eestkostja poolt. 3.5 . Tsiviilkostja vastutus Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja ning lg 2 esimese lause kohaselt eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et piiratud teovõimega U. Mändla üle on Pärnu Maakohtu 20.11.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-12380 seatud eestkoste ning U. Mändla eestkostjaks on määratud Pärnu Linnavalitsus (I kd tl 80-84). Eestkoste seati U. Mändla varaliste ja isiklike asjade, s.h rahaliste asjade, tehingute, ravi- ja sotsiaalteenuste ajamiseks. Eestkostja eelviidatud määruse kohaselt kohustatud: k aitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); t eatama kohtule, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); e sitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt 01.12.2015. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); e sitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande iga aasta 01. novembriks (esimene aruanne esitada 01.11.2016.a). Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata (PKS § 202, § 194 lg 2, TsMS § 477 2 lg 1). k ui Pärnu Linnavalitsus saab teada, et täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule. Viidatud kohtumääruse asjaoludes on kajastatud Pärnu Linnavalitsuse poolt toonases menetluses avaldatu, mille kohaselt: U. Mändla oma tervisliku seisundi tõttu ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaeluga, ei suuda oma tegudest aru saada ning neid juhtida ning pole võimeline kaitsma oma isiklikke huve ja õigusi, mistõttu on vajalik tema üle eestkoste seadmine ja talle eestkostja määramine ; U. Mändla kasutab alates 2007. aastast riiklikke erihoolekandeteenuseid toetatud elamine ja toetatud töötamine Pärnu EIRK- is . Pärnu EIRK on esitanud Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale taotluse, milles palub kaaluda toetatud elamise teenusel viibivale kliendile, U. Mändla le , eestkoste seadmise vajalikkust, sest tulenevalt sõltuvusprobleemist ei allu U. Mändla asutuse kodukorrale, töötajate korraldustele ning on verbaalselt agressiivne ning kiuslik kaaselanike suhtes. U. Mändla ebaadekvaatse käitumise tõttu on tekkinud olukorrad ( näiteks tulekahjueelse olukorra tekitamine ), mis on nii tema enda kui teiste teenuselviibijate tervisele ohtlikud; U. Mändla l esineb psüühikahäire ja vaimupuue ning talle on määratud raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. U. Mändla toimetuleku tagamisel on eesmärkideks tema õiguste ja huvide kaitse , turvalise ja stabiilse elukeskkonna tagamine , võimetekohase töise tegevuse leidmine. Maakohus märgib, et eeltoodud asjaoludes ei ole midagi uut võrreldes ka kriminaalasjas koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktiga nr 171 (tl 127-129) , milles on leitud : U. Mändla vajab kerge vaimse alaarengu (elukestev seisund) tõttu pidevat suunamist, abistamist ja juhendamist, asjaajami sega ei tule toime; ta on impul siivne ja afektlabiilne ; tal esineb alkoholisõltuvus; ta vajab alkoholisõltuvuse raviks nii medikamentooosset ravi temal esineva impulsiivsuse ja afektlabiilsuse korrigeerimiseks kui ka psühhosotsiaalseid meetmeid; tema alkoholi sõltuvuse ravita jätmisel võib ta olla ohtlik teda ümbrit sevale keskkonnale temal esineva impulsiivsuse ja afektlabiilsuse tõttu. Seega on antud ka ohuprognoos. Kuivõrd ekspertiisiakt haakub eestkoste menetluses avaldatud asjaoludega, siis maakohus tuvastab, et eestkos tjale olid eeltoodud asjaolud ja eestkostja kohustused teada. 3.5 .1 . Eestkostja vastutuse alus VÕS § 1053 lg 3 Kuivõrd U. Mändla on piiratud teovõimega isik, kelle eestkostjaks on Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja 20.11.2015 määrusega seatud Pärnu Linnavalitsus ning U. Mändla tekitas oma õigusvastase tegevusega kannatanule kahju, tuleb vastutuse tekkimise osas analüüsida VÕS § 1053 lg-t 5, mille kohaselt vaimse puude tõttu eestkoste alla antud piiratud teovõimega isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutab isiku eestkostja, kui ta ei tõenda , et ta on teinud kõik, mida temalt saab mõistlikult oodata , et ära hoida eestkostetava poolt kahju tekitamist . Kui kahju tekitamise eest vastutab ka eestkostetav ise, eeldatakse, et nende omavahelises suhtes on vastutavaks eestkostja. VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 7 lg 2 kohaselt mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki , vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kuivõrd eestkostjaks on KOV, siis on viimasele ka teada sotsiaalhoolekand e põhimõtted, mida tuleb töös arvestada . Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 3 lg 1 kohaselt sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest ; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt ; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. SHS § 3 lg 2 kohaselt sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine . 3.5 .2 . Lisaks asjaolule, et U. Mändla le on seatud eestkoste ning eestkostjaks on Pärnu Linnavalitsus eelnevalt märgitud ülesannetes, puudub vaidlus ka järgnevas: U. Mändla l on diagnoositud RHK-10 järgi kerge vaimne alaareng, ilma olulise käitumishäireta ja sõltuvus alkoholist (I kd tl 127); Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud U. Mändla l raske puude, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (I kd tl 88); Pärnu Linnavalitsus (tugiisik Monika Peda ja kaudu) U. Mändla eestkost jana on Eesti Töötukassale esitatud töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise taotluses avaldanud, et eestkostetava võimekus minna kodust tuttavatesse kohtadesse on muutlik, vaimne ja psüühiline seisund ei lase alati vabalt liikuda, unustab asju, vajab suunamist ja järelevalvet , on äkiline, kui ise asjadest aru ei saa ja vahel alkohol mõjutab käitumist (I kd tl 100-101); e nne taara vastuvõtupunkti süütamist 29.10.2019 pani U. Mändla väärteokorras toime kolm süütamist kuupäevadel 09.07.2019, 08.08.2019 ja 01.09.2019 (I kd tl 163-167) ning võimalikest süütamistest sai Pärnu Linnavalitsus U. Mändla eestkostjana esmakordselt teada 2019. aasta septembri (6 ja 8 september) alguses ( II kd tl 81 – Maakohtu märkus : tsiviilkostja on viidanud oma seisukohas osaliselt 2020. aasta sügisele, kuid kohus tuvastab, et tegemist on trükiveaga, sest tsiviilkostjana kaasati Pärnu Linnavalitsus käesoleva kriminaalasja menetlusse juba PPA 14.01.2020 määrusega ning käesoleva kriminaalasja kohtumenetlus algas 02.03.2020, seega ei ole võimalik, et Pärnu Linnavalitsuse viited 2020. aastale on õiged ), mille peale Pärnu Linnavalitsus esitas Lääne prefektuurile 23.09.2019 päringu, et planeerida edasisi samme U. Mändla le abi osutamisel ning millele 30.09.2019 saadud vastusega sai eestkostja info väärteomenetluste kohta. Mh on eestkostja avaldanud, et kuna politsei ei olnud pidanud vajalikuks teavitada linnavalitsust kui U. Mändla eestkostjat U. Mändla le süüks pandavatest tegevustest, ei saanud linnavalitsus eeldada, et vajalik võiks olla viivitamatu sekkumine või et U. Mändla võiks olla ohtlik endale või teistele (II kd tl 81); U. Mändla le toetatud elamise teenuse osutamine lõpetati 01.11.2019, kuna U. Mändla ei oln ud kasutanud teenust kauem kui kaks kuud järjest (II kd tl 80); Pärnu Linnavalitsus eestkostjana oli korraldanud U. Mändla le alates 01.01.2017 üürile antud eluruumi asukohaga Lai 17-67, Pärnu, mille puhul lisaks eluruumi üürimisele osutati üürnikule ka toimetulekut toetavaid tugiteenuseid (juhtumiplaani koostamine, kliendi toetamine juhtumiplaani elluviimisel, kliendi toetamine tööturule naasmisel, asjaajamistel ametiasutustes, toimetulekuõpe ning sotsiaalnõustamine, abi ja tugistamine kliendi sõltuvusprobleemide lahendamisel, kliendi suunamine muudele teenustele, mis aitavad tal parandada toimetulekuvõimet). Pärnu Linnavalitsuse esindaja oli alates 2019. aasta augustist teadlik, et U. Mändla ei ole kasutanud t alle võimaldatud tugiteenuseid (II kd tl 80) , sh on kohtule teadmata , mis ajast juba enam ei ole kasutatud . Kokkuvõtvalt ei olnud tugiteenuseid U. Mändla enam kasutanud vähemalt enam kui kaks kuud kuriteo toimepanemise aja seisuga 29.10.2020. Sealjuures sisaldas antud tugiteenus väidetavalt kompleks set lähenemist (II kd tl 80), sh abi ja tugiteenust kliendi sõltuvusprobleemide lahendamisel, kliendi suunamisel muudele teenustele, mis aitavad parandada toimetulekuvõimet jne. 3.5 .3 . Tsiviilkostja väide. Tsiviilkostja leiab, et on eestkostjana korrektselt ja vajaliku hoolsusega täitnud enda kui eestkostja ülesandeid ning kuna eestkostja ülesandeks ei ole järelevalve teostamine eestkostetava üle, oleks linnavalitsus saanud ära hoida U. Mändla poolt kahju tekitamist. Ha geja st kannatanu eelmenetluses avaldatud väited. Kannatanu esitas sisulised vastuväited, mille kohaselt t s iviilkostja pidi omama informatsiooni süüdistatava (eestkostetava) eluolust, käitumisest, tegevusest ja hoiatama teda valesti käitumisest ja õigusvastasest tegevustest . U. Mändla väärteomenetlustes avaldas, et väärteo süütamised pani ta toime, sest tal oli igav. Eestkostja ei täit nud eestkoste määruses antud juhi seid, oli teadlik alkoholisõltuvusest, aga ei võtnud midagi ette tema ravile suunamiseks või tema käitumise mõjutamiseks selles osas. Eestkostja , kes teadis, et eestkostetav on isik, kes vajab igapäevast suunamist ja juhtimist, kuid viimane tegelikult sageli viibis oma elukohast eemal, ei ööbinud kodus, kuritarvitas alkoholi , mis oli vastuolus tema ravi eesmärkidega , ei sekkunud asjasse ja ei selgitanud süüdistatavale, et selline käitumine on lubamatu. Vaatamata sellele, et eestkostja oli teadlik eestkostetava pikaajalisest õigusvastasest ja ühiskonnale ohtlikust tegevusest, ei võtnud ta selle piiramiseks midagi ette. Tajudes oma tegude karistamatust , julges süüdistav põlema panna midagi suuremat kui varem. Tsiviilkostja suhtus oma eestkos tja ülesannetesse formaalselt, oli passiivne ja ei teinud kõike, mida temalt saaks mõistlikult oodata, et ära hoida süüdistatava (eestkostetava) poolt olulise kahju tekkimine mitmetele isikutele. Tsiviilkostja ei ole tõendanud vastupidist. (II kd tl 94-97) Kohus, tutvunud tsiviilkostja poolt antud ülevaatega , siis jääb vastamata, milliseid mõistlikke pingutusi siis tehti, mil ees t kostetav enam pakutud teenuseid ei kasutanud ja kindlasti juba ajal, mil hakkasid eestkostjale laekuma teated süstemaatilistest süütamistest. Samuti ei nähtu asjaoludest, et eestkostjal oli suvest 2019 alates informatsiooni eestkostetava tegeliku eluolu ja tegevuste kohta nõutaval määral ning sellest johtuvalt oleks toiminud vajalik suunamine ja juhendamine. VÕS § 7 lg 2 kohaselt m õistlikuks ei saa pidada üksnes formaalselt teenuse kasutajana kirjas olemi st, kui eestkostjal on teada, et isik ei kasuta talle abiks vajalikke teenuseid ja lisaks ei saa ka ravi, mis võib ta tegevused viia ohtlikkuseni juba eestkoste seadmise määruses tuvastatud asjaoludel. U. Mändla oli toetatud elamise teenusel, kuid seda formaalselt kuni 01.11.2019, kuna ta sisuliselt ei olnud teenust juba kauem kui kaks kuud järjest kasutanud (II kd tl 80), täpsemalt sai linnavalitsus teada juba augustis 2019, et ta ei ole antud teenuseid kasutanud. Tsiviilkostja seisukoha järgi: „Pärnu Linnavalitsuse esindaja oli alates 2019. aasta augustist teadlik, et U. Mändla ei ole kasutanud talle võimaldatud tugiteenuseid. Selleks, et arutada U. Mändla olukorda ja otsustada, kuidas tema toimetulekut toetada, millist abi osutada, korraldas linnavalitsus augustis võrgustikukohtumise, kus osalesid linnavalitsuse spetsialistid, Sotsiaalkindlustusameti esindaja, U. Mändla tugiisik ning tugiteenuse osutaja . Kohtumisele oli kutsutud ka U. Mändla , kes aga kohale ei ilmunud. Kuna ka varasematel aastatel oli U. Mändla suvisel ajal viibinud sageli oma elukohast eemal, olnud liikuvam ja nö iseseisvam , ei peetud vajalikuks kohest sekkumist. Linnavalitsuse esindaja oli kursis, et U. Mändla t oli nähtud Pärnus peamiselt jõe ääres, ta oli küll alkoholijoobes, ent teda näinute hinnangul ei olnud ta endale või teistele ohtlik (II kd tl 80).“ Väide n - ö iseseisvamaks olemisest . Tagamaks eestkostetava heaolu ning huvide kaitse, peaks eestkostja võimaldama eestkostetaval oma elu vastavalt selle soovidele ja ettekujutustele korraldada nii palju, kui see inimene suudab seda ise teha ja see ei ole vastuolus tema huvidega . Maakohus leiab, et li nnavalitsuse seisukoht läheb vastuollu eestkoste seadmise määruse ja konkreetselt U. Mändla huvidega . Selline seisukoht näitab kohtule seda, et juba 2019.a suvest saadik oli eestkostetav eestk ostja jaoks sisuliselt kadunud ja vajalik abi on nö laialivalg u nud , sest vahetu kontakt temaga puudus. Iseseisvuse soodustamine on põhjendatud eesmärk, kui see on tema huvides, vajaduspõhine ja ees t kostetava oluko rra parendamisele kui tulemuslikkusele isiku seisukohast ka orienteeritud. Selle l peavad olema sisulised põhjendused, mida antud juhul kuidagi asjaoludest ei nähtu. Eestkoste asutuse organisatsiooni l peab olema hea töökor raldus ja kvaliteetne juhtimine, mille tulemus peab jõudma iga eestkoste tavani , sõltumata aastaajast nii formaalselt kui sisuliselt. Eestkoste korral korraldab üldjuhul piiratud arusaamisvõimega inimese elu tema asemel lõppastmes keegi teine, juhindudes selle inimese hüpoteetilistest huvidest. Inimese enda soovi ja tahet saab küll arvestada, kuid sellel ei ole määravat tähtsust. Antud ees t kostetava puhul aga m aakohtu jaoks selline „iseseisvumise “ väide suveperioodiks pigem viitab isikul e vajaliku abi korraldamatuse le puhkuste perioodil ja seega on see otsitud põhjus, sest t a vajas kohtumääruse alusel pidevat suunamist, juhendamist jne , s.t seda, et nii avarat „iseseisvust“ ei olnud mõistlik eestkostjal ees t kostetavalt antud juhtumil ja sellisest isikust eeldada . Seda k asvõi põhjusel, et kohtu jaoks ei ole selge, kuidas oli seeläbi maandat ud risk, et alkoholisõltuvus oli kontrolli all , lisaks ei nähtu, et oli olemas vajalik ravi, et ta ei muutuks ohtlikuks ümbritsevale keskkonnale. Ka eestkoste seadmise määruses on eestkostja jaoks märgitud, et eestkostja peab kohtule teatama, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2). Seega nn puhkuste hooajal passiivseks jäämise tõttu on eestkostjal oma sisulised kohustused jäänud täitmata. Pideva juhendamise lakkamine ja sisulise kontakti kaotamine ee stkostetavaga suveperioodil tõi kaasa eestkostja jaoks isegi väidetava teadmise alkoholipruukimise suurenemise kohta, seega on see eestkostja omavoliline ilmsete kaalutlusvigadega otsustus ehk eestkostja kohustuste rikkumine , kuna piirati praktikas seadusliku aluseta ebaseaduslikult eestkoste tava õigust ette nähtud vajalikule abile. Alkoholisõltlasel a lkoholi tarvitamise soodustamine ei olnud U. Mändla tervise ja stabiilse elukeskkonna huvides, iseäranis, kui juba pärast 08. jaanuarit ei olnud ka tema raviga enam tegeletud. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Tugiteenuste sisulise külje pealt on tsiviilkostja sisuliselt suutnud kannatanu vastuväidete alusel kohtu jaoks tõendada üksnes seda, et n - ö tugiteenuste nime all on U. Mändlale alates 2019.a suvest osutatud üksnes isikliku abistaja teenust , nt arvete tasumine eestkostja aruande järgi (I kd tl 200 jj) – eh k tehingud ja toimin g ud igapäeva elu korraldamise küsimuses. Kuid mitte varaliste huvide eest seismine (U. Mändla kohta sai eestkostjale ju teatavaks süstemaatiliste süütamiste jada septembris tuhandete eurode suurustes kahjudes), samuti sisuline hooldus-, ravi- ja sotsiaalt eenustega korraldamise ga tegelemine, mis lakkas . Asjaolu, et isik ühel hetkel ei kasuta mingit teenust ja sel le fakti üksnes konstateerimine ei ole ilmselgelt si suline ja terviklik isiku hoolduse korraldamine. Seega ilmselt U. Mändlal e oli vajalik sisul ine tugiisiku teenus koos sobiva sotsiaal -/ rehabilitstsiooni teenusega , mida ta reaalselt enda huvides ka kasutaks. Antud juhul on eestkostja i sik eestkostjana j a ühtlasi KOV organina enda poolt korraldatavate teenuste osutaj a rollis , juhtumiplaani koostaja ja tegevuste koordineerija ning enda teenuste sisu ja kvaliteedi järel e valvaja – väga mitmes rollis üheaegselt. Seega on eestkostja tegevuse hindamisel mõistlik k use kriteeriumist lähtudes kõrgendatud nõudmised lähtuvalt tema enda kompetentsist . E estkoste määrusest lähtuvalt oli isikule vajalik sisuline, mitte formaalne või väid etav tugiisikuteenus ja mitte üksnes teenused , mis sisuliselt vastavad vaid isikliku abistaja teenuse mõistele . Koh us on seisukohal, et need teenus ed , mis talle tegelikult alates 2019.a suvest osutati , ei vastanud sisuliselt tugiisikuteenusele seaduse mõttes. Sellega jäid ka eestkoste seadmise määruses toodud eesmärgid täitmata. SHS §-s 23 sätestatakse tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu. SHS § 23 lg 1 kohaselt tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi . Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises . Käesoleval juhul on maakohtu hinnangul aga selgelt tegemist eestkostja kaalutlusvigadega otsustusega , kui iseseisvust suurendatakse selliselt, mis läheb vastuollu eestkoste seadmise eesmärki dega , polnud vajaduspõhine isikust lähtuvalt ehk antud juhul ei arvestatud isiku tegelikku olukorda. Suvel puhkuste perioodil eestkostja ülesannete lõdvendamine eestkostja enda vajadustest lähtuvalt, ei ole kooskõlas eestkos tja ülesannetega. Kellegi tugiisikuks nimetamine ei tähenda veel seda, et ka sisuliselt isik sellist teenust sai. SHS § 24 lg 1 kohaselt on KOVi kohustus, et k õrvalabi vajadus e määra hinnatakse ja täpsus tatakse iga isiku puhul eraldi. SHS § 25 lg 1 kohaselt t eenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik teenuse osutamise haldusaktist või halduslepingust. Kohus märgib, et ka eelnimetatud dokumendid peavad lähtuma eestkoste määruse nõuetest ja isegi kui need nähtuvad, ei saa need nõuded jääda enamuses üksnes konstateerimiseks paberil j a üksnes nende osaline täitmine ei ole kõigi nõuete täitmine ja ilmselt ei ole see ka siis mõistlikult vajaliku kvaliteediga täitmine. Tsiviilkostja esindaja märkis istungil antud seisukohas, et „ Tugiisiku või teenuse osutaja funktsioon ongi olla isikule olemas, saada temaga kontakt, püüda teda hoida nii-öelda õigel rajal ja tegevuses .“ . Kohus nõustub kannatanuga, et see on üldsõnaline, mitte sisuline ja esit atud tõenditest ei ole võimalik seda kuskilt välja lugeda alates 2019 .a suvest, mistõttu tsiviilkostja esindaja seletus on paljasõnaline. Tsiviilkostja esindaja märkis istungil samuti, et toimiti nii , nagu see oli võimalik, kuid kohtuliku uurimise seisukohast omab tähtsust mitte kuidas oli võimalik, vaid kuidas seaduse kohaselt pidi toimima, et väärpraktikate rakendamine eestkostetava suhtes oleks tõenditega välistatud ja see oli tsiviilkostja tõendamiskoormis. Tõepoolest , a lates 01.01.2017 .a oli eestkostetavale antud üürile tugiteenustega eluruum . Tsiviilkostja on kohtule vastanud, et tugiteenused sisaldasid muuhulgas koostöös kliendiga juhtumiplaani koostamist, kliendi toetamist juhtumiplaani elluviimisel, kliendi toetamist tööturule naasmisel, asjaajamistel ametiasutustes, toimetulekuõpet ning sotsiaalnõustamist, abi ja tugistamist kliendi sõltuvusprobleemide lahendamisel, kliendi suunamist muudele teenustele, mis aitavad tal parandada toimetulekuvõimet (II kd tl 80). Kuid juba 2019.a augustis sai eestkostjale teatavaks, et isik ei kasuta ka seda ainsat ki sotsiaalteenu st, mis tal oli. Raviküsimused , -vajadused ja ülevaade sellest , kui suurest riskiküsimusest , on üldse teadmata. Asjaolu, et 2019.a jaanuaris käidi viimati psühhiaatri juures (II kd tl 81), ei anna kohtule piisavat teavet 2019 .a suve ja sügise kohta. Asjasse puutumatu on tsiviilkostja väide, et 2017.a U. Mändla keeldus psühhiaatri vi si i dist – see ei näita sugugi piisavat raviga tegelemist 2019.a teises pooles . Miks katkes psühhiaatri vastuvõtt 2018. ja 2019.a , jääb vastuseta. K ohtu jaoks jäävad v ast amata ka küsimused seoses sellega, et kui samas kohtumääruses eestkoste kohta on märgitud, et isik vajab pidevat suunam ist, abistamist ja juhendamist , on e estkostjale eeldatavalt teada, et eestkoste taval esinev kerge vaimn e alaareng on elukestev seisund, siis kuidas sa i antud tugiteenuse mittekasutamisel U. Mändla käekäiguga kursis olla , kuid seejuures oma ma ta otsest sidet selle kohta isiku endaga , kes enda eest ise seista ei suuda , ning võtta otsused tema suhtes vastu tagaselja. Ö iste süütamis t e narratiiv algas 2019 . a suvel . Seetõttu tuleb kohtul tõenditele tuginedes asuda seisukohale, et alates vähemalt 2019. aasta augustist , mil Pärnu Linnavalitsus sai teada asjaolust, et U. Mändla ei kasuta talle võimaldatud tugiteenuseid, puudus eestkostjal sisuliselt vajalik sisuline kontakt U. Mändla ga ka edaspidi , et hoida ära probleemide eskaleerumist. Pärnu L innavalitsus on avaldanud: „ Linnavalitsuse esindaja oli kursis, et U. Mändla t oli nähtud Pärnus peamiselt jõe ääres, ta oli küll alkoholijoobes, ent teda näinute hinnangul ei olnud ta endale või teistele ohtlik ; ka sel korral loodeti teda pakutava töötamise teenusega tegevuses hoida, ent kahjuks U. Mändla tööle ei ilmunud ning teenus lõpetati .“ (II kd tl 80). Seega umbisikuliselt keegi nägi ja keegi teadis, kuid muu kohta eestkostjal kohtule ülevaadet tõendina esitada ei ole. Vaidlust ei ole selles, et kas ja kes temaga ka tegelikult sisuliselt tegeles alates augustist 2019.a. Selline eestkostjast tsiviilkostja vastusest nähtuv umbkaudne t eadmine seda teadmist üksnes kinnitab. Eelnevale tuginedes on loogiline eeldada, et kui eestkostja eestkostetava profiili arvestades sellise teabe mis tahes vormis saab , eeldaks see siiski enda ülesannete hoolsaks täitmiseks asjaolude täpset selgeks tegemist. Hoolas saab siiski olla konkreetsete faktide pinnalt ja laekunud kahtlusi ja indikatsioone tuleb sisuliselt püüda kontrollida , mitte ohutegureid eirata . M õistlikult hoolsa suhtumise korral e i ole võimalik kahtlustest ja kõhklustest kujundada veend u must mitte tegutsemiseks. Selliste oletuslike asjaolude puhul kohus tuvastab, et eestkostjal puudus ülevaade ja seega ta oma kohustusi sisuliselt ei täitnud. Maakohus ei pea sellist suhtumist mõistlikuks pingutuseks passiivse eestkostetava korral. Samuti kui Pärnu Linnavalitsus märkis, et eestkoste tavaga tehti juhtumiplaan, jääb arusaamatuks, miks selle koostamisel või täitmisel ei arvestatud eestkoste tava pr ofiili, täpsemalt ohtutegureid ja – s tsenaariume , mida võis eeldada juba eestkoste seadmisel olnud info alusel . Pärnu Linnavalitsus oli eestkoste seadmise avalduses 2015. aastal kohtule mh ka ise avaldanud, et U. Mändla oli tekitanud tulekahjueelse olukorra toonase toetatud elamise teenuse elukohas , samuti oli Pärnu Linnavalitsus juba eestkoste seadmise avalduses märkinud, et U. Mändla igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud ning vajalik on talle turvalise ja stabiilse elukeskkonna tagamine . Siiski ei pidanud Pärnu Linnavalitsus vajalikuks võtta kasutus ele meetmeid, kui selgus, et juba kuid pole piiratud teovõimega eestkostetav tugiteenuseid kasutanud ning teda olevat nähtud peamiselt jõe ääres alkoholijoobe tunnustega. Septembris sai eestkos tja ka teada, et öösiti paneb ta toime süütamisi. Järelikult eestkostjal olid andmed ohuteguri te st, kuid eestkos tjale määrusega pandud ülesannete täitmise osas ülevaade eestkoste tava kohta tegelikkuses puudus . Maakohtu hinnangul hakkas l isaks sisulise kontakti katkemisele ilmnema järjest ka muid viiteid selle kohta, et mõistlikult hoolsa eestkostja sekkumine mingil viisil võib olla vajalik – kõige hiljem oleks pidanud Pärnu Linnavalitsus U. Mändla eestkostjana võtma tarvitusele meetmed siis, kui eestkostjale said 06.09.2020 ja 08.09.2020 teatavaks esimesed öised süütamised (II kd tl 81), ehk oli realiseerunud risk , mida juba eestkoste seadmise määruses oli linnavalitsus ohuna välja toon ud . Juhtumikäsitluses ja selle kiiruses ei muutunud aga mitte midagi ka siis. Eestkostja enda poolt kohtule avaldatu kohaselt oli eestkostja 2019. aasta septembri lõpuks saanud kogu info U. Mändla poolt toimepandud väärtegudest , kuid sisuliselt linnavalitsus ei reageerinud – eeldati vaid, et kuna politsei ei olnud pidanud vajalikuks eestkostjat nendest väärtegudest teavitada, ei ole viivitamatu sekkumine vajalik ka hiljem eestkostja poolt , kuna ei ole alust eeldada, et U. Mändla võiks olla ohtlik endale või teistele. Sellega ühtlasi läheb eestkostja vastuollu ka ise enda poolt väidetuga (tl 80), kui ta väidetavalt piisaval t teab, et ta suvel on alkoholijoobes ja ei kasuta pakutavaid teenuseid ning lisaks puuduvad tõendid sellega kohta, et ta saaks ravi või tegeletaks ravi või muu talle sobiva abi küsimustega. Seega oli 2019.a septembris eestkostjale teada, et eestkoste tav võis olla toime pannud rohkem kui ühe süütamise öösel ning ta tarvitab alkoholi ( üldteadaolevalt alkoholi sõltlane reeglina kuritarvitab alkoholi) , kuid seejuures ülevaade tal eestkostetav a tegemistest faktiliselt puudus , sest oli vaid umbkaudne teave , mis kohtu hinnangul viitas samuti konkreetselt ohule . Kohus on seisukohal, et süütamine on üldohtlik süütegu ning kui sellist süütegu on juba korduvalt toime pandud, esineb kahtlusteta oht, et selliste süütegude toimepanemine jätkub ning sellise tegevusega võidakse ohtu seada nii teiste inimeste tervis ja elu kui ka vara. Lisaks selliste tegevustega kahjustab eestkostetav ise enda varalist olukorda, sest tema vastu võidakse esitada põhjendatult tsiviilnõudeid. Eestkostja on kohustused määratud tsiviilkohtu poolt ja eestkostjal on vastutus ka sellisel juhul, kui eestkostetav on a bi suhtes passiivne. Lisaks ei saa eestkostetav juba eestkoste kui instituudi olemusest tulenevalt enda abivajaduse kohta ise otsustusi vastu võtta. Maakohus peab antud juhul hindama, kas eestkostja oli mõistlikult minimaliseerinud eestko stetavaga seotud ohud või mitte, kui nendest teada sai või vähemalt siis kui sai teada, et olukord on hakanud kontrolli alt väljuma süstemaatiliste süütamiste tõttu. Maakohtule ei ole tsiviilkostja antud juhul , vaatamata kohtu poolt antud võimalustele , esitan ud sisulisi andmeid, millest nähtuks teada olnud asjaolude baasilt minimaalne – et eestkostja on teinud vähemalt kõik mõistliku selleks, mida temalt võiks oodata ohutegurite teada saamisel . Asjaolu, et eestkostja on seadusest tulenevalt esitanud kohtule üks kord aastas aruandeid, mis on esitatud ka asja materjalide juurde, ei võta eestkostjalt kohustust reageerida korduvatele ohuteguritele , kui see on talle vahetult teatavaks tehtud. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel , lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 alusel pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab . Maakohus selgitas enne eelistungil laekunud lüh imenetluse taotluse rahuldamist õiguslikku olukorda ja andis pooltele võimaluse esitada kõik tsiviilhagiga seotud taotlused tähtaegselt, et kõigi õigused oleksid tagatud ka lühimenetluse korral samaselt asja aruta misega võistlevas üldmenetluses . Tähtaja pikendamiseks keegi taotlusi samuti ei esitanud ja alles seejärel kohus otsustas asja lühimenetlusse määramise. VÕS § 1053 lg 5 ja VÕS § 7 lg 2 alusel mõistlikkuse kriteeriumi juures tuleb arvestada ka seda, et antud juhul on eestkostjaks kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) , seega tuleb kohtul ka eeldada, et viimasel peab seaduse järgi olema kõrge teoreetiline ja praktiline kompetents antud eestkoste ülesannete õige täitmise küsimustes. Sealjuures tegelemiseks ka äärmuslike juhtumitega, mil tuleb tegutseda tavapäraselt kiiremalt ja efektiivsemalt, s.o kuni TsMS § 533 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel taotlus e esitamiseni psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks, kui isik on ohtlik endale või teistele. Tsiviilkolleegium on leidnud, et kui puudutatud isiku ohtlikkus endale seisneb selles, et ta ei võta ravimeid ja kuritarvitab alkoholi, siis tuleks kohtutel esmajoones hinnata võimalusi motiveerida isikut väljaspool kinnist asutust ravimeid võtma, kusjuures abiks võib olla näiteks psühholoogi teenus. Ka alkoholile ligipääsu on võimalik piirata ning alkoholist võõrutamise ravi pakkuda väljaspool kinnist asutust. Üksnes põhjusel, et riik ei ole loonud piisavalt tõhusat süsteemi alkoholisõltlaste probleemide lahendamiseks ning nende toimetuleku toetamiseks, ei saa piirata isiku põhiõigusi kinnisesse asutusse paigutamisega. Jällegi ei tähenda see seda, et probleemiga ei saaks ega peaks ka sellisel juhul eestkostja tegelema , kui isikul haiguskriitika puudub ja antud juhul ei saa eestkostetava passiivsusega kuidagi põhjendada abistamisest sisuliselt loobumist. Kui ka juba aastaid on proovitud erinevaid lahendusi formaalselt dokumentide järgi ellu viia, ei tähenda see veel seda, et õige abivajadus oleks juba välja selgitatud. K ui probleemid jätkuvad ja süve nevad , ei lange veel kuidagi eestkoste vaja dus ja eestkostja vastutus ära . Eestkos tjal tuleb õige abivajadus välja selgitada sotsiaalhoolekande põhimõtete alusel (SHS § 3) . Riigikohus on sedastanud, et asjaolu, et ööpäevaringsel hooldusteenusel viibimise korral ei ole sotsiaalhoolekande süsteemis vastavad teenused ettenähtavad ning isik saab selliseid teenuseid riiklikul rahastamisel üksnes kinnises asutuses, ei ole kinnisesse asutusse paigutamise aluseks. Samas eestkostja ei saa ka a priori eeldada, et kinnisesse asutusse paigutamise alus kindlasti puudub , kui isik paneb süstemaatiliselt toime öiseid süütamisi ja alkoholi tarbimine on sagenenud , ekspertiisiakti kohaselt on neil asjaoludel omavaheline seos ning lisaks puudub isikul haiguskriitika alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Lisaks on kohus tuvastanud eestkostjal ka sisulis e kontakt i puudumise isikuga alates augustist 2019.a. Ohutegurite ilmnemisel on mõistlik, et see paneb eestkostjale veelgi suurema vastutuse eestkostetava vajaduste eest hoolitsemiseks , sest eestkostjal tuleb eeldada, et eestkoste taval ekspertiisiga tuvastatud probleemid, mis on omakorda tuvastatud kohtumääruses, ei kao passiivseks jäämisel iseenesest . Kohtupraktikaski on tõdetud, et esmajoones tuleb alternatiivse abimeetmena proovida isikule vajaliku ravi ja teenuste osutamist väljaspool kinnist asutust. Samas ei ole eestkostja sõnagagi maininud kohtule esitatud 31.10.2019 eestkos tja aruandes (punkt 6, I kd lk 198), et eestkostja ülesannete täitmisel isiku hooldusel esineks mingeidki probleeme, et U. Mändla ei ole kasutanud sotsiaal - ja rehabilitatsiooni teenuseid , öösiti paneb toime süütamisi ja ei ole koostööaldi s . Samuti pole aruandes viiteid, et raviga oleks tegeletud enam kui üks vi siit 8. jaanuaril – see pole aga raviga tegelemine aastalõikes . Aruandes p ole ka märgitud, et isik keeldub vajalikust arsti abist või on tervenenud . Käesol evas kohtuasjas on aga eestkostja enda poolt kohtule esitatud väidete alusel selgunud , et tal oli ikkagi suuri probleeme ees t kostetava passiivsuse tõttu, millega ta ei tegelenud ja ees t kostjana järelevalvet teostava maakohtu eest ka va rjas, jättes need asjaolud aruandesse esitamata . Ka eeltoodu kinnitab, et eestkostja ei ole teinud mõistlikke pingutusi kahju ära hoidmiseks. Arusaadav on , et isikule psühholoogi või psühhiaatri lise abi võimaldamiseks ei ole kinnisesse asutusse paigutamine vajalik. Aga olukorda ei saagi eestkostja oma ülesannete laiendamiseks või kitsendamisek s vm avaldusi kohtule ilma sisulise eeltööta kunagi motiveerida , kui ta hoiab lubamatult pikalt isikut sotsiaalsetel teenustel kunstlikult, ehkki isik neid ei kasuta, kasutegur seega puudub ja ta ilmselt vajab muud abi. Teenuseid on ju erinevaid , mida valida ka sotsiaalkindlustusametist või saab koostada, täpsustada või muuta juhtimisplaani selliselt, et isik saab individuaalse lähenemisega teenused. Antud juhul eestkostja on ka juhtumiplaani koostaja, kes pidi mõistliku ajajooksul probleemide eskaleerumisel koordineerima Sotsiaalkindlustusameti ja KOVi vajalike teenuste hankimise. Asjaoludest e i nähtu, et U. Mändla ümber oleks moodustatud grupp spetsialiste, kes oleks probleemide eskaleerumisel mõistliku aja vältel reaalselt ellu kutsunud lahendusi , püüdes muuta U. Mändla ellu suhtumist, lõpetada öiseid ringi hulkumisi, õigusvastaseid tegevusi jne – s.o vastavalt U. Mändla tegelikele probleemidele ja vajadustele. Antud juhul maakohus tuvastab, et esmajoones ettenähtud alternatiivseid abimeetmeid käesolevas asjas ühel hetkel tegelikkuses enam ei kasutatud ning mõistliku aja jooksul ka uusi ei otsitud . M ingil põhjusel pärast 2019.a algust psühhiaatri juurde enam ei pöördutud, puudub mõis tlik eeldus, et alkoholisõltuvus kadus iseenesest, lisaks eestkos tja aga hilisemalt teadis, et isik ilmselt kuritarvitab suvel alkoholi , lastes tal samal ajal olla „iseseisvam“ ehk kaotada vahetu ülevaate temast. Selle tagajärjel algasid öised süütamised, mille eest sisuliselt juba ka algne eksperti isiakt oli hoiatanud , kui alkoholiprobleemiga ei tegeleta. U. Mändlale pakutavad teenused ja läh emine oli liialt laialivalguv ning mitte lähtuv tema isikust. Kokkuvõttes väljus olukord täielikult kontrolli alt ja eestkostetava poolt pandi toime rea süütamisi, neist viimane kuriteona. Eestkostja vastusest saab järeldada üksnes suhtumist, et kui passiivse suhtumise ga eestkostetav aktiivselt ise ei küsi ega otsi lahendusi , siis eestkostja ka midagi enda huvides ei tee. See ei olnud aga eestkoste eesmärk ning maakohus ei saa nõustuda, et see on mõistlik. Sisuliste tegevustega otsustati lõputult oodata ja sisuliselt mitte midagi ette võtta. Muud ei ole tõendatud. Eestkostja oli võimalik ka veenda ees t kostetavat asuma mõnele teenusele nt ööpäevaringne erihooldusteenusele eestkostetava enda nõusolekul ja kui ta vajalikku ravi vastu ei võta ning öösiti jätkab ringi käimist võõra vara ohustamisega, on võimalik eestkostja kohustuste täitmise tagamiseks pöörduda ka avaldusega kohtu poole. Eestkostja pidi ette nägema, et mitte midagi ette võttes jäävad ta kohustused täitmata ja probleem võib eskaleeruda taas kellelegi kahju põhjustamisega. Maakohus ei saa käesoleva kriminaalasja menetluses hinnata, kas U. Mändla suhtes oleks SHS § 105 ja TsMS § 533 alusel kinnisesse asutusse paigutamine üldse proports ionaalne ja vajalik meede olnud, põhjusel, et eestkostja on jätnud oma kohustused täitmata, sest asjaolusid vahetult ei selgitatud välja ja lakati üldse talle mõistliku aja vältel otsima talle sobivaid alternatiivseid meetmeid . Analoogne kohtupraktika on olemas samase diagnoosi kohta nagu on U. Mändlal , mille kohaselt kui eestkostja jätab eestkostetava ilma põhiõigusi vähem piiravast võimalusest ravi ja hoolduse osas, ei saa ta n - ö üle hüpata ja põhistada isiku kinnisesse asutusse paigutamist. Käesoleval juhul võibki eestkostjale ette heita, et ta jättis eestkostja kohustus e d täitmata , loobuti asjaolude väljaselgitamisest - seda vaatamata kahju tekitami st prognoosivatele ohutegurite suurele hulgale - ning see võimalus oli eestkostjal olemas nii õiguslikult kui sisuliselt. Sellist ebamõistlikku tegevust ei saa seega kuidagi õigustavaks pidada ning sellise tegevuse oodatavaks tagajärjeks saabki olla üksnes probleemide eskaleerumine eestkostetavaga. Kui näiteks otsustati mitte taotleda kinnise sse asutusse paigutamist, ei tohtinud eestkostetava huvides olla mõistlikuks alternatiiviks ka loobuda muu sobilikuma abi väljaselgitamisest , sest ainult läbi selle on võimalik anda abi eestkostetavale ning selle ebaõnnestumisel ka jõuda ja põhjendada kohtu jaoks ultima ratio ’t SHS § 105 kohaldamiseks. Sealjuures on võimalik isiku kinnisese asutusse paigutamine ka kohe selt, või mõne aja pärast see vajalikel tingimustel peatada ja alustada tema resotsialiseerimisega vabaduses , näiteks kui eestkostetav ise kinnitab, et ei lahku hooldekodust, tarvitab talle määratud ravimeid ega tarvita alkoholi vms (samane nn ambulatoorse sundraviga kriminaalmenetluses) . 3. 5 .4 . Tsiviilkostja väide. Eestkostja esindaja väitis 09.11.2020 kohtuistungil , et septembris (2019.a) saadi teada süütamistest ja tehti päring politseile ning siis oligi juba vahistamine . See oli põhjendus, miks ei pakutud teisi teenuseid isikule, kui isik olemasolevaid teenuseid ei k asutanud ja kontakt temaga hajus . Eeltoodud väide ilmestab kahjuks selgelt ebamõistlikku suhtumist probleemi. Kohtu hinnangul on kahe silma vahele jäänud eestkostja jaoks asjaolu, et e estkostjale sellise kriitilise info laekumis e ja vahistamise vahel e jäi pea 2 - 2 ,5 kuud ning tegemist on tsiviilkostja olulise faktiveaga , millega ei ole võimalik kuidagi tegemata jätmisi põhistada. See kinnitab aga kohtu siseveendumust eestkostja põhjendamatu passiivse suhtumise osas. Mõistliku aja vältel ei otsitud ega leitud la hendust U. Mändla probleemidele, ehkki see oli võimalik. Seega k ohus ei saa nõustuda eestkostja poolt eeltooduga, sest : kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, et isik tugiteenust tegelikkuses ka kasutas alates augustist 2019. Toetatud elamisteenuse puhul n - ö valvelauas aruandmine ei ole piisav ega käsitletav tugiisikuna tegutsemisena eestkoste määruse täitmiseks . Puudub ülevaade sisust ja reaal sest juhendamisest ning tõusetunud probleemidest , mida püüti lahendada – kohtule ei ole esitatud ühtegi si sulist dokumenti, millest nähtuks , et oleks tehtud kõik mõistlik, mida võiks oodata antud kriitilise info laekumisel eestkostjale 2019.a septembris . Teadaolevaks probleemiks pidi selleks ajaks olema ka asjaolu, kui isik ei ööbi kodus, sest öösiti on risk, et ta paneb toime süütamisi jm ; täpsemalt sai tsiviilkostja eraisikutelt süütamistest teada 06. ja 08.09.2019 (II kd tl 81) ; alles 23.09.2019 pöördus eestkostja täpsustusteks politsei poole ja saadi vastus algatatud kuue väärteomenetlu s e, sh mitte üksnes süütamiste , kohta 30.09.2019 (II kd tl 81); isiku kinnipidamine, millele järgnes vahistamine, toimus alles 27.11.2019.a . Kohus leiab, et reageerimine sellisele infole on olnud selgelt ebamõistlikult aeglane ja sisulisel t otsustati eestkostetavale 2019.a suvel võimaldatud iseseisvust ebaloogiliselt veelgi enam kontrollimatult tema huvide vastaselt laiendada. Kohtu hinnangul pidi olema eestkostja jaoks selge hiljemalt 2019 .a septembris , et väidetud juhtimisplaan on läbi kukkunud ja uut plaani ei olnud ka tsiviilkostja esindaja enda poolt väidetu aluse l , sest ei jõutud enne vahistamist ki selleni . Kui pöörata tähelepanu kas või eestkostja seisukohtadele määruses, millega eestkoste seati ja eestkostjale vastutus määrati, ei ole selline formalism ehk mittesisu line suhtumine eestkostetavasse põhjendatav. Käesoleval juhul saab Pärnu Linnavalitsusele heita ette, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et nad oleksid mingilgi viisil eestkostjana piisavalt adekvaatselt reageerinud kuriteole eelnenud öistele süütamistega seotud korduvatele väärteoteadetele (II kd tl 81) alates 06.09.2020 ja 08.09.2020 ( väärteokorras süütamises kannatanute pöö rdumistele tuginedes) või oleksid midagi aktiivselt olukorda parandavalt sellise infoga ette võtnud. Mõislikuks tegevuseks ei saa pidada pelgalt 23.09.2019 päringu saatmist politseile. Pealegi p olitseilt laekunud info põhjal pidi olema selge, et tegemist on olnud juba süstemaatiliste süütamistega ja mitte väik e se varalise kahju de ga küsimustega. Ka sellele järgnes passiivsus. Muuhulgas puudub igasugune tõend selle kohta, et tugiisik või Pärnu Linnavalitsuse esindaja oleks U. Mändla endaga tea tavaks saanud probleemidest kas või vestelnud. T õendamata on, kas tehti sisulist mõistlikku tegevust öiste süütamiste kui probleemi vastu . Tsiviilkostja vastu ses esitatud viited, et teda oli suvel nähtud ja tema suviste tegemiste kohta on kellel t ki midagi kuuldud , näitab seda, et tegelik inimlik kontakt puudus ja muud tsiviilkostja poolt toodud asjaolud on üksnes trafaretsed . U. Mändla üle ei pidanud olema järelevalvekohustus täitmist eestkostja poolt , vaid täita oleks olnud vaja eestkoste määruses toodu d eesmärke ja kohustusi. Selline kohustus info on eestkostjal mitte politseil. Mõistlike tegevuste hindamise eelduseks on see, et oleks esmalt mingid tegevused või nende kogum, mida hinnata. Kohus ei pea ka mõistlikuks olukorda, et kui juhtum muutus kriitiliseks, siis ei ole kohtule esitada taasesitatavas vormis selgeid tõendeid vaatamata kannatanu vastu väidetele . Mõistliku tegevuse tõendamiseks ei ole koh tule vaatamata kohtu selgitustele eelmenetluses piisavaid vastuseid antud ega tõendeid esitatud. S eptembris 2019 s elliste tegude toimepanemise kohta info saamisel oleks sobiv meede võinud olla ka psühholoogilise nõustamise või raviteenuse võimaldamine (mh on vajalikul määral raviteenuse võimaldamine eestkostetavale ka eestkostja kohustus varasemalt viidatud eestkoste seadmise määruse kohas elt). 3.5 .5 . Tsiviilkostja väide. Muuhulgas on Pärnu Linnavalitsus toonud välja, et eestkostja saab pakkuda ja tagada erinevaid toimetulekuks vajalikke teenuseid, ent ei saa sundida isikut pakutud teenust kasutama. U. Mändla puhul ei ole esinenud olukordi, et linnavalitsus oleks pidanud sekkuma tema tahtevastaselt (II kd tl 11). Esiteks on eeltoodu vastuolus juba kohtu poolt korduvalt tsiteeritud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.02.2018 .a määrusega asjas nr 2-15-3662, mille kohaselt eestkostja saab ultima ratio paluda ka kohtult abi, kui ka ta ise on kõik vajaliku eelnevalt ette võtnud. Teiseks m aakohus leiab, et eestkostja on kahetsusväärselt oma väites eksitavalt segamini ajanud kaks erinevat õiguslikku olukorda: a) kõik juhtumid mitte KOV-i eestkoste korral , siis rakenduvad üksnes KOV-i ülesanded omavalitsuses elavate isikute kui sotsiaalabi vajavate isikute suhtes üldiselt sotsiaalkaitse ülesannete täitmisel ning b) eestkoste korral KOV-i kui ees tkostja ülesanded ja vastutuse. Eestkoste määrati seetõttu, et eestkostetav ei suudaks ilma selleta sei sta enda huvide ja õiguste eest ning täita talle seadusega pandud kohustusi. So tsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi SÜS) § 1 lg 1 kohaselt reguleerib sotsiaalseadustik sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist avaliku võimu poolt. Teise lõike kohaselt sätestatakse seaduses muuhulgas sotsiaalkaitse põhimõtted ja korralduse alused, isiku õigused, kohustused ja vastutus sotsiaalkaitse kohaldamisel, sotsiaalkaitse menetlused jm. Kui abi vajav isik ei pöördu KOV-i poole sotsiaalabi või teenuste saamiseks või keeldub sellest, on see tõesti seaduse järgi eeskätt selle füüsilise isiku enda vastutus . SÜS- i s on toodud ka sotsiaalkaitse põhimõtted, mille § 5 lg 1 kohaselt on nt isikul endal esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul, § 9 kohaselt sotsiaalkaitse paremaks korraldamiseks on hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus teha koostööd jne. Eestkoste määrati aga isikule just seetõttu, et tal endal puudub vajalik kriitika enda sotsiaalkaitse tagamise jaoks ning seetõttu tema isiku omadusi arvestades peab tema eest vajalikke otsustusi vastu võtma eestkostja. Ü ks sotsiaalkaitse ja sotsiaalhoolduse printsiipe on ka see, et isikuga tuleb arvestada temaga seotud menetluses avaliku võimu po olt teostatava eestkoste korral. I lma eestkostja vajaliku tegevuseta jääksid ki isiku huvid ja õigused kaitseta. See eeldab isiksusekeskset ja vajaduspõhi st lähenemist ning kui olukord muutub, tuleb uusi asjaolusid pidevalt välja selgitada. Ilma eestkoste tava igepäeva elu kohta tervikliku informatsioonita , selle kogumiseta ehk eestkoste tavat ennast otseselt kaas a mata , s.t üldse tervikliku lt lähenemiseta ei saa ilmselt ka tagada teenuste jätkuvus t ja sujuv at üleminek ut ühelt teenuselt teisele probleemse eestkoste tava korral. Lahendus olnuks ka see, et isikul oleks ka sisuliselt mõttes olnud pidevalt toimiv sotsiaal või rehabilitatsiooni teenus. Eestkos tja asutusel peab olema kvaliteetselt juhitud töökorral dus ja kvaliteetne juhtimine – eelduslikult peavad olema vajalikud töötingimused, sätestatud töötajate vastutused, kohustused ja rollid ning järelevalve . Mingidki puudused e eltoodus ei saa kuidagi kujuneda ee stkostetava probleemiks. Eestkostja on vastutus ka sellisel juhul, kui eestkostetav on abi suhtes passiivne - k a see on isiku üks abivajadus väljaselgitamiseks ja reaalselt mõistliku aja vältel ka lahenduse leidmiseks kasvõi kuni kohtu loal isiku huvides tema tahtevastaste meetmeteni välja - , sest isik ei saa enda abivajaduse kohta ise otsustusi vastu võtta ja lahendusi leida . Põhjusel, et tsiviilkohus juba tuvastas , et isik ei ole võimeline ise probleeme lahendama ja selleks ju määratigi eestkostja . Seega eestkostjast tsiviilkostja selline viide on eksitav ja asjakohatu. Samuti märgib kohus eelnevale tuginedes, et kui eestkostjale on kohtule antud vastuse kohaselt saanud juba 2019 .a septembris teatavaks kolmel korral süütamise toimepanemised ning seejuures ei ole oluline, et väärteo korras, oli vajalik sekkumine mis tahes isiku toimetuleku kontrollimise eesmärgil ja seda juba ennekõike eestkostetava täpsema ja tervikliku abivajaduse, s . h tema tervise kui ka kõigi teiste elu, tervise ja vara kaitseks. Nimetatud asjaolusid ei käsitletud aga eestkostja poolt kriitilisena, sest mingeid lahendusi ei asutud 2019 .a septembris kiiremini otsima. Tegelikkuses t oimiti selliselt nag u poleks neid süütamisi olnudki ehk justkui oleks tegu tavapärase eestkoste ju htumiga, kus probleeme ja silma torkavaid väljakutseid -ohte ühiskonnale ei ole. Oluline on seejuures välja tuua ka ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr. 171 järeldused , mis haakuvad juba eestkoste seadmisel määruses avaldatuga : „ 3. Uuritaval esinev Sõltuvus alkoholist on ravitav, kasutades medikamentoosset ravi ning psühhosotsiaals eid meetmeid. Uuritaval esinev k erge vaimne alaareng on elukestev seisund. 4. Uuritav vajab ravi temal esineva alkoholisõltuvuse raviks - nii medikamentoosset ravi temal esineva impulsiivsuse ning afektlabiilsuse korrigeerimiseks kui ka psühhosotsiaalseid meetmeid. 5. Uuritaval esineva alkoholisõltuvuse ravita jätmisel võib uuritav edaspidiselt olla ohtlik teda ümbritsevale keskkonnale temal esineva impulsiivsuse ning afektlabiilsuse tõttu . “ (II kd tl 128) Eeltoodu eeldab, et raviga oleks tegeletud, isiku selli se ettenähtava ohu suurenemisel puudus antud juhtumiks eelnev teostatav plaan või selle teostus, sest jäädi ebamõistlikult passiivseks. Samuti on teoreetilises kirjanduses märgitud ja toodud näiteid, et eestkostja vastutus võib tuleneda hooletusest, täpsemalt eestkostetava tegevuse ebapiisavast kontrollimisest. Antud juhul ongi tegemist sellise olukorraga. Tsiviilkostja ei ole välja toonud, millises ulatuses ning millist ravi on U. Mändla le temal esine va alkoholisõltuvuse ravimiseks või ravima suunamiseks võimaldatud alates jaanuarist 2019 augustist alates . Ühekordne esmane arstivisiit jaanuaris 2019 ei anna mingit infot. Linnavalitsus eestkostjana oli teadlik alkoholisõltuvusest, seda on eestkostja ise sedastanud , ning eestkostja oli teadlik ka asjaolust, et ajal, mil eestkostjal puudus kontakt eestkostetavaga, nähti teda joobeseisundis. Seejuures kellegi tuvastamata isiku hinnang sellele, et „ta ei paistnud endale või teistele ohtlik olevat“, ei ole pädev, on paljasõnaline ega vähenda mingil viisil eestkostja vastutust ning selliste väidete esitamine pigem kinnitab, et vajalikku hoolitsust ei ole olnud , s.t. selle kohta puuduvad tõendid. Sellise probleemse eestkostetava puhul peaks olema see esimene ohusignaal, kui ta kokkulepitud kohtumistele või töökohale ei jõua, oma toetatud elamise teenust enam kui kaks kuud ei kasuta ning liigub ringi joobeseisundis. Eestkostja ei saa eestkostetava profiili ja asjaolusid vahepeal ära unustada, s.t neid asjaolusid, mis üldse viis id eestkoste seadmisele , ning peab vähemalt üldjoonteski pidevalt olukorda jälgima, s.t kindl asti reageerima korduvatele ohu indikatsioonidele, et vältida olukorra eskaleerumist. Kohtul ei ole hindamiseks esitatud mingeidki tõendatavaid tegevusi eestkostja poolt, et ta oleks midagigi asjakohast ette võtnud. 3.5 .6 . Tsiviilkostja väide, et politsei ei andnud ohust teada . Ka septembri alguses kahju kandjatelt saadud teave pidanuks olema tsiviilkostjale piisavaks, et võtta aktiivselt meetmeid ohu vastu, sest käesoleva kriminaalasja esemeks olev süütamine leidis aset alles 29.10.2019.a. Kohus on ülal ka tuvastanud, et ilmselt eestkostja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt kuni 2019 .a esimese pooleni, sest augustis ilmnesid juba märgid, et eestkostetav on süsteemi jaoks sisuliselt kadunud , ja septembris seejuures juba olulised ohumärgid. K ohus ei ole nõu s sellise suhtumisega, et kui eestkostja sai teabe 06.09. ja 08.09.2019 süütamiste kohta, et siis piisavaks hooleks on see, kui tehti 23.09.2019 üksnes formaalne päring politseile ja jääd i vastust ootama, sest sellega rikuti hoopis eestkostjale kohtumäärusega pandud kohustusi. Eestkostja e i asunud talle teatavaks saanud asjaoludel viivitamatult kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1). Septembris saadud info põhjal ei ole võimalik sellise põhjendamatu viiv itamisega kuidagi tekkinud olukorda vabandada . Üksnes tagant järele asjaolude formaalsele konstateerimisele lootmine ei ole vajalik ja aktiivne tegevus, mis eestkoste tavat ennast kuidagi abistaks ja olukorrast välja aitaks tõmmata. Ja kui 30.09.2019 politsei ei teatanud mi ngist reageerimist vajavast ohu olukorrast, siis leitigi eestkostja poolt, et kõik on justkui korras . Arusaadavalt U. Mändlat ei tabatud süütamistelt vahetult ja ka tema teo toimepanemisel olnud seisundit, sh sellest tulenevalt permanentset ohtu teiste isikute varale , ei saanud politsei ka seetõttu hinnata ja vastavalt sellele tegutseda . Ilmselt politsei ei kuulanud hiljem üle menetlusalust isikut ka seisundis, mis seda ei võimaldanud. Seega politsei ei saanudki võtta meetmeid, et isikut nt viia valve psühhiaatri juurde. Kohtu arvates on lubamatu üritada antud olukorras vastutust veeretada politseile , sest eeskätt eestkostjal on siiski kogu teave eestkoste asjaolude kohta , sh spetsiifilise diagnoosi, ravi vajaduse ja selle mit te järg misest tulenevate ohtude kohta kohta ning eestkostja peab omama piisavat ülevaadet seetõttu ees t kostetava igapäeva elu kohta . Politsei ülesanded piirdusid üksikute väärt eoepisoodidega ja korrakaitselisest seisukohast üldiselt, mitte eestkostetava eest hoolitsemisega vastavalt kohtu määrusele, millega eestkoste seati. Politseid ei saa kuidagi samastada eestkostja spetsiifiliste ülesannetega. Lisaks, kui süüdistuse järgi pandi kuritegu toime 29.10.2019, siis politsei 30.09.201 9 vastus (II kd tl 81) viitab juba eestkostjale, et U. Mändla suhtes on alustatud väärteomenetlusi 13.05.2019, 14.05.2019, 17.05.2019, 09.07.2019, 08.08.2019 ja 01.09.2019. Ehkki väidetavalt ei olnud eestkostja varem nendest sündmustest teadlik (v.a. teated 06.09. ja 08.09.2019), ei nähtu eestkostja aktiivseid mõistlikke samme olukorra kontrolli alla saamiseks ka pär ast sellisel hulgal vää rteomenetl u s test teadasaamistest. Igal juhul jäävad eestkostja tegevuses s isustamata mõistlikkuse st ja hoolest kantavad asjaolud: miks e estkostetavaga ei tegeletud eestkostja poolt vahetult pärast väärteoasjade järgi süütamistest teadasaamist: ei vesteldud abivajaduse veenvaks selgitamises jms ja lõpuks 1. novembril 2019 lõpetati ka viimane, s.o toetatud elamise teenus , kuna seda ei olnud ta ammu kasutanud vähemalt alates 2019.a augustist ( U. Mändla peeti aga kahtlustatavana kinni alles 27.11.2019 ) – ka see oleks ilma süütamistetagi indikatsioon, sest sellised isikud ei tervene üleöö ja abivajadus ei lange imeväel ära, vähemasti nii võiks o lla mõistlik ja hoolas eeldada. Ei ole ka eluliselt usutav, et eestkostja vestlused U. Mändlaga ei oleks viinud kuhugi ja ei oleks saanud muutusi ellu kutsuda. Ka toimikus sisalduvates ülekuulamistes on läbivalt näha U. Mändla igakülgne ausus ja avatus oma tegevuste ja nende motiivide kohta. Eestkostja poolt v ajalikku kohustuste täitmist ohutegurite ilmne mis el ei tõenda ka tsiviilkostja poolt esitatud alljärgmised tõendid: eestkostja aruanne. Asjaolu st , et eestkostja täitis seadusest tulenevat kohustust esitada iga- aastane eestkostja aruanne tsiviil kohtule ( I kd tl l 197-198). Sellest ei nähtu probleeme, ehkki need olid eestkostjale teada. Nõnda käsitlebki aruanne vaid seda , et U. Mändal on tugiisik, kes on korraldanud eluasemekulude tasumist, esitanud taotluse puude pikendamiseks ja töövõime hindamiseks; 23.09.2019 Pärnu Linnavalitsuse korraldus ( I kd tl 199), milles määratakse vastutavad isikud, kes tegelevad eestkoste määruse täitmisega. Tegemist on formaalse korraldusliku ja ka vajaliku aktiga, kuid see ei saa vastata tegelikele tehtud mõistlike pingutuste le kui sisuküsimustele. Sama on ka U. Mändla pangakonto väljavõttega ( I kd tl 200 jj) , 19.03.2019 puude raskuse määramise otsusega (I kd lt 219 pöördel), 18.03.2019 tööv õime hindamise otsusega (I kd tl 220) ; 02.09.2019 tehtud otsus riiklikule pikaajalise kaitstud töötamise teenusele suunamine (I kd tl 224-225) ja 16.09.2019 otsus antud teenusele suunamise lõpetamine, sest isik ei jõu dnud tööle (I kd tl 226). Samas eestkostjal U. Mändla kohta on juba alates augustist teave ja see pole vahetu, sest tema tegemistest räägitakse umbisikulises (vt ülal tsiviilkostja seisukoht kohtule) vormis; viimati käidi arsti juures 08.01.2019 septembris, lisatud on eriarsti esmase vastuvõtu visiiditasu (I kd tl 219), selle kohta miks visiit jäigi esma seks ei ole asjaolusid esitatud. Kui oli teada, et isiku alkoholi tarvitamised on suvel süvenenud ja vajaliku ülevaate mitteomamine isiku kohta on ilmselt viinud juba süstemaat iliselt süütamiste väärtegudeni , siis ei tehtud ühtegi mõistlikku pingutust, et olukorda kontrolli alla saada , kasvõi vahetu tegeliku ülevaate saamiseks isiku tegelikust käekäigust. Adekvaatne tegevus pidevalt sellise informatsiooni täienemise ja kinnituste saamise olukorras ei saa olla ka viimase tugiteenuse lõpetamine, kui sedagi ei olnud kasutatud juba kuid. See ei saa olla piisav ja mõistlik tegevus, mida eestkos tjalt sellises olukorras oodata. 28.10.2019 lõpetati erihoolekande teenus ena toetatud elamise teenuse osutamine Pärnu Sotsiaalkeskuses alates 01.11.2019 , põhjusel, et U. Mändla ei ole tee nust kauem kui 2 kuud kasutanud (I kd tl 223) ja tegelikkuses ju mitmeid kuid . Kui e estkostja sai väärteomenetlustest teada septembris 2019 , siis kohtu hinnangul on kõnekas ka teave isikult endalt selle perioodi kohta oma tegevuste osas, sest eestkostjal selline teave puudus , sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, et temaga oleks kas v õi vähemalt eestkostja ametnik vestelnud sel ajal või info saamise järgselt sisuliselt . 04.09.2019 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (165-166) nähtub tema arusaam, miks ta pani põlema 08.08.2019 Kanpo li papipressi - kahju 3650 eurot ( I kd tl 164). U. Mändla ütluste kohaselt pani ta selle põlema, kuna tal oli igav ja ta oli tarvitanud alkoholi . Sam a on ta ütlustes märkinud ka muude süütamiste kohta , sealhulgas alates juunist 2019 , mil enne jaanipäeva süütas põlema auto - kahju 2000 eurot ( I kd tl 163) . Kokku andis U. Mändla 04.09.2019 menetlejale ütlusi kolme süütamise kohta alustatud väärteomenetluse kohta. Seega nähtus U. Mändla tegevuse motiividest ka igavus, mitte üksnes alkoholiprobleem , mis suurendab tema puhul impulss iivsust ja ohtu keskkonnale . Kui 2019 .a augustis toimus võrgustik u kohtumine, kuna probleemiks oli see, et U. Mändla ei kasuta tugiteenuseid, ei olnud sellel formaalsel kohtumisel selgeid tagajärgi , see ei olnud arusaadavalt tulemusele orienteeritud ja U.Mändla vajadustest lähtuv . Mingeid sisulisi positiivseid muutusi U. Mändla jaoks selle võrgustiku kohtumisega ellu ei kutsutud. Milline oli eestkostja mõistlik ja aktiivne plaan probleemi lahendamiseks, jääb vastuseta . Põhjus, miks U. Mändla ei ilmunud võrgustik u kohtumisele, on samuti teadmata. Hea halduse põhimõttel k ohtumenetlustes teadlikult praktiseeritakse piiratu d teovõimega isikute ära kuulamist tema enda koduses keskkonnas, sest reeglina need inimesed ei ilmukski muidu kohtuistungile ja tuleb lähtuda isiku vajadustest . Kohtu jaoks jääb arusaamatuks, et kui U. Mändla tegemiste kohta suvel on teave eestkostjal umbisikulises vormis, kuidas siis on võimalik täita ees tkoste eesmärke, suunata teda ja võtta vastu vajalikke otsustusi. Kui isik on n - ö suvel iseseisvam, eestkostjale teadaolevalt tarvitab alkoholi ja ei kasuta talle antud teenuseid, on see juba iseenesest ohumärk. 01.11.2019 lõpetatud teenusest nähtuvalt sisaldas see teenus ka abi ja tugiteenust kliendile. Selles t kohus eeldab, et vähemalt alates 2019 .a augustist puudus U. Mändla l ka sisuline kontakt tugiisikuga või üldse sisuliselt seaduse mõttes tugiisik u ülesandeid täitva isik uga ning vähemalt 01.11.2019 p eeti kindlasti vajalikuks ka seda , et isikul ei ole vaja tugiisikut , sest lõpetatud teenust ei asendatud millegi muuga ja U. Mändla isikust ning asjaoludest nähtuvalt ei saa kohus eeldada, et tal igasugune abivajadus kogu teadaoleva info põhjal puudus . S eega sisuliselt oli U. Mändla tugiteenusteta vähemalt 2019 .a augustist ja alates 01.11. 2019 ilma igasuguse tugiteenuse mõistes abivajadusest lähtuva teenuseta. Süüdistuses toodud kuritegu pandi toime 29.10.2019, s.o teenuste sisulise puudumise n - ö vaakumperioodil eestkostetava seisukohast. Maakohtu jaoks p robleem on nende eestkostja tegevuste ebamõistlikkuses ja ebapiisavuses - täpsemalt isegi sisuliste lahenduste otsimisega põhjendamatus viivitamises ilma, et üldse oleks olukorda arvestades lahendusteni jõutud. 3.6 . Kokkuvõte Eesti põhiseaduse aluspõhimõteteks on muu hulgas sotsiaalriigi ja inimväärikuse põhimõtted (PS § 10), mis on väljendatud ka põhiseaduse sotsiaalsetes põhiõigustes (eelkõige PS § 28). „Sotsiaalriik ja sotsiaalsete õiguste kaitse sisaldavad ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama. Nende isikute inimväärikus oleks alandatud, kui jätta nad ilma abist, mida nad vajavad oma esmavajaduste rahuldamiseks”. Sotsiaalkaitse on Eestis korraldatud tervikliku süsteemina, mille osadeks pärast isiku ja perekonna omavastutust on riigi ja kohalik u omavalitsuse korraldatud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on üks omavalitsusüksuse ülesannetest korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist. PS § 14 paneb seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kõrval ka kohalikele omavalitsustele kohustuse tagada põhiõigusi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-4-1-3-16, punktid 89 ja 90). Sõltumata sellest, kes sotsiaalhoolekande ülesannet täidab, on põhiõiguste realiseerumise ja põhiseaduse põhiprintsiipide elluviimise kohustatud lõppkokkuvõttes tagama seadusandlik võim. See tähendab, et sotsiaalhoolekandelise abi osutamiseks peab olema seadustes asjakohane regulatsioon, ülesande täitmiseks tuleb tagada piisavad rahalised vahendid, samuti peab selle täitmise üle olema korraldatud järelevalve ning õigustatud isikule tagatud tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et riik ei saa lasta tekkida olukorral, kus esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavus johtub ulatuslikult sellest, milline on isiku elu- või asukohajärgse omavalitsusüksuse suutlikkus (vrd Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-09, punkt 67). Seega ei piisa üksnes KOV -i poolt paberimajanduse korrashoiust eestkoste korral , vaid ka sisulise järelevalvega ametkonna üle peab olema tagatud , et eestkoste tav isik ka reaalselt saab enda abivajadusest lähtuva abi. Ei piisaks ka üksnes sellest, et abivajadus on väl ja selgitatud, vaid selle kätte saamine ei saa olla kuidagi ebamõistlikult piiratud väärpraktika, s . h puhkuste perioodil aset leidnud korraldamatuse vms tõttu. Arvestada tuleb eelkõige sotsiaalhoolekande seaduse üldpõhimõtteid (eelkõige SHS §-d 3, 5, 14, 15 ja 16), samuti iga teenuse kohta seaduses sätestatud nõudeid, lisaks sellele sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ning teistes seadustes sätestatut. Eestkostjast KOV ei tohi haldussuutmatuse tõttu seada eestkoste tava õigustele piiranguid, mis välistavad abi andmise kui seadus kohustab abi osutama või anda abi seaduses sätestatust vähem . Sotsiaalteenused, mille osutamist omavalitsusüksused peavad korraldama, on seotud põhiõiguste ja -vabadustega ning juhul, kui omavalitsusüksused ei suuda osutada teenuseid piisaval tasemel, võivad põhiõigused jääda kaitseta . Avalikul võimul on põhiseadusest tulenev kohustus aidata abivajajat siis, kui inimene ise ei suuda seda tagada, iseäranis KOV - st eestkostjal. VÕS § 1053 lg 5 alusel vaimse puude tõttu eestkoste alla antud piiratud teovõimega isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutab isiku eestkostja, kui ta ei tõenda, et ta on teinud kõik, mida temalt saab mõistlikult oodata , et ära hoida eestkostetava poolt kahju tekitamist. Kui kahju tekitamise eest vastutab ka eestkostetav ise, eeldatakse, et nende omavahelises suhtes on vastutavaks eestkostja. Kuivõrd antud juhul on eestkostjaks KOV, siis viimasel on kõrge kompetents erinevate hoolekande teenuste osas, seeläbi ka eestkostetava toimetulekut toetavate teenuste tagamisel või vähemalt järjepidevalt nende eestkostetavale pakkumisel ja võimaldamisel. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et Pärnu Linnavalitsus U. Mändla eestkostjana ei teinud kahju ärahoidmiseks seda , mida temalt saab VÕS § 7 lg 2 alusel mõistlikult oodata . Pärnu Linnavalitsus U. Mändla eestkostjana oleks pidanud juba esimestest signaalidest kolme öise süütamise toimepanemise kohta asuma tegutsema lahenduste otsimiseks , kas isiku ravile suunamise ks , talle tegevuse ja sobiva teenuse leidmi se ks või üldse alu stades vestlemistest, millega eestkostetav ööpäeva sisustab, kuidas üldse hakkama saab ja mis on tinginud tema öised süütamas käimised. Sellise mõistliku huvi puudumise tõttu on e estkostja oma kohustused seega jätnud vajalikul määral täitmata ning selline tegevusetus ja U. Mändla tegeliku abivajaduse, liikumiste ning tegevuste osas üle vaate mitteomamine ja alkoholi probleemiga mittetegelemine võimaldas U. Mändla l vabalt alkoholijoobes olles öisel ajal linnas ringi liikuda ning tekitada süütamisega juba suure varalise kahju, mille eest peab nüüd vastutust kandma Pärnu Linnavalitsus U. Mändla eestkostjana VÕS § 1053 lg 5 alusel. Seega on eestkosteasutus objekt iivselt realiseerinud kahjukoosseisu tegevusetusega – passiivselt hooletusega, millel on kohtu hinnangul põhjuslik seos U. Mändla poolt tekitatud teo ja tagajärjega, millel tsiviilhagi nõue põhineb. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Samuti ei ole tsiviilkostja tõendanud süü puudumist. Eelnevale tuginedes tuleb VÕS § 1043 ja 1045 p 5 alusel lugeda tõendatuks U. Mändla poolt kannatanule Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem OÜ tekitatud kahju summas 67 262 eurot ning see tuleb välja mõista kannatanu kasuks VÕS § 1053 lg 5 alusel eestkostjalt Pärnu Linnavalitsuselt. IV. Menetluskulud Käesoleva kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud on olnud järgmised: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel põlevvedeliku ekspertiisi tegemisega seotud kulu 193 eurot (I kd tl 122); U. Mändla ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemisega seotud kulu 255 eurot (I kd tl 130); KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulu kohtueelses- ja kohtumenetluses kokku summas 1280,40 eurot (I kd tl 147-148, tl 227-229, II kd tl 33-35, tl 68-71, tl 151-152 ) ; II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot. Menetluskulude hüvitamise taotluse on esitanud kaitsja, kannatanu ja tsiviilkostja ei ole kohtule menetluskulude hü vitamise taotlust esitanud. 4.1. Menetluskulud seoses süüdistusega KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid (tsiviilhagiga seotud menetluskulud) ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid . Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maaohus loeb kaitsja kohtueelses- ja kohtumenetluses riigi õigusabi korras tekkinud kulud kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Antud kriminaalasja menetluskulude jaotamisel tuleb aga arvestada, et süüdistusega kaasneva tsiviilhagi menetlusest kujunes kogu kriminaalasja mahtu arvestades oluline osa – mh kaitsja on oma erinevatel aegadel esitatud tasutaotlustes toonud välja kahjunõude- ja tsiviilhagiga seotud kaitseülesannete täitmised (I kd tl 227 pöördel, II kd tl 34, tl 151-152 ), samuti on kriminaalasjas toimunud kohtuistungitel enim aega nõudvaks teemaks olnud just tsiviilhagi (II kd tl 25-30, II kd tl 130-150 ) ning ka 09.04.2020 kai t seakt (II kd tl 17-18) puudutab eeskätt tsiviilhagi küsimust. Seega peab maakohus põhjendatuks arvestada süüdistusega ja tsiviilhagiga tekkinud kaitsek ulude jaotust proportsioonis vastavalt 30% ja 70 % , s.t süüdistusega seotud kaitse moodustas kaitsjakuludest 30% ning seoses tsiviilhagiga seotud süüdistatava esindamisega küsimuste lahendamine 70%. Seega tuleb kaitsjakuludest, s.o 1280,40 eurost, võtta süüdistusega seotud kulude osas seisukoht 384,12 euro osas . Arvestades U. Mändla isikut ning tema varalist seisundit, peab kohus KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvestades põhjendatuks jätta osaliselt süüdimõistmisega kaa snev sundraha , s.o 476 eurot , ja põlevvedeliku ekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 193 eurot riigi kanda . Samuti tuleb psühhiaatrilise abi seaduse § 1 lg-s 3 ja § 19 sätestatud põhimõtteid arvesse võttes jätta riigi kanda ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemisega seotud kulu 255 eurot . Seega tuleb eelnevale tuginedes riigi kanda jätta kokku 924 eu ro suurune kulu. Seejuures peab kohus põhjendatuks jätta KrMS § 180 lg 1 ja lg 3 arvesse võttes U. Mändla kanda süüdistusega seotud kaitsjakulud summas 384,12 eurot ja osa sundrahast, s.o 400 eurot. Arvestades U. Mändla varalist seisundit peab kohus põhjendatuks U. Mändlalt väljamõistetava menet luskulu kogusummas 784,12 eurot tasumiseks maksegraafiku koostamist üheks aastaks , mille kohaselt tuleb U. Mändlal tasuda igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuu viimaseks päevaks menetluskulude katteks 65,30 eurot ning viimasel kuul 65,82 eurot. Seejuures tuleb maksegraafiku mittetäitmisel lugeda kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ning kogu nõude võib suunata täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega tuleb osa süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev ast sundraha st, s.o 476 eurot , põlevvedeliku ekspertiisi tegemisega seotud kulu ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemisega seotud kulu kogusummas 924 eurot jätta riigi kanda nin g U. Mändlal tuleb seoses süüdimõistva otsusega tasuda kaitsjatasu ning osa sundrahast, s.o 400 eurot, kokku 784,12 eurot, millise tasumine võimaldada maksegraafiku alusel ühe aasta pikkuse perioodi jooksul. 4.2. Menetluskulud seoses tsiviilhagiga Tsiviilhagiga seotud menetluskulude osas tuleb maakohtul võtta seisukoht 896,28 euro osas. 4.2.1. KrMS § 182 lg 1 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kannatanu. Kuivõrd U. Mändla osas jäi kannatanu poolt esitatu d tsiviilhagi rahuldamata ja see on seaduse alusel kannatanu risk hagi esitamisel , tuleb jätta U. Mändla tsiviilhagiga seotud kaitsjakulud summas 896,28 eurot eelviidatud sättele tuginedes kannatanu kanda ning mõista eelnimetatud summa välja riigi tuludesse. 4.2.2. KrMS § 182 lg 3 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Tsiviilkostja suhtes rahuldas maakohus tsiviilhagi osaliselt. Kuna aga m enetluskulu taotlusi ei ole tsiviilkostja ja kannatanu poolt esitatud, ei ole nende kindlaksmääramiseks ka alust. V. Muud menetluslikud küsimused Tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel . Asitõendid pakendites 2, 3, 4, 5 ja 6 tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde, asitõend pakendis nr 1 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel