dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi ettepanekud SE 407 täiendamiseks

Rahandusministeerium · 15. oktoober 2021
Viit
1.1-10/6366-11
Registreeritud
15. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Valner Lille (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Finantsturgude poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-106366-11 15.10.2021 Väljaminev kiri.asice440 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Meie 15.10.2021 nr 1.1-10/6366-11 Rahanduskomisjon [email protected] Rahandusministeeriumi ettepanekud SE 407 täiendamiseks Austatud komisjoni esimees Esitame Teile ettepanekud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 407) muutmiseks ja täiendamiseks. Muudatusettepanekud on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Valner Lille, [email protected] Kadri Siibak, [email protected] Thomas Auväärt, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 LISA Muudatusettepanekute loetelu pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE 407 juurde 1. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) uue punktiga 6 (muutes ühtlasi järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „6) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) pandikirjaportfelli tagatisvara moodustamise põhimõtted ja protseduur, sealhulgas tagatisvara hulka kuuluva nõude muutmisel või refinantseerimisel;“; Lühiselgitus: Kehtiv § 4 lg 3 näeb ette nõuded äriplaanile, kui krediidiasutus taotleb pandikirjade emiteerimise tegevusluba. Pandikirja investorite huvide kaitse eesmärgil peaks seadus sätestama nõuded ka seoses tagatisvara kogumisse kuuluvate nõuetega. Seega pandikirju emiteerida sooviv krediidiasutus peab käesoleva muudatuse kohaselt täiendava tegevusloa taotlemisel oma äriplaanis ära näitama, millistest põhimõtetest lähtuvalt ja millise protseduuri kohaselt nõuded arvatakse tagatisvara koosseisu ja kuidas toimitakse, kui tagatisvara koosseisus olevad nõuded muutuvad (nt uuendamisega) või seoses refinantseerimisega. Säte lähtub pandikirjadirektiivi 2019/2162/EL artikkel 18 lõikest 2(b). 2. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) uue punktiga 36 (muutes ühtlasi järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „36) paragrahvi 22 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Emitent peab pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara väärtuse kontrolliks vähemalt kord iga kolme kuu järel tegema pandikirjaportfelli stressitesti käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud metoodikas nimetatud riskide hindamiseks.“;“; Lühiselgitus: Muudatus tuleneb Eesti Pangaliidu 08.10.2021 kirjas nr 38 Riigikogu rahanduskomisjonile (edaspidi Pangaliidu kiri) kolmandas punktis välja pakutud kompromissettepanekust, mis on esitatud reaktsioonina algsele Finantsinspektsiooni 27.09.2021 kirjas nr 5-8/5050-7 Riigikogu rahanduskomisjonile (edaspidi FI kiri) punktis 1 välja pakutud ettepanekule seletuskirja täiendamiseks stresstesti eesmärgiga. Meie hinnangul on stresstesti eesmärki kohane täpsustada seaduse enda tekstis ja oleme valmis Pangaliidu kompromissettepanekut toetama. Muudatusega täpsustatakse § 22 lõike 1 esimeses lauses stresstesti eesmärki, mis ei ole kehtivas pandikirjaseaduse tekstis hetkel üheselt mõistetav. Selleks lisatakse nimetatud sättesse sõnad „pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara väärtuse kontrolliks“. Kehtiva pandikirjaseaduse § 22 sõnastus on tekitanud praktikas segadust. Stressitesti eesmärgi täpsustamine aitab kaasa seaduse paremale kohaldamisele. 3. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) uue punktiga 37 (muutes ühtlasi järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „37) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „21) Stressitesti käigus tagatisvara väärtuse arvutamisel tuleb arvestada käesoleva seaduse § 25 lõikes 41 ja § 26 lõikes 1 sätestatud piirangutega.“;“; Lühiselgitus: Muudatus on välja pakutud Finantsinspektsiooni kirja punktis 2. 2 Täiendusega täpsustatakse stressitesti eesmärki, milleks on hinnata tagatise kõlbmatuks muutumise riski, näiteks seoses sellega, et laen langeb makseviivitusesse ning seadus keelab selle arvestamist täies mahus. Kombinatsioonis § 22 lõikega 2 saavutab selle sätte lisamine seda, et tagatise seaduse nõuetele mittevastavuse riski on vaja hinnata ja katta lisatagatisega. Kehtiva pandikirjaseaduse § 22 sõnastus on tekitanud praktikas segadust. Selle tõlgendamine (kas tagatise arvestus käib seaduse nõuete vastu või hinnatakse ainult investorite kahju tekkimise riski) on samas tagatisvara minimaalsumma leidmisel suure mõjuga. Seetõttu on vajalik seadust täiendada, mis aitab kaasa seaduse paremale kohaldamisele ja loob enam õigusselgust. 4. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) uue punktiga 36 (muutes ühtlasi järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „36) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale ja eesmärgile.“;“; Lühiselgitus: Muudatus tuleneb sarnaselt pandikirjaseaduse § 22 lõike 1 muudatusettepanekule FI kirja punktis 1 välja pakutud ettepanekust seletuskirja täiendamiseks stresstesti eesmärgiga. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku täpsustada ühtlasi § 22 lõikes 3 rahandusministrile antud volitusnormi selliselt, et rahandusminister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded ka stressitesti eesmärgile. Vt ühtlasi selgitust eespool pandikirjaseaduse § 22 lg 1 muudatusettepaneku juures. 5. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) uue punktiga 43 (muutes ühtlasi järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „43) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tagatisregistrisse võib kanda üksnes hüpoteekkrediidi, mille tagatiseks oleva vara turuväärtuse kohta on tagatisregistrisse kandmise ajal olemas ajakohane hinnang ja selle on andnud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 53 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav hindaja kooskõlas sama paragrahvi lõikes 3 ja lõike 4 alusel antud määruses sätestatud nõuetega.“;“; Lühiselgitus: Täiendus on vajalik pandikirjadirektiivi 2019/2162/EL artikli 6 lõike 5 punkti a ülevõtmiseks, mis näeb ette vastavad vara hindamise reeglid. Muudatus on ekslikult eelnõust välja jäänud. 6. Muuta eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) punkti 62 ja sõnastada see järgmiselt: „62) paragrahvi 67 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;“. Lühiselgitus: Muudatus tuleneb Eesti Pangaliidu 08.10.2021 kirjas nr 38 Riigikogu rahanduskomisjonile (edaspidi Pangaliidu kiri) esimeses punktis välja pakutud ettepanekust paragrahvi 67 punktide 1 ja 2 kehtetuks tunnistamiseks, mida Finantsinspektsioon ega ka rahandusministeerium ei toeta. Kompromissvariandina pakume välja tunnistada kehtetuks vaid antud sätte punkt 2, mis valmistab potentsiaalsetele emitentidele eelkõige probleeme. Ülejäänud FI ja Pangaliidu ettepanekute osas oleme järgmistel seisukohtadel: 1) FI kirja punktis 3 on esitatud ettepanek jätta eelnõust välja finantsinspektsiooni seaduse § 47 täiendamine uue lõikega 17. 3 Rahandusministeeriumi hinnangul on muudatus siiski vajalik pandikirjade direktiivi artiklis 25 esitatud sätete üle võtmiseks Eesti õigusesse. Finantsinspektsiooni seaduse § 47 lg 1 ei kata neid sätteid piisavas ulatuses. Ühtlasi võivad järelevalvet teostavad asutused olla liikmesriikides erinevad, nagu on ühtlasi mainitud pandikirjade direktiivi preambuli punktis 26. Seega on meie hinnangul mõistlik see täiendus siiski säilitada; 2) Pangaliidu kirja punktis 2 on esitatud ettepanek eelnõust § 1 punkti 10, ehk pandikirjaseaduse § 12 lõike 3 teise lause muudatuse kustutamiseks. Rahandusministeerium leiab sarnaselt Finantsinspektsiooniga, et antud piirang on kohane efektiivsemalt huvide konflikti olukorra vältimiseks ning ei ole meie hinnangul enam liigselt piirav. Piirangu perioodi, mille jooksul audiitorettevõtja ei või olla tagatisvara kontrollijaks nimetamise eel osutanud emitendile auditeerimisteenust, on eelnõus juba kahandatud 3 aasta pealt 1 aasta peale, mis peaks meie hinnangul olema piisav. Näiteks Läti seaduses on sätestatud analoogne periood 2 aastat (ehk sealne lähenemine on piiravam). Seega on meie hinnangul mõistlik see muudatus säilitada. 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel