Riigikogu Meie 15.10.2021 nr 1.1-10/6366-11
Rahanduskomisjon
[email protected]
Rahandusministeeriumi
ettepanekud SE 407 täiendamiseks
Austatud komisjoni esimees
Esitame Teile ettepanekud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE
407) muutmiseks ja täiendamiseks. Muudatusettepanekud on lisatud käesolevale kirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Valner Lille,
[email protected]
Kadri Siibak,
[email protected]
Thomas Auväärt,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
LISA
Muudatusettepanekute loetelu
pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE 407 juurde
1. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) uue punktiga 6 (muutes ühtlasi
järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„6) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) pandikirjaportfelli tagatisvara moodustamise põhimõtted ja protseduur, sealhulgas
tagatisvara hulka kuuluva nõude muutmisel või refinantseerimisel;“;
Lühiselgitus: Kehtiv § 4 lg 3 näeb ette nõuded äriplaanile, kui krediidiasutus taotleb
pandikirjade emiteerimise tegevusluba. Pandikirja investorite huvide kaitse eesmärgil peaks
seadus sätestama nõuded ka seoses tagatisvara kogumisse kuuluvate nõuetega. Seega
pandikirju emiteerida sooviv krediidiasutus peab käesoleva muudatuse kohaselt täiendava
tegevusloa taotlemisel oma äriplaanis ära näitama, millistest põhimõtetest lähtuvalt ja millise
protseduuri kohaselt nõuded arvatakse tagatisvara koosseisu ja kuidas toimitakse, kui
tagatisvara koosseisus olevad nõuded muutuvad (nt uuendamisega) või seoses
refinantseerimisega. Säte lähtub pandikirjadirektiivi 2019/2162/EL artikkel 18 lõikest 2(b).
2. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) uue punktiga 36 (muutes ühtlasi
järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„36) paragrahvi 22 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Emitent peab pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara
väärtuse kontrolliks vähemalt kord iga kolme kuu järel tegema pandikirjaportfelli stressitesti
käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud metoodikas nimetatud riskide
hindamiseks.“;“;
Lühiselgitus: Muudatus tuleneb Eesti Pangaliidu 08.10.2021 kirjas nr 38 Riigikogu
rahanduskomisjonile (edaspidi Pangaliidu kiri) kolmandas punktis välja pakutud
kompromissettepanekust, mis on esitatud reaktsioonina algsele Finantsinspektsiooni
27.09.2021 kirjas nr 5-8/5050-7 Riigikogu rahanduskomisjonile (edaspidi FI kiri) punktis 1
välja pakutud ettepanekule seletuskirja täiendamiseks stresstesti eesmärgiga. Meie hinnangul
on stresstesti eesmärki kohane täpsustada seaduse enda tekstis ja oleme valmis Pangaliidu
kompromissettepanekut toetama.
Muudatusega täpsustatakse § 22 lõike 1 esimeses lauses stresstesti eesmärki, mis ei ole
kehtivas pandikirjaseaduse tekstis hetkel üheselt mõistetav. Selleks lisatakse nimetatud
sättesse sõnad „pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara
väärtuse kontrolliks“. Kehtiva pandikirjaseaduse § 22 sõnastus on tekitanud praktikas
segadust. Stressitesti eesmärgi täpsustamine aitab kaasa seaduse paremale kohaldamisele.
3. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) uue punktiga 37 (muutes ühtlasi
järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„37) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„21) Stressitesti käigus tagatisvara väärtuse arvutamisel tuleb arvestada käesoleva seaduse §
25 lõikes 41 ja § 26 lõikes 1 sätestatud piirangutega.“;“;
Lühiselgitus: Muudatus on välja pakutud Finantsinspektsiooni kirja punktis 2.
2
Täiendusega täpsustatakse stressitesti eesmärki, milleks on hinnata tagatise kõlbmatuks
muutumise riski, näiteks seoses sellega, et laen langeb makseviivitusesse ning seadus keelab
selle arvestamist täies mahus. Kombinatsioonis § 22 lõikega 2 saavutab selle sätte lisamine
seda, et tagatise seaduse nõuetele mittevastavuse riski on vaja hinnata ja katta lisatagatisega.
Kehtiva pandikirjaseaduse § 22 sõnastus on tekitanud praktikas segadust. Selle tõlgendamine
(kas tagatise arvestus käib seaduse nõuete vastu või hinnatakse ainult investorite kahju
tekkimise riski) on samas tagatisvara minimaalsumma leidmisel suure mõjuga. Seetõttu on
vajalik seadust täiendada, mis aitab kaasa seaduse paremale kohaldamisele ja loob enam
õigusselgust.
4. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) uue punktiga 36 (muutes ühtlasi
järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„36) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded
pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale ja eesmärgile.“;“;
Lühiselgitus: Muudatus tuleneb sarnaselt pandikirjaseaduse § 22 lõike 1
muudatusettepanekule FI kirja punktis 1 välja pakutud ettepanekust seletuskirja täiendamiseks
stresstesti eesmärgiga. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku täpsustada ühtlasi § 22 lõikes 3
rahandusministrile antud volitusnormi selliselt, et rahandusminister võib määrusega
kehtestada täpsemad nõuded ka stressitesti eesmärgile. Vt ühtlasi selgitust eespool
pandikirjaseaduse § 22 lg 1 muudatusettepaneku juures.
5. Täiendada eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) uue punktiga 43 (muutes ühtlasi
järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„43) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tagatisregistrisse võib kanda üksnes hüpoteekkrediidi, mille tagatiseks oleva vara
turuväärtuse kohta on tagatisregistrisse kandmise ajal olemas ajakohane hinnang ja selle
on andnud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 53 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav
hindaja kooskõlas sama paragrahvi lõikes 3 ja lõike 4 alusel antud määruses sätestatud
nõuetega.“;“;
Lühiselgitus: Täiendus on vajalik pandikirjadirektiivi 2019/2162/EL artikli 6 lõike 5 punkti
a ülevõtmiseks, mis näeb ette vastavad vara hindamise reeglid. Muudatus on ekslikult eelnõust
välja jäänud.
6. Muuta eelnõu § 1 (pandikirjaseaduse muutmine) punkti 62 ja sõnastada see
järgmiselt:
„62) paragrahvi 67 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;“.
Lühiselgitus: Muudatus tuleneb Eesti Pangaliidu 08.10.2021 kirjas nr 38 Riigikogu
rahanduskomisjonile (edaspidi Pangaliidu kiri) esimeses punktis välja pakutud ettepanekust
paragrahvi 67 punktide 1 ja 2 kehtetuks tunnistamiseks, mida Finantsinspektsioon ega ka
rahandusministeerium ei toeta. Kompromissvariandina pakume välja tunnistada kehtetuks
vaid antud sätte punkt 2, mis valmistab potentsiaalsetele emitentidele eelkõige probleeme.
Ülejäänud FI ja Pangaliidu ettepanekute osas oleme järgmistel seisukohtadel:
1) FI kirja punktis 3 on esitatud ettepanek jätta eelnõust välja finantsinspektsiooni seaduse §
47 täiendamine uue lõikega 17.
3
Rahandusministeeriumi hinnangul on muudatus siiski vajalik pandikirjade direktiivi
artiklis 25 esitatud sätete üle võtmiseks Eesti õigusesse. Finantsinspektsiooni seaduse § 47
lg 1 ei kata neid sätteid piisavas ulatuses. Ühtlasi võivad järelevalvet teostavad asutused
olla liikmesriikides erinevad, nagu on ühtlasi mainitud pandikirjade direktiivi preambuli
punktis 26. Seega on meie hinnangul mõistlik see täiendus siiski säilitada;
2) Pangaliidu kirja punktis 2 on esitatud ettepanek eelnõust § 1 punkti 10, ehk
pandikirjaseaduse § 12 lõike 3 teise lause muudatuse kustutamiseks.
Rahandusministeerium leiab sarnaselt Finantsinspektsiooniga, et antud piirang on kohane
efektiivsemalt huvide konflikti olukorra vältimiseks ning ei ole meie hinnangul enam liigselt
piirav. Piirangu perioodi, mille jooksul audiitorettevõtja ei või olla tagatisvara
kontrollijaks nimetamise eel osutanud emitendile auditeerimisteenust, on eelnõus juba
kahandatud 3 aasta pealt 1 aasta peale, mis peaks meie hinnangul olema piisav. Näiteks
Läti seaduses on sätestatud analoogne periood 2 aastat (ehk sealne lähenemine on
piiravam). Seega on meie hinnangul mõistlik see muudatus säilitada.
4