Kaia Sarnet Teie 16.09.2021 nr 14-11/6472-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 15.10.2021 nr 6-5/21/1829-3
Ettepanekud Pärnu jõe teemaplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsuse kohta
Esitasite Keskkonnaametile1 planeerimisseaduse § 61 lõike 1 alusel seisukoha esitamiseks
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi teemaplaneering) lähteseisukohad
(edaspidi ka LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise
kavatsuse (edaspidi VTK).
Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise eesmärk on ühtses planeerimisdokumendis määrata
Pärnu jõe vee- ja kaldaala kui terviku ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused aastani
2030 ja sellele järgnevatel aastatel ning seada tingimused nende elluviimiseks. Avaliku
planeerimisprotsessi tulemusena kavandada jõeruumi kasutus, mis tagab positiivse mõju
piirkonna elanikele ja majandusele tervikuna, säilitades seejuures loodus- ja kultuuriväärtused.
Tasakaalustada planeeringuala kasutajate erinevad huvid nii keskkonnaalasest, sotsiaal-
majanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse aspektist lähtuvalt. Planeeringuala
paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla
haldusterritooriumidel, haarab jõe vee- ja kaldaala suudmest Kurgjani. Planeeringuala suurus
on 42 000 ha.
Tutvunud dokumentidega, esitab Keskkonnaamet alljärgnevad märkused:
1. KSH VTK peatükis 3.3 on teemaplaneeringu täpsemate ülesannetena muuhulgas nimetatud
kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine ja nendel aladel kasutamistingimuste
määramine, so meetmete ja kitsenduste seadmine. Kaldakindlustuse rajamisega võib
kaasneda vajadus tahkete ainete uputamiseks veekogusse, seega on vajalik täpsustada KMH
läbiviimise vajadus planeeringule järgnevate tegevuste puhul. Tahkete ainete uputamisel
alates mahust 100 m3 on vajalik anda KMH vajalikkuse eelhinnang2 ning veekogusse
tahkete ainete paigutamisel vooluveekogusse mahust 2000 m3 tuleb läbi viia KMH3.
(KeHJS § 6 lg 1 p 171).
2. KSH VTK peatükk 3 - Kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste määramise
juures peame vajalikuks analüüsida ka veekaitsevööndist lähtuvaid kitsendusi tehnilisele
taristule.
1
Dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.09.2021 nr 6-5/21/1829-2/ all.
2
Vabariigi Valitsuse V 29.08.2005 määrus nr 224 § 11 lg 7
3
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 171
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
3. KSH VTK peatükis 4.1.1 on käsitletud kavandatava tegevuse seoseid Lääne-Eesti
vesikonna veemajanduskavaga. Juhime tähelepanu, et käesoleva teemaplaneeringu
koostamise ajal on veemajanduskavad aastateks 2021-2027 koostamisel,
veemajanduskavade eelnõud on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel4.
Veemajanduskavad ajakohastatakse hiljemalt 22. detsembriks 2021.
4. KSH VTK peatükk 4.1 - Pärnu linna sademevee strateegia uuendamine on kavas 2022.
aastal. Koostatav dokument hõlmab nii Pärnu keskuslinna kui osavaldade
sademeveesüsteeme. Kooskõlastamisel on ka laienenud Pärnu linna ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2036.
5. KSH VTK peatükis 7.4.1 (võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale) on öeldud: „Seoses
loodusalale jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega (kui planeeringuga
kavandatav selle kaasa toob), näiteks veeliikluse suurenemisel või kalapüügi
intensiivistumisel, võivad avalduda mõningad mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule.
Mõju veekeskkonnale võib avaldada ka jõe setetest puhastamine ja süvendamine, kuid need
mõjud võivad osutuda ka positiivseks“. Palume selgitada, kuidas süvendamine saab
positiivselt mõjuda Pärnu jõe loodusalale, kui loodusala eesmärgiks olevad liigid on
süvendamise osas tundlikud (nt paksukojaline jõekarp ja harilik hink) ja jõgede ja ojade
elupaigatüüp samuti. Käsitlemata on, et Pärnu jõgi on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogu5, kus on keelatud veekogu loodusliku sängi ja
veerežiimi muutmine6.
6. Teemaplaneeringu üheks eesmärgiks on supluskohtade kavandamine. Keskkonnaameti
hinnangul on seniste avalike supluskohtade üle vaatamine ja uute planeerimine väga vajalik
avaliku huvide tagamisel. Uued supluskohad tuleks kavandada looduslikult sobivatesse
kohtadesse, vältida tuleks Pärnu jõe süvendamist.
7. LS ja KSH lisa (planeeringuala kirjeldus) - planeeringu peatükist 6.1.7 on nimekirjast puudu
Valli park Pärnu linnas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Hänni 527 7419 (looduskasutus)
[email protected]
Elina Jantson 569 58115 (vesi)
[email protected]
Toomas Kalda 510 7975 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
4
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2021-2027
5
Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“
6
Looduskaitseseadus § 51
2 (2)