HANKEKORD 1 Hankekorra eesmärk ja üldsätted 1.1 Osaühingu OSK Grupp (edaspidi OSK) hankekord reguleerib hangete planeerimist (sh igaaastase hankeplaani koostamist ja kinnitamist), läbiviimist, hankemenetluse tulemusel hankelepingute sõlmimist ja muutmist. Hankekorra nõuete järgimine hangete läbiviimisel on kohustuslik kõigile töötajatele. 1.2 Hankekord kehtestatakse riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 9 lg 1 ja lg 2 alusel. OSK lähtub hangete läbiviimisel ja hankelepingute sõlmimisel RHS-ist ning Eesti Vabariigis kehtivatest vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Hankekorra ajakohasuse eest vastutab juhatuse liige. 1.3 Hankekorraga reguleeritavad hankemenetluse liigid ning avaldamise nõuded lähtuvalt hankelepingu eeldatavast maksumusest ja hankeesemest: 1. 4 Kõik hankekorras ja riigihanke alusdokumentides toodud maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Hanke läbiviimisel kasutatav kohustuslik hankemenetluse liik tuleneb sõlmitava hankelepingu eeldatavast maksumusest ja hankekorras või RHS-is sätestatud täiendavatest tingimustest. 1. 5 Hangete ja tehingutega seotud dokumentatsioon (sh riigihanke alusdokumendid, pakkumused, protokollid, memod, otsused, kirjavahetus) registreeritakse, menetletakse ja säilitatakse OSK dokumendihaldussüsteemis. Dokumentatsiooni registreerimise eest vastutab juhatuse liige või töötaja, kes on juhatuse poolt määratud vastutavaks isikuks. 1. 6 Riigihangete registris ja OSK (või Kohtla-Järve Linnavalitsuse) veebilehel sisestab riigihanke alusdokumente ja muid vajalikke andmeid ning teavitab huvitatud isikuid hankija selgitustest ja hanke käigus vastuvõetud otsustest juhatuse liige või juhatuse poolt määratud isik. 2 Hanke korraldamise üldpõhimõtted 2.1 Rahalisi vahendeid peab kasutama säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama hanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. 2.2 Hanke korraldamine peab tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. 2.3 Üldpõhimõtteid kohaldatakse selliselt, et hanke korraldamisel kaasneks hankijale võimalikult väike halduskoormus, sh aja, raha ja tööjõukulu. 2.4 Kõiki isikuid peab kohtlema võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 2.5 Hankel peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise, kusjuures avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine hankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. 2.6 Hanke korraldamisel peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti vastavalt huvide konflikti vältimise korrale. 2.7 Võimaluse korral tuleb eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. 2.8 Kui hangitakse objekti, mille hooldust, tarvikuid jms on edaspidi võimalik hankida ainult samalt pakkujalt, korraldatakse hange koos hanke objekti teenindamisega ning pakkumuste hindamisel võetakse arvesse ka hanke objektiga kaasnevad hoolduskulud. 2.9 Kui ostetava asja või ehitise kasutamiseks on vajalik väljaõpe, peab see sisalduma hanke maksumuses. Hanke ettevalmistamisel, hankemenetluse liigi valikul ja riigihanke alusdokumentide koostamisel tuleb liita ühte hankesse kokku kõik funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused, asjad või ehitustööd. 2.10 Hanget ei või jaotada osadeks hanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. 2.11 Hanke eest vastutav isik on üldjuhul juhatuse liige. Juhatuse liige või b volitada hanke korraldamise ja läbiviimise Kohtla-Järve Linnavalituses H ankekomisjonile, mille esimees määrab hanke eest vastutava isiku . 2.12 Hanke eest vastutav isik kaasa b põhjendatud vajadusel hanke ettevalmistusprotsessi vastava eriala eksperte, spetsialiste ja /või linna valitsuse vastava valdkonna teenistujaid. Ekspertide ja spetsialistide kaasamine väljaspoolt linna valitsust peab olema kooskõlas Kohtla-Järve Linnavalitsuse Hankekomisjoni Põhimäärusega. 2.1 3 Hankekomisjoni liikmed osale vad hangete ettevalmistamisel, korraldamisel, hankelepingute koostamisel, hangetega seotud kordade ja juhendite väljatöötamisel ning hangetega seotud probleemide lahendamisel. Hankekomisjoni esimees vajadusel nõustab kõiki OSK töötajaid. 2.14 Hankekomisjoni esimees vastutab selle eest, et hangete läbiviimisel on riigihanke alusdokumendid, hankemenetluse liik ja komisjoni otsus vastavuses õigusaktide ja hankekorra nõuetega. 3 Hangete planeerimine. Hankeplaan 3.1 Juhatuse liige kogub oma ettevõte hankevajadused ning koostab aasta eelarve projekti sisendiks OSK aastaeelarvesse. 3.2 Kui aastaeelarve kinnitatakse, korraldab j uhatuse liige aastaeelarve põhjal ettevõte hankeplaani koostamise. Hankeplaani kantakse riigihanked (sealhulgas rahvusvahelised hanked ) ja lihthanked, arvestades hankelepingu eeldatava maksumuse arvutamise põhimõtteid ja hankelepingu kogukestust (garantiiaeg ja täiendavad hanked). Juhatuse liige vastutab hankeplaanis toodud andmete korrektsuse eest. Juhatuse liige kinnitab oma üksuse hankeplaani korraldusega ning korraldab hankeplaani avalikustamise OSK (või Kohtla-Järve Linnavalitsuse) veebilehel 4 nädala jooksul peale OSK aastaeelarve kinnitamist. 3.3 Veebilehel avaldatav hankeplaan peab sisaldama järgmisi andmeid (vt lisatud vorm): 3.3.1 hanke nimetus, 3.3.2 hanke eseme kirjeldus ( asjad, teenused, ehitustööd või ideekonkurss), 3.3.3 hankelepingu eeldatav maksumus, 3.3.4 hanke eeldatav läbiviimise aeg (kvartal) ja hankelepingu täitmise orienteeruv tähtaeg , 3.3. 5 hankemenetluse liik, 3.3. 6 riigihanke alusdokumentide avaldamise koht (OSK / Kohtla-Järve veebileht ja/ või riigihangete register). 3.4 Pärast hankeplaani kinnitamist on töötajatel õigus alustada hankeplaanis kajastuvate hangete läbiviimiseks vajalikke toiminguid. 3.5 Hankeplaani mitte kantud hankeid teostatakse vastavalt eelarvele ja vajadusele. Hankeplaani väliste hangete korraldamise üle otsustab Juhatuse liige. Kui tekib vajadus hanke järele, mida ei ole eelarves planeeritud, kooskõlastab Juhatuse liige hanke otsuse eelnevalt Nõukoguga vastavalt tehingute tegemise korrale (kooskõlas OSK Põhikirjaga). 3.6 Juhatuse liige määrab igale hankele hanke eest vastutava isiku, kes korraldab hanke läbiviimise. 3.7 Hankeplaani muutmine ja täiendamine toimub vastavalt vajadusele või järelevalve korras tehtud ettepaneku alusel. Hankeplaani muudatuste tegemise korraldab Juhatuse liige, järgides hankeplaani kinnitamise korda. 4 Hankekomisjoni töö 4.1 OSK-s on juhatuse liikme käskkirjaga kinnitatud hankekomisjon (edaspidi komisjon), mis m enetleb hankemenetluse käigus esitatud dokumente ning teevad otsuseid RHS kohaselt. Vajadusel volitab juhatuse liige hankekomisjoni tegevuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse hankekomisonile , milleks väljastab tähtajali s e volitus e . 4.2 Komisjon juhindu b oma töös juhatuse käskkirja st või volituse puhul Kohtla-Järve Linnavalitsuse kinnitatud Hanke komisjoni töökorrast. 4.3 Komisjoni ülesanne on koostöös hanke eest vastutava isikuga otsustada: 4.3.1 pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine (vajadusel); 4.3.2 pakkujate kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine; 4.3.3 pakkumuste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine; 4.3.4 läbirääkimiste tulemuste kinnitamine (vajadusel); 4.3.5 eduka(te) pakkumus(t)e välja selgitamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine; 4.3.6 hankemenetluse kehtetuks tunnistamine (vajadusel). 4.4 Komisjoni protokoll peab sisaldama järgmisi aspekte või asjaolusid: 4.4.1 hanke nimetus; 4.4.2 komisjoni otsuste vastuvõtmise kuupäev; 4.4.3 komisjoni koosseis, sh vajadusel puudunud ja asendusliikmed; 4.4.4 komisjoni töösse kaasatud isikud (vajadusel); 4.4.5 komisjoni töö käik; 4.4.6 hanke avalikustamise või pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise asjaolud; 4.4.7 hankes pakkumuste esitanute nimed ja registrikoodid; 4.4.8 hankes esitatud pakkumuste maksumused; 4.4.9 komisjoni motiveeritud otsused koos viidetega nende vastuvõtmise alustele; 4.4.10 otsusele vastu hääletanud komisjoni liikme eriarvamus (vajadusel); 4.4.11 ainsa hinnatava pakkumuse puhul komisjoni hinnang maksumusele ja majanduslikule soodsusele (vajadusel, tuleb tugineda varasematele sarnastele hangetele vms); 4.4.12 hankemenetluse kehtetuks tunnistamise asjaolud (vajadusel); 4.4.13 hanke eest vastutava isiku põhjendus, kui lühendati pakkumuste esitamise tähtaega; 4.4.14 protokollile lisatakse riigihangete registris koostatud dokumendid ja vajadusel komisjoni töö käigus pakkujatele ja/või kolmandatele isikutele esitatud järelepärimised koos vastustega . 5 Hanke korraldamine 5.1 Hanke korraldamine alla väikehanke piirmäära . Kui hanke teostamiseks on OSK eelarves vahendid ette nähtud, siis juhatuse liige korraldab hanke läbiviimise ja tagab hanke läbiviimisel järgmiste nõuete täitmise: 1) kontrollitakse ettevõtjal kõrvaldamise aluste puudumist vastavalt RHS § 95 sätestatule; 2) kontrollitakse ettevõtja kvalifikatsiooni vastavust hankele; 3) hankemenetluse käik peab olema dokumenteeritud kirjalikus vormis. 5.2 Väikehanke korraldamisel lähtutakse korra punktis 2 sätestatud üldpõhimõtetest ja p 1. 3 nõuetest. Vajadusel korraldatakse väikehankeks vähempakkumine, et tagada olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine . Väikehange viiakse läbi kirjalikult pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisega vähemalt kolmele ettevõtjale. Väikehanke korraldamiseks hindab hanke eest vastutav isik turuolukorda ning määratleb potentsiaalsete pakkujate ringi. Hanke eest vastutav isik korraldab potentsiaalsetele pakkujatele pakkumuse esitamise ettepaneku edastamise, kontrollib saabunud pakkumusi ning selgitab välja eduka pakkumuse. 5. 2 .1 Põhjendatud vajaduse korral võib hanke eest vasttav isik väikehanke läbiviimisse kaasata hankekomisjoni. Sellisel juhul lähtutakse hankekorra sätetest, mis puudutavad hankekomisjonide tööd ja lihthanke dokumentide vormistamist ning kooskõlastamist (sh korra punktist 5. 3 .2). 5.2.2 OSK n õukogu eelneval kirjalikult antud nõusolekul on lubatud korraldada väikehange, kolme pakkumust võtmata, läbirääkimiste teel konkreetse ettevõtjaga alljärgnevatel juhtudel: 1) tehnilistel põhjustel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe ettevõtjaga; 2) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, sh avariide või õnnetuste tagajärgede l ikvideerimiseks või avariidest tuleneda võivate õnnetuste ära hoidmiseks; 3) asju ostetakse eriti soodsatel tingimustel ettevõtjalt, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe alusel. 5.2.3 Kui kolme pakkumust ei võeta, vastutab eelarvevahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise eest juhatuse liige . 5. 3 Lihthanke korraldamiseks esitab hanke eest vastutav isik Hankekomisjonile (viimase nõudmisel ja tema poolt määratud mahus) hanke alustamise esildise (vorm). Hanke komisjoni esimees nõustab hanke eest vastutavat isikut hanke korraldamist puudutavates küsimustes. 5. 3 .1 Hanke eest vastutav isik koostab riigihanke alusdokumendid, mis koosnevad järgmistest dokumentidest: 5. 3 .1.1 Üldosa: hankija nimi, aadress ja hanke nimetus; hanke eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed täiendava info saamiseks; ettepanek pakkumuse esitamiseks; pakkuja kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise tingimused ja nõutavad dokumendid; pakkumuste esitamise viis, koht ja tähtpäev (kuupäev ja kellaaeg); pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg; läbirääkimiste pidamine (vajadusel); pakkumuste hindamise kriteeriumid; kõigi pakkumuste tagasilükkamise kriteeriumid; 5. 3 .1.2 nõutud info esitamiseks vajalikud vormid; 5. 3 .1.3 hanke objekti üksikasjalik tehniline kirjeldus; 5. 3 .1.4 hankelepingu projekt või hankelepingu olulised tingimused: hankelepingu täitmise tähtpäev, maksetingimused (üldjuhul vähemalt 21 kalendripäeva), garantiitingimused, õiguskaitsevahendid jms. 5. 3 .2 Riigihanke alusdokumendid kooskõlastatakse enne teate avaldamist hanke eest juhatuse liikmega või Hankekomisjoni esimeehega , kes kontrollib riigihanke alusdokumentide vastavust informatsioonile, mida talle esitas hanke eest vastutav isik, ning vajadusel kooskõlastab hankelepingu projekti Kohtla-Järve Linnavalitsuse juristiga . 5. 3 . 3 Riigihanke alusdokumendid allkirjastavad hanke eest vastutav isik ja hankekomisjoni esimees. 5. 3 . 4 Lihthanke teade avaldatakse OSK või Kohtla-Järve Linnavalitsuse veebilehel ja vajadusel riigihangete registris (vt punkt 1. 3 ). Riigihangete registrisse kannab andmed hanke eest vastutav isik. 5. 3 . 5 Veebilehel avaldatav teade peab sisaldama hanke nimetust, pakkumuse esitamise tähtpäeva (kuupäev ja kellaaeg), vastutava isiku kontaktandmed ja riigihanke alusdokumente või linki riigihangete registrile, kus on riigihanke alusdokumendid avaldatud. 5. 3 . 6 Hanke eest vastutav isik korraldab vajadusel potentsiaalsete pakkujate hanke algatamisest teavitamise, et tagada olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. 5. 3 . 7 Lihthange korraldatakse vähempakkumisena, välja arvatud juhul, kui hanke soodsaima tulemuse saavutamisel OSK jaoks on peale maksumuse vaja arvesse võtta ka pakkumuse muid kriteeriume (asjade või teenuste kvaliteeti, tarneaega, pakkuja spetsialistide kogemust, garantiiaja kestust vms). Viimasel juhul kehtestatakse riigihanke alusdokumentides täiendavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. 5. 4 Väike hanke , mida ei pea avaldama riigihangete registris, võib komisjoni kirjaliku põhjendatud otsusega jätta korraldamata, kui: 5. 4 .1 hange on seotud varasemalt OSK poolt korraldatud hangetega; 5. 4 .2 hanke eset saab müüa või vastavat teenust osutada vaid üks pakkuja; 5. 4 .3 hanke korraldamisega kaasneks oht OSK tundliku info avalikustamiseks või 5. 4 .4 hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik erakorralise vajaduse tõttu, mis ei võimalda hanget korraldada. 5. 5 Kui hankes osalemisest huvitatud isik esitab küsimuse riigihanke alusdokumentides sätestatu kohta, siis kohustub hanke eest vastutav isik sellele küsimusele vastama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul. Vastus saadetakse kõigile eadaolevatele hankes osalemisest huvitatud isikutele ilma küsimuse esitajat avalikustamata. 5. 6 Läbirääkimised toimuvad vajadusel pakkujatega enne pakkumuste hindamist. Läbirääkimiste vajaduse võimalikkus tuleb välja tuua riigihanke alusdokumentides. Vastutav isik tagab läbirääkimiste läbiviimisel pakkujate võrdse kohtlemise. 5. 7 Pakkumused avatakse peale pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. 5. 8 Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamine, kvalifitseerimine ja kvalifitseerimata jätmine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine, pakkumuste hindamine ja eduka(te) pakkumus(t)e väljaselgitamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine toimub komisjoni otsustega. Hanke eest vastutav isik korraldab komisjoni otsuse vormistamise protokollina. Protokoll peab sisaldama kõigi komisjoni poolt vastu võetud otsuste põhjendusi. 5. 9 Hanke eest vastutav isik korraldab kõigi pakkujate teavitamise neid puudutavatest o tsustest hiljemalt 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Hanke eest vastutav isik väldib pakkujate teavitamist otsustest ja asjaoludest, mis neid ei puuduta, nt teiste pakkujate referentsid või nende pakkumuste maksumused jm sisu. 5. 10 Riigihangete registris avaldatud hangete puhul korraldab hanke eest vastutav isik riigihangete registrile info esitamise järgmiselt: 5. 10 .1 hankelepingu sõlmimise teade hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist või hankemenetluse lõppemist mõnel muul alusel; 5. 10 .2 riigihangete seaduses nõutud info pärast hankelepingu lõppemist hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. 5 . 11 Kõik hankega seotud dokumendid ja kirjavahetus salvestatakse OSK dokumendihaldussüsteemis. Paberkandjal originaaldokumendid säilitatakse vastavalt asjaajamiskorrale. 5. 12 Avatud riigi hanke (seal hulgas Rahvusvaheline hange) korraldamisel lähtutakse riigihangete seadusest ja hankekorrast. Avatud riigihanke avaldatakse riigihangete registris, ka läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. 5. 13 Eriteenuse tellimisel lähtutakse riigihangete seadusest ja hankekorrast (vt punktid 1.3 ja 2). Eriteenuse tellimiseks hindab hankekomisjon hanke eest vastutava isiku ettepanekul tellitava teenuse turuolukorda ning määratleb potentsiaalsete pakkujate ringi. Vajadusel korraldab hanke eest vastutav isik hanketeate avaldamise OSK või Kohtla-Järve Linnavalitsuse veebilehel või riigihangete registris (vt punkt 1.3). 5. 13 .1 Hanke eest vastutav isik korraldab potentsiaalsetele pakkujatele pakkumuse esitamise ettepaneku edastamise. 5. 13 .2 Komisjon kontrollib saabunud pakkumusi ning selgitab välja eduka pakkumuse. 5. 13 .3 Kui eriteenuse maksumus on 10 000 eurot või üle selle, on vajalik kirjalik komisjoni otsus. 6 Hankelepingu ettevalmistamine 6.1 Hankelepingute tüüpvormid valmistab ette ja neid uuendab vajadusel Juhatuse liige (kaasab Kohtla-Järve Linnavalitsuse õigusnõuniku/juristi) . Tüüpvormi puudumisel valmista takse ette hankelepingu projekti enne hanke väljakuulutamist. Erandjuhul võib kasutada hankelepingu sõlmimisel pakkuja tüüpvormi (näiteks kliendilepingud, finants- jm keerukamad teenused). Vajadusel konsulteerib hanke eest vastutav isik hankelepingu ettevalmistamisel Kohtla-Järve Linnavalitsuse kantselei juristidega . 6. 2 Kõigi hankelepingute ettevalmistamisel tuleb arvestada riigihanke alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimusi ning edukaks tunnistatud pakkumust. Hankelepingus lisatakse ja viidatakse järgmistele dokumentidele: 6. 2 .1 edukaks tunnistatud pakkumus; 6. 2 .2 tehniline kirjeldus; 6. 2 .3 vajadusel muud riigihanke alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus lepingu täitmisele esitatud tingimused (küsimused ja vastused). 6. 3 Kirjalik hankeleping on nõutav kõikide hangete puhul ning vajadusel eriteenuste puhul (vastavalt punktile 1.3). 7 Hankelepingu sõlmimine 7.1 Rahvusvahelise hanke korral ei tohi hankelepingut sõlmida enne 14 kalendripäeva möödumist ja riigihangete registris avaldatava lihthanke korral enne 5 tööpäeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui muud liiki hankemenetluses esitas pakkumuse ainult üks pakkuja või juhul, kui hankeleping sõlmiti raamlepingu alusel. 8 Hankelepingu muutmine 8.1 Hankelepingu muutmine on erandlik toiming ning vajab igakordset põhjendamist. 8.2 Hanke ettevalmistamise käigus arvestatakse muuhulgas eesmärgiga vältida hankelepingu hilisemat muutmist. 8.3 Hankelepingu muutmises võib kokku leppida järgides RHS § 123 nõudeid ja üksnes juhul, kui: 8.3.1 hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa rahvusvahelise hanke piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu või kontsessioonilepingu või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest; 8.3.2 muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud; 8.3.3 samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest; 8.3.4 muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud; 8.3.5 pakkuja asendatakse uue riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi täitva pakkujaga, kui sellist muudatustingimust sisaldasid riigihanke alusdokumendid; 8.3.6 pakkuja asendatakse osaliselt või täielikult uue riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi täitva pakkujaga ettevõtja restruktureerimise, sealhulgas ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et pakkuja asendamisega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi või 8.3.7 muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. 8.4 Enne hankelepingu muutmises kokku leppimist koostab hankelepingu täitmise eest vastutav isik hankelepingu muutmise taot l use vastavalt tehingute tegemise korrale, pidades silmas punktis 8.3 toodud nõudeid, ja esitab selle juhatuse liikmele või hankekomisjoni esimehele kooskõlastamiseks. 8.5 Juhatuse liige või hankekomisjoni esimees kontrollib enne taotluse kooskõlastamist, kas hankelepingu muutmist tingivad asjaolud on põhjendatud ja vastavad RHS nõuetele. Põhjendused fikseerib h anke eest vastutav isik . 8.6 Hanke eest vastutav isik korraldab punktide 8.3 ja 8.4 alusel tehtud hankelepingu muudatuse kohta registrile hankelepingu muutmise teate esitamise 10 kalendripäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates. 8.7 Hankelepingu muutmise taotlusest teavitatakse hankekomisjoni liikmeid. 9 Järelevalve 9.1 Hankekomisjoni esimees teostab pistelisi kontrolle hankeplaanis toodud andmete korrektsuse ja õiguspärasuse üle (sh vastavus RHS nõuetele ja hankekorrale) ning teeb vajadusel OSK juhatuse liikmele ettepaneku hankeplaani muutmiseks. 9.2 Hankelepingu nõuetekohase täitmise eest vastutav isik määratakse Hankekomisjoni või juhatuse liikme otsusega. 10 Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks 10.1 Huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud hanke ettevalmistamisesse või korraldamisesse või kes võib muul moel mõjutada hanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. 10.2 Käesoleva korra s nimetatud hankekomisjoni liige on kohustatud komisjoni esimeest ja juhatuse liiget koheselt informeerima võimalikust huvide konfliktist ja muudest asjaoludest, mis võivad komisjoni liiget mõjutada menetlevas hankes erapooletu ja objektiivse otsuse tegemisel. 10.3 Käesoleva paragrahvi punktis 10.2 toodud asjaolude ilmnemisel on komisjoni liige kohustatud tegema enesetaanduse ja antud hanke edasisel menetlemisel ei osale. Vajadusel määrab hankekomisjoni esimees taandunud liikme asemele uue liikme. Komisjoni liikme taandus fikseeritakse komisjoni protokollis. 10.4 Hanke korraldamise eest vastutav isik on kohustatud kirjalikult informeerima juhatuse liiget ja hankekomisjoni esimeest asjaoludest, mis võivad tema osalemisel hanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik hanke korraldamisest. 10. 5 Hangete korraldamise otsustamisel ja tulemuste kinnitamisel hankekomisjoni istungitel osalevad komisjoni liikmed on kohustatud informeerima teisi komisjoni liikmeid ja OSK juhatust võimalikust huvide konfliktist või muudest asjaoludest, mis võivad komisjoni liiget mõjutada hankega seotud erapooletute otsuste tegemisel. Sellisel juhul on komisjoni liige kohustatud tegema enesetaanduse ja antud hanke edasisel menetlemisel mitte osalema. 10. 6 Hanke komisjon koostöös hanke eest vastutava isikuga korraldab hankes pakkumuse esitanud ettevõtjaga seotud isikute kontrolli äriregistri andmebaasis. 10. 7 Huvide konflikti selgumisel kõrvaldatakse ettevõtja hankest RHS § 95 sätestatud alustel. 11 Hankeplaani vorm OSK või Kohtla-Järve Linnavalitsuse veebilehel avaldamiseks Osaühing OSK Grupp hankeplaan 20 2 … Hanke nimetus Hanke eseme kirjeldus Hankelepingu eeldatav maksumus Hanke eeldatav läbiviimise aeg Hankelepingu täitmise orienteeruv tähtaeg Hankemenetluse liik Avaldamise koht 12 Hanke alustamise esildis Hanke nimetus Hanke läbiviimise eest vastutav isik Juhatuse liige ja /või hankekomisjoni esimees Hanke läbiviimise aeg Hankeeseme liik Asjad Teenused Ehitustööd Sotsiaal- või eriteenused Hange on hankeplaanis Jah/ei Hanke eeldatav maksumus km-ta, EUR Hankemenetluse liik Riigihange (sh Rahvusvaheline hange ) , lihthange, väikehange või eriteenused Hankelepingu eeldatav aeg, kestus, kuudes Hanketeate avaldamise koht Riigihangete register ja/või OSK või Kohtla-Järve Linnavalitsuse veebileht Potentsiaalsed pakkujad Potentsiaalset pakkujate ringi piiravate tegurite põhjendused Vajadusel Pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende osakaal Maksumus % Kvaliteet % Tähtaeg % Lisaväärtus % Muu % Finantseerimise allikas EL projekti nimi ja number, kui on EL projekti hange Seonduvad hanked (Hankele eelnenud või tulevikus vajalikuks osutuvad ja sellega seotud ajalikuks osutuvad ja sellega seotud täiendavad soetused ja tellimused) Eelnev teenus Eelnev asjade ostmine Eelnev ehitustöö Järgnev teenuse osutamine Järgnev hooldus Järgnevad ehitustööd Täiendavad teenused Muu (täpsustada) Hankekomisjon Liikmed
Leonid Hokkonen Meie 10.09.2021 nr 12.2-4/56-1
Osaühing OSK GRUPP
[email protected]
Kontrollakti edastamine
Austatud härra Hokkonen
Edastame kontrollakti nr 12.2-4/3 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta
osaühingus OSK GRUPP. Täname meeldiva ja konstruktiivse koostöö eest.
Järelevalvemenetluses selgus, et kontrollitava hankija ainuosanikuks on Kohtla-Järve linn
ning osasid riigihankeid on osaühing OSK GRUPP volitanud korraldama Kohtla-Järve
Linnavalitsust, mistõttu edastame kontrollakti tutvumiseks ka Kohtla-Järve Linnavalitsusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa: kontrollakt 16 lehel
Lisaadressaat: Kohtla-Järve Linnavalitsus
Marit Piirisaar 611 3033
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
10.09.2021 kontrollakt nr 12.2-4/3 riigihangete korraldamise kontrollimise
kohta osaühingus OSK GRUPP
Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 18.12.2020 kiri nr 12.2-1/8296-3.
Kontrolliobjekti nimetus: osaühing OSK GRUPP
Kontrolliobjekti registrikood: 10268560
Kontrolliobjekti juhi nimi ja ametinimetus: juhatuse liige Leonid Hokkonen
Kontrolli käigus andsid selgitusi: juhatuse liige Leonid Hokkonen ja pearaamatupidaja Liidia
Maruštšenko.
Kontrollitav ajavahemik: 01.01.2019 – 31.12.2019.
1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus
1.1. Kontrollimisele kuulus Osaühingu OSK GRUPP (edaspidi ka hankija) poolt riigihangete
seaduses sätestatud nõuetest kinnipidamine riigihangete korraldamisel ajavahemikul
01.01.2019 – 31.12.2019.
1.2. Kontrollitaval ajavahemikul 01.01.2019–31.12.2019 reguleeris riigihangete korraldamist
01.09.2017 jõustunud riigihangete seadus (redaktsiooni avaldamismärge RT I,
01.07.2017, 1) (edaspidi RHS).
1.3. Kontrollimise eesmärgiks oli muu hulgas tuvastada, kas korraldatud on nõuetekohased
riigihanke menetlused; hankija on riigihanke osadeks jaotamisel järginud osadeks
jaotamise korda; hankelepingute sõlmimine ja muutmine on toimunud nõuetekohaselt;
hankija on järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
1.4. Kontrollitaval ajavahemikul ei ole hankija riigihangete registri (edaspidi ka eRHR) kaudu
riigihanke menetlusi alustanud.
1.5. Riigihangete korraldamisel ajaperioodil 01.01.2019 – 15.01.2019 juhindus Osaühing
OSK GRUPP Kohtla-Järve Linnavolikogu 28.02.2018 määrusega nr 15 kinnitatud
hankekorrast.
1.6. Tehingute tegemisel on RHS-s sätestatud korrast kinnipidamist kontrollitud hankija 2019.
aasta raamatupidamise väljavõtte, kontrollijale esitatud dokumentide ja hankija selgituste
alusel.
1.7. Kontrollivisiidi asemel toimus hankija esindajatega kohtumine Skype´i teel 08.06.2021.
Kontrollakti projekt edastati hankijale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks
18.08.2021 kirjaga nr 12.2-4/53-1. Hankija kontrollakti projektile vastuväiteid ja märkusi
ei esitanud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Hankijaks määratlemine
Avaliku sektori hankija
Osaühing OSK GRUPP määratleb end Rahandusministeeriumile 10.12.2020 edastatud kirjas
avaliku sektori hankijana RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses. 10.12.2020 Rahandusministeeriumile
edastatud selgituste kohaselt täidab osaühing OSK GRUPP iga põhikirja punktis 3.1.
nimetatud ülesannet avalikes huvides, arvestades sealjuures, et ligikaudu 95% töödest teostab
osaühing OSK GRUPP Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatavate asutuste tellimisel. Näiteks
teostab osaühing OSK GRUPP 10.12.2020 edastatud selgituste kohaselt erinevaid
kommunaal-, ehitus-, elektri- ja remonditöid ning soojuse tarnimist ja müüki Kohtla-Järve
linnaosades (Oru, Sompa, Kukruse).
Lisaks märkis hankija 10.12.2020 edastatud selgitustega: „Osaühing OSK GRUPP 2019.
aasta majandusaastaaruande kohaselt ja orienteeruvalt minimaalselt 95% tegevustest
teostame avalikse huvides: -) muud eriehitustööd (min 97% töödest avalikes huvides; -) auru
ja konditsioneeritud õhuga varustamine (100% avalikes huvides); -) muu puhastustegevus
(min 99% avalikes huvides); -) muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused (min
95% avalikes huvides, elektri- ja soojussõlmede hooldus ja remontimine; -) saunade jm
füüsilise heaoluga seotud tegevus (100% avalikes huvides, Sompa sauna tegutsemine KJLV-
ga lepingu alusel)“. Rahandusministeeriumile edastatud kirjas märgiti ka järgnevat: „Osa-
ühing OSK GRUPP tegutseb avalikes huvides ülesannete täitmisel vaba konkurentsi
tingimustes, osaledes nii Kohtla-Järve Linnavalitsuse kui ka hallatavate asutuste poolt
korraldatavates riigi-, liht- ning väikehangetes vastavalt riigihangete seadusele ja Kohtla-
Järve Linnavolikogu 28. veebruari määrusele nr 15, Kohtla-Järve linna hankekord“.
RHS § 5 lg 1 kohaselt on riigihangete seaduses sätestatud korda kohustatud järgima avaliku
sektori hankija ja võrgustikusektori hankija. RHS § 5 lg 2 p 5 järgi on avaliku sektori hankija
eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena
ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt
rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad
või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4
nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või
teised käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud.
Tuvastamaks, kas osaühing OSK GRUPP on avaliku sektori hankija, tuleb välja selgitada, kas
on täidetud kaks RHS § 5 g 2 p-s 5 isikule kohalduvat kumulatiivset eeldust.1 Need on: (i)
mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui
poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-
des 1–3 nimetatud hankijad või mõne muu EMP lepinguriigi vastavad isikud; ja (ii) mis on
asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole
tööstuslikku ega ärilist iseloomu.
Osaühing OSK GRUPP põhikirja punkti 5.1. kohaselt on osaühingu OSK GRUPP ainu-
osanikuks Kohtla-Järve linn. Osaniku õigusi teostavad vastavalt kohaliku omavalitsuse
korralduse seadusele ja Kohtla-Järve linna õigusaktidele Kohtla-Järve Linnavolikogu (edas-
pidi linnavolikogu) ja Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
1EKo C-300/07, Hans & Christophorus Oymanns GbR, Orthopädie Schuhtechnik versus AOK Rheinland/Hamburg,
ECLI:EU:C:2009:358, p 48. Vt ka EKo C-44/96, Mannesmann Anlagenbau Austria AG jt. versus Strohal Rotationsdruck
GesmbH, ECLI:EU:C:1998:4, p-d 37–41.
2
Kuivõrd Kohtla-Järve Linnavalitsus on hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses, on täidetud RHS
§ 5 lg 2 p-s 5 sätestatud esimene kriteerium „mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis-
või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil
kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud
tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud“.
Tuvastamaks, kas osaühing OSK GRUPP täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet
avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, on vajalik välja selgitada
esiteks, kas osaühing OSK GRUPP täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes
huvides ning teiseks, kas sellel põhi- või kõrvaltegevusel on tööstuslik või äriline iseloom.
Euroopa Kohtu praktikast nähtuvalt tuleb analüüsida eraõigusliku isiku hankijaks
määratlemisel RHS § 5 lg 2 p 5 alusel eeskätt järgmisi asjaolusid: millisel õiguslikul alusel
isik loodi; millistel tingimustel isik üldisi huve teeniva tegevusega tegeleb; kas turul esineb
või puudub konkurents; kas isikul on või ei ole eesmärk kasumit teenida; kas isik kannab
tegevusega seotud riske ning kas kõnealust tegevust rahastatakse riiklikest vahenditest.2 Kui
isik tegutseb tavapärastes turutingimustes, püüab teenida kasumit ja kannab selle tegevusega
seotud kahju, siis on vähetõenäoline, et neid üldise huviga vajadusi, mille rahuldamine on
selle isiku tegevuse eesmärk, võib oma olemuselt pidada muuks kui tööstuslikuks või
kaubanduslikuks.3
Osaühing OSK GRUPP on loodud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.03.2015 otsusega nr 99,
millega otsustati osaühingu ORU KODU (ühendav ühing), Osaühingu Kukruse Maja
(ühendatav ühing) ja OSAÜHINGU SOMPA MAJA (ühendatav ühing) ühinemine.
Nimetatud otsusega kinnitati ka osaühingu OSK GRUPP põhikiri, mille punkti 5.1. kohaselt
on osaühingu ainuosanikuks Kohtla-Järve linn ning mille punkti 2.1. järgi on osaühingu
peamised tegevusalad hoonete ja rajatiste, sh soojustrasside ja kanalisatsioonisüsteemide
tehniline teenindamine ja hooldamine ning vajadusel avariitööde teostamine;
väliterritooriumide korrashoid ning heakorratööd; ehitustööd, remonditööd ja santehnilised
tööd; transpordivahendite, masinate ja seadmete laenutamine ning rentimine;
autotransporditeenused; saunateenuste osutamine; soojusenergia tootmine, jaotamine ja
müümine; erineva remondi-, paigaldus-, renoveerimis-, demonteerimis-, käivitustööde
teostamine mis ei ole seadusega keelatud.
Osaühing OSK GRUPP tegutseb talle Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt põhikirjaga pandud
ülesandeid täites. Kehtivast osaühingu OSK GRUPP põhikirjast, mis on kinnitatud
22.06.2016 Kohtla-Järve Linavalitsuse otsusega nr 163, täpsemalt punktist 2.2. selgub, et
osaühingu tegevus on seotud peamiselt osanikele teenuste osutamisega. Põhikirja punkti 2.3.
järgi on osaühingu peamised tegevusalad: hoonete ja rajatiste, sealhulgas soojustrasside ja
kanalisatsioonisüsteemide tehniline teenindamine ja hooldamine ning vajadusel avariitööde
teostamine; väliterritooriumide korrashoid ning heakorratööd; ehitustööd, remonditööd ja
santehnilised tööd; transpordivahendite, masinate ja seadmete laenutamine ning rentimine;
autotransporditeenused; saunateenuste osutamine; soojusenergia tootmine, jaotamine ja
müümine; erinevate remondi-, paigaldus-, renoveerimis-, demonteerimis-, käivitustööde
teostamine, mis ei ole seadusega keelatud. Eeltoodust võib järeldada, et osaühing OSK
2 M. Steinicke – Steinicke 2018, p 144; M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 18. M. Parind, M. A. Simovart (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, lk 83.
3 EKo C-18/01, Arkkitehtuuritoimisto Riitta Korhonen Oy, Arkkitehtitoimisto Pentti Toivanen Oy ja Rakennuttajatoimisto
Vilho Tervomaa versus Varkauden Taitotalo Oy, ECLI:EU:C:2003:300, p 51.
3
GRUPP on loodud eeskätt eesmärgiga osutada teenuseid Kohtla-Järve Linnavalitsusele, sh
tema hallatavatele asutustele.
Võttes arvesse Euroopa ja Eesti kohtute praktikat, ei ole fakt, kas eraettevõtja täidab ülesannet
avalikes huvides, ühemõtteliselt ja hõlpsalt tutvastatav. Seda põhjusel, et Euroopa Kohtu
praktikas on üldistes huvides teenuse osutamise mõistet sisustatud laialt ning peetud
millekski, millest saab kasu laiem üldsus, mitte konkreetne üksikisik või isikute grupp.4
Euroopa Kohtu hinnangul on üldiste huvide määratlemisel oluline, et tegemist on vajadustega,
mida riik või kohaliku omavalitsuse üksus on üldistest huvidest tulenevalt otsustanud ise
rahuldada või mille suhtes nad soovivad säilitada valitsevat mõju.5 Mitme põhikirja punktis
2.3. nimetatud tegevuse puhul on siiski selgelt tuvastatav, et tegemist on ülesande täitmisega
avalikes huvides (nt saunateenuste osutamine; soojusenergia tootmine, jaotamine ja müü-
mine), sest nende täitmisest saab kasu laiem üldsus ning Kohtla-Järve Linnavalitsus on
üldistest huvidest tulenevalt otsustanud neid teenuseid läbi osaühingu OSK GRUPP ise
rahuldada. Ka osaühingu OSK GRUPP selgituste kohaselt täidab ta iga põhikirja punktis 3.1.
nimetatud ülesannet avalikes huvides, kuivõrd ca 95% töödest teostab ta Kohtla-Järve
Linnavalitsuse hallatavate asutuste tellimusel. Kuivõrd hankijaks määratlemisel RHS § 5 lg 2
p 5 tähenduses piisab, kui tuvastatud on isiku tegutsemine avalikus huvides, millel ei ole
tööstuslikku või ärilist iseloomu vähemalt kõrvaltegevusena, on osaühingu OSK GRUPP
puhul saunateenuste osutamise ning soojusenergia tootmise, jaotamise ja müümise näol
avalikus huvides tegutsemise kriteerium täidetud.
Tõsi, põhikirja punkti 2.4. esimesest lausest selgub, et osaühingu OSK GRUPP eesmärgiks
on osaühingu majandusetegevuse arendamine ja osaühingu vahendite otstarbekas kasutamine
ning selle baasil osaühingule kasumi saamine. Siiski tuleb kriteeriumi „tööstusliku või ärilise
iseloom“ hindamisel võtta arvesse ka muid asjaolusid, mitte üksnes kasumi teenimist.
Teisisõnu, kasumi teenimine iseenesest ei ole alus järeldada, et tegevus on peamiselt ärilise
iseloomuga. Sellisele järeldusele on Euroopa Kohus jõudnud eeldusel, et ettevõte peab
seaduse alusel lähtuma eelkõige avalikust huvist, mitte kasumi teenimise eesmärgist.6 Seda,
et osaühing OSK GRUPP on loodud eelkõige eesmärgiga osutada teenuseid Kohtla-Järve
Linnavalitsusele, sh tema hallatavatele asutustele, võib järeldada põhikirja punktidest 2.2. ja
2.3, aga ka osaühingu OSK GRUPP poolt Rahandusministeeriumile esitatud selgitustest.
Järelikult ei saa kriteeriumi „tööstusliku või ärilise iseloom“ hindamisel piirduda üksnes
asjaoluga, et osaühing OSK GRUPP oma tegevuse käigus kasumit teenib.
Euroopa Kohtu kohtupraktikast lähtuvalt tuleb kaaluda lisaks kasumi teenimise eesmärgile
veel näiteks seda, millistel tingimustel isik üldisi huve teeniva tegevusega tegeleb ja kas ta
kannab tegevusega seotud riske. Ühtlasi seda, kas kõnealust tegevust rahastatakse riiklikest
vahenditest.7
2019. aasta ning ka varasemate aastate (2017 ja 2018) majandusaasta aruannetest selgub, et
osaühingu OSK GRUPP tegevust doteerib rahaliselt Kohtla-Järve Linnavalitsus. 2019. aasta
majandusaasta aruandest lähtuvalt moodustas Kohtla-Järve Linnavalitsuse dotatsioon
muudest ärituludest enam kui pool. Enam kui pool muudest ärituludest moodustab Kohtla-
4 Samas, lk 236.
5 M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 15. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019, lk 82.
6 EKo C-18/01, Arkkitehtuuritoimisto Riitta Korhonen Oy, Arkkitehtitoimisto Pentti Toivanen Oy ja Rakennuttajatoimisto
Vilho Tervomaa versus Varkauden Taitotalo Oy, ECLI:EU:C:2003:300.
7 N. Parrest, M. A. Simovart. § 5, kommentaar 18. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.
4
Järve Linnavalitsuse dotatsioon osaühingule OSK GRUPP ka 2018. aasta majandusaastal.
2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt sisaldasid osaühingu OSK GRUPP muud äritulud
sihtfinantseeringut Kohtla-Järve Linnavalitsuselt ning SA-lt Keskkonnainvesteeringute
Keskus. Eeltoodust järeldub, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolne sihtfinantseering aitab
maandada osaühingu OSK GRUPP tegevusega seotud äririske, mis viitab sellele, et osaühingu
OSK GRUPP poolt ülesannete täitmisel avalikes huvides pigem puudub tööstuslik või äriline
iseloom. Sellist järeldust toetab ka osaühingu OSK GRUPP selgitus, et ca 95% töödest teostab
ta Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatavate asutuste tellimusel, millest omakorda võib
järeldada, et osaühing OSK GRUPP ei tegutse tavapärastes turutingimustes.
Eraõigusliku juriidilise isiku avaliku sektori hankijana kvalifitseerimisel ei ole piisav lähtuda
ainuüksi isiku õiguslikust vormist. Sellele lisaks tuleb arvestada isiku reaalset tegevust. 8
Osaühing OSK GRUPP edastas järelevalvemenetluses Kohtla-Järve Linnavalitsusega 2019.
aastal sõlmitud lepingud, mille alusel on Kohtla-Järve Linnavalitsus tellinud osaühingult OSK
GRUPP erinevaid teenuseid. Näiteks on Kohtla-Järve Linnavalitsus tellinud osaühingult OSK
GRUPP hoonete soojussõlmede hooldustööde teenust, Sompa saunahoone haldus- ja hooldus-
teenust, Kohtla-Järve Sompa Klubis soojusautomaatika komplekti vahetamist ja soojussõlmes
remonditööde teostamist, tänavapuhastusteenust jne. Järelikult täidab osaühing OSK GRUPP
ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, reaalselt.
Hinnates kõiki kirjeldatud asjaolusid kogumis, võib asuda seisukohale, et osaühing OSK
GRUPP on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses.
Võrgustikusektori hankija
RHS 5. peatükk reguleerib hankemenetlusi võrgustikusektoris. Võrgustikusektoris
tegutsemiseks on mh RHS §-s 146 sätestatud tegutsemine gaasi ja soojusenergiaga seotud
valdkondades. RHS § 146 lg 1 p 2 järgi on gaasi ja soojusenergiaga seotud valdkondades
tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses gaasi või soojusenergia tarnimine sellistesse
võrkudesse.
Osaühing OSK GRUPP põhikirja punkti 2.3.7. alusel on osaühingu peamiseks tegevusalaks
mh soojusenergia tootmine, jaotamine ja müümine. Järelikult tegutseb osaühing OSK GRUPP
võrgustikusektoris. Võrgustikusektoris tegutsemise tuvastamiseks ei ole oluline see, et
võrgustikuvaldkonda kuuluks just konkreetne riigihange, vaid piisab, kui riigihanke eesmärk
on seotud võrgustikuvaldkonnas tegutsemisega. Euroopa Kohtu sõnul on võrgustikusektori
hankija kohustatud riigihankereeglistikust juhinduma nende hankelepingute sõlmimisel, mis
puudutavad tegevusi, millega see hankija ühes või mitmes võrgustikusektoris tegeleb.9
Järelikult on vajalik tuvastada, kas osaühingu OSK GRUPP on lisaks sellele, et ta vastab RHS
§ 5 lg 2 p-s 5 sätestatud avaliku sektori hankija tunnustele, võrgustikusektori hankija vähemalt
ühel RHS § 5 lg 3 p-des 1-3 sätestatud eeldustel.
Võrgustikusekotri hankija tegevust reguleerib direktiiv 2014/25/EL10 (edaspidi ka võrgustiku-
direktiiv), milles toodud hankija määratlus on üle võetud RHS § 5 lg-ga 3. Viidatud sätte järgi
on võrgustikusektoris tegutsemisel võrgustikusektori hankija:
8 RKHKm 3-3-1-57-10, p 18.
9 EKo C-393/06, Ing. Aigner, Wasser-Wärme-Umwelt, GmbH versus Fernwärme Wien GmbH, ECLI:EU:C:2008:213, p 33.
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi-
5
1) avaliku sektori hankija;
2) isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda
võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas tegutsemine teistel isikutel oluliselt
piiratud;
3) äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või
osadega esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või nõukogu
liikmetest rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt avaliku sektori hankijad või
avaliku sektori hankijad koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega.
Kuivõrd osaühing OSK GRUPP on vastavalt eeltoodule avaliku sektori hankija ja tegutseb
soojusenergia tootmise, jaotamise ja müümise valdkonnas, on täidetud RHS § 5 lg 3 p 1
eeldused, mille alusel on osaühing OSK GRUPP ka võrgustikusektori hankija. Osaühingu
OSK GRUPP ainuosanikuks on Kohtla-Järve linn, seega on täidetud ka RHS § 5 lg 3 p 3
kohane tingimus, et äriühingu, antud juhul osaühingu, osakapitalist rohkem kui poolt omavad
avaliku sektori hankijad. Osaühing OSK GRUPP on seega võrgustikusektori hankija nii RHS
§ 5 lg 3 p 1 kui ka p 3 alusel, kui ta tegutseb soojusenergia tootmise, jaotamise ja müümise
valdkonnas.
Isik saab olla avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija samaaegselt, seega on
hankijal, kes kvalifitseerub mõlemat liiki hankijaks, kohustus hinnata iga riigihanke
korraldamisel, millised menetlusreeglid konkreetse riigihanke korraldamisel talle kohaldu-
vad. Selline tegevus on vajalik, sest samaaegselt mõlemat liiki hankijaks olemisel sõltub
kohaldatavate menetlusreeglite valik sõlmitava hankelepingu peamisest eesmärgist. Üksnes
juhul kui avaliku sekotri hankija sõlmitava hankelepingu eesmärk on seotud võrgustiku-
valdkonnas tegutsemisega ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke
piirmääraga või ületab seda, võib avaliku sektori hankija kohaldada hankelepingu sõlmimisel
RHS 2. peatükis sätestatud korra asemel 5. peatükis sätestatud korda (RHS § 15 lg 7).11 Juhul,
kui avaliku sekotri hankija sõlmitava hankelepingu eesmärk ei ole seotud võrgustikuvald-
konnas tegutsemisega ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga
või ületab seda, tuleb kohaldada avaiku sektori hankijale kohalduvat regulatsiooni, so RHS 2.
peatükis sätestatud korda.
3. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine
3.1. Hankekord ja hankeplaan
RHS § 9 lg 1 kohaselt kehtestab avaliku sektori hankija organisatsioonisisese hankekorra, kui
tema ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav
kogumaksumuse ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus
ületab 500 000 eurot. RHS § 9 lg 2 sätestab võrgustikusektori hankijale kohustuse kehtestada
organisatsioonisisene hankekord, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate riigihangete
eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot.
ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ. ‒ ELT L
94, 28.03.2014, lk 243‒374.
11 EKo C-393/06, Ing. Aigner, Wasser-Wärme-Umwelt, GmbH versus Fernwärme Wien GmbH, ECLI:EU:C:2008:213, p 59;
RKHKo 3-3-1-43-13, p-d 14-16; RKHKo 3-3-1-39-12, p 26; Minumets, D., Kulm, P. Riigihangete õigus. 2014, lk 133-135;
Härginen, K., Vaske, V., Ginter, C. Eraõigusliku juriidilise isiku hankijana määratlemine. Juridica IV/2018.
6
Raamatupidamise väljavõtte kontrollimise tulemusena on leidnud tuvastamist, et hankija
2019. aastal ostetud asjade ja tellitud teenuste kogumaksumus ületas 80 000 euro (asjad ja
teenused kokku üle 900 000 euro), aga ka võrgustikusektori hankijale kohalduva eelarveaastas
planeeritavate riigihangete kogumaksumuse 500 000 euro piiri. Järelikult lasus osaühingul
OSK GRUPP 2019. aastal kohustus kehtestada organisatsioonisisene hankekord.
Osaühing OSK GRUPP edastas järelevalvemenetluses Rahandusministeeriumile Kohtla-
Järve linna 28.02.2018 määrusega nr 15 kinnitatud hankekorra (edaspidi hankekord) ja
09.04.2019 linnavalitsuse korraldusega nr 212 kinnitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse hanke-
plaani ning 17.12.2019 linnavalitsuse korraldusega 731 kinnitatud hankeplaani muudatuse.
Hankekorra § 1 lg 1 kohaselt reguleerib Kohtla-Järve linna hankekord (edaspidi kord)
riigihangete korraldamist Kohtla-Järve Linnavalitsuses (edaspidi linnavalitsus) ning Kohtla-
Järve linnavalitsuse hallatavates asutustes (edaspidi hallatav asutus) ja Kohtla-Järve linna
(edaspidi linn) valitseva mõju all olevates äriühingutes, mittetulundusühingutes, sihtasutustes
(edaspidi linna asutus). Osaühing OSK GRUPP eraldi hankekorda kehtestanud seega ei ole,
vaid lähtub oma hanketegevuses Kohtla-Järve linna hankekorrast. Viimast kinnitas hankija
Rahandusministeeriumile ka järelevalvemenetluses 24.03.2021 e-kirjaga.
RHS § 9 lg 3 järgi võib valdkonna eest vastutav minister, kohalik omavalitsus või
võrgustikusektori hankija kehtestada hankekorra ja hankeplaani vastavalt ministeeriumi
valitsemisala hankijate, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste või võrgustikusektori hankija
kontsernis tegutsevate hankijate eest. Osundatud sätte kohaselt on RHS-ga määratletud,
millised hankijad võivad kehtestada hankekorra ja hankeplaani vastavalt ministeeriumi
valitsemisala hankijate, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste või võrgustikusektori hankija
kontsernis tegutsevate hankijate eest. Kuivõrd osaühing OSK GRUPP ei ole kohaliku
omavalitsuse üksuse asutus, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse ainuosalusega äriühing, ei ole
osaühing OSK GRUPP RHS § 9 lg-ga 3 hõlmatud. Osaühingul OSK GRUPP on seega
kohustus kehtestada enda hankekord ja hankeplaan RHS § 9 lg 1 ja 2 alusel ise ning Kohtla-
Järve Linnavalitsus ei saa kehtestada hankekorda ja hankeplaani osaühingu OSK GRUPP eest.
RHS § 9 lg 4 järgi tuleb hankekorras sätestada muuhulgas:
1) riigihanke planeerimise, sealhulgas iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord
ning tähtpäev;
2) riigihanke eest vastutava isiku määramine, sealhulgas hankelepingu täitmise eest vastutava
isiku määramine;
3) alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord;
4) vajaduse korral sotsiaal- ja eriteenuste, sealhulgas maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste
riigihanke piirmäära, tellimise kord, välja arvatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas;
5) vajaduse korral kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste,
sealhulgas maksumusega alla kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate
teenuste piirmäära, tellimise kord;
6) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui
need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas
dokumendis.
Kuigi Kohtla-Järve Linnavolikogu 28.02.2018 määrusega nr 15 vastu võetud hankekord
vastab üldjoontes RHS § 9 lg-s 4 sätestatud nõuetele, esitame järgnevalt mõned tähelepanekud
ja soovitused, mis võivad olla vajalikud osaühingule OSK GRUPP oma hankekorra
kehtestamisel.
7
Hankekorra § 3 alusel on riigihanke eest vastutav isik hanke korraldaja, kelleks võib olla
komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, hallatava asutuse juht või linna asutuse
juht. Osundatud sättest ei selgu aga, millisel juhul milline loetletud isikutest riigihanke
vastutavaks isikuks määratakse, mistõttu leiame, et läbipaistvuse ja kontrollitavuse huvides
on soovitatav antud paragrahvi selles osas täpsustada.
Hankekorra § 6 lg 1 näeb ette, et lihthange tuleb korraldada juhul, kui eeldatav hankelepingu
maksumus on: 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise korral 30 000 – 60 000 eurot; 2)
ehitustööde tellimise korral 60 000 – 150 000 eurot. Kuivõrd lihthanke piirmäärad on
sätestatud ka RHS § 14 lg-s 1, ei soovita Rahandusministeerium neid dubleerida hankekorras,
vältimaks erisusi hankekorra ja RHS vahel, mis võivad olla hankijale eksitavad. Nii ei ole
näiteks hankekorra § 6 lg-s 1 ettenähtud lihthanke korraldamise ülemmäärad 60 000 ja
150 000 eurot korrektsed, kuivõrd asjade ostmisel ja teenuste tellimisel on 60 000 eurot
käibemaksuta RHS § 14 lg 2 p 1 järgi juba avaliku sektori hankija riigihanke piirmäär. See
tähendab, et sellisel juhul tuleb korraldada RHS 2. peatükiga reguleeritud hankemenetlus, kui
see ei ole välistatud nt erandi (RHS § 11) esinemise või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega
riigihankega (RHS § 126). Niisamuti on ehitustööde tellimisel 150 000 eurot käibemaksuta
RHS § 14 lg 2 p 2 kohaselt avaliku sektori hankija riigihanke piirmäär, mis tähendab, et sellisel
juhul tuleb samuti korraldada RHS 2. peatükiga reguleeritud hankemenetlus, kui see ei ole
välistatud nt erandi (RHS § 11) esinemise või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega
riigihankega (RHS § 126). Hankekorra § 6 lg 1 sõnastust on seega vajalik korrigeerida
selliselt, et see oleks kooskõlas RHS § 14 lg 2 p-dega 1 ja 2.
Hankekorra § 7 lg 3 näeb ette, et ette asjade ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus
jääb alla 10 000 euro ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 20 000
euro, võib teha hinnapäringu kahele isikule. Eksitavaks on regulatsioonis sõna „võib“, sest
ebaselgeks jääb, kas kirjeldatud olukordades võib või peab esitama hinnapäringu kahele
isikule. Praeguse sõnastuse kohaselt ei ole see justkui kohustuslik, ent samas ei selgu, kuidas
hankija peab toimima, kui ta valib võimaluse hinnapäringut kahele isikule mitte teha. Juhul,
kui hankija on mõelnud osundatud sõnastusega, et kirjeldatud olukordades tuleb esitada
hinnapäring vähemalt kahele isikule, tuleks see selliselt ka sõnastada.
Hankekorra § 11 lg 1 kehtestab, et riigihanke eest vastutav isik, komisjoni liige ja teised
hankemenetluses osalevad isikud kinnitavad enne riigihanke korraldamise alustamist, et
nendel ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti. Vaatamata sellele, et RHS
§ 9 ei sätesta, millise detailsusega tuleb hankorras esitada meetmed huvide konflikti
ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, soovitame hankekorra § 11 lg-t 1
täiendada selliselt, et sellest selguks, kellele ja millises vormis kinnitatakse, et riigihanke
korraldamisega seoses puudub huvide konflikt. Kehtiva sõnastuse kohaselt piisaks ka
suulisest kinnitusest, millega ei ole aga tagatud läibpaistvus ja kontrollitavus, sest suulise
kinnituse andmise kohta ei jää jälge. Juhime tähelepanu, et alates 27.01.2021 on riigihangete
registris korraldatava riigihanke puhul hanke meeskonna liikmetel võimalik vastav kinnitus
anda riigihangete registris.
RHS § 9 lg 6 kohaselt on hankeplaan ja hankekord avalikud. Kui hankija on käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmed kindlaks määranud oma organisatsioonisiseses
töökorraldust käsitlevas dokumendis, peab vastav osa dokumendist olema avalik. RHS § 9 lg
7 järgi avaldab hankija hankekorra või muu organisatsioonisisese töökorraldust käsitleva
dokumendi või selle osa oma veebilehel viivitamata pärast hankekorra kehtestamist või
muutmist või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete kindlaksmääramist või
8
muutmist ja avaldab registris viite oma veebilehele. RHS § 9 lg 8 kohaselt avaldab iga-aastase
hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist.
Hankekorra § 2 lg 4 järgi avaldatakse hankeplaan Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel.
Kontrollifookuses oleva 2019. aasta hankeplaani Kohtla-Järve linna veebilehel avaldatud
siiski ei ole. Kohtla-Järve Linnavoligu 28.02.2018 määrusega nr 15 vastu võetud hankekord
on kättesaadav Riigi Teatajas, ent kuivõrd hankija on hankekorras näinud ette hankeplaani
avaldamise oma veebilehel, tuleb läbipaistvuse põhimõtet järgides endale seatud kohustust ka
täita. Kohtla-Järve linna veebilehel on avalikud ka 2020. ja 2021. aasta hankeplaanid ja 2020.
aasta hankeplaani muudatus.
Palume hankijal koostada hankekord vastavalt RHS §-le 9 ning esitada see
Rahandusministeeriumile ühe kalendrikuu jooksul kontrollakti kättesaamisest. Arvestades, et
hankijal on ka oma veebileht, tuleb hankekorra kehtestamisel ja hankeplaani koostamisel
juhinduda RHS § 9 lg-dest 7 ja 8.
3.2. Riigihangete korraldamata jätmine
3.2.1. Diislikütuse ja bensiini ostmiseks riigihanke korraldamata jätmine
Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõtte pinnalt leidis
tuvastamist, et hankija on tasunud 2019. aastal bensiini ja diislikütuse eest ettevõtetele Olerex
AS ja Circle K Eesti AS (Sevenoil Est OÜ õigusjärglane) kokku summas 21 269,07 eurot
käibemaksuta.
Järelevalvemenetluses hankija 29.04.2021 e-kirjaga edastatud selgituste kohaselt on hankija
võtnud bensiini ja diislikütuse ostmiseks hinnapakkumuse Olerex AS-lt. Hinnapakkumuse
võtmise dokumente hankija järelevalvemenetluses siiski ei esitanud.
Järelevalvemenetluses edastas hankija 29.04.2021 järgnevad lepingud: Olerex AS ja osaühing
OSK GRUPP vahel 02.02.2018 sõlmitud leping, Sevenoil Est OÜ (Circle K Eesti AS
õiguseellane) ja osaühing OSK GRUPP vahel 15.08.2014 sõlmitud leping, Sevenoil Est OÜ
ja osaühing OSK GRUPP vahel 16.09.2015 sõlmitud leping. Hankija ei edastanud
järelevalvemenetluses ka Sevenoil Est OÜ-ga ja Olerex AS-ga 2019. aastal sõlmitud lepinguid
bensiini ja diislikütuse ostmiseks.
Riigihangete seaduse kommentaarides märgitakse: „/…/ RHS § 24 lg 2 sisu viitab sellele, et
säte kohaldub lepingutele, mille tähtaeg on lühem kui üks aasta ja mida sõlmitakse või
uuendatakse vähemalt kaks korda aastas.12 /…/ Seega, kui olemuselt regulaarse lepingu
tähtaeg on pikem kui 12 kuud, tuleb eeldatav maksumus määrata RHS § 23 lg 2 p 1 alusel
lepingu kogumaksumuse järgi.13 Kui olemuselt regulaarse lepingu tähtaeg on lühem kui 12
kuud või sellega võrdne, tuleb eeldatav maksumus määrata RHS § 24 lg 2 alusel 12 kuu
baasil.“14
12 M. Steinicke in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed.). Brussels Commentary on EU Public Procurement Law. Nomos 2018,
p 230 para 54; A. Brown. Getting to grips with aggregation under the E.C. public procurement rules. – Public Procurement
Law Review 1993, No. 2, p 76.
13 VAKO 07.07.2015 otsus vaidlustuses nr 129-15/163588, p 6; VAKO 17.09.2015 otsus vaidlustuses nr 198-15/159580, p
9.1; VAKO 29.01.2016 otsus vaidlustuses nr 10-16/167106, p 9.
14 S. Arrowsmith. EU public procurement law: an introduction, p 105; M. – J. Raude. § 24, kommentaarid 9-10. M. Parind,
M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, lk 214.
9
Kuivõrd hankija on järelevalvemenetluses Rahandusministeeriumile edastatud
hankelepingute alusel ostnud Olerex AS-lt ja Circle K Eesti AS-st diislikütust ja bensiini ka
2019. aastale eelnevatel aastatel, st enam kui 12 kalendrikuu jooksul, tuleb hankija poolt
ostetud diislikütuse ja bensiini eeldatava maksumuse arvutamiseks juhinduda RHS § 23 lg 1
p-st 1. Järelevalvemenetluses esitatud dokumentide kohaselt on osaühing OSK GRUPP
sõlminud Sevenoil Est OÜ-ga bensiini ja diislikütuse ostmiseks lepingu 16.09.2015 ning
Olerex AS-ga 02.02.2018.
RHS § 23 lg 1 p 1 kohaselt on riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestatud hankelepingu
täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel
võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist.
Arvestades 2019. aastal bensiini ja diislikütuse eest tasutud summat – 21 269,07 eurot –
kujuneb perioodil 16.09.2015 kuni 2019. aasta lõpuni erinevate lepingute alusel bensiini ja
diislikütuse eest tasutud summaks ca 90 393,55 eurot käibemaksuta (1772,42 x 51).
2015. aastal oli asjade ostmisel riigihanke korraldamise piirmäär nii avaliku sektori kui ka
võrgustikusektori hankijale 40 000 eurot käibemaksuta (kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 15
lg 1 p 2).15 Kuivõrd 90 393,55 ületab 2015. aastal kehtinud riigihanke piirmäära (40 000 eurot
käibemaksuta), tuli hankijal bensiini ja diislikütuse ostmiseks korraldada avatud hanke-
menetlusega riigihange. Hankija on edastanud järelevalvemenetluses üksnes Sevenoil Est
OÜ-ga ja Olerex AS-ga sõlmitud lepingud ning avatud hankemenetlust järelevalvemenetluses
esitatud andmete kohaselt korraldatud ei ole, seega on hankija eiranud RHS-st tulenevat
kohustust, jättes diisli ja bensiini soetamiseks vajaliku hankelepingu sõlmimiseks
korraldamata avatud hankemenetlustega riigihanke. Lisame, et kütuse ostmiseks on hankijal
võimalik sõlmida raamleping mitme ettevõtjaga, mis võimaldab kütust osta enam kui ühelt
ettevõttelt, sõltuvalt hankija piirkonna tanklatest (raamlepingute sõlmimise kohta vt RHS §-d
29 – 31).
3.2.2. Alltöövõtja kasutamiseks võrreldavate pakkumuste võtmata jätmine
2019. aasta raamatupidamise andmete alusel leidis järelevalvemenetluses tuvastamist, et
hankija on tasunud Alsifor OÜ-le fassaadi remondi ja soojustamise eest kokku summas
20 252,4 eurot käibemaksuta. Kokku on hankija tasunud 2019. aasta raamatupidamise
väljavõtte kohaselt Alsifor OÜ-le materjalide; remonditööde; fassaadi soojustamise ja
remondi; seinte eemaldamise, pahteldamise, värvimise; seinte remondi; katuse remondi;
põrandate remondi ja piirdeaia vahetamise ning küljesissepääsu (Sompa Klubi) eest 86 180,55
eurot käibemaksuta.
Hankija kontaktisik selgitas 31.03.2021 e-kirja teel 2019. aastal fassaadi remondi ja
soojustamise eest tasutu kohta järgnevat: „OÜ OSK GRUPP on töövõtja. OÜ Alsifor tegutses
alltöövõtjana erinevatel töödel ja objektidel. Rahaliste vahendite säästlikuks kasutamiseks
pidi alltöövõtja tegema osa meie tööst. Antud alltöövõtja valiti nii meie regiooni teenuseturu
kui ka juba tehtud tööde põhjal, millega varasemad kliendid jäid rahule. Alltöövõtja valiti
välja pakkutud eelarvete ja töökogemuste alusel.“.
15
Riigihangete seadus RT I, 23.03.2015, 24.
10
Hankija kontaktisik edastas 29.04.2021 täiendavad selgitused sellest, et piirkonnas ei ole nii
palju ettevõtteid, kes oleksid valmis lühikese aja jooksul erinevaid töid vajaliku kvaliteediga
teostama. Hankija vastusest tuleneb, et hankija kontakteerus telefoni teel ja ka kohtus teiste
ettevõtetega, kuid neil ei olnud võimalik töid hankija soovitud ajal teostada.“
Skype´i teel 08.06.2021 hankija esindajatega toimunud kohtumisel selgitas hankija, et
nimetatud ehitustööd on teostatud mitmele erinevale hoonele, mitte ühele hoonele. 14.06.2021
e-kirjaga edastatud hankija täpsustustest ilmneb, et hankija on tasunud 2019. aastal Ahtme
Gümnaasiumi remonditööde, materjalide, seinte ja põrandate remondi ning seinte
pahteldamise ja värvimise eest Alsifor OÜ-le kokku summas 48 481,23 eurot käibemaksuta.
Niisamuti ilmneb 14.06.2021 e-kirjaga edastatud hankija täpsustustest, et hankija on tasunud
2019. aastal asutusele Lasteaed Pääsuke fassaadi soojustamise, katuse remondi, materjalide ja
piirdeaia vahetamise eest Alsifor OÜ-le kokku summas 20 895,72 eurot käibemaksuta.
Kuivõrd mõlemal juhul on tegemist remonditöödega ühel hoonel, tuli hankijal eelnevalt
nimetatud renoveerimistööde maksumused summeerida RHS § 23 lg 1 alusel (mõlema hoone
osas eraldiseisvalt).
Hankekorra § 7 lg 1 järgi, ehitustöö tellimisel, mille eeldatav maksumus on 20 000 kuni 60
000 eurot, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja
säästlikum kasutamine, selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele
isikule või avaldada hanketeade linna veebilehel. Mõlema näite puhul ei ole hankija all-
töövõtja valimiseks hankekorra kohast pakkumuse esitamise ettepanekut kolmele isikule
teinud ega avaldanud hanketeadet ka linna veebilehel. Arvestades, et osaühing OSK GRUPP
on nii avaliku sektori hankija kui ka võrgustikusektori hankija, lasub tal ehitustööde tellimisel,
sh ka alltöövõtu kasutamisel kohustus korraldada töövõtja leidmiseks riigihange. Kuivõrd
mõlema renoveerimistöö maksumus jääb alla lihthanke piirmäära (avaliku sektori hankija
puhul 60 000 ning võrgistikusektori hankija puhul 300 000 eurot), ei olnud hankijal kohustust
korraldada riigihange eRHR-s, ent hankekorra § 7 lg 1 alusel tuli hankijal teha ettepanek
pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele isikule või avaldada hanketeade linna veebilehel.
3.2.3. Materjalide ostmiseks riigihanke korraldamata jätmine
2019. aasta raamatupidamise väljavõttest selgub, et hankija on tasunud 2019. aastal kokku
217 790,26 eurot käibemaksuta erinevatele ettevõtjatele „materjalide eest“. Pärast Skype´i teel
toimunud kohtumisel palutud täpsustust edastas hankija selgitused, et tegemist on
materjalidega avarii-, remondi-, elektri ja ehitustööde teostamiseks.
Järelevalvemenetluses ei selgunud, millistele hoonetele või objektidele täpselt „materjale“
kasutatakse, vaatamata järelevalvemenetluses, sh Skype´i teel toimunud kohtumisel palutud
selgitustele kontrollija poolt. Kuivõrd tegemist on siiski sama liiki asjadega, mille kasutamise
sihtotstarvet ei ole hankija täpsustanud rohkem, kui üksnes avarii-, remondi-, elektri ja
ehitustööde teostamiseks, on kontrollija hinnangul tegemist RHS § 28 lg 2 tähenduses sama
eesmärgi saavutamiseks vajalike asjadega. RHS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt ei või hankija
jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks
kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos
toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.
RHS § 23 lg 2 p 1 järgi on riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestatud hankelepingu
täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võima-
likke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. RHS § 23 lg 2 p 1 kohaselt
11
on riigihanke eeldatava maksumuse määramise kriteerium hankelepingu täitmisel eeldatavalt
makstav kogusumma.
Lähtuvalt eeltoodust tuli hankijal summeerida avarii-, remondi-, elektri ja ehitustööde
teostamiseks soetatavate materjalide eeldatav maksumus ning korraldada nõuetekohane
riigihanke menetlus. Võttes arvesse kontrollakti punktis 2 tehtud järeldusi hankijaks
määratlemise osas, on hankijal korrektse riigihanke menetluse tuvastamiseks vajalik esmalt
välja selgitada, kas ja kui suures ulatuses on avarii-, remondi-, elektri ja ehitustööde
teostamiseks soetatavad materjalid seotud hankija võrgustikutegevusega või lähtuda
eeldusest, et tegemist on avaliku sektori hankija ostudega. Nende materjalide, mis on seotud
hankija võrgustikutegevusega, soetamiseks, võib hankija kasutada vastavalt RHS § 15 lg 7
sätestatut, mille kohaselt võib avaliku sektori hankija kohaldada hankelepingu sõlmimisel
käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korra asemel 5. peatükis sätestatud korda, kui
hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.
3.3. Riigihangete registris korraldatud riigihangete õiguspärasus ja hankekorra järgimine
3.3.1. Ebaproportsionaalne käibenõue
2019. aasta raamatupidamise väljavõtte alusel leidis järelevalvemenetluses tuvastamist, et
Hansarent OÜ-e on tasutud Škoda Superb Elegance (099BTP) liisingumakse summas 3710,28
eurot käibemaksuta.
Hankija 31.03.2021 antud selgituste kohaselt on Škoda Superb Elegance (099BTP) liisimiseks
korraldanud lihthankemenetlusega riigihanke „Sõiduauto ostmine OÜ OSK Grupp jaoks“
(viitenumber 167942) OÜ OSK GRUPP volituse alusel Kohtla-Järve Linnavalitsus.
Riigihangete registris esitatud andmetest nähtub, et riigihanke eeldatavaks maksumuseks on
hankija määranud 22 000,00 eurot käibemaksuta. Riigihangete registris on hankija
kvalifitseerimise tingimustes seadnud ettevõtja majandusliku- ja finantsseisundile järgneva
tingimuse: „Pakkuja viimase kolme majandusaasta netokäive riigihanke objektile vastavas
osas peab olema igal majandusaastal olnud vähemalt 190 000 EUR. Pakkuja esitab väljavõtte
oma viimase kolme majandusaasta netokäibe kohta riigihanke objektile vastavas osas.“.
Arvestades, et lihthankemenetlusega riigihanget alustati riigihangete registris sisalduva teabe
kohaselt 14.10.2015, tuli hankijal järgida riigihanke korraldamisel kuni 31.08.2017 kehtinud
riigihangete seadust (avaldamismärge RT I, 23.03.2015, 24) (edaspidi kuni 31.08.2017
kehtinud RHS). Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS ei sätestanud piiranguid netokäibe seadmise
suurusele, välja arvatud § 39 lg 1 teine lause, mille kohaselt peavad kvalifitseerimise
tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime
tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade,
teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
Kvalifitseerimise tingimuses nõutava varasemate majandusaastate netokäibe suurus pidi
olema seega hankelepingu esemele vastav ja sellega proportsionaalne. See tähendab, et
lubatud ei olnud nõuda pakkujatelt oluliselt suuremat varasemate aastate netokäivet, kui oli
hankelepingu eeldatav maksumus aasta kohta. Proportsionaalsuse hindamise aluseks oli seega
hankelepingu eeldatav aastamaksumus. Pakkujalt nõutav netokäive iga eelmise
majandusaasta kohta võis küll olla mõnevõrra suurem hankelepingu eeldatavast
aastamaksumusest, kuid riigihangete vaidlustuskomisjoni praktikas on sedastatud, et näiteks
12
hankelepingu aastamaksumusega võrreldes 2,5 korda suurem netokäibe nõue igal varasemal
majandusaastal on ebaporportsionaalselt suur.16 Erandjuhutudel on riigihangete
vaildustuskomisjon pidanud põhjendatuks hankelepingu aastamaksumusega võrreldes ka
suuremat kui 2,5 kordset netokäibenõuet igal varasemal majandusaastal.17
Võttes arvesse, et hankija on määratlenud riigihanke eeldatavaks maksumuseks 22 000 eurot
käibemaksuta ning seadnud ettevõtjatele netokäibenõude 190 000 eurot aastas, on hankija
seatud netokäibenõue ligikaudu 8,6 korda suurem kui hankelepingu eeldatav maksumus, mida
ei saa pidada eelpool viidatud riigihangete vaildustuskomisjoni praktikast lähtuvalt
proportsionaalseks.
Erinevalt kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-st seab kehtiv RHS aga netokäibe nõude seadmisel
konkreetsemad piirid. RHS § 100 lg 3 järgi võib RHS § 100 lõike 1 punkti 4 alusel hankija
nõuda pakkujal või taotlejal netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui
kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Kui hankelepingu täitmisega seotud riskide
tõttu on vajalik aastakäibe nõude määramine suuremas summas, peab hankija seda riigihanke
alusdokumentides põhjendama. Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames
osadeks, võib ta kehtestada sellise pakkuja või taotleja netokäibele, kes esitab pakkumuse või
taotluse rohkem kui ühe osa suhtes, suurema nõude proportsionaalselt osade eeldatava
maksumusega.
RHS § 100 lg 3 esimeses lauses seatud piirangu eesmärki on direktiivi 2014/24/EL
põhjenduspunkti 83 ja RHS eelnõu seletuskirja järgi välistada olukorrad, kus väike- ja
keskmisesuurusega ettevõtetele on kõrged käibenõuded riigihankel osamisel takistuseks.18
Tulevase hankepraktika jaoks juhime hankija tähelepanu sellele, et kehtiva õiguse kohaselt on
lubatud hankijal seada netokäibenõue, mis on kuni kahekordne hankelepingu eeldatav
maksumus (RHS § 100 lg 3 esimene lause). Kuigi RHS § 100 lg 3 teine lause lubab hanke-
lepingu täitmisega seotud riskide tõttu aastakäibe nõude määrata suuremas summas, kui
kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus, peab hankija seda riigihanke alus-
dokumentides põhjendama.
3.3.2. Väikekaubikute soetamine
RHS § 9 lg-dest 1 ja 2 sätestavad nii avaliku sektori kui ka võrgustikusektori hankijale
hankekorra kehtestamise kohustuse. RHS § 9 lg 4 p 3 sätestab muu hulgas, et hankekord peab
sisaldama alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde
tellimise korda.
Järelevalvemenetluses on hankija 24.03.2021 e-kirjaga selgitanud, et lähtub riigihangete
korraldamisel Kohtla-Järve Linnavalitsuse hanke korrast. Kuigi RHS § 9 lg 3 ei võimalda
kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvale äriühingul jätta endal hankekord kehtestamata,
ning juhinduda selle asemel kohaliku omavalitsuse üksuse hankekorrast (vt eelpool punkti
3.1), ei ole hankija väikekaubikute Peugeot Partner FT L2 ja Toyota Proace (246DBT)
soetamisel juhindunud ka Kohtla-Järve linna hankekorrast.
16 VAKO 19.01.2011 otsus vaidlustuses nr 275-10/121397, p 8.5.
17 VAKO 31.08.2009 otsus vaildustuses nr 188-09/113674, p-d 9-11.
18
Seletuskiri riigihangete seaduse eelnõu (RHS 450 SE I) juurde, 2. ptk. 3. jagu. 2. jaotis. § 100, lk 92.
13
Järelevalvemenetluses esitatud 2019. aasta raamatupidamise väljavõtte kohaselt on hankija
tasunud väikekaubiku Peugeot Partner FT L2 liisimise eest 10 833,33 eurot käibemaksuta
Marine Auto AS-le ning väikekaubiku Toyota Proace (246DBT) eest SEB Liising AS-le
19 044,17 eurot käibemaksuta. Hankija on järelevalvemenetluses 31.03.2021 e-kirjaga
selgitanud, et nimetatud väikekaubikuid kasutatakse kommunaalteenuste ja sanitaartehniliste,
elektri-, soojus- jm tööde täitmisel.
Võttes arvesse, et mõlemad sõidukid on väikekaubikud ning neid kasutatakse sarnasel
eesmärgil, tuleb õiguspärase riigihanke menetlusliigi valikuks nimetatud sõidukite
maksumused summeerida. Kokku on hankija tasunud nimetatud väikekaubikute eest Marine
Auto AS-le ja SEB Liising AS-le seega 29 877,5 eurot käibemaksuta.
Hankekorra § 7 lg 1 kohaselt, asjade ostmisel ja teenuse tellimisel, mille eeldatav maksumus
on 10 000 kuni 30 000 eurot, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse esitamiseks
vähemalt kolmele isikule või avaldada hanketeade linna veebilehel.
Hankija edastas järelevalvemenetluses kaks Marine Auto hinnapakkumust väikekaubiku
Peugeot Partner FT L2 liisimiseks ning märkis 29.04.2021 e-kirjas, et Peugeot Partner FT L2
soetamiseks „võrreldi hindu teiste müüjatega veebilehtede ja e-turu andmete põhjal“. Siiski ei
esitanud hankija järelevalvemenetluses väljavõtteid või kirjavahetust selle kohta, et hankija
oleks teinud ettepaneku vähemalt kolmele isikule või oleks avaldanud nimetatud kaubikute
soetamiseks hanketeate linna veebilehel, nagu näeb ette Kohtla-Järve linna hankekorra § 7 lg
1, mida hankija oma sõnul riigihangete korraldamisel järgib.
4. Soovitused ja tähelepanekud
4.1.Tähtajatu hankeleping elektrienergia ostmiseks
Järelevalvemenetluses leidis tuvastamist, et hankija on tasunud elektrienergia eest kokku
summas 24 680, 19 eurot käibemaksuta. Hankija edastas järelevalvemenetluses Alexela
Energia AS-ga 31.08.2015 ja 15.11.2016 sõlmitud elektrilepingud. Lepingute kohaselt on
elektrienergia müügiperioodi alguseks märgitud vastavalt 01.10.2015 ja 16.11.2016, lepingute
punktis 5.1 märgitakse, et leping kehtib tähtajatuna.
Vaatamata sellele, et RHS ei keela expressis verbis tähtajatute hankelepingute sõlmimist, me
siiski seda ei soovita. Euroopa Kohus on sedastanud, et tähtajatute riigihankelepingute
sõlmimise praktika on võõras riigihankeid reguleerivate ühenduse õigusnormide süsteemile
ja eesmärgile. Selline praktika võib aja jooksul kahjustada võimalike teenuseosutajate vahelist
konkurentsi ja takistada hankemenetluse avalikustamist puudutavate riigihankeid regu-
leerivate ühenduse direktiivide kohaldamist.19 Soovitame seega hankijal elektrienergia
ostmiseks korraldada uus riigihange, mille tulemusel sõlmitakse tähtajaline hanke- või
raamleping.
19
EKo C-454/06, pressetext Nachrichtenagentur GmbH versus Republik Österreich, ECLI:EU:C:2008:351, p 73.
14
4.2. Hankelepingu muutmine
Vastavalt kontrollakti punktile 3.3.1. leidis järelevalvemenetluses tuvastamist, et osaühing
OSK GRUPP volitas Kohtla-Järve Linnavalitsust 07.10.2015 volikirja alusel korraldama
lihthankemenetlusega riigihanget „Sõiduauto ostmine OÜ OSK Grupp jaoks“ (viitenumber
167942). eRHR-i andmetel kehtib 19.11.2015 sõlmitud hankeleping 60 kuud, so kuni
19.11.2020. 19.11.2015 sõlmitud hankeleping peaks seega lõppenud olema, ent eRHR-i
andmetel on hankelepingu täitmise tähtpäev 03.02.2022.
Hankijaga Skype´i teel 08.06.2021 toimunud kohtumisel selgus, et 19.11.2015 sõlmitud
hankelepingu täitmise tähtaega on hankija sõnul pikendatud. Pärast 08.06.2021 toimunud
kohtumist edastas hankija 14.06.2021 e-kirjaga hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise
dokumendid. Edastatud rendilepingust nähtub, et see on sõlmitud 03.02.2021 ning rendile
antav sõiduk on üle antud ja vastu võetud 04.02.2021. Järelikult lõppes 19.11.2015 sõlmitud
hankeleping 19.11.2020 ning uus rendileping on sõlmitud pärast 19.11.2015 sõlmitud
hankelepingu lõppemist, mistõttu on tegemist uue hankelepingu sõlmimisega. Kuivõrd uue
hankelepingu maksumus on hankija edastatud dokumentide alusel 3 255,56 eurot
käibemaksuta, mis jääb alla lihthanke piirmäära (avaliku sektori hankijal asjade ostmise
lihthanke piirmäär 60 000 eurot käibemaksuta), ei olnud hankijal kohustust eRHR-s
riigihanget korraldada.
Vaatamata sellele, et hankelepingu muudatusena 03.02.2021 sõlmitud rendilepingut käsitleda
ei saa, juhime hankija tähelepanu siiski hankelepingu muutmise õiguspärastele alustele RHS
§ 123 lg-s 1, sest hankija on ekslikult 03.02.2021 sõlmitud rendilepingut käsitlenud
hankelepingu muudatusena.
RHS § 123 lg 1 sätestab, millistel juhtudel on hankijal võimalik sõlmitud hankelepingut
õiguspäraselt muuta. See tähendab, et hankelepingu muutmine saab olla õiguspärane üksnes
juhul, kui selleks on täidetud vähemalt üks RHS § 123 lg 1 p-des 1-7 sätestatud muutmise
eeldustest. Kui vähemalt üht RHS § 123 lg 1 p-des 1-7 sätestatud eeldustest täidetud ei ole,
puudub hankijal õiguslik alus sõlmitud hankelepingu muutmiseks ning sellisel juhul ei ole
hankelepingu muutmine lubatud. Juhime tähelepanu sellele, et hankelepingu õigusvastane
muutmine on RHS § 213 alusel ka väärteokorras karistatav.
Juhul, kui 03.02.2021 sõlmitud rendilepingut käsitleda hankelepingu muudatusena, nagu
hankija seda märkis, ei ole hankelepingu muutmine järelevalvemenetluses kontrollijale
teadaolevate dokumentide ja andmete alusel õiguspärane, sest 19.11.2015 sõlmitud
hankelepingu muutmiseks ei ole täidetud ühtki RHS § 123 lg 1 p-des 1-7 sätestatud tingimust.
Ka kõige sagedasemalt kasutatav hankelepingu muutmise alus RHS § 123 lg 1 p-s 1 ei ole
antud juhul täidetud.
RHS § 123 lg 1 p 1 sätestab, et hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget
korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja
muudatuse väärtus ei ületa käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 või 4 sätestatud piirmäära ning
muudatuste väärtus kokku ei ületa kümmet protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti
ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kümmet protsenti kontsessioonilepingu
algsest maksumusest. Kõnealuse juhtumi puhul on selge, et täidetud ei ole nõue, et muudatuse
väärtus ei ületa ületa kümmet protsenti asjade või teenuste algsest maksumusest. 19.11.2015
sõlmitud hankelepingu kogumaksumus oli 20 828,90 eurot käibemaksuta, ent 03.02.2021
sõlmitud rendilepingu maksumus 3 255,56 eurot käibemaksuta, mis moodustab algsest
15
19.11.2015 sõlmitud hankelepingu maksumusest 15,63%. Eelnevat arvesse võttes soovitame
hankijal edaspidi hankelepingu muutmist puudutavas lähtuda rangelt RHS §-s 123 sätestatust.
5. Järeldused
5.1. Järelevalvemenetluses tuvastatud rikkumised on seotud eeskätt nõutud korras riigihanke
korraldamata jätmisega ning üks ka ebaproportsionaalse käibenõudega.
Rahandusministeerium palub hankijal kontrollaktis esitatud seisukohtadega põhjalikult
tutvuda ning arvestada nendega edaspidi oma hankepraktikas, vältimaks RHS-i
rikkumisi. Lisaks selgus järelevalvemenetluse käigus, et hankija ei ole kehtestanud endale
hankekorda ning juhindub Kohtla-Järve linna hankekorrast. RHS sellist võimalust
kohaliku omavalitsuse äriühingute puhul aga ei luba ning seetõttu tuleb hankijal
kehtestada vastavalt RHS §-le 9 oma hankekord. Palume esitada hankija hankekord
Rahandusministeeriumile ühe kalendrikuu jooksul kontrollakti kättesaamisest. Kuivõrd
hankija volitab osasid riigihankeid korraldama Kohtla-Järve Linnavalitsust, soovitame
kontrollaktiga tutvuda ka Kohtla-Järve Linnavalitsusel, et vältida seniseid eksimusi.
5.2. Riigihangete korraldamist puudutavate küsimustega on võimalik nõu saamiseks
pöörduda Rahandusministeeriumi poole järgmiste kontaktide kaudu:
[email protected],
tel 611 3701 (nõustamispäringud);
[email protected], tel: 611 3693, 611 3703
(riigihangete registri kasutajatugi).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Kontrollija:
Marit Piirisaar
jurist
riigihangete ja riigiabi osakond
611 3033;
[email protected]
Marit Piirisaar 611 3033
[email protected]
16
Saatja: Marit Piirisaar <
[email protected]>
Saadetud: 15.10.2021 10:01
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Kohtla-Järve LV - Kontrollakti alusel OSK Grupp OÜ hankekord
Tere
Palun registreerida allolev e-kiri koos manustega. Täitmiseks võib
suunata mulle ja teadmiseks Estella Põllule. Täitmise tähtaeg võib olla
tavapärane. Kiri on AK AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel.
Tänades
Marit Piirisaar
juristriigihangete ja riigiabi osakondRahandusministeeriumtel 611 3033 |
From:
[email protected] <
[email protected]> Sent: Wednesday, October
13, 2021 10:03 AMTo: Marit Piirisaar <
[email protected]>Subject:
Kohtla-Järve LV - Kontrollakti alusel OSK Grupp OÜ hankekord
Tere, Marit Piirisaar!
Tutvusime põhjalikult Kontrollaktiga (manuses) ja koostasime OSK Grupp
OÜ-u heaks Hankekorra (manuses).
Palun teie arvamust ja kommentaari sellele. Püüdsime arvestada
kontrollaktis kõikide soovitustega, kuid siiski soovime kaasata ka teie
kompetentsi.
Kõik kommentaarid ja märkused on teretulnud.
Aitäh!
Lugupidamisega
Toomas Nael
majandusnõunik
Kohtla-Järve Linnavalitsus
30395, Keskallee 19, Kohtla-Järve
Tel. +372 5859 2006
E-post:
***AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa
arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad
kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi
ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil
kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-
kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage
e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain
confidential and privileged information. If you are not the intended
recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete
this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this
information by a person other than the intended recipient is unauthorized
and may be illegal.
-------- Forwarded Message --------From: "" <>To: "Osaühing OSK GRUPP"
<>Date: 10.09.2021 12:43:02Subject: Kontrollakti edastamine
Tere!Teele on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument.Pealkiri:
Kontrollakti edastamineRegistreerimise kuupäev: 10.09.2021Registreerimise
number: 12.2-4/56-1.
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122Tel. (372) 611 3558e-mail:
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet.This e-mail may contain information which is classified for
official use.