ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 13.10.2021
kehtiv kuni 13.10.2026
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Gert Prants
Teie 30.09.2021 nr 12.2-1/6373-1
MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
Meie 15.10.2021 nr 12.2-1/6373-3
[email protected];
[email protected]
Plaanilise järelevalvemenetluse algatamine
Austatud härra Prants
Riigihangete plaanilise järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks riigihangete seaduse (edaspidi:
RHS) § 205 lg 1 p 2 alusel (so valimipõhine kontroll) palus Rahandusministeerium 13.09.2021 kirjaga
nr 12.2-1/6373-1 MTÜ-lt Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (edaspidi ka: MTÜ) selgitust, kas
ta määratleb end hankijana RHS tähenduses. Kui MTÜ määratleb end hankijana RHS tähenduses,
soovis Rahandusministeerium selgitust ka selle kohta, millisel õiguslikul alusel MTÜ end hankijaks
määratleb.
MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi edastas oma selgitused (edaspidi: selgitused)
Rahandusministeeriumile 30.09.2021 kirjaga 5-1/KV-139, märkides, et on end määratlenud hankijaks
RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses, kuid kahtleb, kas on end õigesti määratlenud. Selgitustest tulenevalt on
MTÜ asutatud eesmärgiga arendada ja toetada avalikes huvides erineval tasemel spordialast tegevust,
klubiliikmete ja Tartu Ülikooli liikmeskonna spordialast tegevust, esindada Tartu Ülikooli sporti Eesti
ja rahvusvahelises spordiliikumises, toetada Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja
teadustööd ning edendada sportlikke eluviise (MTÜ põhikirja p 2.1).
MTÜ poolt oma põhikirjalise eesmärgi täitmine, so toetada Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna
õppe- ja teadustööd, ei oma MTÜ hinnangul otsest tööstuslikku ega ärilist iseloomu, kuid seda võib
omada vastav teadustöö. Selgituste kohaselt pakub MTÜ oma teenuseid üldiselt vaba konkurentsi
tingimustes, kuid teatud gruppides pakutakse erinevaid soodustusi. Selgituste järgi on Tartu Ülikooli
sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi üliõpilastele ja teadlastele praktika- ja teadustööbaasiks
olemine MTÜ põhikirjaline kohustus ja selle eest mingeid tasusid kehtestatud ei ole.
Tutvunud MTÜ selgituste, majandusaasta aruannete ja põhikirja ning Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli
Rektorite SA põhikirjadega, leiame, et MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on määratletav
RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses hankijana alljärgnevatel asjaoludel.
RHS § 5 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud korda kohustatud järgima avaliku sektori hankija ja
võrgustikusektori hankija. RHS § 5 lg 1 p 5 järgi on avaliku sektori hankija eraõiguslik juriidiline isik,
mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole
tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani
liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi
käesoleva lg p-des 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
RHS § 5 lg 2 p 5 kategooriasse kuuluvad seega juriidilised isikud: (i) mis on asutatud eesmärgiga täita
põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu;
ja (ii) mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole
määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1–4 nimetatud
hankijad või mõne muu EMP lepinguriigi vastavad isikud.
Esimese kriteeriumina tuleb seega hinnata, kas MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi täidab
ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu.
Riigikohus on viidanud Euroopa Kohtu praktikas käsitletud üldiste huvide kohta, et oluline on see, et
tegemist on vajadustega, mida riik või kohaliku omavalitsuse üksus on üldistest huvidest tulenevalt
otsustanud ise rahuldada või mille suhtes nad soovivad säilitada valitsevat mõju. Sealjuures ei oma
tähendust ei asjaolu, et lisaks üldistest huvidest tulenevale ülesandele tegeleb isik kaubaturul ka
mingite muude kasumit taotlevate tegevustega, ega see, kui üldiste huvidega seotud ülesande täitmine
moodustab vaid suhteliselt väikese osa isiku tegevusest – eeldusel, et isik jätkab nende üldistest
huvidest lähtuvate ülesannete täitmist, mille täitmiseks ta on asutatud.1 Isik vastab seega RHS § 5 lg 2
p-s 5 sätestatud tunnustele ka juhul, kui avalikke huve teeniva ülesande täitmine toimub
kõrvaltegevusena ega moodusta isiku tegevustest olulist osa.2 Samuti võib Euroopa Kohtu praktikast
järeldada, et RHS § 5 lg 2 p 5 alusel hankija staatuse tuvastamisel ei ole määravat tähendust sellel,
millisel eesmärgil isik on asutatud. Kuigi nii seaduse kui direktiivi sõnastused viitavad isiku
„asutamise” eesmärgile, peab RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud kriteeriumi tõlgendamisel rõhuasetus
olema isiku reaalses tegevuses objektiivselt kajastuvatel eesmärkidel või ülesannetel, mida isik
tegelikult täidab.3
MTÜ põhikirja p 1.13 alusel tegutseb ühing avalikes huvides ja heategevuslikul eesmärgil, ühingu
tegevuse eesmärgid on toodud põhikirja p-s 2.1. Nende seas on nii ülikooli kehakultuuriteaduskonna
õppe- ja teadustöö toetamine kui ka avalikes huvides spordialase tegevuse arendamine ja toetamine.
Põhikirja kohaselt on MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi seega asutatud ülesannete
täitmiseks avalikes huvides.
Oma eesmärkide saavutamiseks on MTÜ põhikirja p 2.2. järgi tema tegevusteks näiteks: ülikooli
spordihoonete ja rajatiste haldamine, tagades nendes erineval tasemel spordialase tegevuse läbiviimise
ning ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustöö toimumise (p 2.2.1); koostöö tegemine
spordialase tegevuse arendamiseks teiste organisatsioonidega, et aidata kaasa Tartu linna ja Eesti
spordipoliitika kujundamisele (p 2.2.7).
Võttes arvesse vähemalt osundatud põhikirja punktides ettenähtud tegevusi, on alust järeldada, et
MTÜ tegutseb avalikes huvides. Tartu Ülikooli spordihoonete ja –rajatiste haldamine, tagamaks
nendes spordialase tegevuse läbiviimine ning Taru Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja
teadustöö toimumine, on tegevus avalikes huvides, kuivõrd ülikooli õppetööks vajaliku keskkonna ja
vahendite tagamist võib pidada vajaduseks, mida riik on üldistest huvidest tulenevalt otsustanud ise
rahuldada või mille suhtes soovitakse säilitada valitsevat mõju. Ka põhikirja p-s 2.2.7 nimetatud
koostööd teiste organisatsioonidega, et aidata kaasa Tartu linna ja Eesti spordipoliitika kujundamisele,
võib pidada tegevuseks avalikes huvides, kuivõrd see teenib laiemat eesmärki, mitte ühingu enda
1 RKHKm 3-3-1-57-10, p 11; EK C-393/06, Ing. Aigner, Wasser-Wärme-Umwelt, GmbH versus Fernwärme Wien GmbH,
ECLI:EU:C:2008:213, p 47; C-360/96, Gemeente Arnhem ja Gemeente Rheden versus BFI Holding BV,
ECLI:EU:C:1998:525, p 40. EK C-567/15, UAB „LitSpecMet“ versus UAB Vilniaus lokomotyvų remonto depas,
ECLI:EU:C:2017:736, p 40; M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 15. M. Parind, M. A. Simovart (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
2 EK C-44/96, Mannesmann Anlagenbau Austria AG and Others v Strohal Rotationsdruck GesmbH, ECLI:EU:C:1998:4, p
25.
3 M. Steinicke in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed.). EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart,
Nomos 2018, pp 150-151. Vt ka Härginen, Vaske, Ginter. Eraõigusliku juriidilise isiku hankijana määratlemine. Juridica
4/2018, lk 235; M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 15. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
2
huve.4 MTÜ veebilehelt ja 2020. aasta majandusaasta aruandest võib järeldada, et põhikirjas nimetatud
tegevusi reaalselt teostatakse.
Riigikohtu halduskolleegium leidis MTÜ Halulaeva kohtulahendis, et kaebaja tegutseb põhikirja p 1
kohaselt küll avalikes huvides, kuid see toimub vaid kaebaja liikmeskonna vabatahtliku
huvitegevusena. Kaebaja põhikirjalised eesmärgid, näiteks kultuuripärandi jäädvustamine ja
tutvustamine, teaduse, kultuuri ja hariduse toetamine, seonduvad vähemalt osaliselt riigi ülesandega
säilitada eesti kultuuri, ent samas on kultuur oluliselt laiem eluvaldkond, kui riigi ülesannetega
hõlmatud tegevused. Nii sedastas Riigikohus, et kaebaja tegevus on vabakonna hobitegevus ja
sellisena kaitstud põhiseadusliku ühinemisvabadusega (PS § 48 lg 1).5 Riigikohtu hinnangul erines
MTÜ Halulaev õiguslik seisund nt selliste juriidiliste isikute (sh omavalitsusüksuste) asutatud
mittetulundusühingu seisundist, mille eesmärk on arendada kohalikku elu, st mille ülesanded on
tuletatud selle liikmeks olevate kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannetest (vrd kolleegiumi otsus
asjas nr 3-3-1-96-16, p 13).6
Arvestades MTÜ Halulaeva otsuses analüüsitud asjaolusid, on ka MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline
Spordiklubi hankijaks määratlemisel kohane hinnata, kas ühingu ülesanded on tuletatud selle liikmeks
olevate üksuste ülesannetest. MTÜ-l Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on kaks liiget: Tartu
Ülikool ja Tartu Ülikooli Rektorite SA.7
Tartu Ülikooli põhikirja § 2 p 1 järgi korraldab Tartu Ülikool teadustööle tuginevat taseme- ja
täiendusõpet; p 5 kohaselt osutab Tartu Ülikool avalikkusele õppe- ning teadus- ja arendustööga seotud
teenuseid ning p 7 näeb ette, et Tartu Ülikool loob inspireeriva õpi- ja töökeskkonna ning edendab
oma liikmeskonna loomingulise, kultuurilise ja sportliku eneseteostuse võimalusi.
Tartu Ülikooli Rektorite SA põhikirja p 2 järgi oma eesmärgi täitmiseks sihtasutus: 2.1. toetab Tartu
Ülikooli tema eesmärkide saavutamisel, edendades selleks koostööd Tartu Ülikooliga; 2.2. aitab oma
autoriteedi ja nõuga kaasa Tartu Ülikooli algatustele ja ümberkorraldustele; vahendab sihtotstarbelisi
toetusi jm eraldisi Tartu Ülikooliga seotud ettevõtmistele; 2.3. toetab Tartu Ülikooli huve sihtasutuse
osalusega äriühingutes, sihtasutuse asutatud sihtasutustes ning mittetulundusühingutes, mille liige
sihtasutus on.
Võttes arvesse MTÜ põhikirjas ettenähtud tegevusi ning tema liikmete ülesandeid, on alust järeldada,
et MTÜ tegevused on vähemalt osaliselt tuletatud tema liikmeks olevate üksuste ülesannetest.
Eeltoodust nähtub ka see, et MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ei tegutse vabakonna
hobitegevusena.
Lisaks avalikes huvides tegutsemisele on vajalik hinnata, kas isiku tegevusel puudub tööstuslik- või
äriline iseloom. Eraõiguslikku isikut ei tohiks käsitada RHS § 5 lg 2 p 5 alusel hankijana, kui ta
tegutseb tavapärastes turutingimustes, püüab teenida kasumit ja kannab oma tegevusega seotud kahju.
Sellisel juhul võib üldist huvi pakkuvaid vajadusi, mille rahuldamiseks see isik on loodud või mille
rahuldamine on tehtud talle ülesandeks, pidada olemuselt tööstuslikeks või ärilisteks (direktiivi
2014/24/EL põhjendus 10).8
MTÜ põhikirja p 1.13 alusel tegutseb ühing heategevuslikul eesmärgil. Samuti ei tulene 2020. aasta
majandusaasta aruandest ega hankija põhikirjast, et põhikirja punktides 2.2.1 ja 2.2.7 nimetatud
4 K. Härginen, V. Vaske, C. Ginter. Eraõigusliku juriidilise isiku hankijana määratlemine: AS EVR Cargo ja tema
tütarettevõtte näide. Juridica 4/2018, lk 236.
5 RKHKo 3-17-2718, p 16.
6 RKHKo 3-17-2718, p 16.
7 MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi 2020. a majandusaasta aruanne, lk 26.
8 EK C-223/99 ja C-260/99, Agorà Srl ja Excelsior Snc di Pedrotti Bruna & C. versus Ente Autonomo Fiera Internazionale
di Milano ja Ciftat Soc. coop. arl, ECLI:EU:C:2001:259, p 38; C-360/96, Gemeente Arnhem ja Gemeente Rheden versus
BFI Holding BV, ECLI:EU:C:1998:525, p 49; M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 18. M. Parind, M. A. Simovart
(koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
3
tegevustel oleks tööstuslik või äriline iseloom. Kuigi 2020. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et
ühing on teeninud 2020. aastal tulu, sh reklaamiteenuste osutamise, spordihoonete ja rajatiste
kasutamise, spordikooli õppetasude ja piletimüügist tulu, ei saa tulu teenimise faktist üksi järeldada,
et isik tegutseb konkurentsiolukorras ega vasta seetõttu hankija tunnustele.9
Arvestades, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt ei oma tähendust asjaolu, et lisaks üldistest
huvidest tulenevale ülesandele tegeleb isik kaubaturul ka mingite muude kasumit taotlevate
tegevustega, ning ka see, kui üldiste huvidega seotud ülesande täitmine moodustab vaid suhteliselt
väikese osa isiku tegevusest, – eeldusel, et isik jätkab nende üldistest huvidest lähtuvate ülesannete
täitmist, mille täitmiseks ta on asutatud, ei välista tuluteenimise fakt veel seda, et MTÜ ei ole hankija.10
Isik vastab RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud tunnustele ka juhul, kui avalikke huve teeniva ülesande
täitmine toimub kõrvaltegevusena ega moodusta isiku tegevustest olulist osa.11 Järelikult võib asuda
seisukohale, et MTÜ täidab vähemalt üht ülesannet avalikes huvides, millel puudub tööstuslik või
äriline iseloom. Selgitustes esitatud väitele, et Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja
teadustöö toetamise tegevus ei oma MTÜ hinnangul otsest tööstuslikku ega ärilist iseloomu, kuid seda
võib omada vastav teadustöö, märgime, et tööstuslik või äriline iseloom on vajalik tuvastada MTÜ
enda tegevuses.
Lisaks avalikes huvides tegutsemisele on vajalik välja selgitada ka teisele eeldusele vastavus, milleks
on „mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole
määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1–3 nimetatud
hankijad või mõne muu EMP lepinguriigi vastavad isikud“.
MTÜ põhikirja p 5.1 alusel on ühingu kõrgeimaks organiks ühingu liikmetest koosnev üldkoosolek,
üldkoosoleku vahelisel ajal juhatus. Põhikirja p 5.7.3 kohaselt kuulub üldkoosoleku ainupädevusse
juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. MTÜ-l Tartu Ülikooli
Akadeemiline Spordiklubi on 2020. a majandusaasta aruande järgi kaks liiget: Tartu Ülikool ja Tartu
Ülikooli Rektorite SA. Tartu Ülikool on hankija RHS § 5 lg 2 p 3 alusel, olles avalik-õiguslik
juriidiline asutus. Tartu Ülikooli Rektorite SA on hankija RHS § 5 lg 2 p 4 alusel. Järelikult on täidetud
ka teine eeldus ning kokkuvõtvalt on MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi määratletav RHS
§ 5 lg 2 p 5 alusel avaliku sektori hankijana.
Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes RHS § 203 lg-le 1 ja § 205 lg 1 p-le 2, teatame, et
Rahandusministeerium alustab plaanilist järelevalvemenetlust MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline
Spordiklubi poolt ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2020 korraldatud riigihangete (edaspidi ka
riigihanked) üle. Sõltuvalt konkreetse majandustehingu asjaoludest ja/või eelpool viidatud perioodi
jooksul tarnijatele tasutud summadest võivad kontrollile alluda ka muul ajal sõlmitud hankelepingud
ning finantsdokumendid.
Järelevalvemenetluse eesmärk on anda hinnang hankija hanketegevuse õiguspärasusele, mh
kontrollida, kas hankija on korraldanud nõuetekohased riigihanke menetlused; kas hankija on
riigihanke osadeks jaotamisel järginud osadeks jaotamise korda; kas hankelepingute sõlmimine ja
muutmine on toimunud nõuetekohaselt; kas erandlike hankemenetluste liikide (nt väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlus) valik on olnud õiguspärane.
9 M. Steinicke in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed.). EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart,
Nomos 2018, p 147.
10 RKHKm 3-3-1-57-10, p 11; EK C-393/06, Ing. Aigner, Wasser-Wärme-Umwelt, GmbH versus Fernwärme Wien GmbH,
ECLI:EU:C:2008:213, p 47; C-360/96, Gemeente Arnhem ja Gemeente Rheden versus BFI Holding BV,
ECLI:EU:C:1998:525, p 40. Vt ka EK C-567/15, UAB „LitSpecMet“ versus UAB Vilniaus lokomotyvų remonto depas,
ECLI:EU:C:2017:736, p 40; M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 18. M. Parind, M. A. Simovart (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
11 EK C-44/96, Mannesmann Anlagenbau Austria AG and Others v Strohal Rotationsdruck GesmbH, ECLI:EU:C:1998:4, p
25.
4
Järelevalvemenetluse läbiviimise tähtajaks on kavandatud orienteeruvalt 2-3 kuud menetluse
algatamise päevast arvates. Olenevalt menetluse käigus tuvastatud asjaoludest võib menetluse
läbiviimise aeg pikeneda.
RHS §-s 14 sätestatud piirmääradest kinnipidamise ning riigihanke menetluste läbiviimise
kontrollimiseks palume esitada raamatupidamise väljavõte Excel’i tabeli kujul, mis kajastab kõiki
hankija 2020. aasta soetusi asjade (sh liising), teenuste ning ehitustööde kohta kronoloogilises
järjestuses. Raamatupidamise väljavõttes (Excel’i tabelis) palume andmed esitada 2020. aastal
tehingupartneritele tasutud arvete kohta tekkepõhiselt, kus on eraldi veergudes kajastatud vähemalt
järgnevad andmed: makse kuupäev; makse summa ilma käibemaksuta; majandustehingu sisukirjeldus
ning tarnija, kellele makse on tehtud.
Palume edastada raamatupidamise väljavõte e-posti aadressil
[email protected], hiljemalt
27.10.2021. Eelnimetatud materjalide läbitöötamisel võib esialgselt küsimusi tekitanud
majandustehingute osas tekkida vajadus tutvuda täiendavalt muude raamatupidamise väljavõtete ja
algdokumentidega (nt arved, hankelepingud) milliste sisu ja esitamise üksikasjad täpsustab menetluse
läbiviimise käigus kontrolli teostav ametnik.
Hankija poolt riigihangete korraldamist kontrollitakse raamatupidamise väljavõtte ja hankija poolt
järelevalvemenetluse käigus Rahandusministeeriumile edastatud muude andmete alusel. Lisaks
raamatupidamise väljavõttele palume ülalmärgitud tähtpäevaks esitada hankija hankekord ja 2020.
aasta hankeplaan.
Juhul, kui andmete läbitöötamisel tekib vajadus täiendavate dokumentidega (nt hankelepingud, arved
jms) tutvumiseks, taotleb kontrolli teostav ametnik hankijalt täiendavate dokumentide esitamist.
Samuti on kontrolli teostaval ametnikul õigus saada selgitusi ning viia läbi kontrollvisiit hankija
juurde, mille toimumise aeg lepitakse kokku eraldi. Kontrollvisiidi asemel võib toimuda ka kohtumine
hankija esindajatega videosilla teel.
Järelevalve menetlustoimingud teostab Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna jurist
Marit Piirisaar (tel: 611 3033, e-post:
[email protected]).
Loodame meeldivale koostööle ning palume osutada kaasabi vajalike dokumentide ja infoga
tutvumisel, mis on oluliseks eelduseks kontrollimise eesmärkide täitmisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Marit Piirisaar 611 3033
[email protected]
5