dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Plaanilise järelevalvemenetluse algatamine

Rahandusministeerium · 15. oktoober 2021
Viit
12.2-1/6373-3
Registreeritud
15. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2021
Vastutaja
Marit Piirisaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-16373-3 15.10.2021 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 13.10.2021 kehtiv kuni 13.10.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Gert Prants Teie 30.09.2021 nr 12.2-1/6373-1 MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi Meie 15.10.2021 nr 12.2-1/6373-3 [email protected]; [email protected] Plaanilise järelevalvemenetluse algatamine Austatud härra Prants Riigihangete plaanilise järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 205 lg 1 p 2 alusel (so valimipõhine kontroll) palus Rahandusministeerium 13.09.2021 kirjaga nr 12.2-1/6373-1 MTÜ-lt Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (edaspidi ka: MTÜ) selgitust, kas ta määratleb end hankijana RHS tähenduses. Kui MTÜ määratleb end hankijana RHS tähenduses, soovis Rahandusministeerium selgitust ka selle kohta, millisel õiguslikul alusel MTÜ end hankijaks määratleb. MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi edastas oma selgitused (edaspidi: selgitused) Rahandusministeeriumile 30.09.2021 kirjaga 5-1/KV-139, märkides, et on end määratlenud hankijaks RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses, kuid kahtleb, kas on end õigesti määratlenud. Selgitustest tulenevalt on MTÜ asutatud eesmärgiga arendada ja toetada avalikes huvides erineval tasemel spordialast tegevust, klubiliikmete ja Tartu Ülikooli liikmeskonna spordialast tegevust, esindada Tartu Ülikooli sporti Eesti ja rahvusvahelises spordiliikumises, toetada Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustööd ning edendada sportlikke eluviise (MTÜ põhikirja p 2.1). MTÜ poolt oma põhikirjalise eesmärgi täitmine, so toetada Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustööd, ei oma MTÜ hinnangul otsest tööstuslikku ega ärilist iseloomu, kuid seda võib omada vastav teadustöö. Selgituste kohaselt pakub MTÜ oma teenuseid üldiselt vaba konkurentsi tingimustes, kuid teatud gruppides pakutakse erinevaid soodustusi. Selgituste järgi on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi üliõpilastele ja teadlastele praktika- ja teadustööbaasiks olemine MTÜ põhikirjaline kohustus ja selle eest mingeid tasusid kehtestatud ei ole. Tutvunud MTÜ selgituste, majandusaasta aruannete ja põhikirja ning Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Rektorite SA põhikirjadega, leiame, et MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on määratletav RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses hankijana alljärgnevatel asjaoludel. RHS § 5 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud korda kohustatud järgima avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija. RHS § 5 lg 1 p 5 järgi on avaliku sektori hankija eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lg p-des 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 RHS § 5 lg 2 p 5 kategooriasse kuuluvad seega juriidilised isikud: (i) mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu; ja (ii) mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu EMP lepinguriigi vastavad isikud. Esimese kriteeriumina tuleb seega hinnata, kas MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi täidab ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Riigikohus on viidanud Euroopa Kohtu praktikas käsitletud üldiste huvide kohta, et oluline on see, et tegemist on vajadustega, mida riik või kohaliku omavalitsuse üksus on üldistest huvidest tulenevalt otsustanud ise rahuldada või mille suhtes nad soovivad säilitada valitsevat mõju. Sealjuures ei oma tähendust ei asjaolu, et lisaks üldistest huvidest tulenevale ülesandele tegeleb isik kaubaturul ka mingite muude kasumit taotlevate tegevustega, ega see, kui üldiste huvidega seotud ülesande täitmine moodustab vaid suhteliselt väikese osa isiku tegevusest – eeldusel, et isik jätkab nende üldistest huvidest lähtuvate ülesannete täitmist, mille täitmiseks ta on asutatud.1 Isik vastab seega RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud tunnustele ka juhul, kui avalikke huve teeniva ülesande täitmine toimub kõrvaltegevusena ega moodusta isiku tegevustest olulist osa.2 Samuti võib Euroopa Kohtu praktikast järeldada, et RHS § 5 lg 2 p 5 alusel hankija staatuse tuvastamisel ei ole määravat tähendust sellel, millisel eesmärgil isik on asutatud. Kuigi nii seaduse kui direktiivi sõnastused viitavad isiku „asutamise” eesmärgile, peab RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud kriteeriumi tõlgendamisel rõhuasetus olema isiku reaalses tegevuses objektiivselt kajastuvatel eesmärkidel või ülesannetel, mida isik tegelikult täidab.3 MTÜ põhikirja p 1.13 alusel tegutseb ühing avalikes huvides ja heategevuslikul eesmärgil, ühingu tegevuse eesmärgid on toodud põhikirja p-s 2.1. Nende seas on nii ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustöö toetamine kui ka avalikes huvides spordialase tegevuse arendamine ja toetamine. Põhikirja kohaselt on MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi seega asutatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides. Oma eesmärkide saavutamiseks on MTÜ põhikirja p 2.2. järgi tema tegevusteks näiteks: ülikooli spordihoonete ja rajatiste haldamine, tagades nendes erineval tasemel spordialase tegevuse läbiviimise ning ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustöö toimumise (p 2.2.1); koostöö tegemine spordialase tegevuse arendamiseks teiste organisatsioonidega, et aidata kaasa Tartu linna ja Eesti spordipoliitika kujundamisele (p 2.2.7). Võttes arvesse vähemalt osundatud põhikirja punktides ettenähtud tegevusi, on alust järeldada, et MTÜ tegutseb avalikes huvides. Tartu Ülikooli spordihoonete ja –rajatiste haldamine, tagamaks nendes spordialase tegevuse läbiviimine ning Taru Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustöö toimumine, on tegevus avalikes huvides, kuivõrd ülikooli õppetööks vajaliku keskkonna ja vahendite tagamist võib pidada vajaduseks, mida riik on üldistest huvidest tulenevalt otsustanud ise rahuldada või mille suhtes soovitakse säilitada valitsevat mõju. Ka põhikirja p-s 2.2.7 nimetatud koostööd teiste organisatsioonidega, et aidata kaasa Tartu linna ja Eesti spordipoliitika kujundamisele, võib pidada tegevuseks avalikes huvides, kuivõrd see teenib laiemat eesmärki, mitte ühingu enda 1 RKHKm 3-3-1-57-10, p 11; EK C-393/06, Ing. Aigner, Wasser-Wärme-Umwelt, GmbH versus Fernwärme Wien GmbH, ECLI:EU:C:2008:213, p 47; C-360/96, Gemeente Arnhem ja Gemeente Rheden versus BFI Holding BV, ECLI:EU:C:1998:525, p 40. EK C-567/15, UAB „LitSpecMet“ versus UAB Vilniaus lokomotyvų remonto depas, ECLI:EU:C:2017:736, p 40; M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 15. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 2 EK C-44/96, Mannesmann Anlagenbau Austria AG and Others v Strohal Rotationsdruck GesmbH, ECLI:EU:C:1998:4, p 25. 3 M. Steinicke in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed.). EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, pp 150-151. Vt ka Härginen, Vaske, Ginter. Eraõigusliku juriidilise isiku hankijana määratlemine. Juridica 4/2018, lk 235; M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 15. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 2 huve.4 MTÜ veebilehelt ja 2020. aasta majandusaasta aruandest võib järeldada, et põhikirjas nimetatud tegevusi reaalselt teostatakse. Riigikohtu halduskolleegium leidis MTÜ Halulaeva kohtulahendis, et kaebaja tegutseb põhikirja p 1 kohaselt küll avalikes huvides, kuid see toimub vaid kaebaja liikmeskonna vabatahtliku huvitegevusena. Kaebaja põhikirjalised eesmärgid, näiteks kultuuripärandi jäädvustamine ja tutvustamine, teaduse, kultuuri ja hariduse toetamine, seonduvad vähemalt osaliselt riigi ülesandega säilitada eesti kultuuri, ent samas on kultuur oluliselt laiem eluvaldkond, kui riigi ülesannetega hõlmatud tegevused. Nii sedastas Riigikohus, et kaebaja tegevus on vabakonna hobitegevus ja sellisena kaitstud põhiseadusliku ühinemisvabadusega (PS § 48 lg 1).5 Riigikohtu hinnangul erines MTÜ Halulaev õiguslik seisund nt selliste juriidiliste isikute (sh omavalitsusüksuste) asutatud mittetulundusühingu seisundist, mille eesmärk on arendada kohalikku elu, st mille ülesanded on tuletatud selle liikmeks olevate kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannetest (vrd kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-96-16, p 13).6 Arvestades MTÜ Halulaeva otsuses analüüsitud asjaolusid, on ka MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi hankijaks määratlemisel kohane hinnata, kas ühingu ülesanded on tuletatud selle liikmeks olevate üksuste ülesannetest. MTÜ-l Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on kaks liiget: Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Rektorite SA.7 Tartu Ülikooli põhikirja § 2 p 1 järgi korraldab Tartu Ülikool teadustööle tuginevat taseme- ja täiendusõpet; p 5 kohaselt osutab Tartu Ülikool avalikkusele õppe- ning teadus- ja arendustööga seotud teenuseid ning p 7 näeb ette, et Tartu Ülikool loob inspireeriva õpi- ja töökeskkonna ning edendab oma liikmeskonna loomingulise, kultuurilise ja sportliku eneseteostuse võimalusi. Tartu Ülikooli Rektorite SA põhikirja p 2 järgi oma eesmärgi täitmiseks sihtasutus: 2.1. toetab Tartu Ülikooli tema eesmärkide saavutamisel, edendades selleks koostööd Tartu Ülikooliga; 2.2. aitab oma autoriteedi ja nõuga kaasa Tartu Ülikooli algatustele ja ümberkorraldustele; vahendab sihtotstarbelisi toetusi jm eraldisi Tartu Ülikooliga seotud ettevõtmistele; 2.3. toetab Tartu Ülikooli huve sihtasutuse osalusega äriühingutes, sihtasutuse asutatud sihtasutustes ning mittetulundusühingutes, mille liige sihtasutus on. Võttes arvesse MTÜ põhikirjas ettenähtud tegevusi ning tema liikmete ülesandeid, on alust järeldada, et MTÜ tegevused on vähemalt osaliselt tuletatud tema liikmeks olevate üksuste ülesannetest. Eeltoodust nähtub ka see, et MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ei tegutse vabakonna hobitegevusena. Lisaks avalikes huvides tegutsemisele on vajalik hinnata, kas isiku tegevusel puudub tööstuslik- või äriline iseloom. Eraõiguslikku isikut ei tohiks käsitada RHS § 5 lg 2 p 5 alusel hankijana, kui ta tegutseb tavapärastes turutingimustes, püüab teenida kasumit ja kannab oma tegevusega seotud kahju. Sellisel juhul võib üldist huvi pakkuvaid vajadusi, mille rahuldamiseks see isik on loodud või mille rahuldamine on tehtud talle ülesandeks, pidada olemuselt tööstuslikeks või ärilisteks (direktiivi 2014/24/EL põhjendus 10).8 MTÜ põhikirja p 1.13 alusel tegutseb ühing heategevuslikul eesmärgil. Samuti ei tulene 2020. aasta majandusaasta aruandest ega hankija põhikirjast, et põhikirja punktides 2.2.1 ja 2.2.7 nimetatud 4 K. Härginen, V. Vaske, C. Ginter. Eraõigusliku juriidilise isiku hankijana määratlemine: AS EVR Cargo ja tema tütarettevõtte näide. Juridica 4/2018, lk 236. 5 RKHKo 3-17-2718, p 16. 6 RKHKo 3-17-2718, p 16. 7 MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi 2020. a majandusaasta aruanne, lk 26. 8 EK C-223/99 ja C-260/99, Agorà Srl ja Excelsior Snc di Pedrotti Bruna & C. versus Ente Autonomo Fiera Internazionale di Milano ja Ciftat Soc. coop. arl, ECLI:EU:C:2001:259, p 38; C-360/96, Gemeente Arnhem ja Gemeente Rheden versus BFI Holding BV, ECLI:EU:C:1998:525, p 49; M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 18. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 3 tegevustel oleks tööstuslik või äriline iseloom. Kuigi 2020. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et ühing on teeninud 2020. aastal tulu, sh reklaamiteenuste osutamise, spordihoonete ja rajatiste kasutamise, spordikooli õppetasude ja piletimüügist tulu, ei saa tulu teenimise faktist üksi järeldada, et isik tegutseb konkurentsiolukorras ega vasta seetõttu hankija tunnustele.9 Arvestades, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt ei oma tähendust asjaolu, et lisaks üldistest huvidest tulenevale ülesandele tegeleb isik kaubaturul ka mingite muude kasumit taotlevate tegevustega, ning ka see, kui üldiste huvidega seotud ülesande täitmine moodustab vaid suhteliselt väikese osa isiku tegevusest, – eeldusel, et isik jätkab nende üldistest huvidest lähtuvate ülesannete täitmist, mille täitmiseks ta on asutatud, ei välista tuluteenimise fakt veel seda, et MTÜ ei ole hankija.10 Isik vastab RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud tunnustele ka juhul, kui avalikke huve teeniva ülesande täitmine toimub kõrvaltegevusena ega moodusta isiku tegevustest olulist osa.11 Järelikult võib asuda seisukohale, et MTÜ täidab vähemalt üht ülesannet avalikes huvides, millel puudub tööstuslik või äriline iseloom. Selgitustes esitatud väitele, et Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustöö toetamise tegevus ei oma MTÜ hinnangul otsest tööstuslikku ega ärilist iseloomu, kuid seda võib omada vastav teadustöö, märgime, et tööstuslik või äriline iseloom on vajalik tuvastada MTÜ enda tegevuses. Lisaks avalikes huvides tegutsemisele on vajalik välja selgitada ka teisele eeldusele vastavus, milleks on „mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1–3 nimetatud hankijad või mõne muu EMP lepinguriigi vastavad isikud“. MTÜ põhikirja p 5.1 alusel on ühingu kõrgeimaks organiks ühingu liikmetest koosnev üldkoosolek, üldkoosoleku vahelisel ajal juhatus. Põhikirja p 5.7.3 kohaselt kuulub üldkoosoleku ainupädevusse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. MTÜ-l Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on 2020. a majandusaasta aruande järgi kaks liiget: Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Rektorite SA. Tartu Ülikool on hankija RHS § 5 lg 2 p 3 alusel, olles avalik-õiguslik juriidiline asutus. Tartu Ülikooli Rektorite SA on hankija RHS § 5 lg 2 p 4 alusel. Järelikult on täidetud ka teine eeldus ning kokkuvõtvalt on MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi määratletav RHS § 5 lg 2 p 5 alusel avaliku sektori hankijana. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes RHS § 203 lg-le 1 ja § 205 lg 1 p-le 2, teatame, et Rahandusministeerium alustab plaanilist järelevalvemenetlust MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi poolt ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2020 korraldatud riigihangete (edaspidi ka riigihanked) üle. Sõltuvalt konkreetse majandustehingu asjaoludest ja/või eelpool viidatud perioodi jooksul tarnijatele tasutud summadest võivad kontrollile alluda ka muul ajal sõlmitud hankelepingud ning finantsdokumendid. Järelevalvemenetluse eesmärk on anda hinnang hankija hanketegevuse õiguspärasusele, mh kontrollida, kas hankija on korraldanud nõuetekohased riigihanke menetlused; kas hankija on riigihanke osadeks jaotamisel järginud osadeks jaotamise korda; kas hankelepingute sõlmimine ja muutmine on toimunud nõuetekohaselt; kas erandlike hankemenetluste liikide (nt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus) valik on olnud õiguspärane. 9 M. Steinicke in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed.). EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, p 147. 10 RKHKm 3-3-1-57-10, p 11; EK C-393/06, Ing. Aigner, Wasser-Wärme-Umwelt, GmbH versus Fernwärme Wien GmbH, ECLI:EU:C:2008:213, p 47; C-360/96, Gemeente Arnhem ja Gemeente Rheden versus BFI Holding BV, ECLI:EU:C:1998:525, p 40. Vt ka EK C-567/15, UAB „LitSpecMet“ versus UAB Vilniaus lokomotyvų remonto depas, ECLI:EU:C:2017:736, p 40; M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 18. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 11 EK C-44/96, Mannesmann Anlagenbau Austria AG and Others v Strohal Rotationsdruck GesmbH, ECLI:EU:C:1998:4, p 25. 4 Järelevalvemenetluse läbiviimise tähtajaks on kavandatud orienteeruvalt 2-3 kuud menetluse algatamise päevast arvates. Olenevalt menetluse käigus tuvastatud asjaoludest võib menetluse läbiviimise aeg pikeneda. RHS §-s 14 sätestatud piirmääradest kinnipidamise ning riigihanke menetluste läbiviimise kontrollimiseks palume esitada raamatupidamise väljavõte Excel’i tabeli kujul, mis kajastab kõiki hankija 2020. aasta soetusi asjade (sh liising), teenuste ning ehitustööde kohta kronoloogilises järjestuses. Raamatupidamise väljavõttes (Excel’i tabelis) palume andmed esitada 2020. aastal tehingupartneritele tasutud arvete kohta tekkepõhiselt, kus on eraldi veergudes kajastatud vähemalt järgnevad andmed: makse kuupäev; makse summa ilma käibemaksuta; majandustehingu sisukirjeldus ning tarnija, kellele makse on tehtud. Palume edastada raamatupidamise väljavõte e-posti aadressil [email protected], hiljemalt 27.10.2021. Eelnimetatud materjalide läbitöötamisel võib esialgselt küsimusi tekitanud majandustehingute osas tekkida vajadus tutvuda täiendavalt muude raamatupidamise väljavõtete ja algdokumentidega (nt arved, hankelepingud) milliste sisu ja esitamise üksikasjad täpsustab menetluse läbiviimise käigus kontrolli teostav ametnik. Hankija poolt riigihangete korraldamist kontrollitakse raamatupidamise väljavõtte ja hankija poolt järelevalvemenetluse käigus Rahandusministeeriumile edastatud muude andmete alusel. Lisaks raamatupidamise väljavõttele palume ülalmärgitud tähtpäevaks esitada hankija hankekord ja 2020. aasta hankeplaan. Juhul, kui andmete läbitöötamisel tekib vajadus täiendavate dokumentidega (nt hankelepingud, arved jms) tutvumiseks, taotleb kontrolli teostav ametnik hankijalt täiendavate dokumentide esitamist. Samuti on kontrolli teostaval ametnikul õigus saada selgitusi ning viia läbi kontrollvisiit hankija juurde, mille toimumise aeg lepitakse kokku eraldi. Kontrollvisiidi asemel võib toimuda ka kohtumine hankija esindajatega videosilla teel. Järelevalve menetlustoimingud teostab Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna jurist Marit Piirisaar (tel: 611 3033, e-post: [email protected]). Loodame meeldivale koostööle ning palume osutada kaasabi vajalike dokumentide ja infoga tutvumisel, mis on oluliseks eelduseks kontrollimise eesmärkide täitmisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Marit Piirisaar 611 3033 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel