LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium Teie: 29.09.2021 nr 14-11/567-5
[email protected]
Meie: 12.10.2021 nr 6-1/37-27
Lohusalu küla Rannuka tee 13 ja Rannuka
tee 15 kinnistute ja lähiala
detailplaneeringu täiendav esitamine
heakskiitmiseks
Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse § 90 lõikele 1 läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks
korrigeeritud ja täiendatud Lohusalu küla Rannuka tee 13 ja Rannuka tee 15 kinnistute ja lähiala
detailplaneeringu dokumendid.
Detailplaneeringu dokumente ja seletuskirja on täiendatud vastavalt Rahandusministeeriumi
29.09.2021 kirjale nr 14-11/567-5 alljärgnevalt:
1. Juurdepääs kallasrajale ja avalik läbipääs on põhijoonisel eristatavalt värivdega tähistatud.
Seletuskirjas lk 10 on täiendatud (punasega tähistatud). Tugiplaanile on kantud Vana - Sadama tee
ja geoaluse metsarajad. Seletuskirjas lk 3 on lisatud selgitused ja skeem Euromatkaraja tegeliku
kulgemise kohta Lohusaare poolsaare tipus kuna Keila valla üldplaneeringus kajastatud matkarada
ei ole praegusel ajal ülejäänud osas läbitav.
2. Vallavolikogu otsuses viidatud tekst on piisavalt selge ja arusaadav ning ei tekita segadust
kuna selgitab mille alusel suurenes planeeringuala. Rannuka tee 11 ja Rannuka tee 13 ei ole eraldi
kinnistud. Rannuka kinnistu registriosa nr 8187402 koosseisus on kaks katastriüksust Rannuka tee
13 (29501:001:0121) ja Rannuka tee 11 (43101:001:0088) mis on liidetud 31.12.2018. (alus
kinnistusraamatu registriosa 8187402 väljavõte).
Palume anda heakskiit Rannuka tee 13 ja Rannuka tee 15 detailplaneeringule kuna
Rahandusministeeriumi 29.09.2021 kirjas nr 14-11/567-5 toodud märkustega on arvestatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
abivallavanem
Lisa: Detailplaneeringu seletuskiri
Tugiplaan
Põhijoonis
Tehnovõrkude koondplaan
Ado Pallase
[email protected]
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
SELETUSKIRI
Sisukord
LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID ........................................................................... 2
Detailplaneeringu koostamise alused....................................................................................... 2
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid ................................................................................ 2
Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid............................................................. 2
OLEV OLUKORD .......................................................................................................... 3
Üldandmed ................................................................................................................................ 3
Geodeesia.................................................................................................................................. 4
Haljastus ................................................................................................................................... 4
Tänavad ja liiklus ...................................................................................................................... 4
Looduskaitse ja muinsuskaitse ................................................................................................. 4
PLANEERIMISLAHENDUS ........................................................................................... 4
Kontaktvööndi analüüs ............................................................................................................. 4
Planeeringu eesmärk ja põhimõtted......................................................................................... 5
Maakasutus ja ehitusõigus ....................................................................................................... 5
Vastavus ülenevatele planeeringutele...................................................................................... 7
Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus.................................................................. 7
Mere rannast tulenevad piirangud............................................................................................ 8
Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ............................................................................. 9
Liikluslahendus ja vertikaalplaneerimine ............................................................................... 10
Vee- ja kanalisatsioonivarustus.............................................................................................. 11
Elektri- ja sidevarustus ........................................................................................................... 12
Küttevarustus.......................................................................................................................... 13
Haljastus ja keskkonnatingimused ......................................................................................... 13
Rajatised ja inventar............................................................................................................... 14
Kuritegevusriskide vähendamine planeeringus...................................................................... 15
Tuleohutus .............................................................................................................................. 15
Radoonirisk ............................................................................................................................. 16
Kitsendused ja servituudid ..................................................................................................... 17
Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava ............................................................................ 17
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine ..................... 17
KOOTPLAAN lk 1 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID
Detailplaneeringu koostamise alused
Keila Vallavolikogu 31.03.2017 otsus nr 341/0317 Keila vallas Lohusalu külas asuva Rannuka
13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmise kohta;
Lisa 1 Keila Vallavolikogu 31.03.2017 otsusele nr 341/0317 „Lähteseisukohad
detailplaneeringu koostamiseks;
Lisa 2 Keila Vallavolikogu 31.03.2017 otsusele nr 341/0317 „Keila vallas Lohusalu külas
asuva Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang;
Planeerimisseadus;
Ehitusseadustik;
Looduskaitseseadus;
Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 - Detailplaneeringute leppemärgid
(Rahandusministeerium);
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritavate kinnistute Rannuka 11, 13 ja 15
krundipiiride muutmine ja selle tulemusena kolme uue krundi moodustamine. Kahele
moodustatatud krundile antakse ehitusõigus üksikelamute ehitamiseks ja ühele moodustatud
Maatulundusmaa krundile hoonete ehitamist ei planeerita. Detailplaneeringu algatamisel
Keila vallavolikogu otsusega 31.03.2017 nr 341/0317 oli planeeringu eesmärgiks 4 iseseisva
krundi moodustamine (2 üksikelamu ja 2 maatulundusmaa krunti), kuid detailplaneeringu
koostamisel käigus otsustati moodustada 2 üksikelamu krunti ja 1 maatulundusmaa krunt.
Kruntide sihtotstarbe ja ehitusõiguse ulatuse määramine;
Kvaliteetse keskkonna kavandamine, lähtudes uuest arhitektuursest kvaliteedist ja
olemasolevatest looduslikest eeldustest ja väärtustest;
Heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise lahendamine;
Tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Kehtiv Keila Valla üldplaneering kehtestatud Keila Vallavolikogu otsusega 13.10.2005 nr
259/1005
Harju maakonnaplaneering 2030+ Kehtestatud; Regionaalministri KÄSKKIRI 09.04.2018 nr
1.1- 4/78
Lääne-Harju valla Vallavolikogu 30.10.2018 otsusega nr 21 kinnitatud Lääne-Harju valla
arengukava 2019-2030 ning lähiümbruses algatatud ja kehtestatud planeeringud
Lääne-Harju valla Vallavolikogu 29.05.2018 määrusega nr 11 kinnitatud Lääne-Harju valla
jäätmehoolduseeskiri
KOOTPLAAN lk 2 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Lääne-Harju valla Vallavolikogu 27.12.2018 määrusega nr 41 kinnitatud Lääne-Harju valla
heakorraeeskiri
Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2019-2030
OLEV OLUKORD
Üldandmed
Planeertav ala paikneb Lääne-Harju vallas Lohusalu külas Lohusalu poolsaarel Laulasmaa-
Lohusalu teest 11395 lõuna pool Rannuka tee 13 kinnistul (29501:001:0121), Rannuka tee 15
(29501:001:0169) kinnistul ja lähialal paikneval Rannuka tee 11 kinnistul (43101:001:0088).
Planeeritava alal on kolm kinnistut. Detailplaneering algatati Rannuka 13 ja 15 kinnistutel ja
lähiala. Lähiala moodustas põhja poole jääv reformimata riigimaa, millest käesolevaks ajaks on
moodustatud kaks kinnistut: Rannuka 9a ja Rannuka tee 11. Rannuka tee 9 kinnistul asub
Lahevesi AS-ile kuuluv puurkaev PRK0000582, mille sanitaarkaitseala lähtuvalt Keskkonnaameti
korraldusest 25.mai 2017 nr 1-3/17/1379 30m. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatub
planeeritavale alale. Rannuka 11 kuulub samadele eraisikutele kes omavad Rannuka 13 ja 15
kinnistuid. Sellest tulenevalt on Rannuka 11 kinnistu käesoleva detailplaneeringu koosseisus kui
lähiala. Planeeritava ala suurus on ca 4,33ha.
Planeeritav ala külgneb lõuna poolt Lahepere lahega, kagu poolt Transpordimaa sihtotstarbega
Vanasadama tee kinnistuga (29501:001:0508) ning Üldkasutatava maa sihtotstarbega Laheda
kinnistuga (29501:007:1667), ida poolt Üldkasutatava maa sihtotstarbega Ringmängu
kinnistuga (29501:007:1666), kirde poolt Tootmismaa sihtotstarbega Rannuka 9a kinnistuga
(43101:001:0085), põhja poolt Transpordimaa sihtotstarbega Vainu tee kinnistuga
(29501:001:0453), loode ja edela poolt Maatulundusmaa sihtotstarbega Vainu tee 17//Vainu
kinnistuga (29501:001:0042) ning lääne poolt Ärimaa sihtotstarbega Esma kinnistuga
(29501:001:0179). Juurdepääs planeeritavale alale Lohusalu teelt on Vainu tee kinnistul oleva
Rannuka tee (tee nr.2951510) kaudu. Kagu poolt on Rannuka tee 13 kinnistu merepoolsele
osale juurdepääs ka Vana-Sadama tee (tee nr.2951540) kaudu. Piki mereranda kulgeb
planeeritava ala läheduses E9 (ingl.k.E9 European long distance path, E9 path or European
Coastal Path) - Euroopa matkarada pikkusega 5000 km. algusega Cabo de São Vincentest
Portugalis kuni Narva-Jõesuuni Eestis. Lõik Balti riikides kannab nimetust Läänemere ranniku
matkarada. Lõik Keila-Joast kuni Klooga-Rannani kannnab nimetust Lohusalu matkarada.
Matkarada ei läbi planeeritavat ala. (vt. Kontaktala plaan )
Lohusalu matkarada
KOOTPLAAN lk 3 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Rannuka tee 13 kinnistu on hoonestatud, seal paikneb elamu (ehitusaasta 1938, ehitisregistri
kood: 116025112) koos abihoonetega. Rannuka tee 11 ja 15 kinnistutel hoonestus puudub.
Planeeritava ala reljeef on suure kaldega lõuna suunal, absoluutkõrgused jäävad vahemikku
0.00 – 17.33 meetrit. Reljeef on merepoolsel osal tasane ning planeeringu ala keskel tõuseb
järsult. Planeeritaval alal asuvate kinnistute kitsendusteks on vee- ja kanalisatsioonitorustike,
elektripaigaldise ja sideehitise kaitsevöönd ning Lahepere lahe rannast tingitud piirangud.
Geodeesia
Planeeringu alusena on kasutatud järgmisi topo-geodeetilisi alusplaane:
TÜ PIHLAKAS poolt 15.08.2018.a. koostatud töö nr.0818-01-G “Maa-ala plaan
tehnovõrkudega Harju maakond, Lääne-harju vald, Lohusalu küla, Rannuka tee 13
(29501:001:0121)”
Eesti põhikaart 1:10 000 rasterkujul
Lääne-Harju valla katastriüksuste kaart;
Haljastus
Rannuka tee 11 kinnistul olev nõlv kaetud männimetsaga, nõlva pealne on lage üksikute puude
ning puudegruppidega. Rannuka tee 13 kinnistul on nõlva pealne ala olemasoleva elamu
ümbruses lage, kasvavad üksikud puud. Nõlv ja nõlva alune ala on kaetud männimetsaga, mille
keskel on mõned suuremad lagendikud. Rannuka tee 15 kinnistu paikneb täies ulatuses nõlva
peal. Lääne ja põhjapoolne ala kinnistust on lage ning lõuna ja idapoolne kaetud
männimetsaga.
Tänavad ja liiklus
Planeeritavale alale on juurdepääs asfaltkattega Rannuka teelt (tee nr.2951510) ja Rannuka tee
13 kinnistu merepoolsele osale ka Vana-Sadama tee (tee nr.2951540) kaudu.
Looduskaitse ja muinsuskaitse
Muinsuskaitsealused ja looduskaitsealused objektid planeeritaval alal puuduvad.
Planeeringualaga külgnev Lahepere laht on Pakri hoiuala.
PLANEERIMISLAHENDUS
Kontaktvööndi analüüs
Planeeritav ala paikneb Lohusalu külas tiheasustusalal Laulasmaa-Lohusalu teest lõuna pool ja
külgneb Lahepere lahega. Juurdepääs planeeritavale alale on Rannuka tee tupikteelt, mis on
juurdepääsuteeks ka Rannuka tee 9 ning 9a kinnistutele.
Planeeritav ala paikneb Lääne-Harju vallas Lohusalu külas tiheasustusalal. Detailplaneering
järgib Keila valla üldplaneeringus seatud nõudeid ehitusalade planeerimisele ja ühtlasi
KOOTPLAAN lk 4 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
täpsustab üldplaneeringu põhimõtteid. Tiheasustusaladel, on uute ehitusõigusega kruntide
minimaalseks suuruseks on 3000 m²
Olemasolevad tehnovõrgud: Olmasolev elamu Rannuka tee 13 kinnistul on ühendatud
veetorustikuga Rannuka tee 9 kinnistul asuvast puurkaevust, kanalisatsioonitorustikuga
Rannuka tee 3 kinnistul olevasse kogumismahutisse , 0,4kV elektrikaabliga ja sidekaabliga.
Rannuka tee 11 ja Rannuka tee 15 kinnistute tarbeks on rajatud vee- ja
kanalisatsioonitorustikud kinnistu piirini.
Planeeritavast alast põhja pool Rannuka tee 3 kinnistul on kahekorruseline korterelamu,
Rannuka tee 7 kinnitul elektroodkatlamaja ning Rannuka tee 9 kinnistul puurkaev-pumpla.
Planeeritavast alast lääne poole jääval Esma kinnistul on koostamisel ja menetluses
detailplaneering millega nähakse ette kinnistu jagamine elamukruntideks. Esma kinnistu ja
Rannuka tee 13 kinnistu naabrusesse jääva Vainu tee 17// Vainu kinnistu omanikud on
avaldanud soovi oma kinnistu jagamiseks elamukruntideks. Käesoleval ajal on Vainu kinnistul
üks elamu. Samuti on üks elamu ka Vainu tee 15 kinnistul.
Lähimad kompaktsemad elamualad on Miku tee ja Mäe tee ääres, ca 300m kaugusel
planeeritavast alast.
Kagu - ida poole jääb rohevõrgustiku koridor K9, männimetsaga kaetud Laheda ja
Ringmängu kinnistutele avalik puhkeala lautrikoha, ujumiskoha ning rannainventariga
(planeeritud Lohusalu küla osalise teemaplaneeringuga; vastu võetud Lääne-Harju
Vallavolikogu 27.03.2018 otsusega nr 49)
Planeeringuala ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist ning ehitustegevus ei lõika läbi
rohelise võrgustiku koridore. Rohelise võrgustiku alale jääb Rannuka tee 13 kinnistu lõuna
poolne ala. Rohekoridor ning olemasolev puistu ja taimestik selles säilivad.
Planeeringu eesmärk ja põhimõtted
Planeeringu eesmärk on planeeritavate kinnistute piiride muutmine, kolme uue krundi
moodustamine ning moodustatud kruntidele ehitus- ja maakasutustingimuste määramine.
Moodustatavatest kruntidest kahele määratakse Elamumaa sihtotstarve ja ehitusõigus
üksikelamute ehitamiseks ning ühele määratakse Maatulundusmaa sihtotstarve. Planeeringuga
antakse teede, tehnovõrkude, liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ning
jäätmekäitluse põhimõtteline lahendus samuti servituutide seadmise vajadus ja määratakse
seadusejärgsed piirangud.
Maakasutus ja ehitusõigus
Käesoleva detailplaneeriguga on Ranuka tee 11, 13 ja 15 kinnistutest planeeritud 3 krunti.
Planeeritud kruntidest 2 on üksikelamukrundid ning 1 on maatulundusmaa krunt metsaalale.
Krunt Pos.1 moodustatakse Rannuka tee 11 kinnistu ja Rannuka tee 13 kinnistu osa liitmisel,
krunt Pos.2 moodustatakse Rannuka tee 15 kinnistu ja Rannuka tee 13 kinnistu osa liitmisel ja
krunt Pos.3 moodustatakse Rannuka tee 13 kinnistu osast.
Hoonestusalade piiride sees on lubatud ehitada põhihooneid ja abihooneid. Hoonestusalad
kruntidel on antud kruntidel suurimad võimalikud, et tagada seal kasvavate elujõuliste puude
säilitamine, leides hoonestusala sees hoonetele parima asukoha puid arvestavalt. Nii on
hoonestusala sees võimalik hooneid paigutada puudest vabale alale.
KOOTPLAAN lk 5 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Lubatud ehitatav üksikelamu krundil Pos.2 on kuni 2 korruseline, krundil Pos.1 kuni 2
korruseline+katusekorrus, katusekaldega 20 - 45°, lahtise hoonestusviisiga. Põhihoone
suurim katuseharja kõrgus 10m. Abihoone suurim korruste arv on 1 ja katuseharja suurim
kõrgus. 5,5m. Ei ole lubatud rajada maste või teisi vertikaalseid rajatisi kõrgemaid kui 15m.
Kruntide kasutamise sihtotstarbe leppemärkide seletused : EP - Üksikelamu maa;
HL – Looduslik maa;
Krundi Pos.1 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve – Elamumaa 100%; hoonete suurim
lubatud arv krundil – 4 (1 põhihoone ja 3 abihoonet); lubatud suurim ehitisealune pind 850m²;
hoonete suurim lubatud kõrgus – põhihoonel 10,0m, (katuseräästa kõrgus 8m) ja abihoonel
5,5m. Muud näitajad - krundi pind 9400m²; krundi täisehituse % 9,1%; max. maapealne
brutopind 1550m²; suurim korruste arv – elamul 2 maapealset täiskorrust + katusekorrus ning
1 maa-alune korrus ja abihoonel 1 maapealne korrus ; parkimiskohtade arv - 3.
Krundi Pos.2 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve – Elamumaa 100%; hoonete suurim
lubatud arv krundil – 3 (1 põhihoone ja 2 abihoonet); lubatud suurim ehitisealune pind 300m²;
hoonete suurim lubatud kõrgus – põhihoonel 10,0m, (katuseräästa kõrgus 8m) ja abihoonel
5,5m. Muud näitajad - krundi pind 6045m²; krundi täisehituse % 6%; max. maapealne
brutopind 500m²; suurim korruste arv – elamul 2 maapealset korrust ning 1 maa-alune korrus
ja abihoonel 1 maapealne korrus ; parkimiskohtade arv - 3.
Krundi 3 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve – Maatulundusmaa 100%; hoonete
suurim lubatud arv krundil – puudub; lubatud suurim ehitisealune pind puudub; hoonete suurim
lubatud kõrgus – puudub. Muud näitajad - krundi pind 28423m²;
Arhitektuursed nõuded:
Välisviimistluses vältida imiteerivate materjalide kasutamist (nagu profiilplekist, plastikust,
tsementkiudplaatidest fassaadikatted ja muud sarnaselt käsitletavad materjalid); eelistada
tuleb omadustelt väärikaid, kauakestvaid ja looduslikke materjale (nagu puit, krohv looduslik
kivi, klaas ja muud sarnaselt käsitletavad materjalid); Ei ole lubatud ristpalkmajade
ehitamine.
Katusekatted profiil- või valtsplekk, puit, kivi, laineline tsementkiudplaat (eterniit)
Katuseharja suund vaba;
Katuse kalded 20 - 45º; Katusekatted on vabad, sobiv valida vastavalt katuse kaldele (kivi,
profiilplekk, valtsplekk, bituumen- või puitsindel). Õlg- ja laastukatuse ehitamine ei ole
soovitav
Hoonestatava krundi piirded (max h=1,5m) nõlva peal - võrkpiire hekiga, metall- või puitpiire.
Piirete läbipaistmatu osa kõrgus maapinnast lubatud max 30cm. Piirded ei ole kohustuslikud.
Kruntidel Pos.1 ja Pos.2 olev nõlv ja nõlvaalune ala koos Pos.3 krundiga peavad jääma
ühtseks terviklikuks metsaalaks. Pos.3 krundile piirdeaeda ei ole planeeritud. Planeeritud
võimalikud piirded vt. PÕHIJOONIS
Hoonestusviis lahtine;
Tingimused ehitamiseks:
Elamute ehitusprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Lääne_Harju
Vallavalitsusega.
Elamu konstruktiivsete ja tehniliste lahendite kavandamisel lähtuda energiasäästlike
hoonete konseptsioonist.
Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone
projekteerimine“, tabel 3(normaalne) nõuetest.
KOOTPLAAN lk 6 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Normatiivne parkimisvajadus arvutada vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad tabel
Ehitusprojekti koostamisel näha ette ettevaatusabinõud ja meetmed, et planeeritud uute
elamute ehitamisega ei halvendata ja kahjustata olukorda naaberkinnistutel.
Sademevee käitlemisel rakendada maksimaalselt sademevee kohapeal käitlemist
(immutamine ja kasutamine kastmiseks).
Tööjoonised kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.
Vastavus ülenevatele planeeringutele
Detailplaneeringu algatamise ja koostamise ajal kehtiva Keila Valla üldplaneeringu (kehtestatud
Keila Vallavolikogu otsusega 13.10.2005 nr. 259/1005) kohaselt asub planeeritav osaliselt
elamualal (Rannuka tee 15) ja osaliselt maatulundusmaal (Rannuka tee 11 ja 13). Rannuka tee
11 ja 13 kinnistud auvad ka Keila valla üldplaneeringus kajastatud rohevõrgustiku koridori K9
servaalal. Käesolev detailplaneering muudab Keila valla kehtivat üldplaneeringut maakasutuse
juhtfunktsiooni osas, nähes osaliselt ette maatulundusmaa juhtfunktsiooni asendamise
elamumaa juhtfunktsiooniga Rannuka tee 11 ja Rannuka tee 13 kinnistutel.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek rohekoridori piiri muutmiseks. Olemasolev piir
kulgeb läbi Rannuka tee 13 kinnistul paikneva olemasoleva elamu. Piiri muutmise tulemusel
arvataks rohealast välja ka Rannuka tee 9 kinnistul olev puurkaev-pumpla (PRK0000582) ning
Rannuka tee 9a ja Rannuka tee 11 kinnistutele ulatuv puurkaevu sanitaarkaitseala, mis on aiaga
piiratud ning ei täida rohekoridori funktsiooni täies ulatuses.
Harju maakonnaplaneering 2030+ Lisa 4. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
“Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt ei asu planeeritav ala
looduskaitsealal, rohevõrgustiku tuumalal kuid ala asub suures osas rohevõrgustiku koridoris
K9. Keila valla üldplaneeringu kohaselt ei asu vaid Rannuka tee 13 kinnistu põhjapoolne nurk
ning Rannuka tee 15 kinnistu rohevõrgustiku koridoris.
Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus
Detailplaneeringuga tehakse ettepank muuta kehtivas Keila valla üldplaneeringus planeeritava
ala kohta kehtivat juhtfunktsiooni ning määrata maatulundusmaa juhtfunktsiooni asemele
elamumaa juhtfunktsioon Rannuka tee 13 ning Rannuka tee 11 kinnistust moodustatavale
krundile Pos.1 ja Rannuka tee 13 kinnistust moodustatavale ajutisele krundile 1b. Rannuka tee
15 kinnistu Keila Valla Üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioon on Elamumaa ja seda ei
muudeta. Elamumaa sihtotstarbega ajutine krunt 1b on planeeritud liita Rannuka tee 15
kinnistust moodustatud ajutise krundiga 2a, mille tulemusel saadakse Elamumaa sihtotstarbega
krunt Pos.2. Elamumaa sihtotstarbega krundi (Pos.2) moodustamine mereni tulenes
planeeritavast alast läänepoole jäävast detailplaneeringust Mäe (köideI) kehtestatud Keila
Vallavolikogu otsus 21.06.2002 275, millega moodustati mere kaldani ulatuvad elamukrundid.
(Vainu tee 2, 3, 4, 6).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Keila Valla Üldplaneeringus olev Üldkasutatav
maa Rannuka tee 13 kinnistu nõlva ja mere kalda vahele jääval metsaalal (Pos.3 tervikuna)
juhtfunktsiooniks Maatulundusmaa ja Rannuka tee 13 kinnistust moodustatud ajutise krundi
1b juhtfunktsiooniks Elamumaa.
Üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooni muutmise põhjendus seisneb: Maapinna reljeef
jagab planeeritava ala kaheks – nõlva pealne ala, mis liitub lääne poole jääva oleva ning
planeeritava elamualaga ja nõlva alune ala mis liitub ida poole jääva puhkealaga. Elamumaa
KOOTPLAAN lk 7 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
juhtfunktsiooniga Rannuka tee 15 (Pos.2) kõrvale on loogilne anda võimalus Rannuka tee 13,
Rannuka tee 15 ja Rannuka tee 11 osadest moodustatavale krundile (Pos.1) elamumaa
juhtfunktsioon. Põhjenduseks on ka Rannuka tee 13 kinnistul asuv olemasolev elamu. Selle
tulemusena tekib nõlva peal terviklik elamuala koos Esma ja Vainu kinnistutele planeeritavate
elamutega. Kavandatavad elamud on ühendatavad olemasolevate tehnovõrkudega. (vt JOONIS 6)
Krundi Pos.3 maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine Üldkasutatavast maast Maatulundusmaaks
tuleneb alljärgnevast: Rannuka tee 13 kinnistul tegutses aastatel 1992-2006 Lohusalu lasteaed-
algkool.
Kinnistu tagastati õigusjärgsetele omanikele, kes kanti kinnistu omanikena kinnistusraamatusse
2003.a ning kinnistu sihtotstarbeks määrati kinnistusraamatus maatulundusmaa. Vaatamata
sellele, et lasteaed-algkool tegutses antud kinnistul rendilepingu alusel tähtajaliselt, määrati
üldplaneeringus antud kinnistu juhtotstarbena üldkasutatav maa, kuigi antud kinnistule varem
määratud sihtotstarbeks oli maatulundusmaa. Antud juhtotstarbe põhjuseks võis olla ka see, et
antud kinnistu piirnes munitsipaalmaaga, mille juhtotstarve ja sihtotstarve olid üldkasutatav
maa ning ekslikult määrati ka antud maa juhtotstarbeks üldkasutatav maa. Kuivõrd kinnistu
koos sellel asuva elamuga tagastati selle õigusjärgsetele omanikele, antud kinnistu ei ole olnud
Keila valla kasutuses alates 2006.a ning Lääne-Harju vald täna ei pea vajalikuks valla kasutusse
määramiseks ja antud eraomandile niivõrd ulatuslike piirangute seadmist, siis tehakse ettepanek
muuta antud kinnistu juhtotstarbeks Maatulundusmaa- loodulik ala (mets).
Rohekoridori piiri muutmise põhjendus: Olemasolev piir kulgeb läbi Rannuka tee 13 kinnistul
paikneva olemasoleva elamu. Rannuka tee 9 kinnistul olev puurkaev-pumpla (PRK0000582)
ning Rannuka tee 9a ja Rannuka tee 11 kinnistutele ulatuv puurkaevu sanitaarkaitseala ei täida
rohekoridori funktsiooni täies ulatuses. Pärast piiri muutmist on rohekoridori laius 460m algse
475m asemel.
Mere rannast tulenevad piirangud
Detailplaneeringu ala piirneb lõunas ca 215m ulatuses mere rannaga. Planeeringuala on ranna
piiranguvööndis kaetud männimetsaga, mille keskel on mõned suuremad lagendikud.
Looduskaitseseaduse §34 kohaselt on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Keskkonnaameti Põhja regiooni looduskasutuse spetsialistid Riina Pomerants ja Mareile
Michelson teostasid maaüksusel paikvaatluse 25.07.2019. Paikvaatluse tulemusena selgus, et
järsem nõlv kulgeb Rannuka tee 13 maaüksusel paralleelselt Rannuka tee 15 maaüksuse
lõunapiiriga ning alates Rannuka tee 15 lõunanurgast paralleelselt Rannuka tee 15 idapiiriga.
(vt. Menetlusdokumendid 1.12). Nõlva järsem tõus algab 7m kõrgusjoonelt ja kõrgemas kohas
on nõlva kõrgus ca 15,6m.
LKS § 35 lõige 5 sätestab, et üle viiemeetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200m
oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja
ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja LKS seaduse §-des 37–39
sätestatud vööndi laiusest. Arvestades LKS § 35 lõige 5, on ranna veekaitsevöönd,
ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd detailplaneeringu joonistele kantud kaldaastangu ülemisest
piirist alates . Planeeritav ala asub Lohusalu küla tiheasustusalal kus LKS § 38 lõige 3 kohaselt
on ranna ehituskeeluvöönd 50m, LKS § 37 lõige 1 kohaselt on ranna piiranguvöönd 200m ja
VeeS § 118 lõige 2 p.1 kohaselt on ranna veekaitsevöönd 20m ( kaldaastangu alusest alates).
Metsamaaks Metsaseaduse §3 lõike 2 p2 kohaselt on maatükk pindalaga vähemalt 0,1ha, millel
kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.
KOOTPLAAN lk 8 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Kui metsamaal leidub häilusid või lagendikke, kus metsa tunnustele vastavat puittaimestikku ei
kasva ning nende häilude või lagendike alune maa on katnud ka maakatastrisse mitte
metsamaa, vaid mõne muu kõlvikuna, siis neile aladele Looduskaitseseaduse §38 lõige 3
kohane keeld ei laiene. (Keskkonnaameti kiri 26.11.2018 nr 7-9/18/18711-2). Rannuka tee 13
maaüksusel paiknevad suuremad lagendikud nõlvaalusel ala (ca 3750m²), kus on olemasolevad
loodusliku pinnakattega spordiplatsid ja olemasoleva nõlva peal asuva elamu ümbruses õumaa.
Ehituskeeld ei laiene Looduskaitseseaduse §38 lõike 4 kohaselt tiheasustusala
ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste
vahele uue ehitise püstitamisele; olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui
juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
piirdeaedadele; maakaabelliinile; olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja –
rajatisele ning § 38 lõike 5 kohaselt tehnovõrgule ja –rajatisele.
Rannuka 13 kinnistul asub olemasolev elamu ehitisregistri koodiga 116025112 kahekordne
elamu ehitisealuse pindalaga 295 m2 mis asub Maa-ameti põhikaardi kohaselt õuemaal. Kinnistu
astangupealses osas esineb ka metsaseaduse § 3 lõike 2 mõistes metsamaad, kuid eramu ise
paikneb ehituskeeluvööndis tulenevalt asjaolust, et piirkonnas hakatakse ehituskeeluvööndi
ulatust arvestama astangu ülemisest servast ning hoone paikneb astangu ülemisele servale
lähemal kui 50 m, mis on tiheasustusalal väljaspool metsamaad ehituskeeluvööndi ulatuseks.
Kinnistu paikneb täies ulatuses ehituskeeluvööndis tulenevalt asjaolust, et ranna
piiranguvööndis esineb metsamaa.
Keila Vallavalitsus on kinnitanud 13.12.2017 ehitusteatise nr 1711201/18927 põhjal elamu
laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks kuni 33 % suuruses mahus, millest nähtub et
rekonstrueerimisega lisandub 21,5 % ehk uus maht on 1509 m3.
Rannuka tee 15 maaüksuse pindalast moodustab põhikaardi kohaselt metsamaa ca 42%, mis
paikneb nõlval. Nõlvapealne tasane ala on rohumaa ja muu maa 58% maaüksuse pindalast (ca.
1400m²). Rannuka 15-le on Keila valla üldplaneeringuga määratud Elamumaa juhtfunktsioon.
Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus
Keila valla üldplaneeringu kohaselt asub Rannuka tee 15 elamumaa juhtfunktsiooniga alal.
Rannuka tee 13 on käesoleval ajal rekonstrueeritud üksikelamuks ning selle tõttu muudab
käesolev detailplaneering Keila valla üldplaneeringut krundi Pos.1 (Rannuka tee 13) osas.
Rannuka tee 13 ja 15 kinnistud ei asu Keila Valla üldplaneeringu kohaselt ehituskeeluvööndis.
Detailplaneeringu koostamisel on selgunud, et detailplaneeringuala läbivat nõlva tuleb käsitleda
kaldaastanguna ja seega rakenduvad LKS §35 lõige 5 tingimused. Lähtuval sellest on kogu
planeeritav ala ehituskeeluvööndis ja ilma ehituskeeluvööndit vähendamata ei ole hooneid ja
rajatisi võimalik rajada väljaspoole ehituskeeluvööndit. Ehitustegevus nõlvapealsel alal
(minimaalselt 105m kaugusel veepiirist) on võimalik teostada kahjlustamata ranna kaitse
eesmärke.
Nõlvaalusel alal krundil Pos.3 lagedal alal on endised spordiplatsid, mille kontuurid on looduses
veel märgatavad. Kinnistu omaniku soov on samas asukohas spordiplatsid taastada.
Spordiplatside taastamiseks endises asukohas on vaja taodelda ehituskeeluvööndi vähendamist
sest taastamine eeldab väikesemahulist ehitustegevust pinnasetööde näol. Spordiplatsid
asuvad veekaitsevööndis (LKS §35 lõige 5). Min. kaugus veepiirist 87m.
KOOTPLAAN lk 9 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Liikluslahendus ja vertikaalplaneerimine
Juurdepääsud
Juurdepääs planeeringualale on täna olemas mööda asfaltkattega Rannuka teed (Tee 2951510)
ja mööda Vana-Sadama teed (Tee 2951540). Krundile Pos.1 ja Pos.2 juurdepääs on Rannuka
teelt (Tee 2951510). Pos.2 planeeritud juurdepääsutee läbib krunti Pos.1 ja selleks on seatakse
krundile Pos.1 juurdepääsutee servituut krundi Pos. 2 kasuks. Krundi Pos.3 juurdepääs on
planeeritud Vana-Sadama (Tee 2951540) tee kaudu. Juurdepääs kallasrajale on tagatud krundi
Pos.3 idapoolse piiri läheda oleva metsaraja ja paralleelselt mere rannaga kulgeva metsaraja
kaudu mis ühendab Lääne-Harju Vallale kuuluva Ringmängu kinnistut lääne pool asuva Vainu
tee 17//Vainu kinnistuga. Krundile Pos.3 ei ole planeeritud teid liiklemiseks mootorsõidukitele.
Vana-Sadama tee puhul ei ole krundile Pos.3 tegemist avalikult kasutatava teega ning antud
teed ei kasutata mootorsõidukitega liiklemiseks juba mitmeid aastaid. Täna on antud tee puhul
tegemist sisuliselt metsarajaga. Kuivõrd krundi Pos.3 mereäärsel alal on mitmeid praktiliselt
kõrvuti tallatud metsaradasid, siis on antud planeeringu avalikuks läbipääsuks märgitud
teedevõrgu lahenduse eesmärgiks tagada inimeste liikumine vaid ühe metsaraja kaudu, et oleks
võimalik sellistel tallatud aladel looduslik olukord taastada.
Metsarajad ja pääsud kallasrajale on kajastatud PÕHIJOONIS-el.
Ühistransport ja parkimine
Lähim bussipeatus Pansionaat asub 11395 Laulasmaa-Lohusalu teel ca 620m kaugusel
planeeritavast alast. Normatiivsete parkimiskohtade saamiseks on kasutatud EVS 843:2016
Linnatänavad Tabel 9.2. (Elamute parkimisnormatiiv, väikeelamute ala) Üksikelamute normatiiv
on 3 parkimiskohta. Kõikide hoonestatud kruntide normatiivne parkimine on ette nähtud omal
krundil.
Vertikaalplaneerimine
Planeeritava ala hoonestatav nõlvapealne ala on suhteliselt tasane ja kruntide täpne
vertikaalplaneerimine koostatakse krundisiseste juurdepääsuteede, tehnovõrkude ja hoonete
projektidega lähtudes hoonete suurusest, konfiguratsioonist, sõiduteede ja parkimisalade
täpsest asukohast. Säilitada tuleks olemasolevad maapinna kõrgused olemasolevate väärtuslike
puude läheduses, tagades neile kasvutingimuste säilimise.
Liiklusest tulenevad häiringud ja leevendavad meetmed
Liiklusest tulenevast mürast tingitud häiringud puuduvad. Planeeritava ala kaugus 11395
Laulasmaa-Lohusalu teest on 330m.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra
normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a
määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid”, mis jõustus 01.02.2017.
Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Liiklusmüra
sihtväärtused II kategooria aladel (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuste
ning elamu maa-alad, rohealad) on 55 dB päeval ja 50 dB öösel. AÕKS § 56 lg 3 lähtuvalt
tuleb planeeringust huvitatud isikul tagada, et planeeritaval alal ei ületataks müra
sihtväärtusi.
KOOTPLAAN lk 10 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Vee- ja kanalisatsioonivarustus
Üldist
Piirkonna veevarustuse ja kanaliseerimise aluseks on Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 ning Lohusalu puurkaev-pumpla-
veetöötlusjaama projekt ja teostusjoonised.
Planeeritud torustikud
Detailplaneeringu lahenduse aluseks on:
Lahevesi AS poolt väljastatud vee- ja kanalisatsiooni tingimused LO nr 12 08.06.2017.a. ja
nende kehtivust on AS Lahevesi poolt pikendatud 05.11.2019 (vt. „LISAD”)
Veetorustikud
Planeeritavate kruntide kavandatav veevajadus on 1,2m³/d.
Vesivarustus toimub AS-le Lahevesi, Lohusalu külas, Rannuka tee 9 (29501:001:0239),
kuuluvast 2011.a. rekonstrueeritud puurkaev-pumpla-veetootlusjaamast PRK0000582
Vesivarustus lahendatakse lähtuvalt Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kavast 2019-2030. Ühendused veetrassiga nähakse ette puurkaev-pumplast
väljuvale diam. 110mm veetorustikule hüdrandi suunas (jäävad ka liitumispunktideks).
Käesolevaks ajaks on liitumispunktid Rannika tee 11, 13 ja 15 kinnistute tarbeks välja ehitatud.
Veevarustuseks koostada eraldi projekt peale planeeringu kehtestamist. Selleks võtta
täiendavad tehnilised tingimused.
Kinnistute torustik projekteerida detailplaneeringu alal arvestades veetarbimise kogustega.
Veevarustuse lahendamisel on lähtutud lähtuda põhimõttest, et ühisveevärgiga liituval kinnistul
on üks liitumispunkt ühistorustikust ja üks veemõõdusõlm (AS-l Lahevesi on õigus kontrollida
veenäite). Liitumispunkti näha ette peamaakraan. Hargnemised liitumispunkti ja
veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud. Sulgarmatuurina välisveevõrgul kasutada
kummikiilsiibreid.
Enne liitumispunkti väljaehitamist tuleb AS-ga Lahevesi sõlmida liitumisleping.
Reoveekanalisatsioon
Rannuka tee 13 kinnistu reoveed juhitakse olemasoleva kanalisatsioonitorustikuga krundil Pos 1
olevasse kanalisatsioonikaevu ja edasi Rannuka tee 3 kinnistul olevasse kogumismahutisse.
Krundi Pos.2 kanaliseerimise võimalikud lahendusvariandid: lokaalne 1- kogumismahuti või
biopuhasti ja perspektiivne 2 - ÜVK-ga liitumise võimalusega.
Kõikidel hoonestatud kruntidel on nõue liituda ühiskanalisatsiooni trassiga peale selle rajamist
sinna piirkonda.
Tuletõrjeveevarustus
Tuletõrje veevarustuseks on olemas 1 hüdrant diam. 110mm veetorustikul Rannuka tee 9a
kinnistul planeeritava ala kõrval mis tagab Eesti Standardile EVS812-6:2012/A1:2013 vastava
tulekustutusvee varustuse 10 l/sek 3 tunni jooksul.
Sademevee ärajuhtimine
Sademeveed hajutatakse kruntide haljaspindadel. Vajadusel võib rajada ka lokaalseid
sademevee kogumise alasid või mahuteid katustelt ja sillutatud pindadelt lähtuva sademevee
kogumiseks, mida saab kasutada kastmisveena.
KOOTPLAAN lk 11 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Elektri- ja sidevarustus
Üldist
Rannuka tee 13 ja 15 kinnistute detailplaneering Lohusalu külas, Lääne-Harju vallas krundib
ümber olemasolevad kinnistud, ning annab ehitusõiguse olemasoleva hoone Rannuka tee 13
rekonstrueerimiseks, ning üksikelamu ehitamiseks krundile Rannuka tee 15. Elektrivarustuse
osas, on määratud planeeritava ala arvutuslik elektrikoormus ning antud elektrivarustuse
põhimõtteline lahendus, arvestades osaühing Elektrilevi tehniliste tingimustega
nr337796;19.11.2019.
Sidevarustuse osas, on määratud planeeriava ala sidevajadus ning antud sidevarustuse
põhimõtteline lahendus, arvestades Telia Eesti aktsiaseltsi tehniliste tingimustega nr
33125343;04.12.2019.
Arvutuslik elektrikoormus
Planeeritaval alal asub rekonstrueeritav hoone, milline rekonstrueeritakse üksikelamuks,
suurusega kuni 750 m2. Rekonstrueeritava hoone kütte-ja soojaveevarustus on kavandatud
maasoojuspumba baasil. Üksikelamu teisteks suuremateks elektrienergia tarvititeks on
elektripliit võimsusega kuni 8,5 kW ja sauna elektrikeris võimsusega kuni 6 kW. Teised tarvitid,
ei määra üksikelamu arvutuslikku elektrikoormust, kui mitte arvestada elektriauto
laadimisseadet. Rekonstrueeritava üksikelamu arvutuslik elektrikoormus eeltoodud tingimustel,
on 32 kW ja liitumispunkti kaitse 63 A. Kavandatud uue üksikelamu suurus on 300 m2 suletud
brutopinda. Elamu kütteks- ja soojaveevarustuseks kasutatakse õhk-vesi tüüpi soojuspumpa või
maasoojuspumpa, teisteks suuremateks elektrienergia tarvititeks on elektripliit võimsusega kuni
8,5 kW ja elektrikeris võimsusega kuni 4,5 kW. Üksikelamu arvutuslik elektrikoormus,
eelnimetatud tingimustel, on 19 kW ja liitumispunkti kaitse 32 A. Kuna see üksikelamu saab
ehitusloa peale 01.01.2020, peab ta olema ehitatud nn liginullenergia hoonena. See tähendab,
et hoone või laiemalt krunt on nii elektrienergia tarbija kui ka elektrienergia tootja, kusjuures
elektrienergia tarbimine ja tootmine peab olema ligikaudu tasakaalus. Ainsaks reaalseks
võimaluseks elektrienergiat toota on paigaldada päikesepaneelid. Otstarbekas on
päikesepaneelid paigaldada hoone katusele, soovitavalt integreerituna katusekattesse, sest see
on soodsaim(tasuvusaeg ca 10 a) ja ka arhitektuurselt sobivaim. Päikesepaneelide paigutamisel
lamekatusele on eeliseks see, et paneele on kerge üle vaadata ja hooldada ning paigaldada
need nn õige suunaga, so lõuna suunda paneelide kaldenurgaga ca 40 kraadi horisondi
suhtes. Liginullenergia hoone tähendab seda, et päikesepaneelide poolt kevad- ja suvekuudel
toodetud elektrienergia kogus peab katma maja energiavajaduse ajal kui päikesepaneelid
elektrienergiat ei tooda. Selge on ka see, et sauna elektrikeriste, elektriauto laadimisseadmete
jms kasutamisel on vajalikus koguses elektrienergia tootmine kevad-suvisel perioodil praktiliselt
võimatu või majanduslikult ebaotstarbekas.
Olemasoleva hoone Rannuka tee 13 elektrivarustuseks on ehitatud Laste 10/0,4 kV ala-jaamast
kaks 0,4 kV kaabelliini koos jaotuskilbi nr 32577 JK ja liitumiskilbiga LK Laste. Nimetatud jaotus-
ja liitumiskilp asuvad Rannuka tee 13 juures.
Kavandatud üksikelamu elektrivarustuseks ehitatakse 0,4 kV kaabelliin jaotuskilbist 32577JK
kuni üksikelamu krundi piirile paigaldatava liitumiskilbini.
Kuna nii olemasolevad 0,4 kV kaabelliinid kui ka kavandatud 0,4 kV kaabelliin koos jaotus-ja
liitumiskilpidega asuvad eramaal, on nad servituudivajadusega alad võrgu valdaja, so Elektrilevi
kasuks. Ehitusprojektis, tuleb täpsustada elektrikoormust ning taotleda konkreetsed tehnilised
tingimused Elektrilevilt.
KOOTPLAAN lk 12 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Sidevarustus
Vajalikud side (telekommunikatsiooni) liigid on:
¤ TV programmide vastu vastuvõtt
¤ andmeside (Internet)
¤ telefonside
Nende teenuste kasutamine eeldab liitumist teenusepakkujaga(operaatoriga). Kasutades
mitmete operaatorite poolt pakutavat nn kolmikpaketti, pole vaja sõlmida lepingut iga
teenusepakkujaga eraldi. Reeglina kasutatakse telefonsideks mobiiltelefone, kuid operaatorid
pakuvad nn kolmikpakettides ka lauatelefonteenust.
Olemasoleva hoone Rannuka tee 13 sidevarustuseks on paigaldatud maakaabel koos
sidekapiga LSA-336. Planeeritava üksikelamu sidevarustuseks paigaldatakse sidekaabel
sidekapist LSA-331 kuni kavandatud hooneni. Kavandatud sideliini osad, millised kulgevad
erakinnistutel, on servituudivajadusega alad võrgu valdaja kasuks. Kõik olemasolevate
sideliinide ümberehitusega (vajadusel) seotud kulud katab selle ümberehitust sooviv huvitatud
isik või asutus(firma).
Küttevarustus
Hoonete soojusvarustus on ette nähtud lokaalsed Kavandatud üksikelamute kütteks on
planeeritud õhk-vesi soojuspumbal, maaküttel, puidul või puidugraanulitel põhinev keskküte ja
täiendavaks kütteks soojustsalvestavad puuküttega kaminahjud. Soovitav on kasutada ka
päikesepaneele. Krundi Pos.1 oleval hoone soojavarustus on tagatud maaküttel.
Haljastus ja keskkonnatingimused
Planeeringuala lõuna poolne osa on kaetud männimetsaga, põhjapoolne ala on kõrghaljastatud
üksikute puudega, milleks on peamiselt männid. Võimalikult suure metsaala säilitamiseks on
uute kavandatud elamumaade kruntide hoonestusalad planeeritud looduslikele lagendikele
nõlvapealsel alal. Rannuka 13 kinnistul säilib olemasolev hoone mis rekonstrueeritakse.
Raie on vajadusel lubatud otseselt ehitustegevusele ette jäävatele puudele ning halvas
seisukorras olevale kõrghaljastusele. Krunt pos nr 1 on hoonestatud ning täiendavat raie
vajadust ei ole. Pos nr 2 hoonestusalal puudub kõrghaljastus. Kõigi ehitiste rajamise käigus
tuleb vältida mehaaniliste vigastuste tekitamist nendele puittaimedele, mida on võimalik
säilitada. Ehitustööde tegemisel tuleb hoonete ümber määratleda ehitustsooni suurus, millest
väljaspool ei ole lubatud mehhanismide liikumine ega ehitusmaterjalide ladustamine.
Ehitustöödel on kohustus vältida säilitavate puude alumiste okste, juurestiku ja puutüve
vigastamist. Oluliste üksikpuude puhul tuleb tüvi vajadusel kaitsta ajutise piirdega, kui piiret ei
ole võimalik paigaldada, siis vooderdada puu tüvi plankudega. Vältimaks okste rebenemist,
tuleks lõigata puudelt ära alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi võra
ühepoolseks kärpida. Iga elamukrundi täpne haljastus ja heakord tuleb lahendada vastavalt
kehtivatele seadustele ja normidele ja valla heakorra eeskirjade kohaselt. Põhimõtteline
KOOTPLAAN lk 13 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
haljastuslahendus tuleb esitada koos hoone ehitusprojektiga. Kui on plaanis haljastust
täiendada, siis võiks suurendada ala atraktiivsust selle liigirohkemaks muutmise abil.
Viia läbi haljastuse saneerimine vastavalt allpooltoodud soovitustele.
Alal tuleb sanitaarraide käigus eemaldada haljastusliku väärtuse kaotanud ja kuivanud
isendid. Haljastuslikult väheväärtuslikud puittaimed võib likvideerida. Oluline on neid
likvideerida nendes kohtades, kus puud kasvavad tihedamalt koos ning väheväärtuslike
puittaimede likvideerimine annaks väärtuslikematele puudele rohkem kasvuruumi ja valgust.
Elamumaal tuleb puude raideks koostada dendroloogiline hinnang.
Elamute õuealadel teha puude regulaarset võrade hoolduslõikust, saagides ära kuivanud
oksad.
Ehitusõigusega kruntidel mistahes kaevetööde teostamisel tuleb kindlasti arvestada
allesjäetava puu juurte ulatusega, et neid mitte vigastada. Puude raieks tiheasustustatud
mittemetsamaadel on vajalik taotleda Lääne-Harju vallavalitsuselt raieluba. Raieloa
saamiseks peab esitama raieloa taotluse. Metsamaa sihtotstarbega maaüksustele väljastab
raielube Keskkonnaameti Harju-, Järva-, Rapla regiooni Harju kontori metsanduse spetsialist.
Olmejäätmete konteinerite asukohad nähakse ette elamukruntide hoonete projekteerimisel
vastavalt projekteeritavate hoonete asendiplaanilisele lahendusele sissesõidutee lähedusse
kõvakattega alusele. Elamukruntidele nähakse ette tekkinud biolagunevate jäätmete
komposteerimine . Jäätmete vedu peab toimuma vastavat luba või litsentsi omava ettevõttega
sõlmitava lepingu alusel ning jäätmekäitlus peab vastama kõigile Lääne-Harju Valla
jäätmehoolduseeskirjas esitatud nõuetele.
Ehituste alla jääv kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva
kasvupinnase kasutamine tuleb anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale ettevõttele.
Mullatööde käigus tuleb tagada allesjäävate puude ümbruses olemasoleva maapinna
kõrgusarvude säilimine, lähiümbruse maapinna täitmisel kasutada pinnase õhutamise
võtteid (dreenimine).
Hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja selle
lokaalsele tootmisele. Hoonete kütmisel kasutada keskkonnasõbralikumaid kütteviise:
puuküte, pelletiküte, maaküte, päikeseenergial küte, elektriküte. Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ütleb, et pärast
31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Vastavalt direktiivile
on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded valitsuse määrusega nr68
Energiatõhususe miinimumnõuded (Vabariigi valitsus 30.08.2012)
Rajatised ja inventar
Hoonestatavate kruntide Pos. 1 ja Pos.2 vajadusel rajatavad piirded kirde ja loodepoolsel piiril -
võrkpiire hekiga, metall- või puitpiire (max h=1,5m) . Piirete läbipaistmatu osa kõrgus
maapinnast lubatud max 30cm. Piirded ei ole kohustuslikud. Kruntidel Pos.1 ja Pos.2 olev
nõlvapealne ala, nõlv ja nõlvaalune ala krundil Pos.3 peavad jääma ühtseks terviklikuks
metsaalaks. Maatulundusmaa sihtotstarbega krundile Pos.3 piirdeaeda ei ole planeeritud.
Vajadusel rajatavate piirete asukoht vt. PÕHIJOONIS.
KOOTPLAAN lk 14 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Kuritegevusriskide vähendamine planeeringus
Kuritegevusriske on võimalik vähendada kruntide piiritlemisel aiaga ja turvafirma teenuse
kasutamisel. Kolme lähestikuse elamu paiknemine loob eeldused kuritegevuse vähendamiseks
tänu otsesele naabrivalvele.
Hoonete projekteerimisel vältida kergelt lõhutavate ja kergelt süüdatavate materjalide
kasutamist. Välisviimistluses kasutada heledaid värvitoone ja materjale.
Hoonete sissepääsudele valgustuse rajamine, samuti ka aiavalgustuse (kas pidevalt põlevad
või liikumisanduritega lambid) rajamine hoonete tagaküljele.
Hoonete valmimisest alates tagada krundil pidev heakord, et oleks tunnetatav hoolitsus
keskkonna eest. Kõik lõhutud või katki läinud rajatised jne tuleks koheselt uuendada või
parandada.
Nimetatud abinõud peaksid tõstma piirkonnas liikuvate inimeste turvalisust ning
minimaliseerima vargusi, kallaletunge ja vandalismi.
Tuleohutus
Tuletõrje veevarustuseks on olemas 1 hüdrant diam. 110mm veetorustikul Rannuka tee 9a
kinnistul planeeritava ala kõrval ja tagab Eesti Standardile EVS812-6:2012/A1:2013 vastava
tulekustutusvee varustuse 10 l/sek 3 tunni jooksul. Tulekustutuseks on juurdepääs Laulasmaa-
Lohusalu teelt Vainu tee ja Ranniku tee kaudu. Teede sõidutee laiused on ca 3,5-4,4m.
Tuleohutuse üldnõuded: Tuleohutuse seadus jõustunud 01.09.2010 (RT I 2010, 24, 116 ja RT
I 30.12.2011, 39); Päästeseadus jõustunud 01.09.2010 (RT I 2010, 24, 115); EVS 812-7:2018-
Ehitiste tuleohutus. Osa7: „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded”. Ehitiste vahelised kujad
vastavalt Siseministri 07. 04 2017. a määrusele nr 17. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (hetkel kehtiv redaktsioon 03.12.2018)
§ 22 Tule leviku takistamine:
(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima
nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. (2) Hoonetevaheline kuja peab
olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule
levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. (3)
Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes
2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui
sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete
puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis
peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. (5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe
ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:
1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;
2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.
Planeeringus on tagatud naaberkruntide ehitusala piiride vaheline kaugus 8m. Hoonete
minimaalne tulepüsivusklass detailplaneeringus on TP3. Hoonete tuleohutusklass määratakse
KOOTPLAAN lk 15 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
hoonete projektides sõltuvalt tegelikust tulekaitsetasemest, hoone kõrgusest, pindalast ja
kasutusotstarbest.
Radoonirisk
Planeeritav ala asub normaalse radoonisisaldusega pinnasel. Hoone projekteerimisel arvestatda
Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes” Harjumaa pinnase radooniriskide kaart näitab, et planeeritav ala asub
normaalse radoonisisaldusega pinnasega alal (10Bq/m³ - 30Bq/m³.
Vastavalt EVS 840:2017 “Sisekliima“ peab hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine
radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³. Ruumiõhu radoonisisalduse piirnormi
200 Bq/m³ ületamise vältimiseks tuleb hoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EVS
840:2017 esitatud pinnase radoonisisalduse klassifikatsioonist ning radooni hoonesse sattumise
vältimiseks kasutatavastest meetmetest.
Väljavõte Eesti geoloogiakeskuse HARJUMAA PINNASE RADOONIRISKI KAART
KOOTPLAAN lk 16 / 17
Rannuka 13 ja 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering töö nr. H-181-17
Kitsendused ja servituudid
Planeeritud kruntidel Pos.1, Pos.2 ja Pos.3 on järgmised kitsendused: Kallasrada 10m; mere
ranna veekaitsevöönd 20m; mere ranna ehituskeeluvöönd tiheasustusalal 50m; mere ranna
piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd metsamaal 200m; Lähtuvalt planeeringu lahendusest on
määratud krundile Pos.1 juurdepääsuservituudi vajadusega ala krundi Pos.2 kasuks suurusega
245m². Juurdepääsuservituudi laius on vähemalt 3,5m. Tehnovõrkude servituutide vajadus
krundile Pos.1: veetorustikule 4m, kanalisatsioonitorustikule 4m, elektrikaablile 2m ja
sidekaablile 2m krundi Pos.2 või võrguvaldaja kasuks.
Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Hoonete ehituslubade väljastamise
eelduseks on planeeringualal eelnevalt välja ehitatud planeeritud tehnovõrgud ning seatud
detailplaneeringuga kõik ettenähtud servituudid.
1. Huvitatud isikul tuleb tagada Detailplaneeringuga määratud maaüksuste jagamine/ liitmine,
kruntide väljamõõtmine ühe aasta jooksul Detailplaneeringu kehtestamisest arvates,
katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse
otstarbele. Maakorralduslikud toimingud lõpevad katastriüksuste kinnistamisega;
2. Detailplaneeringu järgsete servituutide seadmine;
3. Huvitatud isikul tuleb tagada Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri
väljaehitamine viie aasta jooksul Detailplaneeringu kehtestamisest arvates detailplaneeringu
realiseerimisest huvitatud isiku finanteerimisel.
4. Huvitatud isikul tuleb taodelda tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehnilised tingimused ja
ehitusload;
5. Huvitatud isikul tuleb Detailplaneeringu kohaste hoonete ehitamiseks koostada ehitusprojektid,
taodelda ning saada ehitusload;
6. Huvitatud isikul tuleb taodelda ja saada hoonete kasutusload;
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude
hüvitamine
Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tagada tuleb, et
planeeritud ehitustegevus ei kahjustaks kolmandate osapoolte õigusi või kitsendaks
naaberkruntide kasutamise võimalusi (haljastuse kahjustamine, sademevete juhtimine
naaberkinnistutele jne.) nii ehitamise kui ka ehitiste kasutamise käigus. Kui planeeritava
tegevusega kahju tekitatakse, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud kinnistu igakordne
omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed,
haljastus, tehnovõrgud või ebamõistlikult pikk aeg tee või tänava kinnihoidmisel).
KOOTPLAAN lk 17 / 17
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 14.10.2021 17:42
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Rannuka tee 13 ja Rannuka tee 15 kinnistu detailplaneeringu
täiendav esitamine heakskiitmiseks
TereLääne-Harju Vallavalitsus edastab 12.10.2021 kirja nr 6-1/37-
27.LugupidamisegaLääne-Harju Vallavalitsus