dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Lõpparuande edastamine

Rahandusministeerium · 18. oktoober 2021
Viit
1.3-3.1/7264
Registreeritud
18. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus, Merike Saks, Maksu- ja Tolliamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.3 KONTROLL JA AUDITEERIMINE
Sari
1.3-3.1 Siseauditi lõpparuanded (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.3-3.1/2021
Vastutaja
Mariliis Laula (Rahandusministeerium, Siseauditi osakond)

Failid

  • 📎1.3-3.17264 18.10.2021 Väljaminev kiri.asice471 KB

Sisu (failidest)

Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevus riigihangete korraldamisel - järelaudit Audit nr A03 /20 21 / RTK Lõpparuanne 18.10 .2021 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISUKORD PAGEREF _Toc81814739 \h 2 A-OSA PAGEREF _Toc81814740 \h 3 1. Auditi iseloomustus PAGEREF _Toc81814741 \h 3 2. Tähelepanekute olulisuse määramine PAGEREF _Toc81814742 \h 3 3. Lühiülevaade PAGEREF _Toc81814743 \h 4 B-OSA PAGEREF _Toc81814744 \h 6 TÄHELEPANEKUD PAGEREF _Toc81814745 \h 6 Oluline tähelepanek 1.1 – Hankeplaani sisendi kogumine tekitab ebamõistlikku halduskoormust PAGEREF _Toc81814746 \h 6 Oluline tähelepanek 1.2 – RHO ei täitnud oma kohustust koostada tellijatele enne uue hankeplaani kinnitamist eelmise aasta hankeplaani täitmise analüüs PAGEREF _Toc81814747 \h 8 Oluline tähelepanek 2.1 – RM õigustalituse juristide tegevused riigihangete läbiviimisel on toimemudelis ja RM hankekorras kirjeldatud puudulikult. RM ei ole SAO soovitusi rakendanud ja hankekorda uuendanud. PAGEREF _Toc81814748 \h 9 Väheoluline tähelepanek 2.2 – Hankelepingu lõppemise ja raamlepingute alusel sõlmitud lepingute info edastamine RHO-le on toimemudelis ja hankekordades vastuoluliselt kajastatud PAGEREF _Toc81814749 \h 11 Väheoluline tähelepanek 2.3 – MTA hankekorras on hangetega seotud asutusesisesed tegevused kirjeldamata PAGEREF _Toc81814750 \h 12 Positiivne tähelepanek 3.1 – RTK riigihangete osakonna töökorraldus riigihangete korraldamisel on optimaalne ja tõhus ning tagab riigihangete seaduspärase ja õigeaegse läbiviimise. PAGEREF _Toc81814751 \h 13 Lisa 1 PAGEREF _Toc81814752 \h 14 A- OSA Auditi iseloomustus Auditi läbiviimise alus Rahandusministeeriumi siseauditi osakonna 20 21 . a tööplaan (kinnitatud rahandusministri ja riigihalduse ministri 19.04 .20 21 käskkirjaga nr 72 ). Auditi eesmärk Anda arvamus Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi: RTK) töökorraldusele riigihangete valdkonnas, riigihangete planeerimisele ja R ahandusministeeriumi valitsemisala riigihangete toimemudelile – järelaudit 2018. aasta auditile nr A07/2018/RTK. Auditi läbiviija(d) Auditi viis läbi SAO siseaudiitor Mariliis Laula . Auditi eest vastutav isik on SAO juhataja Gert Schultz. Auditi toimingute läbiviimise aeg Audit viidi läbi ajavahemikul 11.05.2021 kuni 06.09.2021 . a . Auditi ulatus Auditi käigus hinnat i : 2018. aasta auditis nr A07/2018/RTK tehtud soovituste rakendamist; Riigihangete korraldamise standardtoimemudelit ja RTK, RM ja MTA hankekordasid; Hankeplaani täitmist; RTK riigihangete osakonna töökorraldust; Auditi raames ei hinnat ud riigihangetealaste koolituste korraldamist. Läbiviidud auditi toimingud Auditi eesmärgi saavutamiseks viis audiitor läbi järgmised toimingud: Analüüsit i asutuste hankekordasid ja uuendatud toimemudelit; Intervjueerit i RHO töötajaid ja teenindavate asutuste kontaktisikuid; Testit i riigihangete toimemudeli toimimist riigihangete registris; Hinnat i riigihangete valdkonna töökorraldust Auditeerimise standardid Rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse (IIA) standardid T ähelepanekute olulisuse määramine Tähelepaneku olulisus Risk Riski maandamine Oluline on kõrge ilmnemise tõenäosusega või võib omada negatiivset mõju organisatsiooni tegevusele ja/või eelarvele, kui sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja/või sarnased eksimused hakkavad korduma järgneva 6 kuu kuni 1 aasta jooksul Väheoluline realiseerumine on vähetõenäoline protsessi tõhustamine; kvaliteedi parandamine Positiivne tähelepanek positiivne hinnang ja tunnustus valdkonna korraldusele; tõhusale tegevusele; toob välja parima praktika Hinnangu andmisel on lähtutud 4-astmelisest skaalast, mis põhineb rahvusvahelise ühingu IIA (Institute of Internal Auditors) tegevussuunisel „Siseaudiitori arvamuse koostamine ja avaldamine“. Arvamuse andmise alusena kasutatud hindamiskriteeriumid on RM juhtkond heaks kiitnud: Hinnang Sisekontrolli - meetmed Riskid Jääkriski tase Juhtkonna tegevus mõjus on adekvaatsed, sobivad ja mõjusad on juhitud madal puudub oluline vajadus, kuid parendused võivad olla võimalikud parendamist vajav tuvastatud ükskikud kontrollinõrkused on juhitud madal kuni keskmine mõningane vajadus tegutsemiseks oluliselt parandamist vajav tuvastatud mitmed kontrollinõrkused ei ole juhitud keskmine kuni kõrge vajadus oluliseks ja erandjuhul kiireloomuliseks tegutsemiseks mitterahuldav ei ole adekvaatsed, sobivad ja mõjusad ei ole juhitud kõrge vajadus oluliseks ja üldjuhul kiireloomuliseks tegutsemiseks L ühiülevaade RTK on valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste riigihangete korraldamisel vabatahtlik keskne hankija ( Vabariigi Valitsuse korraldus , jõustus 2017. a ). Vabatahtliku keskse hankimise raames on asutustel võimalus tellida RTK-lt riigihangete korraldamise tugiteenust (edaspidi teenus ), mille osutamise tingimused, ulatus ja kulude hüvitamine lepitakse kokku RTK ning asutuse vahel sõlmitavas kokkuleppes. RTK osutab kokkuleppe alusel teenuseid järgmiste le asutuste le : Justiitsministeeriumile ja kõikidele Justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele, Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustele, Rahandusministeeriumile ja kõikidele Rahandusministeeriumi valitsemisala asutustele, Sotsiaalministeeriumile ja selle valitsemisala asutustele: Terviseamet, Ravimiamet, Tervise ja Heaolu Info süsteemide Keskus, Soolise võrdõiguslikkuse ja v õrdse kohtlemise volinik , Sotsiaalkindlustusamet ning Tööinspektsioon , Riigikantseleile , Sihtasutustele: SA Kutsekoda ja SA Eesti Teadusagentuur , SA Rahvusvahelise Koostöö Keskus RTK ülesandeks on muuhulgas koondada teenindatavate asutuste hankevajadused ühtseks hankeplaaniks, selgitada välja sarnase objektiga riigihanked ning korraldada võimalusel nii ühishankeid, kui ka keskseid riigihankeid. RTK lähtub teenuse osutamisel riigihangete seadusest, RTK riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korrast ning asutuse ja RTK vahel sõlmitud kokkuleppest. Riigihangete korraldamise teenuse osutamisega tegeleb RTK riigihangete osakond (edaspidi RHO) . RM SAO auditeeris 2018. aastal RTK tegevust riigihangete korraldamisel. Käesoleva auditi raames hinnati a udit is nr A0 7/2018/RTK „ RTK tegevus riigihangete korraldamisel “ toodud tähelepanekute ja soovituste rakendamist. KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi eesmärgiks oli a nda arvamus RTK töökorraldusele riigihangete valdkonnas, riigihangete planeerimisele ja riigihangete standard toimemudeli toimimisele . Hinnangu andmisel tuginesid SAO audiitorid toimingute käigus kogutud tõendusmaterjalidele, sh intervjuudele ja auditi tulemusena tehtud tähelepanekutele. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 2018. a lõpus/2019. a alguses läbi viidud auditi nr A0 7/2018/RTK käigus jõudis SAO järeldusele, et r iigihangete korraldamisega seonduvad tegevused olid olulist parendamist vajavad . Auditi käigus tehti 10 olulist tähelepanekut. Käesoleva a uditi käigus selgus, et suurem osa tehtud soovitustest on rakendatud, osalisel t on soovituste mitterakendamist ka põhjenda tud, üksikud soovitused olid täitmata , vt Lisa 1 . Auditi nr A07/2018/RTK käigus tegi SAO toimemudeli muutmisega seoses 7 olulist tähelepanekut. Toimemudelit on uuendatud ja toimemudeliga seotud soovitused on suures osas täidetud. Osade soovituste mitterakendamist on SAO-le ka põhjendatud. Üheks SAO poolt tehtud soovituseks eelmises auditis oli hankevaldkonna eest vastutava isiku määramine RM-is. RM seisukohalt peaks hankevaldkonna eest tervikuna vastutama RTK, kuna RM ei saa hankeprotsessi kuidagi mõjutada ja selle õnnestumisele kaasa aidata, kogu protsess on üle antud RTK-le. RTK on seisukohal, et nemad ei saa kogu protsessi kui terviku eest vastutada, kuna RTK vastutab ainult hanke läbiviimise eest. Hangete planeerimine vastavalt vajadusele ja rahastusele on tellija asutuse kontrolli all ning samuti ei saa RTK sundida tellijat õigeaegselt lähteülesannet esitama ja hankega töösse tulema. Lisaks on ka lepingu sõlmimine ja täitmine tellija vastutusalas ja RTK ei saa seda kontrollida ega mõjutada. Uuendatud toimemudelis on osapoolte rolle täpsemalt kirjeldatud, kuid vastutust protsessi kui terviku eest täiendavalt määratletud ei ole. Auditi nr A0 7/2018/RTK käigus jõudis SAO järeldusele, et hankeplaani koostamise protsess ei toimi ja hankeplaanid on ebatäpsed ning annavad avalikkusele valet informatsiooni. Üheks olulisemaks soovituseks , mille täitmine aitas kaasa riigihangete korraldamise teenuse para nemisele , oli hankeplaani sisendi esitamise tähtaja hilisemaks muutmine . Selle tulemusena on hankeplaani koostamine muutunud efektiivsemaks, kuna uus sisendi esitamise tähtaeg on andnud võimaluse kinnitada eelnevalt asutuse eelarved, mistõttu on hankeid võimalik paremini planeerida. Muudatuse tulemusena s isaldab hankeplaan hankeid, mille jaoks on eelarvetest rahalised vahendid leitud ja kinnitatud ning mille toimumises ollakse veendunud . Hankeplaan on muutunud täpsemaks, kuid sellest hoolimata tuleb asutuste töökorraldusest tulenevalt ja poliitiliste suundade muutustega seoses endiselt ette hangete ärajäämist ja plaaniväliseid hankeid, mis on paratamatu. Samas on hankeplaani koostamise protsessis endiselt mõningaid probleeme ja parendamine on vaja lik , sellest on kirjutatud käesoleva aruande projekti p-s 1 . O lulist mõju kogu riigihangete teenuse toimimisele on avaldanud RTK riigihangete osakonna töökorralduse toimimise paranemine – juurde on värvatud täiendavat tööjõudu, töökoormus on normaliseerunud (kuid endiselt suur) ja rakendatud on ka hankespetsialistide spetsialiseerumist, st hankeüksused teenindavaid kindlaid asutusi, mis on kaasa toonud kompetentsi tõusu ja kommunikatsiooni paranemise. See avaldub ka tellijate rahulolu tõusus. Auditi käigus soovitas SAO toimemudelit täiendada ka nõustamise, väikeostude, vaidluste ja erandlike olukordade osas. Kõikides valdkondades on toimemudelit täiendatud. Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et riigihangete korraldamise valdkonna sisekontrollisüsteem toimib, kuid mõningad parandused on siiski vajalikud . A uditi käigus tehti järgmised olulised tähelepanekud: Oluline tähelepanek nr 1.1 – Hankeplaani sisendi kogumine tekitab ebamõistlikku halduskoormust . Oluline tähelepanek nr 1.2 – RHO ei täitnud oma kohustust koostada tellijatele enne uue hankeplaani kinnitamist eelmise aasta hankeplaani täitmise analüüs . Oluline tähelepanek nr 2.1 – RM õigustalituse juristide tegevused riigihangete läbiviimisel on toimemudelis ja RM hankekorras kirjeldatud puudulikult. RM ei ole SAO soovitusi rakendanud ja hankekorda uuendanud. Lisaks on aruande B-osas toodud auditi tulemusena tehtud väheoluli sed tähelepanek ud ja soovitus ed . Auditi töörühm tänab RTK , MTA ja RM töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. B -OSA TÄHELEPANEKUD 1 . Hankeplaan Auditi nr A07/2018/RTK käigus tegime hankeplaaniga seonduvalt 2 olulist tähelepanekut, kus tõime välja mitmeid puuduseid ja soovitasime hankeplaani sisendi kogumise protsess ümber korraldada. Peamiseks probleemiks oli hankeplaani ebatäpsus: sisend tuli esitada ajal, milla l eelarved ei olnud veel kinnitatud, seega ei saanud ka hanke läbiviimiseks olemasolevates rahalistes vahendites kindlust olla. Samuti oli toimemudelis juhis, et hankeplaani lisatakse pigem rohkem hankeid kui vähem, sh ka need hanked, mille vajalikkuses ei olda täiesti kindlad. Selle tulemusena muutus hankeplaan aasta jooksul nii palju, et esialgne hankeplaan enam sisuliselt ei kehtinud. Soovitasime ka kaaluda hankeplaani kinnitamist 2x aastas, et saavutada täpsem hankeplaan, kuid RTK leidis, et see on ebamõistlik, arvestades hankeplaani sisendi kogumise ja plaani koostamise halduskoormust ja ajakulu. Kuna hanked lisanduvad plaani jooksvalt, et muudaks plaani kinnitamine 2x aastas hankeprotsessi läbipaistvust. Leiti, et hankeplaani sisendi esitamine hiljem, st ajal, kui eelarved on juba kinnitatud, aitab muuta ka plaani täpsemaks. Toimemudelit on uuendatud ja hankeplaani sisend es itatakse nüüd jaanuaris, kui eelarved on kinnitatud, mistõttu esitatakse hankeplaani ainult need hanked, mille toimumises ollakse kindlad ja mille jaoks on rahastamisallikas olemas. H ankeplaani sisendi kvaliteet paranenud ja hankeplaan täpsem, plaaniväliseid hankeid ja hang ete ärajäämist esineb vähem . Koroonaviiruse levikuga seotud eriolukorra tõttu oli 2020. aastal plaaniväliste hangete osakaal suurem kui tavaliselt - soetati isikukaitsevahendeid. Kogu RTK hankeplaanist moodustasid plaanivälised hanked siiski vaid 25% , 2017. a oli see osakaal 35% . Hankeplaani koostamine on endiselt aeganõudev, mõningad parendused on vajalikud ( Hinnang – parendamist vajav ) . Oluline tähelepanek 1.1 – Hankeplaani sisendi kogumine tekitab ebamõistlikku halduskoormust Eelmise auditi käigus andsid audiitorid soovituse korraldada hankeplaani koostamise protsess ümber. Osaliselt seda tehti, toimemudelis muudeti sisendi esitamise tähtaeg hilisemaks ja see aitas hankeplaani täpsust parandada . Hankeplaani sisendi kogumise protsess algab vastavalt toimemudelile RTK poolt asutustele hankeplaani sisendi päringu saatmisega novembris. Asutuste sees annavad hankeplaani sisendi üldjuhul kõik osakonnad, RM-is tehakse seda DHS Delta kaudu. Selle protsessi koordineerimine on asutuse kontaktisikule koormav ja toob kaasa ebamõistlikult suure halduskoormuse. RM-i hinnangul peaks kogu hankeplaani sisendi kogumise protsessi koordineerima ja selle eest vastutama RTK. RM ühisosakonna õigustalituse (edaspidi: ÕT) roll on hetkel lihtsalt info vahendamine sisuosakondade ja RTK vahel. ÕT hinnangul ei olnud tsentraliseerimise eesmärgiks see, et majasisesed kontaktisikud jäävad alles, vaid RTK peaks hankevaldkonda tervikuna koordineerima ning selle eest vastutama. RTK on omakorda selgitanud , et hankeplaani koostamisel tuleb arvesse võtta, et igal asutusel on erinev arv isikuid, kes sisendit annavad (nt osakonnajuhatajad, väiksemate üksuste juhid, erinevad projektijuhid jne). Seda, kellele asutusesiseselt hankeplaani sisendi küsimine saata, teavad vaid asutused ise. Tööjõu voolavusega seotud muudatused ei jõua alati RTK-sse õigeaegselt. Igast asutusest on 1 kontaktisik, kellega RHO hangete teemadel suhtleb ja vahel unustatakse ka selle inimese lahkumisest RHO-d teavitada. Kui keegi need nimekirjad ka kokku paneks ja RTK-le edastaks, siis on väga suur oht, et lõpuks ikkagi vajalik info õigete inimesteni asutuses ei jõua ja osa sisendit võib jääda seetõttu hankeplaani andmata. Seega on RTK hinnangul väga keeruline see roll täna RTK-sse tuua nii, et kvaliteet hankeplaani sisendi osas ei langeks. Audiitorid leiavad, et tellijapoolse kontaktisiku roll on toimemudelis selgelt paika pandud ja arvestades RHO poolt teenindavate asutuste hulka (40 asutust), ei oleks mõeldav, et RTK tegeleks asutuste siseselt hankeplaani sisendi koordineerimisega. Ka eelmise auditi käigus andsime soovituse RM-il koordineerida asutuse s isest hankeplaani sisendi kogumise protsess i , kuna nii saab kõige paremini arvesse võtta asutuse põhivajadusi ja e ripärasid (vt tähelepanek nr 2.1 ). Toimemudeli kohaselt on RHO ülesandeks koostöös tellijaga arendada riigihangete teenuse kvaliteeti, vähendada tellija ja RHO vahelist dubleerimist ja bürokraatiat, võttes vajadusel kasutusele toimingute lihtsustamiseks infotehnoloogilised võimalused. Hankeplaani sisendi kogumise ajakulu ja halduskoormuse tõttu on arutlusel olnud erinevaid alternatiive praegusel viisil hankeplaani sisendi kogumisele. Katsetatud on nii PlanPro-d kui ka Kontorit. SAO hinnangul oleks kõige mõistlikum lahendus RHR-is kasutusele võtta hankeplaani koostamise moodul. RM-is on sellega seoses juba eelanalüüs tehtud, kuid projekt ei läbinud 2019. a SF eelhindamise vooru - projekt ei leidnud toetamist, kuna pole hädavajalik. RM riigihangete ja riigiabi osakonnalt saadud info kohaselt ootab see oma aega, järgmisel aastal tegeletakse uute hanke teatevormide arendamisega, võimalik, et proovitakse uuesti hankeplaani jaoks rahastust taotleda . Tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega hankeplaani koostamisel saaks vähendada nii RTK kui ka tellija asutuste halduskoormust. Risk: Hankeplaani koostamine päringute saatmisega 40-le asutusele, kus omakorda kogutakse sisendit väga paljudelt isikutelt , tekitab suurt halduskoormust ja eksisteerib oht, et tellijate hankevajadused ei saa kõik hankeplaani õigeaegselt lisatud. Soovitus: Soovitame RM-il koostöös RTK-ga analüüsida, kas ja milliseid tehnoloogilisi lahendusi oleks võimalik hankeplaani koostamiseks kasutusele võtta, eesmärgiga vähendada kõikidele osapooltele hankeplaani sisendi kogumisega kaasnevat halduskoormust. RTK kommentaar: Püüame leida mugavamat tehnoloogilist lahendust hankeplaani koostamiseks ning loodame, et Rahandusministeerium suudab lahendada hankeplaani koostamise teema üleriigiliselt, arendades välja hankeplaani koostamise mooduli riigihangete registri juurde. RM kommentaar: Nõustume sellega, et praegune lahendus , kus info kogumine toimub Exceli kaudu 40 asutuselt, ei ole tõhus ning vaja on võtta kasutusele hankijate vajadusega arvestav infotehnoloogiline lahendus . Jääme endiselt enda seisukoha juurde, et kogu hanke elukaare eest (sh hankeplaani sisendi kogumise) peaks vastutama ja seda koordineerima see astus (antud juhul RTK ), kes korraldab hankeid. Hanke sisendi esitamine, planeerimine ja läbiviimine ning täimise kontrollimine on üks tervik. Leiame, et auditi poolt antud hinnang – „ ei oleks mõeldav, et RTK tegeleks asutuste siseselt hankeplaani sisendi koordineerimisega “, on põhjendamata ning ei aita kaasa dubleerimise ja bürokraatia vähenemisele ning tõhusate infotehnoloogilistele võimaluste leidmisele . RTK on hinnanud sisendi kogumist nende poolt keeruliseks. Leiame, et töötava lahenduse leidmine mitme asutuse puhul on keeruline, kuid mitte võimatu. RM ühisosakonna õigustalitus teenindab samuti kolme asutust (lisaks RM-ile ka Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi) ning suudab hankeplaani sisendi kogumist koordineerida. Praeguse lahenduse puhul täidab RM ühisosakonna õigustalitus sisendi esitaja ja RTK kontaktisiku vahel vahendaja rolli . Asutuses tekkivate küsimuste korral (nt hanke osadeks jagamise lubatavuse, menetlusliigi valiku või hanke ajaraami kohta) küsitakse vajalik info RTK-lt või suunatakse RTK poole. RM ühisosakonna õigustalitusel ei ole ka õigust otsustada, milliseid hankeid ja millal tehakse, vaid seda otsustab RTK koostöös sisendi esitajaga. Selline lahendus ei ole riigi vaates mõistlik ja tõhus ning tuleb leida mudel, mis on vastavuses teenuse üle viimise eesmärgiga. Mis puutub auditi väitesse (vt kokkuvõte auditi tulemusest, lk 5, kolmas lõik), et RTK-l ei ole võimalik sundida lähteülesannet esitama, siis ei ole võimalik seda teha ka RM ühisosakonna õigustalitusel. Probleemide esinemisel teavitatakse sellest asutuse juhtkonda, kes vajadusel saab võtta kasutusele asjakohased meetmed. Seda on võimalik teha ka RTK-l. Me ei saa rääkida innovatsioonist ja teenuse kvaliteedi arendamisest, kui keerulisema juhtumi korral loobume uute töötavate ja tõhusate lahenduste otsimisest ning jätkame viisil, mis on mugav teenuse osutajale, mitte teenuse kasutajale. Teenus viidi RTK-sse eesmärgiga leida kokkuhoiu ja tõhustamise kohti . Kui ühe isiku asemel täidavad pärast teenuse üleandmist sama ülesannet kaks isikut (RTK kontaktisik ja asutuse kontaktisik; RTK jurist, asutuse jurist jne), tõstab see kokkuvõttes töövõtete arvu ning teeb teenuse kallimaks ja ebatõhusaks. See aga ei täida teenuse üleandmise eesmärki. Ühtlasi selline mudel, kus mitu inimest tegelevad sama ülesandega, suurendab dubleerimist ja segadust ning hajutab vastutust. Kompetentsikeskuse eeliseks on võimalus näha parimaid praktikaid ja keskselt välja mõelda hankija vajadustele vastav ühtne, (tehniliselt) tõhus ja kiire lahendus (platvorm) , mis võimaldab koguda vajalikku sisendit (nt luua SAPi juurde vastav funktsioon, kuivõrd hanked on seotud eelarveliste vahendite ja eeldatavate maksumustega, luua riigihangete registrisse täiendav moodul vms). Sellisel juhul annab tsentraliseeritud teenuse mudel kokkuhoiu efekti. Seega tuleks hankeplaani sisendi kogumise kohustus selgesõnaliselt seada RTK kohustuseks . Asutuse kontaktisikuga saab vajadusel üle täpsustada, kelle poole tuleks sisendi kogumiseks pöörduda, kuid ülejäänud suhtlemine peaks toimuma RTK ja sisendi andjate vahel. Seetõttu on oluline välja töötada ühetaoline süsteem, mis oleks võimalikult automaatne ja välistaks maksimaalselt vigade tekkimise. Asutuse kontaktisiku roll peaks olema eelkõige RTK-d toetada, mitte tema eest ülesannet täita. Tulevikuvaade peaks olema, et teenindavatest asutustest kaovad ära valdkonna kontaktisikud ning RTK kontaktisik täidab ise seda (valdkonna juhi) rolli st on lüli RTK ja asutuse vahel. RTK peaks olema asutustele nähtav ja kättesaadav, peaks olema kursis ministeeriumi valitsemisalade eesmärkide ja prioriteetidega ning olema ministeeriumite osaks. SAO täiendav kommentaar: Soovitasime hankeplaani sisendi kogumiseks tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu just seetõttu, et vähendada bürokraatiat ja dubleerimist, mis tooks omakorda kaasa ka RM õigustalituse koormuse vähen e mise, kuna sellisel juhul ei oleks vaja RTK poolt saadetavat hankeplaani sisendi päringut enam asutuse siseselt vahendada ning sisendiandjad saaksid sisendi esitada otse RTK-le . SAO ei näe võimalust, kuidas RTK kontaktisik saaks teenindatavas asutuses luua lisandväärtust hankeplaani sisendi andmisel. Arvestades RTK poolt teenindatavate asutuste hulka, tuleks sellise töökorralduse rakendamiseks värvata täiendavalt inimesi juurde, mis samuti ei ühtiks kokkuhoiu ja tõhustamise eesmärgiga. Lisaks ei ole mõeldav , et RTK hakkaks RM-is hankeid planeerima – hankevajadused ei saa tulla hankemenetlusi läbiviiva lt asutuse lt, vaid asutus peab planeerimisega ise tegelema , vastavalt asutuse vajadusele. On loogiline, et asutus esitab hankevajadused hankemenetlusi korraldavale asutusele. Oleme nõus, et eelistatult suhtlevad sisendi andjad otse RTK-ga ja et on vajalik leida lahendus, et see saaks toimuda automaatselt ja ühetaoliselt . SAO hinnangul ei saa selle eest vastutada ainult RTK, vaid lahendused tuleks otsida RTK l ja RM-il (kes mh tegeleb riigihangete valdkonna ja riigihangete registri arendamisega) koostöös. Kui asutus soovib, et RTK kontaktisik täidab asutuses valdkonnajuhi rolli ning on kursis asutuse eesmärkide ja prioriteetidega, siis tuleb selleks hakata RTK-ga läbirääkimisi pidama ja võimalusi otsima. Oluline tähelepanek 1.2 – RHO ei täitnud oma kohustust koostada tellijatele enne uue hankeplaani kinnitamist eelmise aasta hankeplaani täitmise analüüs Toimemudeli p 1.7-1.8 kohaselt esitab RHO tellijale hankeplaani täitmise kohta aruande üks kord kvartalis ning enne järgneva kalendriaasta hankeplaani kinnitamist hindab RHO eelmise hankeplaani täitmise edukust ning analüüsib protsessi võimalikke kitsaskohti (sh hankeplaani sisendite andmata jätmise, mittetähtaegse esitamise või plaaniväliste riigihangete esitamise põhjuseid). Lisaks hinnatakse ühishangetelt ja keskse hankimise raames saadud võimalikku kokkuhoidu. RHO esitab tellijale vastavasisulise kokkuvõtte. RTK hankeüksus on kvartaalse hankeplaani täitmise aruande alati koostanud, kuid aruande formaat oli eelnevalt selline, mis teeb ta raskesti loetavaks ja kohati arusaamatuks ning aruanne nõuab asutustelt täiendavalt ümbertöötlemist, et see juhtkonnale esitada. 2021. a alguses on aruande formaati mõningal määral muudetud ja on paremini loetav, kuid endiselt vajab juhtkonnale esitamiseks ümbertöötlemist (kokkuvõtte tegemist). Auditi nr A07/2018/RTK käigus selgus, et 2017. a kohta koostas RHO ka a asta hankeplaani täitmise analüüsi, mis sisaldas infot hankeplaanis olnud hangete, töösse tulnud hangete, ärajäänud hangete, plaaniväliste hangete ülevaadet, infot vaidlustuste ja nende tulemuste kohta ja infot läbi viidud kesksete hangete kohta. Toimemudeli kohaselt peaks analüüs sisaldama ka kesksetelt hangetelt saavutatud rahalist kokkuhoidu , kuid seda 2017. a kokkuvõte ei sisaldanud. 2019. ja 2020. a kohta ei ole RTK hankeplaani täitmise analüüsi esitanud. Risk : Kui RHO ei analüüsi regulaarselt hankeplaani täitmist, esineb oht, et riigihangete teenuse tsentraliseerimine ei saavuta seatud eesmär ke . Tulemuslikkuse analüüsimine on juhtimise abivahend, mille ülesanne on anda küllaldast informatsiooni võimaldamaks otsustada ressursside jaotamise üle . Samuti esineb oht, et protsess ei ole läbipaistev, kui ei tehta seiret selle üle, millised hanked aasta jooksul reaalselt läbi viidi. Soovitus: Soovitame RHO-l koostada vastavalt toimemudelis sätestatule hankeplaani täitmise analüüs ja esitada see tellija kontaktisikutele. RTK kommentaar : Nõustume ettepanekuga ning koostame hankeplaani täitmise analüüsi edaspidi peale iga kalendriaasta lõppemist. 2 . Hankekorrad Auditi nr A07/2018/RTK käigus tehti hankekordadega seoses 1 oluline tähelepanek, tuvastati mitmeid puuduseid ja vastuolusid ning soovitati RTK-l täiendada hankekorda. RTK on hankekorda uuendanud ja täitnud mitmed SAO soovitused. Samas esineb endiselt mõningaid puuduseid ja vastuolusid toimemudeliga (vt tähelepanek 2.2 ) . RM -il on hankekorda plaanis uuendada 2021. aastal. Suurim puudus on hankeplaani sisendi kogumise protsessi puudumine (vt tähelepanek 2.1 ) . MTA uuendas hankekorda 13.01.2020 ning lähtub RTK hankekorrast, v.a väikeostude korraldami ne , mille toimingud ja põhimõtted on hankekorras selgelt lahti kirjutatud. Samas on MTA oma hankekorrast välja jätnud asutusesisese hangete planeerimise ja hankeplaani sisendi kogumise protsessi, mis peaks hankekorras kindlasti sisalduma (tähelepanek 2.3) (Hinnang – parendamist vajav) . Oluline tähelepanek 2.1 – RM õigustalituse juristide tegevused riigihangete läbiviimisel on toimemudelis ja RM hankekorras kirjeldatud puudulikult. RM ei ole SAO soovitusi rakendanud ja hankekorda uuendanud. RM riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord (edaspidi hankekord) on kehtiv alates 22.01.2018. Auditi nr A07/2018/RTK käigus toodi välja probleem, et RM hankekorras on märgitud hankeplaani sisendi kogumise eest vastutajaks riigihanke eest vastutav teenistuja, kuigi tegelikkuses koordineerib RM-s valdkonda ja kogub sisendit üldosakonna õigustalitus. SAO hinnangul oli RM hankekord selles osas ebapiisav ja segadust tekitav, mistõttu anti soovitus viia RM hankekord vastavusse tegeliku olukorraga ja kirjeldada vastavalt sellele asutusesiseseid tegevusi (sh hankeplaani sisendi kogumist) . Samuti tuleb hankeplaani sisendi kogumist asutusesiseselt koordineerida. RM selgitas, et hankekorda on plaanis uuendada 2021. a jooksul. Mitmed muudatused on edasi lükkunud seoses riigis kehtinud eriolukorraga ja plaaniväliste hangete korraldamisega. RM ei ole hankekorda lisanud detailset hankeplaani sisendi kogumise kirjeldust, kuna RM hinnangul peaks sellega tegelema ja selle eest vastutama RTK RHO (vt ka tähelepanek 1.1). K una Õ T tegeleb RM-is hankeplaani sisendi kogumisega ja SAO hinnangul ei oleks mõistlik RTK-l seda protsessi asutuse sees ise koordineerida, jäävad audiitorid seisukohale, et asutusesisene hankeplaani sisendi kogumine on tellija asutuse vastutus, mistõttu tuleks RM-il fikseerida see ka hankekorras. SAO tõi eelmises auditis välja, et toimemudelis ei kajastu hankelepingu te kooskõlastamine nii asutuse kui RTK juristide poolt. Hankelepingu d ja ka muud hankedokumendid vaatavad üle nii RTK kui tellija juristid. Mõlemad teevad omapoolseid korrigeerimisi, mis on ühelt poolt dubleerimine ning täiendav ajakulu, teiselt poolt väldib see vigu. Tellija juristid teavad valdkonna spetsiifikast tulenevaid nõudeid , mida RTK juristid ei tea. RM on seisukohal, et kooskõlastamisega peaksid tegelema üksnes RTK juristid. Toimemudeli muudatuses oli kavandatud kooskõlastamine tervikuna üle viia RTKle. SAO andis soovituse h innata protse ssi mõistlikkust ja vajalikkust, sh kas on tegemist d ubleerimisega ning tä iendada toimemudelit. Tänaseks ei ole töökorraldust oluliselt muudetud. Toimemudeli kohaselt koostab riigihanke alusdokumendid RHO, asutusepoolne dokumentide kooskõlastusring on aga iga asutuse enda korraldada. Alusdokumentide koostamise käigus konsulteerib RHO hankespetsialist tellija riigihanke eest vastutava isikuga, veendumaks, et riigihanke tulemusena saadakse tellija vajadustele täpselt vastav asi või teenus. RM on endiselt rahulolematu dokumentide koostamise kvaliteedi osas (kuigi kinnitavad olukorra paranemist) ja nimetavad seda peamise ülesandena, mida nad peavad riigihangete korraldamisega seoses endiselt ise tegema. SAO hinnangul aitab see lepingute koostamisel vigu vähendada, kuid ei ole vältimatu protsess ja RHO saab hangete läbiviimisel dokumentide koostamisega ise hakkama. RM-il on toimemudeli kohaselt õigus esitada koos hanke lähteülesandega RHO-le ka oma lepingupõhi, mida hanke läbiviimisel kasutada. Juristide kaasamine dokumentide kooskõlastamise protsessi on asutuse enda korraldada ja otsustada. Hoolimata asjaolust, et dokumentide koostamisel tuleb aeg-ajalt ette eksimusi , on auditi käigus selgunud, et RTK hangete läbiviimise kvaliteet on paranenud ning üldine teenuse kvaliteet on hea. Seda kinnitavad asjaolud, et kuigi kõikidel asutustel ei ole juriidilist tuge, kes osaleks dokumentide koostamisel, on rahulolu ja tellijate tagasiside riigihangete teenusega seoses väga kõrge ning riigihankeid vaidlustatakse minimaalselt , sealjuures jääb vaidlustuste korral õigus enamasti RTK-le. RM ja RTK selgituste kohaselt käivad asutuste vahel läbirääkimised RM ÕT juristide lepingute kooskõlastusringist väljajätmiseks. Samuti on arutletud, et RHO edastaks lepingud kooskõlastamisele PDF-formaadis, mis välistaks riigihanke alusdokumentide lubamatu muutmise. Samas toob see kaasa täiendava ajakulu, kui selgub, et on siiski vaja lepingus midagi muuta (nt allkirjastajat vms). RM peab asutusesiseselt ära otsustama ja RTK-ga kokku leppima, millisel kujul dokumentide kooskõlastamise protsess edaspidi toimuma hakkab ja vastavalt sellele uuendama ka toimemudelit ja hankekorda. RM-il soovitame hankekorra uuendamisel ja täiendamisel veenduda, et kõik asutusesisesed protsessid , sh hankeplaani sisendi kogumise protsess kui ka dokumentide kooskõlastamise protsess saaksid töökorda kirja nii, nagu need ka tegelikkuses toimuvad. Risk : Kui hankekord ja toimemudel ei kajasta kõiki vajalikke protsesse, eksisteerib oht, et ebapiisava kirjelduse tõttu tehakse olulised toimingud ebakorrektselt. Kui eri osapoolte tööülesanded on täpsemalt kirjeldamata, hajub vastutus, mis võib kaasa tuua riski, et omavahel ei jagata teavet ega koordineerita tegevusi, eksimuste ruum kasvab, tekib täiendav ajakulu ning riigi ressursid pole tõhusalt ja tulemuslikult kasutatud. Samuti võib esineda oht, et töötaja(te) lahkumisel või haigestumisel ei suudeta (pooleliolevaid) tööülesandeid tõrgeteta ja sujuvalt üle võtta. Kui protsessid pole õigesti läbi viidud, kasvab hanke vaidlustamise või ebaõnnestumise risk. Soovitus : Soovitame RM-l ja RTK-l selgitada välja asutuste rollid, sh kohustused, õigused ja vastutus riigihangete läbiviimisel, vajadusel täiendada toimemudelit ja kirjeldada RM-il hankekorras riigihangete planeerimise ja läbiviimisega seotud asutusesiseseid tegevusi vastavalt tegelikkusele. RTK kommentaar: RM ja RTK on rääkinud läbi ja teinud kokkulepped RM ÕT juristide lepingute kooskõlastusringist väljajätmiseks. Piloteerime seda 2021. aasta lõpuni ning kui kõik sujub probleemideta, siis alates järgmisest aastast RM ÕT juristid lepingute kooskõlastusringis ei osale. Vaatame 2022. aastal üle toimemudeli ning vajadusel täiendame toimemudelit, kuid RTK hinnangul on standardtoimemudel üldine dokument, mis kehtib kõikidele standardtoimemudeliga liitunud asutustele. Seetõttu ei peaks standardtoimemudel kajastama iga asutuse sisemist töökorraldust, milleks on ka nt juristide kaasamine kooskõlastusringi. Juhul, kui asutus peab vajalikus täpsustada hangete kooskõlastamise korraldamist, siis tuleks see ära reguleerida pigem asutusesisestes kordades. RM kommentaar: Leiame, et RM hankekord kajastab vajalikke protsesse vajalikul määral ning üldisemaks on jäetud kohad, mille osas otsitakse koostöös RTK-ga parimat lahendust ja/või mis on täpsemalt reguleeritud toimemudelis. Kõnealune tähelepanek on seotud osaliselt punkti 1.1 hinnangutega, mistõttu ei korda varasemas punktis kommenteeritut. Esmalt markeerime, et riigihanke eest vastutav teenistuja vastutab hankeplaani sisendi esitamise , mitte kogumise eest (vt hankekorra punkti 4.2 ja 4.6). Toimemudel ja hankekord on teadlikult jäetud üldisemaks hankeplaani koordineerimise osas, kuivõrd see võimaldab paindlikumalt katsetada koostöös RTK-ga ja RM arendusosakonnaga erinevaid mudeleid ning leida lahendus, mis võimaldab seda kohustust täita RTK-l endal. Praegu on see kohustus välja toodud hanke valdkonna juristi ametijuhendis ja meie hinnangul on see (ajutise lahendusena) piisav. Mis puudutab töökorralduse muutmist riigihanke alusdokumentide ja hankelepingu kooskõlastamise osas, siis endiselt esinevad RTK hanke alusdokumentides vead (vastuolud erinevate dokumentide vahel, hindamiskriteeriumid on liiga üldised, hooletusvead jms) ning me ei pea võimalikuks RM ühisosakonna õigustalitust välja jätta enne, kui RTK on teinud tööprotsessis vajalikud muudatused, mis tagavad korrektsete dokumentide esitamise . Oleme selle kohta saatnud RTK juhile ülevaate (3.02.2021 kirjaga), kuid tagasiside puudub, mida kavatsetakse probleemi lahendamiseks ette võtta. Rahulolu kõrge määr ei tähenda veel seda, et dokumendid on kvaliteetsed. Samas dokumentides esinevad vead mõjutavad lepingu täitmist (tulemuse saavutamist) ning vastuolude esinemine võib kaas tuua vaidlusi ja välisrahastuse korral tagasinõudeid. Vastutavate isikute jaoks on eelkõige oluline, et hange sujuks kiirelt ja ladusalt (selles osas saab olla RTK tegevusega rahul) ning nad ei pruugi teadvustada, et vastuoluliste dokumentide allkirjastamine võib hiljem tuua lepingu täitmise käigus kaasa probleeme. Hinnang antakse vastutavate isikute poolt pärast hanke läbiviimist, mitte pärast lepingu täitmist - probleemid tõusetuvad sageli aga alles lepingu täitmisel st pärast rahulolu küsitluse läbiviimist. Asjakohane ei pruugi olla auditi võrdlus teiste asutustega, kus puudub juriidiline tugi. Tuleb arvestada sellega, et ministeeriumis on keerulisemad ja mittestandardsed hanked (analüüsid, uuringud vms), milles võib rohkem ette tulla eksimusi (mh vastavus- ja hindamiskriteeriumite sisustamisel peaks RTK andma vastutavatele isikutele selget ja ühemõttelist tagasisidet, millised tingimused on lubatud, millised mitte) ning mis vajavad eriti teravdatud tähelepanu. Probleemi lahenduseks ei saa olla asutuse poolt vigade aktsepteerimine ja RHO poolt samal kujul tegevuse jätkamine. Sellisel juhul peab asutus hakkama hiljem lahendama lepingu täitmisel esinevaid probleeme. Praegu on suudetud neid vältida kooskõlastamise protsessis parandusettepanekute tegemisega. Seega tuleb RTK-l teha jätkuvalt pingutusi dokumentide kvaliteedi parendamise nimel . Ideaalis tuleks teha tööd ka selle nimel, et mitte hinnata üksnes soorituse tegemist (st hanke läbiviimist), vaid tulemuse hindamist (kas saadud asi vastab asutuse vajadusele)! Täna viimas t osa ei hinnata , mis on riigi vaates palju olulisem! Hankelepingu kooskõlastamise protsessi üleviimist RTK-le hetkel katsetatakse ning tõrgete puudumise ja ministeeriumi juhtide nõusoleku saamisel on plaanis seda teha alates 1.01.2022 . Sobivuse korral ajakohastatakse ka hankekord. PDF vormis kooskõlastamist ei tule, vaid RTK-ga saadi kokkuleppele, et nad tagavad läbi võrdluse tegemise, et allkirjastamisele minev dokument on sama, mis oli hanke alusdokumentide juures. Põhjalikumad kommentaarid töökorralduse osas on välja toodud audit nr A03/2019/RM (Rahandusministeeriumi ühisosakonna toimimine ning teenuste osutamine teistele ministeeriumitele) aruandes (punkt 2.2). Riigihangete protsess ja selle parendamine on toimunud pidevalt alates riigihangete korraldamise tsentraliseerimisest RTKsse viis aastat tagasi ning plaanime jätkata sellega ka edaspidiselt. SAO täiendav kommentaar: Mõistame olukorda, kus parim lahendus hankeplaani sisendiga seoses on alles väljatöötamisel, kuid pikas perspektiivis leiame, et rollid ja vastutus tuleb ka hankekorras selgelt paika panna. Asutusesisese töökorra puhul ei ole piisav kasutada väljendit „ministeerium esitab“, vaid peaks olema täpsemalt paigas, kes vastutab. Dokumentide kvaliteediga seotud probleeme tuleb arvesse võtta ja osapooltel jätkuvalt töötada protsessi parendamise nimel. Väheoluline tähelepanek 2.2 – Hankelepingu lõppemise ja raamlepingute alusel sõlmitud lepingute info edastamine RHO-le on toimemudelis ja hankekordades vastuoluliselt kajastatud Toimemudeli p 5.5 kohaselt jälgib hankelepingu täitmist tellija, kes on kohustatud RHO-d teavitama, kui leping täidetud saab. SAO soovitas eelmise auditi käigus lisada ka toimingu tähtaeg toimemudelisse. Toimemudelit uuendati ja lisati p 5.7 ja 6.5, mille kohaselt tuleb RHO-d teavitada 10 tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest, kuid RTK hankekorras p 6.3.4 ja RM hankekorras p 5.11 on lepingute lõppemisest teavitamise tähtajaks märgitud 5 tööpäeva. MTA lähtub RTK hankekorrast. RHO-lt saadud selgituste kohaselt käivad RTK-l asjad kiiremini ja seetõttu pandi korda tähtajaks 5 tööpäeva. Vastuolu toimemudeliga jäi 2020. a suvel, kui hankekorda ja toimemudelit muudeti, kahe silma vahele. 2018. a SAO poolt läbi viidud auditi käigus selgus, et tellijad ei edasta sageli RHO-le lepingute lõppemise kohta teavitust (sageli ka pärast seda mitte, kui RHO on vastava meeldetuletuse tellijale saatnud). Antud asjaolu leidis kinnitust ka käesoleva auditi raames riigihangete testimisel , kus ühe kontrollitud lepingu puhul oli teavitus RHO-le saatmata . Hankelepingute sõlmimisest ja lõppemisest teavitamise tähtaegade osas esineb vastuolu ka raamlepingutega seonduvalt. RTK h ankekorras p 6.6 on kirjas, et „Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kolme kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHO-le info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHO-le kättesaadav RHR-ist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt“. Eelnevalt kehtinud korras toimus see iga 12 kuu tagant. Toimemudeli p 6.5 kohaselt peab tellija esitama raamlepingu lõppemisest 10 tööpäeva jooksul andmed RHO-le ja hankelepingute andmed esitab 10 tööpäeva jooksul pärast RHS-is sätestatud perioodi möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. Auditi käigus selgus, et RHO küsib seda infot tellijatelt ise. See protsess on plaanis ümber korraldada ja need andmed hakkavad varsti SAP kaudu automaatselt liikuma, juunis 2021 käivitatakse pilootprojekt. SAO hinnangul tuleks sellisel juhul veenduda, et see protsess on nii toimemudelis kui ka hankekordades ühetaoliselt ja üheselt mõistetavalt kajastatud. Risk: Olukorras, kus toimemudel, hankekord, tegelik protsess ja tulevane protsess on kõik erinevad , on suur risk, et toiming tehakse valesti või jäetakse üldse tegemata ning minnakse vastuollu riigihangete seadusest tulenevate nõuetega . Soovitus: Soovitame RTK-l ja RM-il viia hankekorrad ja toimemudel hankelepingu lõppemise ja raamlepingute alusel sõlmitud lepingute info edastamise teavitamise tähtajad kooskõlla. RTK kommentaar: Vaatame RTK hankekorra ja toimemudeli üle 2022. aastal ning viime tähtajad kooskõlla. Väheoluline tähelepanek 2.3 – MTA hankekorras on hangetega seotud asutusesisesed tegevused kirjeldamata Auditi nr A07/2018/RTK käigus selgus, et MTA hankekorrast puudusid mitmed riigihangetega seotud asutusesisesed protsessid. SAO soovitas MTA-l täiendada hankekorda ja kirjeldada ka asutusesisesed protsessid seoses hankeplaani sisendi kogumisega, hankeplaani kooskõlastamisega/ kinnitamisega ja hankelepingute täitmise jälgimisega . Eelnevalt oli MTA hankekorras märgitud hankeplaani sisendi kogumise protsessi eest vastutajaks haldusosakonna juhataja, kuid 1 3.01.2020 kinnitatud riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi hankekord) ei ole märgitud protsessi eest vastutajat. Uuendatud korras puuduvad hankeplaani sisendi kogumisega seotud tegevused täielikult (hankeplaani sisendi kogumise eest vastutaja, sisendi esitamise tähtaeg jne) . Kui RTK hankekorras on kirjas, et „Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele“ (RTK hankekord p 6.2.7), siis SAO hinnangul peaks olema asutuse hankekorras kirjas, millisel viisil see korraldatud on, sest tegemist on asutuse sisemise protsessiga. MTA haldusosakonna põhimääruses on kirjas, et osakonna ülesanne on hangete planeerimine ja loetletud asjade hankimine ja o sakonna juhataja sõnul ei taha nad hanke korda liiga detailseks kirjutada . MTA-l on vähe hankeid ja hankeplaani ei kinnitata maja sees käskkirjaga, kuna on teada, et see muutub aasta jooksul. SAO hinnangul on kõiki hangetega seotud protseduure kajastav hankekord asutuses vajalik, kuna oluline info peab olema leitav, arvestades, et inimesed vahetavad töökohti, aeg-ajalt on hankeid vaja korraldada ka teistel osakondadel, kes ei pruugi olla kursis, kuidas hangete läbiviimine asutusesiseselt korraldatud on. Risk : Kui töökord ei kajasta kõiki vajalikke protsesse, eksisteerib oht, et ebapiisava kirjelduse tõttu võivad olulised toimingud jääda täitmata ja kaasnevad probleemid võivad saada takistuseks r iigihangete õnnestumisele . Samuti võib esineda oht, et töötaja(te) lahkumisel või haigestumisel ei suudeta (pooleliolevaid) tööülesandeid tõrgeteta ja sujuvalt üle võtta. Kui protsessid pole õigesti läbi viidud, kasvab hanke vaidlustamise või ebaõnnestumise risk. Soovitus: Soovitame kirjeldada riigihangete planeerimise ja läbiviimisega seotud asutusesisesed protsessid hankekorras. MTA kommentaar: Uuendame hankekorra ja kirjeldame paremini MTA sisesed rollid hankeplaani koostamisel ning hankelepingu täitmise jälgimisel hiljemalt 2021. aasta lõpuks. 3 . RHO töökorraldus RHO töökorraldus oli auditi nr A07/2018/RTK läbi viimise ajal üheks peamiseks probleemiks riigihangete teenuse sujuval ja efektiivsel toimimisel . Osakonnas valitses tööjõupuudus ning voolavus oli suur. Sellest tingituna olid hankespetsialistid ülekoormatud, mistõttu oli kommunikatsioon RHO ja tellija vahel raskendatud ja vastamine tellijale võttis palju aega. Samuti ei olnud hankespetsialistidel aega, et viia end kurssi viimaste praktikatega ja uute lähenemistega ning puudus aeg arutleda kolleegidega erinevate kaasuste üle, mistõttu kannatas spetsialistide kompetents ja töö kvaliteet. Tööjõupuuduse tõttu ei olnud võimalik rakendada ka RHO töötajate spetsialiseerumist kindlate asutuste teenindamiseks, mistõttu ei olnud tellijatel kindlat kontaktisikut, kelle poole hangetega seotud küsimuste korral pöörduda ning nõustamisteenus ei toiminud efektiivselt. Samuti oli kordus- ja jätkuhangete puhul probleemiks ajakulu, kuna seda ei viinud alati läbi sama inimene ja uuel inimesel kulus aega, et end hankega kurssi viia. Kuna hankespetsialistid tegelesid valdkonniti väga erinevate hangetega ei saanud ka sisukompetentsi tekkida. SAO andis soovituse RHO töö ümber korraldada, suurendada osakonna koosseisu ning soovitas ning korraldada vajadusel hankemenetluse käigus tellija/RTK kokkusaamised ja arutelud. RHO värbas töötajaid juurde ning enamus auditis väljatoodud probleemid said lahendatud (Hinnang – mõjus). Positiivne t ähelepanek 3 .1 – RTK riigihangete osakonna töökorraldus riigihangete korraldamisel on optimaalne ja tõhus ning tagab riigihangete seaduspärase ja õigeaegse läbiviimise. Tellijate hinnangul on hankespetsialistide spetsialiseerumine ning kontaktisikute olemasolu aidanud kaasa hangete läbiviimise sujuvamaks ja kiiremaks muut u misele, efektiivsuse ja kvaliteedi tõusule ning suhtluse paremale toimimisele. 2020. a seisuga on riigihangete korraldus üks kõrgeima kliendipoolse rahuloluga teenus RTK-s. 2020. a oldi k õige rohkem rahul riigihangete osakonna töötajate koostöövalmidus e ja kompetentsus ega (9.4 ja 9.3 palli 10-st). RM valitsemisala rahulolu on 3 aastaga tõusnud 7,5 pealt 9,5 peale. Rahulolu riigihangete teenuse suhtes on tõusnud 3 aasta jooksul igas valdkonnas ja igas valitsemisalas, kellele teenust osutatakse. Eelmise auditi ajal oli riigihanke teenusega seonduvalt probleemiks ka kommunikatsioon RHO ja tellijate vahel. SAO soovitas toimemudelis fikseerida koosoleku korraldamise võimalus hanke korraldamise algusfaasis ning selline punkt sai ka toimemudelisse sisse viidud. Praktikas toimub koosolekuid siiski vähe, kuid auditi käigus selgus, et kuna RHO-s on tööjõu puuduse, koormuse ja kommunikatsiooni probleemid lahenenud, siis ei ole koosolekute korraldamine väga populaarseks osutunud , sest probleemid saab efektiivselt lahendatud ka muul viisil suheldes . Auditi käigus kontrollitud kahe riigihanke puhul selgus, et toimemudelist ei ole koosoleku võimaluse väljapakkumise kohapealt kinni peetud ja sellist ettepanekut RHO poolt ei tehtud. Sealjuures toimus aga tellija ja RHO vahel aktiivne kirjavahetus ja tagasiside käigus (vastas ainult 1 tellija 2-st ) hinnati kvaliteeti ja kommunikatsiooni 10 punktiga 10-st. 2020. a jooksul läbi viidud hangetest esitati kahju hüvitamise taotlus või vaidlustus 7 hanke puhul. VAKO jättis kõik taotlused/vaidlustused rahuldamata või läbi vaatamata. Ka RM ÕT juhataja sõnul on RHO enamus vaidlused võitnud ja tegelevad nendega ise. MTA-s ei ole juba 3-4 a ühtegi vaidlust olnud. Kuigi aeg-ajalt esineb töös üksikuid hooletusvigu, on n ii tellijad kui ka osakonna töötajad RHO toimimisega rahul, töö kvaliteedi tõus on tuntav. Ka 2020. a kehtinud eriolukorra ajal tekkinud plaanivä liste hangete läbiviimisega sai RHO hästi hakkama ja plaanilisi hankeid ei pidanud ära jätma . Kinnitame lõpparuande 1 3-l l eheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: (allkirjastatud digitaalselt) ( allkirjastatud digitaalselt) Gert Schultz Mariliis Laula Siseauditi osakonna juhataja Siseauditi osakonna audiitor Lisa 1 Ülevaade auditi nr A07/2018/RTK käigus tehtud soovituste rakendamisest Tähelepanek ja soovitus Auditi käigus tehtud kontrolli tulemus Kommentaar 1. Vastutus hankeprotsessi kui terviku eest on sätestamata. RM - s määrata hankevaldkonna eest vastutav ja valdkonda koordineeriv teenistuja. Täitmata Toimemudelis on RTK ja tellija rolle küll täpsustatud, kuid üks osapool ei saa võtta vastutust kogu protsessi eest, kuna tellija vastutab hangete planeerimise ja lepingute täitmise eest, RTK vastutab hangete läbiviimise eest. 2. RHO personali voolavus ja töökoormus ületavad optimaalse. Soovita si me RTK juhtkonnal vaadata üle töökoormused ja suurendada osakonna koosseisu. Täidetud Positiivne tähelepanek 3.1 3. Hanke s petsialistidel puudub s petsialiseerumine ministeeriumite valitsemisaladele ja riigihanke valdkondadele, mis on tekitanud tellija rahulolematuse. Soovita si me tagada spetsialiseerumise ja kindla kontaktisiku olemasolu. Täidetud Positiivne tähelepanek 3.1 4. RTK ja asutuste vaheline suhtlus toimub peamiselt meilivahetuse teel, mis tekitab kommunikatsiooniprobleeme ja pikendab riigihankemenetluse läbiviimise aega. Soovita si me korraldada kohtumisi. Täidetud Toimemudelit on täiendatud ja p 3.4 ütleb, et hankespetsialist teeb ettepaneku kohtumiseks. Käesoleva auditi käigus selgus, et kohtumiste korraldamist RHO poolt alati välja ei pakuta ja ka tellijad ei ole kohtumistest enamasti huvitatud, kuna RHO töökorraldus on paranenud ja suhtlus on efektiivne ka kirjalikus vormis (vt ka positiivne tähelepanek 3.1). 5. RTK hankeplaan ei toimi töökorraldusliku dokumendina ja RM ei planeerinud riigihankeid piisava põhjalikkusega . Hankeplaani koostamise protsess tuleb ümber korraldada. Täidetud osaliselt Toimemudelit uuendati ja hankeplaani sisend esitatakse hiljem, mille tulemusena on hankeplaani sisend muutunud täpsemaks. S amas ei kooskõlastata hankeplaani valitsemisala siseselt ja RM ei ole hankeplaani sisendi kogumist kirjeldanud oma hankekorras (vt tähelepanek 2.1). 6. Hankeplaani koostamine toimemudelis kirjeldatud viisil ei toimi. Hankeplaani koostamise protsess tuleb ümber korraldada. Täidetud osaliselt Täidetud soovitused : hankeplaani sisendi esitamise aeg muudeti hilisemaks, hankeplaani lisatakse ainult need hanked, milles toimumises ollakse kindlad, muudeti hankeplaani täitmise aruandluse formaati (samas ei esitatud 2020. a kohta hankeplaani täitmise analüüsi, vt tähelepanek 1.2). Täitmata soovitused : Kinnitada ja avaldada hankeplaan 2x aastas – sisendi kogumine ja kooskõlastamine on väga aeganõudev, ei oleks mõeldav teha seda 2x aastas, samuti ei aitaks see kaasa plaaniväliste hangete vähenemisele ega hankeprotsessi läbipaistvamaks muutumisele. Hankeplaani koostamiseks ei ole kasutusele võetud tehnoloogilisi abivahendeid (vt tähelepanek 1.1) 7. T oimemudelis esineb mitmeid puudusi ja ebapiisavalt reguleeritud valdkondi. Soovita si me toimemudelit täiendada. Täidetud SAO ettepanekud on toimemudeli uuendamisel arvesse võetud, v.a RM ÕT jur istide dubleeriv töö hankedokumentide kooskõlastamisel (vt tähelepanek 2.1). 8. Väikeostudega seonduv on toimemudelis ebapiisavalt kirjeldatud. Asutustel puudub kompetents väikeostudega tegelemiseks ja hankeüksusest sellekohast abi ning nõustamist ei küsita. Soovitasime k irjeldada toimemudelis selgelt RTK tegevused väikeostudega tegelemisel ja väikeostude nõustamisel Täidetud 9. RTK ja MTA hankekordades on üksikud puudused. Hankekordasid tuleb täiendada. Täidetud osaliselt RTK uuendas hankekorda ja võttis SAO nõuandeid arvesse, MTA uuendas samuti, kuid jättis veelgi rohkem asutusesiseseid protsesse kajastamata (vt tähelepanek 2.3). 10. Erandlikud ja mitte tavapärased situatsioonid, mida toimemudel ei kata, jäävad vajaliku tähelepanuta ja nendega ei tegeleta. Leppida kokku kuidas käituda ja missuguseid toiminguid teha erandlikes olukordades, sh huvide konflikti kahtluse korral ning lisada vastavad juhised toimemudelisse. Täidetud Meie 18.10.2021 nr 1.3-3.1/7264 Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra peadirektor Edastame Teile auditi lõpparuande nr A03/2021/RTK „Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevus riigihangete korraldamisel - järelaudit”. Auditi eesmärk oli anda arvamus Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorraldusele riigihangete valdkonnas, riigihangete planeerimisele ja Rahandusministeeriumi valitsemisala riigihangete toimemudelile. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gert Schultz Siseauditiosakonna juhataja Lisa: Auditi lõpparuanne (13 lehel) Teadmiseks: Pr Merike Saks, Rahandusministeerium, kantsler, [email protected] Pr Triin Raaper, Maksu- ja Tolliamet, peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes, [email protected] Mariliis Laula 611 3136 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel