Priit Maanurm Teie nr
Autowelt Baltic OÜ
[email protected] Meie 22.11.2018 nr 7-4/181514/1805111
Eestisse toodud sõidukite kohta andmete esitamine
Austatud Priit Maanurm
Pöördusite õiguskantsleri poole tähelepanekuga, et ettevõtjal tuleb Eestisse sisse veetud
mootorsõidukite kohta esitada andmeid mitmele registrile. Soovisite teada, kas riik ei võiks neid
registriandmeid ristkasutada ja seeläbi vähendada andmete esitamise koormust.
Kui võimalik, tuleb ettevõtjate halduskoormust vähendada. Riik peaks kasutama olemasolevaid
andmeid, mitte nõudma isikutelt korduvalt samade andmete esitamist.
Keskkonnaministeerium ja Maanteeamet on kaalunud võimalust kasutada liiklusregistri andmeid
probleemtooteregistris. Seda ei saa siiski teha, sest kummassegi registrisse kogutakse andmeid
erineval eesmärgil ning kogutud andmed ei ole kattuvad. Seetõttu on jõutud järeldusele, et
liiklusregistri andmed ei aita probleemtooteregistri pidamise eesmärke täita.
Probleemtooteregistrisse kogutakse andmeid, et tagada Eestis laiendatud tootjavastutus ning
pidada arvestust probleemtoodetega seotud sihtarvude ning muude jäätmekäitlusega seotud
ülesannete täitmise kohta. Probleemtoodete tootja peab tagama turule lastud probleemtootest
tekkivate jäätmete kogumise ja taaskasutamise, korduskasutamise või kõrvaldamise.
Mootorsõidukite tootja kannab selle tegevusega seotud kulud vastavalt margipõhisele turuosale.
Eestis valmistatakse mootorsõidukeid väga vähe, mistõttu vastutavad mootorsõidukite jäätmete
kogumise, kõrvaldamise ja taaskasutamise eest valdavalt isikud, kes mootorsõidukeid sisse veavad
(vt mootorsõiduki tootja definitsiooni jäätmeseaduse § 23 lg-s 12).
Probleemtooteregistrisse tuleb kanda andmed iga konkreetse tootja poolt turule lastud
probleemtoodete kategooriate ja koguste kohta. Andmete esitamise kohustus on sätestatud
jäätmeseaduse § 261 lõikes 11 ning probleemtooteregistri põhimääruse § 15 lõikes 6.
Liiklusregistris peetakse arvestust liikluses kasutatavate sõidukite kohta. Liiklusregistris
registreerimine annab loa sõidukiga maanteedel ja tänavatel liigelda, kuid müüa saab ka
liiklusregistris registreerimata sõidukeid. Sõiduki võib registreerida ka kohe ostja nimele, mistõttu
ei pruugi liiklusregistris olla kõigi konkreetse tootja poolt turule lastud sõidukite andmeid.
Kauba sissevedajal tuleb Statistikaametile esitada ka Intrastati aruandeid, mille põhjal tehakse
väliskaubandusstatistikat. Intrastati aruandeid hakati esitama pärast Eesti Euroopa Liiduga
2
liitumist seoses tollikontrolli ning tollideklaratsioonide kadumisega EL liikmesriikide vahelises
kaubanduses. Aruannete esitamise kohustuse sätestavad Euroopa Liidu määrused. Aruandeid tuleb
esitada ettevõtjal, kelle kaubavoog ületab statistilise läve. Kaupade sisseveol on see piir
230 000 eurot aastas. Kaubavoona ei lähe arvesse mitte üksnes mootorsõidukid, vaid ka muu kaup,
kui seda tarnitakse väljastpoolt Eestit, sh ettevõtte põhivarana kasutatav kaup. Statistikaametile
tuleb Intrastati aruandeid esitada nii sisseveetava kauba kui ka transiitkauba kohta.
Liiklusregistrisse kantakse mootorsõiduk alles siis, kui sellega soovitakse Eestis liigelda, seega ei
kajasta liiklusregister kogu teavet, mida läheb vaja väliskaubandusstatistika tegemiseks.
Seoses sellega, et ettevõtjad esitavad Eestisse toodavate mootorsõidukite kohta andmeid ka
Maksu- ja Tolliametile (MTA), on oluline silmas pidada hinnangut, mille Riigikohus on andnud
MTA ja Maanteeameti mootorsõidukite registreerimisel tehtavale koostööle. Riigikohtu
halduskolleegiumi 07.06.2018 otsusest (asjas nr 3-16-586) järeldub, et kui MTA ei kohusta isikut
esitama teavet haldusaktiga, võib isik jätta teabe esitamata. Kui Maanteeamet keeldub sõiduki
registreerimisest seetõttu, et MTA-le teavet ei antud, saab isik esitada vajaduse korral kaebuse
(otsuse p 11).
Maksu- ja Tolliametile ei ole seadusega antud õigust teha sõiduki registreerimisega seotud
toiminguid ning Maanteeametil puudub õigus volitada MTA teenistujaid Maanteeameti nimel
menetlustoiminguid tegema (otsuse p 15). Seega peaks MTA põhjendama, kuidas seondub MTA-
le dokumentide esitamine maksude tasumise kontrollimisega. Kui Maanteeamet on kaasanud
MTA ametiabi korras, tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata, kas seaduses sätestatud ametiabi
eeldused on täidetud (otsuse p 16).
Niisiis peaks MTA Teile selgitama, milleks ja millise menetluse raames amet teavet küsib. Kui
MTA ei küsi teavet maksumenetluse raames, vaid osutab Maanteeametile sõiduki registreerimise
toimingute tegemisel ametiabi, tuleb MTA-l selgitada, miks on konkreetsel juhul vaja ametiabi
osutada.
Loodan, et neist selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]