Põhja Ringkonnaprokuratuur · 20. mai 2020
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 14.05.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 19231602403
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 1573 lg 1, § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxx
Kriminaalasjas 19231602403 esitati kahtlustus xxxx kahtlustuse esitamine tähendab, et
Prokuratuuril oli põhjendatud kahtlus, et kahtlustatav oli sellised teod toime pannud.
Prokuratuur on otsustanud kriminaalmenetluse tänasega lõpetada, seda aga mitte põhjusel, et
isiku süü ei ole tõendatud. Prokuratuuri hinnangul on tõendatud, et xxx pani kannatanu suhtes
toime ahistava jälitamise st kohtueelse uurimise tulemusena leidis Prokuratuur, et isiku
käitumine vastas sellisele süüteokoosseisule. Sellest hoolimata on Prokuratuur otsustanud
menetluse lõpetada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7 võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale
kohustused määrata, kui
I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava isiku süü ei ole suur
III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuriteod, mille eest ei ole ette
nähtud vangistuse alammäära (I).
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel
tuleb antud juhul arvesse võtta, et isik ei tegutsenud selge kavatsusega kannatanut häirida, vaid
tegutses enda hinnangul kunstiprojekti raames, mille piiridest väljumist on ta tänaseks
tunnistanud.
Käesolevat konflikti on analüüsitud ka tsiviilkohtus. Kohus leidis, et puuduvad tõendid, nagu
oleks kannatanu xxx andnud nõusoleku või sõlminud kokkuleppe sellesisulises kunstiprojektis
osalemiseks. Kannatanu on seisukohal, et ta ei olnud teadlik xxx teise raseduse iseeneslikust
katkemisest varajases staadiumis. Samuti möönis kohus, et kannatanule saadetud sõnumite ja
tehtud kõnede hulk ja sisu võib olla tavasuhtluses taluvuspiire ületav. Kohus jättis aga sellest
olenemata lähenemiskeelu kohaldatama, leides, et kuna viimane kokkupuude kannatanu ja
kahtlustatava vahel oli novembri alguses, siis oli menetluse käigus ära langenud kahtlustatavale
etteheidetud käitumine, kannatanu isikuõiguste rikkumine tulevikus on kohtu hinnangul
vähetõenäoline (04.05.2020 lahend kohtuasjas nr 2-19-12194).
Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud
vangistuse alammäära. Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei soovi isiku kohtulikult karistamist.
Niisiis lähtub Prokuratuur antud asjas ka kannatanu huvidest, kes on väljendanud, et tema soov
ei ole isiku kriminaalkorras karistamine, vaid oma elu olulise häirimise lõppemine. Tänaseks
on selline rahu ka saavutatud.
Kriminaalmenetluse selliselt lõpetamine ei tähenda isiku õigeksmõistmist. See tähendab, et
kuigi tõendid viitavad Prokuratuuri hinnangul isiku süüle, siis ei ole tema kohtulik karistamine
otstarbekas, vaid teda on võimalik võtta teo eest vastutusele muude vahenditega. Vastutuse
võtmine tähendab antud juhul, et kriminaalmenetluse lõpetamisel nõustub kahtlustatav
vabatahtlikult kandma kriminaalmenetluse kulud ning tunnistab, et tema käitumine läks üle
piiride.
Teoga ei tekkinud varalist kahju (III), menetluskulud jäävad kahtlustatava kanda (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus
kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal-
ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega
puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise
tema poolt. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule rakendatud
menetlus. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise
vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast
kahtlustatavana ülekuulamist ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem konflikte olnud.
Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik
paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka
kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Siinse kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik kuulati kahtlustatavana üle, ta on tänaseks tunnistanud, et tema teod läksid
üle piiri. Riik on niisiis isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma
käitumisest omad järeldused teinud.
KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada
kahtlustatavale asjakohane kohustus, nt maksta kindel summa riigi tuludesse või teha
üldkasulikku tööd. Käesoleval juhul lõpetatakse menetlus ilma KrMS § 202 lg 2 alusel
kohustusi määramata lähtudes sellest, et kahtlustatava kanda jäävad menetluskulud ning tema
käitumist on suunatud teiste vahenditega.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub. Karistusõiguse keskseks printsiibiks on põhimõte, et
isiku tegu tuleb karistada, kui see on viimane võimalik vahend. Antud juhul usub Prokuratuur,
et kahtlustatava käitumist on võimalik suunata ka teiste vahenditega kui kohtuliku
karistamisega. Isiku suhtes rakendatud menetlus kui selline on juba mõjunud temale
distsiplineerivalt ning Prokuratuuri hinnangul on oht, et isik võib tulevikus kuritegusid toime
panna, minimaalne. Prokuratuur tunnistab, et toimunud konfliktsituatsioon oli koormav nii
kannatanule kui tema lähedastele, kuid nii osapoolte endi kinnitusel kui Prokuratuuri enda
hinnangul on tänaseks päevaks võimalik juhtunu minevikku jätta ning edasi liikuda.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231602403 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustust ei määratud.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puuduvad.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD jäetakse toimiku
materjalid juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei kantud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: hüvitada kahtlustataval.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatava kaitsjale; kannatanule või tema esindajale;
Kahtlustatavale on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus üle antud Põhja
Ringkonnaprokuratuuris.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn).
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale
taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab
menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus
Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul.
Kaspar Urmas Oja
abiprokurör
Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse kätte saanud:
Nimi: Allkiri: Kuupäev: