dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 20. mai 2020
Viit
PRP-0/20/3754
Registreeritud
20. mai 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎oportuniteedimäärus põhistatud 19231602403.pdf275 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14.05.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19231602403 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 1573 lg 1, § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxx Kriminaalasjas 19231602403 esitati kahtlustus xxxx kahtlustuse esitamine tähendab, et Prokuratuuril oli põhjendatud kahtlus, et kahtlustatav oli sellised teod toime pannud. Prokuratuur on otsustanud kriminaalmenetluse tänasega lõpetada, seda aga mitte põhjusel, et isiku süü ei ole tõendatud. Prokuratuuri hinnangul on tõendatud, et xxx pani kannatanu suhtes toime ahistava jälitamise st kohtueelse uurimise tulemusena leidis Prokuratuur, et isiku käitumine vastas sellisele süüteokoosseisule. Sellest hoolimata on Prokuratuur otsustanud menetluse lõpetada ning seda alljärgnevatel põhjustel. Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7 võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, II. kahtlustatava isiku süü ei ole suur III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuriteod, mille eest ei ole ette nähtud vangistuse alammäära (I). Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb antud juhul arvesse võtta, et isik ei tegutsenud selge kavatsusega kannatanut häirida, vaid tegutses enda hinnangul kunstiprojekti raames, mille piiridest väljumist on ta tänaseks tunnistanud. Käesolevat konflikti on analüüsitud ka tsiviilkohtus. Kohus leidis, et puuduvad tõendid, nagu oleks kannatanu xxx andnud nõusoleku või sõlminud kokkuleppe sellesisulises kunstiprojektis osalemiseks. Kannatanu on seisukohal, et ta ei olnud teadlik xxx teise raseduse iseeneslikust katkemisest varajases staadiumis. Samuti möönis kohus, et kannatanule saadetud sõnumite ja tehtud kõnede hulk ja sisu võib olla tavasuhtluses taluvuspiire ületav. Kohus jättis aga sellest olenemata lähenemiskeelu kohaldatama, leides, et kuna viimane kokkupuude kannatanu ja kahtlustatava vahel oli novembri alguses, siis oli menetluse käigus ära langenud kahtlustatavale etteheidetud käitumine, kannatanu isikuõiguste rikkumine tulevikus on kohtu hinnangul vähetõenäoline (04.05.2020 lahend kohtuasjas nr 2-19-12194). Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei soovi isiku kohtulikult karistamist. Niisiis lähtub Prokuratuur antud asjas ka kannatanu huvidest, kes on väljendanud, et tema soov ei ole isiku kriminaalkorras karistamine, vaid oma elu olulise häirimise lõppemine. Tänaseks on selline rahu ka saavutatud. Kriminaalmenetluse selliselt lõpetamine ei tähenda isiku õigeksmõistmist. See tähendab, et kuigi tõendid viitavad Prokuratuuri hinnangul isiku süüle, siis ei ole tema kohtulik karistamine otstarbekas, vaid teda on võimalik võtta teo eest vastutusele muude vahenditega. Vastutuse võtmine tähendab antud juhul, et kriminaalmenetluse lõpetamisel nõustub kahtlustatav vabatahtlikult kandma kriminaalmenetluse kulud ning tunnistab, et tema käitumine läks üle piiride. Teoga ei tekkinud varalist kahju (III), menetluskulud jäävad kahtlustatava kanda (IV). Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule rakendatud menetlus. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kahtlustatavana ülekuulamist ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem konflikte olnud. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Siinse kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik kuulati kahtlustatavana üle, ta on tänaseks tunnistanud, et tema teod läksid üle piiri. Riik on niisiis isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma käitumisest omad järeldused teinud. KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada kahtlustatavale asjakohane kohustus, nt maksta kindel summa riigi tuludesse või teha üldkasulikku tööd. Käesoleval juhul lõpetatakse menetlus ilma KrMS § 202 lg 2 alusel kohustusi määramata lähtudes sellest, et kahtlustatava kanda jäävad menetluskulud ning tema käitumist on suunatud teiste vahenditega. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Karistusõiguse keskseks printsiibiks on põhimõte, et isiku tegu tuleb karistada, kui see on viimane võimalik vahend. Antud juhul usub Prokuratuur, et kahtlustatava käitumist on võimalik suunata ka teiste vahenditega kui kohtuliku karistamisega. Isiku suhtes rakendatud menetlus kui selline on juba mõjunud temale distsiplineerivalt ning Prokuratuuri hinnangul on oht, et isik võib tulevikus kuritegusid toime panna, minimaalne. Prokuratuur tunnistab, et toimunud konfliktsituatsioon oli koormav nii kannatanule kui tema lähedastele, kuid nii osapoolte endi kinnitusel kui Prokuratuuri enda hinnangul on tänaseks päevaks võimalik juhtunu minevikku jätta ning edasi liikuda. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231602403 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustust ei määratud. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puuduvad. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD jäetakse toimiku materjalid juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kantud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: hüvitada kahtlustataval. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatava kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; Kahtlustatavale on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus üle antud Põhja Ringkonnaprokuratuuris. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn). 9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kaspar Urmas Oja abiprokurör Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: Nimi: Allkiri: Kuupäev:
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel