Põhja Ringkonnaprokuratuur · 20. mai 2020
- Viit
- PRP-0/20/3753
- Registreeritud
- 20. mai 2020
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- PRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- PRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- PRP-0/2020
- Vastutaja
- Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 14.05.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 19231602765
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxx
Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7 võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale
kohustused määrata, kui
I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur
III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei
näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk kehaline väärkohtlemine korduvalt ja lähisuhtes. Sellise teo
toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad
asjaolud sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et kahtlustatav
tunnistas ülekuulamisel, et konflikt ja kähmlus toimus, tema tegutses enesekaitsest lähtuvalt,
kuna tegemist oli omavahelise tüliga. Tahtluse osas tuleb arvestada, et isik ei tegutsenud
kavatsusega kannatanutele vigastusi tekitada, vaid tegutses enda hinnangul kaitseseisundis. Süü
suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud
vangistuse alammäära. Kahtlustatav on noor täiskasvanu, temal on ekspertiisiakti kohaselt
pigem süveneva kuluga psüühika- ja käitumishäired ning alkoholi- ja rahustisõltuvus.
Teoga ei tekkinud varalist kahju, Kannatanud ei ole esitanud tsiviilhagi (III). Kahtlustataval
tekkis menetluskulu summas 114 eurot, see kuulub tema poolt hüvitamisele. Ülejäänud osas sh
ekspertiisikulu, tuleb aga KrMS § 180 lg 3 viitega jätta riigi kanda tulenevalt isiku raskest
majanduslikust olukorrast (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus
kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal-
ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud.
Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude
toimepanemise tema poolt. Kohtulikust karistamisest paremat eripreventiivset mõju omavad
prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustused. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh
kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning
läbirääkimine mh sotsiaaltöötajatega. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas
puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegudest aru saanud.
Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud. Samuti on
isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustuse.
Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse
osas mingeid negatiivseid signaale.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231602765 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava xxx kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on
pöörduda „Kainem ja tervem Eesti“ programmi, telefonil 617 2623 või 617 2644
(esmaspäevast kuni reedeni 8.30-17.00).
külastada psühhiaatrit ja kasutama psühhiaatri poolt määratud ravi
kasutada psühholoogi teenust psühholoogi poolt määratud regulaarsusega
vältida alkoholi liigtarvitamist
vältida rahustite kasutamist annustes, mis ei ole vastavuses raviskeemiga
Tähtajaks määrata 12 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 14.05.2021 (k.a).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puuduvad.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD jäetakse toimiku
materjalid juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
kahtlustatavalt võetud sõrmejäljed ja DNA-proov on edastatud EKEI-le, ei kuulu kustutamisele.
6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 114 eurot hüvitada xxx poolt. Ülejäänud osas jätta
riigi kanda.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatava kaitsjale; kannatanutele või tema esindajale; Kahtlustatavale on
kriminaalmenetluse lõpetamise määrus üle antud Põhja Ringkonnaprokuratuuris.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn).
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale
taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab
menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus
Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul.
Kaspar Urmas Oja
abiprokurör
Kui isik, kelle suhtes on KrMS § 202 kohaselt kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning
olen kohustusega nõus:
Nimi: Allkiri: Kuupäev: