dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 20. mai 2020
Viit
PRP-0/20/3753
Registreeritud
20. mai 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎oportuniteedimäärus põhistatud 19231602765.pdf295 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14.05.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19231602765 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxx Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7 võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk kehaline väärkohtlemine korduvalt ja lähisuhtes. Sellise teo toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad asjaolud sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel, et konflikt ja kähmlus toimus, tema tegutses enesekaitsest lähtuvalt, kuna tegemist oli omavahelise tüliga. Tahtluse osas tuleb arvestada, et isik ei tegutsenud kavatsusega kannatanutele vigastusi tekitada, vaid tegutses enda hinnangul kaitseseisundis. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Kahtlustatav on noor täiskasvanu, temal on ekspertiisiakti kohaselt pigem süveneva kuluga psüühika- ja käitumishäired ning alkoholi- ja rahustisõltuvus. Teoga ei tekkinud varalist kahju, Kannatanud ei ole esitanud tsiviilhagi (III). Kahtlustataval tekkis menetluskulu summas 114 eurot, see kuulub tema poolt hüvitamisele. Ülejäänud osas sh ekspertiisikulu, tuleb aga KrMS § 180 lg 3 viitega jätta riigi kanda tulenevalt isiku raskest majanduslikust olukorrast (IV). Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Kohtulikust karistamisest paremat eripreventiivset mõju omavad prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustused. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning läbirääkimine mh sotsiaaltöötajatega. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegudest aru saanud. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustuse. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231602765 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava xxx kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on  pöörduda „Kainem ja tervem Eesti“ programmi, telefonil 617 2623 või 617 2644 (esmaspäevast kuni reedeni 8.30-17.00).  külastada psühhiaatrit ja kasutama psühhiaatri poolt määratud ravi  kasutada psühholoogi teenust psühholoogi poolt määratud regulaarsusega  vältida alkoholi liigtarvitamist  vältida rahustite kasutamist annustes, mis ei ole vastavuses raviskeemiga Tähtajaks määrata 12 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 14.05.2021 (k.a). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puuduvad. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD jäetakse toimiku materjalid juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: kahtlustatavalt võetud sõrmejäljed ja DNA-proov on edastatud EKEI-le, ei kuulu kustutamisele. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 114 eurot hüvitada xxx poolt. Ülejäänud osas jätta riigi kanda. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatava kaitsjale; kannatanutele või tema esindajale; Kahtlustatavale on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus üle antud Põhja Ringkonnaprokuratuuris. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn). 9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kaspar Urmas Oja abiprokurör Kui isik, kelle suhtes on KrMS § 202 kohaselt kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustusega nõus: Nimi: Allkiri: Kuupäev:
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel