dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 20. mai 2020
Viit
PRP-0/20/3748
Registreeritud
20. mai 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎oportuniteedimäärus põhistatud 20231600370.pdf284 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 30.04.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20231600370 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood) xxx Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7 võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk kehaline väärkohtlemine. Sellise teo toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad asjaolud sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et kahtlustatav on vähemalt osaliselt oma süüd tunnistanud (KarS § 57 lg 1 p 3), tegemist oli omavahelise tüliga. Tahtluse osas tuleb arvestada, et isik ei tegutsenud kavatsusega kannatanule vigastusi tekitada. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei oma kahtlustatava suhtes enam pretensioone, ei soovi kriminaalmenetlust, vaid leppimist, kahtlustatav on vabandanud, suhtlus on tänaseks olnud sõbralik. Teoga ei tekkinud varalist kahju, Kannatanu ei ole esitanud ühegi episoodi osas tsiviilhagi (III), samuti ei tekkinud menetluskulusid (IV). Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti pole tema suhtes rakendatud varasemalt oportuniteeti. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Prokuröri hinnangul piisavat eripreventiivset mõju on omanud ja omab ka edaspidi isiku suhtes rakendatud menetlus, sh isiku kinnipidamine, ülekuulamine jne. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatava ja kannatanuga suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse lõpuleviimist on isikud leppinud ning saavutanud tänaseks vähemalt mõistliku kui mitte sõbraliku suhtlemisviisi ning on lahku kolinud, kuid pole otsustanud suhet lõpetada. Kannatanu on korduvalt ja läbivalt öelnud, et soovib, et isikut ei karistataks, vaid et isik mõistaks oma probleeme ning olukorra tõsidust. Prokurör veendus kahtlustatavaga suheldes, et isik on menetlusest sellised järeldused ka teinud. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on lubanud konflikte vältida ning on seda tänaseks ka teinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Kriminaalmenetluse lõpetamisel võtab prokurör arvesse ka seda, et kannatanu on saanud abi ohvriabist ning soovib ja ootab selle poolt organiseeritud teraapia jätkumist, kuna see mõjus talle positiivselt. Niisiis on kriminaalmenetlusega tagatud ka kannatanu huvide kaitse. KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada kahtlustatavale asjakohane kohustus, nt maksta kindel summa riigi tuludesse või teha üldkasulikku tööd. Võttes arvesse seda, et ta on Madalmaade Kuningriigi kodanik, kes on vahetult menetluse lõpetamisele järgenvalt Eestist teadmata ajaks lahkumas, tema on nii enda kui kannatanu kinnitusel majanduslikult äärmiselt raskes olukorras, siis ei ole võimalik talle määrata rahalist kohustust ega ka kohustust teha üldkasulikku tööd. Seetõttu võib öelda, et ta ei ole võimeline täitma KrMS § 202 lg 2 loetletud kohustusi ning erandkorras tuleb tema suhtes menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 alusel kohustusi määramata. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20231600370 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustust ei määratud. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puuduvad. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 3 CD-d jäetakse toimiku materjalid juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: kahtlustatavalt võetud sõrmejäljed ja DNA-proov on edastatud EKEI-le, ei kuulu kustutamisele. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule või tema esindajale; Kahtlustatavale on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus üle antud Põhja prefektuuris. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn). 9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kaspar Urmas Oja abiprokurör Allkirjaga kinnitan, et käesolev määrus on mulle tõlgitud, olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: I hereby confirm that this order has been translated to me, I consent to the termination of the criminal proceedings and I have received a copy of this order: Nimi: Allkiri: Kuupäev: Name: Signature: Date:
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel