Põhja Ringkonnaprokuratuur · 20. mai 2020
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 30.04.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 20231600370
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood) xxx
Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7 võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale
kohustused määrata, kui
I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur
III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei
näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk kehaline väärkohtlemine. Sellise teo toimepanemise eest
karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad
asjaolud sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et kahtlustatav on
vähemalt osaliselt oma süüd tunnistanud (KarS § 57 lg 1 p 3), tegemist oli omavahelise tüliga.
Tahtluse osas tuleb arvestada, et isik ei tegutsenud kavatsusega kannatanule vigastusi tekitada.
Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud
vangistuse alammäära. Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei oma kahtlustatava suhtes enam
pretensioone, ei soovi kriminaalmenetlust, vaid leppimist, kahtlustatav on vabandanud, suhtlus
on tänaseks olnud sõbralik.
Teoga ei tekkinud varalist kahju, Kannatanu ei ole esitanud ühegi episoodi osas tsiviilhagi (III),
samuti ei tekkinud menetluskulusid (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus
kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal-
ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti pole
tema suhtes rakendatud varasemalt oportuniteeti. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest
loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Prokuröri hinnangul piisavat
eripreventiivset mõju on omanud ja omab ka edaspidi isiku suhtes rakendatud menetlus, sh isiku
kinnipidamine, ülekuulamine jne.
Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel
kahtlustatava ja kannatanuga suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse
lõpuleviimist on isikud leppinud ning saavutanud tänaseks vähemalt mõistliku kui mitte
sõbraliku suhtlemisviisi ning on lahku kolinud, kuid pole otsustanud suhet lõpetada. Kannatanu
on korduvalt ja läbivalt öelnud, et soovib, et isikut ei karistataks, vaid et isik mõistaks oma
probleeme ning olukorra tõsidust. Prokurör veendus kahtlustatavaga suheldes, et isik on
menetlusest sellised järeldused ka teinud. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui
varasemalt kriminaalkorras karistamata isik paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi
käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav
avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud.
Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma
teost aru saanud, on lubanud konflikte vältida ning on seda tänaseks ka teinud. Seega ei saada
käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid
negatiivseid signaale.
Kriminaalmenetluse lõpetamisel võtab prokurör arvesse ka seda, et kannatanu on saanud abi
ohvriabist ning soovib ja ootab selle poolt organiseeritud teraapia jätkumist, kuna see mõjus
talle positiivselt. Niisiis on kriminaalmenetlusega tagatud ka kannatanu huvide kaitse.
KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada
kahtlustatavale asjakohane kohustus, nt maksta kindel summa riigi tuludesse või teha
üldkasulikku tööd.
Võttes arvesse seda, et ta on Madalmaade Kuningriigi kodanik, kes on vahetult menetluse
lõpetamisele järgenvalt Eestist teadmata ajaks lahkumas, tema on nii enda kui kannatanu
kinnitusel majanduslikult äärmiselt raskes olukorras, siis ei ole võimalik talle määrata rahalist
kohustust ega ka kohustust teha üldkasulikku tööd. Seetõttu võib öelda, et ta ei ole võimeline
täitma KrMS § 202 lg 2 loetletud kohustusi ning erandkorras tuleb tema suhtes menetlus
lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 alusel kohustusi määramata.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20231600370 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustust ei määratud.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puuduvad.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 3 CD-d jäetakse toimiku
materjalid juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
kahtlustatavalt võetud sõrmejäljed ja DNA-proov on edastatud EKEI-le, ei kuulu kustutamisele.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanule või tema esindajale; Kahtlustatavale on kriminaalmenetluse
lõpetamise määrus üle antud Põhja prefektuuris.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn).
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale
taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab
menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus
Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul.
Kaspar Urmas Oja
abiprokurör
Allkirjaga kinnitan, et käesolev määrus on mulle tõlgitud, olen kriminaalasja
lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud:
I hereby confirm that this order has been translated to me, I consent to the termination of
the criminal proceedings and I have received a copy of this order:
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
Name: Signature: Date: