dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
Käskkiri; otsusAvalik

Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine

Lennuamet · 27. oktoober 2016
Viit
1.1-1/16/58
Registreeritud
27. oktoober 2016
Dokumendi liik
Käskkiri; otsus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-1 Põhitegevuse käskkirjad
Toimik
1.1-1/2016
Vastutaja
Martin Vali (Juhtkond, Juhtkond)

Failid

  • 📎1.1-11658 27.10.2016 Käskkiri; otsus.bdoc2537 KB

Sisu (failidest)

27.10.2016 nr 1.1-1/16/58 KÄSKKIRI Tallinn Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73 “Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3: 1. Kinnitan: 1.1. AD 204 V1 Esmaabi andmise ning töötervishoiu ja -ohutuse korra – lisa 1; 1.2. AD 553 V3 Aeronavigatsiooniteenuse osutamise, lennujuhtimiskoolituse, lennuliiklusvoo juhtimise ja õhuruumi korraldamise järelevalve juhendi – lisa 2; 1.3. AD 602-3 V1 Siseauditi kontroll-lehe täitmise juhendi – lisa 3; 1.4. Juhtimissüsteemi käsiraamatu V12 – lisa 4; 1.5. VA 602-1 V4 Siseauditi plaani vormi – lisa 5; 1.6. VA 602-3 V1 Siseauditi kontroll-lehe vormi – lisa 6. 2. Tunnistan kehtetuks: 2.1. Lennuameti peadirektori 19. septembri 2013. a. käskkirja nr 48 p 1; 2.2. Lennuameti peadirektori 18. veebruari 2005. a. käskkirja nr 51 p 4; 2.3. Lennuameti peadirektori 29. juuni 2015. a. käskkirja nr 35 p 1.1; 2.4. Lennuameti peadirektori 15. mai 2013. a. käskkirja nr 31 p 1.4; 2.5. Lennuameti peadirektori 31. märtsi 2009. a. käskkirja nr 14 p 1.9. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Reinfeldt õigusnõunik peadirektori osalistes ülesannetes KINNITATUD Lennuameti peadirektori 27.10.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/58 Lisa 3 Siseauditi kontroll-lehe täitmise juhend EESMÄRK Siseauditi kontroll-lehe (edaspidi kontroll-lehe) täitmise juhendi eesmärgiks on kirjeldada nõuded, läbi mille rakendamise tagatakse kontroll-lehe korrektne täitmine. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Kontroll-lehe täitmise juhend käsitleb kontroll-lehe VA 602-3 täitmist. VOLITUSED JA VASTUTUSED Kontroll-lehti täidab vastava valdkonna auditeerimiseks määratud audiitor. Kontroll-lehtede täitmise korrektsuse eest vastutab kontroll-lehtede täitja. TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD 1. Üldinfo Kontroll-lehe esilehel (näidis 1) toodud väljad tulenevad siseauditi plaani vormi VA 602-1 (näidis 2) kasutatavatest väljadest, et oleks tagatud selge ülevaade, missuguse siseauditi plaani punkti antud kontroll-leht puudutab. Näidis 1 Näidis 2 LENNUAMET Vorm AD 602-3/V1 Leht 1/5 Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 2. Kontroll-lehe esilehe täitmine Kontroll-lehe esilehe täitmine käib näidisel 3 näidatud meetodil. Näidis 3 3. Kontroll-lehe täitmine 3.1. Kontroll-lehe veerud Kontroll-leht sisaldab näidises 4 toodud veerge. Näidis 4. Nõude viite lahtrisse sisestatakse õigusaktist, standardist või Lennuameti dokumendist tuleneva nõude viide. LENNUAMET Vorm AD 602-3/V1 Leht 2/5 Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Nõue lahtris kirjeldatakse nõue ise. Dokumendi viite lahtris kirjeldatakse: a) õigusaktist või standardis tuleneva nõude puhul Lennuameti dokumendi viide või nimetus, kus antud nõue on kirjeldatud; b) Lennuameti dokumendi nõude puhul auditeerimisel kontrollitud dokumendid. Kommentaarid lahtris kirjutatakse oluline info, kuidas nõue on täidetud või mille põhjal saab väita, et nõue ei ole täidetud. Staatus lahtrisse sisestatakse, kas : a) nõudele vastavus on tuvastatud (vastavus - C), b) nõudele on tuvastatud mittevastavus (mittevastavus - N/C), c) nõue on mittekohalduv (mittekohalduv - N/A) või d) nõudele vastavust ei kontrollitud (ei kontrollitud - N/V) 3.2. Kontroll-lehe read Siseaudiitorite poolt kasutatavad kontroll-lehed on eeltäidetud Lennuametile kohalduvate regulatsioonide ja standardi nõuetega (näidis 4) ehk kajastavad nn High Level Checklist-i. Erinevate tasemete nõuete eristamiseks kasutatakse taustavärvi kodeerimst (näidis 5). a) Valge - määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuded (IR). b) Beez - määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) nõuded. c) Roheline - määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete täitmise juhendmaterjalide (GM) nõuded. d) Sinine – Lennuameti dokumentidest tulenevad nõuded ja lisaküsimused. 3.3. Kontroll-lehtedesse Lennuameti dokumentidest tulenevate nõuete ja lisaküsimuste lisamine Siseaudiitor, auditi ettevalmistuse käigus, sisestab kontroll-lehtedesse regulatsioonist või standardist tuleneva nõude juurde Lennuameti dokumendist (protseduurid, dokumendid, juhendid jms) tulenevad täspsustavad nõuded antud regulatsioonist või standardist tuleneva nõude täitmiseks ehk koostab nn Low Level Checklist-I (näidis 5). Samuti sisestab ka kontroll- lehtedesse vajadusel lisaküsimused, mis ei tulene otseselt Lennuameti dokumentidest, veendumaks protsesside toimivuses. Sellisel moel saab siseaudiitor hinnata ära Lennuameti dokumentide vastavuse õigusaktide ja standardite nõuetele (Desktop Audit). Low Level Checklist peaks sisaldama küsimusi sellisel tasemel, et tekiks veendumus protsesside hallatuses. LENNUAMET Vorm AD 602-3/V1 Leht 3/5 Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Näidis 5 3.4. Kontroll-lehtede täitmine auditeerimisel Dokumendi viite lahtrisse sisestatakse Low Level Checklist-s vaadeldud dokumentide viited. Auditeerimise käigus sisestatakse kommentaari lahtrisse info, kuidas tagatakse vastavus või mille põhjal saab väita, et nõue ei ole täidetud. Kommentaaride lahtrisse sisestatud detailne kirjeldus võimaldab järgneval valdkonda auditeerival siseaudiitoril paremini ettevalmistuda. Staatuse lahter täidetakse vastavalt punktile 3.1. 4. Kontroll-lehe allkirjastamine Peale kontroll-lehe täitmist allkirjastab kontroll-lehe täitja kontroll-lehe digitaalselt ja registreerib koos siseauditi raportiga dokumendihaldussüsteemis. 5. Kontroll-lehtedes salvestatud info kasutamine Täidetud ja digitaalselt allkirjastatud kontroll-lehti kasutatakse järgnevate auditite läbiviimisel hoidmaks kokku ettevalmistus aega ja saamaks ülevaade eelnevate auditite käigus esinenud probleemidest ja kontrollimata jäänud nõuetest. VIITED 1. AP 602 Siseauditi protseduur 2. VA 602-1 Siseauditi plaani vorm 3. VA 602-2 Siseauditi raporti vorm 4. VA 602-3 Siseauditi kontroll-lehe vorm 5. Peadirektori poolt kinnitatud siseauditi plaan (M:\33 - Juhtimissüsteem) Martin Vali LENNUAMET Vorm AD 602-3/V1 Leht 4/5 Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Juhtimissüsteemide vaneminspektor LENNUAMET Vorm AD 602-3/V1 Leht 5/5 Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Terminid Juhtsiseaudiitor Siseaudiitori kood Plaanitud auditite arv Tähendused Määratud juhtsiseaudiitor Siseaudiitori kood nt Martin Vali - MV Plaanitud auditite arv auditi tsükli jooksul Vastav audit kajastub auditite plaani isikute ja kuude lõikes Auditit summeritakse tabelis Veebr Märts Nr Teema Nõue Protseduur Jaan Apr Juhtimine A1 A2 A3 A4 OPS B1 B2 B3 B4 AIR C1 C2 C3 C4 ATM/ANS D1 D2 D3 D4 ADR E1 E2 E3 E4 SEC F1 F2 F3 F4 FCL/MED G1 G2 G3 FSTD H1 H2 Juuni Juuli Dets Sept Nov Aug Mai Okt Juhtimine OPS AIR ATM/ANS ADR SEC FCL/MED FSTD KINNITATUD Lennuameti peadirektori 27.10.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/58 Lisa 6 Siseauditi kontroll-leht Valdkond: Nr: Teema: Auditi kp: Auditeeritav: Juhtsiseaudiitor: Audiitor: Nõuded: Seotud protseduurid: LENNUAMET Vorm VA 602-3/V1 Leht 1/2 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Nõude viide Nõue Dokumendi viide Kommentaarid Staatus LENNUAMET Vorm VA 602-3/V1 Leht 2/2 Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 27.10.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/58 Lisa 1 ESMAABI ANDMISE NING TÖÖTERVISHOIU JA –OHUTUSE KORD 1. ÜLDOSA 1.1. Käesolev kord reguleerib Lennuametis esmaabi andmise ning töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamist. 1.2. Teenistujate esmaabi korralduse aluseks on töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja Vabariigi Valitsuse määrus “Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine”. 1.3. Töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamisel Lennuametis lähtutakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja selle alusel kehtestatud määrustest. Antud korraga tutvumine tööle asumisel on kohustuslik kõigile ametnikele ja töötajatele (edaspidi teenistuja). 2. ESMAABIVAHENDID 2.1 Lennuamet on kohustatud korraldama teenistujatele esmaabikoolituse. 2.2 Esmaabivahendite ja esmaabikoolituse kulud kantakse Lennuameti eelarvest. 2.3 Lennuamet on kohustatud kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohal. 2.4 Nõuetekohaselt märgistatud esmaabivahendite komplekt asub Lennuameti kontoritarvete kapis ja suures köögis valges kapis. Asukohad on nõuetekohaselt märgistatud. 2.5 Esmaabi komplekti juures on komplektis olevate esmaabivahendite loetelu ja esmaabiandmise juhend. 2.6 Lennuameti peadirektor määrab oma käskkirjaga esmaabivahendi komplekti eest vastutaja. 3. ESMAABI ANDMINE 3.1 Tööõnnetuse korral annab Lennuameti teenistuja, kes on läbinud esmaabi koolituse viivitamatult kannatanule esmaabi ja vajadusel korraldab kannatanu toimetamise raviasutusse kutsudes selleks kohale kiirabi. 3.2 Kuni kiirabi saabumiseni tuleb kannatanule anda esmaabi ning seda peab andma selleks väljaõppe saanud teenistuja. 4. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS 4.1 Töötervishoiu all mõistetakse teenistuja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist teenistuja võimetele ning teenistuja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 1/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teenistujal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. 4.2 Tööohutuse üldise seisukorra eest vastutab ameti juht (edaspidi tööandja). Ohutu töökeskkonna loomiseks ning teenistujate töövõime säilitamiseks määrab tööandja ametisse töökeskkonnaspetsialisti, kes teeb koostööd teenistujate ja töökeskkonnavolinikuga. Teenistujad valivad töökeskkonnavoliniku, kes esindab neid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. 4.3 Tööandja ja teenistujad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks tööandja konsulteerib teenistujate ja töökeskkonnavolinikuga igas töökeskkonnaga seotud küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisele. 4.4 Lennuameti teenistujate töötervishoiuga seotud küsimustega tegeleb peadirektori käskkirjaga määratud töökeskkonnaspetsialist. 4.5 Töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku nimed ning esmaabiandjate nimekiri on kättesaadav siseveebis (http://siseveeb.ecaa.ee/tookeskkond-ja-tootervishoid-2/). 5. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST 5.1 Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev teenistuja, kelle tööandja on määranud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi; 5.2 Töökeskkonnaspetsialisti kohustused: 5.2.1 Tagab teenistujate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse; 5.2.2 Suunab teenistuja tervisekontrolli vastavalt nõuetele; 5.2.3 Korraldab tervishoiuteenuse osutamist; 5.2.4 Teatab tervisekontrolli tulemustest asutuse juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on teenistujale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu; 5.2.5 Peab registrit esmaabiandjatest; 5.2.6 Tagab kõigile esmaabivahendite kättesaadavuse; 5.2.7 Teavitab teenistujaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest; 5.2.8 Korraldab töökohal esmaabi andmiseks määratud teenistujatele esmaabikoolituse selleks ettenähtud vahenditest; 5.2.9 Kontrollib töökohtadel esmaabi andmise olukorda ja vastavust antud korrale; 5.2.10 Viib läbi süstemaatilist töökeskkonna kontrolli; 5.2.11 Korraldab töökeskkonna riskianalüüsi; 5.2.12 Tutvustab teenistujatele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollib nende täitmist; 5.2.13 Esitab tööõnnetuse korral vajalikud andmed Tööinspektsioonile; 5.2.14 Teatab ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata teenistujatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuab tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 2/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 6. TÖÖKESKKONNAVOLINIK 6.1 Töökeskkonnavolinik on teenistujate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat; 6.2 Lennuametis valitakse üks töökeskkonnavolinik; 6.3 Töökeskkonnavoliniku kohustused: 6.3.1 Jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et teenistujad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 6.3.2 Osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 6.3.3 Teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata teenistujatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 6.3.4 Tunda teenistujatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 6.3.5 Jälgida, et teenistujad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. 7. TÖÖANDJA JA TEENISTUJA PÕHIKOHUSTUSED JA ÕIGUSED 7.1. Tööandja on kohustatud: 7.1.1. Andma igale teenistujale kindla töökoha või tööpiirkonna. 7.1.2. Tagama töö korraldamisel teenistuja tervisele ohutud töötingimused vastavalt tööohutusalastele õigusaktidele, nende puudumisel aga töötama välja meetmed selle tagamiseks. 7.1.3. Tutvustama töölevõtmisel tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid, selgitama teenistujale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid, korraldama töötervishoiu- ja tööohutusalast väljaõpet ja vajadusel täiendõpet. 7.1.4. Mitte rakendama teenistujat töödel, mille tegemiseks ta pole välja õpetatud. 7.1.5. Nõudma teenistujatelt töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide, juhendite ja eeskirjade täitmist. 7.1.6. Järgima tööseadusandluse sätteid, võtma tarvitusele meetmed tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimiseks. 7.1.7. Tagama teenistuja tööõnnetuse ja tervisekahjustuste vastu kindlustamise seadusega ettenähtud korras. 7.1.8. Viima läbi süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli, analüüsima selle tulemusi ja vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale. 7.1.9. Viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, hindab ohutegurite mõju teenistujate tervisele, koostab kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks ja teavitab teenistujaid riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. 7.1.10. Korraldama teenistujate tervise kontrollimise ja kandma sellega seotud kulud. 7.1.11. Kindlustama kohustuslike esmaabivahendite olemasolu (sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82 „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ § 4) ja ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. 7.1.12. Koolitama teenistujaid, kes vajaduse korral oskaksid anda esmaabi. LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 3/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 7.1.13. Andma teenistujale asjakohase tööriietuse, kui teenistuja tööiseloom seda nõuab. Tööriietus on ettenähtud kandmiseks tööülesannete täitmisel lennuvälja territooriumil ja angaarides liikudes (helkurjope või -vest). 7.1.14. Tagama tööriietuse regulaarse puhastamise mitte rohkem kui kaks korda aastas. 7.2. Teenistuja on kohustatud: 7.2.1. Täitma kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid ning allkirjastama tööalase juhendamise kaardi. 7.2.2. Täitma tööandja, tema esindaja ja töökaitse järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi. 7.2.3. Järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust. 7.2.4. Tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda 7.2.5. Käima tervisekontrollis vastavalt sotsiaalministri 24.04.2003 määrusele nr 74 “Töötajate tervisekontrolli kord”. 7.2.6. Vajadusel kasutama tööandja poolt temale määratud isiklikke ohutusvahendeid, mille vajadus ja kasutamise kord määratakse kindlaks tööohutusjuhendite või -eeskirjadega. 7.2.7. Hoidma asutuse vara ja vahendid ning töökoht korras ja puhtana. 7.2.8. Osalema nõutud väljaõppel ja tegutsema vastavalt tööandja poolt kinnitatud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. 7.2.9. Teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult teenistujale tööalaseid korraldusi andvale isikule või töökeskkonnaspetsialistile. 7.2.10. Keelduma tööst, mis ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist, teatades sellest koheselt tööandjale. 7.2.11. Kohe teatama töökeskkonnaspetsialistile ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest. 7.2.12. Täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi. 7.2.13. Osalema ohutu töökeskkonna loomisel. 7.2.14. Tahtlikult mitte määrima ja rikkuma tööriietust. 7.2.15. Töösuhte lõppemise korral tagastama talle antud tööriietuse. 7.3. Teenistujal on õigus: 7.3.1. Nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning vajadusel ühis- ja isikukaitsevahendeid ja tööriideid. 7.3.2. Saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutustest tööandjale. 7.3.3. Tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt. 7.3.4. Keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamatult tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 4/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 7.3.5. Pöörduda töökeskkonnaspetsialisti või töökeskkonnavoliniku poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. 8. ÜLDNÕUDED TÖÖKESKKONNALE 8.1 Töökeskkonna ja töökoha tingimused peavad vastama Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrusele nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusele nr 362 “Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” nõuetele. 8.2 Töökeskkond on ümbrus, milles teenistuja töötab. 8.3 Töökoht on tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu teenistujal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. 8.4 Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik kiiresti töökohalt lahkuda. 8.5 Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada teenistuja töövõime ja heaolu. 8.6 Tööruumi ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad. 8.7 Töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et teenistuja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud selliselt, et teenistuja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Tooli ja töölaua paigutus peavad tagama teenistujale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Tooli kõrgus peab olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetav. 8.8 Töökoha sisekliima (õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus) peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada teenistujatete arvu ruumis, teenistujate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. 8.9 Töö peab olema korraldatud selliselt, et teenistuja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab teenistuja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Näidisharjutused on toodud lisas 1 ja 2. 8.10 Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Sama kehtib ka põrandate, seinte ja lagede kohta. Puhastustöö peab toimuma vastavalt vajadusele ja efektiivselt. 8.11 Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema pääste- ja esmaabivahendid, ohumärgid ja muud ohutusvahendid. 8.12 Asutuse ruumides ei tohi suitsetada. 9. TÖÖÕNNETUSEST TEATAMINE LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 5/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 9.1 Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine ja teatamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusele nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord”. 9.2 Igast tööõnnetusest peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama vahetule juhile või tööandjale ning töökeskkonnaspetsialistile. 9.3 Tööõnnetuses viga saanud kannatanule tuleb kiiresti tagada esmaabi ja vajadusel tuleb ta toimetada raviasutusse. Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Juhtunust tuleb informeerida vajadusel vastavat kindlustusorganit. 9.4 Raskest tööõnnetusest tuleb peale arstilt teatise saamist viivitamatult kirjalikult teavitada Tööinspektsiooni (kannatanud ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, tööõnnetuse koht, kuupäev, kellaaeg, sündmuse lühikirjeldus, tööandja aadress, teatise edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon). Surmaga lõppenud tööõnnetuse korral tuleb teavitada viivitamatult ka politseid telefoni teel, ootamata arsti teatise saamist. 9.5 Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrama abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. 9.6 Lennuameti peadirektori poolt moodustatud uurimiskomisjon on kohustatud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist läbi viima tööõnnetuse uurimise ja koostama tööõnnetuse raporti kolmes eksemplaris vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusele nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” lisas 2 toodud vormile. Raporti üks eksemplar jääb Lennuametile, teised eksemplarid tuleb 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist esitada Tööinspektsioonile ja kannatanule. 9.7 Kutsehaiguse asjaolud on tööandja kohustatud välja selgitama ja kutsehaigestumise raporti koostama 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumiseteatise saamist vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusele nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” lisas 5 toodud vormile. Uurimistoimingutes osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik. 10. TERVISEKONTROLL 10.1 Töökeskkonnaspetsialist koostab tervisekontrolli suunatavate teenistujate nimekirja vastavalt sotsiaalministri 24.04.2003 määruse nr 74 “Töötajate tervisekontrolli kord” lisas 2 toodud vormile. 10.2 Teenistuja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. 10.3 Teenistujal, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, peab tegema tervisekontrolli, mis hõlmab: 10.3.1 silmade ja nägemise kontrolli, 10.3.2 luu- ja lihaskonna kontrolli. 10.4 Teenistujate tervisekontrolli otsused säilitatakse Lennuametis. Otsuseid säilitatakse kuni 10 aastat peale töösuhte lõppemist. LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 6/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 10.5 Kui tervisekontrolli käigus selgub, et teenistuja nägemisteravus on halvenenud, siis peab Lennuamet hüvitama teenistujale prillide või muud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse teenistuja poolt esitatud arve alusel mitte rohkem kui 64 eurot ulatuses iga kahe aasta järel. 10.6 Kui tervisekontrolli käigus selgub, et teenistuja tervis on mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu halvenenud, siis peab Lennuamet rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks. 10.7 Teenistujate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja Lennuameti kulul. VIITED 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 2. Vabariigi Valitsuse määrus nr 82 „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ 3. Vabariigi Valitsuse määrus nr 362 „Kuvariga töötamise tervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 4. Sotsiaalministri määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 5. Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusele nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” 6. Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrusele nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Koostaja: Tiina-Mae Kuusik finants-haldusnõunik LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 7/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 LISA 1 NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul. 1. Harjutus  Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.  Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.  Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglaselt ringliigutusi üles-paremale-alla- vasakule ning vastassuunas üles-vasakule-alla-paremale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.  Pead liigutamata suuna pilk üles, samal ajal loenda arve 1-4; suuna pilk otse, loenda arve 1- 6. Seda harjutust tee samalaadselt ka alla-otse, paremale-otse ja vasakule-otse.  Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 1-6. Tee seda 4- 5 korda. 2. Harjutus  Pilguta silmi silmalihaseid pingutamata, loendades arve 10-15.  Pead pööramata vaata suletud silmadega paremale, loendades arve 1 kuni 4, seejärel otse, loendades arve 1-6; seejärel samalaadselt vasakule-otse, alla-otse, üles-otse. Tee seda 4-5 korda.  Vaata silmadest 20-30 cm kaugusele sirutatud nimetissõrmele, loendades arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.  Tee avatud silmadega keskmises tempos 3-4 ringliigutust ja kinnita pilgu suund paremale; tee ringliigutusi vastassuunas ja kinnita pilgu suund vasakule, seejärel lõõgasta silmalihaseid vaatega kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 2-3 korda. 3. Harjutus  Mõlema käe nimetissõrmega masseeri ringjate liigutustega silmade ümbrust kulmude kohalt meelekohale ja sealt õrnemate liigutustega piki alalaugu sisemise silmanurgani.  Vaata 40 cm kauguselt sõrmeotsale, seejärel lähenda sõrm silmadele, sõrme pidevalt jälgides. Antud harjutust teosta 5-6 korda.  Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 5-6 korda.  Vaata vaheldumisi üles-alla, paremale-vasakule. Tee seda 5-6 korda.  Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6-7 korda.  Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3-4 korda  Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2-3 minutiks.  Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit. LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 8/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 LISA 2 Harjutused õlavöötmelihaste pinge vähendamiseks LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 9/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 27.10.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/58 Lisa 4 JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 1/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 SISUKORD 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 1.1. Käsitlusala .................................................................................................................... 3 1.2. Juhtimissüsteemi käsiraamatu olemus ja kasutamine ................................................... 3 1.3 Lennuameti tegevuse eesmärk ja tegevusvaldkond ........................................................... 4 2. Juhtkonna kohustused ......................................................................................................... 10 2.1. Kvaliteedi- ja ohutuspoliitika ..................................................................................... 10 2.2. Kvaliteedieesmärgid ja ohutusalase tulemuslikkuse põhinäitajad ............................. 10 2.3. Teenistujate kohustused, volitused ............................................................................. 11 3. Ressursijuhtimine ................................................................................................................... 12 3.1. Inimressursid .................................................................................................................. 12 3.2. Finantsid ......................................................................................................................... 13 3.3. Infrastruktuur ja töökeskkond ......................................................................................... 13 3.4. Informatsioon................................................................................................................... 13 4. Juhtimissüsteem .................................................................................................................. 14 4.1. Juhtimissüsteemi struktuur ......................................................................................... 14 4.2. Protsesside juhtimine ja vastutamine .............................................................................. 15 LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 2/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 1. Sissejuhatus 1.1. Käsitlusala Lennuametis on rakendatud juhtimissüsteem, mille loomisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.veebruari 2008 määrus (EÜ) nr 216/2008, tema rakendusaktid ja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ning juhendmaterjalid (edaspidi EASA nõuded), rahvusvaheline standard EN-ISO 9001 ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuded ja soovitused. Juhtimissüsteemi käsitlusalaks on lennuohutuse tagamine:  õhusõidukite lennukõlblikkuse ja hoolduse,  õhusõidukite käitajate,  lennundusspetsialistide,  lennundusspetsialistide koolituse,  lennundusjulgestuse,  aeronavigatsiooniteenuse osutamise ja  lennuväljade/ kopteriväljakute  lennuprotseduuride väljatöötajate üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamise teel. Rakendatud juhtimissüsteem:  spetsifitseerib nõuded ametile kohaldatavates õigusaktides ja vastavalt vajadusele ISO 9001 standardis sätestatu täitmiseks;  võimaldab järjepidevat nõuetele vastavat teenuse pakkumist, mis vastab riigi ja erinevate huvigruppide ootustele;  demonstreerib võimekust keskkonnasäästlikult tegutsedes saavutada jätkusuutlik ja ühtlaselt kõrge ohutustase eesti lennunduses. 1.2. Juhtimissüsteemi käsiraamatu olemus ja kasutamine Juhtimissüsteemi käsiraamat on Lennuameti juhtimissüsteemi kirjeldav alusdokument, mis sisaldab organisatsiooni kirjeldust, kvaliteedi- ja ohutuspoliitikat, juhtimissüsteemi struktuuri ülesehitust, juhtkonna ja teenistujate vastutusi juhtimissüsteemi rakendamisel organisatsioonis. Juhtimissüsteemi käsiraamat on mõeldud eelkõige erinevatele huvipooltele ja koostööpartneritele üldteabe andmiseks rakendatud juhtimissüsteemi ülesehitusest ja olemusest. Juhtimissüsteemi käsiraamat on ette nähtud nii organisatsioonisiseseks kui ka organisatsiooniväliseks kasutamiseks. Juhtimissüsteemi käsiraamatut hoiab ajakohasena organisatsiooni juhtimissüsteemide vaneminspektor (JSVI). Juhtimissüsteemi käsiraamatut vaadatakse üle regulaarselt, sagedusega mitte harvemini kui üks kord aastas, üldjuhul juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus. Juhtimissüsteemi käsiraamat koosneb peatükkidest, mis moodustavad ühtse terviku. Juhtimissüsteemi käsiraamatu muudatused versioonitakse ning kinnitatakse. LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 3/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Muudatusettepanekute tegemise õigus on igal teenistujal ja töötajal. Muudatusettepanekud vaatab läbi JSVI, misjärel ameti peadirektor kinnitab juhtimissüsteemi käsiraamatu uue versiooni. Juhtimissüsteemi käsiraamat on elektroonilisel kujul kättesaadav kõigile teenistujatele Public kettalt kaustast (M:\33 - Juhtimissüsteem) ja on ohjatav JSVI poolt. 1.3 Lennuameti tegevuse eesmärk ja tegevusvaldkond Lennuamet on Eesti Vabariigis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Eelnevale lisaks Lennuamet (oma vastutusalas): o edastab klientidele ja muudele huvigruppidele informatsiooni nõuetest ja standarditest ning aitab neid tõlgendada ja rakendada; o kaasab huvigruppe reguleerimisesemete kaardistamiseks ja seeläbi põhimääruseliste ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks; o abistab teisi riiklike institutsioone õigusloomes ning lennundusega seotud arengukavade väljatöötamisel; o töötab välja ning juurutab riikliku lennundusohutusprogrammi (SSP); o koordineerib lennundusalaste projektide elluviimist ja osaleb neis. Lennuamet loodi 1. aprillil 1990. aastal lennuohutuse järelevalve teostamiseks ning esialgeselt ka õigusliku keskkonna loomiseks tsiviillennunduses. 1992. aastal ühines Eesti 1944. aasta rahvusvahelise tsiviillennunduse konvensiooniga ja astus ühtlasi Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) liikmeks. 1995. aastal sai Eesti Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) liikmeks. Lennuamet on täielikult riigieelarvest finantseeritav ametkond. Lennuamet osaleb mitmetes rahvusvahelistes koostööprogrammides, mille eesmärkideks on lennundusohutuse taseme tõstmine. Alates 1996. aastast on ametis tehtud mitmeid struktuurimuudatusi, millest viimane kinnitati 08. aprillil 2016.a. LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 4/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Peadirektor Lennutegevuse osakond (7) Lennundusohutusnõunik (1) Osakonna juhataja Vaneminspektorid Juhtimissüsteemide vaneminspektor (1) Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond (6) Õigusnõunik (2) Osakonna juhataja Vaneminspektorid Finants-haldusnõunik Lennundustehnika osakond (5) Personalijuht Osakonna juhataja Vaneminspektorid Sekretär-asjaajaja Lennundusjulgestuse osakond (3) Osakonna juhataja Vaneminspektorid Joonis Lennuameti struktuur Lennuameti missioon: Arendame koos partneritega ohutut ja keskkonnasäästlikku lennundust Lennuameti visioon: Lennuohutuse tagamisel oleme kõrgeimat erialast kompetentsi omav, tunnustatud ja tulevikku vaatav organisatsioon LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 5/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Lennuameti põhikliendid/huvipooled Lennuameti klientidele/huvipooltele (järelevalve subjektid) pakutavad teenused (riiklik ja haldusjärelevalve) Lennuettevõtjad lennuettevõtjate tegevuse nõuetele vastavuse kontroll nii lennundusohutuse- kui ka jugestuse valdkonnas, tunnustamine ning tegevuslubade väljaandmine relva ja selle laskemoona kaasavõtmise kooskõlastamine ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi; julgestusintsidentide uurimised; ettevõttes lennundusjulgestuse eest vastutava isiku heaks kiitmine; julgestuskäsiraamatu ja selle muudatuste kooskõlastamine; Keerukate mootorõhusõidukite Esitatud deklaratsioonide põhjal nõuetele mitteärilised käitajad vastavuse kontroll, erilubade väljaandmine Muude kui keerukate mootorõhusõidukite Käitajate tegevuse nõuetele vastavuse mitteärilised käitajad kontroll, erilubade väljaandmine Mehitamata õhusõidukite käitajad Ühekordsete lubade väljaandmine, lendude kooskõlastamine LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 6/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Jätkuvat lennukõlblikkust korraldavad jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonid organisatsioonide tegevuse nõuetele vastavuse kontroll, tunnustamine ning tegevuslubade väljaandmine Lennundustehnika lennundustehnika hooldusorganisatsioonide hooldusorganisatsioonid tegevuse nõuetele vastavuse kontroll, tunnustamine ning tegevuslubade väljaandmine Lennundustehnilise töötaja lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonid koolitusorganisatsioonide tegevuse nõuetele vastavuse kontroll, tunnustamine ning tegevuslubade väljaandmine Aeronavigatsiooniteenuse osutajad lennuliiklusteenistuse tegevuse nõuetele vastavuse kontroll, tunnustamine ning tegevuslubade väljaandmine; meteoroloogiateenuse, side-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsiooniteabe teenuse osutajate nõuetele vastavuse kontroll, tunnustamine ning tegevuslubade väljaandmine; maapealsete raadioside, raadionavigatsiooni ja meteoseadmete sertifitseerimine; ettevõtte julgestuse juhtimissüsteemi muudatuste kooskõlastamine ja järelevalve rakendamise üle; ettevõttes lennundusjulgestuse eest vastutava isiku heaks kiitmine; julgestusintsidentide uurimised; tsiviillennundusrajatiste projekteerimise, kooskõlastamine, olemasolevate tsiviillennundusehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide kooskõlastamine lennundusjulgestusalastes küsimustes; Lennuväljad ja kopteriväljakud lennuväljade ja kopteriväljakute ehitusprojektide kooskõlastamine ning nende käitamise nõuetele vastavuse kontroll ja vastavate tegevuslubade väljaandmine; tsiviillennundusrajatiste projekteerimise, kooskõlastamine, olemasolevate tsiviillennundusehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide kooskõlastamine lennundusjulgestusalastes küsimustes; lennundusjulgestusalase järelevalve teostamine; julgestuskäsiraamatu ja selle muudatuste kooskõlastamine; ettevõtetes lennundusjulgestuse eest vastutava isiku heaks kiitmine; julgestusintsidentide uurimised; LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 7/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Lennukoolituse teostajad lennukoolituse teostajate tegevuse kontroll ja tunnustamine; lennunduspersonali koolituse ja täiendõppe programmide kooskõlastamine julgestuskoolitusi läbiviivate instruktorite tunnustamine ja lennundusjulgestusalaste koolituskavade kooskõlastamine ning järelevalve nende rakendamise üle. Õhusõidukite käitajad või omanikud registritoimingud õhusõidukitega, lennukõlblikkuse tuvastamine (sh välismaal auvate õhusõidukite lennukõlblikkuse tuvastamine) ning lennukõrblikkust tõendavate dokumentide väljaandmine Õhusõiduki meeskonnaliikmed ja õhusõiduki meeskonnaliikmete ja lennuinformaatorid ning nendega seotud lennujuhtide teadmiste nõuetele vastavuse koolitusorganisatsioonid kontroll, eksamite läbiviimine ning vastavate tegevuslubade väljaandmine; meditsiiniline järelevalve; koostöös Kaitsepolitseiametiga taustakontrolli läbiviimine isiku suhtes enne isikule õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljastamist Lennundustehnilised töötajad lennundustehniliste töötajate nõuetele vastavuse kontroll ja tegevuslubade väljaandmine Euroopa Liidu ja rahvusvahelised koostöö EL lennunduse arengu ja lennundusorganisatsioonid lennuohutuse ja lennundusjulgestuse tagamise osas Siseriiklikud ametiasutused nõustamine tsiviillennunduse küsimustes, osalemine lennundusalastes ekspertkomisjonides ja seadusandluse väljatöötamises; Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundusjulgestusalases tegevuses nõuandva komisjoni töös osalemine; vajadusel komitee juurde moodustatud lennundusjulgestuse ekspertgrupi kokku kutsumine lennundusjulgestuse küsimuste lahendamiseks lennuväljade lähiala kõrgehitiste ja – Muud ettevõtted rajatiste planeeringute ja projektide ekspertiis ja kooskõlastamine; julgestusmeetmeid kohaldavate isikute tunnustamine. Lennukauba ja –posti valmistamise ja Kokkuleppelise esindaja ja tuntud saatjate käitlemisega seotud ettevõtted tunnustamine ja registreerimine ning järelevalve vastavat tegevusluba omavate isikute üle. Pardavarude valmistamise ja käitlemisega Pardavarude kokkuleppeliste tarnijate seotud ettevõtted. tunnustamine ja registreerimine ning järelevalve vastavat tegevusluba omavate isikute üle. LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 8/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Kaudseteks klientideks on tsiviillendude lennundusohutuse ja lennundusjulgestuse reisijad tagamine Ameti tegevust reguleerivad õigusaktid Amet on kohustatud juhinduma oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Eestile siduvatest rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest tulenevatest nõuetest ning Euroopa Liidu õigusaktidest. Lisaks eelnimetatutele järgib Lennuamet mitmesuguseid lennundusalaseid normdokumente ning kasutab vastavusjälgimise funktsiooni rakendamisel rahvusvahelise standardi ISO 9001 elemente. Ameti peadirektor tagab, et teenistujatele oleksid teada ameti teenustele, protsessidele ja tegevustele rakendatavad seadusandlikud ja muud nõuded. Lennuameti tegevust ja lennundusvaldkonda reguleerivate dokumentide nimekiri koos vastavate viidetega/linkidega dokumentide elektroonilisele allikale on üleval Lennuameti koduleheküljel Internetis (www.ecaa.ee), kus nad on kättesaadavad nii Lennuameti teenistujatele kui ka välistele huvipooltele. Lennuameti staatuse, tegevusvaldkonna, eesmärgid ja põhiülesanded, struktuuri ja juhtimise korra sätestab Lennuameti põhimäärus. Vastavalt sellele on ameti tegevuse eesmärgiks riigi poliitika elluviimine ja ohutuse tagamine tsiviillennunduse valdkonnas. Amet teostab riiklikku ja haldusjärelvalvet ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle, rakendab vajadusel riiklikku sundi, osaleb oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide, poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel ning valmistab ette ja viib ellu oma tegevusvaldkonnaga seotud projekte. Lennuametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist majandus- ja kommunikatsiooniminister kantsleri ettepanekul. Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad. Osakonda juhib osakonna juhataja või peadirektori poolt määratud ametnik. Osakondade struktuurid ning põhiülesanded ja kohustused määratakse peadirektori poolt kinnitatud osakondade põhimäärustega. Lisaks kuuluvad ameti struktuuri teenistujad, kes ei ole ühegi osakonna koosseisus ning kes alluvad vahetult peadirektorile. Teenistujate kohustused, õigused ja vastutus määratakse peadirektori poolt kinnitatud ametijuhenditega ning on kirjeldatud ameti protseduurides ja juhendites. Iga ametikoha kohustused, volitused ja vastutused ning tegutsemisõigused peavad olema piisavad kvaliteedi- ja ohutuspoliitikaga ning Lennuameti põhimäärusega määratletud eesmärkide täitmiseks. Ameti juhtkond integreeritud juhtimissüsteemi mõistes on peadirektori poolt käskkirjaga määratud juhtimissüsteemi juhtrühm. Teenistujate peamised kohustused on toodud peatükis 2. Lennuameti kui organisatsiooni funktsioneerimiseks on olulisel kohal ameti efektiivne juhtimine. See tähendab eelkõige, et ameti koosseisu kuuluvad struktuuriüksused ja teenistujad peavad teadma oma ülesandeid ning nende tegevus (tegevusetus) ei tohi saada takistuseks teistele teenistujatele/struktuuriüksustele nende konkreetsete ülesannete tähtajaliseks ja kvaliteetseks täitmiseks. Esmatähtsateks loetakse: - organisatsiooni struktuuri ja juhtimist; - efektiivset infovahetust nii ameti siseselt kui väliselt; - teenistujate ülesannete, volituste ja vastutuste fikseerimist ja kontrolli täitmise üle; LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 9/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 - teenistujate pidevat koolitust ning oskuste ja vilumuste täiendamist; - organisatsiooni paindlikkust ning pidevat arengut ja parendamist. Olulisel kohal on klientide pädev teenindamine ning kliendi soovide ja vajaduste täitmine Lennuametile antud volituste ning ameti tegevusele kehtestatud nõuete piires ja ulatuses. Klientide pädevaks teenindamiseks, rahvusvaheliste, Euroopa Liidu (EL) ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevate nõuete täpseks täitmiseks parendatakse oma tööprotsesse pidevalt, võttes aluseks Lennuametis läbiviidud rahvusvaheliste- ja EL lennundusorganisatsioonide auditite, siseauditite tulemusi ning klientide/huvipoolte reklamatsioone, kliendiküsitluse käigus saadud tagasisidet ja ettepanekuid. 2. Juhtkonna kohustused 2.1. Kvaliteedi- ja ohutuspoliitika Lennuamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutseva allasutusena omab juhtimisfunktsiooni ning teostab tsiviillennunduse riiklikku ja haldusjärelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Tagamaks jätkusuutlik ja ühtlaselt kõrge ohutustase, järelevalve toimingute teostamise nõuetele vastavust, kvaliteeti ja tähtaegadest kinnipidamist, on Lennuametis välja töötatud ja juurutatud rahvusvahelise standardi ISO 9001 vastavusjälgimise funktsiooni elemente sisaldav ja ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele (ICAO konventsiooni lisa 19 ning dok 9859) vastav juhtimissüsteem. Lennuameti kvaliteedi- ja ohutusalase tegutsemise põhimõtted:  kindlustada kõrgetasemeline lennundusohutus järelevalve teostamise, ohutusriskide tuvastamise ja parendusmeetmete kaudu;  toimida kooskõlas õiguslike ja muude nõuetega;  olla nii siseselt kui väliselt ohutuskultuuri edendaja ja lennunduse jätkusuutliku arengu toetaja;  kasutada olemasolevaid inim- ja finantsressursse eesmärgipäraselt;  tagada Lennuameti ametnike piisav koolitus, motivatsioon ja pädevus seatud ülesannete täitmiseks;  tagada klientide rahulolu efektiivse, pädeva ja tähtaegse teenindamise teel;  tagada juhtimissüsteemi toimivus ja pidev parendamine. Käesolev kvaliteedi- ja ohutuspoliitika ehk meie tegutsemise põhimõtted on edastatud ja selgitatud kõikidele ameti teenistujatele. Poliitika rakendamiseks on koostatud strateegia, mille raames on püstitatud eesmärgid ja tulemuslikkuse indikaatorid. Lennuameti strateegia on dokumenteeritud ja kinnitatud (vt Organisatsiooni käsiraamat). 2.2. Kvaliteedieesmärgid ja ohutusalase tulemuslikkuse põhinäitajad Juhtimissüsteemi tulemuslikkuse mõõdetavad eesmärgid :  Esitatud taotlused menetletakse tähtaegselt ning taotluste menetlemisajad ja järelevalve tulemuste esitamise ajad lühenevad (jälgitavus LOIS aruannete põhjal) LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 10/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  Klientide tagasiside soovitusindeksi metoodikat kasutades ja rahulolu Lennuameti tegevusega (põhjendatud kaebused/kohtulahendid puuduvad)  Menetlus- ja järelevalveprotsessi kasutatavus LOIS infosüsteemis (jälgitav LOIS etappidena) ning nende tähtaegsus  Tööjõu voolavuse %  Lennundusohutusalase teadlikkuse tõus (ohutuskultuuri edendajana tagatakse järelevalve tulemuste paranemine jne)  Õhusõidukite perroonikontrollide teostamine eesti lennuväljadel Ohutusalase tulemuslikkuse põhinäitajad jagunevad kolme gruppi:  I avalikkusele suunatud näitajad, mida jälgitakse ka Euroopa Liidu ja ICAO tasemel (lennuõnnetuste arv, hukkunute arv ja tõsiste lennuintsidentide arv)  II lennundussüsteemi toimivuse näitajad keskenduvad toimivusele ja konkreetsetele ohutusriskidele (ohtustaseme parandamise meetmed)  III põhjuslikud näitajad, mis kajastavad II grupi näitajate põhjuslikkust(ennetava laadiga ohutusalased eesmärgid, mis aitaksid vältida II gruppi kuuluvaid juhtumeid) Ameti juht koostöös juhtimissüsteemi juhtrühmaga püstitab mõõdetavad tegevuseesmärgid, mis on vastavuses ameti poliitikatega ja võtavad arvesse nii ameti kui klientide ja muude huvipoolte hetke- ja tulevikuvajadusi, samuti ameti protsesse ja üldisi strateegilisi eesmärke. Eesmärgid on püstitatud kindlaks ajaperioodiks ning võimaluse korral esitatud kvantitatiivsel kujul ja kajastatud Lennuameti strateegias 2015-2018. Kvaliteedi- ja ohutuspoliitika, Lennuameti strateegia kui ka vastavad eesmärgid vaadatakse aja- ja asjakohasuse seisukohalt üle vähemalt üks kord aastas. Vajaduse korral toimub nende muutmine. 2.3. Teenistujate kohustused, volitused Ameti teenistujad on kohustunud andma oma panuse juhtimissüsteemi loomisesse ja alalhoidmisesse. Peadirektori vastutusel on ergutada meeskonda tegutsema juhtimissüsteemi parendamiseks ja eraldada vajalikud ressursid juhtimissüsteemi elementide rakendamiseks. Teenistujate ja töötajate kohustused, volitused ja vastutused on järgmised. Peadirektori ja juhtimissüsteemi juhtrühma kohustuseks on: 1) kehtestada kvaliteedi- ja ohutuspoliitika ning eesmärgid kooskõlas Lennuameti strateegiaga; 2) tagada juhtimissüsteemi eesmärkide täitmine; 3) teostada regulaarseid juhtkonnapoolseid ülevaatusi; 4) teostada lennundusohutuse tagamise ülevaatusi (andmete analüüs, riiklike riskide hindamise ülevaatus ja ohutusalase järelevalve ülevaatus). 5) tagada SSP (riiklik ohutusprogramm) arendamine ja juurutamine Peadirektori kohustuseks on: 1) tagada vajalike ressursside olemasolu; 2) määrata vastutav isik ja eraldada vajalikud ressursid juhtimissüsteemi loomiseks, rakendamiseks ja arendamiseks; 3) määrata teenistujate ja töötajate kohustused koos vastutuste piiritlemisega; 4) koolitada personali; 5) tagada tõhus infovahetus kõikide huvipooltega; 6) taotleda regulaarseid siseauditeid ja teostada juhtimissüsteemi regulaarseid ülevaatusi; LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 11/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 7) edastada kogu ametkonnale partnerite jt osapoolte õiguslike ja muude nõuete rahuldamise tähtsus. 8) SSP väljatöötamise töörühma juhatamine Peadirektoril on volitused nõuda aruandlust kõikidelt teenistujatelt ja töötajatelt juhtimissüsteemi väljatöötamise, rakendamise ja arendamisega seotud küsimustes. Peadirektori eestvedamine ja initsiatiiv on olulised tegurid mõjusa ja tõhusa juhtimissüsteemi väljatöötamisel ja töökorras hoidmisel. Lennundusohutusnõuniku kohustuseks on: 1) rakendada ja arendada ohutusjuhtimise elemente lennundusohutusprogrammiga seonduvalt; 2) tagada ohutusalaste põhimõtete (kaasa arvatud õiglase suhtumise) tulemuslik järgimine; 3) korraldada ohutusalast infovahetust seotud osapooltega; 4) edendada ohutuskultuuri ja ohutusalast teadlikkust nii sisemiselt kui välimiselt 5) SSP väljatöötamise ja juurutamise koordineerimine JSVI kohustuseks on: 1) luua, rakendada, hoida töökorras ja arendada juhtimissüsteemi elemente ning esitada lahendusi ja algatada tegevusi mistahes kvaliteediga seotud probleemide lahendamiseks; 2) jälgida juhtimissüsteemi vastavust asjaomastele nõuetele ja protseduuride asjakohasust, mis muuhulgas hõlmab siseauditite planeerimist ja korraldamist ; 3) organiseerida ja ette valmistada regulaarselt juhtimissüsteemi juhtkonnapoolseid ülevaatuseid; 4) teavitada teenistujaid juhtimissüsteemi põhimõtetest ja muudest Lennuametile kehtestatud nõuetest ning ameti eesmärkidest. Lennundusohutusnõunikul ja JSVI-l on volitused nõuda aruandlust kõikidelt teenistujatelt ja töötajatelt juhtimissüsteemi väljatöötamise, rakendamise ja arendamisega seotud küsimustes. JSVI on Lennuameti juhtkonna esindaja kvaliteedialastes küsimustes ja allub otse peadirektorile. Lennundusohutusnõunik on Lennuameti juhtkonna esindaja ohutusalastes küsimustes ja allub otse peadirektorile. Osakondade juhatajate kohustuseks on: 1) tagada, et nende alluvuses olevad osakonnad ja teenistujad saavad aru ja rakendavad juhtimissüsteemis dokumenteeritud nõudeid; 2) kaasata teenistujaid eesmärkide saavutamise protsessi. 3) järelevalve teostamine, sh riski-põhine järelevalve ja juhtimissüsteemi hindamine Igal osakonna juhatajal on volitused ja ka vastutus korrigeerida või peatada tema vastutusvaldkonda kuuluv protsess või tegevus, kui selle teostamisel esineb kõrvalekaldeid dokumenteeritud nõuetest. 3. Ressursijuhtimine Ressursid loovad aluse suutlikkuseks ja toimivuseks valitud tegevusvaldkonnas. Olulisemateks ressurssideks on inimressursid, omandatud kogemused, eelarvelised ressursid ja töökeskkond ehk seadmed ja tehnoloogia. Ressursside arendus kuulub ameti strateegiliste ülesannete hulka. Ressursside ratsionaalne kasutamine aga võimaldab teostada efektiivset majandamist. Nendest saab aluse ka pideva parendamise protsess. LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 12/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 3.1. Inimressursid Ameti eesmärkide ja strateegia elluviimiseks ning juhtimissüsteemi töökorras hoidmiseks ja pidevaks parendamiseks on vajalik kvalifitseeritud inimressurss. Lennuametis töötab ca 30 inimest. Tööjõu erialane struktuur ja pädevus on suuresti varieeruv. Suurem osa teenistujatest on oma valdkonna head asjatundjad, kellel on piisav töökogemus antud valdkonnas. Lennuameti teenistujate hulka kuulub ka mitmeid ametnikke, kellel märkimisväärne töökogemus oma valdkonnas on alles omandamisel. Nende teenistujate jaoks on Lennuamet käivitanud arenguprogrammid, mis koosnevad iseseisvast koolitusest vahetu juhi kaasabil (teoreetiline ja praktiline), sisekoolitustest ning väliskoolitustest. Teenistujate valikul ning ametikohtade kujundamisel lähtutakse personali hariduslikust tasemest, isiklikust võimekusest ja sobivusest vastavale ametikohale. Pädevusnõuded igale ametikohale on toodud ametijuhendites. Vajaliku pädevuse ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja rakendamine toimub protseduuri AP 203 “Koolitus, teadlikkus ja pädevus” järgides. Teadmiste ja oskuste parandamine toimub koolituste käigus. Arendamisvajadus määratakse igal aastal teenistuja ja tema otsese juhi vahelise koostöövestluse tulemusena, mis on aluseks järgmise perioodi koolituskava koostamisel. 3.2. Finantsid Peadirektor plaanib, teeb kättesaadavaks ja ohjab finantsressursse, mis on vajalikud juhtimissüsteemi rakendamiseks ja töökorras hoidmiseks ning organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursside ohje hõlmab ka tegeliku kasutamise võrdlust plaanilisega, millest lähtuvalt võetakse kasutusele vajalikud meetmed. 3.3. Infrastruktuur ja töökeskkond Ametikohustuste täitmiseks sobiva infrastruktuuri ja töökeskkonna tagamise eest on vastutav peadirektor. Nõuded on toodud töösisekorraeeskirjades, mis on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega. Töötervishoid ja tööohutus tagatakse vastavate kordade, juhendite, protseduuride, seaduste jm seadusandlike korralduste ja määruste järgimisega. Lennuameti teenistusse asujatele korraldatakse vastav esmane juhendamine. Ohutusnõuete ja seadusandlike nõuete järgimine on kõikidele Lennuameti teenistujatele kohustuslik. Vajaduse korral toimub ameti üldkoosolek, kus informeeritakse teenistujaid asutuse lähiaja suurematest ettevõtmistest ja käsitletakse olulisemaid probleeme. Kõigil teenistujatel ja töötajatel on võimalus teha jooksvalt parendusettepanekuid vastavate protsesside parendamiseks. Oskusteave Oskusteabe moodustavad lennundusala normatiiv-tehnilised ja erialased dokumendid. Materiaal-tehnilised vahendid Põhitegevusaladel tegutsemiseks on soetatud vajalikud materiaal-tehnilised vahendid, IT süsteem, büroosisustus, side- ja transpordivahendid. 3.4. Informatsioon Asutusevälise info hankimine toimub järgmisi meetodeid kasutades: - vahetud kontaktid; LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 13/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 - post; - e-post; - telefon; - erialakirjandus; - internet. Info liikumine asutuses erinevate tasandite vahel toimub telefoni, e-posti, organisatsiooni sisevõrgu (Intranet, Skype), erinevat tüüpi koosolekute ja nõupidamiste ning vahetu kontakti kaudu. 4. Juhtimissüsteem 4.1. Juhtimissüsteemi struktuur Juhtimissüsteem hõlmab enda all organisatsioonilise struktuuri, kavandamistoimingud, kohustused, tavad, protseduurid ja ressursid, mis on vajalikud organisatsiooni juhtimise teostamiseks ning kvaliteedi- ja ohutuspoliitika väljatöötamiseks, elluviimiseks, tulemuslikkuse saavutamiseks, üle vaatamiseks ja järgimiseks. Juhtimissüsteemi arendus on järk-järguline ja pidev protsess. Juhtimissüsteemi arendades on põhitähelepanu pööratud süsteemi otstarbekusele, efektiivsusele ja nõuetest tulenevatele vajadustele. Lennuameti juhtimissüsteemi väljaarendus ja teostus lähtub asutuse struktuurist, tegevusvaldkonnast ning organisatsiooni tüübist, arvestades eesmärgiga võimalikult hästi täita Lennuametile esitatavaid nõudeid, huvipoolte ootusi ning optimaalselt kasutada ameti ressursse. Juhtimissüsteemi võib vaadelda kui alusraamistikku, mis on pidevalt jälgitav ja perioodiliselt ülevaadatav, et tulenevalt muutuvatest sise- ja välismõjust anda organisatsiooni kvaliteedi- ja ohutusalasele tegevusele kõige õigem suund. Joonis 4.1. Juhtimissüsteemi struktuur JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT TOIMIMISVALDKONDADE KÄSIRAAMATUD 100 ORGANISATSIOONI JUHTIMISE 510 LENNUTEGEVUSE KÄSIRAAMAT KÄSIRAAMAT Põhimäärused; visioonid; eesmärgid; protseduurid; Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID juhendid; korrad; VORMID 520 LENNUNDUSTEHNIKA KÄSIRAAMAT 200 INIMRESSURSI JUHTIMISE Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID KÄSIRAAMAT Korrad, protseduurid; juhendid; VORMID 530 LENNULIIKLUSTEENINDUSE JA LENNUVÄLJADE KÄSIRAAMAT Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID 300 DOKUMENDIHALDUSE KÄSIRAAMAT Korrad; protseduurid; juhendid; näidised; VORMID 400 LENNUNDUSJULGESTUSE KÄSIRAAMAT 600 MÕÕTMISE, ANALÜÜSI JA Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID PARENDAMISE KÄSIRAAMAT Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID 570 LENNUNDUSLUBADE KÄSIRAAMAT Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 14/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 TEATMESTUD (vt Dokumentide loetelu 300) Lennuameti põhi- ja tugiprotsessid on kirjeldatud juhtimissüsteemi dokumentides, mis koostatakse vastavate valdkondade teenistujate poolt, juhindudes järgmistest põhimõtetest: a) kõik kvaliteeti ning ohutust mõjutavad põhi- ja tugiprotsessid peavad olema identifitseeritud ja sobivalt planeeritud; b) määratud peavad olema planeeritud tegevuste täitmise ja jälgimise eest vastutajad; c) protsessid peavad olema kirjeldatud lähtuvalt nõuetest ja vajadustest teostada kõiki tegevusi optimaalselt – so täita vajalikud nõuded ja vastata huvipoolte ootustele, kulutades selleks võimalikult vähe ressursse; d) olulised kvaliteeti ja ohutust mõjutavad tegevused tuleb dokumenteerida, et tagada nende jälgitavus, mõõtmine ja tulemuste analüüs; e) arusaadav peab olema protsesside vastastikune mõju (valdkondi läbivad ühistegevused) f) tuleb rakendada meetmeid, mis on vajalikud plaanitud tulemuste saavutamiseks ja protsesside pidevaks parendamiseks. Juhtimissüsteemi protsessid on oma põhiolemuses enamasti üles ehitatud neljafaasilistena (PDCA tsükkel): I faas II faas Plaanimine Teostamine IV faas III faas Korrigeerimine Kontrollimine Lennuameti juhtimissüsteem on kõikide, käesolevas käsiraamatus kirjeldatud, protsesside ja protseduuride kogum (vt joonis 4.3). Juhtimissüsteem realiseerub erinevate toimikute (käsiraamatute ja teatmestute) süsteemi kaudu, mis peegeldab tema ülesehitust ja olemust (vt joonis 4.1). Olemuslikult võib toimikuid jagada kahte põhigruppi: – kirjeldavad, seletavad, toimimist toetavad toimikud (käsiraamatud); – tegevuslikkust väljendavad ja tõestavad toimikud (teatmestud). Protseduurid, juhendid, korrad ja muud juhenddokumendid on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ning need on koondatud toimimisvaldkondade käsiraamatutesse. Tõendusdokumendid (täidetud dokumendivormid, kirjavahetus, käskkirjad, lepingud, aktid, LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 15/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 memod, protokollid jm ohjatavad dokumendid, mis tõendavad tehtud toimingute teostamist asutuses) on koondatud teatmestutesse (vt. Dokumentide loetelu). Käsiraamatute ja teatmestute ning nende kättesaadavusest, ajakohastamisest jms annavad täpsema ülevaate protseduurid „Dokumendi- ja andmeohje” ning „Tõendusdokumentide ohje”. 4.2. Protsesside juhtimine ja vastutamine Kogu toimimine baseerub protsesside juhtimise põhimõttel. Lennuameti põhi- ja tugiprotsessid on kujutatud all oleval joonisel : Joonis 4.3. Lennuameti põhi- ja tugiprotsessid Organisatsiooni juhtimine Dokumendihaldus Inimressursside juhtimine ORGANISATSIOONI INIMRESSURSI JUHTIMISE DOKUMENDIHALDUSE JUHTIMISE KÄSIRAAMAT KÄSIRAAMAT KÄSIRAAMAT RISKIDE OHJE KLIENT/ KLIENDI / HUVIPOOL HUVIPOOLE Lennuohutuse tagamine õhusõidukite lennukõlblikkuse ja hoolduse, TAGASISIDE RAHULOLU õhusõidukite käitajate, lennundusspetsialistide, lennundusspetsialistide KÜSITLUSED, koolituse, lennundusjulgestuse, aeronavigatsiooniteenuse osutamise ja REKLAMATSIO lennuväljade/ kopteriväljakute üle riikliku järelevalve teostamise teel. ONID REGULATSIOO ÜHTLASELT NID LENNUNDUSJULGESTUSE KÄSIRAAMAT KÕRGE LENNUTEGEVUSE KÄSIRAAMAT VÄLJUND/ OHUTUSTASE SISEND LENNUNDUSLUBADE KÄSIRAAMAT TEENUS LENNUNDUSTEHNIKA KÄSIRAAMAT NÕUDED LENNULIIKLUSTEENINDUSE JA LENNUVÄLJADE KÄSIRAAMAT Ohutuskokkuvõt ted (analüüs) OHUTUSSALA KESKKONNA NE TEAVE JA PARENDAMINE SÄÄSTLIKKUS SOOVITUSED PIDEV (ohutust TAGASISIDE mõjutavad juhtumid) VÄLISAUDITID, KOLMANDA NÕUETELE OSAPOOLE VASTAVUS Mõõtmine, analüüs ja parendamine AUDITID MÕÕTMISE, ANALÜÜSI JA PARENDAMISE KÄSIRAAMAT JUHTKONNAPOOLNE ÜLEVAATUS; OHUTUSTEABE ANALÜÜS Kõik põhiprotsessid on kaetud oma kindlate protseduuridega, mis viitavad selle protsessiga seotud kordadele, juhenditele, vormidele. Joonisel 4.3 toodud protseduuride eest põhivastutajad on esitatud alljärgnevas tabelis (vt tabel 4.4). Protseduuride eesmärgid ja kasutusalad, volitused ja vastutused ning täpsed protsessikirjeldused on esitatud konkreetsetes protseduurides . LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 16/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Tabel 4.4. Valdkonnavastutused Protsedu Tegevusalad Vastutajad uri tähis Lennutegevuse osakonna Juhataja Lennundusjulgestuse osakonna Lennundustehnika osakonna lennuväljade osak. juhataja Lennuliiklusteeninduse ja Lennundusohutusnõunik Finants-haldusnõunik Lennundusmeditsiini Sekretär-asjajaja vaneminspektor Personalijuht Õigusnõunik Peadirektor juhataja juhataja JSVI AP 102 Juhtimine TV KV KV KV KV AP 106 Sise-, välis- ja TV KV KV KV KV KV KV KV kriisikommunikatsioon AP 109 Hanketegevus TV KV AP 120 Ohutusalase teabe KV TV KV KV KV KV käsitlemine Käskkiri SSP väljatöötamine TV KV KV KV KV 28.01.201 (töörühm) 4 nr 1.1- 1/14/4 AD 121 Ohutusjuhtimise süsteemi KV TV TV TV hindamine AD 116 Väärteomenetlused KV TV TV TV TV AP 203 Koolitus, teadlikkus ja TV KV KV KV KV KV KV KV pädevus AD 204-01 Töötervishoiu ja tööohutuse TV KV KV alane tegevus AP 301 Dokumendi- ja andmeohje KV KV KV TV KV KV KV KV KV KV AD 303 Asjaajamiskord ( sh KV KV TV KV KV KV KV KV KV KV KV KV tõendusdokumentide ohje) AD 510-4 Lennuettevõtja sertifikaadi KV TV (AOC) esmane väljaandmine AD 510-5 Lennuettevõtja sertifikaadi KV TV (AOC) muutmine AD 510-7 Lennuettevõtja sertifikaadi KV TV nõuetele vastavuse hindamine jätkuva järelevalve käigus AD 510-9 Ametlikud kinnitused ja KV TV nõusolekud AD 510-10 Erandite tegemine KV TV AD 510-11 Üldkorralduslike ettekirjutuste KV TV (käitamisdirektiivide) väljaandmine AD 510-12 Kvalifikatsiooni ja koolituse KV TV nõuded inspektoritele AD 510-13 Dokumentide säilitamine KV TV AD 510-14 Välisoperaatorite lennuloa KV TV taotluste menetlemine ja lubade väljastamine AD 510-15 Ühekordsete lubade KV TV väljastamine AD 515 Lennutegevuse erilubade väljaandmise protseduur KV TV LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 17/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 AP 511 Õhusõiduki KV TV meeskonnaliikmete sertifikaatide väljaandmise protseduur LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 18/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 AP 571 Lennunduskoolitusealane KV TV järelevalve AP 572 Lennunduslubade KV TV väljastamine AP 573 Lennundusmeditsiinialane KV KV TV järelevalve AP 574 Teooriaeksamite KV TV vastuvõtmise protseduur AP 575 Lennunduslubade FCL osa KV TV kohaseks loaks konverteerimine ja tunnustamine AP 576 Kontrollpilootide järelevalve KV TV protseduur Lennutreeningseadme järelevalve AP 577 KV TV AP 511 Õhusõiduki KV TV meeskonnaliikmete sertifikaatide väljaandmine AP 521 Hooldusorganisatsiooni KV TV sertifitseerimine AP 522 Jätkuvat lennukõlblikkust KV TV korraldava organisatsiooni (CAMO) sertifitseerimine AP 523 Õhusõiduki lennukõlblikkuse KV TV järelvalve AP 524 Lennundustehnilise töötaja KV TV loa väljaandmine AP 526 Tsiviilõhusõidukite registri KV TV pidamine AP 527 Lennundustehnilise KV TV personali koolitusorganisatsiooni sertifitseerimine AP 528 Õhusõiduki lennukõlblikkuse KV TV kontrollimine AP 529 Õhusõiduki muudatustööde KV TV heakskiitmine AP 531 Lennujuhtimis- ja raadio- KV TV navigatsiooniseadmete sertifitseerimine AP 553 Aeronavigatsiooniteenuste KV TV osutaja sertifitseerimine AP 533 Lennuvälja ja kopteriväljaku KV TV meteoroloogilise teeninduse korralduse ja teenindamise edastamise inspekteerimise ja järelevalve protseduur AP 551 Lennuväljade ja kopteri- KV TV väljakute sertifitseerimine AP 552 Lennujuhtimiskoolitaja KV TV sertifikaadi väljastamine AP 561 Aeronavigatsioonilise teabe KV TV koostamine ja edastamine AP 401 Lennundusjulgestusalane KV TV auditeerimine ja inspekteerimine AP 402 Lennundusjulgestusalaste KV TV testide korraldamine AP 403 Lennundusjulgestuse KV TV insidentide uurimine AP 404 Lennundusjulgestusalane KV TV ülevaatus AP 405 Ettevõtte julgestusmeetmete KV TV kooskõlastamine AP 406 Julgestuskoolituse alaste KV TV dokumentide kooskõlastamine AP 407 Lennuameti KV TV läbipääsulubade ja sõidukilubade väljaandmine LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 19/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 AP 409 Relva ja selle laskemoona KV TV kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijasalongi kaasavõtmise kooskõlastamine AP 411 Riigi sisejulgeolekut KV TV tagavate ametnike suhtes julgestusalasest läbivaatusest erisuste kooskõlastamise protseduur AP 412 Keelatud esemete ning KV TV ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmise kooskõlastamise protseduur AP 601 Seire, analüüs ja TV KV KV KV KV KV KV KV parendamine AP 602 Juhtimissüsteemi siseaudit KV TV KV AP 603 Mittevastavus. Korrigeeriv ja KV TV KV KV KV KV KV KV ennetav tegevus AP 604 Juhtkonnapoolne ülevaatus TV KV KV AP 605 Järelevalve protseduur KV TV KV KV KV KV KV KV AD 601 Auditeerimise juhised ja KV TV KV KV KV KV KV KV põhimõtted TV – täisvastutus; KV – kaasvastutus (sama valdkonna eest täiendav vastutaja) Martin Vali Juhtimissüsteemide vaneminspektor LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 20/20 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 27.10.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/58 Lisa 2 AERONAVIGATSIOONITEENUSE OSUTAMISE, LENNUJUHTIMISKOOLITUSE, LENNULIIKLUSVOO JUHTIMISE JA ÕHURUUMI KORRALDAMISE JÄRELEVALVE JUHEND LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 1/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Järelevalve juhendi muutmise kord ............................................................................................ 4 Järelevalve ulatus, eesmärgid ja liigid........................................................................................ 5 Järelevalve ulatus ................................................................................................................... 5 Järelevalve eesmärgid ............................................................................................................ 5 Järelevalve liigid .................................................................................................................... 5 Järelevalve planeerimine ............................................................................................................ 6 Ohutusnäitajate jälgimine (VÄLJATÖÖTAMISEL SSP raames) .......................................... 6 Riskide hindamine .................................................................................................................. 6 Järelevalve aastaplaani koostamine ........................................................................................ 6 Järelevalve/auditi ulatus ..................................................................................................... 7 Järelevalve läbiviimine ............................................................................................................... 7 Dokumentatsiooni kontroll/ülevaatus .................................................................................... 7 Audit/inspekteerimine ............................................................................................................ 8 Auditi algatamine ............................................................................................................... 8 Auditi ettevalmistamine ..................................................................................................... 8 Auditi läbiviimine .............................................................................................................. 9 Järelevalve aruanne ja ettekirjutus ................................................................................... 10 Järelevalvearuande ja ettekirjutuse levitamine ................................................................. 12 Tõendusdokumentide ohje ................................................................................................... 12 Konfidentsiaalsus ................................................................................................................. 12 Järeltegevused ...................................................................................................................... 13 Lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete järgimise kontroll .................................................. 13 Õhuruumi korraldamise ja kasutamise järelevalve .................................................................. 13 LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 2/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Sissejuhatus Juhendi eesmärk Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga pakkuda riikliku ja haldusjärelvalve asutuse (Lennuamet) inspektoritele harmoniseeritud juhiseid aeronavigatsiooniteenuse osutamise, lennujuhtimiskoolituse, lennuliiklusvoo juhtimise ja õhuruumi korraldamise järelevalve korraldamiseks ja teostamiseks, võttes aluseks lennundusseaduse, Euroopa Liidu õigusaktid ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika. Juhend peab tagama kõigi osakonna toimingute ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse teostamise. Juhend sisaldab peamiselt järelevalvet puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viiteid abistamaks osakonna järelevalveametnikel hinnata ettevõtete/organisatsioonide nõuetele vastavust. Juhendi koostamisel on kasutatud Eurocontrol´i poolt välja töötatud juhendmaterjale. Järelevalve ulatus Riiklike järelevalveasutuste tegevus ja ülesanded on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), määrusega (EÜ) nr 550/2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1034/2011 lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta ning komisjoni määrusega (EL) nr 805/2011, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste teatavate tõendite kohta. Kuigi vastutus teenuse ohutu osutamise eest lasub teenuse osutajal, peavad liikmesriigid tagama tõhusa järelevalve riiklike järelevalveasutuste kaudu. Euroopa Ühistaeva määruse nr 550/2004 artikli 2 alusel on riigi poolt nimetatud riikliku järelvalve asutuse (Lennuamet) ülesandeks tagada aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutu ja tõhus tegutsemine Eesti vastutusalas olevas õhuruumis. Riikliku järelvalve asutuse ülesandeks on tuvastada, kas teenuse osutajad vastavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 550/2004 (Teenuse osutamise määrus) ning Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1035/2011 kehtestatud aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühistele nõuetele. Vastavalt Komisjoni määrusele (EL) nr 1034/2011, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve, teostavad riiklikud järelevalveasutused ohutusjärelevalvet aeronavigatsiooniteenuste ning lennuliiklusvoo juhtimise ja õhuruumi korraldamise suhtes kohaldavate nõuete järelevalve osana, et jälgida kõnealuste tegevuste ohutust ja kontrollida kohaldatavate ohutusnõuete ja nende rakenduskorra täitmist. Selleks kehtestavad riklikud järelevalveasutused protsessi, mille kaudu kontrollitakse ettevõtte/organisatsiooni vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 3/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 ohutusnõuetele (sh sertifikaadile lisatud ohutusalased tingimused) enne aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajaliku sertifikaadi väljastamist või uuendamist, organisatsioonide pidevat vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele, ohutuseesmärkide, ohutusnõuete ja muude ohutusalaste tingimuste täitmist (mis on määratletud deklaratsioonis süsteemide vastavustõendamise kohta, sealhulgas mis tahes asjakohases määruse (EÜ) nr 552/2004 kohaselt väljastatud deklaratsioonis süsteemi koostisosade vastavuse või kasutussobivuse kohta ja riski hindamise ja maandamise menetlustes) ning ohutuseeskirjade täitmist. Nimetatud protsess peab põhinema dokumenteeritud korral ning andma andma juhised ohutusjäelevalve teostamiseks. Järelevalve juhendi muutmise kord Muudatuste ja paranduste sisse viimine käsiraamatusse toimub vastavalt Dokumendi- ja andmeohje protseduurile (AP 301). Muudatusettepanekuid järelevalve juhendisse võivad teha kõik Lennuameti töötajad. Lennuameti töötajatel on õigus esitada lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhatajale ettepanekuid järelevalve juhendi täiendamiseks või muudatuste tegemiseks. Ettepanekuid võib esitada kas suuliselt või kirjalikult. Juhendi muudatused vormistab lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või tema poolt määratud isik ning edastab vastavad muudatusettepanekud kooskõlastamiseks juhtimissüsteemide vaneminspektorile. Kui muudatus eeldab mõne teise Lennuameti osakonna/töötajate tööprotseduuride või töökorralduse muutmist, esitatakse muudatusettepanek kooskõlastamiseks ka vastavale osakonnale/töötajale. Muudatustega peavad tutvuma kõik lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna töötajad (tutvumine fikseeritakse dokumendihaldusprogrammis). Juhendi muudatusettepanek kinnitatakse peadirektori käskkirjaga. LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 4/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Järelevalve ulatus, eesmärgid ja liigid Järelevalve ulatus Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond teostab järelevalvet kõigi sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajate (ATS, CNS, MET, AIS) ja lennujuhtimiskoolitajate üle. Aeronavigatsiooniteenuseosutajate järelevalve käigus kontrollitakse ka vastavust koostalitusvõime (IOP), lennuliiklusvoogude juhtimise (ATFM), õhuruumi korraldamise (ASM) ja lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmetele kehtestatud nõuetele. Järelevalve eesmärgid Järelevalvet teostatakse järgmistel eesmärkidel:  aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuetele vastavuse kontrollimine (sertifikaadi väljaandmise eesmärgil);  aeronavigatsiooniteenuse osutaja jätkuva nõuetele vastavuse kontrollimine (sertifikaadi kehtivuse ajal);  järelkontroll (peale inspekteerimist);  aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuetele vastavuse kontrollimine enne planeeritavate muudatuste rakendamist (sertifikaadi kehtivuse ajal);  kontrollida uute nõuete, ohutuseesmärkide, ohutusnormide, ohutusjuhiste ja muude ohutusalaste tingimuste rakendamist ja täitmist aeronavigatsiooniteenuse osutaja poolt;  lennuliiklusvoo juhtimise nõuetele vastavuse kontrollimine;  õhuruumi korraldamise nõuetele vastavuse kontrollimine. Järelevalve võib olla plaaniline või plaaniväline, tulenevalt ANS, ATFM, ASM teenuse osutaja infrastruktuuri, süsteemi, protsessi, toote või teenuse olulisest muudatusest, tingituna toimunud intsidentidest ja õnnetusjuhtumitest või järelkontrolli vajadusest. Järelevalve liigid • Esmane järelevalve (audit/inspekteerimine) – algatatakse taotleja esitatud taotluse alusel kui organisatsioonil või isikul puudub eelnev tegevusluba või sertifikaat. • Eelkülastus – organisatsiooni külastamine eesmärgiga hinnata valmidust sertifitseerimiseks. • Plaaniline/jätkuv järelevalve – kindla perioodiga planeeritud pidev järelevalve, millest eelnevalt informeeritakse järelevalve subjekti. • Etteteatamata järelevalve – vajadus järelevalveks tekib ohutusalasest teabest või tuvastatud puuduste/ettekirjutuste tõsidusest. Järelevalve subjekti eelnevalt ei informeerita. LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 5/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 • Re-sertifitseerimise audit – kindlaks perioodiks väljaantud sertifikaat/luba vajab uuendamist. • Plaaniväline järelevalve (audit/inspekteerimine) – eesmärgiga uurida konkreetseid probleeme, mis on pideva järelevalve käigus avastanud või mille uurimise vajalikkuse on põhjustanud ohutusalane teave (ettekanded, vahejuhtumid jms). Eelnevalt informeeritakse järelevalve subjekti. • Muudatusaudit – järelevalve algatatakse kui organisatsioon taotleb sertifikaadi muutmist, eelkõige sertifikaadil oleva tegevusulatuse muutmist või ka organisatsiooni nime, asukoha muutmist. • Järelaudit/järelinspekteerimine (follow-up) – eesmärgiga leida kinnitust mittevastavustele suunatud tegevuste rakendatuses. Ka ettekirjutuste täitmise kontrollimiseks läbiviidav järelaudit. Järelevalve planeerimine Ohutusnäitajate jälgimine (VÄLJATÖÖTAMISEL SSP raames) Lennuamet kontrollib ja hindab regulaarselt saavutatud ohutuse taset, et määrta kindlaks, kas see vastab kehtestatud ohutusnõuetele. Ohutusnäitajate jälgmise tulemusena määratakse kindlaks valdkonnad, kus ohutusnõuete täitmist on vaja esmajärjekorras auditite käigus kontrollida. Riskide hindamine Plaanilise/jätkuva järelevalve plaani koostamisel tuleb arvestada: • järelevalve subjekti suurust ja tegevuste keerukust; • toimunud intsidente, õnnetusjuhtumeid, surmaga lõppenud õnnetusjuhtumeid ja inimohvrite arvu; • varasemate järelevalve tegevuste tulemusi; • järelevalve subjekti suutlikkust tõhusalt teha parandusi ja rakendada korrigeerivaid tegevusi; • teiste osapoolte ohutus- ja kvaliteediauditite tulemusi • funktionaalsetesse süsteemidesse tehtud muudatusi Järelevalve plaani koostamine Osakonna juhataja koostab planeeritud järelevalve teostamiseks järelevalve plaani kahe aastase vaatega. Plaan koostatakse ja säilitatakse Public kettal osakonna kaustas. Plaanis täpsustatakse iga auditi ulatus (kontrollitavad valdkonnad ja nõuded) arvestades regulatsioonide nõudeid järelevalve perioodsusele. Esialgses järelevalve plaanis ei kajastata etteteatamist välistavaid järelevalve toiminguid ning jooksvalt esitatud taotlustest tulenevat järelevalvet. LOIS planeerimismoodulisse sisestatakse järelevalve plaan ühe aastase vaatega. LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 6/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Enne järelevalve aastase plaani kinnitamist LOIS-is edastab lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhtaja plaani kõikidele asjaomastele teenuseosutjatele tutvumiseks ja kommenteerimiseks. Järelevalve aastane plaan kinnitatakse LOIS-is jaanuari kuu jooksul. Auditeerimise vajaduse määrab lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhtaja koostöös osakonna töötajatega, võttes arvesse aeronavigatsiooniteenuse osutajale, lennuliiklusvoo juhtimisele ja õhuruumi korraldamisele omaseid spetsiifilisi või regulatiivseid nõudeid ning muid asjakohaseid faktoreid. Tüüpilisteks asjaoludeks auditeerimise sageduse määramisel on eelnevate auditite tulemused, märkimisväärsed muutused ohutust mõjutavas infrastruktuuris, organisatsioonis, protsessides (meetodites või tehnoloogias) ja protseduurides või muutused juhtimissüsteemis endas. Auditid toimuvad regulaarselt, mitte harvem kui üks kord aastas, osakonna järelevalve plaani (tööplaani) kohaselt, kui ei ole ilmnenud mittevastavusi. Intervallide ja ajastamise määramisel arvestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja juhtimissüsteemi keerukust ja lennuoperatsioonide arvu, eriti nende muutusi. Tähelepanu pööratakse ka Lennuameti poolsele usaldusele teenuse osutaja suhtes, mis põhineb ohutusega seotud juhtumite või toimunud õnnetuste ja intsidentide arvul. Järelevalve planeerimisel tuleb tagada, et kahe aasta jooksul kontrollitakse kõigi sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajate vastavust kehtestatud nõuetele kõigis olulistes valdkondades. Järelevalve/auditi ulatus Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja koostöös osakonna töötajatega otsustab, milliseid süsteemi elemente, objekte ja organisatsioonilisi elemente teatud aja jooksul tuleb auditeerida, kandes need osakonna järelevalve aastaplaani. Ulatus ja põhjalikkus peab vastama Lennuameti informatsiooni vajadustele ning ohutusnäitajate jälgimise tulemustele. Auditi ulatuse määramisel tuleb arvestada järgmiste teguritega: kas auditeerimine on seotud esmakordse sertifikaadi väljaandmisega, sertifikaadi korduva väljaandmisega, muudatustega teenuse osutamisel, mis võivad mõjutada teenuse osutaja vastavust kehtivatele nõuetele või on tegemist nö “vahepealse” ehk plaanivälise auditiga. Auditi ulatuse määramisel tuleb tugineda õigusaktides ja muudes dokumentides toodud nõuetele, millele käitaja infrastruktuur, juhtimissüsteem või mõni muu valdkond peab vastama. Järelevalveks vajalikud ressursid peavad olema piisavad kavandatud ulatuse ja põhjalikkuse saavutamiseks. LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 7/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Järelevalve läbiviimine Dokumentatsiooni kontroll/ülevaatus Järelevalve planeerimise alguses palub auditit juhtiv vaneminspektor auditeeritaval edastada vajalikud dokumendid ja andmeid (näiteks siseauditi tulemused, käsiraamatud, riskianalüüs, ohutusalased andmed, jne). Üle vaadatakse ka eelmised järelevalve aruanded ja ettekirjutused. Dokumentatsiooni ülevaatus tuleb teha enne auditi kohapeal läbiviimist, et määrata kindlaks süsteemi vastavus auditi kriteeriumidele. Mõnes olukorras võib selle ülevaatuse edasi lükata kuni kohapealsete tegevuste alguseni, kui see ei kahjusta auditi läbiviimise mõjusust. Vajadusel võib viia läbi ka eelneva kohalkäigu ettevõttes/organisatsioonis, et saada parem ülevaade olemasolevast olukorrast ning vajadusel hankida lisainformatsiooni. Kui dokumentatsioon leitakse olevat ebapiisav, peab auditit juhtiv vaneminspektor informeerima auditeeritavat ja osakonna juhatajat. Sellises olukorras tuleb vastu võtta otsus, kas jätkata auditiga või peatada see, kuni dokumentatsiooniga seotud probleemide lahendamiseni. Dokumentatsiooni ülevaatuse korraldamise eest vastutab auditit juhtiv vaneminspektor. Audit/inspekteerimine Auditi algatamine Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja määrab iga auditi jaoks auditit juhtiva vaneminspektori ning rühma liikmed. Auditi rühma valimisel tuleb arvestada protseduuri AD 601 nõudeid. Auditeerimisse võib vajadusel kaasata teiste osakondade töötajaid, Lennuameti poolt tunnustatud eksperte/organisatsioone, vaatlejaid. Lennuameti poolt tunnustatud ekspertide/organisatsioonide ja vaatlejate kaasamisel tuleb kaasatavate ekspertide ja vaatlejatega nende roll konkreetses auditis eelnevalt kirjalikult kokku leppida. Auditit juhtiv vaneminspektor vastutab kõigi auditi etappide korrektse läbiviimise eest. Auditit juhtiv vaneminspektor alustab järelevalve menetluse ning koostab ajakava võttes arvesse auditi põhjalikkuse ja ulatuse ning edastab selle järelevalve subjektile vähemalt kaks nädalat enne järelevalve toimumist. Ajakava saadetakse läbi LOIS infosüsteemi või läbi dokumendihaldussüsteemi. Järelevalve subjekti ei teavitata ja ajakava ei edastata juhul kui tegemist on etteteatamata auditiga. Ajakava koostamisel määratakse auditi eesmärgid, käsitlusala ja kriteeriumid. Auditi eesmärgid määravad, mida auditiga tuleb saavutada. Eesmärgid tulenevad õigusaktide nõuetest, protseduuridest ning eelmiste auditite tulemustest. Auditi käsitlusala kirjeldab auditi mahtu ja piire, nagu füüsilisi asukohti, organisatsioonilisi üksuseid, tegevuste ja protsesside kirjeldust, samuti ka selleks kuluvat ajaperioodi. Auditi kriteeriume kasutatakse hindamise alusena, millega võrreldes määratakse vastavus ja need võivad sisaldada rakendatavaid poliitikaid, protseduure, standardeid, seadusi ja määruseid, juhtimissüsteemide nõudeid, lepingulisi nõudeid või mingi kindla sektori käitumiskoodekseid. LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 8/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Auditi ettevalmistamine Töödokumendid Auditiks vajaminevate töödokumentide ettevalmistamise eest vastutab iga auditi rühma liige isiklikult. Töödokumentide ettevalmistamine algab auditi läbiviimiseks vajaliku dokumentatsiooni ülevaatamisest. Ette tuleb valmistada töödokumendid auditi käigu talletamiseks. Kohustuslikeks dokumentideks on LOIS kontroll-lehed, kus peavad kajastatud olema kõik auditi käigus kontrollitud määruste nõuded, kaasa arvatud Chicago konventsiooni lisade nõuded. Kasutada võib juba eelnevalt LOIS koostatud kontroll-lehti, vajadusel tuleb muuta olemasolevat kontroll-lehte või koostada uus kontroll-leht. Auditi läbiviimine Avakoosolek Avakoosolek tuleb läbi viia koos auditeeritava juhtkonnaga või, kus sobiv, koos nendega, kes vastutavad auditeeritavate talituste või protsesside eest. Avakoosoleku eesmärgiks on : - auditi plaani kinnitamine; - lühiülevaate andmine, kuidas auditi tegevusi korraldatakse (põhimõtete tutvustamine ); - suhtlemiskanalite kinnitamine; - auditeeritavale küsimuste esitamiseks võimaluse andmine; Koosolekut juhatab auditit juhtiv vaneminspektor ning tõendusmaterjal osavõtjate kohta tuleb säilitada. Päevakorda tuleb võtta järgmised teemad: a) osalejate tutvustamine, k.a. ülevaade nende rollidest; b) auditi eesmärkide, käsitlusala ja kriteeriumite kinnitamine; c) auditi ajakava ja muude asjassepuutuvate kokkulepete kinnitamine koos auditeeritavaga, nagu lõppkoosoleku kuupäev ja kellaaeg, mistahes vahepealsed koosolekud auditirühma ja auditeeritava juhtkonna vahel ja mistahes viimased muudatused organisatsioonis; d) auditi läbiviimiseks kasutatavad meetodid ja protseduurid k.a. auditeeritava teavitamine, et auditi tõendusmaterjalid põhinevad ainult olemasoleva informatsiooni valikulisel uurimisel ja seetõttu on auditeerimisel määramatuseelement (s.t. kui kõrvalekaldumisi ei fikseeritud, ei tähenda see seda, et neid üldse ei pruugi olla); e) auditirühma ja auditeeritava vaheliste ametlike teavitamistekanalite kinnitamine (näiteks, aruandluse esitamise viisid jms); f) auditil kasutatava keele kinnitamine; g) kinnitamine, et auditi vältel hoitakse auditeeritavat auditi edenemisega kursis; h) konfidentsiaalsusega seonduvate asjaolude kinnitamine; i) kinnitamine, et auditirühmale vajalikud ressursid ja võimalused on olemas; j) vastava tööohutuse, hädaolukordade ja turvalisuse protseduuride kinnitamine auditirühmale; k) mistahes saatjate olemasolu, nende rollide ja identiteetide kinnitamine; l) aruandluse meetod, sh mittevastavuste klassifitseerimine; LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 9/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 m) informatsioon tingimuste kohta, mille puhul võidakse audit peatada; n) informatsioon auditi läbiviimist või järelduste tegemist puudutava mistahes apellatsioonisüsteemi kohta (ettekirjutuse või otsuse, s.t. haldusakti peale on võimalik esitada vaie Tallinna Halduskohtule või Lennuametile 30 päeva jooksul alates haldusakti teadasaamise päevast, aadressil Lõõtsa 5, Tallinn 11415; e-mail aadressil [email protected] või telefonil +372 610 3500). Informatsiooni kogumine ja kontrollimine/faktituvastus Faktilist informatsiooni tuleb koguda vestlustest, dokumentide ja andmetega tutvumisest, toimingute vaatlemisest ning auditeeritava infrastruktuuri osa olukorrast lähtuvalt. Olulisena tunduvad vihjed mittevastavustele tuleb üles märkida ja analüüsida isegi siis, kui nad antud auditi konteksti ei kuulu. Vestlustest kogutud informatsiooni tõepärasust tuleb kontrollida lisavestluste, vaatluste, mõõtmiste ja kogutud andmete analüüsi abil. Auditit juhtiv vaneminspektor korraldab vajadusel auditeerimise ajal teiste auditeerijatega vahekoosolekuid tulemuste hindamiseks. Sellest tulenevalt võib auditit juhtiv vaneminspektor muuta vaneminspektorite tööülesandeid ja auditeerimisplaani tagamaks optimaalset eesmärkide saavutamist. Auditit juhtiv vaneminspektor peab koheselt oma vahetule ülemusele ja auditeeritavale ettevõttele teatama kui ilmneb, et auditi eesmärgid ei ole saavutatavad. Leiud Kõik leiud tuleb dokumenteerida. Peale faktituvastust vaatavad auditi teostajad üle kõik leiud ja selekteerivad mittevastavused, mis omakorda peavad olema esitatud üheselt mõistetavalt ja faktidele tuginedes. Mittevastavused peavad viitama antud auditeerimisel aluseks olevatele nõuetele või muudele dokumentidele. Leiud peavad olema hoolikalt formuleeritud ning auditit juhtiva vaneminspektori poolt läbi vaadatud ja analüüsitud. Kõik tähtsamad leiud tuleb lõppkoosolekul ära märkida, kusjuures teenuseosutaja/järlevalve subjekt peab leidudega nõustuma. Lõpukoosolek Auditeerimise lõppedes ja enne järelevalve aruande ja vajadusel ettekirjutuse ettevalmistamist korraldatakse koosolek aeronavigatsiooniteenuse osutaja/järelevalve subjekti juhtkonna esindajate ja võtmeisikutega. Lõpukoosolekut juhatab auditirühma juht. Koosoleku põhieesmärk on leidude esitlemine (eriti mittevastavuste) nii, et auditi tulemus oleks üheselt mõistetav. Iga mistahes eriarvamus, mis puudutab auditi leide ja/või järeldusi auditirühma ja auditeeritava vahel, tuleb läbi arutada ja võimalusel lahendada, et ära hoida hilisemaid vaideid. Mittelahendamise korral tuleks eriarvamused dokumenteerida. Soovituste andmise korral tuleks rõhutada, et soovitused ei ole siduvad. Juhtiv vaneminspektor informeerib teenuseosutajat ka võimalikest parandatavatest ja ennetavatest tegevustest olemata kohatult detailne ja ettekirjutusi tegev. Teenuseosutajale peab jääma võimalus määratleda ja leida Lennuametiga vajalik kokkulepe edasise tegevuse ja ajakava suhtes seoses leitud mittevastavuste ja lahknevustega. LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 10/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Samuti edastatakse informatsioon Lennuameti poolse lõpparuande ja edasise järelevalve osas. Järelevalve aruanne ja ettekirjutus Järelevalve aruanne koostatakse peale igat auditit, vajadusel koostatakse ettekirjutus. Aruanne koostatakse üldjuhul LOIS süsteemis. Järelevalve aruande sisu on kindlaks määratud LOIS-is. Järelevaleve aruande ja ettekirjutuse ettevalmistust juhib auditit juhtiv vaneminspektor, kes vastutab selle täpsuse ja täielikkuse eest. Järelevalve aruanne allkirjastatakse digitaalselt LOIS-is. Järelevalve aruande allkirjastavad üldjuhul kõik auditeerimisel osalenud Lennuameti ametnikud (va. vaatlejad), kuid vähemalt auditit juhtiv vaneminspektor. Järelevalve aruande tulemusena tehakse vajadusel peadirektorile ettepanek sertifikaadi väljastamiseks, sertifikaadi väljastamisest keeldumiseks, sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, sertifikaadi kehtivuse peatamiseks või sertifikaadi kehtivuse taastamiseks. Lõppkoosoleku ja aruande väljaandmise vahelisel ajal toimuv suhtlus toimub koordineeritult auditit juhtiva vaneminspektoriga. Ettekirjutus tehakse üldjuhul tõsise otseselt lennuohutust mõjutavate mittevastavuste korral (kui on vajalik rakendada piiranguid), või väikese kõrvalekaldumise korral, kui nõustamine ja konsulteerimine ei ole olnud tulemuslik. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse korrakaitse seaduses ja lennundusseaduses ettekirjutuse kohta esitatavatest nõuetest. Lennuameti järelevalve korras tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma järgmised andmed: a. isiku või asutuse nimi, kellele ettekirjutus on suunatud; b. andmed ettekirjutuse objektiks oleva toimingu kohta; c. ettekirjutuse täitmise tähtaeg; d. ettekirjutuse tegemise põhjendus; e. vaidlustamisviide f. vajadusel hoiatus ja sunnivahendi kohaldamine (sunniraha või sertifikaadi peatamine, kehtetuks tunnistamine) g. ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri. Ettekirjutusele lisatakse puudust tõendav dokument või tehakse viide dokumendile, kui see on eelnevalt edastatud. Lähtudes järelvalve käigus avastatud kõrvalekaldumise seotusest lennuohutusega, võib ettekirjutuse tegemisest loobuda ja saata teenuse osutajale LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 11/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 mittevastavust käsitleva dokumendi koos eelnevalt kokkulepitud korrigeerimistähtaegadega. Eelpool mainitud otsuse teeb osakonna juhataja konsulteerides vaneminspektoritega. Ettekirjutus on järelevalvemenetluse tulemusel antav haldusakt, mis põhineb menetlustoimingutel ning järelevalve aruandel. Ettekirjutust säilitatakse Lennuametis. Puuduse kõrvaldamata jätmise või puuduliku kõrvaldamisega seotud probleemi süvenedes arvestatakse seda edaspidises järelevalvealases tegevuses. Ettekirjutus kuulub määratud tähtajaks täitmisele ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist. Lennuamet teeb hoiatuse juhul, kui ettekirjutus jäetakse ettekirjutuses märgitud tähtajaks täitmata. Hoiatuse eesmärgiks on juhtida isiku tähelepanu täitmata jäetud ettekirjutusele. Sõltuvalt puuduse raskusest, võib ettekirjutuse teha koos hoiatusega. Hoiatus moodustab osa ettekirjutusest. Hoiatust säilitatakse Lennuametis. Puuduse kõrvaldamata jätmise või puuduliku kõrvaldamisega seotud probleemi süvenedes arvestatakse sedaedaspidises järelevalvealases tegevuses. Ettekirjutuse ja hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või peatab või tunnistab sertifikaadi kehtetuks, kui see nõue ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleneb lennundusseadusest. Sunnivahendi kohaldamist puuduse kõrvaldamise nõudmisel kasutatakse tõsisema ja püsivama puuduse korral viimase meetmena. Sunnivahendit rakendatakse sõltuvalt puuduse iseloomust ning isiku tegevusest puuduse kõrvaldamisel. Järelevalvearuande ja ettekirjutuse levitamine Järelevalve aruanne ja vajadusel ettekirjutus edastatakse Lennuameti poolt teenuseosutajale. Aruandele ja ettekirjutusele võib lisada ka esialgsele parandatavate ja ennetavate tegevuste plaanile esitatavad nõuded. Kui aruannet ja ettekirjutust pole võimalik kokkulepitud aja jooksul esitada, tuleb järelevalve subjekti teavitada hilinemise põhjustest ning määrata uus väljaandmise kuupäev. Ettekirjutused ja üldkorralduslikud ettekirjutused, mis klassifitseeruvad Komisjoni rakendusmääruse (EL) 1034/2011 artikli 13 järgi ohutuseeskirjadeks, tuleb lisaks edastada Euroopa Lennuohutusametile, Komisjonile ja teistele asjaomastele pädevatele asutustele. Tõendusdokumentide ohje Isiklikud töödokumendid tuleb säilitada vähemalt auditi lõpuni ja järelevalvearuande koostamiseni. Täidetud kontroll-lehed ja järelevalve käigus kogutud tõendusdokumendid, mille põhjal on koostatud leid, säilitatakse LOIS-is. Muude dokumentide säilitamine pärast auditi lõppemist on korraldatud Lennuameti dokumentide loetelus. Konfidentsiaalset ja ärisaladusi sisaldavat informatsiooni tuleb auditirühma liikmete poolt alati sobivalt kaitsta. LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 12/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Konfidentsiaalsus Auditirühm ei tohi avaldada dokumentide sisu või mistahes muud auditi jooksul saadud informatsiooni või auditi aruannet mistahes muule osapoolele ilma sõnaselge nõusolekuta auditeeritavalt organisatsioonilt, väljaarvatud juhul, kui seadus seda nõuab. Kui dokumentide sisu avaldamine on nõutav, tuleb sellest viivitamatult informeerida auditeeritavat organisatsiooni. Järeltegevused Korrigeerivate tegevuste määratlemise ja algatamise eest vastutab teenuseosutaja/järelevalve subjekt. See on eelkõige vajalik võimalike põhjuste kõrvaldamiseks ja sarnaste mittevastavuste vältimiseks tulevikus. Teenuseosutaja esitab tegevuskavad leidude korrigeerimiseks koos tähtajaga. Antud tegevuskavad kooskõlastab ja järelkontrolli teostab Lennuamet. Kui korrigeeriv tegevus pole vastuvõetav, esitab Lennuamet vajalikud muudatused. Kui auditi ajal avastatud mittevastavusel on otsene ja negatiivne mõju ohutusele, rakendab auditit juhtiv vaneminspektor ettenähtud korra kohaselt meetmeid, kas koheseks rakendamiseks või ajutisteks muudatusteks tegevuses. Korrigeeriva tegevuse lõpuleviimist ja mõjusust tuleb kontrollida järgmistel auditeerimistel. Ettekirjutuse täitmist tuleb Lennuameti poolt kontrollida ettekirjutuses määratud tähtaja saabudes. Vajadusel tuleb selleks läbi viia järelaudit, mis viiakse läbi vastvalt käesolevale juhendile. Lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete järgimise kontroll Vastavalt Komisjoni määruse (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad, artiklile 11, peab Lennuamet järgima lennuliiklusvoogude juhtimise kohasest väljalennuajas kinni pidamist. Juhul kui aasta jooksul peab 80 % või vähem lendudest lähtelennuväljadel kinni lennuliiklusvoogude juhtimise kohasest väljalennuajast kinni palub lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või tema poolt määratud isik kõnealuse lennuvälja ATSi üksusel esitada asjakohane informatsioon ja teave meetmete kohta, mis on võetud lennuliiklusvoogude juhtimise kohastest väljalennuaegadest kinnipidamiseks. Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või tema poolt määratud isik vaatab iga aasta lõpus üle lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest kinnipidamise. Vajadusel edastatakse seotud osapooltele märgukiri lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest kinnipidamise parendamise kohta. Õhuruumi korraldamise ja kasutamise järelevalve LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 13/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Vastavalt Komisjoni määruse (EL) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks, teostab Lennuamet järelevalvet õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni eel-taktikalise ja taktikalise tasandi kohaldajate (aeronavigatsiooniteenuse osutaja) üle. Lisaks kontrollib Lennuamet eel-taktikalise ja taktikalise tasandi kohaldajate igapäevase töö vastavuse ASM õhuruumi korraldamise käsiraamatu üle, kinnitatud õhuruumi kasutamise komisjoni 26.02.2014 otsusega. Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või tema poolt määratud vastava koolitusega vaneminspektor teostab järelevalvet kord kahe aasta jooksul õhuruumi paindliku kasutamise eel-taktikalise ja taktikalise tasandi kohaldaja nõuetest kinnipidamise üle. Infot järelevalve tulemuste üle jagatakse õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni koosolekul, kus komisjon võtab vajadusel ette parendavad tegevused. LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 14/14 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel