Kambja Vallavalitsus 15.10.2021
registrikood 77000275
Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald,
61714 Tartu maakond
Vaide esitaja: Rauno Sirel
Tõrvandi tee 42
Soinaste küla, Kambja vald,
61709 Tartu maakond
VAIE
„Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsuse 159, 21.09.2021
algatamise eelduseks olnud dokumentide nõutele mittevastavusest tulenevalt esitame vaide seoses
algatamise eelduseks olnud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu mitte
nõuetele vastavuse tõttu ja Kambja Vallavalitsuse otsuse 159 detailplaneeringu algatamata jätmise
põhjuste käsitlemata jätmise osas lähtuvalt PlanS § 128 lg 2 p.3 ja PlanS § 128 lg 2 p. 4.
„Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsuse 159 algatamise
juures ning olemasolevate algatamise eelduseks olnud dokumentide mahus ei ole esitatud ühtegi
põhjendust detailplaneeringu algatamata jätmise põhjuste kaalumise osas. Vastavalt
planeerimisseaduse PlanS § 128 lg 2 p 3 jäetakse planeering algatamata, kui selleks on ülekaalukal
avalikul huvil põhinev põhjus ja PlanS § 128 lg 2 p. 4 kui planeeringu elluviimisega kaasneks
ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive.
Kohaliku omavalitsuse üheks peamiseks eesmärgiks on oma tegevuses lähtuda valla- või linnaelanike
õigustatud vajadustest ja huvidest (KOKS § 2 lg1).
Käesoleva detailplaneeringu algatamise otsusega nr 159 (algatatud 21.09.2021) on eiratud järgmiseid
avalikul huvil põhinevaid aspekte ja kolmanda isiku õiguste riivet:
1. Detailplaneeringu algatamise otsusele eelnevalt ei ole viidud läbi ühtegi toimingut selgitamaks
välja vallakodanike huve ja tagamaks vallakodanike huve. Kohalikul omavalitsusel oleks
pidanud tekkima ilmne eeldus, et algatades üldplaneeringut muutva detailplaneeringu maa-
aladel, mis on vastavalt kehtivale Tartumaa maakonnaplaneeringule 2030+ ettenähtud
tiheasumi laienemisalana ja vastavalt kehtivale Kambja valla üldplaneeringule endise
Ülenurme valla territooriumi osas elamumaa juhtfunktsiooniga, eesmärgiga muuta need äri-
ja tootmismaaks raskemetalli ning keskkonnaohtlike ainetega keemilisi protsesse läbiviiva
tehase rajamise võimaldamiseks (kuumtsinkimistehas), ei saa käesoleva planeeringu
algatamine olla vallakodanike huvides. Avalik huvi ja õigustatud ootus on maakasutuse
realiseerimine kõrgematasandilistes planeerimisdokumentides ettenähtud viisil.
2. Tähelepanuta on jäetud, millest tulenevalt on vajadus Soinaste külas asuvate Jaani (kü tunnus
94901:007:1641) ja Leetsi (kü tunnus 94901:007:1640) maaüksuste maakasutuse
juhtotstarvet, mis on vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringule 2030+ ja Kambja valla
üldplaneeringule endise Ülenurme valla territooriumi osas tiheasumi laienemisala ja elamuala,
muuta äri ja tootmisalaks, kui detailplaneeringu algatamisest huvitatud osapoole Respo
Haagised AS omandis olevatest tootmismaadest teisel pool kohalikku teed ida suunal
(orienteeruvalt 16m kaugusel) paikneb kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt enam kui 43 ha
suurune hoonestamata äri- ja tootmismaa juhtotstarbega ala ning Respo Haagised AS omandis
olevate tootmismaadega külgneb põhja suunal enam kui 11ha suurune hoonestamata äri- ja
tootmismaa juhtotstarbega ala, kus juba tänaseks on väljaehitatud vajalikud tehnovõrgud ja
tänavad. Juhime tähelepanu, et Respo Haagised AS pidi olema Jaani ja Leetsi kinnistuid ostes
teadlik, et tegu on perspektiivsete elamumaadega.
3. Käesoleva planeeringu algatamisel on jäetud tähelepanuta Kambja valla üldplaneeringu endise
Ülenurme valla territooriumi osas KSH aruande (töö nr 15/PA/47) punkt 9.1.2 „Ettevõtlus ja
töökohad“ kajastatud KSH eksperdi hinnang, mille kohaselt on üldplaneeringus
reserveeritavate tootmisalade ulatus üldplaneeringu lahenduses piisav, et katta lähema
aastakümne võimalikud arenguvajadused. Kohalik omavalitsus pidi planeeringu algatamisel
lähtuma, et üldplaneeringus otsustatud maakasutuse juhtotstarbe muutmine peaks olema
erandlik ja seotud alternatiivide puudumisega. Käesoleval juhul on algatamine vastuolus PlanS
§ 142 lg1.
4. Valla kehtiv üldplaneering näeb ette, et detailplaneeringu algatamiseks tuleb koostada eskiis,
millest peab selguma hoone paigutus ja tootmistegevuse spetsiifika, et hinnata
keskkonnamõju avaldumise võimalikkus. Avalikult kättesaadava detailplaneeringu
algatamisele eelnenud dokumentatsiooni hulgas ei ole esitatud detailplaneeringu eskiisi, mis
kajastaks hoonete paigutust ja tootmistegevuse spetsiifikat, mille alusel saaks hinnata
keskkonnamõju mitteavaldumist.
5. Planeeringu algatamisel ja Soinaste külas asuvate Jaani (kü tunnus 94901:007:1641) ja Leetsi
(kü tunnus 94901:007:1640) maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteülesandes ei ole
arvestatud kehtiva valla üldplaneeringu nõudega: tootmismaade (sh põllumajandusliku
suunitlusega tootmismaad) kasutamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
a. detailplaneeringuga tuleb määrata kruntide minimaalne haljastuse protsent ja
kaitsehaljastuse paiknemine krundil. Kui tootmisala külgneb elamuala või ühiskondliku
hoonega, tuleb tootmisala territooriumile, elamute või ühiskondliku hoone poolsesse
osasse ette näha haljastatud puhvertsoonid, mis on piisavad tootmisalalt leviva
keskkonnamõju leevendamiseks. Puhverala ulatuse üle tootmisalade ja elamualade
vahel otsustab vallavalitus.
Soinaste külas asuvate Jaani (kü tunnus 94901:007:1641) ja Leetsi (kü tunnus 94901:007:1640)
maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteülesandes nõutud haljastuse mahud, milleks on
katta minimaalselt 10% krundi pindalast haljastusega ja millest 5% kõrghaljastusega, ei saa olla
käsitletavad puhvertsoonina, kuna puhvertsooniks antud mahud on ebaproportsionaalselt
väikesed. Puudub põhjendus, miks on kõrgematasandistes planeerimisdokumentides
ettenähtud soovitustest kõrvalekaldutud ja otsustanud nii väikese haljastusprotsendi
nõudmise kasuks.
6. „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“
detailplaneeringu algatamisel on eiratud planeeringu elluviimisega kaasnevat kolmanda isiku
õiguste riivet puudutavat punkti, millele on viidatud PlanS § 128 lg 2 p 4. Otsusega nr 159
algatatud planeeringuala piirneb kahest küljest elamumaadega ning kolmandast küljest nii
elamu kui ka põllumaadega. Planeeringualast lääne ja lõuna suunale jäävatele elamumaadele
on välja ehitatud toimivad elamurajoonid, kokku orienteeruvalt sadakond elamut. Planeeringu
algatamise taotluses on kajastatud numbrilised väärtused, mille kohaselt soovitakse
planeeringuala hoonestusalaks 82% kinnistute pindalast. Hoonete soovitud kõrguseks on kuni
18 m ning kogumahuks 20 000 m2. Asfalteeritud laoplatside mahuks on antud 50 000 m2.
Soinaste külas asuvate Jaani (kü tunnus 94901:007:1641) ja Leetsi (kü tunnus 94901:007:1640)
maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteülesandega on lubatud kasutada
tootmishoonetele omaseid materjale ja katusekallet. Eelloetletud tingimused on vastuolus
kehtiva valla üldplaneeringuga, mille kohaselt tuleb planeerimisel ja projekteerimisel lähtuda
konkreetse asumi hoonestuslaadist, sh hoonete ning hoonegruppide vahelise kauguse
määramisel väljakujunenud ruumistruktuurist. Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele
iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses,
hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil. Uute hoonete ehitamise puhul saab
määravaks just nende maht ja materjalikasutus. Tuleb vältida silmatorkavalt suuremaid maju
kui on ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuriga ei haaku.
7. „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“
detailplaneeringu algatamisel on eiratud planeeringu elluviimisega kaasnevat kolmanda isiku
õiguste riivet. Otsusega nr 159 algatatud planeeringuala sihtotstarbe tootmis- ja ärimaaks
muutmine on vastuolus planeeringuala ümbruses olevate elanike pikaajalise õigustatud
ootusega, et Jaani ja Leetsi kinnistud saavad olema vastavalt kehtivale valla üldplaneeringule
elamumaa sihtotstarbega. Muutes planeeringuala maakasutuse sihtotstarbe tootmis- ja
ärimaaks ning rajades sinna tootmis ja laohooneid, vähendab see suurel määral lähedalasuvate
elamurajoonide ökoloogilist ja kognitiivset heaolu. Majanduslikust aspektist vähenevad
kinnistute ja hoonete turuväärtused, kuna elamualade keskkond ei vastaks sel juhul enam
täisväärtuslikule elukeskkonnale.
Käesoleva detailplaneeringu algatamise otsusega nr 159 (algatatud 21.09.2021) alusdokumendina
koostatud Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang ei vasta nõuetele KeHJS § 33 lg 3-5 ning koostatud KSH eelhinnangus
puuduvad arvutuslikud ja faktilised väärtused.
KSH eelhinnang on kirjeldatud tuginedes koostaja subjektiivsetele eeldustele ning tugevalt
kallutatud eelhinnangu tellija planeeringust huvitatud osapoole huvides. KSH eelhinnangus ei
ole aluseks võetud ühtegi faktilist või arvutuslikku alusmaterjali.
KSH eelhinnangus ega kohaliku omavalitsuse otsuses nr 159 ei ole lähtutud kavandatava
tegevuse asukohast ja mõjust inimeste tervisele ning heaolule.
KSH eelhinnangus on esitamata ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks ja
täiendavateks uuringuteks.
Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnangu puudused:
1. Planeeringuala kohta puudub eskiisjoonis, mis kajastaks hoonete paigutust ja tootmistegevuse
spetsiifikat, et hinnata keskkonnamõju avaldumise võimalikkust. KSH eelhinnangus ei ole
kirjeldatud tootmistehnoloogiaid, mille alusel saaks hinnata või modelleerida saasteainete
levikuid ja keskkonnaohtu, sh. ohtu inimeste tervisele. KSH eelhinnang baseerub täies ulatuses
koostaja subjektiivsetel eeldustel. Tulenevalt eelnevast on „Soinaste külas asuvate Jaani ja
Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsus 159 ning selle
alusdokumendiks olev Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang õigustühine.
2. KSH eelhinnang on toonud näitena Galv-Est AS kuumtsinkimis tootmishoone, kuid ei ole välja
toodud, et seal on tootmishoone ja elamute vahel orienteeruvalt 600m puhvertsoon, mida
käesoleva planeeringuala juures ei ole võimalik rakendada, sest planeeringuala asub elamute
vahetus naabruses ning planeeringuala läbimõõt on keskmisel 250m. Käesolev Jaani ja Leetsi
maaüksuste planeeringuala on käsitletav täies mahus puhvertsoonina olemasolevate tootmis-
ja tööstushoonete eraldamiseks elamualadest.
3. Mõjutatava keskkonna kirjelduses on väidetud, et planeeringualal puudub väärtuslik haljastus
ja enamus alast on võsastunud. Tutvudes maa-alaga looduses on Jaani ja Leetsi kinnistutel
täisväärtuslik kõrghaljastus, metsatunnustega puud, mille orienteeruv vanus küündib üle
kahekümne viie aasta.
4. Peatükk 3 käsitleb, et kuumtsinkimistehase Jaani ja Leetsi kinnistule rajamine vähendaks
oluliselt CO2 heidet ja tootmise „jalajälge“ keskkonnale. Väite argumentatsioon on KSH
eelhinnangus esitatud mitte-erapooletult vaid tellija huve esile tõstes. Käsitlemata on CO2
heite vähenemise analüüs; kuumtsinkimistehase rajamisega tekkivad uued transpordisuunad,
sh. tehase varustamine toorainetega, jäätmete utiliseerimine, väljamüüdava teenuse osakaal
ning arvutuslikud klientide ning tarnijate läbitavad kilomeetrid ja jalajälg keskkonnale uute
hoonete püstitamise ja asfaltplatside rajamisega kaasnev materjalikulu ja tootmisenergia.
5. Peatükk 5 „Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju“.
a. valdkond „pinnas“:
kuna KSH eelhinnangus ja DP algatamise lähtedokumentides puudub
tootmistehnoloogiate kirjeldus, ei saa KSH eelhinnangu koostaja teha järeldust, et
väljaspool hooneid kemikaale ei ladustata. KSH eelhinnangus ei ole käsitletud
kemikaalide ohutut transportimist transpordivahendist hoonesse ning ei ole
käsitletud hoonealuse pinnase kaitsmist võimaliku reostuse eest.
KSH toob välja, et pinnasele mõjub vähene ajutine negatiivne mõju. Eelhinnang ei
käsitle olulist mõju, mis kaasneb 82% ulatuses maapinna katmisega betooni- ja
asfaltkattega, suretades välja planeeringuala elusloodus-keskkonna ning pinnase.
b. valdkond „veestik“:
KSH eelhinnangu peatükis 2 „Mõjutatava keskkonna kirjeldus“ ja peatükis 5
„Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju“ on kinnitatud, et piirkonnas on nõrgalt
kaitstud põhjavesi, kuid ei ole käsitletud mõju planeeringualast 8 m kaugusele
jääva 23 ha suuruse maaparandussüsteemi seisukohast; planeeringualast 60 m
kaugusele jääva Tõrvandi tee 40a ja 44 joogivee salvkaevu, 90 m kaugusele jääva
Tõrvandi tee 42 salvkaevu, 100 m kaugusele jääva Tõrvandi tee 46 salvkaevu, 150
m kaugusele jääva Tõrvandi tee 48 salvkaevu ning sealt edasi mitmete talude
joogivee salvkaevude seisukohtadest. Planeeringualal võimaliku reostuslekke või
pikaajalise väiksema reostuse korral on oht keskkonnale ja elanike tervisele väga
suur, mis vajab KSH eelhinnangus põhjalikku käsitlust, võimalike reostustekitajate
kirjeldamist, kahjulike ühendite leviku modelleerimist nii õhus, maapinnal, kui ka
vees. KSH eelhinnang peab andma loetelu võimalikest ennetusmeetmetest
hoidmaks ära reostusteket ning määratlema planeeringu protsessis tehtavate
uuringute ja riskianalüüside vajaduse.
KSH eelhinnang toob välja, et eeldatavalt ei teki kavandatava tegevusega
tehnoloogilist heitvett. Eelnev väide on alusetu, kuna tootmistehnoloogia on
kirjeldamata ning tegu on subjektiivse eeldusega. Puuduvad meetmete kirjeldused
ja ettevaatusabinõud vältimaks heitvee sattumist ümbritsevasse keskkonda.
c. valdkond „müra“:
selgitamata ja lisamata on analüüs, millele tugineb KSH eelhinnangu eeldus, et
kavandatava tegevuse realiseerimine ei põhjusta välismüra normväärtuse
ületamist. Tootmistehnoloogiaid teadmata ei ole võimalik tuua järeldusi, et
„Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei põhjustata eeldatavalt ümbruskonnas
välismüra normväärtuste ületamisi“.
d. valdkond „vibratsioon“:
vibratsiooni puudumist on ilma tootmistehnoloogiaid kirjeldamata alusetu
kinnitata.
e. valdkond „välisõhu kvaliteet“ – „Mõju välisõhu kvaliteedile ei ole oluline, sest
kuumtsinkimise protsessis tekkinud saasteained filtreeritakse ja õhk puhastatakse enne
välisõhuga kokkupuudet, selliselt, et välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused ei
ületa piirmäärasid“
Käsitlemata kasutatavate ainete loetelu ja millise keemilise koostisega
saasteaineid kuumtsinkimise protsess ning kuumtsinkimisele eelnevad
puhastusprotsessid tekitavad.
Saasteainete leviku modelleerimine teostamata ning nõuded saasteaine leviku
modelleerimiseks edasise planeerimisprotsessi käigus puuduvad.
Puudub põhjalikum selgitus, kuidas õhk puhastatakse, milline on
puhastusefektiivsus.
KSH eelhinnangus on käsitlemata piirkonda täiendavalt koormavate
transpordivahendite mahud ning transpordist tulenev õhusaaste.
f. valdkond „jäätmed“:
kirjeldamata on ohtlike jäätmete mahud ning keemilised koostised
kirjeldamata, kuidas on välistatud ohtlike jäätmete transportimisel tekkida võiv
keskkonnareostus.
g. valdkond „valgus, soojus, kiirgus ja lõhn“ – KSH eelhinnangus on väidetud, et „Olulised
valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnaallikad puuduvad. Tootmisprotsessis tekkiv soojus
võimalusel taaskasutatakse“.
eelhinnangus ei ole kirjeldatud tootmistehnoloogiaid, mille alusel oleks võimalik
hinnata valgus, soojus ja lõhna teket
h. valdkond „liiklus“:
esitatud on subjektiivne KSH eelhinnangu koostaja eeldus, et „Kavandatava
tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu“.
Liikluskoormuse mahu hindamiseks tuleb koostada prognoosanalüüs.
Esitatud on subjektiivne KSH eelhinnangu koostaja eeldus, et „õhusaaste ja
liiklusmüra tasemete tõusu eeldatavalt ei kaasne“. Puuduvad arvutused ja
liikluskoormuse prognoos. Tegu on elamualaga, mis on hetkel tööstus- ja
tootmismaadest eraldatud ca 350jm laia puistuga/parkmetsaga.
i. valdkond „sademevesi“ – KSH eelhinnangus on väidetud, et „Kavandatava
arendustegevusega rajatavad suure ehitisealuse pinnaga hooned ja laoplatsid võivad
mõjutada sademevete kogunemist ja käitumist piirkonnas. Soovitav on kasutada
lahendusi, mis ei näe ette sademevete kiiret juhtimist kraavi (nt immutamine pinnasesse,
kogumistiigid vms) ja vajadusel rajada kohtpuhasti tsingi sisalduse vähendamiseks
sademevees“
puudub kirjeldus, kuidas tsingireostus satub sademevette ja kes ning millal
selgitab välja vajaduse kohtpuhasti rajamiseks.
Eelhinnangu kohaselt toob planeeritava tegevuse elluviimine kaasa platside
sademe vette tsingi reostuse sattumist. Kuna tsink on kõigis olekutes
toiduahelasse sattumisel väga mürgine, siis on jäetud käsitlemata oluline punkt
reostatud sademevee, nõrga põhjavee kaitstuse ja planeeringuala lähedal asuvate
joogivee kaevude koosmõjust väikesel maa-alal.
j. Valdkond „mõju suurus ja ruumiline ulatus“.
KSH eelhinnang toob välja, et „muud tundlikud alad piirkonnas puuduvad, on
tegemist üldiselt keskkonda sobiva väheolulise muutusega“.
o Elamupiirkond peab olema KSH eelhinnangus käsitletud kui tundlik ala.
o Muutes üldplaneeringus elamualaks ettenähtud maa-ala tootmis-ja
ärimaaks, mille hoonestusala on 82% kinnistu kogupindalast ning hoonete
ehitusalane pindala 20000m2 ja hoonete kõrgusteks kuni 18 m, ei saa
lugeda seda elamumaale ega elamumaadele piirnevatele aladele
keskkonda sobivaks väheoluliseks muutuseks
KSH eelhinnang toob välja, et „Arvestades aga lõuna ja lääne suunas paiknevate
elamualadega on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev mõju suhteliselt
suur, sest varasemalt looduslik piirkond muudetakse laiaulatuslikuks
tootmisalaks“.
o KSH eelhinnangu koostaja kinnitab, et tootmishoonete ja ala rajamisega
kaasnev mõju on suur lääne ja lõuna suunal paiknevatele elamualadele.
KSH eelhinnang toob välja, et „Mõju ulatus on lokaalselt suhteliselt suur ja
peamiselt planeeringuala sisene. Vähesel määral ulatub mõju ka kaugemale, nt
maastikuilme muutus, planeeritava hoonestuse mittesobivus olemasoleva
elamurajooniga ning liikluskoormuse suurenemine“.
o KSH eelhinnang on koostatud vastuoluliselt. Eelnevates punktides on
eeldatud, et maastikuilme muutus on väheoluline ja keskkonda sobiv.
Kirjeldamata on lahendused mõju ulatuse leevendamiseks ja vältimiseks.
k. Valdkond „mõju võimalikkus, kestus, sagedus, pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja
piiriülene mõju“
KSH eelhinnang toob välja, et „Tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad
mõjud on suures osas ennetatavad ja tegevusega ei ületata piirmäärasid müra ega
õhusaastatuse osas ning puuduvad olulised tagajärjed vibratsiooni, valguse,
soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee ja pinnase osas.“
o Puudub planeeringuala eskiis ja tootmistehnoloogiate kirjeldus, mille
alusel oleks võimalik KSH eelhinnangus eeldatavaid järeldusi teha.
o Käsitlemata mõju planeeringuala kahest küljest ümbritsevatele
elamumaadele ja ühest küljest põllumaadele.
o Samas KSH eelhinnangus on kinnitatud tsingireostuse sattumist
sademevette.
l. Valdkond „õnnetuste esinemine“
KSH eelhinnangus on käsitlemata, kas tegevus klassifitseerub ohtlike ettevõtete
alla, millele kemikaaliseadusest tulenevalt rakenduvad nõuded. Käsitlemata on kui
suur on ohuala ulatus ja täpsem õnnetusjuhtumite kirjeldus ja kui palju jääb
ohualasse inimesi?
6. KSH eelhinnangu kokkuvõte, mis annab soovituse keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviimise mittevajalikkusele, toob välja, et „Arvestades kavandatud tegevuse mahtu,
iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste
sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju“.
a. Puuduvad kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ja tehnoloogiaid
kirjeldavad dokumendid. KSH eelhinnangu koostaja ei saa ilma lähteandmeteta
eeldada, millist keskkonnamõju antud planeering tekitab.
7. KSH eelhinnangu kokkuvõte, mis annab soovituse keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviimise mittevajalikkusele, toob välja, et „lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasolevale maaüksusele uute lao ja
tootmishoonete rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist
keskkonnamõju, sest planeeringuala lähipiirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt
oluliselt mõjutatud hoonestatud keskkond“
a. KSH eelhinnangus võrdsustatakse kuni 18m kõrge ja kuni 20 000m2 ehitusaluse
pinnaga ohtlike kemikaalidega seotud tootmishoone individuaalelamutega. Antud
objektid ning nende mõju keskkonnale ei ole võrreldavad. Hoonestatud keskkonda
vaadeldakse ainult tootmismaade vaatevinklist. Uushoonestus seotakse olemasoleva
asustusega – jääb selgusetuks, kuidas uushoonestus seotakse elamutega.
8. KSH eelhinnangu kokkuvõte, mis annab soovituse keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviimise mittevajalikkusele, toob välja, et „kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna
vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist ning planeeringu elluviimisega
ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale, sest tegevuse elluviimisel ei ületata piirmäärasid
müra ega õhusaastatuse osas ning puuduvad olulised tagajärjed vibratsiooni, valguse, soojuse,
kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee ja pinnase osas“
a. Planeeringuala kohta puudub eskiisjoonis, mis kajastaks hoonete paigutust ja
tootmistegevuse spetsiifikat, et hinnata keskkonnamõju avaldumise võimalikkust. KSH
eelhinnangus ei ole kirjeldatud tootmistehnoloogiaid, mille alusel saaks hinnata või
modelleerida saasteainete levikuid ja keskkonnaohtu, sh. ohtu inimeste tervisele.
Puuduvad lõhna ja saasteainete leviku modelleerimised, puudub tootmisprotsesside
kirjeldus, puudub hoones kasutatavate kemikaalide loetelu, mille alusel on KSH
eelhinnangu koostaja võtnud seisukoha, et piirmäärasid ei ületata. KSH eelhinnang
baseerub täies ulatuses koostaja subjektiivsetel eeldustel. Tulenevalt eelnevast on
„Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise
mittealgatamine“ otsus 159 ning selle alusdokumendiks olev Soinaste külas Jaani ja
Leetsi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang tugevalt puudulik. Tulenevalt puudulikust KSH eelhinnangust on DP
algatamise otsus nr 159 sisuliselt õigustühine.
9. KSH eelhinnangu kokkuvõte, mis annab soovituse keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviimise mittevajalikkusele, toob välja, et „planeeringualal ega lähialal ei paikne
muinsuskaitseobjekte, registreeritud pärandkultuuri objekte, kaitstavaid loodusobjekte,
väärtuslikku kõrghaljastust, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja
ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib
mõjutada“
a. Tundlikuks alaks on planeeringuala kahest küljest ümbritsev ja osalt kolmandale
küljele rajatav elamurajoon ning kolmandas küljes olevad põllumaad. Antud
piirkonnas on nõrgalt kaitstud põhjavesi ja lähedal asuvad joogivee salvkaevud, mida
ei ole eelhinnangus käsitletud.
10. KSH eelhinnangus ei ole käsitletud piirkonna elanike heaolu ega ootusi.
Vaidlustame „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsuse
159 21.09.2021 algatamise eelduseks olnud dokumentide nõutele mittevastavusest tulenevalt ja
vallakodanike huvide mittearvestamisest tulenevalt.
Planeerimisprotsessiga kaasnev lõplik haldusakt ei saa olla käesoleval juhul õiguspärane, kuna
menetlustoimungute aluseks olevad lähteandmed on väärad ja puudulikud, mis muudavad
menetlustoimingu tulemusena antava lõpliku haldusakti mitteseaduspäraseks.
Palume peatada „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsus nr
159 detaiplaneeringu edasine menetlus.
Saatja: Merje Muiso <
[email protected]>
Saadetud: 18.10.2021 11:42
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Vaie Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste DP algatamise
otsusele
Tere
Palun meile teadmiseks tulnud kiri registreerida sarja 14-11/2021 Tartu.
Tervitades,
Merje Muiso
From: rauno.sirel <
[email protected]> Sent: Monday, October 18, 2021
11:36 AMTo: Kambja vald <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected]: Merje Muiso
<
[email protected]>Subject: Vaie Soinaste külas Jaani ja Leetsi
maaüksuste DP algatamise otsusele
Lp. Kambja valla esindaja
Esitame vaide „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste
detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine otsuse 159,
21.09.2021 algatamise otsusele tulenevalt algatamise taotluse aegumisest.
Vaie lisatud käesolevale kirjale manusena.
Lugupidamisega
Rauno Sirel
Tel: 5100545
E-mail:
Kambja Vallavalitsus 18 .10.2021 registrikood 77000275 Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714 Tartu maakond Vaide esitaja: Rauno Sirel Tõrvandi tee 42 Soinaste küla, Kambja vald, 61709 Tartu maakond e-post:
[email protected] VAIE Esitame vaide „ Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine “ ot suse 159, 21.09.2021 algatamise otsusele tulenevalt algatamise taotluse aegumisest. Kohaliku omavalitsuse algatamise otsus nr 159 on kinnitatud ning detailplaneering algatatud 21.09.2021. Algatamise taotlus on esitatud 30.09.2020. Tulenevalt PlanS § 128 lg 4, oli algatamise ajaks algatamise taotlus kaotanud kehtivuse. Lähtuvalt eelnevast palume tühistada Soinaste küla Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine. Rauno Sirel /allkirjastatud digitaalselt/