dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaie Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste DP algatamise otsusele

Rahandusministeerium · 18. oktoober 2021
Viit
14-11/7239-1
Registreeritud
18. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
R. S.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Margus Hendrikson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)
Lahendamise tähtaeg
7. november 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • 📎Vaie_Jaani_ja_Leetsi_DP_algatamine.asice903 KB
  • 📎Vaie Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste DP algatamise osas.asice17 KB

Sisu (failidest)

Kambja Vallavalitsus 15.10.2021 registrikood 77000275 Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714 Tartu maakond Vaide esitaja: Rauno Sirel Tõrvandi tee 42 Soinaste küla, Kambja vald, 61709 Tartu maakond VAIE „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsuse 159, 21.09.2021 algatamise eelduseks olnud dokumentide nõutele mittevastavusest tulenevalt esitame vaide seoses algatamise eelduseks olnud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu mitte nõuetele vastavuse tõttu ja Kambja Vallavalitsuse otsuse 159 detailplaneeringu algatamata jätmise põhjuste käsitlemata jätmise osas lähtuvalt PlanS § 128 lg 2 p.3 ja PlanS § 128 lg 2 p. 4. „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsuse 159 algatamise juures ning olemasolevate algatamise eelduseks olnud dokumentide mahus ei ole esitatud ühtegi põhjendust detailplaneeringu algatamata jätmise põhjuste kaalumise osas. Vastavalt planeerimisseaduse PlanS § 128 lg 2 p 3 jäetakse planeering algatamata, kui selleks on ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus ja PlanS § 128 lg 2 p. 4 kui planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive. Kohaliku omavalitsuse üheks peamiseks eesmärgiks on oma tegevuses lähtuda valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest (KOKS § 2 lg1). Käesoleva detailplaneeringu algatamise otsusega nr 159 (algatatud 21.09.2021) on eiratud järgmiseid avalikul huvil põhinevaid aspekte ja kolmanda isiku õiguste riivet: 1. Detailplaneeringu algatamise otsusele eelnevalt ei ole viidud läbi ühtegi toimingut selgitamaks välja vallakodanike huve ja tagamaks vallakodanike huve. Kohalikul omavalitsusel oleks pidanud tekkima ilmne eeldus, et algatades üldplaneeringut muutva detailplaneeringu maa- aladel, mis on vastavalt kehtivale Tartumaa maakonnaplaneeringule 2030+ ettenähtud tiheasumi laienemisalana ja vastavalt kehtivale Kambja valla üldplaneeringule endise Ülenurme valla territooriumi osas elamumaa juhtfunktsiooniga, eesmärgiga muuta need äri- ja tootmismaaks raskemetalli ning keskkonnaohtlike ainetega keemilisi protsesse läbiviiva tehase rajamise võimaldamiseks (kuumtsinkimistehas), ei saa käesoleva planeeringu algatamine olla vallakodanike huvides. Avalik huvi ja õigustatud ootus on maakasutuse realiseerimine kõrgematasandilistes planeerimisdokumentides ettenähtud viisil. 2. Tähelepanuta on jäetud, millest tulenevalt on vajadus Soinaste külas asuvate Jaani (kü tunnus 94901:007:1641) ja Leetsi (kü tunnus 94901:007:1640) maaüksuste maakasutuse juhtotstarvet, mis on vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringule 2030+ ja Kambja valla üldplaneeringule endise Ülenurme valla territooriumi osas tiheasumi laienemisala ja elamuala, muuta äri ja tootmisalaks, kui detailplaneeringu algatamisest huvitatud osapoole Respo Haagised AS omandis olevatest tootmismaadest teisel pool kohalikku teed ida suunal (orienteeruvalt 16m kaugusel) paikneb kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt enam kui 43 ha suurune hoonestamata äri- ja tootmismaa juhtotstarbega ala ning Respo Haagised AS omandis olevate tootmismaadega külgneb põhja suunal enam kui 11ha suurune hoonestamata äri- ja tootmismaa juhtotstarbega ala, kus juba tänaseks on väljaehitatud vajalikud tehnovõrgud ja tänavad. Juhime tähelepanu, et Respo Haagised AS pidi olema Jaani ja Leetsi kinnistuid ostes teadlik, et tegu on perspektiivsete elamumaadega. 3. Käesoleva planeeringu algatamisel on jäetud tähelepanuta Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas KSH aruande (töö nr 15/PA/47) punkt 9.1.2 „Ettevõtlus ja töökohad“ kajastatud KSH eksperdi hinnang, mille kohaselt on üldplaneeringus reserveeritavate tootmisalade ulatus üldplaneeringu lahenduses piisav, et katta lähema aastakümne võimalikud arenguvajadused. Kohalik omavalitsus pidi planeeringu algatamisel lähtuma, et üldplaneeringus otsustatud maakasutuse juhtotstarbe muutmine peaks olema erandlik ja seotud alternatiivide puudumisega. Käesoleval juhul on algatamine vastuolus PlanS § 142 lg1. 4. Valla kehtiv üldplaneering näeb ette, et detailplaneeringu algatamiseks tuleb koostada eskiis, millest peab selguma hoone paigutus ja tootmistegevuse spetsiifika, et hinnata keskkonnamõju avaldumise võimalikkus. Avalikult kättesaadava detailplaneeringu algatamisele eelnenud dokumentatsiooni hulgas ei ole esitatud detailplaneeringu eskiisi, mis kajastaks hoonete paigutust ja tootmistegevuse spetsiifikat, mille alusel saaks hinnata keskkonnamõju mitteavaldumist. 5. Planeeringu algatamisel ja Soinaste külas asuvate Jaani (kü tunnus 94901:007:1641) ja Leetsi (kü tunnus 94901:007:1640) maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteülesandes ei ole arvestatud kehtiva valla üldplaneeringu nõudega: tootmismaade (sh põllumajandusliku suunitlusega tootmismaad) kasutamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: a. detailplaneeringuga tuleb määrata kruntide minimaalne haljastuse protsent ja kaitsehaljastuse paiknemine krundil. Kui tootmisala külgneb elamuala või ühiskondliku hoonega, tuleb tootmisala territooriumile, elamute või ühiskondliku hoone poolsesse osasse ette näha haljastatud puhvertsoonid, mis on piisavad tootmisalalt leviva keskkonnamõju leevendamiseks. Puhverala ulatuse üle tootmisalade ja elamualade vahel otsustab vallavalitus. Soinaste külas asuvate Jaani (kü tunnus 94901:007:1641) ja Leetsi (kü tunnus 94901:007:1640) maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteülesandes nõutud haljastuse mahud, milleks on katta minimaalselt 10% krundi pindalast haljastusega ja millest 5% kõrghaljastusega, ei saa olla käsitletavad puhvertsoonina, kuna puhvertsooniks antud mahud on ebaproportsionaalselt väikesed. Puudub põhjendus, miks on kõrgematasandistes planeerimisdokumentides ettenähtud soovitustest kõrvalekaldutud ja otsustanud nii väikese haljastusprotsendi nõudmise kasuks. 6. „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ detailplaneeringu algatamisel on eiratud planeeringu elluviimisega kaasnevat kolmanda isiku õiguste riivet puudutavat punkti, millele on viidatud PlanS § 128 lg 2 p 4. Otsusega nr 159 algatatud planeeringuala piirneb kahest küljest elamumaadega ning kolmandast küljest nii elamu kui ka põllumaadega. Planeeringualast lääne ja lõuna suunale jäävatele elamumaadele on välja ehitatud toimivad elamurajoonid, kokku orienteeruvalt sadakond elamut. Planeeringu algatamise taotluses on kajastatud numbrilised väärtused, mille kohaselt soovitakse planeeringuala hoonestusalaks 82% kinnistute pindalast. Hoonete soovitud kõrguseks on kuni 18 m ning kogumahuks 20 000 m2. Asfalteeritud laoplatside mahuks on antud 50 000 m2. Soinaste külas asuvate Jaani (kü tunnus 94901:007:1641) ja Leetsi (kü tunnus 94901:007:1640) maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteülesandega on lubatud kasutada tootmishoonetele omaseid materjale ja katusekallet. Eelloetletud tingimused on vastuolus kehtiva valla üldplaneeringuga, mille kohaselt tuleb planeerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse asumi hoonestuslaadist, sh hoonete ning hoonegruppide vahelise kauguse määramisel väljakujunenud ruumistruktuurist. Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil. Uute hoonete ehitamise puhul saab määravaks just nende maht ja materjalikasutus. Tuleb vältida silmatorkavalt suuremaid maju kui on ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuriga ei haaku. 7. „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ detailplaneeringu algatamisel on eiratud planeeringu elluviimisega kaasnevat kolmanda isiku õiguste riivet. Otsusega nr 159 algatatud planeeringuala sihtotstarbe tootmis- ja ärimaaks muutmine on vastuolus planeeringuala ümbruses olevate elanike pikaajalise õigustatud ootusega, et Jaani ja Leetsi kinnistud saavad olema vastavalt kehtivale valla üldplaneeringule elamumaa sihtotstarbega. Muutes planeeringuala maakasutuse sihtotstarbe tootmis- ja ärimaaks ning rajades sinna tootmis ja laohooneid, vähendab see suurel määral lähedalasuvate elamurajoonide ökoloogilist ja kognitiivset heaolu. Majanduslikust aspektist vähenevad kinnistute ja hoonete turuväärtused, kuna elamualade keskkond ei vastaks sel juhul enam täisväärtuslikule elukeskkonnale. Käesoleva detailplaneeringu algatamise otsusega nr 159 (algatatud 21.09.2021) alusdokumendina koostatud Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang ei vasta nõuetele KeHJS § 33 lg 3-5 ning koostatud KSH eelhinnangus puuduvad arvutuslikud ja faktilised väärtused.  KSH eelhinnang on kirjeldatud tuginedes koostaja subjektiivsetele eeldustele ning tugevalt kallutatud eelhinnangu tellija planeeringust huvitatud osapoole huvides. KSH eelhinnangus ei ole aluseks võetud ühtegi faktilist või arvutuslikku alusmaterjali.  KSH eelhinnangus ega kohaliku omavalitsuse otsuses nr 159 ei ole lähtutud kavandatava tegevuse asukohast ja mõjust inimeste tervisele ning heaolule.  KSH eelhinnangus on esitamata ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks ja täiendavateks uuringuteks. Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu puudused: 1. Planeeringuala kohta puudub eskiisjoonis, mis kajastaks hoonete paigutust ja tootmistegevuse spetsiifikat, et hinnata keskkonnamõju avaldumise võimalikkust. KSH eelhinnangus ei ole kirjeldatud tootmistehnoloogiaid, mille alusel saaks hinnata või modelleerida saasteainete levikuid ja keskkonnaohtu, sh. ohtu inimeste tervisele. KSH eelhinnang baseerub täies ulatuses koostaja subjektiivsetel eeldustel. Tulenevalt eelnevast on „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsus 159 ning selle alusdokumendiks olev Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang õigustühine. 2. KSH eelhinnang on toonud näitena Galv-Est AS kuumtsinkimis tootmishoone, kuid ei ole välja toodud, et seal on tootmishoone ja elamute vahel orienteeruvalt 600m puhvertsoon, mida käesoleva planeeringuala juures ei ole võimalik rakendada, sest planeeringuala asub elamute vahetus naabruses ning planeeringuala läbimõõt on keskmisel 250m. Käesolev Jaani ja Leetsi maaüksuste planeeringuala on käsitletav täies mahus puhvertsoonina olemasolevate tootmis- ja tööstushoonete eraldamiseks elamualadest. 3. Mõjutatava keskkonna kirjelduses on väidetud, et planeeringualal puudub väärtuslik haljastus ja enamus alast on võsastunud. Tutvudes maa-alaga looduses on Jaani ja Leetsi kinnistutel täisväärtuslik kõrghaljastus, metsatunnustega puud, mille orienteeruv vanus küündib üle kahekümne viie aasta. 4. Peatükk 3 käsitleb, et kuumtsinkimistehase Jaani ja Leetsi kinnistule rajamine vähendaks oluliselt CO2 heidet ja tootmise „jalajälge“ keskkonnale. Väite argumentatsioon on KSH eelhinnangus esitatud mitte-erapooletult vaid tellija huve esile tõstes. Käsitlemata on CO2 heite vähenemise analüüs; kuumtsinkimistehase rajamisega tekkivad uued transpordisuunad, sh. tehase varustamine toorainetega, jäätmete utiliseerimine, väljamüüdava teenuse osakaal ning arvutuslikud klientide ning tarnijate läbitavad kilomeetrid ja jalajälg keskkonnale uute hoonete püstitamise ja asfaltplatside rajamisega kaasnev materjalikulu ja tootmisenergia. 5. Peatükk 5 „Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju“. a. valdkond „pinnas“:  kuna KSH eelhinnangus ja DP algatamise lähtedokumentides puudub tootmistehnoloogiate kirjeldus, ei saa KSH eelhinnangu koostaja teha järeldust, et väljaspool hooneid kemikaale ei ladustata. KSH eelhinnangus ei ole käsitletud kemikaalide ohutut transportimist transpordivahendist hoonesse ning ei ole käsitletud hoonealuse pinnase kaitsmist võimaliku reostuse eest.  KSH toob välja, et pinnasele mõjub vähene ajutine negatiivne mõju. Eelhinnang ei käsitle olulist mõju, mis kaasneb 82% ulatuses maapinna katmisega betooni- ja asfaltkattega, suretades välja planeeringuala elusloodus-keskkonna ning pinnase. b. valdkond „veestik“:  KSH eelhinnangu peatükis 2 „Mõjutatava keskkonna kirjeldus“ ja peatükis 5 „Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju“ on kinnitatud, et piirkonnas on nõrgalt kaitstud põhjavesi, kuid ei ole käsitletud mõju planeeringualast 8 m kaugusele jääva 23 ha suuruse maaparandussüsteemi seisukohast; planeeringualast 60 m kaugusele jääva Tõrvandi tee 40a ja 44 joogivee salvkaevu, 90 m kaugusele jääva Tõrvandi tee 42 salvkaevu, 100 m kaugusele jääva Tõrvandi tee 46 salvkaevu, 150 m kaugusele jääva Tõrvandi tee 48 salvkaevu ning sealt edasi mitmete talude joogivee salvkaevude seisukohtadest. Planeeringualal võimaliku reostuslekke või pikaajalise väiksema reostuse korral on oht keskkonnale ja elanike tervisele väga suur, mis vajab KSH eelhinnangus põhjalikku käsitlust, võimalike reostustekitajate kirjeldamist, kahjulike ühendite leviku modelleerimist nii õhus, maapinnal, kui ka vees. KSH eelhinnang peab andma loetelu võimalikest ennetusmeetmetest hoidmaks ära reostusteket ning määratlema planeeringu protsessis tehtavate uuringute ja riskianalüüside vajaduse.  KSH eelhinnang toob välja, et eeldatavalt ei teki kavandatava tegevusega tehnoloogilist heitvett. Eelnev väide on alusetu, kuna tootmistehnoloogia on kirjeldamata ning tegu on subjektiivse eeldusega. Puuduvad meetmete kirjeldused ja ettevaatusabinõud vältimaks heitvee sattumist ümbritsevasse keskkonda. c. valdkond „müra“:  selgitamata ja lisamata on analüüs, millele tugineb KSH eelhinnangu eeldus, et kavandatava tegevuse realiseerimine ei põhjusta välismüra normväärtuse ületamist. Tootmistehnoloogiaid teadmata ei ole võimalik tuua järeldusi, et „Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei põhjustata eeldatavalt ümbruskonnas välismüra normväärtuste ületamisi“. d. valdkond „vibratsioon“:  vibratsiooni puudumist on ilma tootmistehnoloogiaid kirjeldamata alusetu kinnitata. e. valdkond „välisõhu kvaliteet“ – „Mõju välisõhu kvaliteedile ei ole oluline, sest kuumtsinkimise protsessis tekkinud saasteained filtreeritakse ja õhk puhastatakse enne välisõhuga kokkupuudet, selliselt, et välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused ei ületa piirmäärasid“  Käsitlemata kasutatavate ainete loetelu ja millise keemilise koostisega saasteaineid kuumtsinkimise protsess ning kuumtsinkimisele eelnevad puhastusprotsessid tekitavad.  Saasteainete leviku modelleerimine teostamata ning nõuded saasteaine leviku modelleerimiseks edasise planeerimisprotsessi käigus puuduvad.  Puudub põhjalikum selgitus, kuidas õhk puhastatakse, milline on puhastusefektiivsus.  KSH eelhinnangus on käsitlemata piirkonda täiendavalt koormavate transpordivahendite mahud ning transpordist tulenev õhusaaste. f. valdkond „jäätmed“:  kirjeldamata on ohtlike jäätmete mahud ning keemilised koostised  kirjeldamata, kuidas on välistatud ohtlike jäätmete transportimisel tekkida võiv keskkonnareostus. g. valdkond „valgus, soojus, kiirgus ja lõhn“ – KSH eelhinnangus on väidetud, et „Olulised valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnaallikad puuduvad. Tootmisprotsessis tekkiv soojus võimalusel taaskasutatakse“.  eelhinnangus ei ole kirjeldatud tootmistehnoloogiaid, mille alusel oleks võimalik hinnata valgus, soojus ja lõhna teket h. valdkond „liiklus“:  esitatud on subjektiivne KSH eelhinnangu koostaja eeldus, et „Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu“. Liikluskoormuse mahu hindamiseks tuleb koostada prognoosanalüüs.  Esitatud on subjektiivne KSH eelhinnangu koostaja eeldus, et „õhusaaste ja liiklusmüra tasemete tõusu eeldatavalt ei kaasne“. Puuduvad arvutused ja liikluskoormuse prognoos. Tegu on elamualaga, mis on hetkel tööstus- ja tootmismaadest eraldatud ca 350jm laia puistuga/parkmetsaga. i. valdkond „sademevesi“ – KSH eelhinnangus on väidetud, et „Kavandatava arendustegevusega rajatavad suure ehitisealuse pinnaga hooned ja laoplatsid võivad mõjutada sademevete kogunemist ja käitumist piirkonnas. Soovitav on kasutada lahendusi, mis ei näe ette sademevete kiiret juhtimist kraavi (nt immutamine pinnasesse, kogumistiigid vms) ja vajadusel rajada kohtpuhasti tsingi sisalduse vähendamiseks sademevees“  puudub kirjeldus, kuidas tsingireostus satub sademevette ja kes ning millal selgitab välja vajaduse kohtpuhasti rajamiseks.  Eelhinnangu kohaselt toob planeeritava tegevuse elluviimine kaasa platside sademe vette tsingi reostuse sattumist. Kuna tsink on kõigis olekutes toiduahelasse sattumisel väga mürgine, siis on jäetud käsitlemata oluline punkt reostatud sademevee, nõrga põhjavee kaitstuse ja planeeringuala lähedal asuvate joogivee kaevude koosmõjust väikesel maa-alal. j. Valdkond „mõju suurus ja ruumiline ulatus“.  KSH eelhinnang toob välja, et „muud tundlikud alad piirkonnas puuduvad, on tegemist üldiselt keskkonda sobiva väheolulise muutusega“. o Elamupiirkond peab olema KSH eelhinnangus käsitletud kui tundlik ala. o Muutes üldplaneeringus elamualaks ettenähtud maa-ala tootmis-ja ärimaaks, mille hoonestusala on 82% kinnistu kogupindalast ning hoonete ehitusalane pindala 20000m2 ja hoonete kõrgusteks kuni 18 m, ei saa lugeda seda elamumaale ega elamumaadele piirnevatele aladele keskkonda sobivaks väheoluliseks muutuseks  KSH eelhinnang toob välja, et „Arvestades aga lõuna ja lääne suunas paiknevate elamualadega on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev mõju suhteliselt suur, sest varasemalt looduslik piirkond muudetakse laiaulatuslikuks tootmisalaks“. o KSH eelhinnangu koostaja kinnitab, et tootmishoonete ja ala rajamisega kaasnev mõju on suur lääne ja lõuna suunal paiknevatele elamualadele.  KSH eelhinnang toob välja, et „Mõju ulatus on lokaalselt suhteliselt suur ja peamiselt planeeringuala sisene. Vähesel määral ulatub mõju ka kaugemale, nt maastikuilme muutus, planeeritava hoonestuse mittesobivus olemasoleva elamurajooniga ning liikluskoormuse suurenemine“. o KSH eelhinnang on koostatud vastuoluliselt. Eelnevates punktides on eeldatud, et maastikuilme muutus on väheoluline ja keskkonda sobiv. Kirjeldamata on lahendused mõju ulatuse leevendamiseks ja vältimiseks. k. Valdkond „mõju võimalikkus, kestus, sagedus, pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju“  KSH eelhinnang toob välja, et „Tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud on suures osas ennetatavad ja tegevusega ei ületata piirmäärasid müra ega õhusaastatuse osas ning puuduvad olulised tagajärjed vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee ja pinnase osas.“ o Puudub planeeringuala eskiis ja tootmistehnoloogiate kirjeldus, mille alusel oleks võimalik KSH eelhinnangus eeldatavaid järeldusi teha. o Käsitlemata mõju planeeringuala kahest küljest ümbritsevatele elamumaadele ja ühest küljest põllumaadele. o Samas KSH eelhinnangus on kinnitatud tsingireostuse sattumist sademevette. l. Valdkond „õnnetuste esinemine“  KSH eelhinnangus on käsitlemata, kas tegevus klassifitseerub ohtlike ettevõtete alla, millele kemikaaliseadusest tulenevalt rakenduvad nõuded. Käsitlemata on kui suur on ohuala ulatus ja täpsem õnnetusjuhtumite kirjeldus ja kui palju jääb ohualasse inimesi? 6. KSH eelhinnangu kokkuvõte, mis annab soovituse keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise mittevajalikkusele, toob välja, et „Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju“. a. Puuduvad kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ja tehnoloogiaid kirjeldavad dokumendid. KSH eelhinnangu koostaja ei saa ilma lähteandmeteta eeldada, millist keskkonnamõju antud planeering tekitab. 7. KSH eelhinnangu kokkuvõte, mis annab soovituse keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise mittevajalikkusele, toob välja, et „lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasolevale maaüksusele uute lao ja tootmishoonete rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju, sest planeeringuala lähipiirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt oluliselt mõjutatud hoonestatud keskkond“ a. KSH eelhinnangus võrdsustatakse kuni 18m kõrge ja kuni 20 000m2 ehitusaluse pinnaga ohtlike kemikaalidega seotud tootmishoone individuaalelamutega. Antud objektid ning nende mõju keskkonnale ei ole võrreldavad. Hoonestatud keskkonda vaadeldakse ainult tootmismaade vaatevinklist. Uushoonestus seotakse olemasoleva asustusega – jääb selgusetuks, kuidas uushoonestus seotakse elamutega. 8. KSH eelhinnangu kokkuvõte, mis annab soovituse keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise mittevajalikkusele, toob välja, et „kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale, sest tegevuse elluviimisel ei ületata piirmäärasid müra ega õhusaastatuse osas ning puuduvad olulised tagajärjed vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee ja pinnase osas“ a. Planeeringuala kohta puudub eskiisjoonis, mis kajastaks hoonete paigutust ja tootmistegevuse spetsiifikat, et hinnata keskkonnamõju avaldumise võimalikkust. KSH eelhinnangus ei ole kirjeldatud tootmistehnoloogiaid, mille alusel saaks hinnata või modelleerida saasteainete levikuid ja keskkonnaohtu, sh. ohtu inimeste tervisele. Puuduvad lõhna ja saasteainete leviku modelleerimised, puudub tootmisprotsesside kirjeldus, puudub hoones kasutatavate kemikaalide loetelu, mille alusel on KSH eelhinnangu koostaja võtnud seisukoha, et piirmäärasid ei ületata. KSH eelhinnang baseerub täies ulatuses koostaja subjektiivsetel eeldustel. Tulenevalt eelnevast on „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsus 159 ning selle alusdokumendiks olev Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang tugevalt puudulik. Tulenevalt puudulikust KSH eelhinnangust on DP algatamise otsus nr 159 sisuliselt õigustühine. 9. KSH eelhinnangu kokkuvõte, mis annab soovituse keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise mittevajalikkusele, toob välja, et „planeeringualal ega lähialal ei paikne muinsuskaitseobjekte, registreeritud pärandkultuuri objekte, kaitstavaid loodusobjekte, väärtuslikku kõrghaljastust, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada“ a. Tundlikuks alaks on planeeringuala kahest küljest ümbritsev ja osalt kolmandale küljele rajatav elamurajoon ning kolmandas küljes olevad põllumaad. Antud piirkonnas on nõrgalt kaitstud põhjavesi ja lähedal asuvad joogivee salvkaevud, mida ei ole eelhinnangus käsitletud. 10. KSH eelhinnangus ei ole käsitletud piirkonna elanike heaolu ega ootusi. Vaidlustame „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsuse 159 21.09.2021 algatamise eelduseks olnud dokumentide nõutele mittevastavusest tulenevalt ja vallakodanike huvide mittearvestamisest tulenevalt. Planeerimisprotsessiga kaasnev lõplik haldusakt ei saa olla käesoleval juhul õiguspärane, kuna menetlustoimungute aluseks olevad lähteandmed on väärad ja puudulikud, mis muudavad menetlustoimingu tulemusena antava lõpliku haldusakti mitteseaduspäraseks. Palume peatada „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsus nr 159 detaiplaneeringu edasine menetlus. Saatja: Merje Muiso <[email protected]> Saadetud: 18.10.2021 11:42 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: FW: Vaie Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste DP algatamise otsusele Tere Palun meile teadmiseks tulnud kiri registreerida sarja 14-11/2021 Tartu. Tervitades, Merje Muiso From: rauno.sirel <[email protected]> Sent: Monday, October 18, 2021 11:36 AMTo: Kambja vald <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]: Merje Muiso <[email protected]>Subject: Vaie Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste DP algatamise otsusele Lp. Kambja valla esindaja Esitame vaide „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine otsuse 159, 21.09.2021 algatamise otsusele tulenevalt algatamise taotluse aegumisest. Vaie lisatud käesolevale kirjale manusena. Lugupidamisega Rauno Sirel Tel: 5100545 E-mail: Kambja Vallavalitsus 18 .10.2021 registrikood 77000275 Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714 Tartu maakond Vaide esitaja: Rauno Sirel Tõrvandi tee 42 Soinaste küla, Kambja vald, 61709 Tartu maakond e-post: [email protected] VAIE Esitame vaide „ Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine “ ot suse 159, 21.09.2021 algatamise otsusele tulenevalt algatamise taotluse aegumisest. Kohaliku omavalitsuse algatamise otsus nr 159 on kinnitatud ning detailplaneering algatatud 21.09.2021. Algatamise taotlus on esitatud 30.09.2020. Tulenevalt PlanS § 128 lg 4, oli algatamise ajaks algatamise taotlus kaotanud kehtivuse. Lähtuvalt eelnevast palume tühistada Soinaste küla Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine. Rauno Sirel /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel